Haaslava Vallavolikogu — Sillaotsa Põhikooli arengukava kinnitamine — KO, 123, 1665

Määrus kehtestatakse „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse“ § 31 ja Haaslava Vallavolikogu 10. oktoobri 2008. a määrusega nr 11 kehtestatud Sillaotsa Põhikooli põhimääruse § 12 ning Haaslava Vallavolikogu 30. augusti.2001. a määruse nr 32 „Haaslava valla munitsipaalkoolide arengukavade kinnitamise kord“ alusel. 1. Kinnitada Sillaotsa Põhikooli arengukava aastateks 2009-2011 (dokument määrusele lisatud). 2. Määrus jõustub 1. juulil 2009. a. Volikogu aseesimees volikogu esimehe ülesannetes Sirje Otsa KINNITATUD Haaslava Vallavolikogu 19. juuni 2009. a määrusega nr 9 Sillaotsa Põhikooli arengukava aastateks 2009–2011 Sisukord 1. Üldandmed. 2. Visioon ja missioon. 3. Hetkeolukorra analüüs. 3.1. Kooli tugevad küljed. 3.2. Kooli nõrgad küljed. 3.3. Kooli võimalused. 3.4. Kooli ohud. 4. Kooliarenduse põhisuunad valdkonniti ning tegevused kolme aasta jooksul. 4.1. Eestvedamine ja juhtimine. 4.2. Personalijuhtimine. 4.3. Koostöö huvigruppidega. 4.4. Ressursside juhtimine. 4.5. Õppe- ja kasvatusprotsess. 5. Eelarves ressurssi vajavad tegevused kolmeks aastaks, vastutab direktor. 6. Arengukava uuendamise kord. Sissejuhatus Sillaotsa Põhikooli arengukava on dokument, mis määrab kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. Sillaotsa Põhikooli arengukava lähtub sisehindamise tulemustest, kooli põhimäärusest, Haaslava valla arengukavast ning Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest. Arengukava väljatöötamise eesmärk on Sillaotsa Põhikooli töö ja arengu kujundamine töötajate, õpilaste, lastevanemate ja kooli pidaja soovitud suunas, kasutades oma ressursse läbimõeldult ja sihipäraselt. Kirjeldatakse valdkondi, millele kool teeb oma rõhuasetused. Arengukava on valminud koostöös kooli personali, hoolekogu, lastevanemate ja kooli pidajaga. Arengukava täitmine eeldab kollektiivi eesmärgistatud tööd, ressursside olemasolu ja koolile soodsaid otsuseid omavalitsuse tasandil. Üldandmed Sillaotsa Põhikool on Haaslava Vallavalitsuse haldusalas tegutsev munitsipaalkool. Kooli teeninduspiirkonnaks on kinnitatud kogu Haaslava haldusterritoorium sellel paiknevate asulatega. Sillaotsa Põhikoolile on väljastatud Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt 11.05.2005 koolitusluba. Visioon ja missioon Visioon: oleme hinnatud Haaslava valla kool, mis väärtustab ja kasutab olemasolevaid looduskeskkonna võimalusi. Missioon: teha koos tööd selle nimel, et iga laps saaks võimetekohaselt areneda elus toimetulevaks kodanikuks, kes hoolib iseendast, kaasinimestest ja ümbritsevast keskkonnast ning oskab vastutada oma tegude eest. Põhiväärtused: oleme sallivad ja osavõtlikud. Hetkeolukorra analüüs Sillaotsa Põhikool on Haaslava valla ainuke kool. Kooli territooriumi suurus on 4,1 hektarit. Maa-ala piirab lõunaküljest madalaveeline Mõra jõgi, mille luhale kujundatakse järk-järgult dekoratiivne park. Rajamisel on kogu territooriumi vaheldusrikast maastikku hõlmav õuesõppe tundides kasutatav looduse-õpperada. Spordihoone taga kooli siseõues asuvad kollektsioonaed ja väliklass. Koolis on pikaaegseks traditsiooniks õpilaste osalemine suvisel aiatööl ja territooriumi korrastustöödel kevadel ja sügisel. Kooli õpilaste arv on aastate jooksul vähenenud, sellel on seos vallas sündinud laste arvuga. On tavapärane, et Haaslava valla lastest pooled asuvad õppima Sillaotsa Põhikooli ja pooled valivad linnakooli või 2008. a sügise näitel Ülenurme Gümnaasiumi. Koolimaja ebasoodne asend soodustab valima linnakoolide kasuks. Turvalise koolitee puudumine Roiult Sillaotsale sunnib vanemaid eelistama teist kooli. Seni on olnud probleemiks lasteaia ja kooli vahel koostöö puudumine, mistõttu lasteaiast tuleb Sillaotsa kooli õppima vähe lapsi. Haaslava valla lasteaias käinud lastest valivad vaid pooled kodukohakooli. 2006/2007 oli Haaslava vallas 7 kooliminejat, kellest 3 asus õppima Sillaotsa kooli, 2007/2008 vallaregistris olnud 13 kooliminejast alustas Sillaotsa koolis õpinguid 10 ja 2008/2009 asus Sillaotsa kooli kuuest vallas registreeritud lapsest kaks. Klasside pindala arvestades mahub ühte klassikomplekti õppima maksimaalselt 18 õpilast.

Sillaotsa Põhikooli õpilaste arv kolmel viimasel õppeaastal: 2006/2007 79 õpilast 2007/2008 78 õpilast 2008/2009 70 õpilast, kellest 31 õpib III kooliastmes. Ainetunde viib 2008/2009. a Sillaotsa koolis läbi 15 õpetajat, kellest 12 on kõrg-, 2 keskeri- ja 1 keskharidusega. Lisaks moodustavad pedagoogilise personali direktor ja 2 osalise koormusega logopeedi. Pedagoogiline kaader on noor, keskmine vanus 33, 5 aastat. Vanuseline koosseis: 2006/2007 2007/2008 2008/2009 Alla 25-aastased 0 0 1 25- kuni 29-aastased 3 3 5 30- kuni 39-aastased 6 5 8 40- kuni 49-aastased 3 5 4 50-aastased, vanemad 2 1 0 Sillaotsa Põhikooli varasemaks probleemiks oli sage kaadrivahetus. Olukord on paranenud, sest vähemalt kolmandat aastat õpetavad samad põhiainete õpetajad (matemaatika, eesti keel, loodusained, inglise keel). Õppeedukus on viimastel aastatel püsinud suhteliselt ühtlasel tasemel: kooli keskmine hinne püsib 4,1 piires, samas on kahelviimasel aastal olnud üks õpilane koolikatkestajate hulgas. Õppeedukuse kvaliteedi võrdlus: 2006/2007 2007/2008 õpilasi hindega 4-5 / klassi üldarvust % õpilasi hindega 4-5 / klassi üldarvust % 1. klass 3/3 100% 9/10 90% 2. klass 8/9 89% 2/3 67% 3. klass 9/11 82% 6/9 67% 4. klass 1/4 25% 6/9 67% 5. klass 6/12 50% 1/5 20% 6. klass 1/7 14% 3/11 27% 7. klass 2/10 20% 0/9 0% 8. klass 3/11 27% 1/12 8% 9. klass 1/12 8% 3/11 27% kool 34/79 43% 31/79 39% kooli keskmine hinne 4,16 4,19 Põhikooli lõpueksamite keskmised hinded on riigi keskmiste hinnetega võrreldes arvestataval tasemel. Õppeaasta Emakeel Matemaatika Riik Kool Riik Kool 2007/2008 3,6 3,6 3,3 4,3 2006/2007 3,6 3,2 3,5 3,3 2005/2006 3,6 3,2 3,5 3,4 Edasiõppimine on õpilastel valitud jõukohaselt. Igal aastal on kaks-kolm õpilast, kes pärast põhikooli lõpetamist ei jätka õpinguid. Õppeaasta Lõpetajate arv Gümnaasium Kutseasutus Tööle või koju 2005/2006 19 7 9 3 2006/2007 12 1 7 4 (nendest 2 lapsepuhkusele) 2007/2008 11 5 5 1 Gümnaasiumidest on viimase aasta lõpetajatel järgmised valikud: Nõo Reaalgümnaasium, Tartu H. Treffneri Gümnaasium, Tartu Forseliuse Gümnaasium ja 2 õpilast õpib edasi Tartu M. Reiniku Gümnaasiumis. Kutseasutustest on eelistatuim Tartu Kutsehariduskeskus. Kooli poolt toetatakse õpilaste osavõttu erinevatest konkurssidest ja üritustest ning tunnustatakse nii osavõtjaid kui õpilasi ettevalmistanud õpetajaid. Arvestades õpilaste väikest arvu, on koolivälistel olümpiaadidel, konkurssidel ja võistlustel osalemine arvukas. On saavutatud arvestatavaid tulemusi maakondlikul tasandil. Olümpiaadidel osalemine: 2007/2008 2006/2007 2005/2006 Maakondlik bioloogia olümpiaad 1. koht 3. koht 1. koht Maakondlik matemaatikaolümpiaad 4. koht 4. koht 2. koht Maakondlik matemaatika järelkasvuolümpiaad 26. koht 1.-4. ja 5. koht 4. - 5. koht Maakondlik keemiaolümpiaad osales 3. koht - Maakondlik füüsikaolümpiaad 5. ja 7. 2. ja 3. koht - Maakondlik geograafia olümpiaad - 8. koht 12. koht Tartu linna ja maakonna õigekirjaolümpiaad 12. - 13. koht 2. koht - Maakondlik 3. klasside võistlusmäng 3. koht 2. koht Maakondlik 6. kl inglise keele olümpiaad 6. - 12. Maakondlik 6. klasside õpioskuste olümpiaad 6. - 6. Tartu linna- ja maakonna kunstiolümpiaad 1. ja 3. koht Maakondlik töö- ja tehnoloogiaõpetuse olümpiaad 5. koht 6. koht - Traditsiooniliselt osaletakse veel 3. ja 4. klasside jutuvõistlusel, KÄNGURU matemaatika võistlusel, pranglimises, krossijooksu MV-tel, maakondlikul Playbacki konkursil ning mitmetel luule-, etlus- ja laulukonkurssidel. Kooli hetkeolukorra kaardistamiseks on 2008. a sügisel läbi viidud kooli töötajate ja lastevanemate seas küsitlus ja selle põhjal tehtud SWOT analüüs. Kooli tugevad küljed Koolijuht toetab õpetajate arenguvõimalusi. Dokumentatsioon koolis on kättesaadav ja kehtestatud korrad toimivad. Kooli arengukava tööprotsessi on kaasatud kõik huvigrupid. Töötajatele organiseeritakse ühisüritusi ja koolitusi, õpetajatel võimaldatakse õppida kraadiõppes. Uutele õpetajatele toimub mentorlus. Tähelepanu pööratakse personali motiveerimisele, näiteks tunnustatakse konkurssidel osalenud õpilaste juhendajaid. Töötajatel on head töötingimused, töötajate vajaduste ning ettepanekutega arvestatakse. Eelarve koostamisse kaasatakse kogu personal. Kooliruumid on remonditud ja hubased. Ainekabinettide arendamisega tegeletakse pidevalt. Koolil on head sportimisvõimalused. Õppetundide läbiviimiseks on piisav materiaalne baas ning soodustatakse ka õpet väljaspool klassiruumi. Väga palju osaletakse õppekäikudel ja -ekskursioonidel. Tegeletakse õuesõppe planeerimisega, sest kooli ümber on meeldiv, mitmekesine ja võimalusterohke looduskeskkond. Õpilased saavad tasuta lõunasööki ning pikapäevarühma õpilased oodet. Lastevanemate üldine hoiak kooli suhtes on positiivne, koostöö toimub paljude lastevanematega. Arenguvestlused lastevanematega toimuvad 90%. Lastevanematele korraldatakse ühiskoolitusi, perepäevi, lahtiste uste päevi. Koostöö hoolekoguga toimib. Kooli pidaja suhtumine on kooli osas toetav. Õpilased osalevad alati ülevallalistel üritustel. Kooli tegemised leiavad kajastamist valla lehes. Kooli kodulehekülg annab piisava ülevaate koolis toimuva kohta. Väikesed klassid soodustavad individuaalset õpet, on hea võimalus märgata õpilaste arengut. Õpilased saavad osaleda konsultatsioonides ja pikapäevarühmas. Vajadusel on võimalik saada logopeedilist abi. Kooli poolt toimib kontroll koolikohustuse täitmise üle. Õppetööd toetavad koolisisesed ainenädalad. Püütakse tunnustada igat õpilast nii huviüritustest osavõtu kui saavutatud tulemuste eest. Kooli nõrgad küljed Koolil puudub hästi toimiv turunduskommunikatsioon – avalikkuse laiem teavitamine koolis hästi toimivatest asjadest ning soodsast õpikeskkonnast. Teadmine kooli paljudest headest võimalustest julgustaks lapsevanemaid panema lapsi Sillaotsa kooli. Töötajad tunnevad vähest motiveeritust, see on tingitud ennekõike suurest ja pingelisest töökoormusest, mis on õpetajate puhul üldine. Töötaja ootab, et tema tegevusi juhi poolt rohkem märgataks. Töökoormust suurendavad paberimajandus ja koosolekutel veedetud aeg. Õpetajad vajavad rohkem ühiskoolitusi teemadel, mis kattuvad kõigil õpetajatel. Õpilaste madal õpimotivatsioon tingib olukorra, kus õpetajal kulub palju tähelepanu nõrgemate õpilaste õpetamiseks, samal ajal jääb tugevate õpilaste toetamine väheseks. Õpilaste toetamiseks mõeldud tugisüsteemid ei motiveeri õpilasi õppima, soovitakse ka parandusõppe õpetaja kaasamist ning toetust psühholoogilt, keda hetkel koolis pole. Paljudel õpilastel on nõrgad sotsiaalsed oskused ning puudub lastevanemate piisav osavõtlikkus ja huvi oma laste osas. Ruumide seisukord on mitterahuldav alumise korruse WC-des ja garderoobis. Õpilased ja vanemad on avaldanud soovi personaalsete kappide kasutamise osas. Õppekavas ettenähtud vajalike õpitulemuste saavutamist takistab asjaolu, et puudub kodunduse kabinet. Remondivajadus on alumisel korrusel asuvate ainekabinettide osas, poiste tööõpetuse ruumides ning trepikodades. Tervisekaitsenõuetele ei vasta sooja vee kasutamise võimaluse puudumine sööklaesistes valamutes ja WC-des. Kooli võimalused Kooli asukoht kaunis looduskeskkonnas loob eeldused kasutada loodust maksimaalselt õppetegevuses. Õppetöö väljaspool klassiruumi soodustab nii füüsiliselt kui vaimselt terve inimese kujunemist. Väikesearvulistes klassides jagub õpilastele piisavalt tähelepanu ning väikeses koolis on turvaline ning sõbralik keskkond. Et õpilaste arv koolis ei langeks, on vajalik luua vallas terviklik haridusstrateegia, parim viis on moodustada ühtne haridusasutus, mis loob eeldused, et kohaliku lasteaia lapsed jätkavad õpinguid kodukohakoolis. Kuna koolis töötab palju häid spetsialiste, on võimalus neid kaasata nii kooli kui valla hariduselu paremaks muutmisel. Kooli ohud Sillaotsa koolimaja asub keskustest eemal, mistõttu paljud lapsevanemad eelistavad viia lapsed koolidesse, mis jäävad pere sõidusuundadega üheks, enamasti Tartu linna. Roiult Sillaotsa kooli käimine on ohtlik seoses jalakäijate kõnnitee puudumisega. Piirkonnakoolina tuleb õpetada õpilasi, kes on alustanud kooliteed mõnes teises koolis, kuid pole seal hakkama saanud ning tavaliselt on ka märgatavate käitumisprobleemidega. Õpilaste arvu kahanedes väheneb finantseerimisvahendite hulk. Kool ei ole kindlustatud võimalike ebasoodsate hariduspoliitiliste otsuste eest. Kooliarenduse põhisuunad valdkonniti ning tegevused kolme aasta jooksul Üldeesmärk on õpetada eri tasemel mitmekesiste õppemeetoditega vaheldusrikkas õppekeskkonnas. Eestvedamine ja juhtimine Kogu kooli personal osaleb planeerimises, tegevustes, analüüsis ja parenduses. · Arengukava analüüsimine ja uuendamine regulaarselt iga aasta augustikuus · Koolisiseste kordade korrigeerimine lähtuvalt reaalsest vajadusest · Ühiste põhiväärtuste selgem teadvustamine · Toimiva sisehindamissüsteemi loomine · Infoleviku operatiivsemaks muutmine · Selge tööjaotuse määramine, ametijuhendite konkreetsemaks sõnastamine Personalijuhtimine Koolis töötab kompetentne personal, kes toetab ühiseid eesmärke javäljakujunenud traditsioone. Organisatsiooni sisekliima on motiveeritud personali tõttu hea. · Täiendkoolitusele planeeritud ressursside eesmärgipärane kasutamine ning kasutamise tulemuslikkuse hindamine · Motiveerimissüsteemi loomine · Sisekoolituste läbiviimisele suurema rõhu pööramine · Staažikate ja vanemõpetajate noortele mentoritena rakendamine · Töötajad teostavad eneseanalüüsi · Regulaarselt toimuvadarenguvestlused ja rahuloluküsitlused Koostöö huvigruppidega Huvigruppide kaasamine toetab õpilaste arengut, kooli eripära ning eesmärgi saavutamist. · Kooliellu kaasata rohkem lapsevanemaid · Eesmärgistada huvitöö lähtudes põhieesmärgist · Avalikkuse jõulisem teadvustamine kooli headest külgedest ja eesmärgist · Parendada koostööd lasteaed Kukupaiga · Kaasata hoolekogu kooli tegemistesse · Aidata kaasa vallas ühtse haridusasutuse kujunemisele Ressursside juhtimine Hoida toimivana kooli põhiprotsess, arendada seda, kasutades tõhusalt eelarvelisi ning teisi ressursse. · Looduskeskkonna parem ��ppetöös kasutamine · Osalemine projektides hankimaks lisavahendeid · Materiaal-tehnilise baasi eesmärgistatud arendamine · Rohkem kasutada IKT vahendeid ainetundides · Täpsem aruandlus õppevahendite olemasolust ja kasutamisest · Tõhusam kontroll eelarve otstarbeka kasutamise kohta · Läbi eelarve säästlikuma kasutamise tekib juurde täiendavaid võimalusi · Alates 01. september 2009 kooli halduspersonali ametikohtade koosseisu kooskõlla viimine haridusministri 15.09.1999 määruses nr 48 „Lasteaed-algkooli, algkooli, põhikooli ja gümnaasiumi personali miinimum koosseisu kinnitamine“ kehtestatud miinimumkoosseisuga. Õppe- ja kasvatusprotsess Õppe-kasvatustöö parendamiseks arendada välja õuesõpe, kasutada õppimisvõimalusena looduskeskkonda. · Õuesõppe rakendamine · Erinevate õpetamismeetodite laiem kasutamine, arvestades õpilaste eripära · Suurem tähelepanu õpilaste õpioskuse arendamisele · Tugisüsteemide tulemuslikum rakendamine, nii õpiraskustega kui andekatele õpilastele · Aineõpetajatevahelise töö tõhustamine · Enam tähelepanu põhiväärtustele kasvatusküsimustes · Turvalise õpikeskkonna säilitamine · Eesmärgistatud huvitööga õppeprotsessi toetamine Eelarves ressurssi vajavad tegevused kolmeks aastaks, vastutab direktor: Tegevus 2009 2010 2011 Koolimaja välisfassaadi remont X Vanade akende väljavahetamine X Käsitöö- ja kodunduse klassi rajamine kabinetti 103 ja 104 X Kodunduse ainekabineti sisustuse muretsemine X X X Poiste töö- ja tehnoloogiaõpetuse ruumide remont X Poiste tööõpetuse vahendite muretsemine X Trepikodade (3tk) remont X Söökla söögisaali remont X Sooja vee kasutamise võimaluse loomine söökla eesruumis X Alumise korruse WC-de kapitaalremont X ��lemise korruse kabinettide nr 221 ja 211 remont X Välisuste ja välistreppide remont X Pumbajaamast koolihooneni veetrasside uuendamine X Õpilaste garderoobi kapitaalremont ja õpilastele personaalsete kappide muretsemine X Kabineti 101 väljaehitamine muusikaklassiks X Kabineti 102 remont X Staadioni remont X Kooli lõunaväljaku katmine kivikattega X Kooli kõrvalhoone remont X Kooli saunaruumide remont X X Loodusõpperaja ehitamine X X Spordiinventari soetamine X Muusikaklassi õppevahendite ostmine X X Multimeediaprojektori soetamine eesti keele ja muusikaklassi 15 000 X Multimeediaprojektori soetamine kooli saali X Kooli pargi rekonstrueerimine X X X IT koolivõrgu täiustamine, ehitamine 10 000 Õppetöö väljaspool kooli: Õppekäigud, transpordikulu ja osavõtumaksud 20 000 X X 3 aastat kestnud Comenius projekti lõpetamine 20 000 Arengukava uuendamise kord Sillaotsa Põhikooli arengukava analüüsimine ja täiendamine toimub iga õppeaasta lõpus kooli õppenõukogus. Muudatuste ettepanekud esitatakse arutamiseks ja heakskiitmiseks kooli hoolekogule. Sisseviidud muudatused kinnitatakse kooli pidaja kehtestatud korras. Sillaotsa Põhikooli arengukava avalikustatakse kooli koduleheküljel, raamatukogus.