Vabariigi Valitsus — „2009. aasta riigieelarve seaduses” kohaliku omavalitsuse üksustele tasandusfondi määratud eraldiste jaotus ning jaotamise ulatus, tingimused ja kord

Muudetud järgmiste määrustega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 4.06.2009 nr 85 (RT I 2009, 30, 181) 15.06.2009 27.08.2009 nr 145 (RT I 2009, 45, 300) 12.09.2009 Määrus kehtestatakse «2009. aasta riigieelarve seaduse» § 4 lõike 2, «Riigieelarve seaduse» § 9 lõike 6 ja «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 321 lõike 3 alusel ning kooskõlas «2009. aasta riigieelarve seaduse» § 1 osa 6 artikliga 452.01. 1. peatükk ÜLDOSA § 1. Tasandusfondi vahendite jaotamine (1) Kohaliku omavalitsuse üksustele eelarvete tasandusfondi määratud vahenditest kogusummas 1 151 500 000 krooni on jaotatud 1 101 500 000 krooni lähtuvalt «2009. aasta riigieelarve seaduse» § 4 lõikes 1 esitatud valemist vastavalt määruse lisale. [RT I 2009, 45, 300 – jõust. 12.09.2009] (2) Kohaliku omavalitsuse üksustele hariduskuludeks, koolilõuna kuludeks, toimetulekutoetuseks, sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise kuludeks, omavalitsuste tulubaasi stabiliseerimise toetuseks ning täiendavaks toetuseks saarvaldadele ja saarelise osaga valdadele määratud vahendid summas 3 511 311 532 krooni jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt §-dele 2–19. [RT I 2009, 45, 300 – jõust. 12.09.2009] 2. peatükk HARIDUSKULUDEKS MÄÄRATUD VAHENDITE JAOTAMINE § 2. Hariduskuludeks määratud vahendite jaotamine (1) Paragrahvi 1 lõike 2 alusel on kohaliku omavalitsuse üksustele hariduskuludeks määratud eraldiste summa 3 012 473 982 krooni, mis jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 ning §-dele 13 ja 14. [RT I 2009, 45, 300 – jõust. 12.09.2009] (2) Hariduskuludeks määratud eraldiste summast 2 973 271 951 krooni jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt määruse lisale ja lähtuvalt §-des 3–12 kehtestatud arvestuspõhimõtetest õpetajate, direktori (juhataja) ning tema asetäitja õppe- ja kasvatusalal palga ja täienduskoolituse, investeeringute, õpikute ning õppevahendite soetamise kulude toetuseks. Kohaliku omavalitsuse üksuste otsustada on vahendite jaotus õpetajate, direktori (juhataja) ning tema asetäitja õppe- ja kasvatusalal palga ja täienduskoolituse, investeeringute, õpikute ning õppevahendite soetamise kulude vahel. [RT I 2009, 45, 300 – jõust. 12.09.2009] § 3. Hariduskulude vahendite jaotamisel aluseks võetavad määrad ning koefitsient (1) Hariduskulude vahendite jaotamisel võetakse päevases õppes kooliastmeti aluseks järgmised pearaha määrad: 1) I kooliaste 11 720 krooni, 2) II kooliaste 14 305 krooni, 3) III kooliaste ja pikendatud õppeajaga klassid 16 546 krooni, 4) gümnaasium 14 650 krooni. (2) Hariduskulude vahendite jaotamisel võetakse õhtuses õppes aluseks järgmised pearaha määrad: 1) I–III kooliastmes 12 409 krooni, 2) gümnaasiumis 10 046 krooni, 3) õhtuõpe vanglas 21 096 krooni. (3) Hariduskulude vahendite jaotamisel võetakse aluseks järgmised arvestuslikud määrad: 1) klassijuhataja lisatasu 16 596 krooni, 2) juhtimiskoha lisatoetus 239 435 krooni, 3) lisatund 8 790 krooni, 4) õppetund 251 krooni. [RT I 2009, 45, 300 – jõust. 12.09.2009] § 4. Arvestuslik klassikomplektide moodustamine kooliti (1) Tavaõppe klassikomplektide arv leitakse klassiastmeti, jagades õpilaste koguarvu klassi täituvuse ülemise piirnormiga ja ümardades tulemuse ülespoole lähima täisarvuni. I–III kooliastme klasside täituvuse ülemiseks piirnormiks loetakse 24 õpilast. Sanatooriumiklassid loetakse käesoleva määruse tähenduses tavaõppe klassideks. (2) Kui kahe või kolme tavaõppe klassi õpilaste arv kokku on 16 või vähem, moodustatakse nendest õpilastest liitklass. Liita tohib 1.–4. ja 3.–6. klasse. (3) «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 15 lõikes 1 ja § 26 lõikes 1 nimetatud klassidesse (edaspidi hariduslike erivajadustega õpilaste klassid) arvatud õpilastest loetakse moodustatud klassikomplektide arvuks I–III kooliastme õpilaste koguarvu ja klassi täituvuse ülemise piirnormi jagatise ülespoole lähima täisarvuni ümardatud tulemust ning gümnaasiumi õpilaste arvu ja gümnaasiumi klassi täituvuse ülemise piirnormi jagatise täisarvuni üles ümardatud tulemust. Psüühikahäiretega laste klassi, tasandusklassi ja abiklassi puhul ei liideta omavahel 1.–6. ja 7.–9. klasse, kui ühes nendest gruppidest õpib rohkem kui 12 õpilast. Kui I ja II kooliastme peale kokku on nendes klassides üle 12 õpilase, siis liidetakse klasse vastavalt lõikes 2 toodud tingimusele. Liitpuuetega laste klassi, toimetulekuklassi ja hooldusklassi täituvuse ülemiseks piirnormiks loetakse 6 õpilast. (4) Kooli poolt hariduslike erivajadustega õpilaste klassi määratud õpilastest ei loeta moodustatuks hariduslike erivajadustega õpilaste klasse I–III kooliastmes, kui sinna on määratud vähem kui 5 hariduslike erivajadustega õpilast, ning gümnaasiumis, kui sinna on määratud vähem kui 5 hariduslike erivajadustega õpilast. (5) Õhtu- ja kaugõppe klassikomplektide arv leitakse klassiastmeti ja õppevormiti eraldi, jagades õpilaste arvu klassi täituvuse ülemise piirnormiga ja ümardades tulemuse ülespoole lähima täisarvuni. Juhul kui vastava õppevormi klassiastmes on vähem kui 10 õpilast, ümardatakse õpilaste koguarvu klassi täituvuse ülemise piirnormiga jagamise tulemus ülespoole ühe komakohani. Kui õhtuõppe III kooliastmes õpib vastavas klassiastmes vähem kui 10 õpilast, kuid kooliastmes kokku on vähemalt 30 õpilast, ümardatakse õpilaste koguarvu klassi täituvuse ülemise piirnormiga jagamise tulemus ülespoole lähima täisarvuni. (6) Arvestuslike klassikomplektide moodustamisel lähtutakse põhimõttest, et erineva klassi täituvuse ülemise piirnormiga, õppevormiga ja õppekeelega klasside õpilasi ei arvestata ühte klassi. Eraldi moodustatakse eesti ja vene õppekeelega klassid ning keelekümblusklassid. Eesti ja vene keelest erinev õppekeel arvestatakse eesti õppekeeleks. Päevane õpe arvestatakse õhtu- ja kaugõppest eraldi. Tervislikel põhjustel koduõppel olevaid õpilasi arvestuslike klassikomplektide moodustamisel ei arvestata. (7) Klasside moodustamisel arvestatakse ühe kooli erinevates õppehoonetes õppivad õpilased eraldi, kui õppehoonete vaheline kaugus sõiduvahendiga sõidetavat lühimat teed pidi on I ja II kooliastme puhul vähemalt 10 km ning III kooliastme puhul vähemalt 30 km ning omavalitsusüksus on eraldi arvestamiseks soovi avaldanud. § 5. Eriolukorras olevad koolid Eriolukorras olevaks kooliks on: 1) kool, mis asub väikesaarel; 2) põhikool (või selle õppekeeleline osa), mille III kooliastmes õpib 10–29 õpilast ning mille sulgemine tooks kaasa vähemalt pooltele selle kooli III kooliastmes õppivatele õpilastele kooliteekonna pikenemise koduküla keskusest lähimasse teise kooli sõiduvahendiga sõidetavat teed pidi rohkem kui 30 kilomeetrit. Kõvakatteta tee pikkus korrutatakse koefitsiendiga 1,2. Kaugust arvestatakse III kooliastme või kogu kooli õpilasi arvesse võttes, olenevalt sellest, milline arvestus on kooli jaoks soodsam. § 6. Pearaha arvestamine Iga päevases ja õhtuses õppes õppiva õpilase kohta arvestatakse pearaha § 3 lõigetega 1 ja 2 kehtestatud määras vastavalt õpilase õppevormile ja kooliastmele. § 7. Lisaraha arvestamine (1) Lisaraha on täiendavalt arvestatud pearaha täitmata kohtade eest I–III kooliastme päevase õppevormiga klassidele ja III kooliastme õhtuse õppevormiga klassidele. (2) Klassiastmele, mille õpilastest ei moodustata liitklassi, arvestatakse lisaraha päevase õppe korral järgmiselt: 1) 1–16 õpilase puhul (17–n)-kordne pearaha, 2) 18–24 õpilase puhul (24–n)-kordne pearaha, 3) 27–33 õpilase puhul (34–n)-kordne pearaha, kus «n» on õpilaste arv sellel klassiastmel. (3) Õhtuõppe III kooliastmes arvestatakse klassiastmele lisaraha 1–16 õpilase puhul mahus, mille võrra klassiastme õpilaste arv on väiksem kui seitseteist. (4) Liitklassidele ja hariduslike erivajadustega klassidele arvestatakse lisaraha (17–n)-kordse pearahana, kus «n» on õpilaste arv vastavas klassis. [RT I 2009, 45, 300 – jõust. 12.09.2009] (5) Väikesaartel asuvate koolide puhul arvestatakse III kooliastme tavaõppe klassidele lisaraha vastavalt lõikele 1, välja arvatud juhul, kui III kooliastmes on kokku 1–3 õpilast, mille korral arvestatakse lisaraha (17–n)/3-kordse pearahana, kus «n» on õpilaste arv klassis. § 8. Lisaraha eraldamise tingimused (1) Lisaraha ei eraldata omavalitsusüksustele eesti, soome ja inglise õppekeele klasside eest, kui neis klassides on õpilasi kokku 1600 või rohkem, ning keelekümblusklasside ja vene õppekeelega klasside eest, kui neis klassides on õpilasi kokku 1600 või rohkem. Asumitega omavalitsusüksuste puhul vaadatakse eraldi asetsevaid asumeid eraldi. (2) Pea- ja lisaraha alusel arvestatakse vahendeid kuni kolmekordse I–III kooliastme tavaõppe klassides ja liitklassides õppivate õpilaste eest pearaha alusel arvestatud summa ulatuseni, arvestades § 4 lõikes 6 esitatud põhimõtet. (3) Lisaraha ei eraldata III kooliastme tavaõppe klassidele, kui klassis õpib alla 10 õpilase ning õpilaste arv on madalam kõigis järgnevates gruppides: 1.–3. klassis 36 õpilasest, 2.–4. klassis 35 õpilasest, 3.–5. klassis 34 õpilasest, 4.–6. klassis 33 õpilasest, 5.–7. klassis 32 õpilasest, 6.–8. klassis 31 õpilasest ja 7.–9. klassis 30 õpilasest. (4) Lisaraha ei eraldata III kooliastme õhtuõppe klassidele, kui klassis õpib alla 10 õpilase ning õhtuõppe õpilaste arv III kooliastmes on väiksem kui 30 õpilast klassis. (5) Eriolukorras olevate koolide III kooliastme puhul ei arvestata lõigetes 2 ja 3 toodud kitsendusi. (6) Pärast 1. jaanuari 2008. a asutatud erakoolidele lisaraha arvestamiseks peab kooli klasside keskmine täituvus I–III kooliastmes olema vähemalt 10 õpilast; (7) Hariduslike erivajadustega klasside puhul ei arvestata lõikes 1 toodud kitsendust. [RT I 2009, 45, 300 – jõust. 12.09.2009] § 9. Täiendavate palgavahendite arvestamine (1) Tavakooli kaugõppes õppiva õpilase kohta arvestatakse vahendeid ühe lisatunni määra ulatuses ning vanglas kaugõppes õppiva õpilase kohta arvestatakse vahendeid pooleteise lisatunni määra ulatuses. (2) Eksternõppes oleva õpilase kohta arvestatakse vahendeid viieteist õppetunni määra ulatuses. (3) Üksikaineid õhtuses õppes õppiva õpilase kohta arvestatakse vahendeid kolme õppetunni määra ulatuses võetud kursuse kohta. (4) Paralleelklassideta ja lisarahastatavatele tavaõppe 7.–9. klassidele arvestatakse täiendavalt vahendeid kahe lisatunni määra ulatuses nende klasside eest, mille õpilaste arv on 1–17. (5) Iga § 4 lõike 2 alusel liitklassi arvatud klassi kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid kahe lisatunni määra ulatuses. (6) Vene õppekeelega I–III kooliastme tava-, õhtuse ja kaugõppe puhul arvestatakse klassi kohta täiendavalt vahendeid ühe lisatunni määra ulatuses. (7) Keelekümblusklassidele arvestatakse täiendavalt vahendeid 20% pea- ja lisaraha alusel arvestatud vahenditest. (8) Iga hariduslike erivajadustega õpilaste klassi kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid ühe lisatunni määra ulatuses. (9) Kooli poolt hariduslike erivajadustega õpilaste klassi määratud õpilase kohta, keda ei arvatud § 4 lõike 4 tingimusest tulenevalt hariduslike erivajadustega õpilaste klassi, arvestatakse täiendavalt vahendeid ühe lisatunni määra ulatuses. (10) Uusimmigrandist õpilasele, kes õpib eesti koolis eesti õppekeelega klassis või keelekümblusklassis, arvestatakse täiendavalt vahendeid nelja lisatunni määra ulatuses. (11) Lihtsustatud õppekava alusel õppiva õpilase kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid kahe lisatunni määra ulatuses, kui õpilane õpib klassis, kus õpe toimub erinevate õppekavade alusel. (12) Lihtsustatud õppekava alusel õppiva õpilase kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid ühe lisatunni määra ulatuses, kui õpilane õpib klassis, kus õpe toimub lihtsustatud õppekava alusel. (13) Toimetuleku riikliku õppekava alusel õppiva õpilase kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid nelja lisatunni määra ulatuses, kui õpilane õpib klassis, kus õpe toimub erinevate õppekavade alusel. (14) Toimetuleku riikliku õppekava alusel õppiva õpilase kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid nelja lisatunni määra ulatuses, kui õpilane õpib klassis, kus õpe toimub toimetuleku riikliku õppekava alusel. (15) Tervislikel põhjustel koduõppele määratud õpilase kohta arvestatakse vahendeid kaheksa lisatunni määra ulatuses. (16) Iga § 4 alusel moodustatud arvestusliku klassikomplekti kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid ühe klassijuhataja lisatasu määra ulatuses. Vanglaõppes õppiva õpilase kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid 1/10 klassijuhataja lisatasu määrast. (17) Juhtimiskoha toetuseks arvestatakse täiendavalt vahendeid, korrutades juhtimiskoha lisatoetuse määra õpilaste ja klassikomplektide arvust tuletatud arvestuslike ametikohtade arvuga. Seejuures vanglaõppe puhul arvutatakse juhtimiskulud eraldi koolist, mille juurde vanglaõppe õpilased on määratud. Juhtimise arvestuslike ametikohtade arv arvestatakse järgmiselt: Õpilaste arv Klassikomplektide arv Arvestatud ametikohti 1–199 1 0,1 2–3 0,25 4–5 0,5 6–7 1 8–… 1,5 200–349 2 350–599 2,5 600 ja rohkem 3 (18) Pedagoog-metoodiku ametijärgu omandanud pedagoogi töö tasustamiseks arvestatakse täiendavad summad pedagoogi ametijärgule vastava palgamäära ja pedagoog-metoodiku ametijärgule vastava palgamäära vahe ulatuses. Kuni 0,5 koormusega õpetajana töötava pedagoog-metoodiku koormusnormiks loetakse 0,5. Rohkem kui 0,5 koormusega õpetajana töötava pedagoog-metoodiku koormusnormiks loetakse 1. Mitmes omavalitsusüksuses töötava pedagoog-metoodiku täiendavad vahendid jagatakse omavalitsusüksuste vahel võrdselt. (19) Väikesaartel asuvate koolide III kooliastme tavaõppe klasside kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid 20% pea- ja lisaraha ning klassijuhataja lisatasu määra alusel arvestatud vahenditest. § 10. Muude täiendavate koolipõhiste toetuste arvestamine (1) Õpikute soetamise toetuseks arvestatakse 282 krooni õpilase kohta. Eksternõppes õppiva õpilase kohta arvestatakse õpikute soetamise toetuseks vahendeid 5/24 tavapärasest õpikute toetuse määrast ja üksikaineid õhtuses õppes õppiva õpilase kohta õpikute tavapärase toetuse määrast vastavalt võetavate ainete arvu proportsioonile õhtuõppe nädalase õppekoormuse mahust. (2) Õppevahendite soetamise toetuseks arvestatakse 458 krooni iga 1.–9. klassis õppiva õpilase kohta. Eksternõppes õppiva õpilase kohta arvestatakse õppevahendite soetamise toetuseks vahendeid 5/24 tavapärasest õppevahendite toetuse määrast ja üksikaineid õhtuses õppes õppiva õpilase kohta õppevahendite tavapärase toetuse määrast vastavalt võetavate ainete arvu proportsioonile õhtuõppe nädalase õppekoormuse mahust. (3) Investeeringutoetusteks arvestatakse 4400 krooni § 4 alusel moodustatud klassi kohta ja 100 krooni õpilase kohta. Kodu-, haigla- ja vanglaõppel oleva õpilaste eest investeeringutoetust ei arvestata. § 11. Eritingimustel palgavahendite toetuste arvestamine (1) Laste- ja üldhaiglas ning sõltuvushäiretega õpilaste klassis õppivate õpilaste eest eraldatakse palgavahenditeks toetust lähtuvalt arvestuslikust õpetajate ametikohtade arvust, mille määramisel lähtutakse õpilaste keskmisest õppel viibitud päevade arvust ning arvestuslikust konsultatsioonitunni vajadusest õpilase kohta päevas. (2) Ühinemistoetusteks arvestatakse vahendeid lähtuvalt «Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse» § 6 lõikes 6 sätestatud tingimustest. § 12. Ülemineku kompensatsioon (1) Kui § 4 alusel arvutatud hariduskulude vahenditest rahastatavate koolide arvestuslike klassikomplektide arv kohaliku omavalitsuse üksuses kokku on 2008/2009. õppeaastal eelmise õppeaastaga võrreldes vähenenud, siis palgavahenditeks arvestatud eraldis õpilase kohta kasvab 2009. aastal 50% riigi keskmisest palgavahendite kasvust. (2) Kui § 4 alusel arvutatud hariduskulude vahenditest rahastatavate koolide arvestuslike klassikomplektide arv kohaliku omavalitsuse üksuses kokku ei ole 2008/2009. õppeaastal eelmise õppeaastaga võrreldes vähenenud, siis palgavahenditeks arvestatud eraldis kasvab 2009. aastal 50% riigi keskmisest palgavahendite kasvust. § 13. Muude täiendavate toetuste arvestamine (1) Hariduskuludeks määratud vahenditest 33 726 420 krooni jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel ainesektsioonide ning õpilas- ja noorteürituste läbiviimiseks ning koolieelsete lasteasutuste pedagoogide täienduskoolitusteks vastavalt määruse lisale, lähtudes lõigetes 2–4 kehtestatud põhimõtetest. (2) Ainesektsioonide läbiviimiseks arvestatakse vahendeid 52 krooni õpilase kohta. (3) Õpilas- ja noorteürituste läbiviimiseks arvestatakse vahendeid 23,3 krooni vastava kohaliku omavalitsuse üksuse 0–26-aastase elaniku kohta. (4) Eelkooliealiste lasteasutuste pedagoogide täienduskoolitusteks arvestatakse vahendeid 3% 2007. aasta tegelikest palgakuludest. § 14. Hariduskulude täiendavate vahendite jaotamine (1) Hariduskuludeks määratud vahenditest 5 475 611 krooni jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel taotlusvoorude alusel vastavalt lõigetele 2–11. [RT I 2009, 45, 300 – jõust. 12.09.2009] (2) I taotlusvoorus on võimalik täiendavaid vahendeid taotleda koolivõrgu korrastamisega seotud pedagoogide koondamiskuludeks, klassikomplektide või õpilaste arvu muutustest tingitud suurenenud õpetajate palgakulude katteks ning palga alammäärade 8%-lisest tõusust tulenevate 2009. aasta I kvartalis tehtud kulude osaliseks katmiseks. (3) II taotlusvoorus on võimalik täiendavaid vahendeid taotleda koolivõrgu korrastamisega seotud pedagoogide koondamiskuludeks, pärimuskultuurialase õppe toetuseks, pedagoog-metoodikute arvu suurenemisest tingitud kulude suurenemise katteks ning klassikomplektide või õpilaste arvu muutustest tingitud suurenenud õpetajate palgakulude, õppevahendite ja õpikute soetamise kulude katteks. (4) Täiendavate vahendite eraldamise põhjendatust hinnatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvate munitsipaal- ja eraüldhariduskoolide kulude koondmuutuste kaudu ning lähtudes käesoleva määrusega hariduskulude jaotamisele kehtestatud korrast ja määradest. (5) Pedagoogide koondamiskuludeks eraldatakse täiendavaid vahendeid, kui koondamisega vabanenud palgavahenditest koondamiskulude tasumiseks ei piisa. Õppevahendite ja õpikute soetamise kulude katteks eraldatakse täiendavaid vahendeid, kui kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvate munitsipaal- ja eraüldhariduskoolide õpilaste arv kokku on suurenenud vähemalt 12 õpilase võrra. Pärimuskultuurialase õppe toetuseks eraldatakse täiendavaid vahendeid, kui nimetatud valikainet õpib vähemalt 10 õpilast 1 tund nädalas, valikaine on sätestatud kooli tunniplaanis ning valikainet antakse vastava pärimuskultuuri piirkonna kultuuriinstituudi või kultuuriseltsi tunnustatud ainekava alusel ja pedagoogi poolt. Palga alammäärade 8%-lisest tõusust tulenevate 2009. aasta I kvartalis tehtud kulude osaliseks katmiseks eraldatakse täiendavaid vahendeid kohaliku omavalitsuse üksustele nende õpetajate eest, kellele maksti valla või linna volikogu enne 26. veebruari 2009. a tehtud otsuse ja õpetajaga sõlmitud töölepingu alusel 2009. aasta I kvartalis 8% kõrgemat palka kui 2008. aastal, kuid mitte rohkem kui 10 883 krooni kuus. (6) Kohaliku omavalitsuse üksus esitab taotluse täiendavate vahendite saamiseks asukohajärgsele maavalitsusele I taotlusvoorus 31. märtsiks 2009. a ja II taotlusvoorus 20. septembriks 2009. a. (7) Taotluses tuleb põhjendada täiendavate vahendite vajadust, näidates seejuures ära õpilaste jaotuse klassiastmeti ja õppevormiti koolide lõikes. Palga alammäärade 8%-lisest tõusust tulenevate 2009. aasta I kvartalis tehtud kulude katteks toetuse taotlemisel tuleb esitada 2008. aastal miinimumpalka saanud õpetajate arv, kelle palka suurendati 2009. a I kvartalis 8%, ning volikogu otsus palga alammäärade suurendamise kohta. (8) Maavalitsus kontrollib esitatud taotluste põhjendatust ja nende vastavust lõigetes 2–7 toodud tingimustele ning esitab maakonna omavalitsusliiduga kooskõlastatult kohaliku omavalitsuse üksuste taotluste koondi koos oma arvamusega ning põhjendustega vahendite ebapiisavuse kohta Haridus- ja Teadusministeeriumile I taotlusvooru korral 16. aprilliks 2009. a ja II taotlusvooru korral 6. oktoobriks 2009. a. (9) Haridus- ja Teadusministeerium esitab hariduskulude täiendavate vahendite jaotamise ettepanekud koos seletuskirjaga vahendite eraldamise või eraldamata jätmise põhjuste kohta ning Omavalitsusliitude Koostöökogu ja Rahandusministeeriumi seisukohad Vabariigi Valitsusele otsustamiseks I taotlusvooru puhul hiljemalt 1. juuniks 2009. a ja II taotlusvooru puhul hiljemalt 15. novembriks 2009. a. Palga alammäärade 8%-lisest tõusust tulenevate 2009. aasta I kvartalis tehtud kulude katteks eraldatakse kohaliku omavalitsuse üksustele toetuseks vahendeid kokku kuni 50% lõikes 1 nimetatud hariduskulude täiendavate vahendite mahust. 3. peatükk MUUDE TASANDUSFONDI VAHENDITE JAOTAMINE § 15. Omavalitsuste tulubaasi stabiliseerimise toetus (1) Paragrahvi 1 lõike 2 alusel on kohaliku omavalitsuse üksustele tulubaasi stabiliseerimise toetuseks määratud 30 000 000 krooni, mis jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt lõigetele 2 ja 3. (2) Omavalitsuste tulubaasi stabiliseerimiseks määratud vahenditest 15 000 000 krooni jaotatakse järgmise valemi alusel

, kus STi – konkreetsele omavalitsuse üksusele eraldatav tulubaasi stabiliseerimise toetus 2009. aastal. Negatiivse väärtuse korral STi=0; TBi – konkreetse omavalitsuse üksuse tulubaas vastaval aastal. 2008. aasta tulubaasi taseme arvutamisel võetakse arvesse kohaliku omavalitsuse üksuse 2008. aasta tulud füüsilise isiku tulumaksu, maamaksu, loodusvarade kasutamise tasude ning eelarvete tasandusfondi laekumisest, millest on maha arvatud 2008. aastal saadud füüsilise isiku tulumaksu ettemaksed. 2009. aasta tulubaasi taseme arvutamisel võetakse arvesse kohaliku omavalitsuse üksuse tulud maamaksu laekumisest 2008. aastal, 2009. aasta tulud eelarvete tasandusfondi laekumisest ning füüsilise isiku tulumaksu ja loodusvarade kasutamise tasude eeldatav laekumine 2009. aastal. Füüsilise isiku tulumaksu ja loodusvarade kasutamise tasude 2009. aasta eeldatav laekumine leitakse 2009. aasta esimese kolme kvartali laekumiste alusel, võttes arvesse eespool nimetatud tulude kvartaalset jaotust 2008. aastal ning tulumaksu ettemakseid; Ei – konkreetse omavalitsuse üksuse elanike arv rahvastikuregistri andmetel seisuga 1. jaanuar 2009. a; TBEriik – kohaliku omavalitsuse üksuste 2009. aasta tulubaasi suurus keskmisena ühe elaniku kohta; X – tulubaasi stabiliseerimise tase. (3) Omavalitsuste tulubaasi stabiliseerimiseks määratud vahenditest 15 000 000 krooni jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt lõigetele 4–15. Toetuse eraldamise otsustab Vabariigi Valitsus. (4) Kohaliku omavalitsuse üksusel on finantsraskuste tekkimisel võimalik taotleda toetust tulubaasi stabiliseerimise meetmest. Taotlus esitatakse Rahandusministeeriumile ning taotlusele lisatakse valla- või linnavalitsuse koostatud raskest finantsolukorrast väljatulemise kava (edaspidi kava) ja finantsplaani projektid. (5) Kava täitmise tulemusena peab kohaliku omavalitsuse üksus suutma täita talle seadusega pandud ülesandeid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ning ei tohi ületada seaduses sätestatud võlakohustuste kogusumma piirmäära. Kava alusel otsustatakse toetuse eraldamine. (6) Kava koostatakse perioodiks, mille jooksul on võimalik täita lõikes 5 nimetatud tingimused. Perioodi pikkus sõltub finantsraskuse iseloomust ning valitud meetmete rakendamisest. (7) Taotlusele lisatud kava peab sisaldama järgmisi osasid: 1) kohaliku omavalitsuse üksuse finantsolukorra analüüs; 2) andmed võlausaldajate nõuete kohta; 3) andmed varade ja kohustuste kohta; 4) meetmed tulude suurendamiseks ja kulude vähendamiseks, võttes arvesse lõikes 2 nimetatud tulubaasi stabiliseerimise taset; 5) tegevuskava raskest finantsolukorrast väljatulemiseks tegevusalade kaupa; 6) piirangud ja tingimused investeerimistegevusele ning kohustuste võtmisele; 7) muud raskest finantsolukorrast väljatulemiseks vajalikud andmed ja ettepanekud. (8) Lõikes 7 nimetatud kavale lisatakse finantsplaan, milles näidatakse: 1) artikli täpsusega kohaliku omavalitsuse üksuse põhitegevuse tulud, põhitegevuse kulud (jaotatuna nii majandusliku sisu kui ka tegevusalade järgi), investeerimistegevus, finantseerimistehingud ning muutused kassas ja hoiustes perioodiks, mille kohta kava koostatakse; 2) seadusega sätestatud võlakohustuste kogusumma piirmääradest kinnipidamine. (9) Rahandusministeerium analüüsib lõike 4 alusel esitatud taotlust ja esitab 10 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates seisukoha kava koostamise menetluse algatamise või algatamisega nõustumata jätmise kohta. (10) Rahandusministeerium võib esitada seisukoha kava koostamise menetluse algatamisega nõustumata jätmise kohta, kui tema hinnangul suudab taotluse esitanud kohaliku omavalitsuse üksus raskest finantsolukorrast välja tulla ilma tulubaasi stabiliseerimise toetuseta. (11) Kui Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole kohaliku omavalitsuse üksusel kava või finantsplaani projekti elluviimisel võimalik raskest finantsolukorrast välja tulla või ei suuda kohaliku omavalitsuse üksus kinni pidada «Valla- ja linnaeelarve seaduse» § 8 lõike 1 punktiga 1 kehtestatud võlakohustuste kogusumma piirmäärast, esitab Rahandusministeerium kava ja finantsplaani projekti kohta muudatusettepanekud. (12) Kohaliku omavalitsuse üksus esitab Rahandusministeeriumi ettepanekutele vastavalt muudetud kava ja finantsplaani projektid kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Siseministeeriumile. (13) Lõikes 12 nimetatud ministeeriumide kooskõlastatud kava esitab valla- või linnavalitsus volikogule heakskiitmiseks. Juhul kui volikogus heakskiidetud kava näeb ette tulubaasi stabiliseerimise toetuse taotlemist, langetab volikogu otsuse kava alusel toetuse taotlemiseks. (14) Rahandusminister sõlmib toetuse eraldamiseks asjaomase kohaliku omavalitsuse üksusega eraldise kasutamise lepingu. Lepinguga kinnitatud kava on kohaliku omavalitsuse üksusele aluseks oma tegevuste kavandamisel ja eelarvete koostamisel. (15) Lõike 3 alusel eraldatavate vahendite kasutamata jääk lisatakse lõike 2 alusel eraldatavatele vahenditele. [RT I 2009, 45, 300 – jõust. 12.09.2009] § 16. Toimetulekutoetuseks määratud vahendite jaotamine (1) Paragrahvi 1 lõike 2 alusel ja kooskõlas «Sotsiaalhoolekande seaduse» §-ga 224 ning § 42 lõigetega 3 ja 4 on kohaliku omavalitsuse üksustele toimetulekutoetuseks määratud 200 000 000 krooni, mis jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt lõigetele 2 ja 3. (2) Toimetulekutoetuseks määratud summast 130 964 408 krooni jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt määruse lisale. [RT I 2009, 45, 300 – jõust. 12.09.2009] (3) Toimetulekutoetuseks määratud vahenditest 69 035 592 krooni jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt lõigetele 4–9. [RT I 2009, 45, 300 – jõust. 12.09.2009] (4) Kohaliku omavalitsuse üksusel tekib õigus lõike 3 alusel jaotatavate toimetulekutoetuse täiendavate vahendite saamiseks, kui kohaliku omavalitsuse üksusel ei piisa käesoleva määruse alusel tasandusfondi toimetulekutoetuseks eraldatud vahenditest ja eelmiste aastate toimetulekutoetuse vahendite jääkidest toimetulekutoetuse väljamaksmiseks tingimusel, et toimetulekutoetuseks ettenähtud kulude tegemisel on lähtutud «Sotsiaalhoolekande seaduses» kehtestatud tingimustest. (5) Toimetulekutoetuse täiendavate vahendite taotlemiseks esitab kohaliku omavalitsuse üksus vastava taotluse Sotsiaalministeeriumile 5. oktoobriks 2009. a. Taotluses näidatakse ära vahendite (sealhulgas kahel eelneval aastal kasutamata jäänud vahendite) kasutamine jooksval eelarveaastal kuude lõikes, muudatused rahuldatud taotluste arvus ja kuludes taotluse kohta ning tuuakse ära vahendite ebapiisavuse põhjendused. [RT I 2009, 45, 300 – jõust. 12.09.2009] (6) Sotsiaalministeerium kontrollib esitatud taotluste põhjendatust ja vastavust lõigetes 4 ja 5 nimetatud tingimustele ning analüüsib toimetulekutoetuse vahendite kasutamist jooksval eelarveaastal võrrelduna kahe eelneva aastaga ning esitab Rahandusministeeriumile ettepaneku toimetulekutoetuse täiendavate vahendite jaotamiseks kohaliku omavalitsuse üksuste vahel hiljemalt 25. oktoobriks 2009. a, lisades selgituse vahendite eraldamise kohta ja taotluste rahuldamata jätmise põhjendused. [RT I 2009, 45, 300 – jõust. 12.09.2009] (7) Rahandusministeerium vaatab esitatud taotlused koos lisatud dokumentidega läbi, kontrollib taotluste põhjendatust ja esitab Vabariigi Valitsusele ettepaneku kohaliku omavalitsuse üksustele toimetulekutoetuse täiendavate vahendite eraldamiseks põhjendatuks hinnatud taotluste mahus koos Omavalitsusliitude Koostöökogu seisukohtadega hiljemalt 17. detsembriks 2009. a. Rahandusministeeriumil on õigus kohaliku omavalitsuse üksusele tagastada lõigetes 4 ja 5 nimetatud tingimustele mittevastavad taotlused. [RT I 2009, 45, 300 – jõust. 12.09.2009] (8) Kui ilmneb, et kohaliku omavalitsuse üksusele käesoleva määrusega eraldatavatest toimetulekutoetuse vahenditest (koos eelmistel aastatel kasutamata jäänud vahenditega) ei piisa lõikes 7 nimetatud tähtajani ja vahendite puudujääk seab ohtu toetuste väljamaksmise, on Vabariigi Valitsusel õigus kohaliku omavalitsuse üksuse põhjendatud taotluse alusel otsustada vahendite eraldamine, arvestamata lõikes 7 sätestatud tähtaega. (9) Lõikes 8 nimetatud juhul esitab kohaliku omavalitsuse üksus vastava taotluse koos asukohajärgse maavalitsuse arvamusega Rahandusministeeriumile. Rahandusministeerium kontrollib edastatud taotluse põhjendatust ning valmistab ette eelnõu raha eraldamiseks 10 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. Rahandusministeerium esitab Vabariigi Valitsusele otsustamiseks Sotsiaalministeeriumi ja Omavalitsusliitude Koostöökoguga kooskõlastatud taotluse. Rahandusministeeriumil on õigus tagastada lõigetes 4, 5 ja 8 nimetatud tingimustele mittevastavad taotlused. § 17. Sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise toetuseks määratud vahendite jaotamine (1) Paragrahvi 1 lõike 2 alusel on kohaliku omavalitsuse üksustele sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise toetuseks määratud 36 679 250 krooni, sealhulgas 23 879 250 krooni puuetega laste hooldajatoetusega seotud kulude katteks. (2) Lõikes 1 toodud vahendid jaotatakse järgmise valemi alusel (jaotus kohaliku omavalitsuse üksuste vahel on toodud määruse lisas): SKAi = 6040 + Pi2008 * A + Hi2008 * B, kus SKAi – konkreetsele omavalitsusüksusele eraldatavad vahendid sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise toetuseks; Pi2008 – 2008. aastal toimetulekupiiri kindlustamiseks toimetulekutoetust saanud perekondade arv omavalitsusüksuses; A – arvestuslik väärtus 2008. aastal toimetulekupiiri kindlustamiseks toimetulekutoetust saanud ühe perekonna kohta kroonides; Hi2008 – hooldatavate puuetega laste arv 1. jaanuari 2009. aasta seisuga Sotsiaalkindlustusameti andmetel; B – arvestuslik väärtus 2009. aastal puudega lapse hooldaja kohta kroonides. (3) Omavalitsusüksus võib lõike 2 alusel eraldatud vahendeid kasutada sotsiaaltoetuste maksmise või sotsiaalteenuste osutamise korraldamisega seotud kuludeks (sh projektide kaasfinantseerimiseks), täiendavate sotsiaaltoetuste maksmiseks, sotsiaalteenuste arendamise kuludeks ja puuetega laste hooldajatele toetuste maksmiseks. § 18. Saarvaldade ja saarelise osaga valdade täiendavaks toetuseks määratud vahendite jaotamine (1) Paragrahvi 1 lõike 2 alusel ja kooskõlas «Püsiasustusega väikesaarte seaduse» § 12 alusel kehtestatud korraga on kohaliku omavalitsuse üksustele määratud saarvaldade ja saarelise osaga valdade täiendavaks toetuseks 6 500 000 krooni. (2) Saarvaldade ja saarelise osaga valdade täiendav toetus arvutatakse järgmise valemi alusel (jaotus kohaliku omavalitsuse üksuste vahel on toodud lisas)

Si – konkreetse saarvalla või saarelise osaga valla (i) täiendav toetus; Ciy – konkreetse väikesaare elanike arv rahvastikuregistri andmetel seisuga 01.01.2009 (y=1), arvestuslik teede pikkus (regulaarseks ühenduseks kasutatava laevatatava veetee pikkus kilomeetrites 0,8 osakaaluga ning maismaatee pikkus kilomeetrites saarvalla korral maavalitsuseni ja saarelise osaga valla korral vallamajani 0,2 osakaaluga, (y=2) kilomeetrites ning saare pindala ruutkilomeetrites (y=3); Piy – parameetri väärtus kroonides ühe elaniku (y=1), arvestusliku teede pikkuse ühe kilomeetri (y=2) ja pindalaühiku kohta kroonides (y=3). § 19. Koolilõuna toetuseks määratud vahendite jaotamine (1) Paragrahvi 1 lõike 2 alusel ning kooskõlas «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 321 lõigetega 1–3 on kohaliku omavalitsuse üksustele tasandusfondi määratud 225 658 300 krooni kooli päevases õppevormis põhiharidust omandavate õpilaste, välja arvatud riigikoolide õpilaste, kelle toitlustuskulud kaetakse riigieelarvest, koolilõuna toetuseks. (2) Koolilõuna arvestuslikuks maksumuseks ühe õpilase kohta kehtestatakse 11,47 krooni. (3) Koolilõuna toetus jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel järgmise valemi alusel (jaotus kohaliku omavalitsuse üksuste vahel on toodud lisas): Ki = (Õi1 + Õi2–8 + Õi9 + Õi+) * 100 * TI + (Õi1 * 2 + Õi2–8 + Õi+) * 75 * TII, kus Ki – konkreetsele kohaliku omavalitsuse üksusele eraldatav koolilõuna toetus; Õi1 – õpilaste arv 1. klassis päevases õppes konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses; Õi2–8 – õpilaste arv 2.–8. klassis päevases õppes konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses; Õi9 – õpilaste arv 9. klassis päevases õppes konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses; Õi+ – õpilaste arv põhiõppe pikendatud õppeajaga klassides (HEV +1, +2, +3 klassid) konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses; TI – koolilõuna arvestuslik maksumus ühe õpilase kohta. 4. peatükk LÕPPSÄTTED § 20. Eraldiste ülekandmine (1) Määruse lisas kohaliku omavalitsuse üksuste vahel «2009. aasta riigieelarve seaduse» § 4 lõigete 1 ja 2 alusel jaotatud tasandusfondi vahendid kantakse kohaliku omavalitsuse üksustele üle vahendite liike eristamata ühes summas. (2) Määruse lisas toodud tabeli veerus «Tasandusfond kokku» nimetatud vahendid jaotatakse kvartalite lõikes järgmiselt: I kvartal 28%, II kvartal 34%, III kvartal 18% ja IV kvartal 20% kohaliku omavalitsuse üksusele määratud vahendite kogusummast. Kohaliku omavalitsuse üksus taotleb riigikassalt iga kuu 12. ja 25. kuupäevaks kvartaliks ettenähtud summast ühe kuuendiku ülekandmist vastavalt «Riigieelarve seaduse» § 32 lõike 1 alusel rahandusministri kehtestatud riigieelarve kassalise teenindamise eeskirjas sätestatud korrale. (3) Kooskõlas «Riigieelarve seaduse» § 9 lõikega 7 võib rahandusministri nõusolekul kohaliku omavalitsuse üksuse põhjendatud taotluse alusel määruse lisas jaotatud vahendid avansiliselt üle kanda eelarveaasta eelseisvate perioodide arvel summas, mis ületab lõikes 2 toodud kvartaalset jaotust. (4) Lõike 2 alusel kohaliku omavalitsuse üksusele kuude lõikes ülekantavate summade rahavoolise kasutamise käesoleva määruse lisas toodud tasandusfondi määratud eraldiste vahel otsustab kohaliku omavalitsuse üksus. Vabariigi Valitsuse 5. märtsi 2009. a määruse nr 49 ««2009. aasta riigieelarve seaduses» kohaliku omavalitsuse üksustele tasandusfondi määratud eraldiste jaotus ning jaotamise ulatus, tingimused ja kord» lisa (Vabariigi Valitsuse 27. augusti 2009. a määruse nr 145 sõnastuses) [RT I 2009, 45, 300 – jõust. 12.09.2009] «2009. aasta riigieelarve seaduses» eraldisteks kohaliku omavalitsuse üksustele tasandusfondi määratud vahendite jaotus (kroonides) Omavalitsusüksused «2009. aasta riigieelarve seaduse» § 4 lõike 1 alusel jaotatavad tasandusfondi eraldised «2009. aasta riigieelarve seaduse» § 4 lõike 2 alusel tasandusfondi määratud vahendite jaotus TASANDUS-FOND KOKKU Eraldised hariduskuludeks Omavalitsuste tulubaasi stabiliseerimise toetus Toimetuleku-toetus Sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise toetus Vahendid koolilõuna toetuseks Saar-valdade ja saarelise osaga valdade täiendav toetus KOKKU sh muud haridus-korraldus-likud kulud TALLINN 0 788 158 171 10 668 467 19 685 123 4 092 210 60 703 535 0 872 639 039 HARJU MAAKOND Keila linn 0 32 532 067 285 898 809 851 217 520 2 109 238 0 35 668 676 Loksa linn 0 8 643 272 77 064 463 694 195 100 628 698 0 9 930 764 Maardu linn 0 29 943 189 379 297 4 886 913 514 940 2 186 964 0 37 532 006 Paldiski linn 0 11 450 474 108 788 1 854 336 138 130 757 192 0 14 200 132 Saue linn 0 14 795 763 190 224 166 709 44 710 1 279 195 0 16 286 377 Aegviidu vald 0 1 689 949 19 820 10 000 7 000 104 401 0 1 811 350 Anija vald 0 13 692 687 160 045 325 268 189 810 1 022 209 0 15 229 974 Harku vald 0 16 347 363 319 445 0 100 260 1 669 550 0 18 117 173 Jõelähtme vald 0 10 031 700 147 828 459 037 46 710 781 284 0 11 318 731 Keila vald 0 5 885 794 99 762 0 97 550 478 407 0 6 461 751 Kernu vald 0 5 639 755 44 983 18 717 39 420 421 905 0 6 119 797 Kiili vald 0 7 722 661 96 254 2 000 86 550 695 526 0 8 506 737 Kose vald 0 14 530 419 164 962 316 474 70 420 1 133 780 0 16 051 093 Kuusalu vald 497 000 14 033 076 161 054 200 195 71 130 1 076 417 0 15 877 818 Kõue vald 689 000 5 154 089 37 519 403 284 101 840 295 706 0 6 643 919 Nissi vald 194 000 8 249 739 78 702 629 893 110 840 624 396 0 9 808 868 Padise vald 0 4 790 973 39 329 223 575 36 710 331 271 0 5 382 529 Raasiku vald 0 10 716 390 118 694 33 000 29 710 937 311 0 11 716 411 Rae vald 0 20 305 500 256 599 0 68 840 1 877 491 0 22 251 831 Saku vald 0 18 454 970 251 594 213 007 108 260 1 696 224 0 20 472 461 Saue vald 0 12 159 063 180 287 668 942 213 550 1 215 235 0 14 256 790 Vasalemma vald 0 5 516 342 57 526 750 473 130 550 463 780 0 6 861 145 Viimsi vald 0 27 429 367 358 430 115 645 106 260 2 505 329 578 000 30 734 601 KOKKU 1 380 000 299 714 602 3 634 104 0 12 551 013 2 725 810 24 291 509 578 000 341 240 934 HIIU MAAKOND Kärdla linn 1 317 000 10 907 338 97 513 1 000 390 96 710 786 447 0 14 107 885 Emmaste vald 0 2 793 293 33 587 129 642 38 710 195 321 0 3 156 966 Kõrgessaare vald 312 000 3 190 875 27 690 190 610 30 000 190 445 0 3 913 930 Käina vald 276 000 6 246 590 53 571 391 000 72 710 425 920 0 7 412 220 Pühalepa vald 0 3 069 136 24 099 446 000 44 000 188 724 0 3 747 860 KOKKU 1 905 000 26 207 232 236 460 0 2 157 642 282 130 1 786 857 0 32 338 861 IDA-VIRU MAAKOND Kiviõli linn 15 678 000 13 769 758 123 272 1 562 181 302 550 1 127 757 0 32 440 246 Kohtla-Järve linn 83 835 000 80 411 237 930 777 0 2 235 300 6 406 874 0 172 888 411 Narva linn 155 730 000 108 402 957 1 590 538 2 557 502 2 162 850 9 665 092 0 278 518 401 Narva-Jõesuu linn 6 542 000 3 713 145 44 631 0 105 840 220 274 0 10 581 259 Püssi linn 1 586 000 29 245 29 245 0 87 130 0 0 1 702 375 Sillamäe linn 32 641 000 28 502 942 350 834 2 826 068 710 880 2 229 700 0 66 910 590 Alajõe vald 348 000 1 375 1 375 277 000 26 000 0 0 652 375 Aseri vald 2 572 000 4 285 404 36 093 383 849 72 130 247 808 0 7 561 191 Avinurme vald 4 010 000 5 102 535 35 102 113 000 65 130 315 497 0 9 606 162 Iisaku vald 1 724 000 4 054 110 38 200 74 000 39 710 293 412 0 6 185 232 Illuka vald 0 1 990 862 13 443 38 000 51 420 139 679 0 2 219 961 Jõhvi vald 15 815 000 26 821 457 291 127 0 659 720 1 839 631 0 45 135 808 Kohtla vald 0 13 071 13 071 0 124 970 0 0 138 041 Kohtla-Nõmme vald 2 244 000 2 800 270 18 019 57 937 47 420 177 825 0 5 327 452 Lohusuu vald 1 804 000 2 012 518 12 384 0 26 710 78 300 0 3 921 528 Lüganuse vald 1 730 000 4 188 903 19 854 0 68 840 301 729 0 6 289 472 Maidla vald 0 2 168 065 12 423 32 336 40 420 140 826 0 2 381 647 Mäetaguse vald 0 4 220 300 45 768 0 85 840 307 753 0 4 613 893 Sonda vald 0 940 045 12 708 0 44 420 56 789 0 1 041 254 Toila vald 0 5 604 365 58 863 578 492 94 130 366 836 0 6 643 823 Tudulinna vald 619 000 1 390 141 8 145 86 061 42 420 90 347 0 2 227 969 Vaivara vald 0 2 289 807 34 539 623 335 176 680 93 215 0 3 183 037 KOKKU 326 878 000 302 712 512 3 720 411 0 9 209 761 7 270 510 24 099 344 0 670 170 127 JÕGEVA MAAKOND Jõgeva linn 11 290 000 23 819 183 205 237 0 259 100 1 745 556 0 37 113 839 Mustvee linn 6 428 000 7 874 886 43 828 111 000 80 130 509 670 0 15 003 686 Põltsamaa linn 8 406 000 17 599 126 170 332 153 864 129 970 1 307 876 0 27 596 836 Jõgeva vald 9 436 000 6 338 082 87 132 0 204 100 434 238 0 16 412 420 Kasepää vald 5 201 000 295 963 17 327 210 278 75 130 12 046 0 5 794 417 Pajusi vald 0 1 306 470 23 318 159 673 40 710 106 408 0 1 613 261 Pala vald 2 892 000 3 194 987 27 337 52 000 80 130 221 708 0 6 440 825 Palamuse vald 4 993 000 7 194 142 51 796 589 099 139 260 510 818 0 13 426 319 Puurmani vald 3 579 000 5 055 897 37 816 324 000 49 710 311 194 0 9 319 801 Põltsamaa vald 7 792 000 7 020 039 68 695 618 079 206 390 522 864 0 16 159 372 Saare vald 4 127 000 2 483 757 21 084 243 311 34 710 175 531 0 7 064 309 Tabivere vald 3 894 000 6 420 555 46 835 254 270 86 130 446 284 0 11 101 239 Torma vald 6 154 000 5 075 776 49 989 479 933 133 260 422 765 0 12 265 734 KOKKU 74 192 000 93 678 863 850 726 0 3 195 507 1 518 730 6 726 958 0 179 312 058 JÄRVA MAAKOND Paide linn 2 248 000 26 137 364 287 632 2 206 554 325 940 1 846 228 0 32 764 086 Albu vald 1 677 000 2 935 939 26 267 95 465 29 710 205 933 0 4 944 047 Ambla vald 1 714 000 6 703 111 47 428 179 150 31 710 396 092 0 9 024 063 Imavere vald 671 000 2 754 316 25 434 126 729 35 710 175 244 0 3 762 999 Järva-Jaani vald 1 459 000 5 372 540 44 770 215 936 41 710 326 969 0 7 416 155 Kareda vald 752 000 1 689 723 13 348 0 38 420 88 626 0 2 568 769 Koeru vald 2 708 000 6 533 884 58 125 340 934 104 840 470 663 0 10 158 321 Koigi vald 586 000 3 136 125 20 843 0 28 710 217 119 0 3 967 954 Paide vald 0 1 361 559 33 427 691 40 420 119 889 0 1 522 559 Roosna-Alliku vald 1 819 000 2 663 078 28 621 308 724 105 550 175 818 0 5 072 170 Türi vald 9 776 000 27 527 897 252 168 1 236 222 425 070 1 908 467 0 40 873 656 Väätsa vald 0 3 339 552 33 345 0 29 710 267 312 0 3 636 574 KOKKU 23 410 000 90 155 088 871 408 0 4 710 405 1 237 500 6 198 360 0 125 711 353 LÄÄNE MAAKOND Haapsalu linn 1 784 000 30 869 035 282 579 608 176 300 100 2 143 082 0 35 704 393 Hanila vald 2 146 000 3 510 223 31 912 211 000 47 710 209 949 0 6 124 882 Kullamaa vald 2 596 000 4 626 937 23 238 197 000 35 710 246 948 0 7 702 595 Lihula vald 4 874 000 8 809 794 63 820 357 086 142 260 565 312 0 14 748 452 Martna vald 1 660 000 1 749 500 16 265 312 338 42 710 118 741 0 3 883 289 Noarootsi vald 0 2 451 273 15 251 69 000 31 710 144 268 202 000 2 898 251 Nõva vald 135 000 1 386 371 5 509 0 24 710 44 743 0 1 590 824 Oru vald 0 2 539 021 21 719 87 545 19 000 152 299 0 2 797 865 Ridala vald 2 706 000 6 354 349 52 820 608 641 71 710 530 895 0 10 271 595 Risti vald 265 000 1 895 922 15 769 0 10 000 123 617 0 2 294 539 Taebla vald 2 203 000 8 524 481 81 899 410 685 41 710 572 196 0 11 752 072 Vormsi vald 0 1 138 549 4 201 31 000 17 000 32 984 1 254 000 2 473 533 KOKKU 18 369 000 73 855 455 614 982 0 2 892 471 784 330 4 885 034 1 456 000 102 242 290 LÄÄNE-VIRU MAAKOND Kunda linn 2 435 000 8 953 383 96 990 314 326 185 390 757 192 0 12 645 291 Rakvere linn 13 367 000 53 741 963 444 466 2 068 034 440 620 3 748 385 0 73 366 002 Haljala vald 2 852 000 6 940 088 71 286 246 763 77 840 540 646 0 10 657 337 Kadrina vald 6 081 000 14 163 793 149 838 531 912 147 970 1 083 587 0 22 008 262 Laekvere vald 3 078 000 4 566 199 32 416 66 467 145 680 340 449 0 8 196 795 Rakke vald 4 904 000 5 721 353 38 546 0 51 420 374 580 0 11 051 353 Rakvere vald 2 592 000 3 263 258 31 335 49 632 71 840 219 987 0 6 196 717 Rägavere vald 1 667 000 2 477 977 21 520 23 195 41 420 154 020 0 4 363 612 Sõmeru vald 0 7 318 762 84 097 14 103 127 970 540 359 0 8 001 194 Tamsalu vald 7 672 000 9 827 953 116 346 1 416 219 285 680 836 639 0 20 038 491 Tapa vald 15 038 000 25 372 940 213 069 2 104 651 288 390 1 781 982 0 44 585 963 Vihula vald 0 2 481 226 20 217 10 000 38 420 148 283 0 2 677 929 Vinni vald 8 546 000 12 643 360 134 428 380 649 188 100 939 319 0 22 697 428 Viru-Nigula vald 735 000 2 463 187 23 004 0 26 710 189 585 0 3 414 482 Väike-Maarja vald 8 675 000 12 047 582 111 284 341 219 233 100 906 335 0 22 203 236 KOKKU 77 642 000 171 983 024 1 588 842 0 7 567 170 2 350 550 12 561 348 0 272 104 092 PÕLVA MAAKOND Põlva linn 5 644 000 24 675 018 196 644 1 507 282 254 260 1 606 738 0 33 687 298 Ahja vald 3 098 000 3 594 461 19 726 0 30 710 235 475 0 6 958 646 Kanepi vald 7 221 000 6 544 901 54 164 507 698 145 260 411 580 0 14 830 439 Kõlleste vald 1 293 000 2 091 927 12 906 121 323 36 710 131 361 0 3 674 321 Laheda vald 3 144 000 4 062 544 23 410 70 298 42 710 237 770 0 7 557 322 Mikitamäe vald 4 334 000 2 102 561 13 809 0 63 130 123 330 0 6 623 021 Mooste vald 4 640 000 4 820 142 24 846 634 080 355 490 312 628 0 10 762 340 Orava vald 2 814 000 2 907 668 16 295 350 000 46 710 174 670 0 6 293 048 Põlva vald 7 407 000 5 779 895 78 821 960 000 155 260 392 650 0 14 694 805 Räpina vald 16 832 000 11 984 360 112 840 609 254 361 490 923 258 0 30 710 362 Valgjärve vald 2 612 000 2 854 367 23 270 321 957 33 000 209 949 0 6 031 273 Vastse-Kuuste vald 2 955 000 3 160 834 22 434 104 793 76 840 224 863 0 6 522 330 Veriora vald 4 788 000 3 244 712 24 788 0 145 680 257 847 0 8 436 239 Värska vald 3 568 000 5 153 688 29 303 271 676 53 420 251 824 0 9 298 608 KOKKU 70 350 000 82 977 078 653 256 0 5 458 361 1 800 670 5 493 943 0 166 080 052 PÄRNU MAAKOND Pärnu linn 24 395 000 122 196 837 1 332 436 7 615 943 1 052 820 8 755 315 0 164 015 915 Sindi linn 6 092 000 6 892 448 107 165 514 600 51 000 522 864 0 14 072 912 Are vald 3 005 000 3 616 378 30 446 62 069 18 000 240 064 0 6 941 511 Audru vald 9 178 000 11 513 534 126 618 1 709 673 369 390 862 166 0 23 632 763 Halinga vald 893 000 7 453 512 80 382 205 586 118 260 552 693 0 9 223 051 Häädemeeste vald 6 275 000 7 760 675 70 293 181 619 129 550 591 699 0 14 938 543 Kaisma vald 288 000 689 317 6 861 0 8 000 37 860 0 1 023 177 Kihnu vald 1 590 000 2 297 005 12 436 49 000 14 000 107 842 2 031 000 6 088 847 Koonga vald 3 076 000 2 915 400 25 839 561 412 45 000 184 422 0 6 782 234 Lavassaare vald 804 000 633 589 14 813 105 042 15 000 39 007 0 1 596 638 Paikuse vald 2 310 000 7 869 314 108 371 376 964 125 260 838 073 0 11 519 611 Saarde vald 11 105 000 13 353 738 97 261 2 062 432 226 130 809 392 0 27 556 692 Sauga vald 3 516 000 4 441 731 74 622 186 823 50 420 250 103 0 8 445 077 Surju vald 1 344 000 3 133 517 19 186 246 059 59 710 224 003 0 5 007 289 Tahkuranna vald 3 759 000 4 336 970 70 391 288 014 82 840 353 930 0 8 820 754 Tootsi vald 1 663 000 1 744 734 20 572 351 042 140 000 108 703 0 4 007 479 Tori vald 2 839 000 5 710 193 49 974 393 368 74 420 429 075 0 9 446 056 Tõstamaa vald 3 016 000 4 547 304 34 852 163 000 102 840 314 349 171 000 8 314 493 Varbla vald 1 314 000 2 373 368 10 485 407 066 47 000 156 027 0 4 297 461 Vändra alev 2 272 000 8 559 369 97 520 282 000 68 420 679 178 0 11 860 967 Vändra vald 5 532 000 5 488 280 36 243 286 713 246 230 360 526 0 11 913 749 KOKKU 94 266 000 227 527 213 2 426 766 0 16 048 425 3 044 290 16 417 291 2 202 000 359 505 219 RAPLA MAAKOND Juuru vald 1 671 000 5 119 192 35 989 354 732 53 710 370 852 0 7 569 486 Järvakandi vald 1 732 000 4 028 221 33 897 245 470 43 710 253 544 0 6 302 945 Kaiu vald 304 000 3 725 454 32 138 0 50 420 265 878 0 4 345 752 Kehtna vald 3 513 000 9 623 580 116 444 2 312 345 246 970 778 990 0 16 474 885 Kohila vald 1 292 000 13 127 546 169 124 875 068 186 680 1 198 313 0 16 679 607 Käru vald 952 000 1 906 204 15 875 58 447 14 000 127 346 0 3 057 997 Märjamaa vald 9 911 000 15 999 691 183 967 1 620 456 397 490 1 329 101 0 29 257 738 Raikküla vald 2 039 000 3 383 860 31 816 581 000 117 130 171 802 0 6 292 792 Rapla vald 0 29 465 283 292 171 2 207 072 270 100 2 115 834 0 34 058 289 Vigala vald 2 316 000 6 816 205 36 509 201 047 52 420 396 952 0 9 782 624 KOKKU 23 730 000 93 195 236 947 930 0 8 455 637 1 432 630 7 008 612 0 133 822 115 SAARE MAAKOND Kuressaare linn 0 46 081 025 473 312 1 295 645 294 810 3 256 784 0 50 928 264 Kaarma vald 3 615 000 5 037 655 57 882 222 019 151 680 338 729 216 000 9 581 083 Kihelkonna vald 0 1 644 386 11 099 130 143 19 000 103 827 176 000 2 073 356 Kärla vald 2 473 000 3 325 737 31 673 191 820 32 000 243 793 0 6 266 350 Laimjala vald 1 070 000 1 342 289 16 246 44 000 45 420 90 060 0 2 591 769 Leisi vald 5 375 000 5 175 168 46 205 1 617 105 260 350 201 0 11 007 246 Lümanda vald 1 380 000 2 173 437 15 205 46 757 41 420 137 671 0 3 779 285 Muhu vald 3 074 000 3 331 568 28 340 142 606 23 000 249 816 116 000 6 936 990 Mustjala vald 1 458 000 1 456 678 12 182 269 764 46 710 95 509 0 3 326 661 Orissaare vald 1 881 000 6 027 673 46 414 88 471 45 420 411 580 144 000 8 598 144 Pihtla vald 511 000 1 928 260 24 577 124 419 53 420 107 842 0 2 724 941 Pöide vald 1 833 000 1 684 697 15 382 19 772 26 710 113 292 0 3 677 471 Ruhnu vald 25 000 813 097 1 273 0 6 000 13 193 1 114 000 1 971 290 Salme vald 1 083 000 3 278 634 31 468 28 482 11 000 257 560 0 4 658 676 Torgu vald 507 000 2 120 2 120 22 149 8 000 0 0 539 269 Valjala vald 1 552 000 3 197 498 34 217 134 000 48 420 238 343 0 5 170 261 KOKKU 25 837 000 86 499 922 847 595 0 2 761 664 958 270 6 008 200 1 766 000 123 831 056 TARTU MAAKOND Elva linn 10 083 000 16 422 682 179 895 501 520 140 970 1 337 132 0 28 485 304 Kallaste linn 3 805 000 2 987 771 21 738 26 423 47 420 150 578 0 7 017 192 Tartu linn 27 111 000 242 673 898 2 572 583 8 271 212 1 873 330 18 433 887 0 298 363 327 Alatskivi vald 4 784 000 5 088 520 40 404 66 388 77 840 376 875 0 10 393 623 Haaslava vald 2 664 000 2 135 276 31 144 300 971 71 130 132 795 0 5 304 172 Kambja vald 5 804 000 5 287 974 64 769 152 790 42 420 453 168 0 11 740 352 Konguta vald 2 234 000 1 797 331 23 285 43 702 14 000 118 168 0 4 207 201 Laeva vald 156 000 1 653 269 17 547 1 000 7 000 121 323 0 1 938 592 Luunja vald 3 290 000 5 186 513 62 176 138 569 105 260 339 015 0 9 059 357 Meeksi vald 2 105 000 1 343 849 6 541 193 000 41 710 86 905 0 3 770 464 Mäksa vald 3 183 000 1 810 790 32 544 174 715 151 680 129 067 0 5 449 252 Nõo vald 4 983 000 8 846 534 99 391 154 143 127 970 859 871 0 14 971 518 Peipsiääre vald 3 477 000 1 839 437 13 418 186 877 47 420 136 237 0 5 686 971 Piirissaare vald 489 000 70 70 47 000 13 000 0 498 000 1 047 070 Puhja vald 3 956 000 6 018 658 62 616 252 622 114 260 451 160 0 10 792 700 Rannu vald 2 319 000 4 758 489 39 329 115 456 65 130 331 558 0 7 589 633 Rõngu vald 5 807 000 6 376 405 60 325 200 438 67 130 471 811 0 12 922 784 Tartu vald 8 741 000 11 283 250 118 305 242 964 138 260 922 110 0 21 327 584 Tähtvere vald 0 3 967 509 50 371 246 642 14 000 285 668 0 4 513 819 Vara vald 4 870 000 3 055 316 41 839 475 039 181 970 217 979 0 8 800 304 Võnnu vald 2 359 000 4 314 491 32 537 312 000 47 710 288 823 0 7 322 024 Ülenurme vald 0 10 984 392 132 928 73 001 26 710 848 399 0 11 932 502 KOKKU 102 220 000 347 832 424 3 703 755 0 12 176 472 3 416 320 26 492 529 498 000 492 635 745 VALGA MAAKOND Tõrva linn 4 992 000 9 534 145 85 118 177 063 78 840 806 524 0 15 588 572 Valga linn 38 119 000 32 230 205 357 139 7 105 261 860 010 2 669 961 0 80 984 437 Helme vald 6 075 000 2 798 873 41 755 318 072 121 260 198 763 0 9 511 968 Hummuli vald 2 856 000 2 664 733 16 836 116 538 45 420 171 515 0 5 854 206 Karula vald 3 193 000 1 440 514 18 768 258 602 67 130 95 509 0 5 054 755 Otepää vald 7 307 000 13 417 926 100 429 395 622 82 130 933 870 0 22 136 548 Palupera vald 2 370 000 2 133 918 13 111 0 41 710 140 253 0 4 685 881 Puka vald 4 548 000 4 669 554 39 809 0 76 840 295 706 0 9 590 100 Põdrala vald 2 369 000 2 469 097 15 152 340 338 56 420 149 431 0 5 384 286 Sangaste vald 4 007 000 3 548 193 32 884 25 000 70 420 274 195 0 7 924 808 Taheva vald 2 974 000 2 209 880 14 938 403 130 64 420 141 687 0 5 793 117 Tõlliste vald 5 320 000 4 680 222 37 833 0 76 130 343 318 0 10 419 670 Õru vald 1 530 000 620 834 8 243 106 222 26 000 30 402 0 2 313 458 KOKKU 85 660 000 82 418 094 782 015 0 9 245 848 1 666 730 6 251 134 0 185 241 806 VILJANDI MAAKOND Mõisaküla linn 2 772 000 1 836 706 14 372 10 366 17 000 110 137 0 4 746 209 Viljandi linn 17 998 000 59 411 615 581 566 4 095 549 793 880 4 244 862 0 86 543 906 Võhma linn 3 961 000 4 531 636 35 544 0 99 550 364 829 0 8 957 015 Abja vald 5 850 000 5 842 842 51 165 200 570 82 840 405 556 0 12 381 808 Halliste vald 3 403 000 2 921 605 26 150 0 241 940 207 080 0 6 773 625 Karksi vald 5 322 000 7 886 916 92 515 427 337 190 970 661 682 0 14 488 905 Kolga-Jaani vald 3 168 000 4 453 954 27 400 3 000 40 420 282 513 0 7 947 887 Kõo vald 2 613 000 2 477 436 18 353 6 353 57 130 157 461 0 5 311 380 Kõpu vald 1 182 000 1 579 186 11 706 9 308 40 420 103 253 0 2 914 167 Paistu vald 2 520 000 4 430 194 30 589 178 338 62 130 294 272 0 7 484 934 Pärsti vald 4 553 000 7 201 180 75 001 351 094 101 550 359 953 0 12 566 777 Saarepeedi vald 1 197 000 2 478 794 24 446 129 867 10 000 162 624 0 3 978 285 Suure-Jaani vald 11 621 000 18 793 843 128 301 186 305 192 100 1 163 322 0 31 956 570 Tarvastu vald 8 844 000 9 723 914 91 387 827 851 153 550 794 764 0 20 344 079 Viiratsi vald 5 632 000 5 007 655 70 848 1 110 869 268 680 385 479 0 12 404 683 KOKKU 80 636 000 138 577 476 1 279 343 0 7 536 807 2 352 160 9 697 787 0 238 800 230 VÕRU MAAKOND Võru linn 31 144 000 41 955 232 391 826 2 519 208 424 780 2 954 195 0 78 997 415 Antsla vald 10 058 000 8 796 305 92 929 505 435 183 970 682 333 0 20 226 043 Haanja vald 3 433 000 2 459 397 17 808 436 485 109 550 153 733 0 6 592 165 Lasva vald 6 007 000 4 531 883 35 355 90 184 83 130 370 278 0 11 082 475 Meremäe vald 4 503 000 1 556 859 18 691 321 000 63 710 96 370 0 6 540 939 Misso vald 2 163 000 2 224 295 10 116 484 870 37 000 89 486 0 4 998 651 Mõniste vald 3 698 000 2 528 849 16 885 48 000 186 100 170 942 0 6 631 891 Rõuge vald 5 596 000 3 960 314 43 700 287 101 131 260 324 388 0 10 299 063 Sõmerpalu vald 5 598 000 5 351 776 40 470 619 866 113 550 437 106 0 12 120 298 Urvaste vald 4 855 000 3 645 896 30 527 123 868 61 420 274 195 0 8 960 379 Varstu vald 2 986 000 6 296 564 26 530 377 522 59 420 353 356 0 10 072 862 Vastseliina vald 4 867 000 6 311 202 48 045 601 220 157 970 392 076 0 12 329 468 Võru vald 10 117 000 11 887 409 127 478 897 343 134 550 737 401 0 23 773 703 KOKKU 95 025 000 101 505 981 900 360 0 7 312 102 1 746 410 7 035 859 0 212 625 352 KÕIK KOKKU 1 101 500 000 3 006 998 371 33 726 420 0 130 964 408 36 679 250 225 658 300 6 500 000 4 508 300 329 Eelarvete tasandusfondi jaotamata vahendid 50 000 000 50 000 000 Omavalitsuste tulubaasi stabiliseerimise toetuse jaotamata vahendid 30 000 000 30 000 000 Hariduskulude täiendavad vahendid 5 475 611 5 475 611 Toimetulekutoetuse täiendavad vahendid 69 035 592 69 035 592 KÕIK KOKKU 1 151 500 000 3 012 473 982 33 726 420 30 000 000 200 000 000 36 679 250 225 658 300 6 500 000 4 662 811 532 [RT I 2009, 45, 300 – jõust. 12.09.2009]