Legislator Case Law & Legislation
13211355 EE

Tallinna Linnavolikogu — Tallinna linna 2008. aasta konsolideeritud majandusaasta aruande kinnitamine — KO, 121, 1649

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Tallinna Linnavolikogu — Tallinna linna 2008. aasta konsolideeritud majandusaasta aruande kinnitamine — KO, 121, 1649

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 1 ja § 391 lg 2 alusel kooskõlas valla- ja linnaeelarve seaduse §-ga 26 ja Tallinna põhimääruse §-ga 591 ning tulenevalt linnavalitsuse ettepanekust. § 1. Kinnitada Tallinna linna 2008. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne vastavalt lisale. § 2. Määrus jõustub 29. juunil 2009. a. Tallinna Linnavolikogu esimees Toomas Vitsut Tallinna Linnavolikogu 18. juuni 2009 määruse nr 21 “Tallinna linna 2008. aasta konsolideeritud majandusaasta aruande kinnitamine” LISA LISA Revisjonikomisjoni arvamus Tallinna linna 2008. aasta konsolideeritud majandusaasta aruande kohta Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 391 ja Valla- ja linnaeelarve seaduse § 26 lg 5 esitab revisjonikomisjon arvamuse Tallinna linna 2008. aasta konsolideeritud majandusaasta aruande kohta. Raamatupidamise aastaaruanne Konsolideeritud bilanss ja tulemiaruanne Tallinna konsolideeritud aruandesse on koondatud 24 linna ametiasutuse, 256 hallatava asutuse ning linna valitseva mõju all oleva 11 äriühingu ja 12 sihtasutuse 2008. aasta majandustegevuse tulemused. Linna bilansimaht seisuga 31.12.2008 oli 18 960 miljonit krooni, kasvades võrreldes 2007.aastaga 142 miljonit krooni. Netovara maht moodustas kokku 15 697 miljonit krooni, vähenedes aastaga kokku 242 miljonit krooni. Linna tegevustulud moodustasid kokku 7 042 miljonit krooni. Sellest maksutulud 65%, saadud toetused 19%, kaupade ja teenuste müügist saadud tulud moodustasid 14% ning muud tulud (sh põhivara müük) 2%. Tulud kokku ületasid eelneva aasta tulusid ligi 1 046 miljonit krooni. Kõige enam kasvas maksutulud 604 miljonit krooni, sh suurenesid tulud riiklikest maksudest (üksikisiku tulumaks, maamaks) kui ka kohalikest maksudest enim reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks. Linna tegevuskulud moodustasid kokku 7 678 miljonit krooni, millest tööjõukulud moodustasid 33%, põhivara amortisatsioon 14%, antud toetused 11% ning muud tegevuskulud 42%. Võrreldes eelneva aastaga suurenesid tegevuskulud 21%. Peamine indikaator, mis tõstis tegevuskulude kasvu oli 2008.aastal kasvanud linna töötajate keskmine töötasu ja mitmete kaupade ja teenuste hindade tõus (sh küte, elekter). Samuti avaldas tegevuskulude kasvule mõju linna ja erasektori koostöölepingutest (koolide renoveerimine, munitsipaaleluruumide ehitus) tulenevad kulud. Linna konsolideerimisgrupi bilansimaht ja netovara Linna konsolideerimisgrupi bilansimaht 2008.aaasta lõpuks oli 20 662 miljonit krooni, mis kasvas võrreldes 2007.aastaga 272 miljonit krooni. Seisuga 31.12.2008 oli netovara 16 119 miljonit krooni, mis 2007.aastaga võrreldes vähenes 295 miljonit krooni. Aruandeaasta tegevustulud olid 9 046 miljonit krooni, tegevuskulud moodustasid 9 799 miljonit krooni ja amortisatsioonikulu moodustas 1 298 miljonit krooni. Eelarve täitmine Tulud 2008.aasta eelarve tulude täitmine moodustas 7 085 miljonit krooni ehk 99,1%. Põhilise osa moodustas sellest maksutulu 65%. Tulumaksutulu saadi 4 084 miljonit krooni, mida oli 73 miljonit krooni ehk 1,8% kavandatust vähem. Antud situatsioon on seletatav eelkõige majandussurutise süvenemisega 2008. aasta IV kvartalis, mille tulemusel järsult hakkas vähenema tööhõive ning sellest tulenevalt tulumaksu tulu. Kulud 2008. aasta tegevuskulude täitmine oli 6 254 miljonit krooni, mis moodustas 97,6% eelarves kavandatust. Eelarve peamised tegevuskulude mahud moodustasid haridusvaldkonna kulud 39%, linnatransport 14%, sotsiaalhoolekanne 9%. Investeerimistegevus 2008. aasta investeerimistegevuse eelarve kulutuste täitmise osas moodustas 1 409 miljonit krooni ehk 88,6% kavandatust. Suuremad investeeringud toimusid teedemajanduse, hariduse, kultuuri ja heakorra valdkonnas. Peale linna enda investeerimisprojektide on linn kaasanud investeerimisprojektidesse erasektorit, seda just nn PPP – projektide raames. 2008. aastal moodustasid PPP-projektidele tehtud kulutused kokku 356 miljonit krooni. Laenud 2008. aasta jooksul võttis linn eelarves ettenähtud investeeringute (tee-ehitusprojektid) katteks laenu Euroopa Investeerimispangalt kokku 31,96 miljonit eurot ehk 500 miljonit krooni tähtajaga 20 aastat (intressimarginaal 0,128%). Laenu tagastamine toimub igaaastaste võrdsete maksetena kuni 2028. aastani. 2008.aasta lõpul oli linna eelarvest tagasimakstavaid võlakirju ja laene kokku üheksa. Linna võlakoormus on püsinud seadusega sätestatud piirides. Linna laenuportfelli kaalutud keskmine eluiga on seisuga 31.12.2008 seisuga 13,4 aastat ja kaalutud keskmine marginaal 0,12%. 2008. aastal oli linna võlakoormuse näitaja 36,9%, mida reitinguagentuur Moody´s on seni hinnanud mõõdukaks. Reservfond Linna täpsustatud reservfondi suuruseks 2008. aastal oli 41 002 500 krooni, millest kasutati 35 433 000 krooni ehk 86%. Linnaosadele eraldatud täpsustatud reservfond moodustas 13 615 500 krooni, Peamiselt on reservfondi kasutatud kultuuri- ja spordiürituste kulude katteks, mittetulundusühingute tegevuse toetamiseks, ettenägematuteks ehitus- ja koristustöödeks. Audiitori järeldusotsus Tallinna linna 2008. aasta raamatupidamise aastaaruannet auditeeris Ernst&Joung Baltic AS. Audiitorfirma kontrollis linna konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31. detsember 2008 ning eeltoodud kuupäevaga lõppenud majandusaasta kasumiaruannet, omakapitali muutuste aruannet ja rahavoogude aruannet. Audiitorfirma positiivse järeldusotsuse kohaselt kajastab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt grupi finantsseisundit, majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid seisuga 31.12.2008 kooskõlas hea raamatupidamistavaga. Samuti on eelarve täitmise aruanne olulises osas vastavuses linna poolt kinnitatud eelarvega ja selle muudatustega. Kokkuvõte Linna finantsseis ja maksevõime on head. Linn lõpetas aasta 464 miljoni kroonise kassajäägiga. Linna võlakoormus on püsinud seadusega sätestatud piirides, samuti on reitinguagentuur Moody´s linna võlakoormust hinnanud seni mõõdukaks. Linna 2008. aasta eelarve täitmist võib samuti hinnata heaks. Kui eelarve tulude täitmine oli 99,1%, siis tegevuskulud täideti eelarve vahendite säästlikumast kasutamisest tingituna 97,6% ulatuses. Juba 2000. aastal seati linna peamiseks eelarvepoliitiliseks eesmärgiks hoida tulem enne amortisatsiooni positiivsena. Seatud eesmärki on seni suudetud edukalt täita. Aruandeaastal oli linna tulem amortisatsioonikuludeta 334 miljonit krooni, mis kinnitab, et linn on omavahendite arvelt suuteline katma jooksvatest tegevustest tulenevad kulud. Samas arvestades linna suurt põhivara mahtu on ka linna amortisatsioonikulud märkimisväärsed. Linnal puudub täna võimalus võtta laenu ning keskvalitsuse tegevuse tulemusel on linna tulubaasi olulises mahus kärbitud, mistõttu võib linnal edaspidi osutuda keeruliseks teha piisavas mahus investeeringuid nii olemasolevate varade säilitamiseks kui ka linna arengu seisukohalt vajalike uute investeerimisprojektide elluviimiseks. Ettepanekud Tutvunud ja analüüsinud Tallinna linna 2008. aasta majandusaasta konsolideeritud aruannet ja eelarve täitmise aruannet, teeb revisjonikomisjon Tallinna Linnavalitsusele järgmised ettepanekud: 1. Linna eelarvevahendite säästlikumaks kasutamiseks luua linna asutusi hõlmav tsentraalne ostu- ja hankekeskus. 2. Linna teenuste müügi suurendamiseks luua uusi teenuseid, teenuste hinnakujunduse ja turundusega tegelev müügiorganisatsioon. 3. Linna tegevuskulude optimeerimiseks jätkata tugiteenuste tsentraliseerimisega (finants, õigus, IT, personali jt valdkonnad). 4. Linna tulude laekumise tagamiseks tegeleda aktiivsemalt võlglastega ja välja töötada nõuete haldamiseks ühtne kord. 5. Jätkata linna juhtorganitele vajalikku finantsinformatsiooni tagava infosüsteemi arendamist. 6. Välja töötada meetmed linna äriühingute ja sihtasutuste jätkusuutlikkuse tagamiseks ja konkurentsivõime säilitamiseks. Arvamus on läbi vaadatud revisjonikomisjoni 16. juuni 2009. aasta koosolekul. Tallinna Linnavolikogu esimees Toomas Vitsut Õiend 14.10.2009 15:09 "Lisas 36 tabelis "Konsolideerimata bilanss" on asendatud real "Pikaajalised muud nõuded ja ettemaksed" 2008. aasta summa 122 summaga 65 ja 2007. aasta summa 35 383 summaga 35 175 ning vastavalt asendatud summadele on muudetud ka tabeli read "Põhivara kokku" ning "Varad kokku"." Alus: „Riigi Teataja seaduse“ § 17 lg 32 ja Tallinna Linnavalitsuse 30.09.2009 kiri nr LV-1/6349.

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →