Majandus- ja kommunikatsiooniminister — Loomemajanduse tugistruktuuride toetamise tingimused ja kord — RTL, 67, 992

Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 12 lõike 4 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Kohaldamisala (1) Loomemajanduse tugistruktuuride toetamise meetme (edaspidi meede) tingimused ja kord kehtestatakse «Riiklike struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007–2013» ja sellest tuleneva «Majanduskeskkonna arendamise rakendamiskava» prioriteetse suuna «Ettevõtluse uuendus- ja kasvuvõime» eesmärkide elluviimiseks. (2) Kui meetme raames antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 1998/2006 mõistes, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 379, 28.12.2006, lk 5–10), siis kohaldatakse nimetatud määruses ja «Konkurentsiseaduse» §-s 33 sätestatut. (3) Kui toetus on investeeringuteks ettenähtud regionaalabi Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) (ELT L 214, 6.08.2008, lk 3–47) mõistes, kohaldatakse nimetatud määruses ja «Konkurentsiseaduse» §-s 342 sätestatut. (4) Meetme raames investeeringuteks antavat toetust ei käsitleta regionaalabina taotlejale, kui taotleja vastab järgmistele tingimustele: 1) taotleja üheks asutajaks või omanikuks on avalik-õiguslik juriidiline isik; 2) taotleja tegevuse eesmärk ei ole taotlemise hetkel ega tulevikus jaotada kasumit omanike vahel; 3) taotleja kasutab projekti tulemusel laekunud tulu ja teenitud kasumi loomeinkubaatori või arenduskeskuse tegevuses ja arendamiseks. § 2. Meetme eesmärk (1) Meetme eesmärgiks on ettevõtlusaktiivsuse suurendamine loomemajanduses, loomeettevõtjate rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine ning loomeettevõtjate ja teiste valdkondade ettevõtjate koostöö hoogustamine soodsa tegutsemiskeskkonna loomise ja koostöö arendamise kaudu. (2) Läbi tegutsemiskeskkonna loomise ning nõustamis- ja arendusteenuste pakkumise kaudu meetme elluviimise tulemusena: 1) kasvab loomeettevõtjate hulk; 2) tekib sünergia läbi loomeettevõtjate ühistegevuse ja ressursside jagamise; 3) kasvab loomeettevõtjate käive, sealhulgas ekspordikäive; 4) suureneb kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste osakaal loomeettevõtjate käibes; 5) suureneb teiste ettevõtlusvaldkondade toodete ja teenuste lisandväärtus läbi koostöö loomeettevõtjate ning loomeinimestega. § 3. Meetme rakendusasutus ja -üksus (1) Meetme rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus). (2) Meetme rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi sihtasutus). § 4. Mõisted Käesoleva määruse tähenduses: 1) loomemajandus on tegevusvaldkond, mis põhineb individuaalsel ja kollektiivsel loovusel, oskustel ja andel ning mis on võimeline looma heaolu ja töökohti läbi intellektuaalse omandi loomise ja kasutamise. Loomemajanduse tegevusvaldkondadeks on: arhitektuur, audiovisuaalvaldkond, disain, etenduskunstid, kirjastamine, kunst, kultuuriväärtused, käsitöö, meelelahutustarkvara, muusika, reklaam; 2) loomeettevõtja on ettevõtja, kes tegutseb loomemajanduse tegevusvaldkonnas; 3) väike- ja keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi VKE) on ettevõtja, kes vastab Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 lisas I sätestatud kriteeriumitele; 4) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta VKE kriteeriumitele; 5) loomeinkubaator (edaspidi inkubaator) on loomemajanduse tugistruktuurina tegutsev keskus, mille põhitegevuseks on inkubatsiooniprotsessi alusel inkubatsiooniteenuste osutamine loomemajanduse tegevusvaldkondades alustavate ettevõtete kasvu kiirendamiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks; 6) arenduskeskus (edaspidi keskus) on loomemajanduse tugistruktuurina piirkondlikul või valdkondlikul põhimõttel tegutsev keskus, mille põhitegevuseks on loomemajanduse ja teiste tegevusvaldkondade ettevõtjate toetamine infovahetusele, koostööle ja ettevõtlusalasele nõustamisele suunatud tegevuste ning innovaatiliste lahenduste väljatöötamise ja juurutamise kaudu; 7) inkubatsiooniteenus on nõustamis-, info-, koolitus- ja infrastruktuuriteenus, sealhulgas ettevõtlusalase teabe ja kontaktide vahendamine, ettevõtjate äriideede esmane analüüs ja turusuutlikkuse hindamine; konsultatsiooniline abi turu- ja tasuvusuuringute ning äriplaanide koostamisel; juriidiline, juhtimis-, finants-, turundus- ja koostöövõrgustike alane nõustamine; abi rahastamisallikate leidmisel ja rahastamistaotluste koostamisel; infovahendus seminaride, messide ja muude kontaktürituste, erinevate teenuste ja nende pakkujate ning ettevõtluse tugiorganisatsioonide kohta ning kontaktürituste korraldamine; 8) inkubant on inkubaatori poolt kehtestatud sisenemiskriteeriumitele vastav, inkubaatoriga lepingulises suhtes olev ja inkubatsiooniteenuseid kasutav ettevõtja; 9) taotlus on vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks; 10) kasusaaja on meetme raames kasusaav ettevõtja, kellele inkubaator osutab inkubatsiooniteenuseid või keskus osutab teenuseid loomeettevõtluse toetamiseks; 11) materiaalne põhivara on vara, mis seondub ehitiste, masinate ja seadmetega, mida ettevõtja kasutab toote arendamisel, teenuse osutamisel või halduseesmärgil ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta; 12) immateriaalne põhivara on vara, mis soetatakse tehnoloogiasiirdena patendiõiguste, litsentside, oskusteabe või patentimata tehniliste teadmiste omandamise teel. 2. peatükk TOETUSE ANDMISE ALUSED § 5. Meetme raames toetatavad tegevused Meetme raames toetatakse järgmisi tegevusi: 1) investeeringud inkubaatorite ja keskuste tegevuskeskkonna arendamiseks, sealhulgas olemasoleva ehitise projekteerimine ja ehitamine; 2) kasusaajate teenindamiseks vajaliku materiaalse ja immateriaalse vara soetamine, seadistamine ja häälestamine; 3) inkubatsiooniteenuste osutamine inkubantidele, sealhulgas ettevõtlusalase teabe ja kontaktide vahendamine; ettevõtjate äriidee esmane analüüs ja turusuutlikkuse hindamine; konsultatsiooniline abi turu- ja tasuvusuuringute ning äriplaanide koostamisel; juriidiline, juhtimis-, finants-, turundus- ja koostöövõrgustike alane nõustamine; abi rahastamisallikate leidmisel ja rahastamistaotluste koostamisel; infovahendus seminaride, messide ja muude kontaktürituste, erinevate teenuste ja nende pakkujate ning ettevõtluse tugiorganisatsioonide kohta ning kontaktürituste korraldamine; 4) keskuste poolt teenuste osutamine loomeettevõtluse toetamiseks ning teistes ettevõtlusvaldkondades loovuse ressursside aktiivsemaks kasutamiseks, sealhulgas ettevõtlus- ja loomemajandusalase teabe ja kontaktide vahendamine, ettevõtjate nõustamine, seminaride, koolituste ja kontaktürituste korraldamine, valdkondlike arendusprojektide algatamine ja läbiviimine; 5) inkubaatorite ja keskuste poolt pakutavate teenuste arendamine ja koostöö ning kogemuste vahetamine kohalike ja välismaiste koostööpartneritega; 6) inkubaatorite ja keskuste töötajate kompetentsi ja võimekuse tõstmine, sealhulgas organisatsiooniväliste spetsialistide, ekspertide ja praktikute kaasamine. § 6. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud (1) Meetme raames on abikõlblikud järgmised §-s 5 nimetatud tegevuste elluviimiseks ja projekti eesmärkide saavutamiseks vajalikud kulud, mis vastavad §-s 8 sätestatud piirmääradele: 1) «Ehitusseaduses» sätestatud korras olemasoleva ehitise projekteerimise ja ehitamise kulud; 2) «Ehitusseaduses» sätestatud korras teostatava omanikujärelvalve ja ehitusjuhtimisega seotud kulud; 3) ehitise toimimiseks vajalike kommunikatsioonide (vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, maaparandussüsteemid, välisvalgustus, elektri- ja sideühendused, küttetrassid) rajamise kulud taotleja omandis oleva kinnistu piires; 4) ehitiste tehnosüsteemide rajamise kulud ehitise piires; 5) inkubaatorite ja keskuste poolt pakutavate teenuste osutamiseks vajaliku kontoritehnika ja -sisustuse, seadmete ja muu materiaalse vara ostmise või kapitalirendi tüüpi liisingu kulu; 6) projektiga seotud immateriaalse vara soetamise kulud juhul, kui immateriaalne vara liidetakse taotleja põhivarale ja seda käsitletakse amortiseeruva varana; 7) materiaalse vara ostuhinnas või kapitalirendi maksumuses sisalduvad seadistamise ja häälestamise kulud; 8) projekti elluviimisega otseselt seotud töötajate töötasud vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» (edaspidi abikõlblikkuse määrus) §-s 3 ja lisas 1 sätestatud nõuete kohaselt; 9) projekti elluviimisega otseselt seotud töötajate ja projekti kaasatud isikute lähetustega seotud transpordi- ja majutuskulud ning päevarahad vastavates õigusaktides kehtestatud piirmäärade ulatuses; 10) «Tulumaksuseaduse» § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutavad maksud; 11) kulud sisseostetud teenustele, sealhulgas sisseostetud konsultatsiooni-, koolitus-, ekspertiisi- ja reklaamiteenused ning uuringud; 12) seminaride, koolituste ja kontaktürituste korraldamisega seotud rendi- ja üürikulud ning materjalide koostamise ja tootmise kulud; 13) inkubaatorite ja keskuste töötajate koolituskulud, sealhulgas seminaride ja konverentside osavõtumaksud; 14) Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määruse nr 211 «Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord» § 2 lõikest 1 tulenevate kohustuste täitmisega seotud kulud. (2) Kasutatud materiaalse vara soetamine on abikõlblik ainult VKE-st taotleja puhul ja projekti raames, millega taotletakse toetust regionaalabi raames § 1 lõige 3 mõistes järgmistel tingimusel: 1) vara müüja esitab tõendi vara päritolu kohta ja kinnitab kirjalikult, et selle ostmiseks ei ole eelneva seitsme aasta jooksul kasutatud Euroopa Liidu, riigieelarve või välisvahendeid; 2) ostetava vara hind ei ületa selle turuväärtust ja on samalaadse uue vara hinnast madalam; 3) varal on projekti eesmärgi saavutamiseks vajalikud tehnilised omadused ning need vastavad kehtivatele normidele ja standarditele. (3) Lisaks abikõlblikkuse määruses loetletud mitteabikõlblikele kuludele on meetme raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 1) amortisatsioonikulud; 2) üldkulud; 3) rendi- ja üürikulud, välja arvatud § 6 lõike 1 punktis 13 toodud kulud; 4) kulud, mis on seotud kapitalirendi lepingu sõlmimisega, kapitalirendi intressiga, kapitalirendi kindlustusega jms kuludega; 5) mitterahaliste sissemaksetega seotud kulud; 6) juriidilise isiku asutamisega seotud kulud; 7) kulud, mis on varem Eesti riigieelarvest, Euroopa Liidu fondidest või teistest välisabi vahenditest saadud toetustest hüvitatud; 8) muud projektiga mitte seotud ning elluviimise seisukohast põhjendamatud või ebaolulised kulud; 9) ehitise toimimiseks vajalike kommunikatsioonidega liitumise tasud. (4) Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid «Tulumaksuseaduse» §-s 8 sätestatud tähenduses seotud isikute vahel. (5) Käibemaks on abikõlblik, kui on võimalik tõendada, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksust õigust maha arvata sisendkäibemaksu või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. (6) Abikõlblike kulude ning omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande teel tasutud kuludega. (7) Abikõlblike kuludena ei käsitleta kulusid, mis on varem Eesti riigi eelarvest, Euroopa Liidu fondidest või teistest välisvahenditest saadud toetustest hüvitatud. (8) Kõik toetatavad kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja taotluses detailselt kirjeldatud. (9) Kulusid võib lugeda abikõlblikuks, kui need on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil ja sellele järgneva 45 kalendripäeva jooksul, kui kulude tekkimise aluseks olevad tegevused toimusid projekti abikõlblikkuse perioodil. (10) Kulu arvestatakse tekkepõhiselt. Kulu tekkimise ajaks loetakse kuludokumendi koostamise kuupäeva. § 7. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. (2) Meetme raames toetatava projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 24 kuud. (3) Projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäevaks on üldjuhul taotluse registreerimise kuupäev või sellest hilisem kuupäev ning lõppkuupäevaks on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti lõpptähtaeg. Projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäevaks võib määrata taotluse registreerimise kuupäevast varasema kuupäeva, kuid mitte varasema kui 1. aprill 2009. Enne taotluse registreerimist on abikõlblikud ainult järgmised kulud: 1) olemasoleva ehitise projekteerimise ja ehitamise kulud; 2) kulud sisseostetud konsultatsiooni-, ekspertiisiteenustele ja uuringutele. (4) Enne taotluse registreerimist on lõikes 3 sätestatud kulud abikõlblikud ainult juhul kui toetust ei taotleta regionaalabina Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 mõistes. (5) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist vastavalt §-s 19 sätestatud korras tingimusel, et projekti abikõlblikkuse periood ei ületa lõikes 2 sätestatud projekti kestust, juhul kui projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakordsed ja ettenägematud asjaolud. Kui projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse projekti abikõlblikkuse perioodi kestuse lõpuks taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuses sätestatud kuupäev. (6) Toetuse saaja võib taotleda projekti lõpetamist enne taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeva tingimusel, et kõik projekti tegevused on teostatud või kui ilmnevad toetuse saajast sõltumatud asjaolud, mis ei võimalda projekti jätkamist või muudavad jätkamise ebaefektiivseks. (7) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande heakskiitmist ja toetuse saajale viimase väljamakse tegemist. § 8. Taotletava toetuse piirmäärad ja tingimused (1) Toetuse maksimaalseks suuruseks § 5 punktide 1 ja 2 toodud tegevuste elluviimiseks on 15 000 000 Eesti krooni ja toetuse maksimaalsed piirmäärad projekti kohta on järgmised: 1) kui toetust ei anta regionaalabina, on projekti finantseerimisel toetuse piirmääraks kuni 100% abikõlblikest kuludest; 2) kui toetust antakse regionaalabina, on projekti finantseerimisel toetuse piirmääraks suurettevõtjale Põhja-Eesti piirkonnas (Harjumaa koos Tallinnaga) 40%; 3) kui toetust antakse regionaalabina, on projekti finantseerimisel toetuse piirmääraks suurettevõtjale väljaspool Põhja-Eesti piirkonda 50%; 4) kui toetust antakse regionaalabina, on projekti finantseerimisel toetuse piirmääraks keskmise suurusega ettevõtjale Põhja-Eesti piirkonnas (Harjumaa koos Tallinnaga) 50%; 5) kui toetust antakse regionaalabina, on projekti finantseerimisel toetuse piirmääraks keskmise suurusega ettevõtjale väljaspool Põhja-Eesti piirkonda 60%; 6) kui toetust antakse regionaalabina, on projekti finantseerimisel toetuse piirmääraks väikese suurusega ettevõtjale Põhja-Eesti piirkonnas (Harjumaa koos Tallinnaga) 60%; 7) kui toetust antakse regionaalabina, on projekti finantseerimisel toetuse piirmääraks väikese suurusega ettevõtjale väljaspool Põhja-Eesti piirkonda 70%. (2) Toetuse maksimaalseks suuruseks § 5 punktides 3-6 toodud tegevuste elluviimiseks on 3 000 000 Eesti krooni ja projekti finantseerimisel on toetuse määr kuni 80% ning omafinantseeringu määr vähemalt 20% projekti abikõlblikest kuludest. (3) Kui toetust antakse regionaalabina ja kui projekti finantseeritakse lisaks ka teistest riigi, kohaliku omavalitsuse, Euroopa Liidu või selle liikmesriikide vahenditest, ei tohi eelpool nimetatud vahenditest finantseerimise maht ning toetuse maht kokku projekti kulude katmisel ületada Euroopa Komisjoni määruses (EÜ) nr 800/2008 sätestatud osakaale. 3. peatükk TOETUSE TAOTLEMINE, NÕUDED TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE § 9. Toetuse taotlemine (1) Käesoleva meetme raames esitatakse taotlused sihtasutuse juhatuse poolt määratud taotlusvooru tähtpäevaks. Taotlusvooru tähtpäevast ja taotlusvooru eelarvest teavitab sihtasutus üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel enne vooru avanemist. (2) Meetme eelarve jagatakse enne taotlusvooru avanemist taotlusvoorude eelarveteks. Meetme eelarve jagamise taotlusvooru eelarveteks kinnitab sihtasutuse juhatus, kooskõlastades selle eelnevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Kultuuriministeeriumiga. (3) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse sihtasutusele sihtasutuse juhatuse poolt kinnitatud taotlusvormil. Sihtasutus teeb taotlusvormi kättesaadavaks oma veebilehel. (4) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse sihtasutusele elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult või paberkandjal omakäeliselt allkirjastatult koos elektroonilise koopiaga. Taotlusele kirjutab alla taotleja esindusõiguslik isik. (5) Toetuse taotlemiseks peab taotleja läbima eelnõustamise. Eelnõustamiseks esitab taotleja vormikohase projektikirjelduse sihtasutusele vähemalt 30 kalendripäeva enne taotlusvooru sulgemist, millele sihtasutus annab kirjaliku tagasiside. Sihtasutus teeb eelnõustamise vormi kättesaadavaks oma veebilehel. § 10. Nõuded taotlejale (1) Taotlejaks võivad olla Eestis registreeritud eraõiguslikud juriidilised isikud, kes tegutsevad inkubaatori või keskusena § 4 punktide 5 ja 6 mõistes. (2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotleja on läbinud eelnõustamise § 9 lõikes 5 sätestatud korras; 2) taotlejal on tasutud riiklikud maksud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksud olema tasutud ajakava kohaselt. Taotleja peavad olema nõuetekohaselt täitnud «Maksukorralduse seaduses» ja maksuseadustes sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse; 3) äriühingust taotleja aktsionärid või osanikud, kelle summaarne osalus ületab 5% aktsia- või osakapitalist, välja arvatud avalikult noteeritud ettevõtjad, peavad olema registreeritud kas Eesti Vabariigis või territooriumil, mida ei loeta madala maksumääraga territooriumiks «Tulumaksuseaduse» tähenduses või Euroopa Liidu liikmesriigis või riigis, millel on kehtiv assotsieerumisleping Euroopa Liiduga; 4) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust; 5) taotlejal peavad olema nõutavad vahendid projekti elluviimiseks; 6) äriühingust taotleja omakapital vastab «Äriseadustikus» kehtestatud nõuetele; 7) kui toetus on vähese tähtsusega abi kasusaajale, inkubaatorile või keskusele, ei tohi nimetatud abi saajale viimase kolme aasta jooksul antud vähese tähtsusega abi ületada koos meetme raames taotletava toetusega 200 000 (3 129 320 Eesti krooni) eurot. 8) kui taotleja on sihtasutuselt varem saanud toetust riigieelarvelistest vahenditest, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud nõutud summas ja tähtaegselt. (3) Projektile või projekti üksikutele tegevustele samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest toetuse taotlemise korral peab taotleja esitama sellekohase teabe. § 11. Taotleja kohustused Taotleja on kohustatud: 1) esitama sihtasutuse nõudmisel taotleja ja taotluse kohta lisateavet ja -dokumente nõutud vormis ja tähtajal; 2) võimaldama kontrollida taotleja ja taotluse vastavust nõuetele, sealhulgas teha paikvaatlust ning teostada esitatud andmete õigsuse kontrolli; 3) teavitama sihtasutust kirjalikult või e-posti teel enne planeeritud tegevuste toimumist projektis nimetatud koolitaja, konsultandi, koolituse või konsultatsiooni läbiviija või moderaatori muutumisest, koolitusprogrammi või konsultandi tööplaani muutmisest või tegevuste toimumisaja ja -koha või osalejate muutumisest; 4) viivitamata informeerima sihtasutust kirjalikult kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada sihtasutusel või taotlejal oma kohustuste täitmist, sealhulgas taotleja nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, taotleja ümberkujundamisest, tema suhtes pankrotiavalduse esitamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu; 5) viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise baasiks oleva ettevõtte või selle osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest; 6) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama sihtasutusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist. § 12. Nõuded taotlusele (1) Taotluses sisalduv projekt peab vastama meetme tingimustele. (2) Taotlus ja selles sisalduv projekt peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlus on esitatud määruses ettenähtud korras ja vormis; 2) toetust taotletakse §-s 5 sätestatud toetatavatele tegevustele; 3) taotletud toetuse suurus ei ületa §-s 8 sätestatud toetuse määra; 4) taotluses sisalduva projekti tegevused planeeritakse lõpetada projekti perioodil, kuid mitte hiljem kui 2015. aasta 31. detsembriks; 5) taotluses sisalduva projekti eelarves on muuhulgas ette nähtud nõutav omafinantseering; 6) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged; 7) taotluse on sõltuvalt selle edastamise viisist allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik digitaalallkirjaga elektroonsel taotlusel või omakäelise allkirjaga paberkandjal taotlusel; 8) kui taotleja on suurettevõtja ja toetus on regionaalabi, peab taotleja näitama, et toetusel on projektile ergutav mõju. (3) Lõike 1 punktis 8 kohaselt ergutavat mõju omavaks loetakse toetust, kui selle tulemusel suureneb oluliselt esialgselt planeeritud tegevuste maht, ulatus, investeeritud summa või kiireneb oluliselt tegevuste elluviimine. (4) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) üldandmed taotleja kohta; 2) andmed taotleja tähtsamate majandusnäitajate kohta projekti alustamise aastale eelnenud majandusaastal; 3) andmed projekti kohta, sealhulgas projekti nimetus, eesmärk ja oodatavad tulemused, tegevuste algus- ja lõppkuupäev, tegevuste lühikirjeldus, tegevuskulude eelarve tegevuste ja alategevuste lõikes, projekti üldmaksumus, taotletava toetuse summa, omafinantseeringu summa; 4) andmed taotleja majandusnäitajate prognooside kohta projekti alustamise aastale järgneva kolme aasta kohta; 5) taotleja kinnitust esitatud andmete õigsuse kohta. (5) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi dokumente: 1) taotleja põhikirja koopia; 2) taotleja esindusõigusliku isiku poolt kinnitatud viimase majandusaasta aruande koopia (auditeerimise kohustusega taotleja korral koos audiitori otsusega) juhul, kui aruanne ei ole äriregistris kättesaadav ja juhul, kui taotleja on tegutsenud taotlemisele eelnenud lõppenud majandusaastal vähemalt 6 kuud; 3) taotleja jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, mis ei ole taotluse esitamise hetkel vanemad kui kaks kuud; 4) inkubaatori või keskuse ruumide ja seadmete omandi- või kasutusõigust tõendavad dokumendid; 5) taotleja juht- või esindusorgani poolt heakskiidetud omafinantseeringut kinnitav dokument; 6) inkubaatori või keskuse äriplaan, mis peab muuhulgas sisaldama informatsiooni arenguvisiooni, missiooni, eesmärkide, oodatavate tulemuste, sihtgrupi, turusituatsiooni ja turundusstrateegia, teenuste kontseptsiooni, inkubantide sisenemis- ja väljumiskriteeriumide, ruumide ja seadmete ning nende renditingimuste, koostöövõrkude, juhtimise ja kompetentside kohta ning äriplaani või arengustrateegia realiseerimise tegevus-, aja- ja finantseerimise kava koos taotluse esitamisele järgneva kolme majandusaasta tulemusindikaatorite, bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude prognoosiga; 7) vähemalt kolme omavahel sõltumatu pakkuja poolt esitatud hinnapakkumist juhul kui projekti raames tehtava tehingu summa käibemaksuta ületab 100 000 Eesti krooni. Kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada, tuleb taotlusele lisada sellekohane põhjendus. Odavama pakkumise välistamise korral tuleb lisada põhjendus; 8) projektijuhi ja projekti elluviijate elulookirjeldused; 9) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 10) juhul kui toetus on vähese tähtsusega abi inkubaatorile või keskusele, vähese tähtsusega abi teatis vastavalt rahandusministri 22. aprilli 2004. a määruse nr 80 «Vähese tähtsusega abi teatise esitamise kord ja vorm» lisas toodud vormile. 4. peatükk TAOTLUSE MENETLEMINE § 13. Taotluse menetlemine (1) Sihtasutus teostab taotleja ja tema poolt esitatud taotluse suhtes järgmisi toiminguid: taotluse registreerimine, läbivaatamine või läbivaatamata tagastamine, selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste või muudatuste küsimine, taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine, nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse ja taotleja hindamine ning taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine. (2) Sihtasutus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Sihtasutusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat ja projekti tegevusi tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti eesmärgid ning toetuse summa ei suurene. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa või tegevuste muutmisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. (3) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 42 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemise tähtpäevast. § 14. Taotluse registreerimine ja läbivaatamine (1) Taotlus registreeritakse ja vaadatakse läbi sihtasutuses. Taotluse läbivaatamise tähtaeg on 7 tööpäeva alates taotluse registreerimisest. Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse, kas taotlus on täidetud nõuetekohaselt ja laekunud koos kõigi lisadega. (2) Kui taotlus ei vaja täpsustamist, teatatakse taotlejale taotluse registreerimisest posti teel või taotleja nõusolekul e-posti teel kolme tööpäeva jooksul pärast taotluse läbivaatamist. (3) Kui taotluse läbivaatamisel avastatakse selles puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10 tööpäeva. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra. (4) Sihtasutuse juhatus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud. (5) Kui taotlus on esitatud hiljem kui sihtasutuse juhatuse poolt määratud taotlusvooru tähtpäev, jätab sihtasutus taotluse läbi vaatamata ning tagastab taotluse. § 15. Taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused ja kord (1) Taotleja nõuetele vastavust kontrollib sihtasutus. (2) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud §-s 10 taotlejale esitatud nõuded. (3) Taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus või tema poolt volitatud isik taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. (4) Taotleja nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata. § 16. Taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused (1) Menetlusse võetud taotluse nõuetele vastavust kontrollib sihtasutus. (2) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik käesolevas määruses taotlusele esitatud nõuded. (3) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotlus ei vasta määruses taotlusele esitatavatele nõuetele ning puudust ei ole võimalik § 14 lõike 3 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldada; 2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele või teha paikvaatlust; 4) taotleja ei ole § 14 lõike 3 alusel määratud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud. (4) Taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus või tema poolt volitatud isik taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. (5) Taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata. § 17. Taotluse hindamiskriteeriumid ja hindamise kord (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse. Sihtasutuse juhatusel on õigus moodustada taotluse hindamiseks nõuandvaid valiku- või hindamiskomisjone ning kaasata taotluse hindamiseks eksperte. Valiku- või hindamiskomisjonide moodustamise ja vastava koosseisu peab sihtasutus eelnevalt kooskõlastama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Kultuuriministeeriumiga. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Kultuuriministeeriumi nõusolekuta valiku- või hindamiskomisjone ei moodustata. (2) Taotlust hinnatakse skaalal 0–4. Taotluse hindamisel antud maksimaalne koondhinne moodustub lõikes 3 loetletud hindamiskriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest. Taotlus ei kuulu rahuldamisele juhul, kui selle hindamisel antud koondhinne jääb alla 2,50 või kui vähemalt üks lõike 3 punktides 1–4 toodud kriteeriumidest hinnatakse hindega alla 1,00. (3) Taotluste hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud on järgmised: 1) projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele – 30% maksimaalsest koondhindest; 2) projekti realistlikkus ja jätkusuutlikkus – 25% maksimaalsest koondhindest; 3) taotleja võimekus projekti eesmärkide saavutamiseks – 25% maksimaalsest koondhindest; 4) projekti ettevalmistuse kvaliteet – 20% maksimaalsest koondhindest. § 18. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotluse rahuldamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamise otsuse. Taotluse rahuldamata jätmise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (2) Taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt või täielikult. (3) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul vähendada toetuse summat ja muuta toetatavaid tegevusi. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa või toetatavate tegevuste muutmisega, teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Taotluse mitterahuldamine on põhjendatud ka juhtudel, kui projekti eesmärgid on saavutatavad ilma toetuseta. (4) Taotluse osaline rahuldamine on põhjendatud juhul, kui: 1) taotluse rahaline maht ületab taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi; 2) toetust on taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti elluviimise seisukohast olulised või põhjendatud; 3) omafinantseeringu tagamine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus võimalik või reaalne; 4) projekti eesmärgid on saavutatavad ka osalise toetusega. (5) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse muuhulgas: 1) toetuse saaja ning projekti nimetus; 2) toetuse suurus; 3) omafinantseeringu määr; 4) projekti alguskuupäev ja projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäev; 5) projekti elluviimise tingimused; 6) aruandluse periood, aruannete esitamise tähtajad ja kord; 7) toetuse väljamaksmise tingimused; 8) asjaolu, et toetus on investeeringuteks ettenähtud regionaalabi Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr nr 800/2008 mõistes või vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 1998/2006 mõistes. (6) Kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei saa nõuetele vastavaks tunnistada või taotlust rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. (7) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus toimetatakse toetuse saajani taotlejani väljastusteatega tähtkirjaga või taotleja nõusolekul digitaalselt allkirjastatuna e-posti teel. § 19. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks sihtasutuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel. (2) Toetuse saaja on kohustatud taotlema sihtasutuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist järgmistel juhtudel: 1) soovitakse muuta projekti tegevusi, mille tulemusel muutub projekti eelarves loetletud tegevustele vastava konkreetse eelarverea summa rohkem kui 15%; 2) soovitakse pikendada projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäeva vastavalt § 7 lõikele 5. (3) Sihtasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus mõjutab oluliselt projekti oodatavaid tulemusi ja mõju. (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab sihtasutuse juhatus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist. (5) Taotluse rahuldamise otsuse võib sihtasutus kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud; 2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist; 3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 4) toetuse saaja ei ole projekti ühe aruandlusperioodi jooksul abikõlblikke tegevusi ellu viinud; 5) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 2015. aasta 31. detsembriks; 6) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 7) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta; 8) toetuse saaja on projekti raames soetanud materiaalse või immateriaalse vara, mis ei vasta taotluses märgitule. Sihtasutusel on õigus hinnata materiaalse või immateriaalse vara vastavust taotluses märgitule. § 20. Vaidemenetlus Sihtasutuse toimingu või otsuse peale võib esitada vaide rakendusasutusele «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 34 sätestatud korras. Vaie vaadatakse läbi «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras. 5. peatükk TOETUSE VÄLJAMAKSMINE § 21. Toetuse väljamaksmise tingimused (1) Toetuse väljamaksed tehakse vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 23 lõike 4 alusel kehtestatud korrale (edaspidi väljamaksete kord) ja taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele. (2) Toetuse väljamakse teostatakse toetuse saajale tasutud või osaliselt tasutud kuludokumentide alusel või ettemaksena vastavalt väljamaksete korras sätestatule. (3) Väljamakse teostamiseks tasutud või osaliselt tasutud kuludokumentide alusel vastavalt väljamaksete korra §-le 6 esitab toetuse saaja sihtasutusele väljamaksetaotluse koos sihtasutuse poolt nõutud dokumentidega. (4) Toetuse väljamakse tegemise eeldusteks tasutud kuludokumentide alusel on: 1) projekti tegevuste läbiviimine ja vastavate kulude tasumine (sealhulgas omafinantseering, käibemaks ja mitteabikõlblikud kulud, kui need sisalduvad esitatud algdokumentides); 2) projekti tegevustest tingitud kulude tekkimist tõendavate dokumentide või nende koopiate ja punktis 1 nimetatud kulude tasumist tõendavate dokumentide või nende koopiate esitamine sihtasutusele; 3) toetuse saaja poolt sihtasutusele vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande esitamine ja nende aktsepteerimine sihtasutuse poolt. (5) Väljamakse teostamiseks osaliselt tasutud kuludokumentide alusel esitab sihtasutusele väljamakse taotluse ja sihtasutuse poolt nõutud dokumendid koos omafinantseeringu tasumist tõendavate dokumentidega. (6) Osaliselt tasutud kuludokumentide alusel saadud toetust peab kasutama vaid väljamakse taotluses toodud abikõlblike kulude katmiseks. Kui toetuse saaja ei esita sihtasutusele tasumist tõendavaid dokumente ettenähtud ajal võib sihtasutus nõuda «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 26 alusel toetuse saajalt toetuse tagasi. (7) Toetuse väljamakseid tasutud või osaliselt tasutud kuludokumentide alusel teostatakse taotlejale mitte sagedamini kui üks kord kvartalis. (8) Kulude tekkimist tõendavateks dokumentideks on vastava majandustehingu toimumist tõendavad raamatupidamise algdokumendid, sealhulgas arved, vara vastuvõtu aktid ja lepingud. (9) Pärast väljamaksetaotluse saamist kontrollib sihtasutus kulude tasumist tõendavaid dokumente ja maksetaotluse nõuetele vastavust ning nende vastavuse korral algatab väljamakse, sisestades projekti andmed struktuuritoetuse registrisse hiljemalt 20 tööpäeva jooksul alates nõuetekohase väljamaksetaotluse laekumisest sihtasutusele. (10) Põhjendatud juhtudel võib vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 23 lõike 4 alusel kehtestatud korras ja tingimustel teha toetuse saajale ettemakseid, võimaldades ettemakseid osaliselt tasutud kuludokumentide alusel toetuse saajale või otse töövõtjale. (11) Ettemakse teostamise aluseks on toetuse saaja esitatud väljamakse taotlus, kus on sätestatud ettemakse vajadus, kulutuste prognoos ja muud sihtasutuse poolt nõutud dokumendid. (12) Toetuse saaja esitab sihtasutusele kuludokumendid ja tasumist tõendavad dokumendid ettemaksena saadud toetuse kasutamise kohta taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaja jooksul, mis ei ületa kolme kalendriaastat ettemakse väljamaksmisest arvates. Ettemaksena saadud toetuse summale vastava omafinantseeringu osas peab toetuse saaja esitama sihtasutusele kuludokumendid ja nende tasumist tõendavad dokumendid taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaja jooksul, mis ei või olla pikem, kui üks kalendriaasta ettemakse väljamaksmisest arvates. (13) Sihtasutus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui: 1) esitatud väljamakse taotlus või kuludokumendid ei vasta ettenähtud nõuetele; 2) esitatud kuludokumendid ei vasta projekti taotluses esitatud projekti perioodile, tegevustele või eesmärkidele; 3) läbiviidud tegevused ei vasta projektis esitatud tegevustele või nende toimumine ei ole tõendatud. § 22. Teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord ning aruannete vormid (1) Toetuse saaja esitab projekti vahearuanded projekti abikõlblikkuse perioodil. Aruandlusperioodi pikkus on minimaalselt 3 kuud ja maksimaalselt 6 kuud. Projekti lõpparuande esitab toetuse saaja 6 kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates. (2) Toetuse saaja esitab projekti vahe-, lõpp-, ja elluviimise järgsed aruanded sihtasutusele elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult või paberkandjal omakäeliselt allkirjastatult koos elektroonilise koopiaga. Elluviimise järgseid aruandeid esitatakse iga-aastaselt kuni 2 aasta möödumiseni projekti lõpptähtajast. (3) Projekti vahe-, lõpp-, ja elluviimise järgsed aruanded esitatakse sihtasutuse poolt välja töötatud vormidel, mis on kättesaadavad sihtasutuse veebilehel, vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule. 6. peatükk TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED JA SIHTASUTUSE ÕIGUSED § 23. Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja on kohustatud: 1) tagama ettenähtud omafinantseeringu; 2) viima projekti ellu taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt; 3) teavitama sihtasutust projekti tegevuste, eelarve ja tähtaegade muutmise vajadusest; 4) kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega; 5) maksma toetuse tagasi tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja tähtpäevaks. Tagastatava summa jäägilt arvestatakse intresse ja viiviseid vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 28 sätestatule; 6) vastama sihtasutuse poolt esitatud küsimustele toetuse saaja ja projekti teostamise kohta; 7) esitama sihtasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid; 8) tagama, et toetuse saaja raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad; 9) vastavalt abikõlblikkuse määruse § 11-le teavitama, arvestama ja vajadusel tagasi maksma projekti raames teenitud tulu; 10) säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni vähemalt 31. detsembrini 2025. a; 11) tagama projekti eesmärgi täitmiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise vähemalt viie aasta jooksul arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest; 12) võimaldama teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid (edaspidi järelevalve) vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» sätetele; 13) võimaldama järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu projekti teostamisega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mis tahes muul moel kasutab; 14) andma õigustatud isiku kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid õigustatud isiku määratud tähtaja jooksul; 15) osutama auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi; 16) järgima hangete läbiviimisel «Riigihangete seaduses» kehtestatud nõudeid, kui toetuse saaja on hankija «Riigihangete seaduse» mõistes; 17) näitama toetuse kasutamisel vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 25 lõike 2 alusel kehtestatud tingimustele ja korrale, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat; 18) hoidma talle kasutamiseks antud sümboolikat heaperemehelikult ja tagastama selle vastavasisulise nõude esitamisel; 19) viivitamata kirjalikult informeerima sihtasutust kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja poolt oma kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest jms ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud äriregistris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu; 20) viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest; 21) viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal projekti teostamise baasiks oleva ettevõtte või ettevõtte osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest; 22) viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal toetuse saaja aktsionäride või osanike, kelle summaarne osalus ületab 5% toetuse saaja aktsia- või osakapitalist, muutusest, välja arvatud ettevõtjad, kelle väärtpaberid on emiteeritud reguleeritud väärtpaberiturul; 23) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi. § 24. Sihtasutuse õigused Sihtasutusel on õigus: 1) teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid; 2) kontrollida toetuse ning omafinantseeringute kasutamist; 3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 4) vähendada toetuse suurust toetuse saaja poolt vähem kasutatud summa võrra aruande esitamise hetkeks planeeritud tegemata jäänud tegevuste osas, kui esitatud vahearuandest selgub, et toetuse saaja on osaliselt või täielikult jätnud tegemata planeeritud tegevusi, mille tulemusel projekti kogueelarve alakasutus on suurem kui 20%; 5) peatada toetuse väljamaksmine kuni rikkumise kõrvaldamiseni, kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses», selle rakendusaktides või käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 6) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses», selle rakendusaktides või käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 7) peatada toetuse väljamaksed toetuse saajale tema tagasimaksega seotud projekti või toetuse saaja kõikide projektide osas kuni tagasinõutava summa lõpliku tagasimakseni; 8) vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra; 9) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti teostamine on ohustatud; 10) teostada muid õigusaktidega kehtestatud toiminguid. Minister Juhan PARTS Kantsler Marika PRISKE