Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded

(1) Määrus sätestab prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded.

(2) Määruse reguleerimisalasse ei kuulu

1) setete laotamine, kaasa arvatud reoveesetete ja süvendustööde muda või muu taolise pinnasmaterjali laotamine väetamiseks või maaparanduseks;

2) omadustelt sobivate püsijäätmete kasutamine prügilas ehitusotstarbeks või maa-alade taastamis- ja täitmis- ning rekultiveerimistöödel;

3) veekogust välja võetud tavajäätmete hulka kuuluva muda ladestamine sama veekogu äärde;

4) tavajäätmete hulka kuuluva muda paigutamine pinnaveekogusse, kaasa arvatud selle sängi ja põhja pinnasesse;

5) saastumata pinnase ladestamine;

6) maavarade ja maa-ainese otsingul, kaevandamisel, töötlemisel ja ladustamisel tekkivate püsijäätmete ladestamine;

7) loomakorjuste matmine.

(1) Nõrgvesi on igasugune ladestatud jäätmetest läbi nõrguv vedelik, mis jääb prügilasse või voolab prügilast välja.

(2) Prügilagaas on igasugune gaas, mis tekkib prügilasse ladestatud jäätmetest.

(1) Prügila käitaja on isik

1) kes vastutab prügila töö korralduse ja seire eest;

2) kes hooldab prügilat pärast prügila lõplikku sulgemist ja vastutab prügila järelhoolduse eest.

(2) Käitajal peab olema prügila käitamiseks «Jäätmeseaduse» §-de 81 ja 93 kohane jäätmeluba (edaspidi prügilaluba) või «Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse» kohane keskkonnakompleksluba (edaspidi kompleksluba).

(3) Prügila käitaja vahetumisel vastutavad kõik prügila tegutsemise ja järelhoolduse aegsed käitajad prügilas ladestatud jäätmetest lähtuvate negatiivsetest keskkonnamõjudest põhjustatud kahju eest solidaarselt.

(1) Prügila rajamisel, kasutamisel, sulgemisel ja järelhoolde perioodil tuleb nii palju kui võimalik vältida või vähendada jäätmete ladestamisest ja ladestatud jäätmetest lähemas ja kaugemas tulevikus tuleneda võivat negatiivset mõju keskkonnale, eelkõige pinna- ja põhjavee ning pinnase ja õhu saastamist, kasvuhooneefekti põhjustavate gaaside teket ja nendest mõjudest tulenevat ohtu inimese tervisele.

(2) Arvulise normi piiresse jääva või arvulise normiga reguleerimata keskkonnahäiringu nagu hais, tolm, müra, aerosoolide teke, prügilapõlengud, ladestatud jäätmete tuulega kandumine, lindude, näriliste ja putukate kogunemine, vähendamiseks ja võimalusel vältimiseks tuleb rakendada kõiki asjakohaseid meetmeid, mille kulud ei ole selgelt ülemäärased.

(1) Prügila rajamine on prügila asukoha ja prügila liigi kindlaks määramine, ehitusprojekteerimine ja ehitamine.

(2) Prügila on rajatud, kui prügilale on väljastatud ehitise kasutusluba.

(1) Prügila kavandatakse võimalikult pika kasutuseaga.

(2) Prügila kasutusiga on vähemalt 25 aastat.

(1) Prügila kavandatakse kohta, kus prügilast lähtuv keskkonnaoht ja keskkonnahäiringud on võimalikult väikesed.

(2) Lõikes 1 nimetatud eesmärgi saavutamiseks juhindutakse prügila asukoha valikul muuhulgas

1) maa sihtotstarbest, planeeringust ja haldusjaotusest;

2) riigi jäätmekavast;

3) maa-ala geoloogilistest ja hüdrogeoloogilistest tingimustest, sealhulgas põhjavee reostustundlikkusest tuleneva ohu suurusest;

4) lennuohutusest tulenevatest nõuetest ning suurenenud ohust, mida tekitab prügila lennujaama läheduses;

5) ohust, mida tekitab prügila põllumajandusmaade ja veekogude läheduses;

6) prügila ja asustusalade, eriti tiheasustusalade vahemaast.

(3) Lõikes 1 nimetatud keskkonnaohu ja negatiivse keskkonnamõju ülemäärast suurust eeldatakse

1) veehaarde sanitaarkaitsealal;

2) ranna ja kalda ehituskeeluvööndis;

3) üleujutuste ohuga alal;

4) rahvusparkides, loodus-, maastiku- või muinsuskaitsealal ja kaitstavate looduse üksikobjektide ning kultuurimälestiste vahetus läheduses;

5) tiheasustusalal;

6) puhke- ja virgestusalal;

7) väikese kandevõimega vajumis- või maalihkeohtlikul pinnasel;

8) karstilehtrite alal.

(1) Rajatava prügila mõju piirkonnas teeb prügila projekti arendaja kindlaks keskkonna seisundi nagu näiteks põhjavee kvaliteet, saasteainete sisaldus pinnases, välisõhu kvaliteet, millega võrreldakse hilisemaid seireandmeid ning kaitsealuste taime- ja loomaliikide olemasolu.

(2) Prügila projekti arendaja teeb kindlaks rajatava prügila mõjupiirkonnas asuvate pinnaveekaevude vee kvaliteedi ja välisõhu saastetaseme väärtused.

(3) Põhjaveeproove võetakse vastavalt keskkonnaministri 6. mai 2002. a määrusele nr 30 «Proovivõtumeetodid» peatükile 6 vähemalt kolmest kohast: vähemalt üks vaatluspunkt peab asuma vee liikumissuuna suhtes rajatavast prügilast pealevoolu ja vähemalt kaks allavoolu.

(4) Põhja- ja pinnavee algseisundi määramisel kasutatakse võimalusel riikliku seire andmeid.

(1) Prügila rajatakse teistest ehitisest kaugusele, mis tagab, et prügilast lähtuvate keskkonnahäiringute mõju nendele ehitistele ja ehitiste kasutamisele oleks tühine.

(2) Lõikes 1 nimetatud vahemaa on vähemalt 300 m, kui ei ole selge, et keskkonnahäiringud oleksid tühised ka väiksema vahemaa korral.

(3) Lõiget 1 ja 2 ei kohaldata prügilaga seotud ehitisele.

(4) Ehitis on prügilaga seotud, kui see on vajalik prügila teenindamiseks (näiteks kaalumaja ja juurdepääsutee).

Rajatava prügila maa-alale ei tohi jääda läbivaid vee-, kanalisatsiooni-, kütte- ja gaasitorustikke, elektri- ja sidekaableid ning ladestusalale õhuliine.

(1) Prügila alus ja küljed peavad koosnema sellise paksusega ja filtratsioonimooduliga homogeensest kihist, mis tagab pinnase, pinna- ja põhjavee kaitse.

(2) Lõikes 1 nimetatud nõude täitmiseks vajalike meetmete kavandamisel lähtutakse prügila aluse ja ümbruse geoloogilistest ja hüdrogeoloogilistest iseärasustest.

(3) Lõikes 1 nimetatud kiht peab tagama vähemalt võrdse kaitse pinnasega, millel on järgmised näitajad

1) filtratsioonimoodul ≤1,0×10–9 m/s ja paksus ≥5 m ohtlike jäätmete prügilal;

2) filtratsioonimoodul ≤1,0×10–9 m/s ja paksus ≥1 m tavajäätmeprügilal;

3) filtratsioonimoodul ≤1,0×10–7 m/s ja paksus ≥ 1 m püsijäätmeprügilal.

(4) Kui geoloogiline barjäär ei vasta lõikes 3 sätestatule, tuleb rakendada abinõusid nagu tehisbarjääriga tugevdamine, mis koos geoloogilise barjääriga tagab vähemalt samaväärse kaitse.

(5) Lõikes 4 nimetatud tehisbarjääri paksus on vähemalt 0,5 meetrit.

(6) Tehisbarjääri rajamisel lähtutakse geoloogilise aluspinna stabiilsusest, jäätmelademe eeldatavast kujust ja massist ning rajatakse barjäär nii, et on välistatud geoloogilise aluspinna kahjustumine prügila vajumise tõttu.

(1) Prügila rajatakse selliselt, et oleks võimalik täita selle määruse § 28 lõike 1 nõudeid.

(2) Lõikes 1 nimetatud nõuete täitmiseks vajalike abinõude kavandamisel lähtutakse prügila omadustest ja kliimatingimustest.

(1) Nõrgvee kogumiseks ja prügila põhja koguneva nõrgvee koguse võimalikuks vähendamiseks kaetakse prügila põhi ja küljed vettpidavast tehismaterjalist kihi ja dreenkihiga.

(2) Lõikes 1 nimetatud dreenkihi paksus on vähemalt 0,5 meetrit.

(3) Nõrgvesi kogutakse ja puhastatakse «Veeseaduse» ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega heitvee puhastamisele sätestatud nõuete kohaselt kohapeal või juhitakse lähimasse sobivasse reoveepuhastisse.

(1) Keskkonnaamet (edaspidi amet) võib vabastada § 13 lõikes 3 nimetatud nõrgvee kogumise ja töötlemise kohustusest, kui on tehtud keskkonnamõju hindamine, milles on muuhulgas arvestatud asukoha ja prügilas potentsiaalselt ladestatavate jäätmete iseärasusi ning analüüsitud pinnase ja põhjavee kaitstust ilma nimetatud nõuete rakendamiseta, ning amet on hindamise aruannet arvestades veendunud, et pinnase ja põhjavee kaitse on ilma nimetatud nõuete rakendamiseta tagatud.

(2) Kui amet on andnud lõikes 1 nimetatud vabastuse või kui muul alusel on selge, et prügila keskkonnaoht on tavapärasest väiksem, võib amet teha leevendusi § 11 lõigetes 3–5 ja § 13 lõigetes 1 ning 2 sätestatud nõuetest.

(3) Amet võib keskkonnamõju hindamise aruannet arvestades lubada leevendusi §-des 11–13 sätestatud nõuetest püsijäätmete prügila osas või anda vabastusi nende nõuete täitmisest, välja arvatud § 11 lõigetes 1 ja 2 sätestatust.

(4) Lõigetes 1–3 sätestatud leevendustest teavitab amet kohalikku omavalitsust nende lülitamiseks ehitusprojekti koostamise lähteandmetesse.

(5) Selle määruse § 11 lõigete 3–6, § 12 lõike 1 ja § 13 lõigete 1–3 nõudeid ei rakendata selliste tavajäätmete ladestamisel, mis ei ole püsijäätmed ja mis tekivad geoloogiauuringutel, maavarade kaevandamisel, rikastamisel ja ladustamisel ning mis ladestatakse nii, et on välditud keskkonnareostus ja oht inimese tervisele.

Prügila, kus ladestatakse biolagunevaid jäätmeid, varustatakse

1) gaasipüüde ja -kogumise seadmetega prügilagaasi kontrollimatu kogunemise ja väljaimbumise vältimiseks;

2) teiste vajalike ehitiste ja seadmetega, mis on vajalikud § 29 lõigete 2 ja 3 nõuete täitmiseks.

(1) Prügila rajatakse viisil, mis välistab kõrvaliste isikute juurdepääsu prügila maa-alale käitaja teadmata.

(2) Lõikes 1 nimetatud nõude täitmiseks rajatakse prügila piirde ja lukustatavate väravatega, samuti sellise sissepääsu ja valvesüsteemiga, mis võimaldab tõhusalt avastada ja takistada käitaja nõusolekuta toimuvat jäätmete ladestamist.

Prügilas peab olema võimalik kaaluda ladestamiseks üleantavaid jäätmeid.

(1) Prügilasse ladestatakse üksnes prügilakõlblikke jäätmeid.

(2) Jäätmed on kõlblikud prügilasse ladestamiseks kui

1) need vastavad EL nõukogu otsusele 2003/33/EÜ, millega kehtestatakse jäätmete prügilatesse vastuvõtmise kriteeriumid ja kord direktiivi 1999/31/EÜ artikli 16 II lisa kohaselt (Euroopa Liidu Teataja L 011, 06.01.2003, lk 27–49);

2) nende ladestamine prügilasse ei ole keelatud selle määruse § 19 lõike 1 kohaselt;

3) nende ladestamine seda liiki prügilasse on lubatud selle määruse §-de 20–22 kohaselt;

4) nende ladestamine prügilasse ei ole vastuolus teiste õigusaktidega.

Jäätmete prügilakõlblikkuse hindamiseks viiakse läbi jäätmete üldine iseloomustamine ja kontrollimine enne prügilasse ladestamist kolmel tasandil

1) jäätmete üldiseloomustus ning nende lühi- ja pikaajaliste leostumisomaduste või muude iseloomulike omaduste kindlaksmääramine standarditud analüüsi- ja katsemeetodite abil;

2) jäätmete nõuetele vastavuse kontroll, mis on nende perioodiline kontrollimine lihtsamate standarditud analüüsi- ja katsemeetodite abil, et määrata kindlaks jäätmete vastavus prügilaloa või keskkonna kompleksloa tingimustele ja kindlatele kontrollikriteeriumidele, keskendudes üldiseloomustuses määratud põhimuutujatele ja iseloomulikele omadustele;

3) kiirkontrollimeetoditega teostatav kohapealne kontroll, kas jäätmed vastavad saatedokumentidele ja on samad, mille nõuetele vastavust kontrolliti.

(1) Prügilasse on keelatud ladestada

1) vedeljäätmeid;

2) jäätmeid, mis on prügila tingimustes plahvatusohtlikud, oksüdeerivad, väga tuleohtlikud, tuleohtlikud või sööbivad, nagu on määratletud «Jäätmeseaduse» 8 punktides 1–4 ja 9;

3) tervishoiu- ja veterinaarasutuste nakkusttekitavaid jäätmeid, nagu on määratletud «Jäätmeseaduse» § 8 punktis 10;

4) jäätmeid, mis sisaldavad teadusuuringute või õppetegevuse käigus tekkinud määratlemata või uusi kemikaale, mille mõju inimese tervisele või keskkonnale ei ole teada (näiteks laborijäägid);

5) jäätmeid, mille koostis ja päritolu ei ole teada, välja arvatud jäätmed, mille ladestuskõlblikkus on jäätmevaldaja poolt akrediteeritud laboris kindlaks tehtud;

6) jäätmeid, mille kohta kõik andmed või osa vajalikest andmetest põhinevad akrediteerimata laboris tehtud analüüsidel ning neid andmeid ei ole võimalik usaldusväärselt kontrollida kohapeal;

7) jäätmeid, mille koodinumbreid ei ole kantud jäätme- või kompleksloale.

(2) Vedeljäätmed on kõik vedelas olekus jäätmeid, kaasa arvatud reovesi, välja arvatud sete ja muda.

(3) Vedeljäätmete ladestamiseks ei loeta jõujaamades ja muudes põletusseadmetes tekkinud põlevkivikoldetuha ja põlevkivilendtuha, mis on Vabariigi Valitsuse 06.04.2004.a määruses nr 102 «Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu» tähistatud koodinumbritega 10 01 97* ja 10 01 98*, suunamist prügilaladestusalale hüdrotranspordi teel kui transpordil kasutatav vesi ringleb suletud süsteemis.

Püsijäätmeprügilasse ladestatakse üksnes püsijäätmeid.

(1) Tavajäätmeprügilasse ladestatakse

1) segaolmejäätmeid;

2) muu päritoluga tavajäätmeid;

3) ohtlikke jäätmeid, mis vastavad EL nõukogu otsuses 2003/33/EÜ sätestatud kriteeriumidele, selleks eraldatud eriladestusalalevõi ladestusala selleks määratud osale;

4)

(2) Lõike 1 punktis 3 nimetatud jäätmeid ei ladestata biolagunevate jäätmete ladestusalale.

(3)

(1) Ohtlike jäätmete prügilasse ladestatakse ainult Vabariigi Valitsuse 2004. a 6. aprilli määruse nr 102 «Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu» sätestatud ohtlikke jäätmeid;

(2) Ohtlike jäätmete prügilasse ladestatavad jäätmed peavad vastama EL nõukogu otsuses 2003/33/EÜ sätestatud kriteeriumidele.

Keelatud on jäätmete lahjendamine või segamine üksnes nende ladestamisnõuetele vastavuse saavutamise eesmärgil.

(1) Käitaja peab vastavalt § 181punktile 3vahetult jäätmete prügilasse vastuvõtmisel või sama liiki jäätmekoormatest esimese koorma vastuvõtmisel veenduma, et jäätmed vastavad selle määruse §-s 18 sätestatud prügilakõlblikkuse nõuetele ning nende ladestamine prügilasse ei ole keelatud määruse § 19 lõike 1 alusel.

(2) Lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmiseks käitaja kontrollib

1) asjaomaseid dokumente nagu jäätmeveose saatelehte, ohtlike jäätmete üleandmisel ohtlike jäätmete saatekirja, välisriigist sisseveetud jäätmete korral asjaomaseid dokumente, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses nr 1013/2006/EÜ jäätmesaadetiste kohta (Euroopa Liidu Teataja L 190, 12.07.2006 lk 1–98), ning ladestatavate jäätmete vastavust prügilaloas või kompleksloas märgitud koodinumbritele ja jäätmeliikidele, ohtlike jäätmete vastuvõtu korral ka nende vastavust ohtlike jäätmete käitluslitsentsile.

2) visuaalselt prügila pääsla juures ja ladestuskohas jäätmete vastavust punktis 1 nimetatud dokumentides esitatud kirjeldustele.

(3) Kui käitaja on veendunud jäätmete prügilakõlblikkuses, võtab ta jäätmed vastu ja annab jäätmed üleandnud isikule iga jäätmekoorma vastuvõtmise kohta kirjaliku teatise. Teatisesse peab olema kantud

1) jäätmete vastuvõtmise kuupäev ja kellaaeg;

2) jäätmeveose saatelehe või ohtlike jäätmete saatekirja number;

3) jäätmeliigi koodinumber ja nimetus;

4) vastuvõetud jäätmete kogus (kilogrammides või tonnides);

5) jäätmeid üleandnud veoettevõtja (ettevõtte nimi, aadress, registrikood) või füüsilisest isikust ettevõtja registrikood või füüsilise isiku nimi ja elukoht;

6) transpordivahendi registreerimisnumber;

7) jäätmed kohale toimetanud füüsilise isiku nimi;

8) andmed prügila käitaja (nimi, aadress, registrikood) kohta;

9) teatise väljastanud isiku nimi, ametikoht ja allkiri.

(4) Lõikes 3 nimetatud teatis täidetakse kahes eksemplaris, millest üks antakse jäätmeid üleandnud isikule, teine eksemplar säilitakse vähemalt kolme aasta jooksul prügila käitaja tegevuskohas ning esitatakse järelevalveõiguslikule isikule tema nõudmisel.

(5) Kui tekib kahtlus jäätmete vastavuses lõike 2 punktis 1 nimetatud dokumentidele, võetakse üleantavatest jäätmetest proovid vastavalt selle määruse §-le 25.

(6) Kui jäätmete vastavus selle määruse §-le 18 on ebaselge, on käitajal õigus nõuda jäätmete üleandjalt akrediteeritud labori hinnangut jäätmete koostise kohta.

(7) Kui käitaja ei ole veendunud jäätmete prügilakõlblikkuses, keeldub ta jäätmeid vastu võtmast ning edastab viivitamata jäätmete vastuvõtmisest keeldumise teate Keskkonnainspektsioonile.

(8) Jäätmete vastuvõtmise keeldumise teade peab sisaldama: teataja nimi ja ametikoht;

1) andmed käitaja kohta (käitaja nimi, asukoht);

2) jäätmeid üleandnud veoettevõtja (ettevõte nimi, aadress, registri kood) või füüsilisest isikust ettevõtja registrikood või füüsilise isiku nimi ja elukoht;

3) jäätmete üleandja transpordivahendi registreerimisnumber;

4) kuupäev ja kellaaeg, millal jäätmeid üleandev isik soovis jäätmeid üle anda;

5) jäätmete iseloomustus;

6) jäätmete kogus (kilogrammides, tonnides);

7) võimalusel andmed jäätmete päritolu kohta;

8) jäätmeveose saatelehe number.

(1) Ladestatavate jäätmete prügilakõlblikkuse ja jäätmeloa tingimustele vastavuse kontrolliks võetavad proovid peavad olema kontrollitavatele jäätmetele võimalikult iseloomulikud.

(2) Ladestatavate jäätmete prügilakõlblikkuse kontrollimiseks korraldab jäätmeid üle andev isik käitaja nõudmisel jäätmeproovide võtmise ja analüüsi.

(3) Jäätmeproove analüüsitakse akrediteeritud laboris.

(4) Jäätmeproove säilitatakse analüüse teinud laboris vähemalt üks kuu ja analüüsitulemusi vähemalt kolm aastat.

(1) Jäätmed ladestatakse viisil, mis tagab jäätmelademe ja sellega seotud ehitiste osade stabiilsuse nii ladestamisel kui pärast jäätmelademe või prügila sulgemist, eriti võimaliku varisemise ja lihke suhtes.

(2) Jäätmete veol ladestuspaika peab olema välistatud jäätmete lendumise võimalus.

(3) Ladestatud jäätmed tihendatakse mahumassini vähemalt 900 kg/m3.

Käitaja peab jäätmete arvestusraamatut, kuhu märgib vastuvõetud ja ladestatud jäätmete koodinumbri ja liigi, koguse, omadused, tekkeviisi, päritolu, jäätmetekitaja, olmejäätmete korral nende koguja, jäätmete prügilasse vastuvõtmise kuupäeva ja ohtlike jäätmete täpse asukoha ladestusalal.

(1) Prügila kasutusajal ja järelhoolduse perioodil

1) vähendatakse võimalikult suures ulatuses jäätmemassi imenduva sademevee kogust;

2) välistatakse pinna- ja põhjavee voolamine ladestatud jäätmetesse.

(2) Amet võib vabastada püsijäätmete prügila käitaja lõikes 1 nimetatud nõuete täitmisest, kui on tehtud keskkonnamõju hindamine, millest tuleneb, et pinnase, pinna- ja põhjavee kaitse on tagatud ka ilma nende nõuete järgimiseta ning amet on selles veendunud.

(1) Käitaja korraldab prügilagaasi kogumise prügilates, kus ladestatakse biolagunevaid jäätmeid.

(2) Kogutud prügilagaas taaskasutatakse (näiteks energia tootmiseks), vajadusel seda eelnevalt töödeldes.

(3) Kogutud prügilagaas, mida ei ole võimalik taaskasutada, põletatakse.

(1) Käitaja peab olema teadlik prügila maa-alal toimuvast.

(2) Käitaja tagab, et kõrvalistel isikutel puudub pääs prügilasse ilma käitaja nõusolekuta.

(3) Ebaseadusliku ladestamise avastamisel takistab käitaja ladestamist ja teavitab sellest kohe asjaomaseid keskkonnajärelevalveasutusi.

(4) Prügila sissepääsu juures peab olema teave prügila käitaja ärinime, prügila liigi ja prügila tööaja kohta. Väljaspool tööaega prügila väravad lukustatakse.

(5) Käitaja puudumisel lasuvad lõigetes 1–3 nimetatud kohustused prügila aluse maa omanikul.

(1) Prügila suletakse, kui

1) prügila on saavutanud projektikohase mahu;

2) prügilaloa kehtetuks tunnistamisel;

3) sulgemise vajadus tuleneb muu õigusakti nõudest.

(2) Prügila osa suletakse, kui

1) ladestamisala on täidetud projektkõrguseni;

2) sulgemise vajadus tuleneb muu õigusakti nõudest.

(3) Prügila või selle osa võib sulgeda käitaja taotlusel ka muudel alustel, kui sulgemine ei ole vastuolus õigusaktidega, sealhulgas strateegiliste plaanide ja kavadega ning eelkõige riigi jäätmekavaga.

(4) Prügila sulgemise otsuse tegemise menetlusele kohaldatakse «Haldusmenetluse seaduse» avatud menetluse sätteid.

(1) Paragrahvi 31 lõikes 1 nimetatud prügila sulgemise vajadusest teavitab amet viivitamata prügila teeninduspiirkonna maavanemaid ning valla- ja linnavalitsusi, samuti teisi isikuid, keda sulgemine teadaolevalt oluliselt puudutab ning avaldab prügila sulgemise menetluse algatamise teate kohalikus ning maakonna ajalehes.

(2) Paragrahvi 31 lõikes 3 nimetatud prügila sulgemise taotlus esitatakse ametile, kes edastab taotluse 1 nädala jooksul selle saamisest arvates seisukohavõtuks prügila teeninduspiirkonna maavanematele ning valla- või linnavalitsustele ning teavitab taotlusest isikuid, keda sulgemine teadaolevalt oluliselt puudutab ning avaldab prügila sulgemise menetluse algatamise teate kohalikus ja maakonna ajalehes.

(1) Prügila sulgemiseks käitaja taotlusel või projektikohase mahu saavutamisel, esitab käitaja ametile prügila sulgemiskava koos kirjaliku taotlusega.

(2) Enne sulgemiskava koostamist tehakse prügila käitaja korraldamisel suletava prügila keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamõju hindamise aruanne esitatakse ametile koos sulgemiskavaga.

(2¹) Väiksema kui 1,5 ha suuruse prügila sulgemisel võib amet vabastada käitaja keskkonnamõju hindamise kohustusest.

(3) Sulgemiskava sisaldab muu hulgas

1) sulgemisprojekti, mis annab prügila sulgemise tehnilised lahendused, sealhulgas jäätmelademe kattekihid, ja meetmed selle määruse ning muude asjakohaste õigusaktide nõuete täitmiseks;

2) sulgemistööde ajakava;

3) sulgemistööde arvestuslikku maksumust;

4) prügila järelhoolduse toimingute loetelu.

(4) Amet kinnitab nõuetekohase sulgemiskava.

(1) Prügila sulgemise otsuse teeb amet pärast prügila lõplikku ülevaatust, kõikide käitaja esitatud aruannete hindamist ja asjaomaste isikute seisukohtade kaalumist.

(2) Jäätmete ladestamine prügilasse on pärast sulgemisotsuse tegemist keelatud.

(3) Sulgemisotsusega määratakse kindlaks

1) sulgemiskava täitmise tähtajad;

2) käitaja järelhoolduse ajal, järelhoolduse tingimused ja ligikaudne kestus.

(4) Prügila loetakse suletuks, kui amet on teinud otsuse prügila sulgemiseks ja tunnistanud jäätmeloa selles osas kehtetuks, mis annab õiguse prügilas jäätmeid ladestada.

(5) Prügila sulgemine ei vabasta käitajat vastutusest prügilast lähtuvatest negatiivsetest keskkonnamõjudest põhjustatud kahju eest.

(1) Prügila käitaja katab ladestamise lõppemisel jäätmelademe järgmiselt

1) ohtlike jäätmete prügila – isolatsioonikihi, vettpidava mineraalkihi, vähemalt 0,5 m paksuse dreenikihi ja vähemalt 1 m paksuse kattepinnase kihiga;

2) tavajäätmeprügila – gaasi kogumise kihi, vettpidava mineraalkihi, vähemalt 0,5 m paksuse dreenikihi ja vähemalt 1 m paksuse kattepinnase kihiga;

3) püsijäätmeprügila – vähemalt 1 m paksuse kattepinnase kihiga.

(2) Kui amet on teinud § 14 lõikes 1 nimetatud otsuse või kui keskkonnamõju hindamise aruande alusel on selge, et prügila ohustab keskkonda tavapärasest vähem, või on tegemist § 33 lõikes 21 nimetatud prügilaga, võib amet leevendada selle paragrahvi lõike 1 nõudeid.

(3) Kui amet on keskkonnamõju hindamise aruannet arvestades veendunud, et sadevete ärajuhtimist ja pinnase ning põhjavee kaitset on võimalik tagada ka muu konstruktsioonilise lahendusega, mis annab lõikes 1 sätestatuga samaväärse tulemuse, võib amet lubada muuta lõikes 1 sätestatud prügila kattekonstruktsiooni.

Käitaja teeb järelhoolduse nõuetele vastavat seiret ja vajalikke töid negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks ning esitab ametile kord aastas § 40 kohase aruande.

(1) Käitaja on kohustatud korraldama pinnavee, nõrgvee, prügilagaasi, põhjavee ja jäätmelademe stabiilsuse seiret ja pidama seiretulemuste arvestust, samuti korraldama veebilansi koostamiseks vajaliku ilmastikuseire ja pidama selle tulemuste arvestust.

(1¹) Seire korraldamiseks on käitaja kohustatud koostama prügila proovivõtukava vastavalt standardis EVS-EN 14899:2006 «Jäätmete iseloomustus. Jäätmematerjalidest proovide võtmine. Proovivõtukava koostamise ja rakendamise raamistik» sätestatule.

(2) Vabastuse korral nõrgvee kogumisest vastavalt § 14 lõikele 1 ei seirata nõrgvett.

(3) Kui amet, lähtudes prügila ja selle asukoha iseärasustest, on veendunud, et prügila ei ohusta pinnavett, võib ta käitaja vabastada pinnavee seirest.

(4) Kui prügilasse ei ole ladestatud rohkesti gaasi tekitavaid orgaanilisi aineid, võib amet vabastada käitaja gaasiseirest täielikult või osaliselt juhul, kui ta on veendunud, et vabastus ei too kaasa olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid.

(1) Keskkonnaseirenõuded määrab amet prügila käitamiseks väljastatud jäätmeloas või keskkonnakompleksloas, lähtudes selle peatüki nõuetest.

(2) Põhjavee kvaliteedi- ja seirenõuete määramisel lähtub amet prügila asukoha hüdrogeoloogilistest iseärasustest ja eelseire käigus määratud põhjavee kvaliteedist.

Käitaja teatab seire käigus ilmnenud olulistest negatiivsetest keskkonnamõjudest viivitamata ametile ja Keskkonnainspektsioonile.

Käitaja esitab vähemalt kord aastas ametile aruande järgmiste §-s 27 loetlemata andmetega

1) tagasi saadetud jäätmete hulk ja liigid;

2) jäätmete prügilakõlblikkuse akrediteeritud labori hinnang (kui see on olemas);

3) jäätmelademe kasvu andmed;

4) prügilagaasi tekkimise andmed;

5) põhjavee seisundi andmed;

6) nõrgvee seisundi andmed;

7) pinnavee andmed;

8) milline on prügila keskkonnamõju ja milliseid häiringutõrjemeetmeid rakendatakse.

(1) Vajalike meteoroloogiliste andmete kogumiseks kasutatakse kas riiklikku ilmajaamade võrgustikku või tehakse kohapealseid vaatlusi.

(2) Jäätmelademes nõrgvee tekke ja prügila võimaliku lekke hindamiseks käitaja poolt kogutakse prügila kasutamise kestel järgmisi andmeid üks kord päevas

1) ööpäevane sademete hulk;

2) õhutemperatuur kell 14.00;

3) tuule suund ja tugevus kell 14.00;

4) aurumine;

5) õhuniiskus kell 14.00.

(3) Järelhoolduse perioodil kogutakse lõikes 2 nimetatud andmeid, välja arvatud punktis 3 nimetatu, kalendrikuude kaupa kuu keskmisena nii kaua, kui amet seda nõuab.

(4) Amet võib käitajale anda osalise või täieliku vabastuse lõikes 3 nimetatud kohustustest.

(1) Pinnavee proovid peavad võimalikult hästi iseloomustama prügila mõjupiirkonna pinnavee omadusi, sealhulgas selle keskmist koostist.

(2) Pinnavee omadused määratakse vähemalt ühes kohas prügilast ülesvoolu ja vähemalt ühes kohas prügilast allavoolu.

(3) Pinnaveest võetakse suurveeperioodil kuuajalise vahega vähemalt kaks ning madalveeperioodil vähemalt üks proov.

(4) Pinnavee omadused tehakse kindlaks

1) prügila kasutusajal vähemalt kord kvartalis;

2) järelhooldeperioodil iga 6 kuu tagant.

Kord aastas suurvee ajal määratakse ülemist põhjaveekihti avavate kaevude veekvaliteedi muutused võrreldes §-s 8 nimetatud eeluuringute käigus saadud ja muude varasemate mõõtmistulemustega.

(1) Nõrgvee proovid peavad võimalikult hästi iseloomustama prügilast lähtuva nõrgvee omadusi, sealhulgas selle keskmist koostist.

(2) Nõrgvee maht ja koostis määratakse eraldi igas kohas, kus vesi juhitakse prügilast välja, samuti kõigis nõrgvee kogumiskohtades.

(3) Prügila kasutusajal määratakse nõrgvee maht kord kuus ja koostis kord kvartalis.

(4) Järelhooldusperioodil määratakse nõrgvee maht ja koostis kord 6 kuu tagant.

(5) Nõrgvee elektrijuhtivust määratakse nii prügila kasutusajal kui järelhooldeperioodil mitte harvem kui kord aastas.

(1) Nõrgvee proovides mõõdetavad parameetrid ja analüüsitavad ained määratakse kindlaks ladestatud jäätmete koostisest, jäätmete leostumisomadustest, nõrgvee arvatavast koostisest ja eeluuringutega kindlaks tehtud põhjavee kvaliteedist lähtudes, arvestades ühtlasi põhjavee liikuvust.

(2) Tehakse nõrgvee proovide üldkeemiline analüüs ja määratakse nõrgvee elektrijuhtivus.

(3) Määratakse kindlaks nõrgvee indikaatorparameetrid, mis võimaldaksid põhjavee kvaliteedi muutusi kiiresti avastada. Sellisteks indikaatornäitajateks võivad olla näiteks nõrgvee pH, hapendumus, lahustunud O2, orgaanilise süsiniku sisaldus (TOC), fenoolide, raskmetallide, fluoriidide, arseeni (As), naftasaaduste ja süsivesinike sisaldus.

(1) Prügilagaasi seire peab võimalikult hästi iseloomustama prügila kõigis osades tekkivaid gaase.

(2) Prügilagaasi heitkogused, koostis ja rõhk tehakse kindlaks

1) prügila kasutusajal kord kvartalis;

2) järelhooldusperioodil iga 6 kuu tagant.

(3) Prügilagaasis määratakse analüüsitavad gaasid ladestatud jäätmete koostisest ja jäätmete leostumisomadustest lähtudes.

(4) Metaani (CH4), süsinikdioksiidi (CO2) ja hapniku (O2) sisalduse mõõtmine on kohustuslik.

(5) Järelhooldusperioodil kontrollitakse regulaarselt gaasieemaldussüsteemi tõhusust.

Kui proovidest saadud andmed annavad alust arvata, et pikemad perioodid proovide võtmise vahel ei vähenda proovide esinduslikkust, võib amet pikendada § 42 lõikes 3, § 44 lõigetes 3 ja 4 ning § 46 lõikes 2 nimetatud perioode.

(1) Ladestatud jäätmete kohta kogutakse prügila kasutusajal vähemalt kord aastas järgmisi andmeid

1) jäätmelademe pindala, maht, koostis ja kõrgus ning selle muutumine aja jooksul;

2) jäätmelademe seisundi iseloomustus nagu nõrgvee tase ja temperatuur jäätmelademe sees;

3) jäätmete ladestamise viisid;

4) ladestamiseks vaba maht.

(2) Järelhooldusperioodil määratakse jäätmelademe vajumine igal aastal samal ajal tehtava lugemi alusel.

(1) Seire käigus võetavad põhjavee proovid peavad võimalikult täpselt iseloomustama põhjavee kvaliteeti, mida prügila võib mõjutada.

(2) Põhjavee proovid võetakse vähemalt ühes punktis prügila suhtes pealevoolu ja vähemalt kahes punktis prügila suhtes allavoolu.

(3) Mõõtmiskohtade arvu võib suurendada, kui sellisele vajadusele viitab hüdrogeoloogiline eriuuring, samuti juhul, kui on vajalik, et oleks võimalik kiiresti tuvastada nõrgvee juhuslik pääs põhjavette.

(1) Põhjavee taset mõõdetakse nii prügila kasutusajal kui ka järelhooldeperioodil 2 korda aastas.

(2) Kui põhjavee tase kõigub rohkem kui 1,0 m võrra, mõõdetakse põhjavee taset kord kvartalis.

(1) Põhjavee kvaliteedi kindlakstegemine peab olema piisavalt sage, et põhjavee reostumise või reostumise ohu korral oleks võimalik rakendada tõhusaid vett parendavaid abinõusid.

(2) Kvaliteedi kindlaks tegemise sageduse määramisel juhindutakse põhjavee liikuvusest (näiteks liikumiskiirusest, -suunast, pinnase filtratsioonivõimest).

(1) Prügila asukoha hüdrogeoloogilisest ehitusest ja põhjavee kvaliteedist lähtudes määratakse prügilaloas prügila põhjavee reostusnäitajate künnistasemed, mille ületamine näitab põhjavee reostumise ohtu ja ühtlasi olulise negatiivse keskkonnamõju olemasolu §-de 4 ja 39 tähenduses.

(2) Kui olemasolevate andmete põhjal pole võimalik künnistasemeid piisava täpsusega määrata, korraldab prügilaloa taotleja künnistasemete määramiseks keskkonnamõju hindamise.

(1) Kui proovi analüüs näitab künnistaseme ületamist, võetakse kohe teine proov.

(2) Kui teine proov kinnitab künnistaseme ületamist, teavitab käitaja sellest kohe ametit ja keskkonnainspektsiooni ning, juhindudes jäätmeloas antud erakorralistest ohutusmeetmetest, võtab tarvitusele kõik võimalikud parendavad abinõud.

(3) Seiretulemusi hinnatakse kontrolltabelisse kantavate näitajate põhjal näitajate kõikumiste järgi. Kontrolltabelisse märgitakse

1) reostusnäitaja;

2) reostusnäitaja künnistase;

3) kehtestatud reostusnäitaja piirväärtus;

4) proovivõtu ja kontrollproovivõtu aeg;

5) analüüsi tulemus;

6) analüüsi teinud labor;

7) märkused.

(1) Seaduslik prügila on

1) kasutuselolev seaduslik prügila on prügila, millel on § 3 lõike 1 punktis 1 nimetatud prügila käitaja;

2) tegevuse lõpetanud seaduslik prügila on prügila, mida on kasutatud üldjuhul õiguspäraselt ning kus jäämete ladestamine on lõpetatud enne keskkonnaministri 26. juuni 2001. a määruse nr 34 «Nõuded prügilate rajamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks» jõustumist.

(2) Määruse jõustumise ajal olemasolev lõikes 1 nimetamata prügila on olemasolev ebaseaduslik ladestamispaik.

Paragrahvi 54 lõikes 2 nimetatud prügila, kus jäätmete ladestamine on lõpetatud enne keskkonnaministri 26. juuni 2001. a määruse nr 34 «Nõuded prügilate rajamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks» jõustumist, samuti lõike 1 punktis 2 nimetatud prügila on korrastatud prügila, kui selles on tehtud sulgemistööd nagu jäätmete koondamine, tihendamine, ladestuskoha eripära arvestava nõlvuse andmine, jäätmelademe katmine haljastust või muud kasutust võimaldaval viisil.

(1) Juhindudes muuhulgas «Jäätmeseaduse» §-s 128 sätestatust, võtab keskkonnajärelevalveasutus meetmeid ebaseaduslike ladestamispaikade edasise kasutuse välistamiseks ning teeb ettekirjutuse ladestamispaiga likvideerimiseks.

(2) Keskkonnajärelevalveasutus võib teha ettekirjutuse ebaseadusliku ladestamispaiga korrastamiseks, kui pädevad kohaliku omavalitsuse või riigiasutused on prügila seisukorda ja kohalikke iseärasusi arvestades veendunud, et prügila ei põhjusta ohtu keskkonnale ja inimese tervisele ning et prügilast lähtuvad keskkonnahäiringud oleksid pärast prügila korrastamist tühised.

(1) Ameti korraldamisel ja prügila viimase käitaja või selle puudumisel maaomaniku osavõtul tehakse korrastatud prügila ja § 54 lõike 1 punktis 2 nimetatud korrastamata prügila ülevaatus, et selgitada, kas prügila võib põhjustada olulist negatiivset keskkonnamõju või mitte.

(2) Vajadusel tehakse kasutuselolevas prügilas kindlaks sinna ladestatud jäätmete lagunemisaste, tekkiva prügilagaasi ligikaudne kogus, tekkiva nõrgvee omadused ja ligikaudne kogus ning antakse nende ja muude asjaomaste tegurite nagu ümbruskonna iseärasuste põhjal prügila negatiivse keskkonnamõju üldine hinnang.

(3) Lõikes 1 nimetatud ülevaatuse alusel võib amet anda hinnangu ning vormistada selle ülevaatuse dokumendina juhul, kui amet on prügila seisukorda ja kohalikke iseärasusi arvestades veendunud, et prügilast lähtuvad negatiivsed keskkonnamõjud on tühised.

(4) Kui lõigetes 1–3 nimetatud hinnangute kohaselt võib prügilal olla oluline negatiivne keskkonnamõju, korraldab amet prügila keskkonnamõju hindamise prügila käitaja kulul.

(5) Lähtudes lõikes 1 või 3 nimetatud hinnangust, korraldab amet prügila viimase käitaja või selle puudumisel prügila asukoha maaomaniku kulul korrastamiskava koostamise ja täitmise.

(6) Lõikes 5 nimetatud kavaga määratakse prügila korrastamise tehnilised lahendused, etapid ja ajakava, seire korraldus ja korrastamise aruannete esitamise ajakava.

(7) Lõigetes 1–6 sätestatut rakendatakse juhul, kui neid nõudeid ei ole enne määruse jõustumist rakendatud.

(1) Ameti korraldamisel ja prügila käitaja kulul tehakse kasutuselolevas prügilas kindlaks sinna ladestatud jäätmete lagunemisaste, tekkiva prügilagaasi ligikaudne kogus, tekkiva nõrgvee omadused ja ligikaudne kogus ning antakse nende ja muude asjaomaste tegurite nagu ümbruskonna iseärasuste põhjal prügila negatiivse keskkonnamõju üldine hinnang.

(2) Kui lõikes 1 nimetatud hinnangu kohaselt võib prügilal olla oluline negatiivne keskkonnamõju, korraldab amet prügila keskkonnamõju hindamise prügila käitaja kulul.

(3) Lõigetes 1 ja 2 sätestatut rakendatakse juhul, kui neid nõudeid ei ole enne määruse jõustumist rakendatud.

(1) Prügila selle määruse nõuetega vastavusse viimise kavas esitatakse asjakohased tehnilised lahendused, töö etapid ja ajakava, seire programm ja kava täitmise aruannete esitamise ajakava.

(2) Vastavusse viimise kava esitatakse 3 kuu jooksul määruse jõustumisest.

(3) Vastavusse viimise kava koostab käitaja ning kinnitab amet.

(4) Lõigetes 1–3 sätestatut rakendatakse juhul, kui neid nõudeid ei ole enne selle määruse jõustumist rakendatud.

Prügila sulgemise nõuetega vastavusse viimise kava täitmata jätmisel või oluliste puudustega täitmisel võib amet prügila sulgeda §-des 32–34 sätestatud korras.

(1) 31. detsembriks 2001 suletud prügilatele kohaldatakse selle määruse järelhoolde nõudeid niivõrd, kui see on vajalik keskkonnahäiringute vältimiseks.

(2) Olulise keskkonnamõjuga suletud prügilate seire ja selle ulatuse määrab amet, juhindudes keskkonnamõju hindamise aruandest.

(3) Järelhoolduse kulud kannab suletud prügila endine käitaja või selle puudumisel prügila maaomanik.

(1) Kõik prügilad, mis jäid tegutsema peale 31. detsembrit 2001, peavad vastama selle määruse nõuetele 16. juuliks 2009 või olema samaks ajaks jäätmete ladestamiseks suletud.

(2) Kõik prügilad, mis suletakse jäätmete ladestamiseks 16. juuliks 2009, peavad olema korrastatud §-des 39–42 sätestatud korras hiljemalt 16. juuliks 2013.

Inimeste ja loomade tervishoiul ja sellega seotud uuringutel tekkivatele nakkusohtlikele jäätmetele, mis on liigitatud Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määruses nr 102 «Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu» koodinumbriga 18 01 03* ja 18 02 02*tähistatud liigitustasandile, ei rakendata § 19 lõike 1 punkti 3 nõudeid kuni 31. detsembrini 2004. a tingimusel, et jäätmed on eelnevalt töödeldud viisil, mis välistab nakkusohu levimise ladestusalal ja väljaspool seda.

Jõujaamades ja muudes põletusseadmetes tekkinud põlevkivikoldetuhale ja põlevkivilendtuhale, mis on §-s 63 esitatud nimistus tähistatud koodinumbritega 10 01 97* ja 10 01 98*, ei rakendata § 19 lõike 1 punktide 1 ja 2 nõuded kuni 15. juulini 2009. a.

(1) Määrus jõustub 1. mail 2004. a.

(2) Määruse § 18 lõike 2 punkt 1, § 21 lõike 1 punkt 2 ja § 22 lõige 2 jõustuvad 16. juulil 2004. a.