Vabariigi Valitsus — Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord” muutmine — RT I, 40, 270

Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõike 2 alusel. Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruses nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» (RT I 2007, 11, 56; 2008, 37, 223) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses: « (21) Programmile kohaldatakse käesolevas määruses projekti kohta sätestatut, kui ei ole sätestatud teisiti. (22) Kui projekti elluviimisse on kaasatud partner, loetakse partneri tehtud kulud abikõlblikeks, kui need vastavad tingimustele, mis on sätestatud käesolevas määruses ja «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 2 punktis 2.»; 2) paragrahvi 2 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: « (2) Kulud võib lugeda abikõlblikeks, kui: 1) need on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil või sellele järgneva 45 kalendripäeva jooksul, aga hiljemalt 31. detsembril 2015. a; 2) kulude tekkimise aluseks olevad tegevused toimusid projekti abikõlblikkuse perioodil. (3) Kulu tekkimise ajaks käesoleva määruse tähenduses on kuludokumendi koostamise kuupäev.»; 3) paragrahvi 3 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: « (2) Abikõlblikud on järgmised projektiga seotud füüsilise isiku (edaspidi töötaja) personalikulud: 1) töötasu, kui töötaja töötab projekti heaks töölepingu, avaliku teenistuja ametisse nimetamise käskkirja või korralduse või võlaõigusliku lepingu alusel; 2) puhkusetasu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga ja vastavalt «Töölepingu seaduses» sätestatud korrale; 3) transpordikulu vastavalt ühissõiduki pileti või taksoarve summale, tegelikule kulule kütusekulu tõendava dokumendi ja kalkulatsiooni esitamisel või vastavalt asutusesiseselt kehtestatud isikliku sõiduvahendi kasutamise tingimustele ja hüvitisele kilomeetri kohta; 31) seadustest tulenevad ametist vabastamise, töölepingu lõpetamise ja muud hüvitised proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga; 32) lähetuskulu, sealhulgas päevaraha, majutuskulu, transpordikulu, toitlustuskulu ja reisikindlustus, kui töötaja töötab projekti heaks töölepingu või avaliku teenistuja ametisse nimetamise käskkirja või korralduse alusel; 33) kinnipidamised ja seadustest tulenevad maksud käesoleva lõike punktides 1, 2 ja 31 toodud kuludelt; 34) koolituskulu; 35) töötervishoiu kulu; 4) muud meetme tingimustes nimetatud personalikulud; 41) eeltoodud kuludelt «Tulumaksuseaduse» § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustuselt tasutav maks, kui nii on sätestatud meetme tingimustes ja erisoodustus vastab käesoleva määruse § 5 lõikes 2 sätestatule.»; 4) paragrahvi 3 lõiked 71–73 tunnistatakse kehtetuks; 5) määrust täiendatakse §-dega 31–33 järgmises sõnastuses: « § 31. Ühtse määra alusel kaudsete kulude hüvitamine (1) Euroopa Sotsiaalfondist ja Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatavate meetmete raames võib lubada kaudsete kulude hüvitamist ühtse määra alusel kuni 20% ulatuses projekti otsekuludest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1081/2006, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1784/1999 (ELT L 210, 31.07.2006, lk 12–18), artikli 11 lõike 3 punkti b alapunktile i ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1783/1999 (ELT L 210, 31.07.2006, lk 1–11), artikli 7 lõike 4 punktile i. (2) Ühtse määra alusel hüvitatakse järgmised kaudsed kulud: 1) projekti administreerimisega seotud käesoleva määruse § 3 lõike 2 kohased personalikulud ja projekti administreerimise kulu juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtjaga sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel (edaspidi kaudne personalikulu); 2) käesoleva määruse § 3 lõike 5 kohased projekti üldkulud ning projekti raames tekkiv amortisatsioonikulu (edaspidi kaudne üldkulu). (3) Projekti administreerimine on: 1) projekti tegevuste ning ajakava planeerimine ja koordineerimine; 2) projekti eelarve koostamine ja muutmine; 3) projektiga seotud hangete ettevalmistamine ja läbiviimine; 4) projektiga seotud õiguslikud toimingud, sealhulgas lepingute koostamine ja sõlmimine; 5) projekti raamatupidamine, sealhulgas projektiga seotud pangaülekannete tegemine; 6) projekti aruandlus, sealhulgas väljamakse taotluste ja aruannete koostamine, esitamine ja menetlemine. (4) Projekti otsekuludeks loetakse kõik projekti abikõlblikud kulud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kulud. (5) Projekti otsekuludeks loetakse ka seminaride, koolituste, konverentside, infopäevade (edaspidi ürituste) tarbeks eraldi üüritud ruumide üürikulu või ürituste tarbeks eraldi soetatud bürootarvete kulu. (6) Ühtse määra alusel kaudsete kulude hüvitamise võimalus, ühtsete määrade suurused ja ühtse määra alusel hüvitatavate kulude loetelu tuleb sätestada meetme tingimustes. Meetme tingimustes võib sätestada projekti abikõlbliku kogusumma, millest alates käesoleva paragrahvi lõike 10 kohaseid ühtseid määrasid rakendatakse. Kui meetme tingimustes on sätestatud ühtse määra alusel kaudsete kulude hüvitamise võimalus, tuleb see sätestada ka taotluse rahuldamise otsuses. (7) Põhjendatud juhul võib ühtse määra alusel kulude hüvitamise võimaluse meetme tingimustes sätestada tagasiulatuvalt rakendusüksuse poolt väljamaksmata kuludele, fikseerides taotluse rahuldamise otsuses või programmis kuupäeva, millest alates ühtse määra alusel kulude hüvitamist rakendatakse. Rakendusüksuse poolt juba välja makstud kuludele ühtset määra juurde ei arvestata. (8) Projektile sätestatud ühtse määra suurus toetuse taotluse rahuldamise otsuses või programmis toodud abikõlbliku kogusumma vähendamisel ei muutu. Suurendades toetuse taotluse rahuldamise otsuse või programmiga projekti abikõlblikku kogusummat, peab korrigeerima projektile sätestatud ühtset määra tulenevalt projekti abikõlblikust kogusummast. (9) Kui meetme tingimustes on abikõlblikuna sätestatud nii personali- kui ka üldkulud, siis ühtse määra alusel kaudseid personalikulusid või üldkulusid eraldiseisvana ei hüvitata. (10) Ühtsed määrad Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavatele projektidele ja programmidele sätestatakse vastavalt taotluse rahuldamise otsuses või programmis sätestatud abikõlblikule kogusummale järgmiselt: 1) avatud taotlusvooru projekti ja programmi puhul abikõlbliku kogusummaga kuni 2 999 999 Eesti krooni – 18% ulatuses kaudseid personalikulusid ja 2% kaudseid üldkulusid projekti otsekulude toetuse summast; 2) avatud taotlusvooru projekti ja programmi puhul abikõlbliku kogusummaga 3 000 000–4 999 999 Eesti krooni – 14% kaudseid personalikulusid ja 2% kaudseid üldkulusid projekti otsekulude toetuse summast; 3) avatud taotlusvooru projekti puhul abikõlbliku kogusummaga 5 000 000 ja enam Eesti krooni – 8,5% kaudseid personalikulusid ja 1,5% kaudseid üldkulusid projekti otsekulude toetuse summast; 4) programmi puhul abikõlbliku kogusummaga 5 000 000–9 999 999 Eesti krooni – 8,5% kaudseid personalikulusid ja 1,5% kaudseid üldkulusid projekti otsekulude toetuse summast; 5) programmi puhul abikõlbliku kogusummaga 10 000 000 ja enam Eesti krooni tuleb ühtse määra kasutamiseks rakendusasutusel või rakendusüksusel rakendusasutuse nõusolekul läbi viia või tellida analüüs. (11) Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmisel tuleb ühtse määra kasutamiseks rakendusasutusel või rakendusüksusel rakendusasutuse nõusolekul läbi viia või tellida analüüs. (12) Ühtse määra leidmiseks programmidele tuleb analüüsi raames vähemalt ühe aasta jooksul toetuse saajale reaalselt hüvitatud kaudsete personalikulude ja üldkulude summat võrrelda programmi eelarves kinnitatud sama perioodi otsekulude summaga. (13) Analüüs peab olema erapooletu ja põhjendatud ning põhinema tegelikel kuludel, katma vähemalt ühe kalendriaasta tegelikke kulusid ning võib olla läbi viidud sarnase meetme lõpetatud projektide või käimasoleva projekti tegelike kulude baasil. (14) Analüüsi tulemused, rakendamise metoodika ja selle alusel leitud ühtsed määrad kooskõlastatakse enne meetme tingimustes muudatuse tegemist Rahandusministeeriumiga kirja teel. Rahandusministeeriumi nõusolekuta ühtse määra alusel kulusid ei hüvitata. (15) Hüvitatav kaudsete kulude summa arvestatakse projektile kehtiva ühtse määra alusel iga väljamakse taotluse otsekulude abikõlblikust toetuse summast. (16) Kaudseid kulusid, mis kuuluvad vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 hüvitamisele ühtse määra alusel, kuludokumentide, kindlasummaliste maksete ega standardiseeritud ühikuhindade alusel ei hüvitata. (17) Ühtse määra alusel hüvitatavaid kaudseid kulusid kuludokumentide ega tasumist tõendavate dokumentidega ei tõendata ning käesoleva määruse § 3 lõigetes 4, 7 ega 8 sätestatut neile ei kohaldata. (18) Meetmetes ega programmides, kus enamiku projektide või programmide elluviimise käigus rahastatakse vaid sisseostetavaid terviklikke tegevusi või sisseostetavaid terviklikke tegevusi sisseostmata projekti administreerimist, ühtse määra alusel kaudseid kulusid ei hüvitata. § 32. Standardiseeritud ühikuhindade alusel kulude hüvitamine (1) Euroopa Sotsiaalfondist ja Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatavate meetmete raames võib meetme tingimustes lubada kulude hüvitamist standardiseeritud ühikuhindade alusel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1081/2006 artikli 11 lõike 3 punkti b alapunktile ii ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1080/2006 artikli 7 lõike 4 punktile ii. (2) Standardiseeritud ühikuhindade alusel kulude hüvitamise võimalus ja standardiseeritud ühikuhindade suurused tuleb sätestada meetme tingimustes. Kui standardiseeritud ühikuhindade kasutamise võimalus on ette nähtud meetme tingimustes, tuleb see sätestada ka taotluse rahuldamise otsuses. (3) Põhjendatud juhul võib standardiseeritud ühikuhindade alusel kulude hüvitamise võimaluse meetme tingimustes sätestada tagasiulatuvalt rakendusüksuse poolt väljamaksmata kuludele, fikseerides taotluse rahuldamise otsuses või programmis kuupäeva, millest alates standardiseeritud ühikuhindade alusel kulude hüvitamist rakendatakse. Rakendusüksuse poolt juba välja makstud kulusid standardiseeritud ühikuhindadesse ümber ei arvestata. (4) Standardiseeritud ühikuhindade alusel toetuse andmiseks tuleb rakendusasutusel või rakendusüksusel rakendusasutuse nõusolekul ühikuhindade väljaarvestamiseks läbi viia või tellida analüüs. (5) Analüüs peab olema erapooletu ja põhjendatud ning põhinema tegelikel kuludel. Analüüsi tulemused, rakendamise metoodika ja selle alusel leitud standardiseeritud ühikuhindade suurused kooskõlastatakse enne meetme tingimustes ja taotluse rahuldamise otsuses muudatuse tegemist Rahandusministeeriumiga kirja teel. Rahandusministeeriumi nõusolekuta standardiseeritud ühikuhindade alusel kulusid ei hüvitata. (6) Kulusid, mis kuuluvad hüvitamisele standardiseeritud ühikuhindade alusel, kuludokumentide, kindlasummaliste maksete ega ühtse määra alusel ei hüvitata. (7) Standardiseeritud ühikuhindade alusel hüvitatavaid kulusid kuludokumentide ega tasumist tõendavate dokumentidega ei tõendata ning käesolevas määruses sätestatud kulude tõendamise nõudeid neile ei kohaldata. (8) Standardiseeritud ühikuhindade kohaldamisel on toetuse saaja kohustatud tõendama kulude hüvitamise aluseks olevate ühikute arvu ning säilitama ühikute arvu tõendamiseks kasutatavaid dokumente kuni «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 5 sätestatud tähtpäevani. (9) Meetmetes ega programmides, kus enamiku projektide või programmide elluviimise käigus rahastatakse vaid sisseostetavaid terviklikke tegevusi või sisseostetavaid terviklikke tegevusi sisseostmata projekti administreerimist, standardiseeritud ühikuhindade alusel kulusid ei hüvitata. § 33. Kindlasummaliste maksete alusel kulude hüvitamine (1) Euroopa Sotsiaalfondist ja Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatavate meetmete raames võib meetme tingimustes lubada kulude hüvitamist kindlasummaliste maksete alusel kuni 50 000 euro ulatuses projekti abikõlblikust kogusummast vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1081/2006 artikli 11 lõike 3 punkti b alapunktile iii ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1080/2006 artikli 7 lõike 4 punktile iii. (2) Kindlasummaliste maksete alusel kulude hüvitamise võimalus tuleb sätestada meetme tingimustes ja taotluse rahuldamise otsuses. Taotluse rahuldamise otsuses või programmis tuleb lisaks sätestada kindlasummaliste maksete suurused ning nende kulude loetelu, mida kindlasummaliste maksete alusel hüvitatakse. (3) Põhjendatud juhul võib kindlasummaliste maksete alusel kulude hüvitamise võimaluse meetme tingimustes sätestada tagasiulatuvalt rakendusüksuse poolt väljamaksmata kuludele, fikseerides taotluse rahuldamise otsuses või programmis kuupäeva, millest alates kindlasummaliste maksete alusel kulude hüvitamist rakendatakse. Rakendusüksuse poolt juba välja makstud kulusid kindlasummaliste maksete alusel hüvitatavateks ümber ei arvestata. (4) Kindlasummaliste maksete alusel toetuse andmiseks tuleb rakendusasutusel või rakendusüksusel rakendusasutuse nõusolekul läbi viia või tellida analüüs kindlasummaliste maksete arvestamise metoodika väljatöötamiseks. (5) Analüüs peab olema erapooletu ja põhjendatud ning põhinema tegelikel kuludel. Analüüsi tulemused ja rakendamise metoodika kooskõlastatakse enne meetme tingimustes ja taotluse rahuldamise otsuses muudatuse tegemist Rahandusministeeriumiga kirja teel. Rahandusministeeriumi nõusolekuta kindlasummaliste maksete alusel kulusid ei hüvitata. (6) Kulusid, mis kuuluvad hüvitamisele kindlasummaliste maksete alusel, kuludokumentide, standardiseeritud ühikuhindade ega ühtse määra alusel ei hüvitata. (7) Toetuse saaja on kohustatud tõendama projekti väljundite teket või tulemuste saavutamist ning säilitama tõendamiseks kasutatavaid dokumente kuni «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 5 sätestatud tähtpäevani. (8) Kindlasummaliste maksete alusel hüvitatavaid kulusid kuludokumentide ega tasumist tõendavate dokumentidega ei tõendata ning käesolevas määruses sätestatud kulude tõendamise nõudeid neile ei kohaldata. (9) Projektides ega programmides, mille elluviimise käigus rahastatakse vaid sisseostetavaid terviklikke tegevusi või sisseostetavaid terviklikke tegevusi sisseostmata projekti administreerimist, kindlasummaliste maksete alusel kulusid ei hüvitata.»; 6) paragrahvi 4 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: « (3) Mitterahalise sissemaksena ei käsitata: 1) allahindlusi; 2) projekti raames kasutuses olevaid ruume, seadmeid, materjale ja vahendeid, kui toetuse saaja või partner saavad tavasituatsioonis neid kasutada nende eest tasu maksmata; 3) kulusid, mida hüvitatakse ühtse määra, standardiseeritud ühikuhinna või kindlasummaliste maksete alusel.»; 7) paragrahvi 7 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: « (1) Liiklusvahend käesoleva määruse tähenduses on jalgratas, mopeed, rööbassõiduk, mootorsõiduk «Liiklusseaduse» § 12 lõike 2 tähenduses, veesõiduk «Meresõiduohutuse seaduse» § 2 tähenduses ja õhusõiduk «Lennundusseaduse» § 5 tähenduses.»; 8) paragrahvi 8 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: « (3) Kontoritehnika liisingu puhul hüvitatakse liisingumaksed proportsionaalselt liisingulepingu sõlmimisest projekti lõpuni kulunud ajaga. Võttes arvesse kontoritehnika kasulikku eluiga, peab hilisema väljaostukohustuseta liisinguleping olema vormistatud vähemalt kolmeks aastaks.»; 9) paragrahvi 8 lõiked 4–6 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 8 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt: « (7) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–3 ei kohaldata nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) 1260/1999 (ELT L 210, 31.07.2006, lk 25–69), artiklites 45 ja 46 kirjeldatud tehnilise abi kulude arvestamisele.»; 11) paragrahvi 11 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: « (1) Projekti tuluks loetakse toetuse kasutamise tulemusena saadud tasu müügist, rentimisest, teenustest ja liitumistest või muid samaväärseid laekumisi.»; 12) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: « (11) Kui projekti tulu on enne toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemist või programmi kinnitamist hinnatav, koostab toetuse taotleja finantsanalüüsi, et hinnata projekti arvestusperioodil teenitavat puhastulu.»; 13) paragrahvi 11 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: « (2) Kui käesoleva paragrahvi lõike 11 kohasest finantsanalüüsist selgub, et projekt teenib puhastulu projekti arvestusperioodil, peab toetuse taotleja koostama uue finantsanalüüsi, et hinnata projekti vara kasuliku eluea puhastulu. Projekti abikõlblikke kulusid tuleb vähendada projekti vara kasuliku eluea jooksul teenitava puhastulu summa osa võrra, mis vastab abikõlblike kulude proportsioonile projekti kogukuludest.»; 14) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: « (21) Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatud programmide korral, kui toetuse kasutamise tulemusena teenitakse puhastulu programmi abikõlblikkuse perioodi jooksul, tuleb programmi vältel teenitud puhastulu arvestada programmi abikõlblikkuse perioodi vältel. Kui tulude arvestamise tulemusel selgub hiljemalt programmi abikõlblikkuse perioodi lõpus, et programm teenis puhastulu, mida ei ole programmi rakendamise käigus abikõlblikest kuludest maha arvestatud, tuleb vähendada programmi abikõlblike kulude mahtu teenitud puhastulu võrra. Vajaduse korral nõuab rakendusüksus toetuse tagasi puhastulu summas, mida ei ole abikõlblikest kuludest maha arvatud.»; 15) paragrahvi 11 lõiked 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt: « (3) Kui projekti elluviimise käigus või projekti vara kasuliku eluea jooksul, aga hiljemalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 5 sätestatud tähtpäevani, tõstetakse projekti vara abil pakutava toote või teenuse hinda või tekib toetuse tulemusena uus tuluallikas, mida ei ole arvesse võetud, peab toetuse saaja koostama finantsanalüüsi, kui tulude laekumisi eelnevalt ette nähtud ei olnud, või olemasolevat finantsanalüüsi uuendama. (4) Toetuse saaja teavitab rakendusüksust viivitamata kirjalikult puhastulust, mis on tekkinud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud põhjustel ja mida ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt arvesse võetud. Kui tegemist on olulise puhastuluga, tuleb projekti raames tehtud abikõlblikke kulusid vähendada olulise puhastulu summa osa võrra, mis vastab abikõlblike kulude proportsioonile projekti kogukuludest.»; 16) paragrahvi 11 täiendatakse lõigetega 81–83 järgmises sõnastuses: « (81) Käesoleva paragrahvi lõikeid 11–8 ei kohaldata alla 1 000 000 euro kogumaksumusega Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Ühtekuuluvusfondist rahastatud projektidele, mille vara abil pakutava teenuse või toote tarbimise eest enamik tarbijatest tasu ei maksa «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 22 punktis 12 sätestatud tähtaja jooksul või mille puhul on tegu vara rekonstrueerimisega «Ehitusseaduse» § 2 lõike 8 mõistes või remonttöödega. (82) Käesoleva paragrahvi lõikeid 11–8 ei kohaldata Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projektidele. Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projektide raames ei loeta projekti tuluks müügist, rentimisest, teenustest või muudest samaväärsetest tegevustest saadud laekumisi, mis täidavad järgmisi tingimusi ühel ajal: 1) laekumised on projekti eesmärkide saavutamise seisukohast põhjendatud; 2) laekumised ei ületa projekti raames ette nähtud omafinantseeringu summat; 3) laekumised on kajastatud projekti taotluses, taotluse rahuldamise otsuses või programmis. (83) Laekumised, mis ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 82 sätestatud tingimusi, loetakse tuluks ja nende võrra vähendatakse projekti abikõlblikke kulusid.»; 17) paragrahv 13 sõnastatakse järgmiselt: « § 13. Kulude abikõlblikkus liisingulepingu alusel (1) Liisingulepingu alusel väljamakstav toetus on abikõlblik, kui liisinguleping on sõlmitud projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul ning liisinguandja on «Krediidiasutuste seaduse» alusel ja korras tegutsev krediidiasutus. (2) Kui liisingulepingu alusel tehakse toetuse väljamaksed liisinguvõtjale, on abikõlblikud liisinguvõtja poolt liisinguandjale projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul tehtavad liisingumaksed. (3) Kui liisingulepingus on ette nähtud vara väljaostu kohustus ja toetuse väljamakse tehakse liisinguandjale, loetakse sõlmitud liisingulepingu ja maksegraafiku kohased maksed abikõlblikuks järgmiste tingimuste üheaegsel täitmisel: 1) liisingulepingu ja maksegraafiku kestus lõpeb projekti abikõlblikkuse ja sellele järgneva «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 22 punktis 12 sätestatud perioodi jooksul; 2) toetuse saaja tasub liisingumakseid vastavalt liisingulepingule ja maksegraafikule; 3) krediidiasutusel on sõlmitud rakendusüksusega koostööleping. (4) Kui liisingulepingus vara väljaostu kohustust ette nähtud ei ole, on abikõlblikud liisingumaksed projekti abikõlblikkuse perioodil ja võrdeliselt liisingulepinguga hõlmatud vara kasuliku tööeaga.»; 18) paragrahv 14 tunnistatakse kehtetuks; 19) määrust täiendatakse §-ga 141 järgmises sõnastuses: « § 141. Teavitamisega seotud kulude abikõlblikkus Abikõlblikud on «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 25 lõike 2 alusel sätestatud korra kohased teavitamisega seotud kulud.»; 20) paragrahvi 15 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: « 1) intressid ja teenustasu valuuta vahetamise eest;»; 21) paragrahvi 15 punktid 12–14 sõnastatakse järgmiselt: « 12) Euroopa Sotsiaalfondi poolt toetatavate meetmete raames, välja arvatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 34 lõikes 2 kirjeldatud juhul, mööbli, seadmete, liiklusvahendi ja kinnisasja ostuhind ning ostmiseks tehtud muud kulud, sealhulgas hilisema väljaostukohustusega rendi- või liisingulepingu alusel tehtud ja sellise lepingu sõlmimise kulud ning kinnisasja ehitamise ja «Ehitusseaduse» § 2 lõike 8 kohased rekonstrueerimise kulud; 13) Ühtekuuluvusfondist toetatavate projektide raames §-des 31, 32, 33, 4, 5, 8 ja 12 ning käesolevas paragrahvis nimetatud kulud, sealhulgas käesoleva paragrahvi punktides 2 ja 6 nimetatud erandid; 14) Ühtekuuluvusfondist toetatavate projektide raames §-s 3 nimetatud kulud, välja arvatud projektijuhi personalikulu, kui nii on sätestatud meetme tingimustes;»; 22) paragrahvi 15 täiendatakse punktidega 15 ja 16 järgmises sõnastuses: « 15) kulu, mis pole tõendatud nõuetekohaste kuludokumentide ega tasumist tõendavate dokumentidega, välja arvatud §-s 31 nimetatud ühtse määra alusel hüvitatavad kulud, §-s 32 nimetatud standardiseeritud ühikuhindade alusel hüvitatavad kulud ja §-s 33 nimetatud kindlasummaliste maksete alusel hüvitatavad kulud; 16) ühtse määra alusel hüvitatud kulud proportsionaalselt toetuse saajalt otsekulude tagasinõudmisel.»; 23) määrust täiendatakse §-ga 16 järgmises sõnastuses: « § 16. Määruse rakendamine Käesoleva määruse § 11 lõikeid 21, 3 ja 4 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007. a tagasiulatuvalt.»; 24) määruse lisa 1 § 1 lõiked 1, 2 ja 4 tunnistatakse kehtetuks; 25) määruse lisa 1 § 1 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: « (6) Kui projekti heaks töötav töötaja oli ka projektile eelnenud perioodil toetuse saaja või partneri töötaja, peab tõendama töötaja projektiga seotud lisatööülesandeid.»; 26) määruse lisa 1 § 2 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: « (4) Tööajatabeli alumises osas tehakse kokkuvõtted kuu jooksul tehtud töötundidest. Tööajatabeli allkirjastab isik, kes selle täitis ja kelle tööaega see kajastab, ning projekti rakendamise eest vastutav isik (projekti läbi viiva organisatsiooni juht, projektijuht või otsene ülemus), kinnitades sellega tabelis kajastatud info õigsust. Kui tööajatabeleid täitis mitme projektis osaleja kohta üks isik, tuleb tööajatabelile lisada veel üks eelmistega sarnane allkirjalahter, kus tabeli täitja kinnitab oma allkirjaga tabeli õigsust. Allkirjastajad lisavad allkirjastamise kuupäeva ja oma nime. Kui töötaja osaleb mitmes struktuurivahenditest rahastatud projektis, siis rakendusüksuse nõudel tuleb kanda kõikide projektide raames tehtavate tööde kirjeldused ühte tööajatabelisse.»; 27) määruse lisa 1 § 2 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt: « (7) Kui töö projektis on töötaja ainus tööalane suhe toetuse saaja või partneriga, ei ole tööajatabeli täitmine vajalik. Sellisel juhul peab töötajaga olema sõlmitud tööleping ja kinnitatud tema ametijuhend, kust on selgelt aru saada, et töötatakse projekti heaks. Ametijuhend ei ole vajalik, kui selles kajastatav info on ära toodud töölepingus.»; 28) määruse lisa 1 § 3 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: « (4) Kõiki abikõlblikke üldkulusid peab tõendama raamatupidamise algdokumentidega, välja arvatud §-des 31, 32 ja 33 toodud juhtudel. Toetuse saaja või partner peab tagama piisava kontrolljälje4 olemasolu, et vajaduse korral üldkulude jaotamise asjakohasust tõendada.»; 29) määruse lisa 1 § 3 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks; 30) määruse lisa 2 § 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: « (1) Mitterahalise sissemakse eelduseks on kulu tekkimine tavasituatsioonis. Isik või asutus, kes ei ole toetuse saaja ega partner, annab projekti raames mitterahalise sissemaksena toetuse saajale või partnerile kasutada ruumi, seadme, materjali või vahendi või osutab tasuta teenust, mille eest toetuse saaja või partner tavasituatsioonis peaks maksma, või toetuse saaja või partneri jaoks tehakse vabatahtlikku tööd.»; 31) määruse lisa 2 § 1 lõike 3 punktid 4 ja 5 sõnastatakse järgmiselt: « 4) isik või asutus, kes ei ole toetuse saaja ega partner ja kes pakub tasuta ruumi, seadet, materjali, vahendit, vabatahtlikku tööd või osutab tasuta teenust, peab olema nõus selle kasutamisega mitterahalise sissemaksena vastava projekti jaoks; 5) isik või asutus, kes ei ole toetuse saaja ega partner ja kes pakub tasuta ruumi, seadet, materjali, vahendit, vabatahtlikku tööd või osutab tasuta teenust, mida kavatsetakse arvestada mitterahalise sissemaksena, peab olema võimeline tõendama selle tegelikku väärtust, milleks on vajalik väärtuse kujunemise detailne kirjeldus koos seda toetava dokumentatsiooniga;»; 32) määruse lisa 2 § 1 lõike 3 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt: « 7) mitterahaline sissemakse peab olema projekti eelarves näidatud toetuse saaja või partneri omafinantseeringuna, sõltuvalt sellest, kes oleks tavasituatsioonis rahalise kulu kandja;»; 33) määruse lisa 2 § 2 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: « (5) Allahindluste osa ei või näidata mitterahalise sissemaksena. Näiteks kui isik või asutus, kes ei ole toetuse saaja või partner, annab toetuse saajale või partnerile ruumi projekti jaoks üürile odavamalt kui tavasituatsioonis, siis on abikõlblik vaid ruumi eest tegelikult makstud üürisumma.»; 34) määruse lisa 1 § 1 lõike 2 normitehnilises märkuses 1 asendatakse sõna «Palgaseaduses» sõnadega «Töölepingu seaduses»; 35) määruse lisa 1 § 1 lõike 6 normitehniline märkus 2 tunnistatakse kehtetuks; 36) määruse lisa 2 § 2 lõike 4 normitehniline märkus 8 sõnastatakse järgmiselt: «8 Näiteks soovitakse näidata mitterahalise sissemaksena isiku või asutuse, kes ei ole toetuse saaja või partner, omandis oleva sellise kinnisvara üüri, mida on kasutatud teavituspäeva või seminari läbiviimiseks, kuid see ületab piirkonnas seminaride läbiviimiseks mõeldud ruumide turu keskmist üüri. Seega on mitterahalise sissemaksena abikõlblik vaid see osa mitterahalisest sissemaksest, mis jääb keskmise turuhinna piiridesse. Seda ületav osa arvatakse abikõlblike kulude hulgast välja.». Peaminister Andrus ANSIP Rahandusminister Jürgen LIGI Riigikantselei istungiosakonna juhataja riigisekretäri ülesannetes Aivar RAHNO