Iisaku Vallavolikogu — Iisaku Vallavolikogu 16. märtsi 2006. a määruse nr 8 «Iisaku valla põhimäärus» muutmine — KO, 161, 2132

Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 8 lõike 1 punkti 1 ja lõike 2, § 22 lõike 1 punkti 9 ning § 44 lõike 3 alusel. § 1. Määruse muutmine Iisaku Vallavolikogu 16. märtsi 2006. a määruses nr 8 «Iisaku valla põhimäärus» (KO 2006, 88, 1106; 148, 1695) muudetakse paragrahvi 59 lõiget 2 ja sõnastatakse järgmiselt: «(2) Valitsuse liikmete arvu kinnitab volikogu koos valitsuse liikmete kinnitamisega». § 2. Kinnitatakse «Iisaku valla põhimääruse» terviktekst vastavalt käesoleva määruse lisale. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist. Volikogu esimees Annely OONE LISA Iisaku Vallavolikogu 12.11.2009. a määrusele nr 1 Iisaku valla põhimäärus TERVIKTEKST Kehtestatud Iisaku Vallavolikogu 16.03.2006. a määrusega nr 8 (KO 2006, 88, 1106) Muudetud Iisaku Vallavolikogu 29.06.2006. a määrusega nr 17 (KO 2006, 148, 1695) Muudetud Iisaku Vallavolikogu 18.06.2009. a määrusega nr 13 (KO 2009, 114, 1557) Muudetud Iisaku Vallavolikogu 12.11.2009. a määrusega nr 1 Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 8 lõike 1 ja 2, § 22 lõike 1 punkti 9 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTE § 1. Iisaku valla põhimääruse reguleerimisala (1) Iisaku valla põhimäärus (edaspidi põhimäärus) on õigusakt, mille eesmärgiks on sätestada valla toimimiseks ja tegevuse reguleerimiseks vajalikud põhimõtted. (2) Põhimääruses sätestatakse: 1) Iisaku valla (edaspidi valla) lipp, vapp, aunimetused ja muud sümbolid ning nende kasutamise kord; 2) vallavolikogu (edaspidi volikogu) esimehe ja aseesimehe valimise kord, õigused ja kohustused; 3) volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord; 4) volikogu töökord; 5) vallavanema valimise kord, vallavalitsuse (edaspidi valitsuse) moodustamise kord, valitsuse pädevus, valitsuse komisjoni moodustamine, vallasekretäri ülesanded; 6) valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja selle täitmise aruande läbivaatamise ja kinnitamise ning avalikustamise kord; 7) valla esindamine ja lepingute sõlmimine; 8) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord ning nõuded volikogu ja valitsuse istungite protokollidele; 9) õigusaktide täitmise kontrolli ja arupärimise kord volikogus, õigusaktide algatamise õigus; 10) arengukava koostamise põhimõtted; 11) valitsuse hallatavate asutuste moodustamine. 2. peatükk VALLA VAPP, LIPP, AUNIMETUSED JA MUUD SÜMBOLID NING NENDE KASUTAMISE KORD § 2. Valla lipp ja vapp (1) Valla sümboliteks on vapp ja lipp, mis on kooskõlastatud, kinnitatud ja registreeritud vastavalt seadusele. (2) Valla sümbolite kasutamine kooskõlastatakse valitsusega. § 3. Valla lipu kirjeldus (1) Valla lipuks on ruudukujuline vapilipp, mille normaalmõõtmed on 105 x 105 cm. (2) Valla lipu etalonkujutis on kinnitatud riigisekretäri poolt 20.detsembril 1994.a ja muudetud 20. juunil 2000.a. (3) Valla lipu etalonkujutise värvitoonid on määratletud rahvusvahelise PANTONE'i värvitabeli järgi: roheline Pantone 355, kollane Pantone process yellow. § 4. Valla vapi kirjeldus (1) Valla vapil on rohelisel kilbil hõbedane alt saehambuline palk. Selle kohal kaks ja all üks kuldne istuv orav. (2) Vapil kajastub mets ja selle töötlemine. Samuti hoolsus, töökus ja kokkuhoidlikkus ning neile omadustele põhinevad vallarahva tulevikulootused. § 5. Valla vapi kasutamine Valla vapi kujutist kasutatakse: 1) volikogu ja valitsuse pitsatitel ning dokumentidel, valitsuse hallatavate asutuste dokumentidel; 2) valla pidulikel ürikutel, autasudel, meenetel ja ümbrikel ning muudel ametlikel trükistel; 3) valitsuse hoonele paigaldatud sildil, valla piiritähistel; 4) muudel juhtudel võib valla vapi kujutist kasutada üksnes kooskõlastatult valitsusega. § 6. Valla lipu heiskamine (1) Valla lipp heisatakse: 1) alaliselt vallamaja peasissekäigu juurde lipumasti koos Eesti riigilipuga; 2) valla pidulikel üritustel või üritustel, millisel osaleb valla ametlik esindus. (2) Kui vallalipp heisatakse koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla, linna või muu lipuga, asub valla lipp lipurivi tagant vaadatuna vasakul teise riigi või Eesti riigilipust. (3) Valla lipu tellimine toimub üksnes valitsuse poolt. § 7. Iisaku valla tunnustusavaldused (1) Iisaku vald avaldab tunnustust aukodaniku nimetuse, aasta tegija nimetuse, aasta teo nimetuse, aasta pere nimetuse (edaspidi aunimetus) ja tänukirja andmisega. (2) Valla aukodaniku nimetus antakse inimesele, kes oma tegevusega on oluliselt kaasa aidanud valla arengule või vallaelanike heaolule või kes on sündinud, elanud või elab hetkel Iisaku vallas ja on saavutanud tähelepanuväärseid tulemusi valla haridus-, majandus-, kultuurielu jmt edendamisel või valla ülevabariigilise tuntuse tõstmisel. Aukodaniku nimetust ei anta postuumselt. (3) Aasta tegija nimetus määratakse tunnustusena isikule või ühendusele, kes oma tööalase või ühiskondliku tegevusega on aasta jooksul silma paistnud erilise tulemuslikkusega majanduse, kultuuri, hariduse, spordi, sotsiaalelu, kohaliku omaalgatuse või muus valdkonnas, mille läbi on tõstnud valla mainet ja toonud vallale tuntust. (4) Aasta teo nimetus antakse vallas aset leidnud ettevõtmisele või sündmusele, mis aasta jooksul on vallale ja valla elanikele olnud olulise tähtsusega ja mis on positiivselt mõjutanud valla arengut ja tuntust. (5) Aasta pere nimetus antakse täisväärtuslikule ja ise toime tulevale perele, kelle liikmete elukohana Eesti rahvastikuregistris on registreeritud Iisaku vald ja kus, 1) leibkonnas on kasvamas vähemalt kolm last; 2) lapsi kasvatavad mõlemad vanemad; 3) elatakse täisväärtuslikku pereelu; 4) hoolitsetakse lastele hariduse andmise eest ja tegeldakse nendega; 5) lapsed jõuavad koolis normaalselt edasi ja neil ei ole probleeme käitumisega. (6) Valla tänukirjaga autasustatakse: 1) vallaelanikke, kes on oma töös saavutanud valla, maakonna, riiklikul või rahvusvahelisel tasandil silmapaistvaid tulemusi või kes on kohusetundlikult ja pikka aega täitnud oma tööülesandeid, saavutades kõrge kvalifikatsiooni ning autoriteedi vallas oma ala spetsialistide hulgas – nende inimeste juubelitähtpäevade või ametist lahkumise puhul; 2) vallas asuvaid ühinguid, organisatsioone, seltse ja muid mittetulunduslikke ühendusi – nende tegevuse eest valla elanikkonna ühistegevuse arendamisel või nende juubelitähtpäevade puhul; 3) valla hallatavaid asutusi – nende tegevuse juubelitähtpäevade puhul; 4) teisi isikuid, kelle saavutused on vallas märkimisväärsed. § 8. Tunnustuste avaldamise kord (1) Ettepanekuid valla aunimetuste andmiseks võivad teha üksikisikud, juriidilised isikud, organisatsioonid, seltsid, volikogu ja valitsus. Ettepanek peab olema põhjendatud ja sisaldama: 1) aunimetuse saaja kandidaadi nime või aasta teo nimetust; 2) aunimetuse saaja kandidaadi panuse või aasta teo kirjeldust; 3) ettepaneku esitaja(te) nimi(nimed) ja allkiri(allkirjad). (2) Ettepanekud esitatakse valitsusele igal aastal hiljemalt 10. jaanuariks. (3) Valla aunimetuste saajad valib volikogu salajasel hääletamisel. Aunimetuste saamiseks peab esitatud kandidaat saama volikogu poolthäälteenamuse. (4) Aunimetused antakse volikogu otsusega, tänukirja andmise õigus on valitsusel või vallavanemal. (5) Volikogu võib igal aastal välja anda ühe või mitu aunimetust. Sobivate kandidaatide puudumisel võib valla aunimetused jätta välja andmata. (6) Valla aukodaniku nimetuse andmisega kaasneb aukodaniku tunnistuse ja aukodaniku märgi (suure vapimärgi) väljaandmine ja kandmise õigus ning rahaline toetus. (7) Aasta tegija nimetuse andmisega kaasneb aasta tegija tunnistuse väljaandmine ning rahaline toetus (valla sümboolikaga mälestuseseme andmine). (8) Aasta teo nimetuse väljaandmisega kaasneb aasta teo tunnistuse väljaandmine ja valla sümboolikaga mälestuseseme andmine. (9) Aasta pere nimetuse andmisega kaasneb aasta pere tunnistuse väljaandmine ning rahaline toetus. (10) Toetuse suuruse kinnitab volikogu aunimetuse andmise otsuses. (11) Valla aukodaniku, aasta tegija ja aasta teo nimetus antakse üle Eesti Vabariigi iseseisvuspäeval või valla muul avalikul üritusel. (12) Aasta pere nimetus antakse üle emadepäeva üritusel või valla muul avalikul üritusel. § 9. Valla vapimärgid (1) Vallal on suur ja väike vapimärk. (2) Suur vapimärk kujutab reljeefset valla vappi, mida ümbritseb tekst «Iisaku valla aukodanik». Teksti alguses ja lõpus on illustreerivad tammelehed. (3) Väike vapimärk kujutab valla vapimärki. (4) Suur vapimärk antakse aukodanikule ja väike vapimärk kaasneb koos valla tänukirjaga käesoleva põhimääruse paragrahvi 7 lõikes 6 toodud põhjustel. 3. peatükk VOLIKOGU ESIMEHE JA ASEESIMEHE VALIMISE KORD, ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 1. jagu Volikogu esimehe valimine § 10. Volikogu esimehe kandidaatide ülesseadmine (1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Volikogu esimehe kandidaadi ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale suuline ettepanek, mis protokollitakse. Volikogu liikmed esitavad volikogu esimehe kandidaadid, kes on andnud oma nõusoleku kandideerimiseks; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega; 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist kuni 15 minuti jooksul ja igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile kolm küsimust. § 11. Valimiste korraldaja (1) Volikogu esimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon esimesel istungil või volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. Valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. (2) Järgnevate volikogu antud koosseisu esimeeste valimised korraldab häältelugemiskomisjon ja valimistulemused kinnitatakse volikogu otsusega. § 12. Hääletamine (1) Hääletamist korraldav komisjon väljastab volikogu liikmetele hääletussedelid, millele on kantud volikogu esimehe kandidaatide nimed nende esitamise järjekorras. (2) Salajasel hääletamisel volikogu liikmed tõmbavad joone alla kandidaadi nimele, kelle poolt nad hääletavad. (3) Kehtetuks tunnistatakse hääletussedel, millel: 1) pole märgistatud ühtegi kandidaadi nime või 2) kui märge on tehtud selliselt, et sellest pole võimalik aru saada. § 13. Kordushääletamine (1) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine. (2) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik. § 14. Hääletamistulemuste kindlakstegemine (1) Häälte lugemine on avalik ja see toimub vahetult pärast hääletuse lõppemist. (2) Hääletamistulemuste kohta koostab hääletamist korraldav komisjon hääletamistulemuste protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (3) [Kehtetu]. (4) Valituks osutub volikogu koosseisu häälteenamuse saanud kandidaat. 2. jagu Volikogu aseesimehe valimine § 15. Aseesimees Volikogul on üks aseesimees. § 16. Volikogu aseesimehe kandidaatide ülesseadmine Volikogu aseesimehe kandidaatide ülesseadmine toimub vastavalt käesoleva põhimääruse paragrahvile 10. § 17. Volikogu aseesimehe valimine Volikogu aseesimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega vastavalt paragrahvides 12 ja 13 sätestatud korras erisusega, et valimised korraldab häältelugemiskomisjon. § 18. Hääletamistulemuste kindlakstegemine (1) Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletamistulemuste kohta koostatakse hääletamistulemuste protokoll, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Hääletamistulemused teeb teatavaks häältelugemiskomisjoni esimees. (2) Valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (3) Valimistulemused kinnitatakse volikogu otsusega. 3. jagu Volikogu esimehe ja aseesimehe õigused ja kohustused § 19. Volikogu esimehe õigused ja kohustused (1) Volikogu esimees täidab talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) korraldab volikogu istungite päevakorra kava koostamist, määrates ära iga päevakorrapunkti arutamiseks ettekandja ja/või kaasettekandja(d); 3) korraldab volikogu õigusaktide ettevalmistamist; 4) suunab materjale volikogu komisjonidele läbivaatamiseks; 5) esindab valda ja volikogu vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 6) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele; 7) korraldab volikogu rahaliste vahendite kasutamist; 8) korraldab volikogu nimel peetavat kirjavahetust; 9) korraldab volikogu poolt vastuvõetud määruste, otsuste ja teiste dokumentide täitmise kontrolli; 10) esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. § 20. Volikogu aseesimehe õigused ja kohustused Volikogu aseesimees: 1) täidab volikogu esimehe äraolekul või volituste peatumisel tema kohuseid; 2) täidab muid volikogu töö korraldamise ja volikogu õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohustusi vastavalt volikogu või volikogu esimehe poolt seatud ülesannetele. § 21. Tagasiastumispalve Volikogu esimehel või aseesimehel on õigus esitada volikogu esimehe või aseesimehe kohalt tagasiastumispalve, jäädes samal ajal volikogu liikmeks. Tagasiastumispalve tuleb esitada vallasekretärile. Volikogu esimees või aseesimees loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Vallasekretär teavitab koheselt volikogu esimeest või tema asendajat. § 22. Volituste lõppemine Volikogu esimehe ja aseesimehe volitused lõpevad samaaegselt tema volikogu liikme volituste peatumisega või ennetähtaegse lõppemisega. 4. peatükk VOLIKOGU KOMISJONIDE MOODUSTAMINE, NENDE ESIMEESTE JA ASEESIMEESTE VALIMISE KORD 1. jagu Komisjonide moodustamine § 23. Volikogu komisjonid ja moodustamine (1) Volikogu moodustab alatisi ja vajadusel ajutisi volikogu komisjone. (2) Volikogu ajutine komisjon moodustatakse volikogu otsusega teatud probleemi, küsimuse või situatsiooni lahendamiseks. § 24. Volikogu alatiste komisjonide töövaldkonnad (1) Volikogu komisjonid moodustatakse volikogu tegevuse kavandamiseks ja korraldamiseks ning volikogu istungitel arutamisele tulevate küsimuste ning volikogu õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks ja läbivaatamiseks, samuti ettepanekute tegemiseks volikogu istungi päevakorda. (2) Komisjon selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks, lahendab muid temale volikogu ja volikogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe antud ülesandeid. 2. jagu Komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimine § 25. Komisjoni esimehe ja aseesimehe valimine Komisjonide esimehed ja aseesimehed valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu poolthäälte enamusega. § 26. Komisjonide koosseis (1) Volikogu komisjoni liikmed kinnitab komisjoni esimehe esildusel nimekirjana volikogu avalikul hääletusel poolthäälte enamusega. (2) Volikogu komisjonid moodustatakse 3-7 liikmelisena. (3) Volikogu alatiste komisjonide volitused algavad pärast komisjoni koosseisu kinnitamist ja lõpevad koos volikogu volituste lõppemisega või volikogu otsusega komisjoni tegevuse lõpetamise kohta. 3. jagu Komisjonide tegevuse alused § 27. Volikogu komisjoni töökord (1) Komisjoni töövorm on koosolek. (2) Komisjoni koosolek kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kuue kuu jooksul, volikogu komisjoni esimehe, aseesimehe või vähemalt poolte komisjoni liikmete algatusel. (3) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjoni otsustused võetakse vastu poolthäälteenamusega. (4) Komisjonide koosolekud protokollitakse. Protokoll esitatakse hiljemalt 7 (seitsme) tööpäeva jooksul vallasekretäri kätte, kus need on igaühele kättesaadavad seaduses sätestatud ulatuses. Komisjoni protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. (5) Komisjon annab oma tegevusest aru volikogule vähemalt üks kord aastas. (6) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu ja volikogu esimees. (7) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha taotlusi ekspertiisi tellimiseks ning saada valitsuselt ja valla allasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees. (8) Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga ning neid viiakse ellu volikogu ja valitsuse õigusaktidega. (9) Volikogu istungil esindab komisjoni selle esimees või tema asendaja. § 28. Komisjoni esimehe ülesanded Komisjoni esimees: 1) juhib komisjoni tööd; 2) koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra projekti; 3) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded; 4) kutsub kokku komisjoni koosoleku; 5) otsustab, keda kutsuda osalema päevakorrapunktide arutelule; 6) juhatab komisjoni koosolekut. § 29. Komisjoni esimehe asendamine Komisjoni esimeest asendab aseesimees või vanim kohalolev komisjoni liige, kui komisjoni esimees pole otsustanud teisiti. § 30. Komisjoni esimehe, aseesimehe ja revisjonikomisjoni liikme tagasiastumine ning vabastamine (1) Volikogu komisjoni esimehel, aseesimehel ja revisjonikomisjoni liikmel on õigus esitada komisjoni esimehe, aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme kohalt tagasiastumispalve jäädes edasi volikogu liikmeks. Avaldus tuleb esitada vallasekretärile. Komisjoni esimees, aseesimees ja revisjonikomisjoni liige loetakse tagasiastunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem, kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Vallasekretär teavitab kohe volikogu esimeest või tema asendajat. (2) Volikogu komisjoni esimehe, aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tagasiastumise, talle volikogu poolt umbusalduse avaldamise, tema kui volikogu liikme volituste lõppemise või peatamise korral, valib volikogu uue komisjoni esimehe ja aseesimehe vastavalt käesoleva põhimääruse paragrahvile 25 või uue revisjonikomisjoni liikme vastavalt käesoleva põhimääruse paragrahvile 35 lõikele 2. (3) Komisjoni uus esimees esitab volikogule kinnitamiseks uue komisjoni koosseisu. § 31. Komisjoni liikme tema kohustustest vabastamine (1) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse jõustumisel. Komisjoni liikmed esitavad tagasiastumispalve komisjoni esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. (2) Komisjoni esimehe, aseesimehe ja komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel seoses tagasiastumisega või volituste peatumisel tema avalduse alusel või kui volikogu liige on puudunud volikogu istungitelt kolme järjestikuse kuu jooksul. Volikogu liikme volituste lõppemisel või peatumisel astub volikogu liikme asemele asendusliige. Komisjoni esimees, aseesimees või liige loetakse vabastatuks tema kohustustest või ametist valla valimiskomisjoni otsuse jõustumisega. § 32. Komisjoni õigused Komisjonil on õigus: 1) algatada volikogu õigusakti eelnõu; 2) algatada arutelusid; 3) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta; 4) saada valitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet; 5) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega. § 33. Asjade menetlemine komisjonis (1) Volikogu esimehe poolt edastatavate volikogu õigusaktide eelnõud on komisjon kohustatud läbi vaatama hiljemalt kahe nädala jooksul, muud dokumendid volikogu esimehe määratud tähtajal. (2) Volikogu esimehe poolt edastatavate avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud avaldusele või märgukirjale vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla volikogu esimees. § 34. Komisjoni tegutsemisvõimetus (1) Komisjon on tegutsemisvõimetu, kui 1) ta ei ole võimeline kuue kuu jooksul kokku tulema; 2) komisjon ei ole kahel korral järjest täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet. (2) Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees ja aseesimees. Komisjoni esimehe esildisel kinnitatakse komisjoni uus koosseis. 4. jagu Revisjonikomisjon § 35. Revisjonikomisjoni moodustamine (1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. (2) Revisjonikomisjoni esimees, aseesimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletusel poolthäälte enamusega. § 36. Revisjonikomisjoni ülesanded (1) Revisjonikomisjon kontrollib: 1) valitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) valla ametiasutuse ja selle hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja vallavara kasutamise sihipärasust; 3) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust vallaeelarvele; 4) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 5) valitsuse ning ametiasutuse tegevuse seaduslikkust ning otstarbekust. (2) Revisjonikomisjon kontrollib käesoleva paragrahvi 1.lõikes nimetatud asutusi oma tööplaani alusel või volikogu ülesandel, mis on vormistatud otsusega. (3) Revisjonikomisjon esitab vastava arvamuse enne majandusaasta aruande kinnitamist. (4) Revisjonikomisjon võib viia revideerimisi läbi volikogu esimehe, volikogu liikmete, revisjonikomisjoni esimehe või revisjonikomisjoni liikmete algatusel. (5) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. § 37. Kontrollimise tulemused (1) Kontrollimise tulemusi ei avaldata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust. Kontrollimise tulemused vormistatakse revisjoniaktiga. (2) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse valitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab nimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu. § 38. Aruandekohustus Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas kirjaliku aruande oma tegevuse kohta volikogu istungil. 5. peatükk VOLIKOGU TÖÖKORD 1. jagu Volikogu istungi kokkukutsumine ja läbiviimine § 39. Volikogu töövorm (1) Volikogu töövormiks on istung. (2) Volikogu istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. § 40. Volikogu istungi juhatamine (1) Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja. (2) Volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või aseesimees. Esimese istungi päevakorras on volikogu esimehe ja aseesimehe valimine ning valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Sama kord kehtib ka vastavalt seadusele volikogu tegutsemisvõimetuse puhul kokkukutsutud uue volikogu esimese istungi päevakorra suhtes, välja arvatud valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Volikogu esimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. § 41. Volikogu toimumise aeg Volikogu istungid toimuvad üldjuhul üks kord kuus neljapäevasel päeval, kui volikogu ei otsusta teisiti. Juulikuus ja augustikuus volikogu korralisi istungeid ei toimu. § 42. Kutse ja päevakorra projekt (1) Volikogu kokkukutsumisel näidatakse kutses ära istungil arutusele tulevad küsimused. Kutse koos arutusele tulevate õigusaktide eelnõude ja lisamaterjalidega peab olema volikogu liikmetele saadetud posti teel või volikogu liikme kirjaliku avalduse alusel e-postiga vähemalt neli päeva enne volikogu istungi toimumist. (2) Volikogu istungi päevakorra projekt koos volikogu õigusaktide eelnõudega ning muude vajalike materjalidega on vallasekretäri juures kättesaadaval neli päeva enne volikogu istungit. § 43. Volikogu kokkukutsumine (1) Valitsuse või vähemalt ühe neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul kutsub volikogu esimees või tema asendaja kokku volikogu istungi ainult ettepaneku tegija poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. (2) Ettepanek istungi läbiviimise soovist esitatakse kirjalikult volikogu esimehele vallasekretäri kaudu, näidates ära istungil arutlusele tulevad küsimused. (3) Istungi aja määrab volikogu esimees või tema asendaja, arvestades paragrahvis 41 sätestatut, kuid mitte hilisemaks kui üks kuu. § 44. Istungist osavõtjad (1) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta valitsuse liikmed, vallasekretär ning teised volikogu istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. (2) Küla üldist probleemi puudutavas küsimuses kutsutakse üldjuhul külavanem volikogu istungile. § 45. Osavõtuleht (1) Volikogu liikmete kohalolek registreeritakse istungi alguses osavõtulehel. (2) Osavõtulehele märgitakse nimi, volikogu liikme hilinemisel istungile saabumise aeg ning antakse allkiri. Osavõtulehele märgitakse kutsutute nimed. § 46. Istungi avamine Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid: 1) volikogu liikmete osalemisest teatamine; 2) kutsutud külaliste tutvustamine; 3) päevakorra projekti arutamist, selles muudatuste tegemist ning arutamist vajavate küsimuste lisamist päevakorda ja päevakorra kinnitamist. § 47. Istungi päevakord (1) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse ja seda muudetakse poolthäälteenamusega. (2) Volikogu võib päevakorda võtta küsimuse, mida ei ole eelnevalt nõuetekohaselt arutatud, tutvustatud või teatavaks tehtud. Sellisel juhul toimub istungil esimene lugemine. 2. jagu Istungi läbiviimise põhimõtted § 48. Istungi läbiviimise protseduurireeglid Volikogu istungi läbiviimisel kehtivad järgmised põhimõtted: 1) ettekanne on päevakorrapunkti käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul. Kaasettekanne on teema täiendav käsitlemine maksimaalselt 10 minuti jooksul; 2) küsimus esitatakse lühidalt ja konkreetselt; 3) sõnavõtt on ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas päevakorrapunktis maksimaalselt 5 minuti jooksul; 4) repliik on märkus, ettepanek või õiendus arutatavas päevakorrapunktis, mille kestus ei ületa 2 minutit; 5) istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale, kaasettekandjale ja sõnavõtjale kuni 5 minutit lisaaega; 6) igas päevakorrapunktis on käesoleva lõike punktis 5 nimetatud isikutel õigus ühele sõnavõtule, volikogu liikmetel lisaks sellele veel kahele küsimusele ning ühele repliigile; küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale; 7) ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale kestusega kuni 3 minutit; 8) istungi juhataja ettepanekul võib küsimuse arutelu toimuda vabas vormis; 9) istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu, repliigi või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral; 10) istungi lõpetab istungi juhataja sõnadega «istung on lõppenud». § 49. Õigusakti eelnõu (1) Volikogu määruse eelnõule peavad olema lisatud seletuskiri ja/või eelnõu põhistavad dokumendid. (2) Eelnõu ja sellele lisatud dokumendid peavad olema vormistatud vastavalt haldusdokumentide vorminõuetele. (3) Nõuetekohaselt vormistatud eelnõud koos juurdekuuluvate dokumentidega esitatakse vallasekretärile, kes edastab eelnõud valitsusele. (4) Kõik õigusaktide eelnõud, mida pole esitanud valitsus, tuleb saata valitsusele kirjaliku seisukoha saamiseks. (5) Eelnõud pannakse volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele. (6) Mitmele lugemisele pannakse eelnõud, mis käsitlevad: 1) valla eelarve vastuvõtmist; 2) valla põhimääruse muutmist, kui muudatus ei tulene seadusest; 3) arengukava; 4) kohalike maksude kehtestamist; 5) üldplaneeringut. § 50. Õigusakti eelnõu arutelu (1) Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekannetest, küsimustest ning nendele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest ning ettekandja ja kaasettekandjate lõppsõnast. Küsimusi saab esitada ettekande ja kaasettekannete lõpul enne sõnavõtte ja repliike. Volikogu võib poolthäälte enamusega piirata päevakorrapunkti arutamise aega. (2) Kui volikogu otsustab esitada arutelu läbinud eelnõu kinnitamiseks järgmisele volikogu istungile, toimub määruse või otsuse vastuvõtmine järgmisel volikogu istungil lihtsustatud korras s.o. ilma täiendava aruteluta. Arutelu uuendatakse juhul, kui enne istungi algust on kirjalikult laekunud ettepanekuid eelnõu muutmiseks või täiendamiseks. (3) Eelnõu järgmisel lugemisel peab eelnõu esitaja või juhtivkomisjon esitama vajadusel parandatud või täiendatud teksti. (4) Eelnõu arutamise juures peab viibima projekti algataja või tema esindaja. Tema puudumisel toimub arutelu vaid juhul, kui algataja nõustub kirjalikult projekti aruteluga tema osavõtuta. Kui eelnõu esitanu hoiab kõrvale arutelust, siis samasisulise eelnõu võib algatada valitsus või volikogu liige ning see võetakse järgmisel istungil päevakorda. (5) Eelnõu arutamise juurde üldjuhul kutsutakse isikud, keda nimetatud eelnõu otseselt puudutab. Vastav kutse edastatakse sarnastel tingimustel paragrahvis 42 esitatule. Kutsutu mitteilmumine ei ole takistuseks arutelu läbiviimisel ega otsuse vastuvõtmisel. (6) Soovist sekkuda päevakorrapunkti arutelusse antakse märku käe tõstmisega. Esinejate järjekorra määrab ning annab loa rääkimiseks istungi juhataja. Ka vabas vormis arutelu toimub istungi juhataja juhtimisel. (7) Arutelu antud päevakorrapunktis lõpeb kas viimase esinemisega või lõpetatakse hääletamisel volikogu poolthäälte enamusega. (8) Õigusakti saatmine järgmisele lugemisele otsustatakse volikogu poolthäälteenamusega, kui see ei tulene käesolevast põhimäärusest. (9) Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis. Eelnõud ei saa tagasi võtta, kui ta on pandud lõplikule hääletamisele. § 51. Õigusakti eelnõu hääletusele panemine (1) Enne õigusakti eelnõu hääletusele panemist teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras ja teeb vajadusel ettepanekud hääletamise korra kohta. (2) Volikogu võib töökorralduslikes küsimustes vastu võtta istungi protokolli kantavaid otsuseid. (3) Enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. § 52. Eelnõu arutelu katkestamine (1) Volikogu võib katkestada eelnõu arutelu igas staadiumis poolthäälte enamusega, kui ilmneb, et eelnõu on: 1) poolikult ette valmistatud; 2) eelnõu ei vasta kehtivatele seadustele; 3) otsuse tegemiseks tuleb leida kompromissvariant. (2) Katkestamise ettepanek pannakse hääletamisele kohe pärast selle tegemist, kuulates ära eelnõu algataja arvamuse. (3) Katkestamisega peab kaasnema volikogu otsus arutelu jätkamise aja ja muudatusettepanekute tegemise tähtaja kohta, viimane võib olla samal päeval, kui seda ei vaidlusta ükski volikogu liige. (4) Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälteenamusega. § 53. Päevakorrapunkti arutelu (1) Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõud, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekannetest ning küsimustele vastamisest. (2) Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest. (3) Volikogu otsustab poolthäälteenamusega, kas võtta informatsioon teadmiseks või anda võimalus sõnavõttudeks ja repliikideks. (4) Istungi juhataja ettepanekul võib küsimuse arutelu toimuda vabas vormis. § 54. Hääletamine volikogus (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Hääletamine volikogus on avalik. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. (2) Volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletamisele nende esitamise järjekorras ning otsustatakse poolthäälte enamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu erinevat muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek. (3) Eelnõu pannakse tervikuna hääletusele pärast muudatusettepanekute läbihääletamist. Hääletamisele pandavates küsimustes loetakse hääled järgmises järjekorras: poolt, vastu, erapooletud. (4) Kui poolt- ja vastuhääled jagunevad võrdselt, siis kuulutab istungi juhataja läbirääkimisteks välja vaheaja. Istungi jätkumisel annab istungi juhataja sõna arutusel oleva küsimuse ettekandjale ja paneb seejärel eelnõu uuesti hääletusele. Kui teistkordsel hääletamisel jagunevad poolt- ja vastuhääled ikka võrdselt, saadetakse eelnõu poolthäälte enamusega järgmisele lugemisele. (5) Eelnõud, mis hääletamise tulemusel ei osutunud vastuvõetuks, volikogu ei otsustanud poolthäälte enamusega saata järgmisele lugemisele või ei katkestanud lugemist, langevad menetlusest välja. (6) Isikuvalimistel, kus ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälteenamusega enim hääli saanud kandidaat. Valimine viiakse läbi vastavalt käesoleva põhimääruse 3.peatükis sätestatule. (7) Isikuvalimiste (v.a volikogu esimehe valimine volikogu esimesel istungil või volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks) läbiviimiseks moodustatakse kolmeliikmeline häältelugemise komisjon, mille koosseisus ei pea olema volikogu liikmed, kaasata võib ka valimiskomisjoni liikmeid. (8) Istungi juhataja teeb teatavaks otsustuse ning kui viidi läbi hääletamine, siis ka häältelugemise tulemused. 6. peatükk VALLAVANEMA VALIMISE JA VALITSUSE MOODUSTAMISE KORD NING VALITSUSE PÄDEVUS. VALITSUSE KOMISJONI MOODUSTAMINE. VALLASEKRETÄRI ÜLESANDED. 1. jagu Vallavanema valimine § 55. Vallavanema valimise kord (1) Vallavanema valimiseks kutsutakse volikogu kokku hiljemalt kahe nädala jooksul volikogu uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates. (2) Vallavanema kandidaatide leidmiseks võib korraldada avaliku konkursi. (3) Pärast kandidaatide ülesseadmist võib vallavanema kandidaat esineda kümneminutilise sõnavõtuga ning volikogu liikmed võivad esitada küsimusi. (4) Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (5) Kui esitatud kandidaadid ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse samal istungil läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, toimuvad vallavanema valimised uuesti algusest peale. (6) Vallavanema kordusvalimise võib korraldada ka samal volikogu istungil, kui selle poolt hääletab volikogu koosseisu enamus. Vallavanema kandidaadina võib üles seada eelmises hääletusvoorus kandideerinud isiku. (7) Hääletamisprotseduuri viib läbi häältelugemiskomisjon analoogselt volikogu esimehe valimisega. § 56. Vallavanem (1) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus. (2) Vallavanem: 1) juhib ja korraldab valitsuse tööd, valitsuse istungite ettevalmistamist ja valitsuse teenistust; 2) esindab valda vastavalt põhimääruses sätestatule; 3) esitab volikogule ettepaneku valitsuse koosseisu, valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme valitsuse liikme kohustustest vabastamiseks; 4) kinnitab valla ametnike ametijuhendid; 5) nimetab ametisse valitsuse teenistuses olevad ametnikud ning sõlmib töölepingud valitsuse teenistuses olevate abiteenistujatega ja valitsuse hallatavate asutuste juhtidega; 6) esitab valitsusele ametisse kinnitamiseks hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti; 7) esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras; 8) annab valitsuse ja tema ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 9) kirjutab alla valitsuse määrustele, korraldustele ja teistele valitsuse dokumentidele ning korraldab nende täitmist; 10) täidab muid talle seaduste ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid. (3) Kõik seaduses ja põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem valitsuse ametisse kinnitamise päevast. § 57. Vallavanema asendamise kord (1) Vallavanemat asendab tema äraolekul valitsuse liige vallavanema käskkirja alusel. Tema tegevuse eest vastutab valitsus käskkirjaga asendajale antud volituste ulatuses. Käskkirjas antud volitusi ületav tegevus on õigustühine ja selle tagajärgede eest valitsus ja vallavanem ei vastuta. (2) Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele valitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad «vallavanema ülesannetes». (3) Vallavanema tagasiastumise korral täidab vallavanema ülesandeid kuni uue vallavanema valimiseni volikogu poolt määratud valitsuse liige. § 58. Umbusalduse avaldamine vallavanemale (1) Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema ametist. (2) Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe valitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni. 2. jagu Valitsuse moodustamise kord ja valitsuse pädevus § 59. Valitsuse moodustamine (1) Valitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja valitsuse liikmed. (2) Valitsuse liikmete arvu kinnitab volikogu koos valitsuse liikmete kinnitamisega. (3) Valitsuse koosseisu kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul nimekirjana volikogu poolt häälteenamusega avalikul hääletamisel. (4) Volikogu kinnitab valitsuse liikmed vallavanema volituste ajaks. (5) Kui mõni valitsuse liige vabastatakse valitsuse liikme kohustustest enne volituste tähtaja lõppu, kinnitatakse uus valitsuse liige vallavanema ettepaneku alusel poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel. § 60. Valitsuse volitused (1) Valitsus saab oma volitused valitsuse ametisse kinnitamise päeval. Kui vallavanem esitab vähem valitsuse liikmete kandidaate, kui on volikogu otsusega kinnitatud valitsuse liikmete arv, saab valitsus oma volitused, kui lisaks vallavanemale on kinnitatud vähemalt pool valitsuse koosseisust. (2) Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. Pärast lahkumispalve esitamist täidab valitsus oma ülesandeid kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. (3) Vältimatu vajaduseta hoidub volikogu esimesel istungil tagasiastunud valitsus põhimõtteliste või valla eelarvekulusid suurendavate otsuste tegemisest. § 61. Valitsuse pädevus (1) Valitsus on õigustatud otsustama kõiki küsimusi, mis on kohaliku omavalitsuse pädevuses ja ei ole volikogu poolt jäetud volikogu ainupädevusse või antud muu organi või ametiisiku pädevusse. (2) Valitsus: 1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse või mis on volikogu määruste või otsustega, samuti seadusega pandud täitmiseks valitsusele; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse; 4) lahendab küsimusi, mis on «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» kohaselt volikogu poolt delegeeritud valitsusele; 5) korraldab isikute vastuvõttu «Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusega» sätestatud korras. 6) tagab volikogu asjaajamise korraldamise ja teenindamise. (3) Valitsuse täpsema töökorra kehtestab volikogu. § 62. Umbusalduse avaldamine ja valitsuse liikme volituste lõppemine (1) Valitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab valitsus oma ülesandeid edasi ja tema volitused kehtivad kuni uuele valitsusele volituste andmiseni «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses» sätestatud korras. Valitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi valitsuse liikmete vabastamise valitsuse liikme kohustustest. (2) Valitsuse üksikliige vabastatakse valitsuse liikme kohustustest tema isikliku avalduse alusel, vallavanema ettepanekul või volikogu umbusaldusavalduse põhjal. Valitsuse liige esitab tagasiastumise korral avalduse vallasekretärile Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Vallasekretär teavitab kohe volikogu esimeest või tema asendajat. (3) Kui valitsuse liikmete tagasiastumise või valitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei ole täidetud «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 49 lõikes 6 sätestatud kvooruminõue, loetakse valitsus tervikuna tagasiastunuks. 3. jagu Valitsuse komisjon § 63. Valitsuse komisjoni moodustamine ja tegevuse alused (1) Valitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja valitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada ajutisi ja alatisi komisjone (edaspidi komisjon). (2) Komisjoni koosseisu ja komisjoni esimehe ning töökorra kinnitab valitsus oma korraldusega. (3) Komisjoni töökorras sätestatakse komisjoni ülesanded, komisjoni teenindamise ning komisjoni järelduste ja ettepanekute esitamise kord. (4) Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjon teeb oma otsustused poolthäälteenamusega. Komisjoni otsustused protokollitakse ja vormistatakse seitsme tööpäeva jooksul ning neile kirjutavad alla komisjoni esimees ja sekretär. (5) Valitsuse komisjonide koosolekute protokollid on kättesaadavad seaduses sätestatud ulatuses vallavalitsuses. (6) Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga valitsuse määruste ja korralduste andmisel. (7) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib valitsus moodustada ajutisi komisjone, mille koosseisu kinnitab valitsus oma korraldusega. (8) Valitsuse komisjoni esimehele ja liikmetele tasu suuruse määrab valitsus oma korraldusega. 4. jagu Vallasekretäri ülesanded § 64. Vallasekretär (1) Vallasekretär täidab talle seaduse alusel ning volikogu, valitsuse ja vallavanema poolt pandud ülesandeid. (2) Vallasekretäri ülesanded on: 1) anda oma arvamus volikogu ja valitsuse istungite päevakorra- ja õigusaktide eelnõude ettevalmistamise, seaduslikkuse ja ülesehituse kohta; 2) korraldada valitsuse istungi päevakorra kava koostamist, istungil arutusele tulevate küsimuste ja õigusaktide eelnõude kättesaadavust valitsuse liikmetele; 3) osaleda valitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldada istungite protokollilist teenindamist; 4) korraldada volikogu ja valitsuse istungite protokollide, õigusaktide ja muude dokumentide vormistamist vastavuses seaduse, põhimääruse ja haldusdokumentide vormistamise põhinõuetega ning nende allakirjutamiseks esitamine; 5) tagada õigusaktide ja protokollide õigeaegne ja nõuetekohane avalikustamine ning õigustloovate aktide ärakirjade õiguskantsleri kantseleisse saatmine; 6) tagada protokollidest väljavõtete ja õigusaktide ärakirjade edastamine täitjatele ja teistele asjaosalistele; 7) informeerida valitsust ja volikogu uutest õigusaktidest, esitada ettepanekuid vallas vajalike õigusaktide väljatöötamise ja kehtestamise kohta ning volikogu ja valitsuse töö efektiivsemaks korraldamiseks vajalike muudatuste tegemise kohta; 8) taotleda ebaseaduslike õigusaktide tühistamist; 9) anda kaasallkiri valitsuse määrustele ja korraldustele; 10) hoida valla vapipitsatit; 11) teha volikogu liikme volituste ennetähtaegsest lõppemisest või volituste peatumisest tulenevaid toiminguid seaduses sätestatud tähtaegadel; 12) anda vallakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 13) registreerida kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhul prokuratuuri määruse või kohtumääruse alusel vallavanema teenistussuhte peatumise määruse saamisele järgnevast tööpäevast; 14) vastutada sünni- ja surmaaktide õigusaktidele vastava koostamise eest kooskõlas perekonnaseadusega. (3) Vallasekretär keeldub kaasallkirja andmast, kui valitsuse määrus või korraldus ei vasta seadustele. Keeldumine peab olema kirjalik ja motiveeritud ja see lisatakse valitsuse istungi protokollile. Kui valitsus jääb endise otsuse juurde, annab vallasekretär oma kaasallkirja. (4) Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» §-s 55 toodud nõuetele. 7. peatükk VALLA EELARVE KOOSTAMISE, VASTUVÕTMISE, MUUTMISE JA SELLE TÄITMISE ARUANDE LÄBIVAATAMISE JA KINNITAMISE NING AVALIKUSTAMISE KORD § 65. Eelarve üldpõhimõtted (1) Eelarve eesmärk on vallale laekuvate kõikide tulude kindlaksmääramine ja nende arvel vallale pandud ülesannete täitmiseks vajalike kulude määratlemine vastavalt põhimäärusele, arengukavale ja teistele õigusaktidele. (2) Eelarve tulude ja kulude vahe katmiseks nähakse ette finantseerimistehingud. (3) Valla eelarve algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril ja eelarvestamine on kassapõhine. (4) Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, lisaeelarved ning majandusaasta aruanne avalikustatakse üldiseks teadmiseks valla veebilehel ja on kättesaadavad valitsuse raamatupidamises. § 66. Eelarve tulud, kulud ja finantseerimistehingud (1) Eelarve tulud on: 1) laekumised maksudest; 2) laekumised valla varalt ja majandustegevusest; 3) rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 4) muud tulud. (2) Eelarve kulud on : 1) tegevuskulud, mille alla mahuvad personali- ja majandamiskulud; 2) eraldised lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 3) varade soetamine ja renoveerimine; 4) reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve mahust. (3) Finantseerimistehingud on: 1) finantsvarade suurenemine; 2) finantsvarade vähenemine; 3) kohustuste suurenemine; 4) kohustuste vähenemine; 5) muutused kassas ja hoiustes. (4) Kassatagavara, mille suuruse määrab volikogu eelarve vastuvõtmisel, moodustatakse eelarveaasta alguse rahaliste vahendite vaba jäägi arvel. (5) Eelarve tulude, kulude ja finantseerimistehingute konkreetne liigendus lähtub rahandusministri poolt kehtestatud eelarveklassifikaatorist. § 67. Laenu võtmine Vald võib võtta laenu järgmistel tingimustel: 1) kõigi tagasimaksmata laenude ning muude rahaliste kohustuste kogusumma koos võetava laenu ja muude rahaliste kohustustega ei või ületada 60% selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud sihtotstarbelised eraldised; 2) tagasimakstavate laenude kogusumma ei või ületada ühelgi eelarveaastal 20 % eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud sihtotstarbelised eraldised; 3) laen võetakse valla arengukavas ettenähtud investeeringuteks; 4) valla poolt võetava laenu tagatiseks ei tohi olla valla kinnisasi ega tema ehitis (rajatis) kui vallasvara; 5) jooksvate kulude katteks võib võtta lühiajalist laenu tingimusel, et laen tagastatakse eelarveaasta lõpuks. § 68. Valla eelarve koostamine (1) Vallaeelarve projekt koostatakse tulude ja tegevusalade klassifikaatori lõikes tuues eraldi välja personalikulude ja investeeringute summad. (2) Eelarve projekti koostamiseks esitavad allasutused, alaeelarvete kasutajad ja volikogu komisjonid ning väljaspool valitsuse haldusala tegutsevad asutused, organisatsioonid ja üksikisikud eelarveaastale eelneva aasta 1.novembriks (või valitsuse korraldusega kehtestatud tähtajaks) valitsusele järgmise aasta alaeelarve projekti koos seletuskirjaga. (3) Projekti esitamata jätmisel kindlaksmääratud tähtajal või kujul võib valitsus selle koostada eelmiste aastate tegelike kulude põhjal. (4) Alaeelarvete projektide läbivaatamisel kontrollib valitsus koos volikogu eelarve-majanduskomisjoniga (edaspidi juhtivkomisjon), kellel on juhtiv kohustus eelarve koostamisel, eelseisvaks eelarveaastaks kulutuste arvestamise õigsust ja nende vastavust kehtivale seadusandlusele ja normidele, samuti hindab alaeelarve projekti lülitatud kulude vajalikkust ning vajadusel korrigeerib neid lähtudes vallaeelarve tulude prognoosist, kehtestatud prioriteetidest ja kulutuste ülempiiridest. (5) Valitsus koostab valla arengukavast lähtudes valla eelarve tulude, kulude ja finantseerimistehingute projekti ning esitab selle juhtivkomisjonile 10 päeva enne eelarve esimest lugemist volikogus. (6) Juhtivkomisjon vaatab eelarve projekti läbi ja esitab omapoolsed muudatusettepanekud valitsusele. (7) Juhtivkomisjoni seisukohti arvesse võttes koostab valitsus eelarve projekti ning esitab selle volikogule esimeseks lugemiseks. (8) Kõik täiendus- ja muudatusettepanekud tuleb esitada pärast eelarve esimest lugemist valitsusele, kes analüüsib ja süstematiseerib need ning esitab koos omapoolse ettepanekuga volikogule. Eelarveprojekti muutmise ettepanekule pärast teist lugemist tuleb algatajal lisada arvutused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad ning sel juhul hääletatakse parandusettepanekud juba volikogus läbi kolmanda lugemise käigus. § 69. Eelarve vastuvõtmine (1) Eelarve võtab volikogu vastu seaduses sätestatud korras. Volikogu otsusel võib eelarve vastu võtta teisel lugemisel. (2) Volikogu kinnitab eelarve tulud, kulud ja finantseerimistehingud käesoleva korraga kehtestatud ulatuses. (3) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. (4) Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib valitsus iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendikuni lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulututest, kusjuures on lubatud teha ainult neid kulutusi, mis on ette nähtud nii eelmise kui ka alanud eelarveaasta eelarve eelnõus ning nendest kahest summast väiksemast lähtudes. (5) Kui volikogu ei ole kolme kuu jooksul, arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, kui viimane ei olnud eelarveaasta alguseks vastu võetud, suutnud eelarvet vastu võtta, on volikogu tegutsemisvõimetu. § 70. Eelarve täitmine (1) Eelarve täitmist korraldab valitsus. (2) Alaeelaarvete ja allasutuste lõplikud eelarved kulude lõikes majandusliku sisu järgi kinnitab valitsus kahe nädala jooksul pärast eelarve vastuvõtmist volikogus. (3) Mittetulundusühingute, seltsingute, sihtasutuste ja spordiklubide poolt korraldatavaid üritusi finantseeritakse vastavalt volikogu poolt kinnitatud toetuste andmise korrale. (4) Reservfondist võib valitsuse korralduse alusel finantseerida eelarves ettenägemata kulutusi: 1) erakorralisteks vajadusteks (avariide, loodusõnnetuste tagajärgede likvideerimine, kriisiolukordade lahendamine); 2) ühekordsete toetuste maksmiseks (valla eakatele ja puudustkannatavatele isikutele, valitsuse ja valla hallatavate asutuste töötajatele, õnnetuse läbi kannatanud isikutele); 3) osalemiseks ettevõtluses; 4) omaosaluseks investeeringutele; 5) sponsorluseks (stipendiumid, haridus, kultuur, sport); 6) erandkorras põhjendatud taotluse alusel hallatava asutuse eelarve suurendamiseks; 7) muude ettenägemata vajalike kulude katteks. (5) Kassatagavara võib kasutada tulude alalaekumisel kulude katmiseks ja tuleb taastada volikogu määratud suuruseni samal eelarveaastal. Volikogu võib vähendada kassatagavara eelarve täitmisel tekkinud tulude puudujäägi katteks. (6) Valla hallatavate asutuste juhid annavad valitsusele aru eelarve rahade kulutamise kohta. (7) Eelarveaasta jooksul valla eelarveliste vahendite kasutamise õigsuse kontrollimisel on valitsusel kulude mahu ülepaisutamise korral õigus vähendada finantseerimist. Ülekulu korral (võrreldes kinnitatud alaeelarvega) kannab vastava asutuse juht otsest vastutust. (8) Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud assigneeringute sulgemise otsustab volikogu. (9) Eelarveaastal laekumata jäänud tulud loetakse selle eelarveaasta tuluks, millal nad laekuvad. § 71. Eelarve muutmine, lisaeelarve (1) Alaeelarvete kasutajad võivad teha kulutunnuste vahelisi muutusi kaks korda aastas, taotledes selleks valitsuselt luba. Muudatusi võib teha valitsuse korralduse alusel kuni 1.detsembrini. (2) Eelarveaastal laekunud tulud, mille sihtotstarve on määratletud, võib valitsus lülitada eelarvesse ilma volikogu eelneva kinnituseta. Eelarvesse lülitamine toimub valitsuse korraldusega. (3) Punktide 1 ja 2 alusel tehtud eelarvemuutused, samuti reservfondi arvel tehtud kulutused esitab valitsus volikogule arupärimise korral. (4) Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või milleks määratud vahenditest ei jätku, samuti täiendavate tulude laekumisel võib valitsus esitada volikogule lisaeelarve projekti, kuid mitte hiljem kui 2 nädalat enne eelarveaasta lõppu. (5) Lisaeelarve projektile lisatakse täiendavate kulude põhjendus, andmed määratud assigneeringute senise kasutamise kohta, samuti andmed lisatulude või säästu kohta, millega lisakulud kaetakse. (6) Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine volikogus toimub analoogselt eelarve koostamise ja vastuvõtmisega, kuid lisaeelarve ja eelarve muutmise võib vastu võtta esimesel lugemisel. § 72. Eelarve täitmise arvestus ja aruandlus (1) Eelarve täitmise arvestus ja aruandlus on reglementeeritud «Raamatupidamisseadusega» ning «Valla-ja linnaeelarve seadusest» tulenevaga. Eelarve täitmise aruanne peab vastama kinnitatud eelarve struktuurile. (2) Eelarve täitmise aruandesse kuuluvad: 1) tulude, kulude ja finantseerimistehingute aruanne; 2) õiend reservfondi kasutamise kohta. (3) Eelarve täitmise aruande, mis on majandusaasta aruande lisaks, kinnitab volikogu koos majandusaasta aruandega seaduses sätestatud korras ja tähtaegadel. (4) Majandusaasta aruanne avalikustatakse valla veebilehel kahe nädala jooksul aruande kinnitamisest. 8. peatükk VALLA ÕIGUSAKTIDE AVALIKUSTAMINE JA JÕUSTUMINE. NÕUDED PROTOKOLLIDELE. § 73. Volikogu ja valitsuse õigusaktid (1) Volikogul on õigus anda üldaktidena määrusi ning üksikaktidena võtta vastu otsuseid. (2) Valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi ning üksikaktidena korraldusi. (3) Valla őigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil ning väljaspool valla haldusterritooriumi asuva vallavara suhtes. (4) Volikogu ja valitsuse määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist. (5) Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. (6) Valitsuse määrustele ja korraldustele kirjutab alla vallavanem või tema asendaja ja vallasekretär. (7) Volikogu ja valitsuse õigusaktid registreeritakse dokumendiregistris. 1. jagu Volikogu õigusaktide avalikustamine ja jõustumine § 74. Volikogu määruse eelnõu avalikustamine Volikogu määruse eelnõud avalikustatakse enne vastuvõtmist volikogus Iisaku valla veebilehel aadressil http://www.iisakuvv.ee. § 75. Volikogu õigusakti jõustumine (1) Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (2) Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest või otsuses märgitud tähtajal. Volikogu otsused saadetakse täitjatele ja asjaosalistele. § 76. Volikogu õigusaktide avalikustamine (1) Volikogu őigusaktid avalikustatakse valla veebilehel asuvas dokumendiregistris hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist ja võimaldatakse juurdepääs Iisaku Raamatukogu avalikus internetipunktis. (2) Volikogu õigusaktid loetakse avalikustatuks nendele juurdepääsu võimaldamisega vallavalitsuses. (3) Üldist tähtsust omavad volikogu määrused edastatakse elektrooniliselt eRTextranet kaudu Riigikantseleile avaldamiseks seaduses sätestatud korras. (4) Kõik volikogu määrused edastatakse Õiguskantslerile seaduses sätestatud korras. (5) Volikogu õigusaktide originaale hoitakse vallakantseleis. (6) Üldist tähtsust omavaid volikogu määrusi vőib avaldada kohalikus ajalehes. 2. jagu Nõuded volikogu istungi protokollile § 77. Istungi protokoll (1) Volikogu istung protokollitakse. (2) Volikogu istungi protokolli kantakse: 1) istungi toimumise aeg ja koht, istungi alguse ja lõpu aeg; 2) istungi juhataja ja protokollija nimed; 3) istungist osavõtvate volikogu liikmete, valitsuse liikmete ja istungile kutsutud isikute nimed; 4) istungile hilinenud volikogu liikme nimi koos saabumise ajaga fikseeritakse istungi protokollis; 5) istungi päevakord; 6) arutusel olnud küsimuste kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused; 7) sõnavõtud ja repliigid lisatakse protokolli ainult siis, kui sõnavõtja esitab istungi juhatajale sõnavõtu või repliigi kirjaliku teksti. (3) Protokollile lisatakse volikogu määruste ja otsuste originaaleksemplarid ning muud päevakorra kohta käivad dokumendid. (4) Protokoll koos lisadega vormistatakse 7 (seitsme) päeva jooksul istungi toimumisest. (5) Volikogu istungite protokollid on valitsuses kättesaadavad alates seitsmendast päevast pärast istungit. Volikogu istungite protokollid avalikustatakse valla veebilehel asuvas dokumendiregistris. (6) Üldkättesaadavaks ei tehta protokollis sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valitsuse siseseks kasutamiseks. (7) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 3. jagu Valitsuse õigusaktide jõustumine ja avalikustamine § 78. Valitsuse õigusaktide jõustumine (1) Valitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega. (2) Valitsuse korraldused jõustuvad nende teatavakstegemisest või korralduses märgitud ajal. § 79. Valitsuse õigusaktide avalikustamine ja kättesaadavaks tegemine (1) Valitsuse määrused ja korraldused avalikustatakse Iisaku valla veebilehel asuvas dokumendiregistris hiljemalt seitsmendal päeval pärast nende vastuvõtmist ja võimaldatakse juurdepääs Iisaku Raamatukogu avalikus internetipunktis. (2) Valitsuse määrused ja korraldused saadetakse hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele. (3) Valitsuse õigusaktid loetakse avalikustatuks nendele juurdepääsu võimaldamisega vallavalitsuses ja tehakse kättesaadavaks seaduses sätestatud ulatuses vallasekretäri juures. (4) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valitsuse siseseks kasutamiseks. (5) Valitsuse määrused edastatakse Õiguskantslerile seaduses sätestatud korras. (6) Üldist tähtsust omavaid valitsuse määrusi vőib avaldada kohalikus ajalehes. 4. jagu Nõuded valitsuse istungi protokollile § 80. Istungi protokoll (1) Valitsuse istung protokollitakse. Protokolli vormistab vallasekretär või tema määratud protokollija. (2) Valitsuse istungi protokoll peab vastama seaduses sätestatud nõuetele. (3) Protokolli kantakse: 1) istungi toimumise aeg ja koht, istungi alguse ja lõpu aeg; 2) istungist osavõtvate valitsuse liikmete ja istungile kutsutud isikute nimed; 3) istungi juhataja ja protokollija nimed; 4) arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. (4) Valitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. (5) Protokollile lisatakse valitsuse määruste ja korralduste originaaleksemplarid ning muud päevakorra kohta käivad dokumendid. (6) Protokoll koos lisadega vormistatakse 7 (seitsme) päeva jooksul istungi toimumisest. (7) Valitsuse istungi protokollid on üldkättesaadavad seadustes sätestatud ulatuses vallasekretäri juures. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollis sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valitsuse siseseks kasutamiseks. (8) Valitsuse protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 9. peatükk ÕIGUSAKTIDE TÄITMISE KONTROLL JA ARUPÄRIMINE VOLIKOGUS. ÕIGUSAKTIDE ALGATAMISE ÕIGUS § 81. Õigusaktide täitmise kontroll (1) Volikogu õigusaktide täitmise kontrollijaks on volikogu esimees ja revisjonikomisjon. (2) Valitsuse õigusaktide täitmise kontrollijaks on vallavanem. § 82. Arupärimise esitamine ja vastamine (1) Volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik või suuline arupärimine volikogu määruste ja otsuste täitmise kohta volikogu poolt valitud, nimetatud või kinnitatud ametiisiku(te)le. Arupärimisi võib esitada kõikidele vallaametnikele volikogu huvitavates küsimustes. (2) Arupärimine esitatakse kirjalikult vallavanema kaudu või esitatakse suuliselt volikogu istungil. Arupärimine peab sisaldama sellele vastamise viisi. (3) Kirjalik vastus arupärimisele esitatakse arupärijale ja volikogu esimehele (volikogule ja volikogu liikmetele) hiljemalt ühe kuu jooksul. (4) Volikogu esimehe otsusel antakse arupärimisele suulisi selgitusi volikogu istungil. (5) Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu ettekandest, küsimustele vastamisest ja arupärija repliigist. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal. § 83. Õigusaktide algatamise õigus (1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes volikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. (2) Algatus esitatakse valitsusele vastava eelnõuna , millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. (3) Eelnõu vastuvõtmist kinnitab vallasekretär oma allkirjaga. (4) Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. (5) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelul volikogus või valitsuses, mille arutelust ka temale teatatakse. § 84. Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides (1) Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastu võetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi. (2) Volikogu peab taotluse läbi vaatama kahe kuu jooksul, valitsus ühe kuu jooksul. (3) Taotluse esitaja kutsutakse istungile, kus taotlust arutatakse. Teade istungi aja ja koha kohta antakse edasi vähemalt neli päeva enne istungi toimumist. Taotlejal on õigus esitada selgitusi ja küsimusi. Taotlust võidakse arutada ka taotleja mitteilmumise korral. Taotluse arutamist võidakse edasi lükata taotleja kirjaliku avalduse alusel. Sellisel juhul arvestatakse taotluse läbivaatamise tähtaega taotleja avalduse esitamisest või avalduses toodud tähtajast alates, millest taotlejal on võimalik asja arutamisest osa võtta. (4) Kui volikogu või valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. 10. peatükk VALLA ESINDAMINE JA LEPINGUTE SÕLMIMINE § 85. Esindamise õiguslikud alused Valla esindamise õiguslikeks alusteks on kehtivad seadused, Iisaku valla põhimäärus ja teised volikogu ja valitsuse õigusaktid ning lepingud. § 86. Valla esindusfunktsiooni täitmine (1) Valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut esindavad oma pädevuse piirides: 1) volikogu; 2) valitsus; 3) volikogu esimees; 4) vallavanem, 5) valitsuse (ametiasutusena) teenistuses olevad ametiisikud. (2) Kolmandad isikud esindavad valda nendega sõlmitud lepingute alusel ja piires. § 87. Volikogu esindus Volikogu esindab valda: 1) seaduste ja valla põhimääruse alusel vallavolikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel; 2) suhetes Riigikogu ja selle struktuuridega; 3) suhetes erakondade ning kodanike ühendustega; 4) suhetes Vabariigi Valitsusega; 5) suhetes rahvusvaheliste organisatsioonide, teiste riikide valitsusasutuste ja kohalike omavalitsustega. § 88. Valitsuse esindus Valitsus esindab valda: 1) seadustega ja valla põhimääruse alusel vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel; 2) suhetes Riigikogu ja selle struktuuridega; 3) suhetes Eesti Vabariigi Presidendiga; 4) suhetes Eesti Vabariigi Valitsusega; 5) suhetes erakondade ning kodanike ühendustega. § 89. Volikogu esimehe esindus (1) Volikogu esimees esindab valda: 1) suhetes Riigikogu esimehe ja tema asetäitjatega; 2) suhetes Eesti Vabariigi Presidendiga; 3) suhetes Eesti Vabariigi Valitsusega ja tema struktuurüksustega, peaministriga, ministeeriumide ja valitsusasutustega, nende kohalike struktuuridega; 4) suhetes teiste omavalitsuste ja nende liitudega nii Eesti Vabariigis kui välismaal; 5) suhetes ajakirjandusega volikogu tööd puudutavates küsimustes; 6) suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega volikogu pädevuse piires; 7) avalikel üritustel; 8) muude volikogu pädevuses olevate küsimuste lahendamisel. (2) Volikogu esimees kirjutab valla nimel alla käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud osapooltega sõlmitavatele lepingutele lähtudes volikogu seisukohtadest. Küsimuste kooskõlastamisel, kus puudub volikogu seisukoht, tegutseb volikogu esimees eelläbirääkimiste piires. (3) Volikogu esimehe äraolekul asendab teda esindusfunktsioonide täitmisel volikogu aseesimees või volikogu esimehe poolt määratud volikogu liige talle antud volituste piires. § 90. Vallavanema esindus (1) Vallavanem esindab valda: 1) suhetes Riigikogu ja selle struktuuridega; 2) suhetes Eesti Vabariigi Presidendiga; 3) suhetes Eesti Vabariigi Valitsusega ja tema struktuurüksustega, peaministriga, ministeeriumide ja valitsusasutustega, nende kohalike struktuuridega; 4) suhetes Ida-Viru Maavalitsusega; 5) suhetes teiste omavalitsuste ja nende liitudega Eesti Vabariigis; 6) suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega Eesti Vabariigis ja välismaal täitevvõimu teostamiseks; 7) suhetes ajakirjandusega valitsuse tööd puudutavates küsimustes; 8) volikogu poolt volitatud juhtudel ja piires; 9) avalikel üritustel; 10) muudes valitsuse pädevuses olevates küsimustes. (2) Vallavanemat võib esindusfunktsioonide täitmisel asendada vallavanema poolt määratud isik. § 91. Valla esindamine seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud toimingutes (1) Seadustes ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani esindaja nimetab volikogu või delegeerib esindaja nimetamise valitsusele. (2) Valitsust esindab vallavanema käskkirjaga või valitsuse korraldusega nimetatud valitsuse liige või valitsuse ametnik. § 92. Valla esindamine kohtus (1) Vald osaleb kohtuasjades valla ametiasutuse või valla hallatavate asutuste kaudu. (2) Volikogu õigusaktide vaidlustamise korral esindab volikogu kohtus volikogu esimees, valla nimel volikogu esimehe poolt sõlmitud lepingu alusel lepinguline esindaja või volikogu poolt volitatud valitsuse teenistuses olev ametiisik. (3) Valitsust kui ametiasutust võivad kohtus esindada: 1) seadusjärgse esindajana vallavanem; 2) vallavanema poolt volitatud isik; 3) vallasekretär või tema poolt volitatud isik; 4) valitsuse nimel vallasekretäri poolt sõlmitud lepingu alusel lepinguline esindaja. (4) Valla hallatavat asutust esindab kohtus asutuse juht, tema käskkirjaga volitatud asutuse töötaja või asutuse nimel asutuse juhi poolt sõlmitud lepingu alusel lepinguline esindaja. § 93. Lepingute sõlmimine (1) Valla nimel sõlmivad lepinguid: 1) volikogu esimees; 2) vallavanem. (2) Valitsuse kui ametiasutuse nimel sõlmivad lepinguid: 1) vallavanem; 2) valitsuse liikmed valitsuse korraldusega antud volituse alusel; (3) Valla hallatava asutuse nimel sõlmib lepinguid asutuse juht või tema käskkirjaga volitatud isik. (4) Lepingute sõlmimise otsustab oma pädevuse piires volikogu või valitsus, kelle nimel kirjutab lepingule alla vastavalt volikogu esimees või vallavanem või volikogu või valitsuse poolt selleks volitatud isik. (5) Vallavanem kirjutab valla nimel alla sõlmitavatele lepingutele lähtudes volikogu või valitsuse seisukohtadest ning kinnitatud eelarvest. Küsimuste kooskõlastamisel, kus puudub volikogu või valitsuse seisukoht, kui nende täitmisega kaasnevad vallale täiendavad kulutused vallaeelarvest või neis nähakse ette kulutused järgnevateks eelarveaastateks, tegutseb vallavanem eelläbirääkimiste piires. (6) Kui leping ei tekita vallale täiendavaid rahalisi kohustusi, võib vallavanem sõlmida lepingu ilma valitsuse korralduseta. 11. peatükk ARENGUKAVA KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED § 94. Valla arengukava (1) Arengukava on valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. (2) Arengukava on aluseks: 1) valla eelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele, kapitalirendi kasutamisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. (3) Kõik seaduse alusel kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad, valla arengukava ning üldplaneering peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla vastuolus. § 95. Arengukava koostamine (1) Valla arengukava koostatakse vähemalt kolme eelseisva aasta kohta. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema varalisi kohustusi käsitlevas osas kavandatud selleks perioodiks. (2) Arengukava koostatakse kogu valla territooriumi kohta. (3) Täiendavalt võib arengukava koostada: 1) valla territooriumi osa kohta kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks; 2) valdkonnapõhise arengukavana kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks; 3) mitme valla või linna või nende territooriumi osade kohta huvitatud kohalike omavalitsusüksuste omavahelisel kokkuleppel. § 96. Arengukava projekti arutelu ja avalikustamine (1) Valitsus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamise protsessi ning tagab kehtestatud arengukava järgimise. (2) Teade arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse maakonnalehes ja valitsuse veebilehel. (3) Avaliku väljapaneku kestus ei või olla lühem kui kolm nädalat. (4) Vallaelanikud esitavad ettepanekud arengukavasse volikogule volikogu poolt kehtestatud ajaks. § 97. Arengukava vastuvõtmine Pärast avalikustamisel esitatud ettepanekute läbiarutamist valitsuses ja volikogu komisjonides võtab volikogu valla arengukava vastu ning teeb selle kõigile kättesaadavaks. § 98. Arengukava muutmine (1) Arengukava muutmise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on valitsusel õigus ja kohustus algatada volikogus arengukava muutmine. (2) Arengukava ja selle muutmise projekt esitatakse volikogule pärast läbiarutamist valitsuses ja volikogu komisjonides. Volikogu teeb arengukava projekti kättesaadavaks kõigile vallaelanikele Iisaku Raamatukogu lugemissaalis ja valla veebilehel. (3) Ettepanekud kehtiva arengukava muutmise kohta esitab valitsus volikogule hiljemalt iga aasta 1.juuniks. (4) Arengukava muutmine toimub arengukava vastuvõtmiseks ettenähtud korras. (5) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse selle täitmise ja vajadusel muutmise kohta. 12. peatükk VALITSUSE HALLATAVATE ASUTUSTE MOODUSTAMINE § 99. Valitsuse hallatavate asutuste moodustamine (1) Valla ametiasutuseks on vallavalitsus (asutusena), kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine. Ametiasutust juhib vallavanem. (2) Vald võib teenuste osutamiseks asutada vallavalitsuse hallatavaid asutusi (edaspidi allasutus), mis ei ole juriidilised isikud. Allasutusteks on haridus-, kultuuri-, hoolekande- ja muud asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mille kulud kaetaks vallaeelarvest.. (3) Allasutuse moodustamine, ümberkorraldamine, tegevuse lõpetamine ja põhimääruse kinnitamine on volikogu ainupädevuses. (4) Allasutuse juhi kinnitab ametisse valitsus vallavanema ettepanekul. (5) Allasutuse struktuuri ja töötajate koosseisu kinnitab volikogu. 13. peatükk LÕPPSÄTTED § 100. Põhimääruse menetlemine Põhimääruse või selle muutmise eelnõud arutab volikogu vähemalt kahel lugemisel, välja arvatud juhul kui põhimääruse muudatus tuleneb seadusest. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega. § 101. Määruse kehtetuks tunnistamine Tunnistada kehtetuks Iisaku vallavolikogu 02.10.2003.a määrus nr 7 kinnitatud «Iisaku valla põhimääruse kinnitamine» (KO, 2003, 147, 2237), välja arvatud määruse lisa 1 «Iisaku vallavara eeskiri», mis kehtib kuni «Iisaku vallavara valitsemise korra» vastuvõtmiseni, ja Iisaku Vallavolikogu 17.03.2005.a määrus nr 8 «Iisaku valla põhimääruse muutmine» (KO 2005, 121, 1235). § 102. Määruse jõustumine Määrus jõustub 01. mail 2006.a