Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-68-09 Riigikohtu halduskolleegiumi 30. novembri 2009. a kohtuotsus OÜ Plasmet kaebuses Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 30. mai 2008. a maksuotsuse nr 12-5/196 ning Maksu- ja Tolliameti 15. augusti 2008. a vaideotsuse nr 6-1/147-1 tühistamiseks — RT III, 55, 414

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-68-09 Otsuse kuupäev 30. november 2009 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Lea Laarmaa ja Jüri Põld Kohtuasi OÜ Plasmet kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 30. mai 2008. a maksuotsuse nr 12-5/196 ning Maksu- ja Tolliameti 15. augusti 2008. a vaideotsuse nr 6-1/147-1 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 8. mai 2009. a otsus haldusasjas nr 3-08-1830 Menetluse alus Riigikohtus OÜ Plasmet (pankrotis) kassatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Jätta OÜ Plasmet (pankrotis) kassatsioonkaebus rahuldamata. 2. Jätta Tartu Ringkonnakohtu 8. mai 2009. a otsus haldusasjas nr 3-08-1830 muutmata. 3. Kanda kautsjon riigituludesse. Asjaolud ja menetluse käik 1. Kriminaalmenetluses esitas Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus 9. jaanuaril 2007 OÜ Plasmet vastu tsiviilhagi maksuvõla (käibemaks 370 000 kr ja tulumaks 765 985 kr) tasumise nõudes. Lõuna Ringkonnaprokuratuur lõpetas kriminaalasjas menetluse KrMS § 202 alusel 22. veebruaril 2007. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega pandi OÜ-le Plasmet kohustus tasuda vastavalt tsiviilhagile maksuvõlg. 31. juulil 2007 tasus OÜ Plasmet vastavalt tsiviilhagile ja kriminaalmenetluse lõpetamise määrusele maksuvõla – käibemaksu 370 009 kr ja tulumaksu 765 985 kr. 2. 30. mail 2008 tegi Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus maksuotsuse, millega nõudis OÜ-lt Plasmet intresside tasumist summas 491 952 kr, sest käibemaks 370 009 kr ja tulumaks 765 985 kr tasuti hilinemisega. Maksu- ja Tolliameti 15. augusti 2008. a vaideotsusega jäeti OÜ Plasmet vaie rahuldamata. 3. OÜ Plasmet esitas halduskohtule kaebuse 30. mai 2008. a maksuotsuse ja 15. augusti 2008. a vaideotsuse tühistamiseks. Kaebaja leidis, et ta on tsiviilhagi täitnud. Kuna hagi käsitles üksnes tasumata maksusummat, siis on maksuhaldur kaotanud õiguse esitada intressinõuet hiljem eraldi teises menetluses maksuotsusena. Kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 202 alusel tähendab, et kui kaebaja on tekitatud kahju hüvitanud, siis puuduvad tal sama õigussuhte raames riigi ees kohustused. Kahju hüvitamisest kriminaalmenetluse lõpetamise määruse alusel ei tulene, et kaebajal üldse oli maksuvõlg, mille alusel intressikohustus tekib. Seepärast ei pidanudki ta muutma maksudeklaratsioone, mis kajastaksid maksukohustust ja näitaksid maksuvõlga. 4. Tartu Halduskohtu 22. detsembri 2008. a otsusega asjas nr 3-08-1830 jäeti OÜ Plasmet kaebus maksuhalduri 30. mai 2008. a maksuotsuse ja 15. augusti 2008. a vaideotsuse tühistamiseks rahuldamata. Kohus leidis, et intressi tasumine on maksuõigussuhtest tulenev kõrvalkohustus, mida tsiviilhagi ja kriminaalmenetluse lõpetamise määrus ei puudutanud. Sellest asjaolust ei saa aga teha järeldust, et kaebaja on nimetatud kõrvalkohustuse täitmisest vabanenud. Intressikohustus lõpeb vastavalt MKS § 31 lg 3 p-le 1 tasumisega. 5. 16. jaanuaril 2009 esitas OÜ Plasmet apellatsioonkaebuse, milles taotles, et ringkonnakohus tühistaks halduskohtu otsuse ja teeks ise uue otsuse, millega OÜ Plasmet kaebus rahuldatakse. Apellatsioonkaebuses korrati halduskohtule esitatud kaebuses toodud põhjendusi. 6. 8. mai 2009. a otsusega jättis Tartu Ringkonnakohus rahuldamata OÜ Plasmet apellatsioonkaebuse, Tartu Halduskohtu 22. detsembri 2008. a otsus jäeti muutmata. Ringkonnakohus nõustus vaidlustatud kohtuotsuses esitatud põhjendustega ning leidis, et halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust. Maksuhalduril on MKS § 115 lg-st 4 tulenev kaalutlusõigus otsustamaks, kas esitada koos maksukohustuse täitmise nõudega ka kõrvalkohustuse täitmise nõue või esitada viimane hiljem. MKS § 31 lg 3 p 1 kohaselt lõpeb intresside arvestamise ja tasumise kohustus intressi tasumisega. MKS §-des 119 ja 100 on sätestatud juhud, millal intressi ei arvestata. Sellise olukorraga pole aga käesolevas vaidluses tegemist. Maksuhalduril ei ole diskretsiooniõigust otsustamaks, kas intressinõue esitada või mitte, maksuhaldur peab õigusliku alusel olemasolul selle nõude esitama. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest tuleneb, et kaebaja on oma maksuvõlga tunnistanud. Maksudeklaratsioonide parandamise ja esitamise nõue tuleneb MKS § 85 lg-st 4. 7. 4. märtsil 2009 kuulutati välja OÜ Plasmet pankrot. 8. OÜ Plasmet (pankrotis) esitas pankrotihalduri nõusolekul (vt PankrS § 43 lg 5) Tartu Ringkonnakohtu 8. mai 2009. a otsuse tühistamiseks kassatsioonkaebuse. Ka kassatsioonkaebuses korratakse halduskohtule esitatud kaebuse põhjendusi. Kassaator viitab Riigikohtu lahendile asjas nr 3-1-1-47-07, milles kirjeldatud maksuhalduri seisukohast nähtub, et maksuhalduri esitatud tsiviilhagi peab sisaldama ka intressinõuet ja kui intressinõue jääb selliselt esitamata, minetab maksuhaldur võimaluse esitada see hiljem mõnes muus menetluses. Kassaator väidab, et maksuhalduri seisukohad peavad olema järjekindlad ja usaldatavad. OÜ-l Plasmet tekkis maksuhalduri nimetatud seisukohast, tsiviilhagist ja kriminaalmenetluse lõpetamise määruses kajastatud lõpetamise tingimustest õiguspärane ootus, et samadest maksusuhetest tulenevad nõuded on täidetud ja kohustused lõppenud. Intressinõuet esitades on maksuhaldur käitunud sõnamurdlikult. 9. Lõuna maksu- ja tollikeskus asus kirjalikus vastuses seisukohale, et kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, sest ringkonnakohtu otsus on õige ja põhjendatud ning puudub alus selle otsuse tühistamiseks. Vastuses selgitatakse, et isegi siis, kui maksuhaldur oleks tsiviilhagis intressinõude esitanud, ei oleks see olnud lõplik, sest intressi arvestamine jätkub kuni maksuvõla tasumise päevani. Asjas nr 3-1-1-47-07 tegi Riigikohus lahendi 20. jaanuaril 2008, kriminaalmenetluse lõpetamise määrus tehti aga 22. veebruaril 2007. Seega ei saanud kaebajal osutatud kohtulahendist tekkida ootusi ja usaldust seoses seal kajastatud maksuhalduri seisukohaga. KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamine eeldab, et kaebaja on toime pannud konkreetse õigusvastase teo ja on selles süüdi. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruses on märgitud, et OÜ Plasmet on ennast täielikult süüdi tunnistanud ja kahetseb puhtsüdamlikult toimepandud tegu. Järelikult on kaebaja tunnistanud maksuvõlga. Kolleegiumi seisukoht 10. Kolleegium on ringkonnakohtuga samal seisukohal, et OÜ Plasmet on tunnistanud tähtaegselt tasumata maksusummat ega pea vajalikuks korrata ringkonnakohtu otsuses esitatud põhjendusi, miks sellise järelduseni jõuti. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrust ei ole OÜ Plasmet vaidlustanud. Vastavalt maksuhalduri tsiviilhagile ja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise määrusele tasuti tähtaegselt tasumata maksusumma, kuid intressivõlg on endiselt tasumata. Kolleegium selgitab, et KrMS § 202 lg 1 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise eelduseks on kuriteoga tekitatud kahju heastamine. KrMS § 202 lg 2 p-st 1 tuleneb, et tekitatud kahju hüvitamise kohustus pannakse kahtlustatavale või süüdistatavale tema nõusolekul. Kuigi nimetatud sätetes kasutatakse mõistet «kuriteoga tekitatud kahju hüvitamine», on materiaalses mõttes tegemist OÜ Plasmet tähtaegselt tasumata maksusumma tasumisega. Selline käsitlus pidi olema mõistetav ka OÜ-le Plasmet, sest kriminaalmenetluse lõpetamise määruses on kahju hüvitamise kohustust käsitletud selgesõnaliselt kui tasumata maksusumma tasumise kohustust. Nimetatud kohustuse täitmisega nõustumine tähendab nõustumist asjaoluga, et OÜ-l Plasmet oli tähtaegselt tasumata maksusumma. 11. Maksukorralduse seaduse § 115 lg-s 1 on sätestatud maksukohustuslase kohustus arvestada ja tasuda ise tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. MKS § 31 lg 2 alusel tekib intressikohustus vahetult asjaolust, et maksusumma on tähtpäevaks tasumata. Selle kohustuse tekkimiseks pole vaja maksuhalduri haldusakti. Seega tekkis OÜ Plasmet intressikohustus juba siis, kui ta jättis maksusumma tähtpäevaks tasumata ainuüksi selle asjaolu esinemisest. Intressi ei tule arvestada ja tasuda, kui intressisumma on väiksem kui 50 krooni (MKS § 119 lg-d 3 ja 6 ning § 100 lg 1). Maksuhaldur võib jätta intressi arvestamata ja sisse nõudmata ka siis, kui ta on kindlaks teinud, et määramise ja sissenõudmisega seotud kulud ületavad intressisumma või intressisumma sissenõudmine on maksukohustuslase maksevõimatuse tõttu lootusetu ning maksuhaldur ei pea pankrotiavalduse esitamist otstarbekaks (MKS § 119 lg 6 ja § 100 lg 2). Intressikohustus lõpeb intressi tasumisega (MKS § 31 lg 3 p 1) või muudel samas sättes toodud alustel. Kassaator ei ole intressi tasunud ega viidanud ka mõnele muule seadusega sätestatud alusele. Kriminaalmenetluse lõpetamise KrMS § 202 alusel ei saa lõpetada intressikohustust. Selle kohustuse märkimata jätmine kriminaalmenetluse lõpetamise määruses ei too kaasa «vabanemist» intressikohustusest. 12. Maksukorralduse seaduse § 128 lg 1 alusel on maksuhaldur kohustatud sisse nõudma maksukohustuslase poolt tasumata maksuvõla, s.o tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma ja sellelt arvestatud intressi (maksuvõla mõiste kohta vt MKS § 32). Intressinõude esitamise kohustus on sätestatud ka MKS § 115 lg-s 3. Intressivõla kannab maksuhaldur maha vaid seoses juriidilise isiku pankroti- või likvideerimismenetlusega MKS § 114 lg 1 p 1 alusel ja selles sätestatud tingimustel. Intressivõla kustutamine on aga võimalik vaid seoses kompromissi tegemisega pankrotimenetluses (MKS § 114 lg 2) või kui intressivõla sissenõudmine on lootusetu või ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude, nt vääramatu jõu tõttu (MKS § 114 lg 3). Kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 202 alusel ei ole aluseks intressivõla mahakandmiseks või kustutamiseks. Maksuhalduril puudus õiguspärane võimalus loobuda intressivõla sissenõudmisest. 13. OÜ Plasmet väidab, et maksuhaldur peab kriminaalmenetluse lõpetamisel KrMS § 202 alusel taotlema kogu maksuvõla – nii tähtaegselt tasumata maksusumma kui ka intresside kajastamist kuriteoga tekitatud kahjuna, mille hüvitamise kohustus pannakse kahtlustatavale või süüdistatavale. Kui nimetatud kahju ei hõlma kogu maksuvõlga, siis ei saa intressikohustuse täitmist panna maksukohustuslasele maksuotsusega. Kolleegium sellise käsitlusega ei nõustu, sest maksukorralduse seaduse sätetest, mis reguleerivad maksuhalduri ja maksukohustuslase kohustusi, tuleneb vastupidine järeldus. Kolleegiumi arvates puuduvad maksukorralduse seaduses ja kriminaalmenetluse seadustikus sätted, mis näeksid ette võimaluse «vabastada» OÜ Plasmet intressivõla tasumise kohustusest või keelaksid maksuhalduril nõuda selle võla tasumist. 14. OÜ Plasmet rõhutab põhjendatult, et maksuhalduri seisukohad peavad olema järjekindlad ja usaldatavad. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. jaanuari 2008. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-47-07 on menetlusosaliste seisukohti kajastades p-s 8.2 tõesti märgitud maksuhalduri seisukohaks, et seoses kriminaalmenetlusega esitatud tsiviilhagis peab maksuvõlana kajastuma ka intressivõlg. Kui aga osa nõudest (intressinõue) jääb esitamata, minetab maksuhaldur võimaluse esitada sama nõue hiljem mõnes muus menetluses. Kohus maksuhalduri sellele seisukohale hinnangut ei andnud. Maksuhalduri esitatud tsiviilhagi osas saadeti kriminaalasi uueks arutamiseks Tartu Maakohtule (vt otsuse resolutiivosa p 3 ja põhiosa p-d 35–39). Kolleegiumi arvates ei saa maksuhalduri ülaltoodud seisukoht olla siiski aluseks, mille tõttu kuuluks OÜ-le Plasmet esitatud intressinõue tühistamisele. 15. OÜ Plasmet (pankrotis) kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohtu otsus muutmata. Kassaatori menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kautsjon arvatakse riigituludesse. Tõnu ANTON Lea LAARMAA Jüri PÕLD