Kaitseväekohustuslaste ja kaitseväelaste terviseuuringud

Käesoleva määrusega kehtestatakse kaitseväekohustuslaste ja kaitseväelaste tervise kaitseväeteenistuseks kõlblikkuse hindamise kriteeriumid, arstliku läbivaatuse juhend ja kaitseväelase terviseuuringutele või ravile saatmise kord.

Kaitseväeteenistuskõlblikkuse astmed on järgmised

1) tegevteenistuseks kõlblik – kaitseväekohustuslane ja kaitseväelane sobib piiranguteta tegevteenistusse kõikidele ametikohtadele;

2) tegevteenistuseks kõlblik piirangutega – kaitseväekohustuslane ja kaitseväelane sobib tegevteenistusse piirangutega;

3) tegevteenistuseks ajutiselt mittekõlblik – kaitseväekohustuslane ja kaitseväelane on vabastatud terviseseisundi, haiguse või vigastuse tõttu ajutiselt tegevteenistusest;

4) tegevteenistuseks mittekõlblik – kaitseväekohustuslane ja kaitseväelane on alaliselt vabastatud terviseseisundi, haiguse või vigastuse tõttu tegevteenistusest.

(1) «Kaitseväeteenistuse seaduse» § 42 lõikes 1 nimetatud arstlikud komisjonid hindavad vastavalt oma pädevusele kaitseväekohustuslaste ja kaitseväelaste kaitseväeteenistuseks kõlblikkust, arvestades nimetatud isikute arstliku läbivaatuse tulemusi, teenistuskohta ja ametikohta ning käesoleva määruse lisas 1 toodud kaitseväekohustuslaste ja kaitseväelaste tervise kaitseväeteenistuseks kõlblikkuse hindamise kriteeriume.

(2) Kaitseväeteenistuskõlblikkuse astme hindamisele eelnev terviseuuring teostatakse tegevteenistusse asumisel, regulaarselt või lähtuvalt teenistuse huvidest tegevteenistuses või vaide menetlemiseks.

(1) Kaitseväekohustuslasele ja kaitseväelasele tehakse vastavalt Kaitseressursside Ameti arstlikus komisjonis või kaitseväe arstlikus komisjonis arstlik läbivaatus kaitseväeteenistuskõlblikkuse astme kindlaksmääramiseks määruse lisas 1 loetletud kriteeriumide ning alljärgneva terviseuuringute loetelu kohaselt

1) elektrokardiograafia;

2) rindkere röntgenograafia otseülesvõttena;

3) audiomeetria;

4) laboratoorsed analüüsid (vere automaatuuring kolmeosalise leukogrammiga, veresuhkru määramine, uriinianalüüs testribaga).

(1¹) Lõike 1 punktides 1–4 loetletud terviseuuringud ei ole nõutavad, kui

1) nende tegemisest on möödunud kuni kaks aastat ning haiguslikke muutusi ei ole ilmnenud;

2) kaitseväekohustuslasel või kaitseväelasel on tuvastatud krooniline raske haigus või kehaline või vaimne puue.

(2) Arstliku läbivaatuse tulemused kantakse «Kaitseväeteenistuse seaduse» § 42 lõike 2 alusel kehtestatud korras avatud tervisekaardile.

(3) Kaitseväekohustuslasele ja kaitseväelasele tehakse vajadusel täiendav arstlik läbivaatus ja uuringud kaitseväeteenistuskõlblikkuse astme kindlaksmääramiseks.

(4) Vaide menetlemise korral tehakse kaitseväekohustuslasele ja kaitseväelasele Kaitseministeeriumi arstlikus keskkomisjonis kaitseväeteenistuskõlblikkuse astme kindlaksmääramiseks arstlik läbivaatus või uuringud ulatuses, mis on vajalik vaide läbivaatamiseks.

Kaitseväekohustuslasel määratakse enne tegevteenistusse asumist kindlaks veregrupp ja reesusfaktor, kui nende kohta puuduvad eelnevalt kinnitatud andmed.

(1) Regulaarsed terviseuuringud tehakse kaitseväelasele tegevteenistuses oleku ajal iga kolme aasta tagant, arstliku komisjoni otsuses võib järgmise regulaarse terviseuuringu tähtaega lühendada.

(2) Kaitseväelase määramisel ametikohale, millele kehtestatud teenistusülesannete täitmiseks vajaliku terviseseisundi nõuded on kõrgemad kaitseväelase senise teenistus- või ametikoha vastavatest nõuetest, tehakse regulaarsed terviseuuringud enne kaitseväelase ametikohale määramist.

(3) Regulaarsetele terviseuuringutele saatmine toimub «Kaitseväeteenistuse seaduse» § 42 lõike 2 alusel kehtestatud korras.

Kaitseväelane, kelle järgmise regulaarse terviseuuringu läbimise tähtaeg saabub ajal, mil kaitseväelane viibib välisriigis Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel või ühisõppusel, on kohustatud läbima regulaarse terviseuuringu enne välisriigis Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisele või ühisõppusele asumise tähtaega.

Väeosa arst hindab välisriigist Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmiselt või ühisõppuselt naasnud kaitseväelase terviseseisundi ühe nädala jooksul alates kaitseväelase naasmisest Eesti Vabariigi territooriumile ning otsustab vajadusel kaitseväelase saatmise arstlikule läbivaatusele, täiendavatele terviseuuringutele või ravile või arstlikku komisjoni.

(1) Kaitseväelase saadab teenistuskohast tervishoiuteenuse osutaja juurde terviseuuringutele või ravile väeosa arst või väeosa arsti puudumisel kaitseväelase teenistust korraldav ülem.

(2) Kaitseväelase saadab kaitseväe arstlikust komisjonist tervishoiuteenuse osutaja juurde terviseuuringutele või ravile kaitseväe arstliku komisjoni esimees.

(3) Kaitseväelase saatmiseks terviseuuringutele või ravile vormistatakse saatekiri vastavalt määruse lisas 3 toodud vormile.

(1) Terviseuuringutele või ravile saadetud kaitseväelane esitab tervishoiuteenuse osutaja juurde saabumisel isikut tõendava dokumendi ning saatekirja.

(2) Andmeid kaitseväelase terviseseisundi kohta töödeldakse kooskõlas «Isikuandmete kaitse seadusega».

Kaitseväelase terviseuuringutele või ravile saatmisel vormistatakse enne kaitseväelase tervishoiuteenuse osutaja juurde saatmist kaitseväelase kohta epikriis vastavalt määruse lisas 4 toodud vormile.

Vabariigi Valitsuse 24. jaanuari 2002. a määrus nr 53 «Kaitseväekohustuslaste, kaitseväelaste ja reservväelaste tervise kaitseväeteenistuseks kõlblikkuse hindamise kriteeriumid, arstliku läbivaatuse juhend, kaitseväelase regulaarsed terviseuuringud, kaitseväelase täiendavatele terviseuuringutele või ravile suunamise kord, uuringuteks või raviks vajalike tervishoiuasutuste määramine» (RT I 2002, 14, 82) tunnistatakse kehtetuks.