Majandus- ja kommunikatsiooniminister — Rahvusvaheliste ürituste ja konverentside toetamise tingimused ja kord — RTL, 82, 1194
Statutory Text (1 Articles)
Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 12 lõike 4 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Kohaldamisala (1) Rahvusvaheliste ürituste ja konverentside toetamise (edaspidi meede) tingimused ja kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12. jaanuari 2007. a korralduse nr 20 «Riiklike struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007–2013» ja sellest tuleneva «Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava» prioriteetse suuna «Ettevõtluse uuendus- ja kasvuvõime» eesmärkide elluviimiseks. (2) Meetme raames toetuse andmisel lähtutakse Riigikogu 22. novembri 2006. a otsusega kinnitatud «Eesti riiklikust turismiarengukavast aastateks 2007–2013» (edaspidi turismiarengukava). § 2. Meetme eesmärk (1) Meetme eesmärk on Eestit külastavate väliskülastajate ööbimiste arvu suurendamine, motiveerides korraldama Eestis rahvusvahelisi konverentse ning kultuuri- ja spordiüritusi. (2) Meetme alaeesmärk on turismi hooajalisuse vähendamine. § 3. Meetme rakendusasutus ja rakendusüksus (1) Meetme rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus). (2) Meetme rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi sihtasutus). § 4. Mõisted Käesoleva määruse tähenduses: 1) projekt on kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud ühekordne tegevus või tegevuste kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse ja kasutatakse; 2) taotlus on vormikohane kirjalik avaldus, millele on lisatud nõutavad dokumendid toetuse taotlemiseks; 3) toetuse saaja on isik, kelle esitatud taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud; 4) partner on toetuse saaja poolt toetuse taotluses nimetatud riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus või sihtasutus või mittetulundusühing, kes panustab projekti rahaliselt või kelle panus on rahaliselt mõõdetav ning kes ei ole projektis töövõtja. 2. peatükk TOETUSE ANDMISE ALUSED § 5. Meetme raames toetatavad tegevused (1) Meetme raames toetatakse järgmisi tegevusi: 1) rahvusvaheliste konverentside (edaspidi konverents) ja kultuuri- ja spordiürituste (edaspidi üritus) kavandamist ja läbiviimist; 2) toetatavate konverentside ja ürituste turundustegevusi välisriikides. (2) Projekti raames toetatakse ainult neid tegevusi, mis on määratletud taotluses sisalduvas tegevusplaanis ja läbi viidud projekti abikõlblikkuse perioodil. § 6. Nõuded konverentsile ja üritusele (1) Toetatav konverents peab vastama järgmistele tingimustele: 1) täidab meetme eesmärki; 2) aitab kaasa Eesti kui reisisihi tuntuse suurenemisele; 3) konverents korraldatakse Eestis; 4) konverentsi delegaadid ööbivad majutusettevõttes, kusjuures minimaalne väliskülastajate ööbimiste koguarv konverentsiga seonduvalt on 300; 5) kestab vähemalt kolm päeva; 6) konverentsi raames on kavandatud piirkonda tutvustav ekskursioon. (2) Toetatav üritus peab vastama järgmistele tingimustele: 1) täidab meetme eesmärki; 2) aitab kaasa Eesti kui reisisihi tuntuse suurenemisele; 3) üritus toimub Eestis esmakordselt või toimub ürituse edasiarendus; 4) üritus on rahvusvaheliselt huvipakkuv ning üritust kajastab rahvusvaheline meedia; 5) ürituse raames on minimaalne väliskülastajate ööbimiste koguarv majutusettevõtetes 300; 6) kestab vähemalt kaks päeva. § 7. Nõuded taotlejale (1) Toetust võib taotleda riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus, sihtasutus, mittetulundusühing ning avalik-õiguslik juriidiline isik. (2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlejal on tasutud riiklikud maksud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksed olema tasutud ajakava kohaselt; 2) taotlejal on projekti elluviimiseks kogemusi ja teadmisi; 3) taotlejal on nõutavad vahendid projekti omafinantseerimiseks vastavalt käesoleva määruse §-s 10 kehtestatud piirmääradele ja tingimustele. (3) Juhul kui taotleja on sihtasutuselt varem saanud toetust riigieelarvelistest vahenditest, «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduses» või «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» sätestatud korras, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud tähtaegselt ja nõutud summas. (4) Kui taotleja on projektile või projekti üksikutele tegevustele taotlenud toetust samal ajal muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe. § 8. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud (1) Meetme raames on abikõlblikud toetuse saaja ja partneri poolt tehtud alljärgnevad käesoleva määruse §-s 5 nimetatud tegevuste elluviimisega otseselt seotud ja projekti eesmärkide saavutamiseks vajalikud kulud vastavalt käesoleva määruse §-s 10 kehtestatud piirmääradele: 1) konverentsi ja ürituse ettevalmistamisega seotud kulud, sh toetuse saaja ja partneri lähetuskulud; 2) välisriikidest saabuvate esinejate, võistlejate ning nende saatemeeskondade tasud ning transpordi- ja majutuskulud; 3) välisturgudele suunatud turunduskulud, sealhulgas reklaammaterjalide tootmise ja levitamise, e-turundusega seotud kulud ning meedia- ja reklaamteenuseid pakkuva ettevõtja teenustasu; 4) konverentsi ja ürituse läbiviimiseks vajaliku tehnika, ruumide ja maa-ala rendi, tõlketeenuse ning teleülekannetega seotud kulud; 5) konverentsi ja üritust korraldava ettevõtja tasu teenuste osutamise eest; 6) projekti personalikulud; 7) piirkonda tutvustava ekskursiooni korraldamise kulud; 8) struktuuritoetuse sümboolika kasutamise kulud; 9) käibemaks, juhul kui vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksust õigust maha arvata sisendkäibemaksu või käibemaksu ei taotleta tagasi ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–2 nimetatud kulud majutusele ja transpordile on abikõlblikud ainult vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõike 2 alusel kehtestatud korrale. (3) Projekti personalikulud võivad moodustada maksimaalselt 7% projekti abikõlblikest kuludest. Projekti personalikulud peavad põhinema projekti rakendamise tegelikel kuludel ning olema arvestatud vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõike 2 alusel kehtestatud korrale. (4) Lisaks «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõike 2 alusel kehtestatud korras loetletud mitteabikõlblikele kuludele, on meetme raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 1) mitterahalised sissemaksed; 2) kulud, mille eest on tasutud tasaarvelduse korras; 3) põhi- ja väikevahendite, inventari ja seadmete soetamise ja investeerimiskulud; 4) erisoodustuse andmine ja sellelt «Tulumaksuseaduse» § 48 lõike 4 alusel tasutav maks; 5) esinduskulud ja kingitused; 6) isikliku auto kasutamise kulud; 7) pangagarantiid; 8) üldkulud; 9) varem riigieelarvelistest või teistest Euroopa Liidu või muudest välisvahenditest saadud toetusest hüvitatud kulud; 10) muud abikõlblike tegevustega mitte seotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud. (5) Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid taotleja ja taotlejas osalust omava isiku ning tarnija ja tarnijas osalust omava isiku vahel, kes on seotud isikud «Tulumaksuseaduse» § 8 tähenduses. (6) Kõik toetatavad kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja üksikasjalikult kirjeldatud. (7) Abikõlblike kulude tõendamisel võetakse arvesse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande teel tasutud kulud. (8) Kulu arvestatakse tekkepõhiselt. Kulu tekkimise päevaks loetakse kuludokumendi koostamise kuupäev. § 9. Projekti abikõlblikkuse periood ja projekti lõpetamine (1) Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad, tingimusel, et projekti tegevused lõpetatakse hiljemalt 2015. aasta 31. detsembriks. (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse registreerimise hetkest või taotluses sisalduvast hilisemast kuupäevast (alguskuupäev). (3) Meetme raames toetatava projekti tegevused viiakse ellu kuni 36 kuu jooksul taotluse esitamisest arvates, kuid mitte hiljem kui 2015. aasta 31. detsembriks. (4) Meetme raames toetatava projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on minimaalselt 3 kuud ja maksimaalselt 36 kuud. (5) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi muutmist käesoleva määruse §-s 20 kehtestatud korras tingimusel, et projekti tegevused viiakse ellu käesoleva paragrahvi lõikes 3 kehtestatud tähtaja jooksul. Kui projekti abikõlblikkuse perioodi muutmise taotlus on rahuldatud, loetakse projekti ajaliseks kestuseks taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsusega määratud abikõlblikkuse periood. (6) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande heakskiitmist ja toetuse saajale viimase väljamakse tegemist. § 10. Toetuse finantseerimise piirmäärad ja tingimused (1) Toetuse minimaalne suurus on 300 000 krooni ja maksimaalne suurus 1 000 000 krooni ühe konverentsi või ürituse kohta. (2) Toetuse määr on protsent abikõlblikest kuludest. Toetuse maksimaalne määr projekti kohta on kuni 70% abikõlblikest kuludest. (3) Toetatavate projektide omafinantseeringu määr on minimaalselt 30% abikõlblikest kuludest. (4) Omafinantseeringu hulka arvatakse ainult toetuse saaja ja partneri poolt tehtavad abikõlblikud kulud. 3. peatükk TOETUSE TAOTLEMINE, NÕUDED TAOTLUSELE § 11. Toetuse taotlemine (1) Meetme raames toimub vooruline taotlemine. Sihtasutus korraldab eraldi taotlusvoorud konverentside ja ürituste toetamiseks. (2) Taotlused esitatakse sihtasutuse juhatuse poolt määratud taotlusvooru tähtpäevaks. Taotlusvooru tähtpäevast teavitab sihtasutus vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel vähemalt 30 tööpäeva enne vooru avanemist. (3) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse sihtasutusele sihtasutuse juhatuse poolt kinnitatud taotlusvormil. Sihtasutus teeb taotlusvormi kättesaadavaks oma veebilehel. (4) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse sihtasutusele paberkandjal omakäeliselt allkirjastatult või elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult. § 12. Nõuded taotlusele (1) Taotluses sisalduv projekt peab vastama meetme ning «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 15 lõikes 1 sätestatud tingimustele. (2) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlus on esitatud käesolevas määruses kehtestatud korras ja vormis; 2) toetust taotletakse käesoleva määruse §-s 5 kehtestatud toetatavatele tegevustele; 3) taotletud toetuse suurus ei ületa käesoleva määruse §-s 10 kehtestatud toetuse määra; 4) taotluses sisalduva projekti tegevused planeeritakse lõpetada projekti perioodil, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2015. aastal; 5) taotluses sisalduva projekti eelarves on muuhulgas ette nähtud nõutav omafinantseering; 6) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged; 7) taotluses on partneri kaasamisel nimetatud partner ja tema panus projekti; 8) taotluse on sõltuvalt selle esitamise viisist allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik omakäelise allkirjaga või digitaalallkirjaga. (3) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) taotleja nimi ja üldandmed, sealhulgas juriidiline vorm, registrikood, käibemaksukohustuslase number, juhul kui taotleja on käibemaksukohuslane, postiaadress, telefoninumber, e-posti aadress, pangarekvisiidid, esindusõigusliku isiku nimi ja ametikoht, projektijuhi nimi ja ametikoht; 2) andmed projekti kohta, sealhulgas projekti nimi, planeeritavate tegevuste algus- ja lõppkuupäev, tegevuste lühikirjeldus, projekti eelarve tegevuste lõikes, projekti teostamise ajakava, projekti üldmaksumus, taotletava toetuse summa, omafinantseeringu summa; 3) andmed projekti planeeritavate tulemuste ja mõju kohta; 4) kinnitus nõuetekohase omafinantseeringu olemasolu kohta; 5) esitatud lisadokumentide loetelu; 6) taotleja esindusõigusliku isiku kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta; 7) partneri kaasamisel andmed partneri ja tema panuse kohta projekti, sealhulgas partneri nimi, juriidiline vorm, registrikood, postiaadress, telefoninumber, e-posti aadress, esindusõigusliku isiku nimi ja ametikoht ning informatsioon partneri rahalise või rahaliselt mõõdetava panuse kohta projekti. (4) Taotlus peab muu hulgas sisaldama järgmisi dokumente: 1) võrreldav hinnakalkulatsioon ja selle aluseks olev lähteülesanne või põhjendatud juhtudel maksumuste põhjendused; 2) taotleja projektimeeskonna elulookirjeldused; 3) konverentsi või ürituse programm; 4) konverentsi või ürituse detailne tulude ja kulude analüüs; 5) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel. 4. peatükk TAOTLUSE MENETLEMINE § 13. Taotluse menetlemine (1) Sihtasutus teostab taotleja ja tema poolt esitatud taotluse suhtes järgmisi toiminguid: taotluse registreerimine ja läbivaatamine, selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste või muudatuste küsimine, taotluse hindamine, taotluse osaline või täielik rahuldamine või taotluse rahuldamata jätmine. (2) Sihtasutus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Sihtasutusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotluse eelarvet ja tegevusi juhul, kui taotletav toetus ei suurene ja projekti eesmärgid ei muutu. Sihtasutuse poolt määratud selgituste, ekspertiisi ja lisainformatsiooni, taotluse täienduste ja muudatuste esitamise tähtajaks võib sihtasutus taotluse menetlemise peatada. (3) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 32 tööpäeva taotlusvooru sulgemise tähtpäevast arvates. § 14. Taotluse registreerimine ja läbivaatamine (1) Taotlus registreeritakse ja vaadatakse läbi sihtasutuses. Taotluse läbivaatamise tähtaeg on kolm tööpäeva taotluse registreerimisest arvates. Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse taotluse nõuetekohasust, sealhulgas vajalike lisade olemasolu. (2) Kui taotluse läbivaatamisel avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10-tööpäevane tähtaeg, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. (3) Juhul kui taotlus ei vaja täpsustamist, teatatakse taotlejale taotluse registreerimisest kolme tööpäeva jooksul pärast taotluse läbivaatamist. (4) Sihtasutuse juhatus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata ja tagastab taotluse, kui taotleja ei ole kõrvaldanud taotluses esinenud puudusi käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul. § 15. Taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused (1) Taotleja nõuetele vastavust kontrollib sihtasutus. (2) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-s 7 taotlejale esitatud nõuded. (3) Taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus või tema poolt volitatud isik taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. Taotleja nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata. § 16. Taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused (1) Menetlusse võetud taotluste nõuetele vastavust hindab sihtasutus. (2) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-s 12 taotlusele esitatud nõuded. (3) Taotlust ei tunnistata vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotlus ei vasta käesolevas määruses taotlusele esitatavatele nõuetele ning puudust ei ole võimalik käesoleva määruse § 14 lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldada; 2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid; 3) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 4) taotleja ei võimalda kontrollida taotluses esitatud andmete õigsust või teha paikvaatlust; 5) taotleja ei ole käesoleva määruse § 14 lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud. (4) Taotluse vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus või tema poolt volitatud isik taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. Taotluse mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata. § 17. Taotleja kohustused Taotleja on kohustatud: 1) esitama sihtasutuse nõudmisel taotleja ja taotluse kohta lisateavet nõutud vormis ja tähtajal; 2) võimaldama kontrollida taotluse ja taotleja vastavust nõuetele, sealhulgas teha paikvaatlust; 3) sihtasutust viivitamata teavitama taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist; 4) tõendama sihtasutuse nõudmisel määruses ettenähtud omafinantseeringu või muude vahendite või dokumentide olemasolu; 5) viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise baasiks oleva juriidilise isiku või selle osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest; 6) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi. § 18. Taotluse hindamise kord ja hindamiskriteeriumid (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse. Sihtasutuse juhatusel on õigus moodustada taotluse hindamiseks nõuandvaid hindamis- või ekspertkomisjone ning kaasata taotluse hindamiseks eksperte. (2) Toetuse saamiseks esitatud taotluste hindamiskriteeriumid on: 1) projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele – 60% maksimaalsest koondhindest; 2) taotleja organisatsiooniline võimekus – 25% maksimaalsest koondhindest; 3) projekti ettevalmistuse kvaliteet – 15% maksimaalsest koondhindest. (3) Toetuse saamiseks esitatud taotlust hinnatakse skaalal 0 kuni 4. Taotluse hindamisel antud maksimaalne koondhinne moodustub käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud hindamiskriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest. (4) Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, milleks loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud hindamiskriteeriumide alusel vähemalt koondhindega 2,0 hinnatud taotlused, mille rahastamise summa ei ületa taotlusvooru eelarvet. Juhul kui rahuldatud taotluste summa ületab taotlusvooru eelarvet, rahuldatakse taotlused vastavalt hindamise tulemusena tekkinud pingereale. (5) Taotlus ei kuulu rahuldamisele juhul, kui selle koondhinne jääb alla 2,0 või kui vähemalt üks lõikes 2 toodud hindamiskriteeriumidest hinnatakse hindega 0. § 19. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotluse rahuldamise kohta teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamise otsuse. (2) Taotlus kuulub rahuldamisele, kui taotlus hindamise järgselt vastab käesoleva määruse § 18 lõikes 4 kehtestatud tingimustele. (3) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel ning tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul vähendada toetuse summat ja muuta toetatavaid tegevusi. (4) Taotluse osaline rahuldamine on põhjendatud ennekõike juhul kui: 1) taotluse rahaline maht ületab taotluse rahastamise vooru eelarve vaba jäägi; 2) toetust on taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti elluviimise seisukohast olulised või põhjendatud; 3) omafinantseeringu tagamine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus võimalik või reaalne. (5) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses peab sisalduma vähemalt: 1) toetuse saaja nimi; 2) projekti nimi; 3) toetuse suurus Eesti kroonides; 4) omafinantseeringu suurus Eesti kroonides; 5) projekti alguskuupäev ja projekti tegevuste elluviimise lõpukuupäev; 6) projekti elluviimise tingimused; 7) projekti vahearuannete ja lõpparuande esitamise tähtajad; 8) toetuse väljamaksmise tingimused. (6) Taotlus jäetakse rahuldamata kui: 1) taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad muud asjaolud, mille tõttu ei saa taotlust rahuldada; 2) taotluse hindamise järgselt esineb käesoleva määruse § 18 lõikes 5 toodud asjaolu; 3) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamisega, sh toetuse summa või toetatavate tegevuste muutmisega; 4) taotleja ei täida käesoleva määruse §-s 17 sätestatud kohustusi. (7) Otsus taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta edastatakse taotlejale posti teel tähtkirjaga või tema nõusolekul elektrooniliselt taotluses märgitud e-posti aadressil või antakse kätte allkirja vastu otsuse tegemise päevale järgneva 5 tööpäeva jooksul. (8) Juhul kui sihtasutuse juhatus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, jäävad projekti raames tehtud kulutused taotleja kanda. § 20. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsus muudetakse või tunnistatakse kehtetuks sihtasutuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel. (2) Toetuse saaja on kohustatud taotlema sihtasutuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist, kui toetuse saaja soovib muuta: 1) projekti eelarvet, juhul kui eelarve muudatus on suurem kui 20% taotluses toodud projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverea maht, tingimusel, et toetuse summa ei suurene; 2) projekti tegevuste elluviimise või kulude abikõlblikkuse lõppkuupäeva. Projekti tegevuste elluviimise või abikõlblikkuse lõppkuupäeva muutmisel tuleb arvestada käesoleva määruse §-s 9 kehtestatud tingimustega; 3) projektis ettenähtud tegevusi või eesmärke. (3) Sihtasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste ja mõju saavutamise. (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab sihtasutuse juhatus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist. (5) Sihtasutus võib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud; 2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist; 3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 4) toetuse saaja ei ole projekti aruandlusperioodi jooksul abikõlblikke tegevusi ellu viinud; 5) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada käesoleva määruse §-s 9 sätestatud abikõlblikkuse perioodil; 6) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 7) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta. § 21. Vaidemenetlus Sihtasutuse toimingu või otsuse peale võib vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-le 34 esitada vaide rakendusasutusele ning vaie vaadatakse läbi «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras. 5. peatükk TOETUSE VÄLJAMAKSETE TEOSTAMISE TINGIMUSED § 22. Toetuse väljamaksmise tingimused (1) Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saajale vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 23 lõike 4 alusel kehtestatud korrale (edaspidi väljamaksete kord) ja taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele. (2) Toetuse väljamakse tegemise eelduseks on: 1) projekti tegevuste läbiviimine ja planeeritud tegevustele vastavate kulude (muuhulgas omafinantseering, käibemaks ja mitteabikõlblikud kulud) tasumine; 2) projekti tegevustest tingitud kulude tekkimist ja asjakohasust tõendavate dokumentide või nende koopiate ja eelnimetatud kulude tasumist tõendavate dokumentide või nende koopiate esitamine sihtasutusele; 3) toetuse saaja poolt sihtasutusele vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande esitamine ja nende aktsepteerimine sihtasutuse poolt. (3) Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saaja poolt esitatud väljamaksetaotluse alusel käesoleva paragrahvi lõikes 2 kehtestatud tingimuste täitmise korral. (4) Väljamakseid osaliselt tasutud kuludokumentide alusel on võimalik teha ainult põhjendatud juhtudel ja väljamaksete korras sätestatud tingimustel. (5) Osaliselt tasutud kuludokumentide alusel tehtavate väljamaksete puhul tuleb toetuse saajal vahearuandele lisada koopiad kulude aluseks olevatest dokumentidest ja kulude tasumist tõendavatest dokumentidest taotluse rahuldamise otsuses sätestatud omafinantseeringule vastavas osas ning mitteabikõlblike kulude osas. (6) Ettemakseid toetuse saajale on võimalik teha ainult põhjendatud juhtudel ja väljamaksete korras sätestatud tingimustel. (7) Kulude tekkimist tõendavateks dokumentideks on vastava majandustehingu toimumist tõendavad raamatupidamise algdokumendid, muuhulgas arved, saatelehed, tööde vastuvõtu aktid jms. (8) Pärast väljamaksetaotluse saamist kontrollib sihtasutus väljamaksetaotluse nõuetele vastavust ning algatab väljamakse, sisestades projekti andmed vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 4 kehtestatud korrale struktuuritoetuse registrisse hiljemalt 20 tööpäeva jooksul alates nõuetekohase väljamaksetaotluse laekumisest sihtasutusele. (9) Sihtasutus võib teha toetuse maksmisest osaliselt või täielikult keeldumise otsuse juhul kui: 1) esitatud väljamaksetaotlus või kuludokumendid ei vasta väljamaksete korras ja käesolevas määruses kehtestatud nõuetele; 2) esitatud kuludokumendid ei vasta projekti taotluses esitatud projekti abikõlblikkuse perioodile, tegevustele või eesmärkidele; 3) läbiviidud tegevused ei vasta projekti tegevusplaanis esitatud tegevustele või nende toimumine ei ole tõendatud; 4) toetuse saaja on jätnud sihtasutusele esitamata vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande. § 23. Aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab projekti vahearuanded ja lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel. Aruandlusperioodi pikkus on üldjuhul minimaalselt 3 kuud ja maksimaalselt 12 kuud. (2) Toetuse saaja tagab projekti elluviimise järgsete aruannete koostamise jaoks vajalike andmete esitamise kahe aasta jooksul alates projekti lõppemisest. (3) Toetuse saaja esitab projekti vahe- ja lõpparuanded sihtasutusele elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult või paberkandjal omakäeliselt allkirjastatult koos elektroonilise koopiaga. (4) Projekti vahe-, lõpparuanded esitatakse sihtasutuse poolt välja töötatud vormidel, mis on kättesaadavad sihtasutuse veebilehel. 6. peatükk TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED JA SIHTASUTUSE ÕIGUSED § 24. Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja on kohustatud: 1) tagama ettenähtud omafinantseeringu; 2) viima projekti ellu taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt; 3) teavitama sihtasutust projekti tegevuste, eelarve ja tähtaegade muutmise vajadusest; 4) kasutama toetust vastavuses esitatud taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses märgitud otstarbeks; 5) maksma toetuse tagasi tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja tähtpäevaks. Tagastatava summa jäägilt arvestatakse intressi ja viivist vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-le 28; 6) tagasi maksma projektist saadava tulu vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõike 2 alusel kehtestatud korrale, kui projekti tulu on enne toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemist hinnatav, koostab toetuse taotleja finantsanalüüsi, et hinnata projekti arvestusperioodil teenitavat puhastulu; 7) vastama sihtasutuse poolt esitatud küsimustele toetuse saaja ja projekti teostamise kohta; 8) esitama sihtasutusele tähtaegselt nõutud aruanded; 9) tagama, et toetuse saaja raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid selgelt eristatavad toetuse saaja muudest kulu- ja maksedokumentidest; 10) säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni vähemalt 31. detsembrini 2025. a; 11) võimaldama teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid (edaspidi järelevalve) vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» sätestatule; 12) võimaldama järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu projekti teostamisega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mis tahes muul moel kasutab; 13) andma audiitori või järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul vastavasisulise nõude esitamisest arvates; 14) osutama auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi; 15) järgima hangete läbiviimisel «Riigihangete seaduses» sätestatud nõudeid, kui toetuse saaja on hankija «Riigihangete seaduse» mõistes, või esitama võimalusel vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist juhul, kui toetuse saajale ei laiene riigihangete läbiviimise kohustus; 16) näitama toetuse kasutamisel vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 25 lõike 2 alusel kehtestatud tingimustele ja korrale, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat; 17) viivitamata kirjalikult informeerima sihtasutust kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja poolt oma kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest; 18) viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise käigus ilmnenud asjaoludest, mis seavad ohtu projekti tulemuse saavutamise ning projekti edasise jätkamise otstarbekuse; 19) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi. § 25. Sihtasutuse õigused ja kohustused Sihtasutusel on õigus: 1) teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid; 2) kontrollida toetuse ja omafinantseeringu kasutamist; 3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 4) vähendada toetuse suurust toetuse saaja poolt vähem kasutatud summa võrra, kui esitatud vahearuandest selgub, et toetuse saaja on osaliselt või täielikult jätnud tegemata tegevuskavas planeeritud tegevusi; 5) peatada toetuse väljamaksmine kuni rikkumise kõrvaldamiseni, kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» või määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses märgitust; 6) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» või määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses märgitust; 7) vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra; 8) teostada muid õigusaktidega kehtestatud toiminguid. Minister Juhan PARTS Kantsler Marika PRISKE