Vihula Vallavolikogu — Sotsiaalteenuste osutamise kord Vihula vallas — KO, 126, 1711

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 ja § 22 lõike 1 punkti 5 ning sotsiaalhoolekande seaduse § 8 punkti 2, § 10, 11, 121, 13, 14, 15, 24, 26, 27, 28 ja § 42 lõike 4 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Korra eesmärk ja reguleerimisala (1) Sotsiaalteenuste osutamise eesmärgiks on isikute ja perekondade igapäevase toimetuleku parandamine ja ühiskondlikust elust osavõtuks võimaluste loomine. (2) Käesolev kord sätestab Vihula valla eelarvest osaliselt või täielikult finantseeritavate sotsiaalteenuste liigid, osutamise tingimused ja korra. § 2. Mõisted (1) Käesolevas korras kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) toimetulek – isiku või perekonna füüsiline või psühhosotsiaalne võime igapäevases elus toime tulla; 2) sotsiaalteenus – isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus; 3) rehabilitatsiooniplaan – rehabilitatsiooniasutuses isiku või tema seadusliku esindaja aktiivsel osalemisel koostatud kirjalik dokument, milles antakse hinnang isiku tegevusvõimele, kõrvalabi, juhendamise või järelvalve vajadusele ning tuuakse ära isiku iseseisvaks toimetulekuks ja sotsiaalseks integreerumiseks vajalikud tegevused; 4) ülemäärane võlgnevus – olukord, kus võlgnikule on esitatud võlanõue, kuid ta ei suuda seda tasuda täies mahus ning ettenähtud tähtajaks. Ülemäärase võlgnevuse määratlemisel tuleb lähtuda konkreetsest isikust ja tema probleemidest. 5) paljulapseline pere – pere, kus on 3 või enam riiklikku lapsetoetust saavat last; 6) vähekindlustatud pere – pere, kelle sissetulek ühe pereliikme kohta on alla käesoleva korra § 2 lõikega 2 sätestatud vähekindlustatud pere sissetuleku piiri; 7) puudega isik – 16-aastane ja vanem isik, kellele on arstliku ekspertiisi otsusega määratud keskmine, raske või sügav puue; 8) eakas – riiklikku vanaduspensioni saav isik. (2) Vähekindlustatud pere sissetuleku piiriks on üheliikmelise pere ja pere esimese liikme jaoks Vabariigi Valitsuse kehtestatud neto miinimumpalk. Iga järgneva pereliikme puhul lisandub sellest 70%. § 3. Sotsiaalteenuste liigid (1) Vihula valla eelarvest osaliselt või täielikult finantseeritavateks sotsiaalteenusteks on: 1) sotsiaalnõustamine 2) psühholoogiline nõustamine 3) võlanõustamine 4) invatransporditeenus 5) tugiisikuteenus 6) isikliku abistaja teenus 7) lapsehoiuteenus 8) eluruumi kohandamise teenus 9) eluasemeteenus 10) koduteenused 11) perekonnas hooldamise teenus 12) turvakoduteenus 13) varjupaigateenus 14) hooldekoduteenus § 4. Sotsiaalteenustele õigust omavad isikud (1) Sotsiaalteenuseid (v.a sotsiaalnõustamine) on õigus taotleda isikul, kelle elukoht on Eesti rahvastikuregistri andmetel Vihula vald ja kes vastavad antud korraga sätestatud tingimustele. (2) Vihula Vallavalitsus võib otsustada erandkorras teenuse osutamise isikule, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel ei ole Vihula vald, kuid kes abi vajamise ajal asub Vihula vallas. (3) Sotsiaalteenuste võimaldamisel võetakse aluseks isiku tegelik toimetulekuvõime ning sellest tulenevalt kõrvalabi vajaduse ulatus. Rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral osutatakse isikule sotsiaalteenuseid rehabilitatsiooniplaanist lähtuvalt. § 5. Sotsiaalteenuste osutamise korraldamine (1) Sotsiaalteenuseid võib isikule osutada kohalik omavalitsus, maavalitsuse hallatav asutus, mittetulundusühing, sihtasutus, juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja. (2) Sotsiaalteenuse osutamise aluseks on üldjuhul sotsiaalteenust vajava isiku või Vihula Vallavalitsuse ja sotsiaalteenuse osutaja vaheline kahepoolne leping. Tulenevalt asjaoludest võib olla lepingus kolmandaks osapooleks teenust saava isiku seadusjärgsed ülalpidajad, konkreetselt teenust osutav töötaja või muu teenust osutav spetsialist. (3) Lepingus sätestatakse osutatavate teenuste sisu, toimingute ulatus ja osutamise sagedus, samuti teenuse eest tasumisega seotud asjaolud, mida ei käsitleta käesolevas korras. (4) Vallavalitsusel on õigus osta isikule talle hädavajalikku sotsiaalteenust teenusepakkujatelt vastavalt nende hinnakirjale. 2. peatükk Sotsiaalteenused § 6. Sotsiaalnõustamine (1) Sotsiaalnõustamine on isikule vajaliku teabe andmine sotsiaalsetest õigustest ja seaduslike huvide kaitsmise võimalustest ning abistamine konkreetsete sotsiaalsete probleemide lahendamisel edaspidise toimetuleku soodustamiseks. (2) Õigus tasuta sotsiaalnõustamise teenusele on kõigil valla elanikel. § 7. Psühholoogiline nõustamine (1) Psühholoogiline nõustamine on nii täiskasvanutele kui lastele abi osutamine erinevate elus ettetulevate probleemide ja murede lahendamiseks, kohanemisvõime parandamiseks ja isiksuse arenemisvõimaluste väljaselgitamiseks. (2) Õigus tasuta psühholoogilise nõustamise teenusele on käitumis- või õpiprobleemidega lastel ja nende vanematel; tuleõnnetuse, avarii või lähedase kaotuse tõttu kannatanud perekondadel ja teistel isikutel või peredel, kelle tavapärane elukorraldus on mõne ootamatu elusündmuse tõttu häiritud. § 8. Võlanõustamine (1) Võlanõustamine on isikule või perekonnale teabe andmine ülemäärase võlgnevuse likvideerimise võimalustest ja tema toimetulekuvõime tugevdamise kaudu uute võlgade tekkimise vältimine. (2) Õigus tasuta võlanõustamise teenusele on vähekindlustatud isikutel ja peredel, paljulapselistel peredel ning töötutel. § 9. Invatransporditeenus (1) Invatransporditeenus on isiku abistamine transpordiga talle esmatähtsate avalike (meditsiini-, haridus-, korrakaitse jt) teenuste kasutamise võimaldamiseks. (2) Õigus invatransporditeenusele on liikumispuudega lastel ja täiskasvanutel, kes oma tervisliku seisundi tõttu ei saa kasutada ühistransporti. (3) Teenuse hinna kehtestab vallavalitsus. § 10. Tugiisikuteenus (1) Tugiisikuteenus on isiku või pere jõustamine ja juhendamine tema igapäevases elukeskkonnas vastava ettevalmistusega isiku poolt. Tugiisik abistab isikut tema kohustuste täitmisel, õiguste teostamisel või toimetulekul raske elumuutusega. (2) Õigus kuni 10-tunnisele tasuta tugiisikuteenusele ühes kalendriaastas on õpi- ja käitumisprobleemidega (s.h alaealiste komisjoni suunatud) ning puudega lastel ja nende peredel, pikaajalistel töötutel, kinnipidamiskohast vabanenutel ja asenduskodust iseseisvasse ellu astujatel. § 11. Isikliku abistaja teenus (1) Isikliku abistaja teenus on puudega isiku abistamine koduvälistes toimingutes isiku poolt, kes ei kuulu tema leibkonda. Teenuse osutamise eesmärgiks on võimaldada puudega isikul osaleda ühiskonnaelus võrdväärselt teistega, elada täisväärtuslikku elu ning vähendada pereliikmete hoolduskoormust. (2) Õigus isikliku abistaja teenusele on liikumis-, nägemis- või kerge vaimupuudega isikul, kes on võimeline isiklikku abistajat vajadusele vastavalt välja õpetama ja andma talle adekvaatseid tööjuhiseid. (3) Teenuse hinna kehtestab vallavalitsus. § 12. Lapsehoiuteenus (1) Lapsehoiuteenuson lapse seadusliku esindaja või hooldaja toimetulekut või töötamist toetav teenus, mille osutamise vältel tagab nimetatud isikute asemel lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse lapsehoiuteenuse osutaja. (2) Õigus valla poolt rahastatavale lapsehoiuteenusele on lapsevanemal, kelle lapsele ei ole üheski valla lasteaedadest võimalik kohtade vähesuse tõttu või lapse vanusest tulenevalt päevahoidu tagada. (3) Teenuse osutamisel juhindutakse sotsiaalhoolekande seaduse 6. jaos sätestatust. (4) Teenust rahastatakse kuni lasteaiakoha vabanemiseni või lapse lasteaiaealiseks saamiseni vallas kehtestatud lasteaiakoha maksumuse ulatuses. § 13. Eluruumi kohandamise teenus (1) Eluruumi kohandamise teenus on puudega isiku abistamine eluruumi muutmiseks tema vajadustele vastavaks. Eluruumi kohandamise eesmärk on tagada isikule võimalikult iseseisev või vähese kõrvalabi vajadusega järgnevate toimingute tegemine: hügieenitoimingud, söömine ja toidu valmistamine, liikumine eluruumi piires, eluruumi sisenemine ja väljumine ning häireolukordade tuvastamine ja neist teada andmine. (2) Eluruumi kohandamise teenuse osutamise aluseks on vastavate spetsialistide poolt koostatud eluruumi ligipääsetavuse eksperthinnang. (3) Õigus eluruumi kohandamise teenusele on üksi elavatel vähekindlustatud liikumis-, nägemis- või kuulmispuudega isikutel. (4) Teenuse rahastamise piirmäära kehtestab vallavalitsus. § 14. Eluasemeteenus (1) Eluasemeteenus on sotsiaaleluruumi üürimise võimaldamine või abi osutamine sobiva eluruumi leidmiseks isikule või perekonnale, kes ise ei ole suutelised ega võimelised seda endale või oma perekonnale tagama. (2) Õigus eluasemeteenusele on vähekindlustatud lastega peredel, tuleõnnetuses kodu kaotanud peredel, eakatel või puudega inimestel, kellel puuduvad perekonnaseaduses sätestatud ülalpidamiskohustusega isikud, vanglast vabanenutel ja asenduskodust iseseisvasse ellu astunutel. (3) Sotsiaaleluruumi kasutajaga sõlmitakse üürileping kuni üheks aastaks. (4) Sotsiaaleluruumi kasutaja tasub üürilepingu alusel kõik korteri kommunaalkulud. § 15. Koduteenused (1) Koduteenusedon isikule kodustes tingimustes osutatavad teenused, millega toetatakse isiku toimetulekut tema harjumuspärases keskkonnas. Koduteenused sisaldavad koduabi ja isikuabi. 1) Koduabi on isiku abistamine igapäevaeluks vajalike tegevuste (eluruumide korrastamine, kütmine, riiete ja jalanõude hoolduse korraldamine, toiduainete, majapidamistarvete ja ravimite ostmine jne) sooritamisel ja asjaajamisel, mis ei ole otseselt seotud isiku eneseteenindamisega. Koduabi ei sisalda abistamist remondi- ja aiatöödel. 2) Isikuabi on isiku abistamine igapäevaelu tegevuste (riietumine, söömine, liikumine ja hügieenitoimingud) sooritamisel, mis on seotud eneseteenindamisega. (2) Õigus kuni 4-le tunnile tasuta koduteenusele ühes kalendrikuus on kõrvalabi vajaval puudega isikul või eakal, kellele ei ole määratud hooldajat. Kõrvalabi vajaduse selgitab välja sotsiaaltöötaja hindamismetoodika abil. (3) Koduteenuste loetelu ja hinnad kehtestab vallavalitsus. § 16. Perekonnas hooldamise teenus (1) Perekonnas hooldamise teenus on isiku hooldamine perekonnas, kelle liikmete hulka ta ei kuulu. (2) Õigus perekonnas hooldamise teenusele on vanemliku hoolitsuseta lastel; hooldust vajavatel puudega isikutel ja eakatel, kellel puuduvad perekonnaseaduses sätestatud ülalpidamiskohustusega isikud ja kelle toimetulekut oma kodus ei ole võimalik tagada hooldaja määramise või koduteenuste osutamisega. (3) Perekonnas hooldamise teenuse osutamisel lastele juhindutakse sotsiaalhoolekande seaduse § 25-253 sätestatust. (4) Perekonnas hooldamise kulud kaetakse peretoetustest või isiku pensionist. § 17. Turvakoduteenus (1) Turvakoduteenus on hädasolevale või ohtu sattunud isikule ajutise elukoha, esmase abivajaduse väljaselgitamise ning abi ja vajadusel järelvalve või hoolduse pakkumine. (2) Õigus tasuta turvakoduteenusele on kuni 18-aastasel hätta sattunud või eriolukorras viibival lapsel või kui puudused lapse hooldamisel ja kasvatamisel ohustavad lapse elu, tervist või arengut; perevägivalla ohvril, kui neil ei ole muud elukohta. (3) Perevägivalla ohvritele võib turvakoduteenust osutada järjest mitte kauem kui 2 nädalat. (4) Turvakoduteenust vajavale lapsele osutatakse teenust kuni lapsele turvalise elu ja kasvukeskonna tagamiseni bioloogilises, eestkoste- või hooldusperekonnas või asenduskodus. § 18. Varjupaigateenus (1) Varjupaigateenuseks on abitusse olukorda sattunud isikule ajutise vältimatu abi, majutuse, pesemisvõimaluse ja nõustamise pakkumine. (2) Õigus varjupaigateenusele on isikul, kellel puudub ajutiselt regulaarne ööbimiskoht või kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda. § 19. Hooldekoduteenus (1) Hooldekoduteenus on ööpäevaringse hooldamise tagamine hoolekandeasutuses, mille käigus antakse isikutele nende eale ja seisundile vastav abi, sealhulgas ravimine, põetamine, rehabilitatsioon, kasvatamine ja arendamine. (2) Õigus valla poolt toetatud hooldekoduteenusele on isikul, kelle puhul on esindatud üheaegselt alljärgnevad tingimused: 1) isik ei ole suuteline iseseisvalt toime tulema ja tema toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega; 2) isikul puuduvad seadusjärgsed ülalpidajad või tema seadusjärgsed ülalpidajad ei ole suutelised isikule hooldust tagama kuna on ise raske või sügava puudega või psüühikahäirega; 3) teenuse saaja omandis ei ole kinnisvara ega olulise väärtusega vallasvara hooldekodusse asumise ajal, ega ole võõrandatud vara kolmandatele isikutele kolme aasta jooksul enne hooldekodusse asumist. (3) Valla poolt toetatud hooldekoduteenust võimaldatakse ka valla elanikule, kes on omaste või pärijate puudumisel annetanud oma kinnisvara või olulise väärtusega vallasvara Vihula vallale. (4) Vallavalitsus tasub teenuse eest vastavalt hoolekandeasutuses kinnitatud kohatasule, millest on maha arvatud 85% hooldatava pensionist. 3. peatükk Teenuste taotlemine § 20. Teenuste taotlemine (1) Teenuse taotleja esitab Vihula Vallavalitsusele kirjaliku avalduse (v.a. sotsiaalnõustamise, varjupaiga- ja turvakoduteenus), milles põhjendab teenuse saamise vajadust. (2) Teenust võib isikule või perekonnale taotleda ka mõni teine teenuse vajaja poolt volitatud isik, kui teenuse vajaja ise ei ole tervislikul põhjusel võimeline avaldust esitama. (3) Vallavalitsuse sotsiaaltöötaja ettepanekul korraldatakse alaealiste asendushooldust ja muude sotsiaalteenuste osutamist juhtudel, kui abi vajava isiku olukord ei võimalda tal oma tahet väljendada ning talle pole määratud eestkostjat. (4) Sotsiaaltöötajal on õigus nõuda taotlejalt perekonna sissetulekuid tõendavaid dokumente või muid täiendavaid andmeid või dokumente. (5) Teenuse võimaldamise otsustab sotsiaaltöötaja või vallavolikogu sotsiaal- ja hariduskomisjoni ettepanekul vallavalitsus. Otsus tehakse taotlejale teatavaks viie tööpäeva jooksul, arvates otsuse tegemise päevast. (6) Vallavalitsus korraldab lepingu sõlmimise teenuse saaja ja teenuse osutaja vahel. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ametniku või komisjoni otsusega mittenõustumisel on taotlejal õigus esitada vaie maavanemale. § 21. Rakendussätted (1) Tunnistada kehtetuks Vihula Vallavolikogu 14.05.2001 määrusega nr 39 kinnitatud „Sotsiaaleluruumide üürile andmise ja kasutamise tingimused ja kord Vihula vallas“. (2) Määrus jõustub 01.09.2009. a. Volikogu esimees Ain Välba