Riigikohtu Tsiviilkolleegium — 3-2-2-6-09 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 2. detsembri 2009. a kohtumäärus AS EMT maksekäsu kiirmenetluse avalduses Aivar Aarna vastu 1460 krooni 30 sendi saamiseks — RT III, 56, 417

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-2-6-09 Määruse kuupäev Tartu, 2. detsember 2009. a Kohtukoosseis Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik Kohtuasi AS EMT maksekäsu kiirmenetluse avaldus Aivar Aarna vastu 1460 krooni 30 sendi saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 1. augusti 2008. a määrus tsiviilasjas nr 2-07-9973 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aivar Aarna teistmisavaldus Tsiviilasja hind Riigikohtus 1460 krooni 30 senti Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Avaldaja AS EMT (registrikood xxxxxxxx) Võlgnik Aivar Aarna (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Rainer Objartel Asja läbivaatamise kuupäev 2. november 2009. a, kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Jätta Aivar Aarna teistmisavaldus läbi vaatamata. 2. Saata asi Tartu Maakohtule määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Asjaolud ja menetluse käik 1. AS EMT (avaldaja) esitas 31. jaanuaril 2007. a Tartu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Aivar Aarna (võlgnik) vastu 1460 krooni 30 sendi saamiseks. 2. Tartu Maakohus tegi 20. märtsi 2007. a määrusega võlgnikule makseettepaneku tasuda avaldajale võlgnevus 1460 krooni 30 senti ja avaldaja menetluskulud 700 krooni. 3. Tartu Maakohus tegi 1. augusti 2008. a määrusega maksekäsu võlgnikult avaldaja kasuks võlgnevuse 1460 krooni 30 senti ja menetluskulude 700 krooni sissenõudmise kohta. 4. Võlgnik esitas 13. augustil 2008. a vastuväite. Menetlusosaliste põhjendused 5. Võlgnik esitas 29. mail 2009. a Riigikohtule teistmisavalduse Tartu Maakohtu 1. augusti 2008. a määruse peale. Võlgnik palub määruse tühistada ja saata asi samale maakohtule maksekäsu kiirmenetluse jätkamiseks. Võlgnik leiab, et talle ei ole menetlusest seaduse kohaselt teatatud ning talle ei ole menetlusdokumente isiklikult allkirja vastu kättetoimetatud. Asja materjalide kohaselt on makseettepaneku 25. mail 2008. a vastu võtnud võlgniku vend. Võlgnik ei ela aadressil, kuhu makseettepanek saadeti. Seega on olemas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 702 lg 2 p-s 2 sätestatud alus maksekäsu määruse teistmiseks. Avaldaja nõue muutus sissenõutavaks 20. oktoobril 2001. a. Avaldaja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 31. jaanuaril 2007. a, seega on avaldaja nõue aegunud. Võlgnik on pärast maksekäsu määruse kättesaamist avaldanud tahet see vaidlustada ning on esitanud maakohtule määruskaebuse asemel vastuväite. Maakohus ei juhtinud võlgniku tähelepanu selle menetlusdokumendi puudustele, mis oleks tulnud kõrvaldada, ning on jätnud võlgniku vastuväite tähelepanuta. Võlgnik pöördus 27. aprillil 2009. a selgituste saamiseks Tartu Maakohtu poole. Saades teada, et tema vastuväidet ei ole menetletud, taotles ta riigi õigusabi. TsMS § 704 lg-s 1 sätestatud kahekuulist tähtaega tuleb arvestada 13. maist 2009. a, mil võlgnikule määrati riigi õigusabi. Lahendamata on ka küsimus võlgniku tsiviilkohtumenetlusteovõimest maksekäsu kiirmenetluse ajal. Võlgnik on töövõimetuspensionär, kelle töövõime kaotus on 80%. Võlgnik elas 11. jaanuarist 2007. a kuni 7. juulini 2008. a hooldekodus. Hooldekodusse paigutamise üheks põhjuseks oli võlgniku terviseseisundist tulenev toimetulematus iseseisva eluga. Võlgnik on viibinud ka ravil psühhiaatriakliinikus. 6. Avaldaja ei ole teistmisavaldusele vastanud. Kolleegiumi seisukoht 7. Kolleegium leiab, et teistmisavaldus tuleb TsMS § 682 lg 1 (koostoimes TsMS §-ga 705) alusel jätta läbi vaatamata. Asi tuleb saata maakohtule määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. 8. TsMS § 702 lg 1 kohaselt võib teistmisavalduse esitada jõustunud kohtulahendi peale. TsMS § 478 lg 3 ja 466 lg 3 kohaselt jõustub hagita menetluses tehtud määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Asja materjalide kohaselt on võlgnik pärast talle maksekäsu määruse kättetoimetamist esitanud maakohtule vastuväite. TsMS § 485 lg 1 kohaselt võib vastuväite maksekäsu kiirmenetluses esitada makseettepanekule. Maksekäsu määrust saab TsMS § 4891 lg 1 järgi vaidlustada määruskaebuse esitamisega. Maksekäsu määruse peale vastuväite esitamist ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustikus ette nähtud. Kolleegium leiab, et võlgnik avaldas vastuväites selget tahet maksekäsu määrus vaidlustada. Seetõttu tuleb lugeda võlgniku esitatud vastuväide määruskaebuseks. Asjas ei ole tehtud lahendit, millega võlgniku määruskaebus jäetakse rahuldamata või läbi vaatamata, seega ei ole maakohtu 1. augusti 2008. a maksekäsu määrus jõustunud ja selle teistmine ei ole TsMS § 702 lg 1 järgi lubatud. Kolleegium märgib, et üldjuhul võib määruskaebuseks lugeda ka makseettepanekule hilinenult esitatud vastuväite, kui see esitatakse määruskaebuse esitamise tähtaja jooksul. 9. Kuivõrd maksekäsu määruse peale on esitatud määruskaebus ja asja materjalide kohaselt ei ole otsustatud selle menetlusse võtmist, tuleb asi saata maakohtule määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Juhul, kui määruskaebus on esitatud puudustega, tuleb võlgnikule TsMS § 3401 lg 1 kohaselt määrata tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kolleegium juhib muu hulgas tähelepanu sellele, et asja materjalidest ei nähtu, et võlgnik oleks tasunud määruskaebuse esitamisel riigilõivu, samuti tuleb maksekäsu määruse peale esitatud määruskaebuses tugineda vähemalt ühele TsMS § 4891 lg-s 2 nimetatud asjaoludest. 10. Kolleegium märgib ka, et teistmisavalduses on tõstatanud küsimus võlgniku tsiviilkohtumenetlusteovõime olemasolust maksekäsu kiirmenetluse toimumise ajal. TsMS § 204 lg 1 järgi peab kohus muu hulgas kontrollima menetlusosalise tsiviilkohtumenetlusteovõime olemasolu ega tohi selle puudumisel lubada isikul menetluses osaleda. Menetlusosalise tsiviilkohtumenetlusteovõimet tuleb kontrollida ka maksekäsu kiirmenetluses (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 4. märtsi 2009. a määrus tsiviilasjas 3-2-2-1-09). 11. Kuna asi saadetakse maakohtule määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks, ei ole hoolimata teistmisavalduse läbivaatamata jätmisest tegemist asjas menetlust lõpetava määrusega TsMS § 173 lg 1 järgi. Seega tuleb menetluskulude jaotus otsustada asja lõplikul lahendamisel. Villu KÕVE Peeter JEROFEJEV Jaak LUIK