Vabariigi Valitsus — Vabariigi Valitsuse 17. jaanuari 2008. a määruse nr 19 „Prioriteetse suuna „Suurem haldusvõimekus“ meetme „Riigi, kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute strateegilise juhtimissuutlikkuse tõstmine“ rakendamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ muutmine — RT I, 43, 288

Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 12 lõike 4 alusel. Vabariigi Valitsuse 17. jaanuari 2008. a määruses nr 19 «Prioriteetse suuna «Suurem haldusvõimekus» meetme «Riigi, kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute strateegilise juhtimissuutlikkuse tõstmine» rakendamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord» (RT I 2008, 4, 32) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 tekst sõnastatakse järgmiselt: «Meetme eelarve ja alameetmete iga-aastased eelarved kinnitab riigisekretär.»; 2) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: «(2) Taotleja võib projekti tegevustesse kaasata partneri, kes osaleb projekti elluviimises ning kelle osalemine on välja toodud taotluses. Partner panustab projekti rahaliselt. Partner ei tohi olla projekti põhitegevuse raames teenuse pakkuja ega töövõtja.»; 3) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: «(4) Taotleja võib projekti tegevuste elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks vajaduse korral kaasata lõikes 3 nimetatud muid projektis osalevaid isikuid, kes ei panusta projekti rahaliselt.»; 4) paragrahvi 8 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: «2) personalikulud, sealhulgas ekspertide ja projektijuhtimisega seotud kulud ning nende transpordi ja majutusega seotud kulud määruse § 16 lõikes 5 sätestatud tingimustel;»; 5) paragrahvi 8 lõike 1 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: «5) seminaride ja koolituste korraldamisega seotud kulud, kuni 15% projekti raames abikõlblike kulude kogusummast, millest toitlustamisega seotud kulud kuni 300 krooni päevas isiku kohta;»; 6) paragrahvi 8 lõiget 1 täiendatakse punktidega 9 ja 10 järgmises sõnastuses: «9) teavitamisega seotud kulud; 10) muud projekti elluviimiseks vajalikud kulud.»; 7) paragrahvi 8 lõike 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: «4) teisi tegevusi, mis ei ole otseselt vajalikud ega kooskõlas meetme eesmärkidega.»; 8) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: «(3) Alameetme raames on toetatavad tegevused: 1) valdkondlike uuringute läbiviimine ja uuringutulemuste avaldamine; 2) valdkondliku poliitika hindamismudelite ja -metoodika väljatöötamine ning piloothindamine.»; 9) paragrahvi 10 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: «(2) Taotleja võib projekti tegevustesse kaasata partneri, kes osaleb projekti elluviimises ning kelle osalemine on välja toodud taotluses. Partner panustab projekti rahaliselt. Partner ei tohi olla projekti põhitegevuse raames teenuse pakkuja ega töövõtja.»; 10) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: «(4) Taotleja võib projekti tegevuste elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks vajaduse korral kaasata lõikes 3 nimetatud muid projektis osalevaid isikuid, kes ei panusta projekti rahaliselt.»; 11) paragrahvi 11 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: «(1) Alameetme raames on abikõlblikud: 1) projekti eesmärkidega seotud uuringu koostamise ja läbiviimisega seotud kulud; 2) personalikulud, sealhulgas ekspertide ja projektijuhtimisega seotud kulud ning nende transpordi ja majutusega seotud kulud määruse § 16 lõikes 5 sätestatud tingimustel; 3) trükiteenustega seotud kulud; 4) tõlketeenustega seotud kulud; 5) teavitamisega seotud kulud; 6) muud projekti elluviimiseks vajalikud kulud.»; 12) paragrahvi 11 lõike 2 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: «5) teisi tegevusi, mis ei ole otseselt vajalikud ega kooskõlas meetme eesmärkidega.»; 13) paragrahvi 12 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: «(3) Riigisekretär kehtestab lõikes 2 nimetatud valdkondade piires toetatavate uurimisteemade täpsema loetelu.»; 14) paragrahvi 14 lõike 1 punktid 1–3 sõnastatakse järgmiselt: «1) raamatukogude ja uurimisvaldkonnaga seotud asutuste külastamisega seotud kulud; 2) valdkondlike ekspertidega kohtumiste ning seminaridel ja konverentsidel osalemisega seotud kulud; 3) uuringu ettevalmistamise, läbiviimisega ning keeletoimetamisega seotud kulud;»; 15) paragrahvi 14 lõiget 1 täiendatakse punktidega 8 ja 9 järgmises sõnastuses: «8) elamistoetusega seotud kulud. Elamistoetusega seotud kulud välisriigis viibimise ajal hüvitatakse toetuse saajale tagantjärele vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõike 2 alusel kehtestatud määruses sätestatud standardiseeritud ühikuhinna alusel kuni 500 krooni päeva kohta. Elamistoetuse määra tuleb vähendada 70 protsenti, kui välisriigis viibimise ajal on tagatud tasuta toitlustamine (lõuna- ja õhtusöök). Elamistoetuse määra tuleb vähendada 50 protsenti, kui välisriigis viibimise ajal on tagatud osaline tasuta toitlustamine (ainult lõuna- või õhtusöök). Toetuse saaja välisriigis viibimise aeg peab olema dokumentaalselt tõestatud; 9) muud projekti elluviimiseks vajalikud kulud.»; 16) paragrahvi 14 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 17) paragrahvi 14 lõike 3 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: «5) teisi tegevusi, mis ei ole otseselt vajalikud ega kooskõlas uurimistöö eesmärkidega.»; 18) paragrahvi 15 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: «(2) Projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäev on taotluse rahuldamise otsuse kuupäev või taotluse rahuldamise otsuses märgitud muu kuupäev.»; 19) paragrahvi 15 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: «(4) Kulusid võib lugeda abikõlblikuks, kui need on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil ja sellele järgneva 45 kalendripäeva jooksul, kui kulude tekkimise aluseks olevad tegevused toimusid projekti abikõlblikkuse perioodil.»; 20) paragrahvi 16 tekst sõnastatakse järgmiselt: «(1) Abikõlblikud kulud peavad olema projekti elluviimisega otseselt seotud, põhjendatud, mõistlikud, läbipaistvad ja detailselt kirjeldatud ning tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil. (2) Käibemaks on projekti raames abikõlblik, kui on võimalik näidata, et toetuse saaja on lõpptarbija, kellel vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole õigust projekti raames tasutud käibemaksu oma maksustatavast käibest maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning temale ei hüvitata käibemaksu muul moel. (3) Projekti raames on abikõlblikud teavitamisega seotud kulud vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 25 lõike 2 alusel kehtestatud määrusele. (4) Erisoodustusena käsitatavad majutus- ja sõidukulud ning erisoodustuselt tasutav maks «Tulumaksuseaduse» § 48 lõike 4 mõistes ei ole abikõlblikud kulud. (5) Lähetusega seotud majutuskulud ja päevaraha maksmise määr peavad vastama «Töölepingu seaduse» § 40 lõike 3 alusel kehtestatud määrusele ning «Avaliku teenistuse seaduse» § 40 lõike 1 ja § 43 lõike 3 alusel kehtestatud määrusele, samuti lähetava asutuse sisekorraeeskirjale. (6) Isikliku sõiduauto kasutamise kulu hüvitatakse vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõike 2 alusel kehtestatud määrusele, kuid mitte suuremas summas kui 4 krooni kilomeetri kohta. (7) Projekti administreerimisega seotud personalikulud hüvitatakse vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõike 2 alusel kehtestatud määrusele. Projektide abikõlbliku kogusummaga kuni 2 999 999 Eesti krooni puhul hüvitatakse 18% ulatuses ning projektide abikõlbliku kogusummaga 3 000 000–4 999 999 Eesti krooni puhul hüvitatakse 14% ulatuses kaudseid personalikulusid projekti otsekulude toetuse summast. (8) Projekti administreerimine on: 1) projekti tegevuste ning ajakava planeerimine ja koordineerimine; 2) projekti eelarve koostamine ja muutmine; 3) projektiga seotud hangete ettevalmistamine ja läbiviimine; 4) projekti raames lepingute koostamine ja sõlmimine; 5) projekti raamatupidamine; 6) projektiga seotud pangaülekannete tegemine; 7) projekti aruandlus (sealhulgas väljamakse taotluste ja aruannete koostamine, esitamine ja menetlemine). (9) Kulud, mille hüvitamist käesolev määrus ei reguleeri, hüvitatakse vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõike 2 alusel kehtestatud määrusele.»; 21) paragrahvi 17 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: «(1) Eraldatav toetus koos omafinantseeringuga peab tagama projekti abikõlblike kulude katmise. Toetuse ja omafinantseeringuna saab kajastada ainult abikõlblikke kulusid.»; 22) paragrahvi 17 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: «(4) Omafinantseeringuks loetakse toetuse saaja või partneri abikõlblikku rahalist panust projekti. Omafinantseeringuna ei saa kajastada mitterahalist sissemakset.»; 23) paragrahvi 18 tekst sõnastatakse järgmiselt: «(1) Taotlejale esitatavad nõuded on sätestatud «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 14 lõikes 1. (2) Taotleja on kohustatud: 1) järgima «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 14 lõikes 2 sätestatud tingimusi; 2) arvestama, et residendist taotleja tegevuskoht või mitteresidendist taotleja püsiv tegevuskoht «Maksukorralduse seaduse» tähenduses on Eestis; 3) arvestama, et ta ei tohi olla seotud isik töövõtja juriidilise isikuga vastavalt «Tulumaksuseaduse» §-le 8 ega omada isiklikku huvi; 4) võtma kõigi kulutuste korral suuremas summas kui 50 000 Eesti krooni käibemaksuta vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist omavahel sõltumatutelt pakkujatelt.»; 24) paragrahvi 21 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: «(1) Taotlusvooru väljakuulutamise korraldab meetme rakendusüksus. Informatsioon eeltaotluse esitamise tähtaja kohta avaldatakse vähemalt 30 kalendripäeva enne eeltaotluste esitamise tähtpäeva ühes üleriigilises päevalehes ja rakendusüksuse veebilehel.»; 25) paragrahvi 21 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 26) paragrahvi 24 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: «(2) Riigisekretär teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 45 kalendripäeva jooksul lisa 2 või 3 kohase taotluse laekumise päevast arvates.»; 27) paragrahvi 25 tekst sõnastatakse järgmiselt: «Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija; 2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3) otsuse tegemise alused; 4) toetuse saaja; 5) toetatava projekti nimetus; 6) toetuse määr ja maksimumsumma Eesti kroonides ning selle osakaal projekti abikõlblikust kogumaksumusest; 7) projekti kulude ja tegevuste abikõlblikkuse algus- ja lõppkuupäev; 8) toetuse väljamaksete tegemise tingimused; 9) viited õigusaktidele, millega sätestatakse toetuse saaja kohustused ja toetuse tagasinõudmise alused.»; 28) paragrahvi 26 tekst sõnastatakse järgmiselt: «Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija; 2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3) otsuse tegemise alused; 4) toetuse taotleja nimi; 5) selle projekti nimetus, millele toetust taotleti.»; 29) paragrahvi 27 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: «(1) Toetuse saaja on kohustatud taotlema rakendusüksuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist, juhul kui: 1) ta soovib muuta projekti abikõlblikkuse algus- või lõppkuupäeva; 2) esineb «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 18 lõikes 3 muu nimetatud asjaolu. (2) Toetuse saaja on kohustatud rakendusüksust viivitamata teavitama, kui muudetakse projekti tegevusi ja tegevuste aegu või projekti eelarves konkreetsele kulureale ettenähtud kulurea mahtu teise kulurea mahu arvelt rohkem kui 20% projekti mahust kumulatiivselt või muutuvad kontaktandmed.»; 30) paragrahvi 29 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: «(1) Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saajale «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 23 lõike 4 alusel kehtestatud korras ja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud erisusi. Üldjuhul makstakse toetus välja toetuse saaja või partneri eelnevalt tasutud kuludokumentide alusel. Riigiasutusest toetuse saajale võimaldatakse ettemakset «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 23 lõike 4 alusel kehtestatud korras ja tingimustel. Alameetmete raames on rakendusüksuse kaalutlusõiguse alusel lubatud teha väljamakseid osaliselt tasutud kuludokumentide alusel.»; 31) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: «(11) Tulenevalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 23 lõikest 45 võib põhjendatud juhtudel toetuse saajale teha ettemakse. Toetus makstakse välja enne kohustuse tekkimist iga-aastases riigieelarves sätestatud piirmäärade ulatuses: 1) riigiasutusele; 2) mittetulundusühingust või sihtasutusest toetuse saajale, kui ettemakse tagamiseks on tõendatud pangagarantii olemasolu; 3) kohaliku omavalitsuse asutusele või «Riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse» § 3 punkti 7 mõistes riigi asutatud sihtasutusest toetuse saajale.»; 32) paragrahvi 29 lõiked 2–5 sõnastatakse järgmiselt: «(2) Väljamakse tegemiseks esitab toetuse saaja väljamakse taotluse. Väljamakse taotlusele lisab toetuse saaja kuludokumentide ja tasumist tõendavate kuludokumentide kinnitatud koopiad. Juhul kui projekti raames hüvitatakse kaudset personalikulu, siis deklareerib toetuse saaja iga väljamakse taotlusega proportsionaalselt vastavalt määruse § 16 lõikes 7 toodud määradele kaudsete kulude summa projekti otsekuludest. (3) Rakendusüksus kontrollib toetuse saaja esitatud väljamakse taotlust, kuludokumentide ja tasumist tõendavate dokumentide koopiaid ning toetuse väljamaksmise aluseks olevate dokumentide nõuetele vastavust ja kulude abikõlblikkust ning teeb toetuse väljamakse või keeldub sellest. (4) Kui toetuse saaja esitatud väljamakse taotlus on korrektselt täidetud ning kulud on abikõlblikud ja vastavuses taotluse rahuldamise otsusega, sisestab rakendusüksus väljamakse taotluse struktuuritoetuse registrisse üldjuhul 14 tööpäeva jooksul väljamakse taotluse rakendusüksusesse saabumise päevast arvates ja teeb väljamakse. (5) Kui toetuse saaja esitatud väljamakse taotlus on puudulik, teavitab rakendusüksus sellest toetuse saajat viivitamata. Väljamakse taotluse menetluse aeg pikeneb puuduste kõrvaldamise aja võrra. Oluliste puuduste ilmnemisel esitab toetuse saaja uue väljamakse taotluse.»; 33) paragrahvi 29 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks; 34) paragrahvi 30 lõike 1 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: «6) eristama selgelt oma raamatupidamises ja tagama, et partner eristaks oma raamatupidamises, toetuse kasutamisest saadud tulu muust tulust ning toetuse kasutamisega seotud kulud muudest kuludest, samuti kulusid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;»; 35) paragrahvi 30 lõike 1 punkt 10 sõnastatakse järgmiselt: «10) võimaldama auditi või järelevalvetoimingute tegemist ning osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama volitatud isikul esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks viibida toetuse saaja, partneri või teiste projektis osalevate isikute ruumides ja territooriumil, mis on seotud toetuse kasutamisega;»; 36) paragrahvi 30 lõike 1 punkt 13 sõnastatakse järgmiselt: «13) kõigi kulutuste korral suuremas summas kui 50 000 Eesti krooni käibemaksuta peab toetuse saaja võtma vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist omavahel sõltumatutelt pakkujatelt;»; 37) paragrahvi 30 lõike 1 punkt 17 sõnastatakse järgmiselt: «17) projekti raames tulu teenimisel järgima «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõike 2 alusel kehtestatud määrust;»; 38) määruse lisade 1–3 vormid A (taotlusvormid) kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). Peaminister Andrus ANSIP Rahandusminister Jürgen LIGI Riigikantselei Riigi Teataja osakonna juhataja riigisekretäri ülesannetes Jüri HEINLA Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 6.08.2009. a resolutsioon nr 17-1/09-04055.