Jõhvi Vallavolikogu — Jõhvi vallas korraldatud jäätmeveole ülemineku kord, korraldatud jäätmeveo veopiirkonnad, jäätmeveo teenustasu piirmäärad ning vedamise sagedus ja aeg — KO, 139, 1868

Määrus antakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 punkti 366 ja jäätmeseaduse § 66 lõike 4 alusel. § 1. Eesmärk (1) Jõhvi vallas (edaspidi vald) korraldatud jäätmeveole ülemineku korraga (edaspidi kord) määratakse: 1) korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete nimistu; 2) korraldatud jäätmeveo erisused tihe- ja hajaasustusega valla piirkondades; 3) korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete kogumise ja vedamise tingimused; 4) jäätmeveo teenustasude piirmäärade muutmise kord; 5) jäätmevedajale ainuõiguse andmise ja äravõtmise kord. 6) olmejäätmete valdaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine (2) Korra täitmine on kohustuslik kõigile Jõhvi valla füüsilistele ja juriidilistele isikutele (edaspidi isik), kes valla haldusterritooriumil omavad maaüksust, millele rakendub korraldatud jäätmevedu. § 2. Mõisted Korras on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) korraldatud jäätmevedu – Jõhvi Vallavalitsuse poolt konkursi korras valitud veoettevõtja poolt olmejäätmete kogumine ja vedamine valla territooriumilt määratud jäätmekäitluskohta; 2) veopiirkond – vallavolikogu määrusega kindlaksmääratav ala, kus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamist teostab üks selleks ainuõigust omav olmejäätmete vedaja; 3) olmejäätmed – paber ja kartong, segaolmejäätmed ning suurjäätmed, mis on tekkinud kodumajapidamises, kaubanduses, teeninduses või mujal ja mis on oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed; 4) olmejäätmete vedamine – veopiirkonnas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete laadi-mine jäätmemahutitest jäätmeveokile, transportimine ja üleandmine jäätmekäitluskohta; jäätmeveok on jäätmemahutite tühjendamise ja jäätmete kokkupressimise seadmega varustatud eriotstarbeline veok; 5) teenustasude piirmäär – vallavolikogu määrusega kehtestatud piirhinnad paberi ja kartongi, segaolmejäätmete, kogukate jäätmete ja biolagunavate jäätmete vedamise eest, millest ei saa olmejäätmete vedamise ainuõigust omava olmejäätmete vedaja teenustasud olla kõrgemad; iga käesoleva määruse § 3 lõikes 1 nimetatud olmejäätmete liigi suhtes kehtestatakse eraldi teenustasu piirmäär. 6) maaüksus, millele rakendub korraldatud jäätmevedu – maaüksus, millel asuvad eluruumid, ärihooned, tootmis- ja muud hooned või rajatised, mis on otseselt seotud inimtegevusega. § 3. Olmejäätmed, mille kogumine ja vedamine valla haldusterritooriumil toimub vastavalt korraldatud jäätmeveo nõuetele (1) Olmejäätmeteks, mille kogumine ja vedamine valla haldusterritooriumil toimub vastavalt korraldatud jäätmeveo nõuetele, on Vabariigi valitsuse 6. aprilli 2004 määrusega nr 102 «Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu» kehtestatud jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu jaotuskoodi 20 all loetletud olmejäätmed: 1) 20 01 01 – paber ja kartong; 2) 20 03 01 – segaolmejäätmed; 3) 20 03 07 – suurjäätmed; 4) 20 01 08 – biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed,kauplustes riknenud ja realiseerimistähtaja ületanud toidukaubad. (2) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud ohtlikud jäätmed. Koduses majapidamises tekkinud ohtlike jäätmete kogumine toimub vastavalt Jõhvi valla jäätmehoolduseeskirja paragrahvides 6 ja 7 sätestatule. Ettevõtjatel tekkinud ohtlike jäätmete kogumine toimub vastavalt Jõhvi valla jäätme-hoolduseeskirja § 6 lõigetele 4, 5 ja 6. (3) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud need pakendijäätmed, mida kogutakse eraldi avalikesse või jäätmevaldajate omandis olevatesse pakendijäätmete mahutitesse. Samuti pandiga koormatud pakendijäätmed. Käesolevas lõikes nimetatud pakendijäätmete kogumine toimub vastavalt Jõhvi valla jäätmehoolduseeskirja paragrahvis 8 sätestatule. (4) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud bussipeatustes, tänavatel, avalikes parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine ja äravedu, samuti valla territooriumi koristamise käigus kogutud jäätmed. (5) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud aia- ja haljastusjäätmete kogumine ja vedu. § 4. Veopiirkonnad Valla haldusterritooriumile on moodustatud üks veopiirkond, mis hõlmab nii tiheasustusalasid kui ka kõiki külasid. § 5. Olmejäätmete kogumine ja vedamine (1) Olmejäätmete valdaja on kohustatud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmeid liigiti koguma järgmiselt: 1) vanapaberit ja kartongi – elamumaa sihtotstarbega kinnistul, kus asub vähemalt kaheksa korterit; 2) vanapaberit ja kartongi – mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistul, kui neid jäätmeid tekib üle 50 kg nädalas; 3) sorditud segaolmejäätmed – elamumaa sihtotstarbega kinnistul ja mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistul; 4) biolagunevad jäätmed – alates 2010 aastast elamumaa sihtotstarbega kinnistutel kus on kortereid üle 90, ( alates 2011 aastast elamumaa sihtotstarbega kinnistutel kus kortereid üle 60) majutuskohtades kus on kohti üle 200, toiduainetega kauplevates kaubandusettevõttes, kus müügipinda on üle 200 m²; (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud olmejäätmeid kogutakse liigiti eraldi mahutitesse, mis võivad olla jäätmevaldaja omad või renditud. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud olmejäätmete vedu jäätmeveo piirkonnas teostab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamise ainuõigust omav olmejäätmete vedaja. (4) Jäätmemahutite tühjendamise sagedus on: 1) tiheasustusega aladel – korterelamute juurest vähemalt käesoleva määruse lisas 2 kinnitatud miinimumsagedusel, kuid mitte harvemini kui üks kord nelja nädala jooksul; kaupluste, büroode, mitmesuguste ühistute (elamu-, aiandus-, garaaži-) ja ettevõtete juurest vastavalt väljakujunenud sagedusel, kuid mitte harvemini kui üks kord nelja nädala jooksul; väikeelamute juurest vähemalt üks kord nelja nädala jooksul; biolagunavate jäätmete mahutite tühjendamine mitte harvemini kui üks kord kahe nädala jooksul. 2) hajaasustusega aladel taludes, kus toimub komposteeritavate jäätmete jäätmehoolduseeskirja nõuetele vastav komposteerimine, eraldi klaas- ja plastpakendi (mis ei ole pandiga koormatud) kogumine, paberi ja kartongi eraldi kogumine või kasutamine küttematerjalina, võib toimuda segaolmejäätmete ja suurjäätmete äravedu harvemini kui üks kord nelja nädala jooksul, kuid mitte harvemini kui üks kord 12 nädala jooksul. (5) Juhul kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud jäätmemahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on jäätmemahuti ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb jäätmemahutit tühjendada käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatust sagedamini. § 6. Teenustasude piirmäärad ning teenustasude piirmäärade muutmise kord. (1) Teenustasu piirmäärad on sätestatud käesoleva määruse lisas 1. (2) Jõhvi Vallavolikogul (edaspidi vallavolikogu) on õigus muuta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teenustasude piirmäärade suurusi mitte sagedamini kui üks kord aastas peale 1 aasta möödumist hinnamuutuse taotluse esitanud vedaja tegevuse alustamisest korraldatud jäätmeveopiirkonnas. Aasta all mõeldakse 365 kalendripäeva pikkust ajavahemikku, mille kulgemine algab korraldatud jäätmeveo alguskuupäevast (teatatakse kohalikus maakonnalehes). Teenustasude piirmäärasid saab muuta ainult üheaegselt kõikide olmejäätmete liikide osas võrdse protsendi võrra. (3) Ühe aasta möödumisel alates korraldatud jäätmeveo alguskuupäevast on teenustasude piirmäärade suurendamine lubatud vaid juhul, kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad olmejäätmete veokulusid või jäätmekäitluskoha tasu suurust. (4) Vallavolikogul on õigus teenustasude piirmäärasid suurendada kohe, kui suureneb olmejäätmete eest tasumisele kuuluv jäätmekäitluskoha tasu 20 ja enam % või kui riik muudab maksuseadust. (5) Teenustasude piirmäärade suurendamisel ei tohi ühegi teenustasu uus piirmäär olla selle teenustasu senisest piirmäärast suurem kui 15%. Teenustasude piirmäärade suurendamisel käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel ei tohi teenustasude piirmäärad suureneda rohkem, kui suureneb jäätmekäitluskoha tasu või riigi poolt kehtestatud maksumäär. § 7. Teenustasude suurendamise kord (1) Vedajal puudub õigus suurendada jäätmeveo teenustasusid või taotleda Jõhvi vallavalitsuselt õigust jäätmeveo teenustasude suurendamiseks. (2) Vaatamata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on vedajal võimalik taotleda vallavalitsuselt teenustasude suurendamist, kui: 1) vedaja kulud või jäätmekäitluskoha tasu on suurenenud vähemalt 10% võrreldes nimetatud kulu ja tasude suurusega mis oli avaliku konkursi korraldamise ajal ja 2) vedaja ei saanud avalikule konkursile pakkumise esitamise ajal mõistlikult eeldada, et käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kulud või tasu suurenevad (sõltumata suurenemise %-st) ja 3) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kulude või tasude oluline suurenemine ei ole tingitud vedaja ebaõigest majandustegevusest. (3) Vedaja vormistab teenustasude suurendamise taotluse kirjalikult ning taotlusest peab nähtuma: 1) milliste asjaolude tõttu soovib vedaja teenustasusid suurendada; 2) mis on põhjustanud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud asjaolude tekkimise; 3) millised oleksid vedaja poolt soovitavate teenustasude suurused paberi ja kartongi, segaolme-jäätmete, suurjäätmete ja biolagunevate jäätmete vedamise eest; Vedaja saab taotleda üksnes kõigi teenustasude üheaegset suurendamist (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotlus esitatakse vallavalitsusele. (5) Juhul kui vallavalitsus otsustab suurendada vedajale makstavaid teenustasusid, ei tohi suurendatud teenustasud olla kõrgemad vallavolikogu poolt kehtestatud teenustasude piirmääradest. (6) Teenustasude piirmäärade suurendamine vallavolikogu poolt ei too automaatselt kaasa vedajale makstavate teenustasude suurenemist. (7) Vedajale makstavaid teenustasusid ei saa käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel suurendada mitte sagedamini kui üks kord aasta jooksul. § 8. Ainuõiguse ennetähtaegse äravõtmise kord (1) Vallavalitsusel on õigus võtta vedajalt ennetähtaegselt ära ainuõigus olmejäätmete vedamiseks vallas, kui esineb vähemalt üks alljärgnevalt nimetatud asjaolu: 1) vedaja ei ole sõlminud käesoleva korra § 9 lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul valla ja vedaja vahelist raamlepingut; 2) vedaja ei ole alustanud veopiirkonnas olmejäätmete vedamist väljakuulutatud tähtpäeval; 3) vedaja ei ole suutnud kümne tööpäeva jooksul alates korraldatud jäätmeveo alguskuupäevast varustada üürida või osta soovivaid olmejäätmete valdajaid jäätmemahutitega; 4) vedaja on kolmel korral korduvalt jätnud jäätmemahutid õigeaegselt tühjendamata; 5) vedajapoolse korduva jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide või valla ja vedaja vahelise lepingu rikkumise korral või esmakordse jämeda rikkumise korral; 6) vedajapoolse korduva vedaja ja jäätmevaldaja jäätmekäitluslepingute nõuete rikkumise korral või esmakordse jämeda rikkumise korral; 7) vedaja ei sõlmi konkursi pakkumiskutse dokumentides sätestatud tingimustele vastavat tegevus-kindlustuse lepingut. (2) Juhul kui esineb vähemalt üks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab vallavalitsus sellest kohe vedajat ning nõuab viimaselt kirjalikku ja põhjendatud selgitust, mis tuleb esitada kolme tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude kättesaamisest vedaja poolt. (3) Juhul kui vedaja ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud selgitust või ei ole selgitusest nähtuvad asjaolud nii kaalukad, et need õigustaksid vedaja poolt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rikkumist, otsustab vallavalitsus vedajalt olmejäätmete vedamise ainuõiguse ennetähtaegse äravõtmise (4) Vedaja ainuõigus olmejäätmete vedamiseks loetakse ennetähtaegselt äravõetuks: 1) alates päevast, millal vald on sõlminud Vabariigi Valitsuse 25.09.2001 määrusega nr 303 kinnitatud «Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise korra» alusel väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumise menetluse käigus välja selgitatud ettevõttega hankelepingu olmejäätmete vedamiseks konkreetses veopiirkonnas või 2) alates päevast, millal konkurentsiseaduse alusel kehtestatud korras läbiviidud konkursi tulemusena on välja selgitatud uus vedaja vastavas veopiirkonnas ning sõlminud käesoleva korra § 9 lõikes 2 nimetatud lepingu. § 9. Lepingute sõlmimise kord (1) Vallavalitsus teavitab avalikkust väljaande Ametlikud Teadaanded ja maakonnalehe kaudu konkursi tulemusena välja selgitatud vedajast, kellel on ainuõigus kogu valla territooriumil teostada olmejäätmete vedu. (2) Vedaja sõlmib kümne tööpäeva jooksul alates tema pakkumise edukaks tunnistamise päevale järgnevast tööpäevast vallavalitsuse ja vedaja vahelise raamlepingu. Jäätmevedaja sõlmib jäätmeveolepingud kõigi korraldatud jäätmeveoga kaasatud jäätmevaldajatega, kes avaldavad selleks soovi. (3) Olmejäätmete valdaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga maakonnalehes avaldatud korraldatud olmejäätmete veo alguskuupäevast alates. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud jäätmekäitluslepingu sõlmimine või sõlmimata jätmine vedaja ja jäätmevaldaja vahel ei avalda mõju olmejäätmete valdaja liitunuks lugemisele korraldatud jäätmeveoga. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vedaja ja jäätmevaldaja vahelise lepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvat. Jäätmekäitluslepingu mittesõlmimisel juhinduvad vedaja ja olmejäätmete valdaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. (5) Juhul kui jäätmekäitluslepingut ei ole sõlmitud, toimub käesoleva korra § 2 punktis 6 nimetatud maaüksuse külastamine ja jäätmemahutite tühjendamine olmejäätmetest vastavalt vallas korraldatud jäätmeveole ülemineku korras § 5 lõikes 4 sätestatud sagedusele. (6) Vedaja väljastab veograafiku kõigile jäätmevaldajatele vaatamata sellele, kas on sõlmitud jäätmevaldaja ja vedaja vaheline jäätmekäitlusleping. § 10. Olmejäätmete valdaja mitteliitunuks lugemine (1) Veopiirkonnas asuval või elaval olmejäätmete valdajal on õigus esitada vallavalitsusele kirjalik taotlus tema tähtajaliseks ja erandkorras mitteliitunuks lugemiseks korraldatud jäätmeveoga. (2) Kirjalikus taotluses märgitakse ära: 1) põhjused, miks soovib olmejäätmete valdaja enda mitteliitunuks lugemist; 2) tähtaeg, mille jooksul soovib olmejäätmete valdaja olla korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud; 3) kuidas kavatseb olmejäätmete valdaja ise oma jäätmeid keskkonnaohutult käidelda.(liigiti kogumine ja üleandmine vastavat luba omavale jäätmekäitlejatele, biolagunevate jäätmete kõigile nõuetele vastav komposteerimine jne). (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kirjaliku taotluse menetlemine toimub järgmiselt: 1) vallavalitsuse keskkonnaspetsialist, olles saanud kirjaliku taotluse, kontrollib olmejäätmete valdaja taotluse vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud nõuetele. Kui taotlus vastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud nõuetele, kujundab vallavalitsuse keskkonnaspetsialist oma seisukoha ja edastab selle vallavalitsusele; 2) vallavalitsus otsustab, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlusest ja arvestades lõike 3 punktis 1 toodud seisukohti, kas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete valdaja mitteliitunuks lugemise taotlus rahuldada või jätta rahuldamata. (4) Olmejäätmete valdaja mitteliitunuks lugemise otsustab vallavalitsus oma korraldusega. Vallavalitsuse korralduses sätestatakse: 1) mitteliitunuks lugemise ajaline kestus; 2) olmejäätmete valdaja mitteliitunuks lugemise põhjused; 3) kellele ja millal peab mitteliitunuks loetud olmejäätmete valdaja hakkama esitama jäätmeseaduse § 69 lõikes 5 nimetatud selgitusi. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse menetlemine, alates taotluse esitamisest kuni käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud vallavalitsuse korralduse teatavakstegemiseni, ei kesta kauem kui üks kuu alates taotluse laekumisest vallavalitsusse. Mõjuval põhjusel (täiendava teabe kogumise vajadus, küsimuse eriline keerukus jms) võib vallavalitsus taotluse lahendamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. (6) Vallavalitsus loeb olmejäätmete valdaja mitteliitunuks, kui: 1) esinevad mõjuvad põhjused, mis õigustavad olmejäätmete valdaja mitteliitunuks lugemist ning 2) olmejäätmete valdaja soovib ja suudab ise keskkonnaohutult korraldada oma olmejäätmete jäätmekäitlust. (7) Mõjuvateks põhjusteks, mis võivad õigustada olmejäätmete valdaja mitteliitunuks lugemist, on eelkõige järgmised asjaolud: 1) elamu (maja osa) on asustamata ja selle omanik omab mujal Eestis (ka välismaal) alalist elukohta; 2) ettevõte, büroo on lõpetanud tegevuse ja hoone (bürooruumid) seisab kasutamata tühjana; 3) olmejäätmete valdaja kasutab oma olmejäätmete kogumiseks pressmahutit või mõnda teist liiki jäätmemahutit, mis on vähelevinud; 4) hajaasustusega alal jäätmevaldajani viiv tee ei võimalda teenuse osutamist. (8) Olmejäätmete valdaja mitteliitunuks lugemine lõpeb tähtaja möödumisel, millal vallavalitsus luges olmejäätmete valdaja mitteliitunuks. Olmejäätmete valdajal on õigus esitada enne mitteliitunuks lugemise tähtaja möödumist vallavalitsusele uus taotlus, milles palutakse olmejäätmete valdaja lugemist mitteliitunuks. Käesolevas punktis nimetatud taotluse menetlemisel juhindutakse käesolevas paragrahvis sätestatust. (9) Vallavalitsusel on õigus ennetähtaegselt lõpetada olmejäätmete valdaja mitteliitunuks lugemine, kui: 1) olmejäätmete valdaja ei esita õigeaegselt jäätmeseaduse § 69 lõikes 5 nimetatud selgitust või sisaldab olmejäätmete valdaja esitatud selgitus olulisel määral valeandmeid; 2) mitteliitunuks loetud olmejäätmete valdaja ei suuda nõuetekohaselt korralda oma olmejäätmete jäätmekäitlust (territoorium hooldamata, jäätmed vedelevad). (10) Olmejäätmete valdajad, kes kasutavad ühist jäätmemahutit (ühise tegutsemise kokkuleppe vm alusel) ei loeta mitteliitunuks korraldatud olmejäätmete veoga. . § 11. Rakendussätted (1) Käesoleva määruse § 4 jõustub 7. jaanuaril 2010, kuid võetakse arvesse veoettevõtja leidmiseks avaliku konkursi läbiviimisel. (2) Tunnistada kehtetuks Jõhvi Vallavolikogu 26. jaanuari 2006 määrus nr 15 «Jõhvi vallas korraldatud jäätmeveole ülemineku korra, korraldatud jäätmeveo piirkondade, jäätmeveo teenustasu piirmäärade ning vedamise sageduse ja aja kehtestamine» (3) Määrus jõustub 21. septembril 2009.a. Volikogu esimees Niina NEGLASON Lisa 1 Jõhvi Vallavolikogu 17.09.2009 määrusele nr 151 Teenustasude piirmäärad koos käibemaksuga kroonides 1. sorditud segaolmejäätmete puhul Jäätmemahuti suurus Teenustasu piirmäär vastava suurusega jäätmemahutis asuvate segaolmejäätmete ühekordse käitlemise eest (krooni) Kott või mahuti kuni 50 l 21 Kott või mahuti kuni 100 l 30 Mahuti 140 l 35 240 l 46 370 l 61 600 l 89 800 l 118 1500 l 221 2500 l 335 4500 l 600 2. paberi ja kartongi puhul, mis on paigutatud eraldi mahutisse Jäätmemahuti suurus Teenustasu piirmäär vastava suurusega paberi ja kartongi kogumise mahutis asuva paberi ja kartongi ühekordse käitlemise eest (krooni) 600 -800 l 25.00 2500 l 45.00 4500 l 90.00 3. biolagunevate jäätmete mahuti tühjendamine ja äravedu Jäätmemahuti suurus Teenustasu määr ühekordse tühjendamise eest (krooni) kuni 140 l 50 140 kuni 240 l 80 4. 1 m3 konteineriväliste pakendatud jäätmete laadimise tasu piirmäär on 200 krooni 5. 1 m3 suurjäätmete käitlemise teenustasu piirmäär on 360 krooni. 6. Piirkondades, kus toimub segaolmejäätmete äravedu harvemini kui 1 kord nelja nädala jooksul on vedajal õigus suurendada mahuti ühekordse tühjendamise teenustasu hinda 20 % võrreldes konkursi tulemusena selgunud teenustasu hinnaga. Lisa 2 Jõhvi Vallavolikogu 17.09.2009 määrusele nr 151 Olmejäätmete veo aeg ja jäätmemahutite minimaalsed tühjendussagedused elanikkonnalt korraldatud olmejäätmete veo korral 1. Olmejäätmete veo aeg: 1.1 olmejäätmete vedu tiheasustusega aladel võib toimuda ajavahemikul kell 6.00 kuni 23.00; 1.2 olmejäätmete veo aeg hajaasustusega valla aladel võib toimuda päevasel ajal. 2. Mahutite minimaalsed tühjendussagedused korterelamute juurest. Korterite arv elamus Väljaveo sagedus sõltuvalt jäätmemahuti suurusest 240 l 600 l 800 l 1500 l 2500 l 4-8 1x nädalas 8-14 1x nädalas 1x nädalas 14-20 1x nädalas 20-26 1x nädalas 26-35 1x nädalas 44-50 4x kuus 50-60 5x kuus 3x kuus 60-70 6x kuus 3x kuus 70-80 7 x kuus 4x kuus 80-90 8x kuus 4x kuus 110 9 x kuus 6x kuus 3. Mahutite tühjendamise sagedused väikeelamute juurest: 3.1 väikeelamute juurest tiheasustusega aladel jäätmekoti või mahuti suurusega kuni 240 l tühjendamine peab üldjuhul toimuma mitte harvemini kui üks kord nelja nädala jooksul. 3.2 taludes ja väikeelamutes hajaasustusega aladel, kus toimub kõigile jäätmehoolduseeskirja nõuetele vastav olmejäätmete käitlemine ning eraldi pakendijäätmete kogumine (nii pandiga koormatud kui koormamata küla või linnaüldkasutatavatesse mahutitesse) võib olmejäätmete äravedu toimuda harvemini kui üks kord nelja nädala jooksul (iga üksikjuht otsustatakse eraldi vallavalitsuse poolt).