Krediidiasutuste maksebilansi aruandluse kehtestamine

Käesoleva määrusega kehtestatakse nõuded määruse §-s 3 nimetatud aruannete (edaspidi aruanded) sisule ja struktuurile ning aruannete Eesti Pangale esitamise tähtajad ja kord.

Käesoleva määrusega kehtestatud aruandeid on kohustatud koostama ja esitama kõik Eestis tegutsevad krediidiasutused ja krediidiasutuse filiaalid (edaspidi krediidiasutus).

Krediidiasutus on kohustatud koostama ja esitama järgmised aruanded

1) «Mittetehinguliste finantsvoogude aruanne» koodiga 226 (lisa 1);

2) «Mitteresidentidele müüdud ja neilt ostetud teenuste aruanne» koodiga 221 (lisa 2).

(1) Paragrahvi 3 punktis 1 nimetatud aruande aruandeperioodiks on kuu. Paragrahvi 3 punktis 2 nimetatud aruande aruandeperioodiks on kvartal.

(2) Paragrahvi 3 punktis 1 nimetatud aruanne esitatakse 12. (kaheteistkümnendaks) pangapäevaks pärast aruandeperioodi lõppu. Paragrahvi 3 punktis 2 nimetatud aruanne esitatakse 10. (kümnendaks) pangapäevaks pärast aruandeperioodi lõppu.

(1) Aruanded esitatakse Eesti Pangale elektrooniliselt XML-s (eXtensible Markup Language) vormindatud dokumendina vastavalt Eesti Panga presidendi 20. septembri 2002. a määrusele nr 15 «Aruannete elektrooniline formaat».

(2) Vigade tuvastamisel ja arvestuspõhimõtete muutmisel esitatakse Eesti Pangale elektrooniliselt uued korrigeeritud aruanded.

(3) Aruandevaldkonda kuuluvate andmete puudumisel esitatakse tühi aruanne.

(1) Aruannetes määratakse valuutakood vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega.

(2) Aruannetes määratakse kliendi riigi kood vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega.

(1) Aruandekohustuslase juhtorgan määrab aruandluskohustuse täitmise eest vastutava aruandekohustuslase esindaja (edaspidi vastutav esindaja), kelle ülesandeks on tagada aruandekohustuslase võtmepaari ja aruannete esitamisel vahetatud andmete käideldavus.

(2) Aruandekohustuslane esitab Eesti Pangale hiljemalt viiendal päeval lõikes 1 nimetatud aruandekohustuslase juhtorgani otsuse tegemisest kinnitatud koopiad aruandekohustuslase juhtorgani otsusest vastutava esindaja määramise kohta koos koopiaga vastutava esindaja isikut tõendavast dokumendist või selle dokumendi kannetega lehekülgedest.

(3) Vastutava esindaja muutumisel või vastutava esindaja andmete muutumisel teavitab aruandekohustuslane Eesti Panka muudatustest viie pangapäeva jooksul muudatuste toimumisest või nendest teada saamisest ning esitab lõikes 2 nimetatud dokumendid.

(4) Vastutav esindaja tekitab aruandekohustuslase aruannete esitamiseks vajaliku §-s 8 nimetatud võtmepaari (edaspidi võtmepaar), organiseerib selle kasutamise aruandekohustuslase aruandeid edastava töötaja (edaspidi volitatud töötaja) poolt ja edastab avaliku võtme Eesti Pangale.

(5) Aruandekohustuslase edastatud avaliku võtme hoidmiseks ja §-s 9 sätestatud ülesannete täitmiseks määrab Eesti Pank oma töötaja (edaspidi võtmehaldur).

(6) Aruandekohustuslase võtmepaari isiklikku võtit kaitsvat paroolifraasi võib Eesti Pangale avaldada ainult volitatud töötaja või vastutav esindaja.

(7) Aruandekohustuslane allkirjastab elektrooniliselt edastatavad andmed isikliku võtmega, krüpteerib need avaliku võtmega ning edastab Eesti Pangale.

(8) Krüpteerimine käesoleva määruse tähenduses on teabe elektrooniline teisendamine, mille tagajärjel andmete tulemi tähenduslik sisu ei ole kättesaadav mittevolitatud isikutele.

(1) Võtmepaar koosneb avalikust ja isiklikust võtmest digitaalallkirja seaduse § 2 lõike 2 tähenduses käesoleva määruse erisustega.

(2) Avaliku võtme pikkuseks on 1024 bitti.

(3) Võtmepaari kasutajatunnuses peab sisalduma aruandekohuslase kood, sõna «aruandlus», volitatud töötaja nimi ja võtmepaari kehtivuse lõppkuupäev.

(4) Võtmepaare tuleb muuta vähemalt üks kord kahe aasta jooksul.

(5) Kasutatud võtmepaarid tuleb säilitada, et oleks tagatud vahetatud andmete käideldavus.

(1) Esimesel võtmete vahetamisel aruandekohustuslase vastutav esindaja ja võtmehaldur kohtuvad ning vahetavad avalikud võtmed.

(2) Edaspidisel korralisel võtmevahetusel edastatakse uued avalikud võtmed elektrooniliselt, allkirjastades need eelnevalt kehtiva isikliku võtmega ning krüpteerides, kasutades vastaspoole avalikku võtit.

(3) Võtmete vahetus vormistatakse aktiga, milles fikseeritakse vahetatud avalike võtmete võtmetunnus ja kasutajatunnus, volitatud töötaja isikuandmed ning sõrmejäljed ja võtmete vahetuse läbiviinud isikute andmed. Sõrmejälg käesoleva määruse tähenduses on võtmepaarist tuletatud sümboljäljend, mis tuvastab võtmepaari kasutaja.

(4) Eriolukordade puhul (isiklik võti on avalikustatud, kadunud või hävinenud) teatatakse juhtunust viivituseta vastaspoolele ning tekitatakse uued võtmepaarid ja avalikud võtmed vahetatakse aruandekohustuslase vastutava esindaja ja võtmehalduri kohtumisel.

(5) Kasutamiskõlbmatuks muutunud võtmepaarid tuleb kasutusest kõrvaldada.

(1) Eesti Pank tuvastab aruande esitaja isikusamasuse igakordselt.

(2) Aruannete esitaja isikusamasuse tuvastamine aruannete esitamisel toimub avaliku võtme ja sõrmejälje alusel.

(3) Eesti Pank registreerib lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmisel

1) volitatud töötaja nime;

2) volitatud töötaja sõrmejälje;

3) aruandekohustuslase nime;

4) aruande esitamise aja;

5) aruande koodi.

[Käesolevast tekstist välja jäetud]

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2008. a.

Eesti Panga presidendi 1. oktoobri 2007. a määruse nr 14 «Krediidiasutuste maksebilansi aruandluse kehtestamine» lisa 1 [RTL 2009, 75, 1098 – jõust. 1.01.2010]

Mittetehinguliste finantsvoogude aruanne1. Aruande valdkondAruandeperioodil toimunud mittetehingulised finantsvood, välja arvatud valuutakursi muutusest tulenevad ümberhindlused.Mittetehinguline finantsvoog on vara ja/või kohustuste bilansilise väärtuse muutus, mis ei tulene vara soetamisest/realiseerimisest või kohustuste võtmisest/tagasimaksmisest. Mittetehingulistest finantsvoogudest eristatakse järgnevaid: hinnamuutusest tulenev ümberhindlus, mahakandmine/arvelevõtmine ning ümberklassifitseerimine. Mittetehinguliste finantsvoogude täpsemad kirjeldused ja näited on detailsemalt esitatud punktis 15.Kõik bilansilised mittetehingulised muutused kajastatakse aruandes, lähtudes raamatupidamisarvestuse kahekordse kirjendamise põhimõttest (näiteks aktsiate väärtuse suurenemine tulenevalt aktsiate turuhinna tõusust kajastatakse varade poolel ja samaväärne omakapitali kirje suurenemine kohustuste ja omakapitali poolel). Sellest tulenevalt peaksid aruande valdkonda kuuluvad mittetehingulised finantsvood varade poolel üldjuhul võrduma mittetehinguliste finantsvoogudega kohustuste ja omakapitali poolel. Teatud juhtudel võib mittetehinguline muutus aset leida ainult bilansi varade või kohustuste ja omakapitali kirjetel. Näiteks kui on tegemist laenu mahakandmise ja samas summas tagatisvara bilansis arvelevõtmisega, kajastatakse mõlemad mittetehingulised finantsvood bilansi varade poolel. Kui on tegemist ümberklassifitseerimisega, näidatakse nii positiivne kui ka negatiivne mittetehinguline finantsvoog bilansi samal poolel.Aruande valdkonda ei kuulu laenude allahindlus ning materiaalse ja immateriaalse vara amortisatsioon.2. Andmete summeerimise üldnõudedNende varade ja kohustuste mittetehinguliste finantsvoogude summa, mille identifikaatorid langevad kokku, esitatakse ühe reana.3. Aruanderea struktuur

1) kirje liik

2) eritingimus

3) aruande valuuta kood

4) riigi kood

5) klient

6) füüsilisest isikust ettevõtja

7) rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused, kesksed vastaspooled või väärtpaberistajad

8) noteering

9) lepinguline tähtaeg

10) järelejäänud tähtaeg

11) hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaeg

12) intressimäära järgmise ülevaatamiseni järelejäänud periood

13) laenu eesmärk

14) tagatis

15) mittetehingulise finantsvoo liik

16) mittetehingulise finantsvoo summa

1) Kirje liigi identifikaatoridVara

Sularaha 1 Sündikaatlaen 45 Krediitkaardilaen 46 Arvelduskrediit 47 Muu laen 29 Rahaturuinstrument 7 Muu võlainstrument 9 Investeerimisfondi osak 8 Erastamisväärtpaber 14 Sidusettevõtte aktsia 10 Tütarettevõtte aktsia 11 Muu aktsia ja osa 37 Tuletisinstrument 38 Muu nõue 39 Materiaalne ja immateriaalne vara 15 Muu vara 16

Kohustused ja omakapital

Üleööhoius ja muu nõudmiseni hoius 33 Tähtajaline hoius 34 Säästuhoius 35 Investeerimishoius 40 Muu hoius 36 Sündikaatlaen 44 Muu saadud laen 32 Rahaturuinstrument 24 Hübriidvõlainstrument 43 Muu võlainstrument 25 Aktsia ja osa 41 Tuletisinstrument 42 Muu kohustus 28 Omakapital 27

Kirje liigi «Muu vara» all näidatakse bilansikirjetel «Muud varad», «Müügiootel varad» ning «Maksude ettemaksed» kajastatud mittetehingulised finantsvood.Kirje liigi «Muu kohustus» all näidatakse bilansikirjetel «Muud kohustused», «Nõudmisel tagasiostetavad omakapitaliinstrumendid» ning «Müügiootel kohustused» kajastatud mittetehingulised finantsvood.Kirje liigi «Muu nõue» all näidatakse teistesse krediidiasutustesse paigutatud hoiuste mittetehingulised muutused.Kirje liigi «Investeerimisfondi osak» all näidatakse ka rahaturufondi osakud.

2) Eritingimuse identifikaatorid

Allutatud nõue/kohustus 8 Pöördrepo/repo 7 Eelisaktsia 5 Eritingimuseta 4

3) Aruande valuuta koodSiin näidatakse valuuta, milles vara on välja antud või kohustus kaasatud.Kui lepingu kohaselt võib väljaantud vara või kaasatud ressursi tagasimakse suurus teatud valuuta kursi muutusest tulenevalt muutuda, siis näidatakse siin valuuta, mille kursist tagasimakse suurus sõltub. Näiteks kui väljaantud vara või kaasatud ressursi lepinguline valuuta on Eesti kroon ja tagasimaksmise summa on seotud Eesti krooni ja mõne muu valuuta (nt euro) tagasimaksmise hetkel kehtiva kursiga, näidatakse väljaantud vara või kaasatud ressursi aruande valuutana seotud valuuta (antud juhul euro). Väärtpaberite puhul määratakse valuuta kood vastavalt nimiväärtusele, seda ka siis, kui väärtpaberi turuhind on fikseeritud teises valuutas. Tuletisinstrumendi puhul on aruande valuuta Eesti kroon.

4) Riigi koodSiin näidatakse riigi kood kliendi või väärtpaberi emitendi (tuletisinstrumendi puhul tehingu teise poole) residentsuse järgi. Kirjetel, millel residentsus puudub või seda pole võimalik identifitseerida (näiteks kirje liikide «Materiaalne ja immateriaalne vara», «Muu vara», «Muu kohustus» ja «Omakapital» puhul), märgitakse riigi koodiks XX.

5) Kliendi identifikaatorid

Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Kindlustusandja ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Keskpank 12 Määramata 11

Väljaantud võlainstrumentide puhul on kliendiks võlakirja esmane ostja. Aktsiate ja osade puhul määratakse kliendi identifikaator emitendi järgi.Kirjeliikide «Sularaha», «Investeerimisfondi osak», «Materiaalne ja immateriaalne vara», «Muu vara», «Omakapital» ja «Muu kohustus» puhul võib kliendi identifikaatoriks märkida «Määramata». Kõikidel ülejäänud juhtudel on kliendi identifitseerimine kohustuslik.

6) Füüsilisest isikust ettevõtja identifikaatorid

Klient on füüsilisest isikust ettevõtja 1 Klient ei ole füüsilisest isikust ettevõtja 0

Kui eraisikust klient tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana, märgitakse identifikaatoriks 1. Ülejäänud juhtudel, sh kui eraisik ei ole füüsilisest isikust ettevõtja, märgitakse identifikaatoriks 0.

7) Rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste, kesksete vastaspoolte või väärtpaberistajate identifikaatorid

Krediidiasutused 1 Rahaturufondid 2 Muud rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused 3 Keskne vastaspool 4 Väärtpaberistaja 5

Siin näidatakse kliendiliikide «Keskpank», «Muu finantseerimisasutus» ja «Krediidiasutus» puhul klientide kuuluvus rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste (RFA) nimekirja (identifikaatorid 1–3) või kliendiliigi «Muu finantseerimisasutus» puhul see, kas tegemist on keskse vastaspoole või väärtpaberistajaga (identifikaatorid 4 ja 5). Ülejäänud kliendiliikide puhul märgitakse identifikaatoriks 0 (null).Kliendi liigitamisel RFAks lähtutakse Euroopa Liidu rahaloomeasutuste nimekirjast, mis on avaldatud Euroopa Keskpanga koduleheküljel http://www.ecb.int/stats/money/mfi/

elegass/html/index.en.html (alajaotused «Search the database» ja «Download dataset»).Kliendiliigi «Keskpank» puhul märgitakse RFA identifikaatoriks «Muud rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused».

8) Noteeringu identifikaatorid

Ei ole noteeritud 0 Noteeritud 1

Identifikaatorit «Noteeritud» kasutatakse ainult väärtpaberibörsidel noteeritud aktsiate ja võlainstrumentide puhul. Ülejäänud varade ja kohustuste ning omakapitali kirje puhul märgitakse identifikaatoriks «Ei ole noteeritud».

9) Lepingulise tähtaja identifikaatorid

Tähtajata 1 Nõudmiseni 2 Kuni 1 aasta 31 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 5 aastat 24 Üle 5 aasta 25

Tähtaeg määratakse vara/kohustuse lepingulise tähtaja või võlainstrumendi puhul kustutustähtaja alusel. Kirjete puhul, millel lepinguline tähtaeg puudub (näiteks «Omakapital», «Sularaha», «Investeerimisfondi osak»), märgitakse lepingulise tähtaja identifikaatoriks «Tähtajata».

10) Järelejäänud tähtaja identifikaatorid

Tähtajata 1 Kuni 1 aasta 31 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 5 aastat 24 5 kuni 10 aastat 9 10 kuni 20 aastat 52 20 kuni 30 aastat 53 Üle 30 aasta 54

Identifikaator määratakse aruandeperioodist laenulepingu lõpptähtajani järelejäänud ajavahemiku alusel.Järelejäänud tähtaja identifikaator tuleb määrata ainult varakirjete «Sündikaatlaen», «Krediitkaardilaen», «Arvelduskrediit» ja «Muu laen» puhul, kui laenu saaja on «Eraisik», «Mittetulundusühing», «Muu äriühing» või «Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing».Ülejäänud juhtudel, sh kui laenu lõpptähtaeg on möödunud, märgitakse identifikaatoriks 0 (null).

11) Hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaja identifikaator

Kuni 3 kuud 3 Üle 3 kuu 47

Hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaja identifikaator määratakse ainult kohustuseliikide «Tähtajaline hoius», «Säästuhoius», «Investeerimishoius» ja «Muu hoius» puhul hoiuse lõpetamiseks kohustusliku etteteatamise tähtaja alusel. Kõigi ülejäänud kirjeliikide puhul ja juhul, kui eelnimetatud hoiuseliigil ei ole lõpetamiseks etteteatamise tähtaega fikseeritud, märgitakse hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaja identifikaatoriks 0 (null).

12) Intressimäära järgmise ülevaatamiseni järelejäänud perioodi identifikaatorid

Kuni 1 aasta 31 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 5 aastat 24 Üle 5 aasta 25

Siin näidatakse ajavahemik aruandeperioodist järgmise intressimäära ülevaatamise tähtajani.Intressimäära järgmise ülevaatamiseni järelejäänud periood tuleb määrata ainult varakirjete «Sündikaatlaen», «Krediitkaardilaen», «Arvelduskrediit» ja «Muu laen» puhul, kui laenu saaja on «Eraisik», «Mittetulundusühing», «Muu äriühing» või «Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing».Ülejäänud juhtudel, sh kui laenul on fikseeritud intressimäär või kui laenu lõpptähtaeg on möödunud, märgitakse identifikaatoriks 0 (null).

13) Laenu eesmärgi identifikaatorid

Eluaseme soetamine/renoveerimine 11 Kaupade ja teenuste soetamine (sh igapäevased arveldused) 12 Muu eesmärk 24

Siin näidatakse väljaantud laenu eesmärk.Laenu eesmärk tuleb määrata ainult varakirjete «Sündikaatlaen» «Krediitkaardilaen», «Arvelduskrediit» või «Muu laen» puhul, kui laenu saaja on «Eraisik» või «Mittetulundusühing».Ülejäänud juhtudel märgitakse laenu eesmärgi identifikaatoriks 0 (null).

14) Tagatise identifikaator

Hüpoteek 1

Tagatise liik «Hüpoteek» märgitakse ainult varakirjete «Sündikaatlaen», «Krediitkaardilaen», «Arvelduskrediit» ja «Muu laen» puhul, kui laenu saaja on «Eraisik», «Mittetulundusühing», «Muu äriühing» või «Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing».Ülejäänud juhtudel märgitakse tagatise identifikaatoriks 0 (null).

15) Mittetehingulise finantsvoo liigi identifikaatorid

Hinnamuutusest tulenev ümberhindlus 1 Mahakandmine/arvelevõtmine 3 Ümberklassifitseerimine 4

Hinnamuutusest tulenev ümberhindlusHõlmab vara, kohustuse ja omakapitali kirjetel kajastatavaid mittetehingulisi finantsvoogusid, mis tulenevad vastaval kirjel kajastatud instrumentide hinna muutusest aruandeperioodil.Näiteks krediidiasutuse investeerimisportfellis sisaldub 10 ettevõtte X aktsiat, mille turuhind aruandeperioodi alguses oli 100 krooni ja aruandeperioodi lõpus 120 krooni ning aruandeperioodi jooksul ei tehtud ühtegi tehingut. Hinnamuutusest tulenev ümberhindlus on seega 10 × (120 – 100) = 200 krooni.Mahakandmine/arvelevõtmineHõlmab krediidiasutuse bilansist nii finants-kui mittefinantsvara osalist või täielikku mahakandmist/arvelevõtmist.Mahakandmine võib tuleneda deebitori pankrotist või muudest kliendi maksevõimet puudutavatest asjaoludest. Materiaalse ja immateriaalse vara mahakandmise puhul võib põhjuseks olla tulekahju, üleujutus, vara kasutuskõlbmatuks muutumine jms.Arvelevõtmine võib tuleneda vajadusest kajastada mahakantud laenu tagatiseks olnud vara bilansis vms asjaoludest.Kõik mahakandmised tuleb näidata negatiivse summana ja arvelevõtmised positiivse summana.Mahakandmisest/arvelevõtmisest tulenev mittetehingulise finantsvoo märkimine on kohustuslik ainult kirjeliikide «Sündikaatlaen», «Krediitkaardilaen», «Arvelduskrediit», «Muu laen», «Materiaalne ja immateriaalne vara», «Muu vara» ja «Omakapital» puhul.ÜmberklassifitseerimineHõlmab neid mittetehingulisi finantsvooge, mis tulenevad kliendi, kirje liigi, riigi koodi või füüsilisest isikust ettevõtja identifikaatori muutusest (ümberklassifitseerimisest).Näide. Aruandeperioodile eelneva perioodi lõpus on pangal riigi äriühingu vastu 100 krooni suurune laenunõue järelejäänud tähtajaga 14 kuud. Aruandeperioodil maksab äriühing pangale laenu tagasi 20 krooni ja toimub (äriühingu) erastamine. Aruandeperioodi lõpus on äriühingu laenu jääk 80 krooni ja kliendisektor on muutunud.Ümberklassifitseerimine tuleb kajastada järgmiselt

Kirje liik Kliendi liik MT finantsvoo liik Jj tähtaeg Summa 29 7 4 6 –100 29 8 4 6 +100

16) Mittetehingulise finantsvoo summaSiin näidatakse mittetehingulise finantsvoo summa (suurenemine (+) ja vähenemine (–) märgiga) aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni.Omakapitali suurenemine/vähenemine näidatakse ainult siis, kui see tuleneb antud aruande valdkonda kuuluvatest mittetehingulistest finantsvoogudest. Näiteks kui omakapital suureneb ainult aruandeperioodil teenitud kasumi arvel, siis käesolevas aruandes seda ei näidata.

Eesti Panga presidendi 1. oktoobri 2007. a määruse nr 14 «Krediidiasutuste maksebilansi aruandluse kehtestamine» lisa 2

MITTERESIDENTIDELE MÜÜDUD JA NEILT OSTETUD

TEENUSTE ARUANNE1. Aruande valdkondMitteresidentidele müüdud ja neilt ostetud teenused.2. Üldnõuded andmete summeerimiseleÜhe reana tuleb näidata nende mitteresidentidele müüdud ja neilt ostetud teenuste maksumuse summa, mille identifikaatorid langevad kokku.3. Aruanderea struktuur

1) kirje liik

2) riigi kood

3) kirje tüübi identifikaator

4) mitteresidentidele müüdud või neilt ostetud teenuste maksumus

1) Kirje liigi identifikaatorid

Side- ja kommunikatsiooniteenused 1 Arvuti- ja infoteenused 2 Konsultatsiooniteenused 3 Kasutusrent 4 Kindlustushüvitised, kahjutasud ja trahvid 5 Kindlustuspreemiad 6 Reklaami- ja marketingiteenused 7 Ehitusteenused 8 Posti- või kullerteenused 9 Pangateenused 10 Muud teenused 11

Side- ja kommunikatsiooniteenuste all näidatakse mitteresidentidelt saadud ja mitteresidentidele makstud summad telekommunikatsiooniteenuste (näiteks tele- ja raadiotranslatsioon, telegraaf-, teleksi- ja telefaksiside, SAT- ja kaabeltelevisioon, elektronpost, SWIFT jne) eest.Arvuti- ja infoteenuste all näidatakse mitteresidentidelt saadud ja mitteresidentidele makstud summad andmebaaside kasutamise ja arendamise, andmetöötluse ja programmeerimise, riistvarakonsultatsioonide, tarkvara juurutamise jms eest. Samuti kajastatakse siin uudisteagentuuridega seotud teenused.Konsultatsiooniteenuste all näidatakse mitteresidentidelt saadud ja mitteresidentidele makstud summad seoses raamatupidamis- ja majandusarvestusteenustega, ettevõtte finantsjuhtimis- ja maksukonsultatsioonidega, avalike suhetega, audiitoriteenustega jms.Kasutusrendi all näidatakse mitteresidentidelt saadud ja mitteresidentidele makstud summad seoses renditehingutega, kus rentnik kasutab vara lepinguperioodi kestel ning lepingu lõppedes tagastab selle rendileandjale.Kindlustushüvitiste, kahjutasude ja trahvide all näidatakse mitteresidentidelt saadud ja mitteresidentidele makstud kindlustushüvitised, kahjutasud ja trahvid.Kindlustusteenuste all näidatakse mitteresidentidele makstud kindlustuspreemiad, see tähendab kindlustuslepingute (poliiside) eest makstud summad eesmärgil anda kindlustusseltsidele osa vastutusest võimalikest õnnetusjuhtumitest tulenevate kahjude eest.Reklaami- ja marketingiteenuste all näidatakse mitteresidentidele makstud summad seoses reklaami tellimisega, osavõttudega messidelt ja näitustelt, turu- ja avaliku arvamuse uuringutega jms reklaami- ja marketingialaste teenustega.Ehitusteenuste all näidatakse ehitusteenuste (ehitus ja remont) ost mitteresidentidelt. Samuti kajastatakse siin projekteerimiste eest makstud summad. Kui ehitusteenuse maksumus hõlmab endas ka ehitusmaterjali maksumust, kajastatakse selle kirje all võimaluse korral ainult ostetud teenus.Posti- ja kullerteenuste all näidatakse mitteresidentidelt saadud ja mitteresidentidele makstud summad seoses posti- ja kullerteenustega.Pangateenuste all näidatakse kasumiaruande kirjetel «Teenustasutulu» ja «Teenustasukulu» mitteresidentidega seotud summad.Muude teenuste all näidatakse kõik mitteresidentidelt saadud ja mitteresidentidele makstud summad muude teenuste eest, mis ei ole hõlmatud eelnevate kirjete alla.

2) Riigi koodSiin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Kui mitteresidendist kliendi riigi koodi pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX.

3) Kirje tüübi identifikaatorid

Mitteresidentidelt ostetud teenus 1 Mitteresidentidele müüdud teenus 2

4) Mitteresidentidele müüdud või neilt ostetud teenuste maksumusSiin näidatakse mitteresidentidele müüdud või neilt ostetud teenuste maksumus Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni.