Teadus- ja arendustegevuse projektide toetamise tingimused ja kord

(1) Teadus- ja arendustegevuse projektide toetamise (edaspidi meede) tingimused ja kord on kehtestatud «Riiklike struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007–2013» ja sellest tuleneva «Majanduskeskonna arendamise rakenduskava» prioriteetse suuna «Ettevõtluse uuendus- ja kasvuvõime» eesmärkide elluviimiseks.

(2) Riigiabi andmisel ettevõtjale järgitakse Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (ELT L 214, 9.08.2008, lk 3–47) (edaspidi üldine grupierandi määrus), I peatükis ja artiklites 31–33 ning «Konkurentsiseaduse» §-s 342 sätestatut.

(3) Meetme raames teadusasutusele antav toetus ei ole teadus- ja arendustegevusele (edaspidi TA tegevus) suunatud riigiabi, kui teadusasutus ei tegele projekti raames majandustegevusega.

(4) Meetme raames antav toetus on suunatud Riigikogu 7. veebruari 2007. a otsusega heakskiidetud Eesti TA tegevuse ning innovatsiooni strateegia 2007–2013 «Teadmistepõhine Eesti» eesmärkide saavutamiseks vastavalt Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. a määruses nr 302 sätestatud korras Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatavale rakendusplaanile.

Meetme eesmärgiks on Eesti ettevõtjate jätkusuutlik ning keskkonnasäästlik areng uute konkurentsivõimeliste toodete, teenuste, tehnoloogiate, tootearendusprotsesside arendamise või olemasolevate olulise täiustamise toetamise kaudu, mille tulemusena

1) kasvab ettevõtjate käive (sealhulgas ekspordikäive);

2) suureneb kõrge lisandväärtusega ja keskkonnasäästlike toodete ning teenuste osakaal ettevõtjate käibes;

3) kasvab tööstusomandi õiguskaitsetaotluste arv;

4) kasvavad ettevõtjate TA tegevuse- ning innovatsiooniinvesteeringud;

5) areneb ettevõtjate ja teadusasutuste vaheline koostöö;

6) kasvab ressursisääst;

7) väheneb saasteheide ning jäätmeteke.

(1) Meetme rakendusasutuseks on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus).

(2) Meetme rakendusüksuseks on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi sihtasutus).

Käesoleva määruse tähenduses

1) rakendusuuring on rakendusuuring vastavalt üldisele grupierandi määruse artikli 30 punktis 3 sätestatud tingimustele;

2) tootearendus on tootearendus vastavalt üldisele grupierandi määruse artikli 30 punktis 4 sätestatud tingimustele;

3) tehnilise teostatavuse uuring (edaspidi eeluuring) on uuring, mille eesmärk on valmistada ette rakendusuuringute või tootearenduse alast tegevust;

4) väike- ja keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi VKE) on väikeettevõtja ja keskmise suurusega ettevõtja vastavalt üldisele grupierandi määruse lisale 1;

4¹) suurettevõtja on üldise grupierandi määruse lisas 1 toodud VKE määratlusega hõlmamata ettevõtja;

5) teadusasutus on teadusasutus vastavalt üldisele grupierandi määruse artikli 30 punktis 1 sätestatud tingimustele

6) taotlus on vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks;

7) projekti plaan (ettevõtja puhul äriplaani osa) on projekti kõiki aspekte hõlmav koonddokument;

8) eeluuringu plaan on eeluuringu kõiki aspekte hõlmav koonddokument;

9) riiklikud teadus- ja arendusprogrammid (edaspidi riiklikud TA programmid) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ja teiste ministeeriumide vahelised TA tegevuse ning innovatsiooni toetamist kujundavad ja koordineerivad programmid Eesti TA tegevuse strateegia «Teadmistepõhine Eesti 2007–2013» võtmevaldkondades;

10)

11) keskkonnasääst on hetkeolukorraga võrreldes saavutatav otsene või kaudne ressursisääst, sealhulgas energia-, kütuse-, vee-, toorme-, abimaterjalide, näiteks lahustite, säilitus-, määrde-, puhastus- või pesuainete või muuks otstarbeks kasutatavate ohtlike kemikaalide erikulu, aga samuti õhu, vee või pinnasele suunatud saasteheite vähendamine.

(1) Meetme raames toetatakse järgmisi tegevusi

1) ettevõtja rakendusuuringu läbiviimine;

2) ettevõtja tootearenduse läbiviimine;

3) teadusasutuse rakendusuuringu läbiviimine;

4) eeluuringu läbiviimine punktides 1 kuni 3 nimetatud tegevustele;

5) VKE rakendusuuringu või tootearenduse projekti käigus tekkiva tööstusomandi õiguste omandamine.

(2)

(3) Meetme raames ei toetata projekte, mille eesmärgiks on üksnes

1) tehnoloogia, tootearendusprotsessi, aparaadi, seadme soetamine, remont või hooldus;

2) uue ärimudeli või disainilahenduse loomine, muutmine või täiendamine;

3) tööstusomandi õiguskaitse.

(1) Meetme raames on abikõlblikud kulud, mis on abikõlblikud vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõike 2 alusel kehtestatud korrale.

(2) Rakendusuuringu ja tootearenduse projekti raames on abikõlblikud järgmised kulud vastavalt §-s 8 sätestatud piirmääradele

1) projekti elluviivate töötajate personalikulud;

2) projekti elluviivate töötajate lähetustega seotud majutus- ja transpordikulud ning päevarahad vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2000. a määrusele nr 453 «Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord» (edaspidi töölähetuste määrus);

3) kulud, sealhulgas kulum ja rendikulud, aparaatidele ja seadmete soetamiseks või kasutamiseks vastavalt nende kasutusajale projektis ning nende kasulikule elueale, võttes arvestuse aluseks head raamatupidamistavad. Nimetatud kulud kokku võivad moodustada kuni 70% projekti abikõlblikest kuludest;

4) kulud sisseostetud uuringutele, tehnilisele teabele ja sisseostetud või litsentseeritud patentidele ning kulud projekti elluviimisega otseselt seotud konsultatsioonidele ja muudele sarnastele teenustele. Nimetatud kulud kokku võivad moodustada kuni 70% projekti abikõlblikest kuludest;

5)

6) kulud materjalidele ja tarvikutele;

7) Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määruse nr 211 «Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord» § 2 lõikest 1 tulenevate kohustuste täitmisega seotud kulud;

8) «Tulumaksuseaduse» § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu.

(3) Eeluuringu projekti raames on abikõlblikud üksnes järgmised kulud vastavalt §-s 8 sätestatud piirmääradele

1) projekti elluviivate töötajate personalikulud;

2) projekti elluviivate töötajate lähetustega seotud majutus- ja transpordikulud ning päevarahad vastavalt töölähetuste määrusele;

3) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 4 loetletud tegevuste teenustena sisseostmise kulud;

4) eeluuringuga seotud rakendusuuringu või tootearenduse projekti taotluse esitamisega kaasnevad tõlkekulud.

(4) VKE rakendusuuringu ja tootearenduse projekti raames on abikõlblikud projekti käigus tekkiva tööstusomandi õiguste omandamisega seotud kulud vastavalt üldisel grupierandi määruse artiklile 33 ning vastavalt §-s 8 sätestatud piirmääradele, välja arvatud tööstusomandi õiguste jõushoidmise ja võimaliku vaidlusmenetlusega seotud kulud.

(5)

(6) Käibemaks on abikõlblik, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu õigust sisendkäibemaksuna maha arvata ega tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.

(7) Abikõlblike kulude ning omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande teel tasutud kuludega.

(8) Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid taotleja ja taotlejas osalust omavate isikute ja tarnijate või tarnijas osalust omavate isikute vahel, kes on «Tulumaksuseaduse» §-s 8 sätestatud tähenduses seotud isikud.

(9) Meetme raames kaetavate kulude objekti tarnija või teenuse osutaja peab olema füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik.

(10) Kõik toetatavad kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja taotluses detailselt kirjeldatud.

(11) Juhul kui sihtasutus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, ei ole taotlejal õigust taotleda juba tehtud kulutuste hüvitamist sihtasutuse poolt.

(1) Projekti kulude ja tegevuste abikõlblikkuse periood algab taotluse sihtasutuses registreerimise hetkest või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast tähtajast ning lõpeb taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtajal, kuid mitte hiljem kui 30. juuni 2015. a.

(2) Toetuse saaja võib taotleda projekti perioodi pikendamist §-s 19 sätestatud korras, kui projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakordsed asjaolud ja tingimusel, et projekti tegevused on planeeritud lõpetada hiljemalt 2015. aasta 30. juuniks. Kui projekti perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse projekti ajalise kestuse lõpuks taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuses sätestatud kuupäev.

(3) Toetatavate kulude hulka võib arvata ainult neid abikõlblikke kulusid, mis on tehtud projekti abikõlblikkuse perioodil ja 45 päeva jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu tingimusel, et tegevused on toimunud abikõlblikkuse perioodil.

(1) Eeluuringu läbiviimiseks taotletava toetuse maksimaalne summa on 300 000 Eesti krooni projekti kohta.

(2) Rakendusuuringu või tootearenduse läbiviimiseks taotletava toetuse minimaalne summa on 500 000 Eesti krooni ja maksimaalne summa 50 000 000 Eesti krooni projekti kohta.

(3) Toetuse abikõlblike kulude finantseerimise maksimaalsed piirmäärad toetuse saajate ja tegevuste lõikes ning abikõlblike kulude finantseerimise piirmäärade suurendamise tingimused on sätestatud määruse lisas.

(4) Projekti omafinantseeringu määr peab katma projekti abikõlblikest kuludest osa, mida toetusest ei finantseerita.

(5) Teadusasutuse rakendusuuringu puhul arvestatakse taotleja omafinantseeringuna ainult partnerite poolset rahalist panust.

(6) Kui rakendusuuringut, tootearendust või eeluuringut finantseeritakse lisaks ka teistest riigi, kohaliku omavalitsuse, Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahenditest, ei tohi projekti eelpool nimetatud vahenditest finantseerimise osakaal ületada käesolevas paragrahvis sätestatud finantseerimise piirmäärasid.

(1) Meetme raames saab toetust taotleda jooksvalt või vooruliselt.

(2) Taotlusvoorude korraldamise vajaduse otsustab sihtasutus kooskõlastades selle eelnevalt rakendusasutusega.

(3) Taotluste vastuvõtmise alustamisest või peatamisest ja taotlusvooru tähtpäevadest annab sihtasutus teada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja sihtasutuse veebilehel.

(3¹) Toetuse taotlemiseks peab taotleja läbima eelnõustamise, mille raames selgitatakse välja taotluse rahvusvahelise hindamise vajalikkus ja vajadusel lepitakse kokku muud taotluse esitamisega seotud asjaolud.

(4) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse sihtasutusele sihtasutuse poolt kinnitatud taotlusvormil. Sihtasutus teeb taotlusvormi kättesaadavaks oma veebilehel.

(5) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse sihtasutusele elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult või paberkandjal omakäeliselt allkirjastatult koos elektroonilise koopiaga. Taotlusele kirjutab alla taotleja esindusõiguslik isik.

(6) Meetme eelarve osaeelarveteks jaotamise § 5 lõikes 1 toodud tegevuste, riiklike TA programmide ning muude tegevuste lõikes kinnitab sihtasutus. Osaeelarveteks jaotamise kooskõlastab sihtasutus eelnevalt rakendusasutusega.

(7) Meetme eelarvest, osaeelarvetest või nende muutumisest annab sihtasutus teada oma veebi lehel.

(8) Taotluste vastuvõtmise võib sihtasutus peatada juhul, kui meetme rahastamise jooksva aasta eelarve või osaeelarve jääk saab võrdseks menetluses olevate, kuid veel otsustamata taotluste mahuga. Otsusest annab sihtasutus teada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja sihtasutuse veebilehel.

(9)

(10) Sihtasutuse juhatuse poolt taotluste rahvusvaheliseks hindamiseks kinnitatud piirsumma teeb sihtasutus kättesaadavaks oma veebilehel.

(1) Rakendusuuringu ja rakendusuuringu eeluuringu toetuse taotlejaks võib olla teadusasutus või Eesti äriregistrisse kantud äriühing.

(1¹) Teadusasutuse rakendusuuringu toetuse taotleja peab projekti elluviimisesse kaasama vähemalt kaks äriühingust partnerit.

(1²) Ettevõtja rakendusuuringu toetuse taotleja võib projekti elluviimisel kaasata partnerina teadusasutuse ja eraõigusliku juriidilise isiku.

(2) Tootearenduse ja tootearenduse eeluuringu toetuse taotlejaks võib olla Eesti äriregistrisse kantud äriühing.

(2¹) Ettevõtja tootearenduse projekti toetuse taotleja võib projekti elluviimisel kaasata partnerina teadusasutuse ja eraõigusliku juriidilise isiku.

(3) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele

1) taotleja on tasunud riiklikud maksud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksud olema tasutud ajakava kohaselt. Taotleja on nõuetekohaselt täitnud «Maksukorralduse seaduses» sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse;

2) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust;

3) ettevõtjast taotleja omakapital vastab «Äriseadustiku» nõuetele;

4) ettevõtjast taotleja juriidilisest isikust aktsionärid või osanikud, kelle summaarne osalus ületab 5% aktsia- või osakapitalist, välja arvatud avalikult noteeritud ettevõtjad, peavad olema registreeritud kas Eestis või territooriumil, mida ei loeta madala maksumääraga territooriumiks «Tulumaksuseaduse» tähenduses, või Euroopa Liidu liikmesriigis või riigis, millele on kehtiv assotsieerumisleping Euroopa Liiduga;

5) taotlejal on nõutavad vahendid projekti omafinantseerimiseks vastavalt §-s 8 sätestatud piirmääradele ja tingimustele;

6) taotleja on läbinud eelnõustamise.

(4) Juhul kui taotleja on varem sihtasutuselt saanud toetust «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» või «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» sätestatud korras või muudest riigieelarvelistest vahenditest, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud tähtaegselt ja nõutud summas.

Taotleja on kohustatud

1) esitama sihtasutuse nõudmisel taotleja ja taotluse kohta lisateavet nõutud vormis ja tähtajaks;

2) võimaldama kontrollida taotluse ja taotleja vastavust nõuetele, sealhulgas teha paikvaatlust;

3) teavitama viivitamata sihtasutust taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist;

4) tõendama sihtasutuse nõudmisel meetme tingimustes ettenähtud omafinantseeringu või muude vahendite või dokumentide olemasolu;

5) teavitama viivitamata kirjalikult sihtasutust projekti teostamise baasiks oleva ettevõtja või selle osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest;

6) esitama sihtasutuse nõudmisel Maksu- ja Tolliameti tõendi maksuvõlgnevuste puudumise või nende ajatamise kohta;

7) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama sihtasutusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

(1) Taotluses sisalduv projekt peab vastama meetme eesmärkidele või riiklike TA programmidele omistatud osaeelarvete raames vastama nii meetme eesmärkidele kui ka riiklike TA programmide eesmärkidele.

(2) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele

1) taotlus on eestikeelne. Rahvusvahelise hindamise korral eestikeelne koos ingliskeelse tõlkega või ingliskeelne;

2) taotlus on esitatud määruses ettenähtud korras ja vormis;

3) toetust taotletakse §-s 5 sätestatud toetatavatele tegevustele;

4) taotletud toetuse suurus ei ületa §-s 8 ja lisas sätestatud maksimaalset toetusmäära ega toetuse piirsummat;

5) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;

6) taotluse on sõltuvalt selle edastamise viisist allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik digitaalallkirjaga elektroonsel taotlusel või omakäelise allkirjaga paberkandjal taotlusel.

7) taotluses on näidatud, et toetus omab projektile ergutavat mõju. Toetust loetakse projektile ergutavat mõju omavaks kui vähemalt üks järgmistest kriteeriumitest on täidetud: suureneb oluliselt projekti maht, ulatus, investeeritud summa või kiireneb oluliselt projekti lõpuleviimine.

(3) Taotluses sisalduv projekt peab vastama järgmistele nõuetele

1) projekti tegevused lõpetatakse projekti perioodil, kuid mitte hiljem kui 30. juunil 2015. aastal;

2) projekti eelarve sisaldab nõutavat omafinantseeringut;

3) projekt omab tehnoloogiariske, milleks on projekti eesmärgiks seatud tehnoloogiliste tulemuste saavutamisega seotud riskid;

4)

5)

6) projektile taotletava toetuse määr peab olema minimaalne, mis on vajalik projekti elluviimiseks.

(4) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid ja dokumente

1) üldandmed taotleja kohta;

2)

3)

4) vastavalt taotlusele, kas projekti plaan § 4 punkti 7 tähenduses või eeluuringu plaan § 4 punkti 8 tähenduses;

5) projekti elluviivate isikute elulookirjeldused;

6) ettevõtjast taotleja esindusõigusliku isiku poolt kinnitatud viimase majandusaasta aruande koopia (auditeerimise kohustusega taotleja korral koos audiitori otsusega) juhul, kui aruanne ei ole kättesaadav äriregistris;

7) ettevõtjast taotleja jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, mis ei ole taotluse esitamise hetkel vanemad kui kaks kuud;

8) ettevõtjast taotleja äriplaan (välja arvatud eeluuringu toetuse taotluse korral);

9) detailsed kulutuste kalkulatsioonid ja nende aluseks olevate dokumentide koopiad, sealhulgas hinnapakkumised, hinnakirjad ja eelarved;

10) kõigi kulutuste puhul, mille puhul taotleja teostab projekti elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu suuremas summas kui 100 000 Eesti krooni käibemaksuta, vähemalt kolm hinnapakkumist üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt ja pakkumise lähteülesande kirjeldus. Juhul kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada, tuleb taotlusele lisada sellekohane põhjendus. Kui on valitud kallim pakkumine, tuleb lisada põhjendus;

11) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;

12) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta

13) andmed ettevõtjast taotleja tähtsamate majandusnäitajate kohta projekti alustamise aastale eelnenud majandusaastal, sealhulgas realiseerimise netokäive, ekspordikäive (sealhulgas turgude lõikes), ärikasum või -kahjum, kulum, tööjõukulud, bilansimaht, omakapitali suurus, töötajate keskmine arv, uutest toodetest ja teenustest saadava müügitulu osatähtsus kogukäibest, investeeringud TA tegevusse ja uute väljatöötatud tehnoloogiate, toodete ja teenuste arv;

14) andmed ettevõtjast tootearenduse toetuse või projekti tulemuste kommertsialiseerimisele suunatud rakendusuuringu toetuse taotleja majandusnäitajate prognooside kohta projekti lõppemise aastal ja sellele järgneva kolme majandusaasta kohta ning tootearendusele eelneva rakendusuuringu toetuse taotleja majandusnäitajate prognooside kohta tootearenduse projekti lõppemise aastal ja sellele järgneva kolme majandusaasta prognooside kohta välja arvatud juhul, kui toetuse saaja teostab üksnes § 5 lõige 1 punktis 4 sätestatud tegevusi;

15) juhul kui projekti finantseerimisse, juhtimisse või elluviimisse on kaasatud ettevõtjast partner, siis kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõike 4 punkte 6–8, 13 ja 14 nõudeid ka partnerile;

16) rakendusuuringu projekti tulemuste rakendamise kava, milleks on taotleja poolt põhjendatud projekti tulemuste rakendamise visioon ja mis sisaldab muu hulgas projekti tulemuste rakendamisvõimaluste ja -viiside määratlemist, tulemustest potentsiaalsete kasusaajate defineerimist, projekti tulemuste rakendamise hinnatavat ajalist perspektiivi, esialgset hinnangut projekti tulemuste rakendamise mõju ulatusele ja muid projekti tulemuste rakendamise seisukohast olulisi aspekte;

17) teadusasutuse taotlus peab sisaldama sihtasutuse poolt määratud vormil vähemalt kahe partneri kinnitust projektis osasemise kohta välja arvatud juhul, kui toetuse saaja teostab üksnes § 5 lõige 1 punktis 4 sätestatud tegevusi.

(5)

(1) Sihtasutus teostab taotleja ja tema poolt esitatud taotluse suhtes järgmisi menetlustoiminguid: taotluse registreerimine, läbivaatamine, selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste või muudatuste küsimine, taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine, nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse ja taotleja hindamine ning taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine.

(2) Sihtasutus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et isiku taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Sihtasutusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat ja projekti tegevusi tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti eesmärgid ning toetuse summa ei suurene. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa või tegevuste muutmisega, teeb sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(3) Rakendusuuringu ja tootearenduse toetuse taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 63 tööpäeva ning eeluuringu toetuse taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 20 tööpäeva alates taotluse registreerimisest. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada kuni 15 tööpäeva, kui on tekkinud vajadus täiendava ekspertiisi järele.

(4) Hetkest, mil registreeritud taotluste, mille kohta ei ole tehtud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav rahaline summa saab võrdseks või ületab taotluste rahastamise eelarve vaba jääki, menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras.

(5)

(1) Taotlus registreeritakse ja vaadatakse läbi sihtasutuses. Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse, kas taotlus on täidetud nõuetekohaselt ja laekunud koos kõigi lisadega.

(2) Juhul kui taotlus ei vaja täpsustamist või kui ilmneb § 13 lõikes 4 nimetatud asjaolu, teatatakse taotlejale taotluse registreerimisest ja § 13 lõikes 4 nimetatud asjaolust kolme tööpäeva jooksul pärast taotluse läbivaatamist.

(3) Juhul kui taotluse läbivaatamisel avastatakse selles esinevaid ebatäpsusi või puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10 tööpäevane tähtaeg, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

(4) Sihtasutusel on õigus teha ettepanek taotluse täiendamiseks või taotlust hindavate ekspertide küsimustele vastamiseks, mis võib muuhulgas hõlmata §-s 12 nimetatud dokumentide täiendamist. Taotluse täiendamiseks või ekspertide küsimustele vastamiseks antakse taotlejale kuni 10 tööpäevane tähtaeg, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

(5) Sihtasutus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole lõigetes 3 ja 4 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.

(1) Taotleja nõuetele vastavust kontrollib sihtasutus.

(2) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik §-s 10 taotlejale esitatud nõuded.

(3) Taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutus taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. Taotleja nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

(1) Menetlusse võetud taotluse vastavust kontrollib sihtasutus.

(2) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik käesolevas määruses taotlusele esitatud nõuded.

(3) Taotlust ei tunnistata vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest

1) taotlus ei vasta määruses taotlusele esitatavatele nõuetele ning puudust ei ole võimalik § 14 lõigete 3 ja 4 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldada;

2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;

3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele või teha paikvaatlust;

4) taotleja ei ole § 14 lõigete 3 ja 4 alusel määratud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud.

(4) Taotluse vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutus taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. Taotluse mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse. Sihtasutusel on õigus moodustada taotluse hindamiseks nõuandvaid valiku- või hindamiskomisjone ning kaasata taotluse hindamiseks eksperte. Valiku- või hindamiskomisjonide moodustamise ja vastava koosseisu peab sihtasutus eelnevalt kooskõlastama rakendusasutusega.

(1¹) Eelnõustamise raames välja selgitatud vajadusel või sihtasutuse juhatuse poolt kinnitatud piirsummat ületatavaid taotlusi hinnatakse rahvusvaheliselt.

(2) Taotluste hindamisjuhend ja valiku- või hindamiskomisjoni koosseis tehakse kättesaadavaks sihtasutuse veebilehel.

(3) Euroopa Liidu ühisprogrammide taotlusvoorudes, mis on Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 169 alusel Euroopa Komisjoni poolt käivitatavad ja kaasrahastatavad programmid, ja kus hindamine toimub Euroopa Liidu tasandil, osalenud ja positiivse rahastamisotsuse saanud projektidel sisulist hindamist ei toimu. Nimetatud projekte rahastatakse vastavalt Euroopa Liidu tasandil toimunud hindamisel rahuldatud projekti plaanile.

(4) Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis käesolevas paragrahvis toodud hindamiskriteeriumide alusel on saanud koondhindeks vähemalt 2,2 ja iga lõike 6 punktides 1–4 toodud hindamiskriteeriumi osas hindeks vähemalt 2,0 ning lõikes 3 nimetatud positiivse rahastamisotsuse saanud projektid.

(5) Taotlust hinnatakse skaalal 0–4. Taotluse hindamisel antud koondhinne moodustub hindamiskriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest.

(6) Toetuse taotluse hindamiskriteeriumid ja osakaalud on järgmised

1) toode ja tehnoloogia (25% koondhindest), mille raames hinnatakse muu hulgas toote, tehnoloogia või teenuse uuenduslikkust, konkurentsieeliseid võrreldes samaväärsete toodete, teenuste või tehnoloogiatega, toetatava projekti tehnoloogilist riski ning tehnoloogilist teostatavust, toote, teenus või tehnoloogia intellektuaalse omandi kaitsmise strateegia kvaliteeti ja läbimõeldust;

2) võimekus (25% koondhindest), mille raames hinnatakse muu hulgas projekti elluviimiseks vajaliku TA tegevuse alaste teadmiste olemasolu ja sarnaste projektide elluviimise kogemust, projekti teostamiseks vajaliku infrastruktuuri olemasolu, projektiga saavutatud tulemuste rakendamiseks vajaliku majandusliku ja turundusliku kompetentsi olemasolu;

3) projekti finantseerimine (25% koondhindest), mille raames hinnatakse muu hulgas projekti kulutuste asjakohasust ja põhjendatust, taotleja või tema partnerite omafinantseeringu tegemise võimekust ja projekti finantseerimisplaani läbimõeldust;

4) projekti majanduslik mõju (25% koondhindest), mille raames hinnatakse muu hulgas projekti tulemuste rakendamise kava kvaliteeti ja realistlikkust, antud toote, teenuse või tehnoloogia turupotentsiaali, turunõudlust ja majanduslikku tasuvust, projekti olulisust taotleja või tema partnerite arendusstrateegias, kuidas antud projekt toetab taotleja või tema partnerite käitumuslikku muutust, projekti tulemuste suunatust ekspordile ja ekspordipotentsiaali, projekti tulemuste rakendatavust erinevates valdkondades, projekti käigus tekkiva uue avaliku teadmise olemasolu, projekti tulemuste mõju Eesti majandusele;

5) projekt omab olulist keskkonnasäästlikku mõju või projekt kuulub riikliku TA programmi «Eesti energiatehnoloogia programm» prioriteetsete arendussuundade hulka (10% koondhindest).

(7)

(8) Eeluuringu toetuse taotluse hindamiskriteeriumid ja osakaalud on järgmised

1) projekti probleemi püstitus, eesmärk ja tegevuskava (40% koondhindest), mille raames hinnatakse muu hulgas projekti põhiprobleemide määratletust, projekti kulude põhjendatust ja vastavust tegevustele, projekti tegevuste teostamiseks kokkulepete ja lepingute olemasolu ning projekti suunatust kavandatavale rakendusuuringu või tootearenduse projektile;

2) projekti meeskonna kvalifikatsioon ja kogemus (30% koondhindest), mille raames hinnatakse muu hulgas projekti elluviivate isikute põhipädevusi ja kvalifikatsiooni projekti tegevuste efektiivseks teostamiseks;

3) projekti suunatus koostööle ja majanduslikule mõjule (30% koondhindest), mille raames hinnatakse muu hulgas projekti suunatust kavandatava rakendusuuringu või tootearenduse projekti efektiivseks ülesehitamiseks vajalike koostööpartnerite leidmisele ning kavandatava rakendusuuringu või tootearenduse projekti majandusliku mõju hindamisele.

(9)

(1) Taotluse rahuldamise kohta teeb sihtasutus taotluse rahuldamise otsuse. Taotluse rahuldamata jätmise korral teeb sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(2) Taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt või täielikult.

(3) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul vähendada toetuse summat ning muuta toetatavaid tegevusi. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa või toetatavate tegevuste muutmisega, teeb sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(4) Taotluse osaline rahuldamine on põhjendatud juhul, kui

1) taotluse rahaline maht ületab taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi;

2)

3) toetust on taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti elluviimise seisukohast olulised või põhjendatud;

4) omafinantseeringu tagamine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus võimalik või reaalne;

5) projekti eesmärgid on saavutatavad ka osalise toetusega.

(4¹) Taotluse mitterahuldamine on põhjendatud ka juhtudel, kui projekti eesmärgid on saavutatavad ilma toetuseta või kui taotleja ei ole kõrvaldanud taotluses puudusi sihtasutuse poolt ettenähtud tähtajaks.

(5) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse muuhulgas

1) toetuse saaja;

2) toetuse suurus;

3) omafinantseeringu määr;

4) projekti alguskuupäev ja projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäev;

5) projekti elluviimise tingimused;

6) aruandluse periood, aruannete esitamise tähtajad ja kord;

7) toetuse väljamaksmise tingimused.

(6) Kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei saa nõuetele vastavaks tunnistada või taotlust rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(7) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus saadetakse toetuse taotlejale väljastusteatega tähtkirjaga või taotleja nõusolekul elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult e-posti aadressile.

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks sihtasutuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel.

(2) Toetuse saaja on kohustatud viivitamata taotlema sihtasutuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist juhul, kui soovitakse

1) muuta projekti tegevusi, mille tulemusel muutub projekti eelarves vastava konkreetse eelarverea summa rohkem kui 15% või 100 000 Eesti krooni;

2) muuta projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäeva vastavalt § 7 lõikes 2 sätestatud juhul, kuid mitte kauemaks kui 30. juuni 2015. a;

3) muuta projektis ettenähtud tegevusi või eesmärke.

(3) Sihtasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus mõjutab oluliselt projekti oodatavaid tulemusi ja mõju või nende vastavust meetme eesmärkidele.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab sihtasutus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist.

(5) Taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest

1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;

2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist;

3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;

4) toetuse saaja ei ole projekti ühe aruandlusperioodi jooksul abikõlblikke tegevusi ellu viinud;

5) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 2015. aasta 30. juuniks;

6) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;

7) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta.

Sihtasutuse toimingu või otsuse peale esitatakse vaie rakendusasutusele vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 34 lõikele 3. Vaie vaadatakse läbi «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras.

(1) Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saajale vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 23 lõike 4 alusel kehtestatud korrale (edaspidi väljamaksete kord) ja taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele.

(2) Toetuse väljamakse tegemise eeldusteks on projekti tegevuste läbiviimine ja vastavate kulude teostamine (sealhulgas omafinantseering, käibemaks ja mitteabikõlblikud kulud).

(3) Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saaja poolt esitatud väljamaksetaotluste alusel. Taotleja võib esitada toetuse väljamaksmiseks tasutud või osaliselt tasutud kuludokumentide alusel väljamaksetaotlusi

1) kuni kuuekuulise aruandlusperioodi korral mitte sagedamini kui üks kord aruandlusperioodi kohta;

2) kuue- ja enamakuulise aruandlusperioodi korral mitte sagedamini kui kaks korda aruandlusperioodi kohta.

(4) Toetuse väljamakse teostatakse taotlejale tasutud kuludokumentide alusel vastavalt väljamaksete korras sätestatule. Põhjendatud juhtudel teostatakse väljamakse osaliselt tasutud kuludokumentide alusel või ettemaksena toetuse saajale vastavalt väljamaksete korras sätestatule.

(5) Väljamakse teostamiseks tasutud kuludokumentide alusel esitab toetuse saaja sihtasutusele väljamakse taotluse koos sihtasutuse poolt nõutud dokumentidega.

(6) Väljamakse teostamiseks osaliselt tasutud kuludokumentide alusel tasub toetuse saaja väljamakse taotluse abikõlblikust kogusummast minimaalselt omafinantseeringu osa ning esitab sihtasutusele väljamakse taotluse ja sihtasutuse poolt nõutud dokumendid.

(7) Pärast toetuse saamist tasub toetuse saaja tasumata kuludokumentide kogusumma ja esitab sihtasutusele nõutud tasumist tõendavad dokumendid seitsme tööpäeva jooksul toetuse saamisest arvates. Personalikulu korral esitatakse tasumist tõendavad dokumendid sihtasutusele seitsme tööpäeva jooksul pärast tasu väljamaksmist ning sellega kaasnevate maksude osas seitsme tööpäeva jooksul pärast maksude tasumist.

(8) Enne uut väljamakse taotluse esitamist peavad lõikes 7 esitatud nõuded olema täidetud või vastasel juhul võib sihtasutus keelduda edaspidi toetuse saajale toetuse välja maksmisest.

(9)

(10) Osaliselt tasutud kuludokumentide alusel saadud toetust peab kasutama vaid väljamakse taotluses toodud abikõlblike kulude katmiseks. Kui toetuse saaja ei esita sihtasutusele tasumist tõendavaid dokumente ettenähtud ajal, võib sihtasutus nõuda «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 26 sätestatud korras toetuse saajalt toetuse tagasi.

(11) Ettemakse teostamise võimaluse otsustab sihtasutus kaalutlusõigusele tuginedes iga taotluse puhul eraldi. Ettemakse teostamise võimalus sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.

(12) Ettemakse teostatakse vajadusel riigiabi puhul toetuse saajale pangagarantii või samaväärse toimega avaliku sektori finantsvahendi olemasolul, vastavalt § 8 lõikes 6 sätestatud tingimustele.

(13)

(14) Ettemakse teostamise aluseks on toetuse saaja esitatud väljamakse taotlus, kus on sätestatud ettemakse vajadus, kulutuste prognoos ja muud sihtasutuse poolt nõutud dokumendid.

(15) Toetuse saaja esitab sihtasutusele kuludokumendid ja tasumist tõendavad dokumendid ettemaksena saadud toetuse kasutamise kohta taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaja või kolme kalendriaasta jooksul ettemakse väljamaksmisest arvates. Ettemaksena saadud toetuse summale vastava omafinantseeringu osas peab toetuse saaja esitama sihtasutusele kuludokumendid ja nende tasumist tõendavad dokumendid ühe kalendriaasta jooksul ettemakse väljamaksmisest arvates.

(16) Sihtasutus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui

1) esitatud väljamakse taotlus või kuludokumendid ei vasta ettenähtud nõuetele;

2) esitatud kuludokumendid ei vasta projekti taotluses esitatud projekti perioodile, tegevustele ja eesmärkidele;

3) läbiviidud tegevused ei vasta taotluses esitatud tegevustele või nende toimumine ei ole tõendatud;

4) tagasimaksmisele kuuluvad kohustused sihtasutuse ees ei ole täidetud.

(1) Toetuse saaja esitab projekti vahearuanded ja lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadel. Aruandlusperioodi pikkus on minimaalselt 3 kuud ja maksimaalselt 9 kuud.

(2) Toetuse saaja esitab projekti vahe-, lõpp-, ja elluviimise järgsed aruanded sihtasutusele elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult või paberkandjal omakäeliselt allkirjastatult koos elektroonilise koopiaga.

(3) Projekti vahe-, lõpp-, ja elluviimise järgsed aruanded esitatakse vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule ja sihtasutuse poolt välja töötatud vormidel, mis on kättesaadavad sihtasutuse veebilehel.

Toetuse saaja on kohustatud

1) tagama ettenähtud omafinantseeringu;

2) viima projekti ellu taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt;

3) teavitama sihtasutust projekti tegevuste, eelarve ja tähtaegade muutmise vajadusest;

4) kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega;

5) maksma toetuse tagasi tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja tähtpäevaks. Tagastatava summa jäägilt arvestatakse intresse ja viiviseid vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 28 sätestatule;

6) vastama sihtasutuse poolt esitatud küsimustele toetuse saaja ja projekti teostamise kohta;

7) esitama sihtasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid;

8) tagama, et toetuse saaja ning projekti toetava partneri või partnerite raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad;

9) säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni vähemalt 31. detsembrini 2025. a;

10) säilitama samas ettevõttes ja projekti teostamise kohas ning kasutama sihtotstarbeliselt toetuse eest soetatud vara (nii asju kui õigusi) projekti teostamise ajal ja vähemalt viie aasta jooksul, arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest, kasutades mõistlikkuse printsiipi. Eelpool sätestatud reegel lubab nimetatud viie aasta ja projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul asendada aparaate või seadmeid, mis on amortiseerunud või kiirete tehnoloogiliste muutuste tõttu aegunud, tingimusel, et ettevõttes säilib majandustegevus ja projekti teostamine miinimumperioodi jooksul;

11) võimaldama teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid (edaspidi järelevalve) vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» sätetele;

12) võimaldama järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu projekti teostamisega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mis tahes muul moel kasutab;

13) andma audiitori ja järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul nõudmisest arvates;

14) osutama auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;

15) järgima hangete läbiviimisel «Riigihangete seaduse» kehtestatud nõudeid, kui toetuse saaja on hankija «Riigihangete seaduse» mõistes. Kui toetuse saaja ei ole hankija «Riigihangete seaduse» tähenduses, siis järgima «Riigihangete seaduse» sätestatud põhimõtteid;

16) näitama toetuse kasutamisel vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 25 lõike 2 alusel kehtestatud tingimustele ja korrale, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat;

17) hoidma talle kasutamiseks antud sümboolikat heaperemehelikult ja tagastama selle vastavasisulise nõude esitamisel;

18) viivitamata kirjalikult informeerima sihtasutust kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja poolt oma kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankroti menetluse alustamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud äriregistris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;

19) viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest;

20) viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal projekti teostamise baasiks oleva ettevõtte või ettevõtte osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest;

21) viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal toetuse saaja omanike muutusest üle 5%, välja arvatud ettevõtjad, kelle väärtpaberid on emiteeritud reguleeritud väärtpaberiturul;

22) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.

Toetuse saajal on õigus

1) muuta taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsusega kinnitatud projekti eelarvet või tegevusi ilma taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust sihtasutusele esitamata kuid sihtasutus eelnevalt neist muudatustest teavitades, juhul, kui muutub projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverea maht teise eelarverea mahu arvelt mitte rohkem kui 15% või vähem kui 100 000 Eesti krooni ja projektiga ettenähtud eesmärgid ja tegevused ei muutu;

2) saada sihtasutuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud käesolevas määruses nimetatud kohustuste täitmisega.

Sihtasutus on kohustatud

1) tegema taotlus- ja aruandevormid ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel;

2) teavitama toetuse saajaid viivitamata toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;

3) läbi vaatama väljamakse taotlused hiljemalt 21 tööpäeva jooksul pärast § 22 lõikes 2 nimetatud aruande või § 21 lõikes 10 nimetatud osaliselt tasutud kuludokumentide kinnitamist;

4) heaks kiitma või tagasi lükkama §-s 22 nimetatud aruanded hiljemalt 42 tööpäeva jooksul nende laekumisest. Sihtasutus on kohustatud viivitamata teavitama toetuse saajat §-s 22 nimetatud aruannete ja § 21 lõikes 1 nimetatud väljamakse taotluse heakskiitmise või tagasi lükkamise otsusest;

5) tegema pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist oma veebilehel kättesaadavaks järgmise informatsiooni: toetuse saaja nimi, toetust saava projekti nimi, toetuse summa, projekti kogumaht, projekti eesmärk ja projekti ajaline kestus;

6) mitte avaldama vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 25 lõikele 6 taotlejate kohta menetluse käigus saadud informatsiooni (välja arvatud punktis 5 nimetatud informatsioon) ega dokumente;

7) säilitama taotluse ja projektidega seotud dokumentatsiooni vähemalt 31. detsembrini 2025. a.

Sihtasutusel on õigus

1) teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid;

2) kontrollida toetuse ning omafinantseeringute kasutamist;

3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;

4) vähendada toetuse suurust, kui esitatud aruandest selgub, et toetuse saaja on osaliselt või täielikult jätnud tegemata tegevuskavas planeeritud tegevusi või eelarve alakasutus on suurem kui 20%;

5) peatada toetuse väljamaksmine kuni rikkumise kõrvaldamiseni, kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» või käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;

6) peatada toetuse väljamaksed toetuse saajale tema tagasimaksega seotud projekti või toetuse saaja kõikide projektide osas kuni tagasinõutava summa lõpliku tagasimakseni;

7) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» või käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;

8) vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra;

9) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti teostamine on ohustatud;

10) teostada muid õigusaktidega kehtestatud toiminguid.

Paragrahvi 17 lõiget 4 kohaldatakse tagasiulatuvalt alates määruse jõustumisest 25. mail 2008. a.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 15. mai 2008. a määruse nr 40 «Teadus- ja arendustegevuse projektide toetamise tingimused ja kord» lisa (majandus- ja kommunikatsiooniministri 30. septembri 2009. a määruse nr 96 sõnastuses) [RTL 2009, 76, 1110 – jõust. 10.10.2009]

Toetuse abikõlblike kulude finantseerimise maksimaalsed piirmäärad

(1) Toetuse abikõlblike kulude finantseerimise maksimaalsed piirmäärad toetuse saajate ja toetatavate tegevuste lõikes

Tegevus VKE Suurettevõtja Teadusasutus Rakendusuuring 60% 50% 60% Rakendusuuringu eeluuring 75% 65% 75% Tootearendus 35% 25% 0% Tootearenduse eeluuring 50% 40% 0% VKE rakendusuuringu projekti käigus tekkiva tööstusomandi esmase õiguskaitse taotlemine 50% 0% 0% VKE tootearenduse projekti käigus tekkiva tööstusomandi esmase õiguskaitse taotlemine 25% 0% 0%

(2) Rakendusuuringu ja tootearenduse toetuste abikõlblike kulude finantseerimise piirmäärasid võib suurendada vastavalt alljärgnevas tabelis toodule, juhul kui projekt sisaldab vähemalt kahe vähemalt kahes liikmesriigis asuva üksteisest sõltumatu ettevõtja, millest vähemalt üks on VKE, vahelist tõhusat koostööd ja ükski ettevõtja ei tohi kanda rohkem kui 70% koostööprojekti abikõlblikest kuludest. Sihtasutus katab vaid Eesti ettevõtjate kulutused.

Tegevus VKE Suurettevõtja Teadusasutus Rakendusuuring 75% 65% 75% Tootearendus 50% 40% 0%