Mootorsõidukijuhi esmaabikoolituse, selle õppevahendite ja -kava nõuded ning tunnistuse vorm

(1) Mootorsõidukijuhi esmaabikoolituse (edaspidi esmaabikoolitus) kestus on 16 tundi, millest ühe kolmandiku moodustab praktiline osa.

(2) Esmaabikoolituse õpperühmas võib olla kuni 25 õpilast.

Esmaabikoolituse läbiviimisel kasutatakse vähemalt järgmisi õppevahendeid

1) mootorsõiduki esmaabikomplektid;

2) sidumisvahendite komplektid, sealhulgas kolmnurkrätikud paarikaupa harjutamiseks;

3) desinfitseerimisvahendiga puhastatav mannekeen, millel on võimalik palpeerida pulssi, harjutada kaudset südamemassaaži ning hingamisteede avamist ja ventileerimist;

4) hingamisteede avatust ja suletust illustreeriv õppematerjal;

5) elustamise skemaatilised plakatid ja pildimaterjal;

6) esmaabikoolituse praktilise osa abivahendid (põrandatekk või vaip, desinfitseerimisvahendid).

(1) Esmaabikoolituse õppekava (edaspidi õppekava) koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast.

(2) Õppekava sisaldab järgmisi esmaabiteadmisi ja -oskusi

1) õnnetusolukorra hindamine, õnnetusolukorras tegutsemine (sealhulgas paanikaga toimetulek) ja hädaabi kutsumine, kannatanu seisundi hindamine (sealhulgas kannatanu asendi muutmisega seotud ohud), esmaabi olemus ja üldpõhimõtted, välistingimustes abiandmise iseärasused, edasise tervisekahju ennetamine;

2) esmaabi teadvusetuse korral – vabade hingamisteede tagamine, hapnikupuudusest põhjustatud ajukahjustuse ennetamine, võõrkeha eemaldamine hingamisteedest, elustamine;

3) esmaabi vigastuste korral – keha pindmised ja sügavad vigastused (sealhulgas liiklusõnnetusele iseloomulikud vigastused), sisemised ja välised verejooksud, verejooksu peatamise võtted, haavade sidumise võtted ja reeglid, sideme ja kolmnurkrätiku kasutamine, luumurdudega kaasnevad ohud, lahastamise reeglid ja lahastamisega seotud ohud, liigesetraumad (sealhulgas nihestused ja nikastused), erinevate kehaosade põrutused ja muljumised;

4) esmaabi külmakahjustuse ja põletuse korral sõltuvalt põhjustest (termilised, keemilised);

5) meditsiinilise šoki olemus ja šokiseisundis kannatanu abistamine;

6) mootorsõiduki esmaabikomplekti kasutamine.

(3) Õppekava praktilises osas on igal koolitusest osavõtjal võimalik harjutada hingamisteede avamist, elustamist, välise verejooksu peatamist, haava sidumist, luumurru fikseerimist abivahendiga, kannatanu asendi (šokiasend, stabiilne külgasend) seadmist, mootorsõiduki esmaabikomplekti kasutamist ning teadvusel ja teadvusetu kannatanu üldist abistamist.

Esmaabikoolituse läbiviija väljastab koolituse läbinud isikule tunnistuse, mille vorm on esitatud käesoleva määruse lisas.

Määrus jõustub 2010. aasta 1. jaanuaril.

Minister Hanno PEVKUR

Kantsler Marelle ERLENHEIM