Põllumajandusameti põhimäärus

(1) Põllumajandusamet (edaspidi amet) on Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kellel on juhtimisfunktsioon ning kes teeb riiklikku järelevalvet ja kohaldab riiklikku sundi maaparanduse, taimekaitse, taimetervise, sordikaitse, seemne ja taimse paljundusmaterjali, mahepõllumajanduse, väetiste ning aiandustoodete valdkonnas seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses.

(2) Oma ülesannete täitmisel esindab amet riiki.

(3) Ameti ingliskeelne nimetus on Agricultural Board.

(1) Amet on riigieelarvest finantseeritav asutus, kellel on oma eelarve ja arvelduskonto Riigikassa kontsernikonto koosseisus.

(2) Ametil on sõõrikujuline 35 mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõna «PÕLLUMAJANDUSAMET».

(3) Ametil on oma nimega dokumendiplank, mille kujundus- ja turvaelemendina kasutatakse väikese riigivapi kujutist. Dokumendiplangi kasutamise kord sätestatakse ameti asjaajamiskorras.

(4) Ameti struktuuriüksusel võib olla oma nimega dokumendiplank ja pitsat, kui see on ette nähtud struktuuriüksuse põhimääruses.

(5) Amet kasutab riigivappi «Riigivapi seaduse» kohaselt ja riigilippu «Eesti lipu seaduse» kohaselt.

(1) Amet on aruandekohustuslik põllumajandusministri ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ning teostab tema tegevuse üle teenistuslikku järelevalvet.

(2) Ameti tegevust võib koordineerida Põllumajandusministeeriumi kantsler.

Amet asub Sakus. Ameti postiaadress on Teaduse 2, Saku, 75501 Harjumaa. Väljaspool ameti asukohta asuva struktuuriüksuse asukoht ja postiaadress näidatakse struktuuriüksuse põhimääruses.

Ameti tegevusvaldkond on maaparanduse, taimetervise, taimekaitse, seemne ja taimse paljundusmaterjali, sordikaitse, väetise, mahepõllumajanduse, tuulekaera tõrje ja aiandustoodete valdkonda reguleerivates õigusaktides sätestatud ülesannete täitmine ning riikliku järelevalve teostamine, riikliku sunni kohaldamine ja väärtegude kohtuväline menetlemine, samuti riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude hoiu ja alamvesikonna maaparandushoiukava koostamine ja selle täitmise kontrollimine ning vesikonna maaparandushoiukava koostamine.

Amet teeb oma tegevusvaldkonnas ja pädevuse piires järgmisi toiminguid

1) täidab pädeva asutuse ülesandeid, kavandab ja teostab riiklikku järelevalvet ning viib läbi haldusmenetlust;

2) kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses ning menetleb väärtegusid;

3) koostab ameti organisatsioonipõhise arengukava, selle iga-aastase tegevuskava ja mitmeaastase riikliku kontrollikava ning viib need ellu, osaleb valdkondliku arengukava või rahvusvahelise arengudokumendi koostamisel;

4) kogub, analüüsib ja säilitab andmeid riikliku järelevalve ja väärtegude kohtuvälise menetlemise kohta;

5) teeb ettepaneku õigusakti väljatöötamise või muutmise kohta ning annab arvamuse õigusakti eelnõu kohta;

6) peab vastutava või volitatud töötlejana andmekogu;

7) täidab Euroopa Komisjoni otsusega maaelu arengu toetamiseks heaks kiidetud arengukava, ühise põllumajanduspoliitika ning maaelu ja põllumajandusturu korraldamise riiklike abinõude rakendamiseks vajalikke ülesandeid;

8) teeb koostööd teise valitsusasutuse, valitsusasutuse hallatava riigiasutuse, kohaliku omavalitsusüksuse, erialaliidu ja ühendusega ning välisriigi asjakohase ametiasutuse ja rahvusvahelise organisatsiooniga;

9) osaleb oma tegevusvaldkonnaga seotud Euroopa Liidu otsustusprotsessis ja tema asutuse ning rahvusvahelise organisatsiooni töös, töötab välja Euroopa Liidu otsustusprotsessis osalemiseks vajaliku seisukoha projekti ning esitab asjakohase aruande ja teabe;

10) täidab õigusaktiga, välislepingu või ametkondliku välislepinguga pandud ülesandeid.

Ametit juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist põllumajandusminister Põllumajandusministeeriumi kantsleri ettepanekul.

(1) Peadirektor

1) juhib ameti tööd ja korraldab ise või oma asetäitja kaudu ameti pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist;

2) koordineerib, suunab ja kontrollib temale vahetult alluva teenistuja ja töötaja ning struktuuriüksuse tööd;

3) esindab ametit ning annab üld- ja erivolituse ameti esindamiseks, määrab teenistus- ja töökoha, mida täitev teenistuja või töötaja tegutseb haldusmenetluses haldusorgani nimel või väärteomenetluses kohtuvälise menetleja nimel;

4) vastutab ameti tegevust korraldava õigusakti täpse ja otstarbeka täitmise eest;

5) korraldab ameti sisekontrollisüsteemi rakendamist ja siseauditi tööd;

6) nimetab ametisse ja vabastab ametist ameti koosseisu kuuluva ametniku, sõlmib ja lõpetab ameti abiteenistuja ja töötajaga töölepingu ning otsustab õigusaktiga ettenähtud alustel ja korras teenistujale ja töötajale lisatasu ja toetuse maksmise;

7) kohaldab teenistujale ja töötajale ergutust ning määrab distsiplinaarkaristuse õigusaktiga ettenähtud alustel ja korras;

8) kinnitab kooskõlas õigusaktiga ameti sisekorra eeskirja, asjaajamiskorra, raamatupidamise sise-eeskirja, järelevalveplaani ning muu sisemist töökorraldust reguleeriva juhendi ja korra, struktuuriüksuse põhimääruse, teenistuja ametijuhendi, töötaja tööjuhendi ja töötasu;

9) sõlmib oma pädevuse piires lepinguid;

10) moodustab vajaduse korral nõuandva õigusega alalise või ajutise komisjoni, nõukogu ja töörühma ning määrab nende ülesanded ja töökorra;

11) korraldab ameti valdusesse antud riigivara heaperemehelikku kasutamist «Riigivaraseaduses» sätestatud korras;

12) teostab teenistuslikku järelevalvet õigusaktiga määratud ulatuses ja korras;

13) esitab põllumajandusministrile ettepaneku tulude ja kulude eelarve kohta ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle;

14) esitab põllumajandusministrile ettepaneku ameti tegevusvaldkonna korraldamise kohta;

15) kehtestab ameti pitsati kasutamise korra ja tagab selle järgimise;

16) täidab talle õigusaktiga, samuti ministri ja kantsleri kirjaliku või suulise korraldusega pandud muid ülesandeid.

(2) Peadirektoril on õigus anda seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse või põllumajandusministri määruse või käskkirja alusel teenistusküsimuses käskkirju ning ameti sisemises asjaajamises suulisi ja kirjalikke korraldusi.

(3) Peadirektor teeb õigusaktiga ettenähtud juhul ettekirjutusi ja otsuseid.

(4) Peadirektori käskkiri, otsus, ettekirjutus ja kirjalik korraldus vormistatakse ja registreeritakse ameti asjaajamiskorra kohaselt.

(5) Peadirektori äraolekul asendab teda peadirektori poolt määratud üks peadirektori asetäitjatest. Kui kumbki asetäitjatest ei saa peadirektorit tema äraolekul asendada, määrab asendaja põllumajandusminister.

(1) Ameti koosseisus on kaks peadirektori asetäitja ametikohta.

(2) Peadirektori asetäitja

1) täidab talle ametijuhendiga pandud teenistusülesandeid;

2) juhib ja korraldab struktuuriüksuse juhi kaudu temale alluva struktuuriüksuse tööd;

3) esindab ametit peadirektorilt saadud volituste piires;

4) osaleb ameti eelarve koostamisel ja teeb ettepanekuid eelarvevahendite kasutamise kohta;

5) osaleb ameti organisatsioonipõhise arengukava ja selle iga-aastase tegevuskava, mitmeaastase riikliku kontrollikava ning oma tegevusvaldkonna valdkondliku arengukava või rahvusvahelise arengudokumendi koostamisel;

6) osaleb ameti ülesannete täitmise nõuetekohaseks korraldamiseks vajaliku õigusakti ja haldusakti eelnõu väljatöötamisel;

7) teeb peadirektorile ettepaneku kohaldada talle vahetult alluvale teenistujale ja töötajale ergutust ning määrata distsiplinaarkaristus;

8) kontrollib temale vahetult alluva struktuuriüksuse ülesannete täitmist;

9) täidab peadirektori antud muid ülesandeid.

(3) Peadirektori asetäitja täpsemad teenistusülesanded, õigused ja vastutus määratakse peadirektori käskkirjaga kehtestatud ametijuhendis.

(1) Ameti struktuuri ning teenistujate ja töötajate koosseisu kinnitab põllumajandusminister.

(2) Ameti struktuuriüksus on osakond. Piirkondliku pädevusega osakonda, mis asub väljaspool ameti asukohta, nimetatakse keskuseks ja selle juhatajat keskuse juhatajaks.

(3) Osakonda juhib osakonnajuhataja. Osakonna koosseisu kuuluvat bürood juhib büroojuhataja.

(4) Osakonna ja osakonna koosseisu kuuluva büroo täpsem pädevus, ülesanded ja juhtimine sätestatakse osakonna põhimääruses, mille kinnitab peadirektor.

(5) Osakonna koosseisus võib olla osakonnajuhataja asetäitja ametikoht.

(6) Osakonnajuhataja, osakonnajuhataja asetäitja ja büroojuhataja teenistusülesanded, õigused ja vastutus määratakse peadirektori käskkirjaga kehtestatud ametijuhendis.

(7) Ameti struktuuri võib kuuluda väljaspool struktuuriüksust asuva teenistuja ja töötaja ametikoht.

(8) Väljaspool struktuuriüksust asuva osakonna teenistuja ja töötaja ülesanded, alluvus, õigused ja vastutus määratakse peadirektori käskkirjaga kehtestatud ametijuhendis.

Ameti struktuuriüksused on

1) taimetervise osakond;

2) taimekaitse osakond;

3) seemnete osakond;

4) sordiosakond;

5) aiandustoodete osakond;

6) väetiste osakond;

7) mahepõllumajanduse osakond;

8) maaparanduse osakond;

9) finantsosakond;

10) õigusosakond;

11) varahalduse ja asjaajamise osakond;

12) infotehnoloogia osakond;

13) personaliosakond;

14) Harju keskus;

15) Hiiu keskus;

16) Ida-Viru keskus;

17) Jõgeva keskus;

18) Järva keskus;

19) Lääne keskus;

20) Lääne-Viru keskus;

21) Põlva keskus;

22) Pärnu keskus;

23) Rapla keskus;

24) Saare keskus;

25) Tartu keskus;

26) Valga keskus;

27) Viljandi keskus;

28) Võru keskus.

Taimetervise osakonna põhiülesanne on täita õigusaktis määratud ülesandeid ning korraldada riiklikku järelevalvet paljundusmaterjali sertifitseerimise, ohtlike kahjustajate leviku, taimede, taimsete saaduste ja muude objektide tootmise, turustamise, ladustamise ning sisse- ja väljaveo üle.

Taimekaitse osakonna põhiülesanne on täita õigusaktis määratud ülesandeid, lubada turule taimekaitsevahendeid ning korraldada riiklikku järelevalvet taimekaitsevahendite turustamise ja kasutamise ning taimekaitseseadmete nõuetekohasuse üle.

Väetiste osakonna põhiülesanne on täita õigusaktis määratud ülesandeid ja korraldada riiklikku järelevalvet väetiste käitlemise üle.

Seemnete osakonna põhiülesanne on täita õigusaktis määratud ülesandeid ning korraldada riiklikku järelevalvet seemnete sertifitseerimise ja seemnete turustamise ning tuulekaera tõrjemeetmete rakendamise üle.

Sordiosakonna põhiülesanne on täita õigusaktis määratud ülesandeid ning korraldada sortide registreerimist ning sordilehte ja kaitse alla võtmist.

Mahepõllumajanduse osakonna põhiülesanne on täita õigusaktis määratud ülesandeid ning korraldada riiklikku järelevalvet mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatuse üle.

Aiandustoodete osakonna põhiülesanne on täita õigusaktis määratud ülesandeid ning korraldada riiklikku järelevalvet aiandustoodete kvaliteedi- ja turustamis- ning sisse- ja väljaveonõuete täitmise üle.

Maaparanduse osakonna põhiülesanne on korraldada maaparanduse valdkonda reguleerivates õigusaktides sätestatud ülesandeid, muu hulgas riiklikku järelevalvet, menetleda kohtuväliselt väärtegusid, koostada vesikonna maaparandushoiukava ja alamvesikonna maaparandushoiukava.

Finantsosakonna põhiülesanne on koostada eelarvekavand ning korraldada ja pidada raamatupidamisarvestust ja -aruandlust.

Varahalduse ja asjaajamise osakonna põhiülesanne on hallata ameti kasutuses olevat riigivara, koordineerida ja korraldada ameti asjaajamist ja arhiivitööd, korraldada riigihankeid ja hankida vajalikke töövahendeid, tagada nende korrashoid ning koordineerida töötervishoiu ja tööohutuse alast tegevust.

Infotehnoloogia osakonna põhiülesanne on korraldada ja koordineerida infosüsteemide haldamist ja arendamist, soetada riist- ja tarkvara, korraldada asjakohaseid riigihankeid ning pidada arvestust riist- ja tarkvara üle.

Personaliosakonna põhiülesanne on välja töötada personalipoliitika ja koordineerida selle elluviimist, pidada personaliarvestust ja hallata asjakohast dokumentatsiooni, korraldada personalivalikut ning oma pädevuse piires koordineerida koolitustegevust.

Õigusosakonna põhiülesanne on ameti juhtkonda ja teisi struktuuriüksusi õigusalaselt nõustada, hallata väärteomenetlust, osaleda õigusaktide eelnõude ja lepingute kavandite väljatöötamisel ning vajaduse korral esindada ametit kohtumenetluses.

Keskuse põhiülesanne on täita oma tegevuspiirkonnas ameti ülesandeid, sealhulgas teostada riiklikku järelevalvet, kohaldada riiklikku sundi, pidada maaparandussüsteemide projektide ja teiste tehniliste dokumentide arhiivi, ning anda oma pädevuse piires haldusakte, sooritada haldustoiminguid või sõlmida lepinguid.

(1) Osakonnajuhataja tagab tema juhitava osakonna põhiülesannete täitmise ning osakonnale eraldatud ressursside sihipärase ja tõhusa kasutamise.

(2) Lõikes 1 sätestatud ülesande täitmiseks osakonnajuhataja

1) täidab talle ametijuhendiga pandud tööülesandeid ning korraldab osakonna ülesannete täitmist ja vastutab nende õiguspärase, õigeaegse ja asjatundliku täitmise eest;

2) osaleb ameti organisatsioonipõhise arengukava ja selle iga-aastase tegevuskava, oma tegevusvaldkonna valdkondliku arengukava või rahvusvahelise arengudokumendi koostamisel;

3) koostab oma osakonna tegevusvaldkonna järelevalveplaani, välja arvatud § 11 punktides 9–28 nimetatud osakonna puhul, ja mitmeaastase riikliku kontrollikava, välja arvatud § 11 punktides 8–28 nimetatud osakonna puhul;

5) täidab temale kõrgemalseisva juhi antud korralduse või teatab selle täitmise takistustest ning annab kõrgemalseisvale juhile aru osakonna tegevusest;

6) annab osakonna nimel arvamuse ja kooskõlastuse;

7) teeb kõrgemalseisvale juhile ettepaneku muuta osakonna struktuuri, koosseisu ja töökorraldust, edutada osakonna teenistujat ja töötajat ning määrata osakonna teenistujale ja töötajale palk, toetus või distsiplinaarkaristus või kohaldada ergutust;

8) taotleb osakonna ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid ning korraldab nende nõuetekohase hoidmise, hooldamise ja kasutamise;

9) teeb ettepanekuid ameti eelarve koostamise ja eelarvevahendite kasutamise kohta ameti toimimiseks ja arendamiseks vajalike kulude kavandamise küsimustes;

10) taotleb teenistujale ja töötajale töökoolitust teenistusülesannete tulemuslikumaks täitmiseks;

11) allkirjastab osakonnas koostatud kirja, millega ei võeta rahalisi ega muid varalisi kohustusi ning ei anta õigusi ega panda kohustusi ametivälisele isikule, kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.

(3) Keskuse juhataja on lisaks lõikes 2 nimetatud toimingute tegemisele pädev

1) tegema maaparandusalastes küsimustes otsuseid ja oma pädevuse piires ettekirjutusi;

2) korraldama peadirektori määratud piirsumma ulatuses keskuse ülesannete täitmiseks väikesemahulisi riigihankeid ja sõlmima lepinguid, samuti tegema keskuse ülesannete täitmiseks tehingut, mille tegemiseks seaduse järgi ei ole vaja riigihanget korraldada;

3) tegema keskuse tegevuspiirkonnas koostööd teise riigi ja kohaliku omavalitsuse asutusega ning vajaduse korral osutama või tellima ametiabi.

(1) Peadirektor võib ameti tegevusvaldkonnas moodustada nõuandva õigusega alalise või ajutise komisjoni, nõukogu või töörühma (edaspidi komisjon).

(2) Komisjon moodustatakse peadirektori käskkirjaga, milles määratakse komisjoni ülesanded, esimees ja liikmed, ülesannete täitmise tähtajad ja komisjoni töökord.

(3) Komisjoni liikmeks võib määrata teise valitsusasutuse teenistuja asjaomase valitsusasutuse juhi ettepanekul. Komisjoni töösse võib kaasata väljaspool riigiteenistust oleva isiku tema nõusolekul.

(1) Peadirektor teostab teenistuslikku järelevalvet ameti tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle õigusaktiga määratud ulatuses ja korras.

(2) Peadirektor võib teenistusliku järelevalve korras teha oma asetäitjale, struktuuriüksuse juhile või tema asetäitjale ülesandeks koguda materjali haldusakti andmise või haldustoimingu sooritamise asjaolude väljaselgitamiseks, sealhulgas võtta teenistujalt või töötajalt asjakohase seletuse ja arvamuse.

Ameti korraldatakse ümber või tema tegevus lõpetatakse seaduses sätestatud korras.

Põllumajandusministri 22. juuni 2001. a määrus nr 44 «Taimetoodangu Inspektsiooni põhimäärus» (RTL 2001, 91, 1267; 2007, 45, 770), põllumajandusministri 16. augusti 2004. a määrus nr 140 «Järva Maaparandusbüroo põhimäärus» (RTL 2004, 113, 1779; 2007, 95, 1581), põllumajandusministri 16. augusti 2004. a määrus nr 138 «Harju Maaparandusbüroo põhimäärus» (RTL 2004, 113, 1777; 2007, 95, 1578), põllumajandusministri 16. augusti 2004. a määrus nr 142 «Põlva Maaparandusbüroo põhimäärus» (RTL 2004, 113, 1781; 2007, 95, 1579), põllumajandusministri 16. augusti 2004. a määrus nr 147 «Valga Maaparandusbüroo põhimäärus» (RTL 2004, 115, 1795; 2007, 95, 1582), põllumajandusministri 16. augusti 2004. a määrus nr 150 «Võru Maaparandusbüroo põhimäärus» (RTL 2004, 115, 1798; 2007, 95, 1580), põllumajandusministri 16. augusti 2004. a määrus nr 148 «Viljandi Maaparandusbüroo põhimäärus» (RTL 2004, 115, 1796; 2007, 95, 1587), põllumajandusministri 16. augusti 2004. a määrus nr 143 «Pärnu Maaparandusbüroo põhimäärus» (RTL 2004, 113, 1782; 2007, 95, 1588), põllumajandusministri 16. augusti 2004. a määrus nr 146 «Tartu Maaparandusbüroo põhimäärus» (RTL 2004, 115, 1794; 2007, 95, 1591), põllumajandusministri 16. augusti 2004. a määrus nr 145 «Saare Maaparandusbüroo põhimäärus» (RTL 2004, 115, 1793; 2007, 95, 1589), põllumajandusministri 16. augusti 2004. a määrus nr 141 «Lääne Maaparandusbüroo põhimäärus» (RTL 2004, 113, 1780; 2007, 95, 1586), põllumajandusministri 16. augusti 2004. a määrus nr 144 «Rapla Maaparandusbüroo põhimäärus» (RTL 2004, 113, 1783; 2007, 95, 1585), põllumajandusministri 16. augusti 2004. a määrus nr 139 «Jõgeva Maaparandusbüroo põhimäärus» (RTL 2004, 113, 1778; 2007, 95, 1583), põllumajandusministri 16. augusti 2004. a määrus nr 149 «Viru Maaparandusbüroo põhimäärus» (RTL 2004, 115, 1797; 2007, 95, 1584), põllumajandusministri 16. augusti 2004. a määrus nr 137 «Maaparanduse Ehitusjärelevalve ja Ekspertiisibüroo põhimäärus» (RTL 2004, 113, 1776; 2007, 95, 1590) tunnistatakse kehtetuks.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2010. a.

Minister Helir-Valdor SEEDER

Kantsler Ants NOOT