Politseiasutuste ja Sisekaitseakadeemia politseiametnike ametinimetuste teenistusastmetega vastavusse viimise kord

Määrusega kehtestatakse «Politseiteenistuse seaduse» alusel politseiasutuses ja Sisekaitseakadeemias teenistuses oleva komissari, vanemkomissari, ülemkomissari, politseinõuniku, politseidirektori, politseiprefekti, Keskkriminaalpolitsei direktori, Julgestuspolitsei direktori, politseikolledži direktori ja politseipeadirektori asetäitja senise ametinimetuse teenistusastmeks arvamise kord nende nimetamisel politseiametniku ametikohale «Politsei ja piirivalve seaduse» alusel.

«Politsei ja piirivalve seaduse» jõustumisel teenistuses olevale politseiametnikule arvatakse tema senine ametinimetus politseiametniku teenistusastmeks sõltuvalt tema senisest ametnimetusest, haridusest ja teenistusstaažist alljärgnevalt

Jrk nr Ametinimetus «Politseiteenistuse seaduse» alusel Politseiametniku teenistusaste, mis antakse politseiametniku ametikohale nimetamisel «Politsei ja piirivalve seaduse» alusel Teenistusastme andmisel esitatavad nõuded 1. komissar komissar Täiendavaid nõudeid ei esitata. 2. komissar vanemkomissar Omab kõrgharidust. 3. komissar politseileitnant Omab kõrgharidust ja pidev teenistusstaaž politseiametniku 5. ametiastmel on vähemalt 3 aastat. 4. vanemkomissar vanemkomissar Täiendavaid nõudeid ei esitata. 5. vanemkomissar politseileitnant Omab kõrgharidust. 6. vanemkomissar politseikapten Omab kõrgharidust ja pidev teenistusstaaž politseiametniku 6. ametiastmel on vähemalt 3 aastat. 7. ülemkomissar politseileitnant Täiendavaid nõudeid ei esitata. 8. ülemkomissar politseikapten Omab kõrgharidust. 9. ülemkomissar politseimajor Omab kõrgharidust ja pidev teenistusstaaž politseiametniku 7. ametiastmel on vähemalt 3 aastat. Nimetatud staaži hulka arvatakse ka teenistusaeg politseiasutuse ja õiguskaitseasutuse juhina ning politseiasutuse osakonna juhina. 10. politseinõunik politseikapten Täiendavaid nõudeid ei esitata. 11. politseinõunik politseimajor Omab kõrgharidust ja pidev teenistusstaaž politseiametniku 7. ametiastmel on vähemalt 3 aastat. Nimetatud staaži hulka arvatakse ka teenistusaeg politseiasutuse ja õiguskaitseasutuse juhina ning politseiasutuse osakonna juhina. 12. politseidirektor politseimajor Täiendavaid nõudeid ei esitata. 13. politseidirektor politseikolonelleitnant Omab kõrgharidust ja pidev teenistusstaaž politseiametniku 8. ametiastmel on vähemalt 3 aastat. Nimetatud staaži hulka arvatakse ka teenistusaeg politseiasutuse ja õiguskaitseasutuse juhina. 14. politseiprefekt, Keskkriminaalpolitsei direktor, Julgestuspolitsei direktor, Politseikolledži direktor, politseipeadirektori asetäitja politseimajor Täiendavaid nõudeid ei esitata. 15. politseiprefekt, Keskkriminaalpolitsei direktor, Julgestuspolitsei direktor, Politseikolledži direktor, politseipeadirektori asetäitja politseikolonelleitnant Omab kõrgharidust ja pidev teenistusstaaž politseiametniku 8. või 9. ametiastmel on vähemalt 3 aastat. Nimetatud staaži hulka arvatakse ka teenistusaeg politseiasutuse, õiguskaitseasutuse ja julgeolekuasutuse juhina. 16. politseiprefekt, Keskkriminaalpolitsei direktor, Julgestuspolitsei direktor, Politseikolledži direktor, politseipeadirektori asetäitja politseikolonel Omab kõrgharidust ja pidev teenistusstaaž politseiametniku 8. või 9. ametiastmel on vähemalt 5 aastat. Nimetatud staaži hulka arvatakse ka teenistusaeg politseiasutuse, õiguskaitseasutuse ja julgeolekuasutuse juhina.

(1) Käesoleva määruse §-s 2 nimetatud politseiametnike ning politseipeadirektori ametinimetused arvatakse teenistusastmeteks siseministri käskkirjaga.

(2) Teiste teenistuses olevatele politseiametnike, keda ei ole nimetatud käesoleva määruse §-s 2, ametinimetused arvatakse teenistusastmeteks Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirjaga.

(3) Politseiametnikule, kes on enne käesoleva määruse jõustumist vabastatud politseiteenistusest «Politseiteenistuse seaduse» § 181 või § 52 alusel, antakse politseiasutuses teenistussuhte jätkamisel teenistusaste vastavalt «Politsei ja piirivalve seaduse» § 116 lõikele 1 ja käesoleva määruse §-le 2, võttes aluseks politseiametniku ametikoha, millelt ta vabastati.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2010. a.

Minister Marko POMERANTS

Kantsler Märt KRAFT