Relvastatud üksuse tegevuse kord

Justiitsministeeriumi valitsemisalas olevate vanglate juurde moodustatud relvastatud üksuse (edaspidi üksus) põhiülesanne on kuritegude ennetamise, avastamise ja tõkestamisega seotud ning eriettevalmistust nõudvate ülesannete täitmine vanglas.

(1) Üksuse koosseisus on kuni 80 üksuse liiget, kes jagunevad järgmiselt

1) üksuse ülem;

2) rühma juht;

3) rühma liige.

(2) Üksus koosneb neljast piirkondlikust rühmast: Tallinna rühm, Tartu rühm, Viru rühm ja Murru rühm.

(3) Lisaks lõikes 1 nimetatud isikutele võib Justiitsministeeriumi või üksuse ülema otsusel kooskõlastatult vastava vanglaga kaasata ajutiselt üksuse ülesannete täitmiseks vanglateenistujaid, kes oma ettevalmistuselt on sobivad üksuse ülesannete täitmiseks. Ajutised liikmed vabanevad üksuse ülesannete täitmise ajaks muude teenistuskohustuste täitmisest.

Justiitsminister kehtestab käskkirjaga üksuse testid ja testide sooritamise korra.

(1) Üksuse liikme nimetab ja vabastab justiitsminister käskkirjaga Justiitsministeeriumi vanglate valdkonda juhtivaasekantsleri (edaspidi asekantsler) ettepanekul kooskõlastatult vastava vangla direktoriga.

(2) Rühma juhiks ja liikmeks nimetamise eelduseks on

1) üksuse väljaõppel osalemine kolme kuu jooksul enne nimetamist;

2) testide edukas sooritamine.

(1) Üksuse ülema nimetab ja vabastab justiitsminister käskkirjaga asekantsleri ettepanekul.

(2) −(3)

(1) Üksus täidab vanglas eriettevalmistust ja kiiret tegutsemist eeldavaid eriti ohtlikke ülesandeid. Üksuse eesmärk on ennetada, avastada ja tõkestada kuritegu või muu erakorraline sündmus, mis ohustab vangla julgeolekut ja sisekorda.

(2) Lõikes 1 nimetatud ülesannet täites võtab üksus osa

1) massilise korratuse tõkestamisest;

2) pantvangi võetud isiku vabastamisest;

3) vangla vastu toimepandud ründe tõrjumisest;

4) hädaolukorra lahendamisest;

5) ebaseaduslikult hõivatud objekti vabastamisest;

6) vangla või kinnipeetava läbiotsimisest;

7) kinnipeetava saatmisest ja ümberpaigutamisest;

8) erakorralisest teenistusvalvest justiitsministri määratud ulatuses.

(2¹) Üksus võtab ametiabi korras osa avaliku korra tagamisest.

(2²) Ametiabi andmise korralduse annab justiitsminister. Edasilükkamatutel juhtudel otsustab ametiabi andmise asekantsler, kes teavitab sellest viivitamatult ministrit ja kantslerit.

(3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud ülesande täitmise ajaks vabaneb üksuse liige oma muude teenistuskohustuste täitmisest.

(4) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud ülesannet täites kannab üksuse liige eririietust ja numbrimärki.

(1) Üksuse ülesannete täitmiseks annab kirjaliku korralduse asekantsler.

(2) Edasilükkamatutel juhtudel annab asekantsler üksuse ülemale suulise korralduse.

(2¹) Üksuse ülesande täitmiseks koostatakse eelnevalt tegevuskava. Tegevuskava koostamise eest vastutab üksuse ülem. Tegevuskava ei koostata üksuse ülesande täitmiseks edasilükkamatutel juhtudel.

(3) Asekantsler esitab enne üksuse kokku kutsumist justiitsministrile kirjaliku teate, mis sisaldab üksuse kokkukutsumise kohta, vajadust ja eesmärki. Kui edasilükkamatutel juhtudel ei ole võimalik teadet enne esitada, tuleb see esitada viivitamata pärast üksuse kokkukutsumist.

(4) Asekantsleri korralduse alusel kutsub üksuse ülem üksuse liikmed kogunemispunkti rühma juhtide kaudu.

(5) Kui üksus on jõudnud kogunemispunkti, tutvustab asekantsler või tema volitatud isik asekantsleri korraldust üksuse ülemale.

(6) Üksuse ülem tutvustab üksuse liikmetele ürituse eesmärke, jagab ülesandeid ning otsustab teenistusrelvade ja erivahendite kasutamise ning numbrimärkide jagamise.

(7) Teenistusrelvade, erivahendite ja numbrimärkide kasutamise fikseerimise korraldab üksuse ülem. Üritus jäädvustatakse tehniliste vahendite abil, kui see on võimalik. Jäädvustust säilitatakse vähemalt kolm kuud.

(1) Üksust juhib üksuse ülem.

(2) Üksuse ülem allub asekantsleri kaudu justiitsministrile.

(3) Rühma juhid ja liikmed alluvad üksuse ülemale.

Üksuse ülema kohustused on

1) üksuse juhtimine üksuse ülesannete täitmisel;

2) üksuse arengu- ja tööplaanide ning muude korralduslike dokumentide väljatöötamine;

3) üksuse liikme nimetamise ja vabastamise ettepanekute tegemine asekantslerile;

4) erinevatel objektidel ja erinevate ülesannete täitmisel järgitava tegutsemistaktika väljatöötamine;

5) üksuse tegevusest aru andmine asekantslerile ja tema kaudu justiitsministrile, sealhulgas ülesande täitmise aruande esitamine ja eelmise aasta tegevuse koondaruande esitamine;

6) üksuse eelarve koostamise protsessis osalemine ja üksuse ülesannete täitmiseks vajalike vahendite eraldamise taotlemine;

7) üksuse liikmele ülesannete täitmiseks antud eririietuse ning relvade ja erivahendite säilimise ja sihipärase kasutamise tagamine;

8) rühma juhi ja liikme väljaõppe ning täiendõppe organiseerimine;

9) üksuse esindamine.

Üksuse ülemal on õigus

1) anda korraldusi rühma juhile ja liikmele;

2) pärida üksuse tegevuse asjus aru ja saada teavet vangla direktorilt ning Justiitsministeeriumi vanglate osakonnalt;

3) teha justiitsministrile ettepanekuid üksuse liikmele lisatasu maksmise ja distsiplinaarkaristuse kohaldamise kohta.

Üksuse ülemat asendab tema ettepanekul ja asekantsleri otsusel rühma juht.

Rühma juhi pädevuses on

1) teha üksuse ülemale ettepanek rühma liikme nimetamiseks ja vabastamiseks;

2) täita üksuse ülemalt saadud ülesandeid;

3) anda rühma tegevusest aru üksuse ülemale;

4) anda korraldusi rühma liikmetele;

5) taotleda üksuse ülemalt rühma ülesannete täitmiseks vajalike vahendite eraldamist ja pidada nende üle arvet;

6) esindada rühma ja rühma nimel edastada selle tegevust käsitlevaid seisukohti üksuse ülemale.

Rühma juhti asendab tema ettepanekul ja üksuse ülema otsuse alusel rühma liige.

(1) Üksuse liikmele korraldatakse väljaõpet üldjuhul tema teenistuskohustuste täitmise ajal.

(2) Väljaõppe ajaks vabaneb üksuse liige oma muude teenistuskohustuste täitmisest.

(3) Kui üksuse liige saab väljaõpet teenistuskohuste täitmise ajal üle viie tunni nädalas, kooskõlastab üksuse ülem väljaõppe vangla direktoriga.

Üksuse koosseisu kuuluvat liiget tasustatakse justiitsministri käskkirja alusel selle vangla eelarvest, kelle koosseisu liige kuulub.

Rühma liige on üksuse koosseisu nimetatud isik, kes on kohustatud

1) osalema üksuse ülesannete täitmisel ja väljaõppel;

2) teavitama viivitamatult rühma juhti tööalasel koolitusel osalemisest;

3) täitma rühma juhilt üksuse tegevusega seoses saadud ülesandeid.

[Käesolevast tekstist välja jäetud]