Rahvusvahelises sõjalises koostöös tekitatud lepinguvälise kahjunõude menetlemise, kompenseerimise ning kahjuhüvitisest loobumise kord

(1) Määrus sätestab Eestis viibiva välisriigi relvajõudude koosseisu kuuluva isiku (edaspidi välisriigi relvajõud) ning välisriigis viibiva Eesti kaitseväelase ja kaitseväe teenistuses oleva tsiviilisiku (edaspidi Eesti kaitsevägi) poolt rahvusvahelises sõjalises koostöös tekitatud lepinguvälise kahjunõude menetlemise, kompenseerimise ning kahjuhüvitisest loobumise korra.

(2) Käesolevas määruses sätestatut kohaldatakse ainult rahuajal tekitatud kahju korral, kui välislepinguga või ametkondliku välislepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Määruses sätestatut ei kohaldata sõjategevuse käigus tekitatud kahju hüvitamisele.

(3) Lisaks käesoleva määruse 2. peatükis sätestatule lähtutakse kahju hüvitamisel «Riigivastutuse seaduses», «Võlaõigusseaduses» ja «Haldusmenetluse seaduses» sätestatust.

(1) «Põhja-Atlandi pakti osapoolte relvajõudude staatust käsitlevas lepingus» (RT II 2003, 23) sätestatuga sarnastel tingimustel Eestis viibivate välisriigi relvajõudude teenistusülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitab Kaitseväe Peastaap, lähtudes käesolevas peatükis sätestatust ja nimetatud välislepingust.

(2) Relvajõudude staatust käsitlevate teiste välislepingute tingimustel Eestis viibivate välisriigi relvajõudude teenistusülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamisel lähtutakse käesolevas peatükis sätestatust niivõrd, kuivõrd vastav välisleping ei sätesta teisiti.

(3) Kaitseväe Peastaap võib hüvitada välisriigi relvajõudude poolt väljaspool teenistusülesannete täitmist Eestis tekitatud kahju. Kahju hüvitamine tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga. Sellise kahju hüvitamisel lähtutakse käesolevast korrast niivõrd, kuivõrd vastav välisleping ei sätesta teisiti.

(1) Relvajõudude staatust käsitleva välislepinguta Eestis viibivate välisriigi relvajõudude poolt teenistusülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise dokumendid edastab Kaitseväe Peastaap menetlemiseks kahju tekitanud riigile. Kaitseväe Peastaap võib asuda kahju tekitanud riigiga läbirääkimistesse kahju hüvitamise korraldamiseks, kaasates vajadusel läbirääkimistesse Kaitseministeeriumi ja Välisministeeriumi.

(2) Lõikes 1 sätestatud kahju tekitamise korral võib kannatanu pöörduda otse kahju tekitanud riigi poole.

(3) Lõikes 1 sätestatud kahju võib Kaitseväe Peastaap hüvitada kooskõlastatult Kaitseministeeriumiga.

(1) Kahju kannatanud isik esitab välisriigi relvajõudude poolt teenistusülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise taotluse (edaspidi taotlus) Kaitseväe Peastaabile.

(2) Taotluses esitatakse muu hulgas järgmised andmed

1) kannatanu ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, kontaktandmed;

2) hävinud, kadunud või rikutud vara nimetus ning selle arvatav väärtus vara hävimise, kaotsimineku või rikkumise päeval. Vara rikkumise korral märgitakse selle jääkväärtus;

3) kui on teada, siis kahju tekitamise aeg, koht, iseloom ja kahju tekitaja;

4) põhjuslik seos kahju tekkimise ja kahju tekitaja tegevuse vahel;

5) taotletava kahjuhüvitise suurus;

6) taotluse esitamise kuupäev ja taotluse esitaja allkiri.

(3) Kui taotluse esitajale ei ole mõni lõikes 2 nimetatud asjaolu teada, märgitakse see taotlusse.

(1) Kaitseväe Peastaap kontrollib kahe kuu jooksul taotluse saamise hetkest taotluses nimetatud asjaolusid. Vajaduse korral määrab Kaitseväe Peastaabi ülem ekspertiisi kahju suuruse või selle tekke asjaolude väljaselgitamiseks.

(2) Vajadusel korral võib kahju suuruse kindlaksmääramiseks kaasata eksperte väljastpoolt kaitseväge.

(1) Kahju hüvitamise otsus või taotluse rahuldamata jätmise otsus vormistatakse Kaitseväe Peastaabi ülema käskkirjana pärast § 5 lõikes 1 sätestatud toimingute tegemist.

(2) Kui Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarves ei jätku raha kahjuhüvitise maksmiseks, esitab kaitseväe juhataja Kaitseministeeriumile kannatanu taotluse ja arvamuse hiljemalt viie päeva jooksul koos eelarvetaotlusega kahjuhüvitise summa eraldamiseks Vabariigi Valitsuse reservist või riigieelarve kassareservist.

(3) Kaitseministeerium esitab Rahandusministeeriumi kaudu Vabariigi Valitsusele ettepaneku kahju hüvitamiseks Vabariigi Valitsuse reservist või riigieelarve kassareservist vastavalt «Riigieelarve seaduses» ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korrale.

(4) Vabariigi Valitsuse reservist või riigieelarve kassareservist eraldatava summa hulka ei arvestata kahjunõude menetlemisega seonduvaid haldus- ja kohtukulusid.

(1) Riik, kelle relvajõudude tekitatud kahju on hüvitanud Kaitseväe Peastaap, kompenseerib vastatavalt sõlmitud välislepingutele ja Kaitseväe Peastaabi esitatud taotlusele kannatanule hüvitatud kahju Kaitseväe Peastaabile.

(2) Kui kahju hüvitati § 6 lõigetes 2–4 sätestatud korras, tagastatakse raha vastavalt kas Vabariigi Valitsuse reservi või riigieelarve kassareservi.

Kui välisleping näeb ette vastastikuse loobumise riigi varale tekitatud kahju hüvitamisest, siis tagab Kaitseväe Peastaap vajalike riigisiseste toimingute läbiviimise ja vajadusel teavitab välisriike vara kuulumisest riigi omandisse ning sellest tulenevast kahju hüvitamise nõudmisest loobumisest.

(1) «Põhja-Atlandi pakti osapoolte relvajõudude staatust käsitlevas lepingus» sätestatuga sarnastel tingimustel välisriigis viibiva Eesti kaitseväe teenistusülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamist korraldab Kaitseväe Peastaap kaitseväe eelarvest vastavalt nimetatud välislepingus sätestatule ja välisriigi relvajõudude kahju menetlemisega tegeleva asutuse taotlusele.

(2) Vajadusel kontrollib Kaitseväe Peastaap kahju tekitamise asjaolusid, muu hulgas kahju tekitamist teenistusülesannete täitmisel või väljaspool teenistusülesannete täitmist.

(3) Välisriigile makstava kahjuhüvitise hulka ei arvestata kahju menetlemisega seonduvaid haldus- ja kohtukulusid.

(4) Välisriigis viibiva Eesti kaitseväe poolt väljaspool teenistusülesannete täitmisest tekitatud kahju hüvitatakse kaitseväe eelarvest. Kahju hüvitamine tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga.

Muudel kui § 9 lõikes 1 nimetatud tingimustel või ilma relvajõudude staatust määratleva välislepinguta välisriigis viibiva Eesti kaitseväe teenistusülesannete täitmisel tekitatud kahju ning Eesti kaitseväele välisriigis tekitatud kahju hüvitamist menetleb Kaitseväe Peastaap kooskõlas käesolevas peatükis sätestatu ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normide ja põhimõtetega.

(1) Kaitseväe üksuste välisriiki lähetamisel määratakse üksusest kaitseväelane, kes teostab üksuse poolt tekitatud või üksusele tekitatud kahju hüvitamiseks vajalikud toimingud.

(2) Kui põhjustatakse isiku surm või ilmneb muu oluline asjaolu, lähetab Kaitseväe Peastaap lisaks lõikes 1 nimetatud kaitseväelasele tekitatud kahju menetlema oma esindaja.

(3) Lõikes 2 nimetatud juhtudel kaasatakse kahju menetlemisele Kaitseministeeriumi esindaja.

(1) Kahju kannatanud isik esitab kaitseväe teenistusülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise taotluse kaitseväe esindajale, kes edastab taotluse kohe §-s 11 nimetatud kahjunõude menetlejale.

(2) Taotlus võib olla esitatud nii kirjalikult kui ka suuliselt. Suuliselt esitatud taotluse vormistab kirjalikult kahjunõude menetleja ja allkirjastab kahju hüvitamise taotleja.

(3) Taotluses kajastatakse § 4 lõikes 2 sätestatud andmeid võimalikus ulatuses. Taotluses kajastuvad rahalised summad võivad olla kohalikus vääringus.

(1) Kahjunõude menetleja kontrollib taotluses nimetatud asjaolusid ning vajaduse korral määrab ekspertiisi kahju suuruse või selle tekke asjaolude väljaselgitamiseks.

(2) Kahju suuruse või selle tekke asjaolude väljaselgitamiseks võib kaasata kahju käsitlemisega tegelevaid teiste riikide relvajõudude eksperte.

Kahju hüvitamise otsus vormistatakse Kaitseväe Peastaabi ülema käskkirjana. Vajadusel lähtutakse § 6 lõigetes 2–4 sätestatust.

(1) Erandkorras võib rahvusvahelise sõjalise operatsiooni käigus Eesti kaitseväe tekitatud kahju hüvitada kannatanule või tema omastele kohe kuni 50 000 Eesti krooni ulatuses. Hüvitise maksmise otsustab ja korraldab Eesti kontingendi ülem või Eesti kontingendi vanem rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas. Kui kontingendi ülemat või kontingendi vanemat ei ole määratud, siis otsustab ja korraldab hüvitise maksmise auastmelt kõrgeim kaitseväelane.

(2) Sellise kahjuhüvitise maksmise kohta esitab lõikes 1 nimetatud isik Kaitseväe Peastaabi ülemale ettekande, milles kajastatakse § 4 lõikes 2 loetletud andmeid võimalikult ulatuslikult.

(3) Lõikes 1 nimetatud isik tagab tõendite kogumise kahju tekitamise asjaolude kohta. Kogutud tõendid edastatakse Kaitseväe Peastaabile