Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine

Käesoleva määrusega kehtestatakse nõuded määruse §-s 3 nimetatud aruannete (edaspidi aruanded) sisule ja struktuurile ning määruse § 3 punktides 1–11 nimetatud aruannete Finantsinspektsioonile ja punktis 12 nimetatud aruande Eesti Pangale esitamise tähtajad ja kord.

Käesoleva määrusega kehtestatud aruandeid on kohustatud koostama ja esitama kõik Eestis tegutsevad krediidiasutused ja krediidiasutuse filiaalid (edaspidi krediidiasutus), välja arvatud määruse § 3 punktis 6 nimetatud aruanne, mille peavad esitama ainult need krediidiasutused, kes ei ole krediidiasutuse konsolideerimisgrupi emaettevõtjad.

Krediidiasutus on kohustatud koostama ja esitama järgmised aruanded

1) «Ressursside käivete aruanne» koodiga 231 (lisa 1);

2) «Ressursside jääkide aruanne» koodiga 211 (lisa 2);

3) «Laenude käivete aruanne» koodiga 232 (lisa 3);

4) «Laenude jääkide aruanne» koodiga 212 (lisa 4);

5) «Tähtajaks tasumata ja/või allahinnatud laenude aruanne» koodiga 233 (lisa 5);

6) «Krediidiasutuse bilansist maha kantud nõuete liikumise aruanne» koodiga 238 (lisa 6) (võttes arvesse §-s 2 nimetatud erandit);

7) «Hoiuste ja laenude regionaalse jaotuse aruanne» koodiga 234 (lisa 7);

8) «Väärtpaberite aruanne» koodiga 213 (lisa 8);

9) «Väärtpaberikohustuste käivete aruanne» koodiga 247 (lisa 9);

10) «Väärtpaberikohustuste jääkide aruanne» koodiga 217 (lisa 10);

11) «Immateriaalse vara ja materiaalse põhivara arvestuse aruanne» koodiga 214 (lisa 11);

12) «Laenujääkide kvartaliaruanne» koodiga 222 (lisa 12).

(1) Paragrahvi 3 punktides 1–5 ja 8–10 nimetatud aruannete aruandeperiood on kuu. Paragrahvi 3 punktides 6, 11 ja 12 nimetatud aruannete aruandeperiood on kvartal. Paragrahvi 3 punktis 7 nimetatud aruande aruandeperiood on poolaasta.

(2) Paragrahvi 3 punktides 1–5 ja 8–11 nimetatud aruanded esitatakse viiendaks pangapäevaks pärast aruandeperioodi lõppu, punktides 7 ja 12 nimetatud aruanded esitatakse viieteistkümnendaks pangapäevaks pärast aruandeperioodi lõppu ning punktis 6 nimetatud aruanne esitatakse ühe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu.

(1) Aruanded esitatakse Finantsinspektsioonile elektrooniliselt XML-s (eXtensible Markup Language) vormindatud dokumendina vastavalt Eesti Panga presidendi 20. septembri 2002. a määrusele nr 15 «Aruannete elektrooniline formaat».

(2) Vigade tuvastamisel ja arvestuspõhimõtete muutmisel esitatakse Finantsinspektsioonile elektrooniliselt uued korrigeeritud aruanded.

(3) Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel esitatakse tühi aruanne.

(1) Aruannetes määratakse valuuta kood vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega.

(2) Aruannetes määratakse kliendi ja nõude omaja riigi kood vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega.

(3) Aruannetes määratakse majandussektorid Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) alusel.

(1) Aruandekohustuslase juhtorgan määrab aruandluskohustuse täitmise eest vastutava aruandekohustuslase esindaja (edaspidi vastutav esindaja), kelle ülesandeks on tagada aruandekohustuslase võtmepaari ja aruannete esitamisel vahetatud andmete käideldavus.

(2) Aruandekohustuslane esitab Finantsinspektsioonile hiljemalt viiendal päeval lõikes 1 nimetatud aruandekohustuslase juhtorgani otsuse tegemisest kinnitatud koopia aruandekohustuslase juhtorgani otsusest vastutava esindaja määramise kohta koos koopiaga vastutava esindaja isikut tõendavast dokumendist või selle dokumendi kannetega lehekülgedest.

(3) Vastutava esindaja muutumisel või vastutava esindaja andmete muutumisel teavitab aruandekohustuslane Finantsinspektsiooni muudatustest viie pangapäeva jooksul muudatuste toimumisest või nendest teada saamisest ning esitab lõikes 2 nimetatud dokumendid.

(4) Vastutav esindaja tekitab aruandekohustuslase aruannete esitamiseks vajaliku §-s 8 nimetatud võtmepaari (edaspidi võtmepaar), organiseerib selle kasutamise aruandekohustuslase aruandeid edastava töötaja (edaspidi volitatud töötaja) poolt ja edastab avaliku võtme Finantsinspektsioonile.

(5) Aruandekohustuslase edastatud avaliku võtme hoidmiseks ja §-s 9 sätestatud ülesannete täitmiseks määrab Finantsinspektsioon oma töötaja (edaspidi võtmehaldur).

(6) Aruandekohustuslase võtmepaari isiklikku võtit kaitsvat paroolifraasi võib Finantsinspektsioonile avaldada ainult volitatud töötaja või vastutav esindaja.

(7) Aruandekohustuslane allkirjastab elektrooniliselt edastatavad andmed isikliku võtmega, krüpteerib need avaliku võtmega ning edastab Finantsinspektsioonile.

(8) Krüpteerimine käesoleva määruse tähenduses on teabe elektrooniline teisendamine, mille tagajärjel andmete tulemi tähenduslik sisu ei ole kättesaadav mittevolitatud isikutele.

(1) Võtmepaar koosneb avalikust ja isiklikust võtmest digitaalallkirja seaduse § 2 lõike 2 tähenduses käesoleva määruse erisustega.

(2) Avaliku võtme pikkuseks on 1024 bitti.

(3) Võtmepaari kasutajatunnuses peab sisalduma aruandekohuslase kood, sõna «aruandlus», volitatud töötaja nimi ja võtmepaari kehtivuse lõppkuupäev.

(4) Võtmepaare tuleb muuta vähemalt üks kord kahe aasta jooksul.

(5) Kasutatud võtmepaarid tuleb säilitada, et oleks tagatud vahetatud andmete käideldavus.

(1) Esimesel võtmete vahetamisel aruandekohustuslase vastutav esindaja ja võtmehaldur kohtuvad ning vahetavad avalikud võtmed.

(2) Edaspidisel korralisel võtmevahetusel edastatakse uued avalikud võtmed elektrooniliselt, allkirjastades need eelnevalt kehtiva isikliku võtmega ning krüpteerides, kasutades vastaspoole avalikku võtit.

(3) Võtmete vahetus vormistatakse aktiga, milles fikseeritakse vahetatud avalike võtmete võtmetunnus ja kasutajatunnus, volitatud töötaja isikuandmed ning sõrmejäljed ja võtmete vahetuse läbiviinud isikute andmed. Sõrmejälg käesoleva määruse tähenduses on võtmepaarist tuletatud sümboljäljend, mis tuvastab võtmepaari kasutaja.

(4) Eriolukordade puhul (isiklik võti on avalikustatud, kadunud või hävinenud) teatatakse juhtunust viivituseta vastaspoolele, tekitatakse uued võtmepaarid ja aruandekohustuslase vastutava esindaja ja võtmehalduri kohtumisel vahetatakse avalikud võtmed.

(5) Kasutamiskõlbmatuks muutunud võtmepaarid tuleb kasutusest kõrvaldada.

(1) Finantsinspektsioon tuvastab aruande esitaja isikusamasuse igakordselt.

(2) Aruannete esitaja isikusamasuse tuvastamine aruannete esitamisel toimub avaliku võtme ja sõrmejälje alusel.

(3) Finantsinspektsioon registreerib lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmisel

1) volitatud töötaja nime;

2) volitatud töötaja sõrmejälje;

3) aruandekohustuslase nime;

4) aruande esitamise aja;

5) aruande koodi.

Määruse lisades 1–11 kasutatakse mõisteid §-des 12–17 esitatud tähenduses.

(1) Keskvalitsuseks loetakse alljärgnevaid institutsioone

1) Riigikogu, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontroll, Õiguskantsler, Riigikohus, Riigikantselei, ministeeriumid ja maavalitsused ning nende valitsemisala asutused (siia kuuluvad ka Eesti Vabariigi saatkonnad ja konsulaadid);

2) muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud «Tsiviilseadustiku üldosa seaduse» § 25 lõike 2 mõistes, välja arvatud Eesti Pank, Tagatisfond, Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa ja avalik-õiguslikud kutseühendused;

3) riigi ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute poolt asutatud sihtasutused, millede kuludest üle poole on kaetud eelnimetatud isikute poolt.

(2) Kohalikuks omavalitsuseks loetakse kõiki kohalikke omavalitsusüksusi, sealhulgas kohaliku omavalitsuse poolt hallatavaid munitsipaalasutusi ja kohalike omavalitsusüksuste poolt asutatud sihtasutusi, millede kuludest üle poole on kaetud eelnimetatud isikute poolt.

(3) Riiklikuks sotsiaalkindlustusfondiks loetakse kõiki riiklikke ja kohalikke institutsionaalseid üksusi, mille põhitegevusalaks on sotsiaaltoetuste pakkumine ja mis vastavad järgnevale kahele kriteeriumile

1) seaduse või muu õigusakti kohaselt on teatavatel rahvastiku rühmadel kohustus osaleda sotsiaalkindlustuse skeemides või maksta osamakseid;

2) valitsemissektor vastutab institutsiooni juhtimise eest kehtestades või heaks kiites osamakseid ja sotsiaaltoetusi sõltumata oma rollist järelevalvet teostava organi või tööandjana.Riiklikuks sotsiaalkindlustusfondiks loetakse näiteks Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa.

(4) Kindlustusandja on «Kindlustustegevuse seaduse» § 3 lõikes 1 nimetatud äriühing.

(5) Pensionifond on «Kogumispensionide seaduse» §-s 3 nimetatud lepinguline investeerimisfond.

(6) Muu finantseerimisasutus on «Krediidiasutuste seaduse» §-s 5 nimetatud tunnustele vastav äriühing (näiteks investeerimisfond, investeerimisühing, hoiu-laenuühistu, fondivalitseja, liisinguettevõte, valuutavahetusettevõte, reguleeritud väärtpaberituru korraldaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja, väärtpaberite registreerimise teenust osutav ettevõtja, finantskonsultatsioone osutav ettevõtja, kindlustusmaakler ning muu finantsvahendusettevõte ja finantsvahenduse abiettevõte). Muuks finantseerimisasutuseks loetakse ka Tagatisfond.

(7) Krediidiasutus on «Krediidiasutuste seaduse» § 3 lõikes 1 nimetatud äriühing.

(8) Riigi ja kohaliku omavalitsuse äriühing on äriühing, kelle üle keskvalitsus, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik omab valitsevat mõju (kontrolli) «Väärtpaberituru seaduse» tähenduses, välja arvatud «Väärtpaberituru seaduse» § 6 lõikes 2 sätestatud kutselised investorid. Riigi ja kohaliku omavalitsuse äriühinguks loetakse ka riigitulundusasutused (näiteks Riigimetsa Majandamise Keskus).

(9) Muu äriühing on eelnevates lõigetes nimetamata äriühing. Muuks äriühinguks loetakse ka füüsilisest isikust ettevõtja, kui ta on tööandja kümnele või enamale töötajale.

(10) Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus või muu eraõiguslik juriidiline isik vastavalt «Mittetulundusühingute seaduse» §-le 1 ja «Sihtasutuste seaduse» §-le 1, välja arvatud sihtasutused, mida loetakse keskvalitsuseks või kohalikuks omavalitsuseks.

(11) Eraisik on füüsiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes on tööandja kuni üheksale töötajale. Eraisikuks loetakse ka füüsilisest isikust ettevõtja, kelle poolt palgatud töötajate olemasolu ei ole võimalik kindlaks teha.

(12) Keskpank on juriidiline isik, kelle peamine funktsioon on raharingluse korraldamine nii oma koduriigis kui ka välisriikidega ning riigi rahvusvaheliste reservide osaline või täielik hoidmine (nt Eesti Pank).

(13) Rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused (RFA) on keskpangad, krediidiasutused ja muud rahaloomeasutused. Muud rahaloomeasutused on need finantseerimisasutused, mille tegevusalaks on hoiuste ja/või hoiustele sarnaste instrumentide kaasamine mitte-RFA-delt ning oma arvel laenude väljastamine ja/või investeerimine lühiajalistesse võlainstrumentidesse (järelejäänud tähtajaga kuni 1 aasta) ja/või hoiustesse. Muudeks rahaloomeasutusteks loetakse näiteks hoiu-laenuühistud ja need rahaturufondid, mis vastavad eelkirjeldatud tingimustele.

(14) Keskne vastaspool on üksus, mis tegutseb õiguspäraselt ühel või mitmel finantsturul sõlmitud lepingute vahendajana ja on iga müüja suhtes ostja ja iga ostja suhtes müüja.

(15) Väärtpaberistaja on ettevõtja, kes on asutatud krediidiasutuste seaduse § 8635 lõikes 1 määratletud ühe või mitme tehingu tegemiseks.

(1) Residendid on

1) Eesti Vabariigi riigiorganid ja asutused kõige laiemas tähenduses (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim ning nende asutused, põhiseaduslikud institutsioonid), samuti kohalikud omavalitsusüksused ja nende asutused;

2) välisriikides asuvad Eesti diplomaatilised, konsulaar- ja teised ametlikud esindused, samuti muud majandus- ja kommertstegevusega mittetegelevad Eesti asutuste ja organisatsioonide esindused välismaal;

3) Eesti Vabariigi seaduste alusel loodud avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja nende asutused;

4) Eestis registreeritud eraõiguslikud juriidilised isikud;

5) Eesti õiguskorraga lubatud Eestis asutatud ja tegutsevad osalist õigusvõimet omavad isikute ühendused ja organisatsioonid, mis ei ole juriidilised isikud;

6) Eestis registreeritud välismaa juriidiliste isikute filiaalid ja esindused;

7) Eestis elavad Eesti kodanikud;

8) Eestis elavad välismaalased, kellel on alaline elamisluba;

9) Eestis elavad välismaalased, kellel on tähtajaline elamisluba vähemalt üheks aastaks;

10) välisriikides õppivad või ravil viibivad punktides 7 kuni 9 nimetatud isikud, sõltumata õpingute või ravi kestusest;

11) välisriigis viibivad, immuniteeti ja diplomaatilisi privileege kasutavad Eesti Vabariigi diplomaadid, sõjaväelased, konsulaar- ja teiste ametlike esinduste töötajad ja nende perekonnaliikmed;

12) välisriigis viibivad punktides 7, 8 või 9 nimetatud isikud, kes on laevameeskonna liikmed või hooaja- ja piiriülesed töötajad, sõltumata nende välisriigis viibimise kestvusest;

13) kokkuleppelised majandusüksused, mis esindavad Eesti territooriumil asuvat kinnisvara (maa koos tema oluliste osadega).

(2) Mitteresidendid on kõik lõikes 1 nimetamata isikud.

(1) Laen on «Võlaõigusseaduse» § 396 lõikes 1 sätestatud laenulepingu tingimustele vastava lepingu alusel tekkinud rahaline nõue.

(2) Pöördrepo-tehing on leping, mille alusel aruandev krediidiasutus ostab väärtpaberid või kauba või väärtpaberite või kaubaga seotud kaubeldavad hoidmistunnistused ning on kohustatud ostetud varad või sama liiki asendusvarad fikseeritud hinnaga kokkulepitud ajal tagasi müüma.

(3) Repo-tehing on leping, mille alusel aruandev krediidiasutus müüb väärtpaberid või kauba või väärtpaberite või kaubaga seotud kaubeldavad hoidmistunnistused ning on kohustatud müüdud varad või sama liiki asendusvarad fikseeritud hinnaga kokkulepitud ajal tagasi ostma.

(4) Arvelduskrediit on kliendi käsutuses olev laenuressurss vastavalt «Võlaõigusseaduse» §-s 407 sätestatule (välja arvatud § 407 lõige 5).

(5) Krediitkaardilaen on krediidiasutuse väljastatud krediitkaartide (kaasa arvatud järelmaksukaardid) krediidilimiitide kasutatud osa.

(6) Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen on laen, mis antakse välja sihtotstarbelise ressursi arvel ning mille intressimarginaal on piiratud. Siia kuulub ka liigilise sihtotstarbelisusega laen, mille intressimarginaal on piiratud. Laenu, mille ressurss on küll sihtotstarbeline, kuid intressimarginaal on piiramata, loetakse turuintressimääraga laenuks.

(7) Muu intressimäära piiranguga laen on laen, mis antakse turuintressimäärast madalama intressimääraga (näiteks krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale äriühingule antud laen).

(8) Allutatud laen on krediidiasutuse nõue, mis võlgniku lõpetamise või pankroti väljakuulutamise korral rahuldatakse pärast kõigi teiste võlausaldajate õigustatud nõuete rahuldamist või krediidiasutuse kohustus, mis on krediidiasutuste seaduse §-s 721 sätestatud tingimuste kohane.

(9) Muu laen on laen, mida ei saa identifitseerida kui intressimäära piiranguga sihtotstarbelist laenu, muud intressimäära piiranguga laenu, arvelduskrediiti, krediitkaardilaenu, sündikaatlaenu või allutatud laenu.

(10) Sündikaatlaen on mitme laenuandja ühise laenulepinguga ühele kliendile antud laen.

(1) Hoius on kontopidaja rahaline kohustus konto omaniku ees, mis tuleneb kontopidaja ja konto omaniku vahel sõlmitud arvelduskonto- või hoiuselepingust. Hoiusena käsitletakse ka hoiuse kohta välja antud nimelist võlatunnistust (hoiusertifikaati), kui see ei ole võõrandatav.

(2) Nõudmiseni hoius on hoius, mille puhul on täidetud järgmised tingimused

1) hoius on ette nähtud arveldusteks;

2) hoius on tähtajatu;

3) hoiustatud vahendeid võib vabalt (kuni 24-tunnise etteteatamisega) kasutada ja käsutada.

(3) Üleööhoius on hoius, mille tähtaeg on kahe järjestikuse pangapäeva vaheline aeg ja mis ei ole mõeldud arveldamiseks.

(4) Tähtajaline hoius on hoius, mille puhul on täidetud järgmised tingimused

1) hoius on ette nähtud raha hoiustamiseks;

2) hoius ei ole ette nähtud arveldusteks kolmandate isikutega;

3) hoiustamise tähtaeg on lepinguliselt fikseeritud;

4) hoiustatud summa suurus ja makstav intress on lepinguliselt fikseeritud ja seda ei saa muuta;

5) lepingutingimuste rikkumisel võib rakendada leppetrahvi (sealhulgas maksta madalamat intressi).

(5) Säästuhoius on hoius, mille puhul on täidetud järgmised tingimused

1) hoius on ette nähtud raha kogumiseks ja hoiustamiseks;

2) hoius ei ole ette nähtud arveldusteks kolmandate isikutega;

3) hoiustamise tähtaeg võib olla seotud mingi eritingimusega (näiteks pulmapäev, teatud rahasumma kogumine);

4) hoiustatud summat võib suurendada;

5) lepingutingimuste rikkumisega kaasnevad trahvisanktsioonid;

6) hoiuse väljavõtmisel võib olla etteteatamise nõue.

(6) Investeerimishoius on hoius, mille puhul on täidetud järgmised tingimused

1) hoius on ette nähtud raha hoiustamiseks;

2) hoius ei ole ette nähtud arveldusteks kolmandate isikutega;

3) hoiustamise tähtaeg on lepinguliselt fikseeritud ja seda ei saa muuta;

4) hoiuse intress sõltub osaliselt või täielikult teatud investeeringute väärtuse muutusest;

5) lepingu ennetähtaegse lõpetamisega võivad kaasneda trahvisanktsioonid.

(7) Muu hoius on hoius, mida ei saa identifitseerida kui nõudmiseni, üleöö-, tähtajalist, säästu- või investeerimishoiust.

(8) Sihtotstarbeline laenuressurss on ressurss, mis on eraldatud krediidiasutusele edasilaenamiseks kindlale sihtrühmale ja/või ettemääratud tingimustel.

(1) Võlainstrument on laenuvõtja võlakohustust tõendav väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressid, ning laenuandja nõudeõigust sellele.

(2) Allutatud võlainstrument on krediidiasutuse nõuet väljendav väärtpaber, mis võlgniku lõpetamise või pankroti väljakuulutamise korral rahuldatakse pärast kõigi teiste võlausaldajate õigustatud nõuete rahuldamist või krediidiasutuse kohustust väljendav väärtpaber, kui kohustus on krediidiasutuste seaduse §-s 721 sätestatud tingimuste kohane.

(3) Omakapitaliinstrument on igasugune leping, mis tõendab osalust ettevõtte varade jäägis pärast kõikide tema kohustuste mahaarvamist.

(4) Aktsia on omakapitaliinstrument, mis tõendab selle omaniku õigust osale aktsiaseltsi varast ja kasumist ning annab selle omanikule (aktsionärile) õiguse osaleda aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused.

(5) Eelisaktsia on hääleõiguseta omakapitaliinstrument, mis annab eesõiguse dividendi saamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel.

(6) Osa on omakapitaliinstrument, mis tõendab selle omaniku õigust osale osaühingu varast ja kasumist ning annab selle omanikule (osanikule) õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja põhikirjas ettenähtud õigused.

(7) Rahaturuinstrument on «Väärtpaberituru seaduse» § 2 lõike 1 punktis 5 nimetatud väärtpaber.

(8) Fondi osak (investeerimisfondi osak/rahaturufondi osak) on nimeline väärtpaber, mis tõendab osakuomaniku õigust proportsionaalsele osale fondi varast.

(9) Erastamisväärtpaber on «Erastamisseaduse» § 28 lõikes 1 nimetatud väärtpaber ja teiste riikide sarnased väärtpaberid.

(10) Tuletisinstrument on tuletisväärtpaber vastavalt «Väärtpaberituru seaduse» §-le 2 ja muu sellega sarnane omandamis-, vahetamis- või võõrandamisõigust või -kohustust väljendav kaubeldav väärtpaber.

(11) Hübriidvõlainstrument on üheaegselt võlainstrumenti ja varjatud tuletisinstrumenti sisaldav finantsinstrument, mille väärtus sõltub tuletisinstrumendi komponendi väärtuse muutusest.

(1) Tütarettevõtja on emaettevõtja poolt kontrollitav ettevõtja. Kontrolli olemasolu eeldatakse juhul, kui emaettevõtja omandis on otse või tütarettevõtjate kaudu rohkem kui 50% tütarettevõtja hääleõigusest, välja arvatud erandjuhud, kui on võimalik selgelt tõendada, et sellise hääleõigusega ei kaasne kontrolli. Kontroll eksisteerib ka siis, kui emaettevõtjale kuulub tütarettevõtjas 50% või vähem hääleõigusest, kuid emaettevõtja

1) omab tegelikku kontrolli rohkem kui 50% hääleõiguse üle kokkuleppe alusel teiste investoritega;

2) kontrollib ettevõtja finants- ja tegevuspoliitikat põhikirja või lepingu alusel;

3) suudab määrata või tagasi kutsuda enamust tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani (näiteks äriühingu juhatuse ja nõukogu) liikmetest; või

4) suudab määrata tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani koosolekute otsuseid.

(2) Sidusettevõtja on ettevõtja, millele emaettevõtjal on oluline mõju, kuid mis ei allu tema kontrollile. Olulise mõju olemasolu eeldatakse juhul, kui ühe investorettevõtja omandis on otse või tütarettevõtjate kaudu rohkem kui 20% sidusettevõtja hääleõigusest, välja arvatud erandjuhud, kui on võimalik selgelt tõendada, et sellise hääleõigusega ei kaasne olulist mõju. Erandjuhtudel võib oluline mõju esineda ka väiksema kui 20%-lise osaluse korral.

Olulise mõju olemasolu iseloomustavad tavaliselt järgmised asjaolud

1) esindatus investeerimisobjekti tegevjuhtkonnas või kõrgemas juhtorganis;

2) osalemine investeerimisobjekti äripoliitiliste otsuste tegemisel;

3) olulised tehingud investori ja investeerimisobjekti vahel;

4) investori ja investeerimisobjekti juhtkondade osaline kattumine;

5) tehnilise informatsiooni vahetamine investori ja investeerimisobjekti vahel.

Tunnistada kehtetuks Eesti Panga presidendi 7. märtsi 2005. a määrus nr 4 «Krediidiasutuse bilansi täiendav aruandlus» (RTL 2005, 31, 443).

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2008. a ja seda kohaldatakse aruannete koostamisel ja esitamisel alates aruandeperioodidest, mis lõpevad 31. jaanuaril 2008. a või hiljem.

Eesti Panga presidendi 13. juuli 2007. a määruse nr 9 "Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine" lisa 1 [RTL 2009, 54, 798 – jõust. 1.01.2010]

Ressursside käivete aruanne1. Aruande valdkond1.1 Aruandeperioodil krediidiasutuse kaasatud hoiuste (v.a nõudmiseni hoiused) ja saadud laenude (edaspidi ressurss) lepingulised summad ning kreeditkäive. Siia ei kuulu bilansi kohustustekirjel „Keskpankade hoiused” kajastatava ressursi lepingulised summad ega kreeditkäive.1.2 Aruandeperioodil kliendi algatatud varasemate lepingute tingimuste muudatused (nt lepingu tähtaja pikendamine). Siia ei kuulu lepingute automaatsed muudatused (nt intressimäära muutused, ujuva intressimäära muutumine fikseerituks või vastupidi jms), mis on kokku lepitud juba lepingu sõlmimisel.2. Andmete summeerimise üldnõudedÜhe reana näidatakse nende ressursside lepinguline summa ja käivete summa, mille identifikaatorid langevad kokku.3. Aruanderea struktuur

1) ressursi liik

2) ressursi rühm

3) aruande valuuta kood

4) riigi kood

5) klient

6) tähtaeg

7) lepinguline ressursi summa

8) ressursi käive

9) ressursi aastaintressimäär

10) intressimäära tüüp

11) lepingulise valuuta kood

12) rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused, kesksed vastaspooled või väärtpaberistajad

13) hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaeg

1) Ressursi liigi identifikaatoridÜleööhoius 8

Tähtajaline hoius 2

Säästuhoius 3

Investeerimishoius 16

Muu hoius 4

Arvelduskrediit 12

Repo-tehing 9

Sündikaatlaen 17

Muu saadud laen 13

Sihtotstarbeline laenuressurss 7

Allutatud laen 14Ressursi liigi „Muu saadud laen” all näidatakse teistelt krediidiasutustelt ja klientidelt saadud laenud, v.a arvelduskrediidid ja allutatud laenud. Ressursi liigi „Arvelduskrediit” all näidatakse ka üleöölaenud.

2) Ressursi rühma identifikaatoridKauplemiseks hoitavad finantskohustused 1Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande 2Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatavad finantskohustused 3Ülekantud finantsvaradega seotud finantskohustused 4Peakontorilt saadud vahendid 5Siin näidatakse, millisesse finantskohustuste rühma liigitub aruandereal näidatud ressurss bilansi koostamise metoodika alusel. Ressursi rühma „Peakontorilt saadud vahendid” kasutatakse ainult krediidiasutuste filiaalide poolt koostatavas aruandes ja seda kasutatakse filiaalide bilansis omakapitalikirjel „Peakontor” näidatavate peakontorilt saadud vahendite puhul.

3) Aruande valuuta koodSiin näidatakse valuuta, milles ressurss on lepingus fikseeritud. Kui lepingu kohaselt võib ressursi tagasimakse suurus teatud valuuta kursi muutusest tulenevalt muutuda, siis näidatakse siin valuuta, mille kursist tagasimakse suurus sõltub. Näiteks, kui ressursi lepinguline valuuta on Eesti kroon ja tagasimaksmise summa on seotud Eesti krooni ja mõne muu valuuta (nt EUR) tagasimaksmise hetkel kehtiva kursiga, näidatakse ressursi aruande valuutana seotud valuutat (antud juhul EUR). Ressursi lepinguline valuuta (antud juhul EEK) näidatakse aruanderea üheteistkümnenda identifikaatorina.

4) Riigi koodSiin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX.

5) Kliendi identifikaatoridKeskvalitsus 1Kohalik omavalitsus 2Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13Kindlustusandja ja pensionifond 4Muu finantseerimisasutus 5Krediidiasutus 6Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7Muu äriühing 8Mittetulundusühing 9Eraisik 10

6) Tähtaja identifikaatoridTähtajata 1Nõudmiseni 2kuni 1 kuu 111 kuni 3 kuud 293 kuni 6 kuud 46 kuni 12 kuud 51 kuni 2 aastat 62 kuni 3 aastat 73 kuni 4 aastat 364 kuni 5 aastat 375 kuni 10 aastat 910 kuni 15 aastat 4315 kuni 20 aastat 4420 kuni 25 aastat 4525 kuni 30 aastat 4830 kuni 35 aastat 4935 kuni 40 aastat 50Üle 40 aasta 51Tähtaja identifikaator määratakse hoiuse või laenu lepingulise tähtaja alusel.Lepingu muudatuste korral, kui selle tulemusena muutub ressursi lepinguline tähtaeg üle 20% esialgsest tähtajast, tuleb ressursi lepingulist tähtaega kajastada sarnaselt uue lepinguga (st lepingu muudatuse jõustumise kuupäevast kuni lepingu lõpuni).

7) Lepinguline ressursi summaSiin näidatakse lepingus fikseeritud kaasatud/kaasatava ressursi summa, kui see on lepingu sõlmimise hetkel teada (nt tähtajaliste hoiuste puhul).Kui lepingu sõlmimise hetkel on teada ainult esimese (sisse)makse summa, näidatakse siin ainult esimene (sisse)makse, hilisemate (sisse)maksete korral on lepinguliseks ressursi summaks 0 (null).Kui lepingu sõlmimise hetkel on teada summa, mis plaanitakse kindlaksmääratud tähtajaks koguda, näidatakse siin kogu eeldatavalt laekuv summa.Kui tegemist on varem sõlmitud lepingu tingimuste muudatusega, mis klient on algatanud, käsitatakse seda uue lepingu sõlmimisena ja näidatakse muudetud lepingus fikseeritud lepinguline ressursi summa.Lepinguline ressursi summa näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni.

8) Ressursi käiveSiin näidatakse aruandeperioodil toimunud ressursi kreeditkäive rahavoo toimumisel (k.a intress, kui see võetakse edasisel intressi arvestamisel arvesse). Kui klient algatas varem sõlmitud lepingu tingimuste muudatuse, kuid täiendavat rahavoogu ei toimunud, näidatakse ressursi käibeks 0 (null).Käive näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni.

9) Ressursi aastaintressimäärRessursi aastaintressimäär (lepinguline) näidatakse protsentides aasta baasil ning esitatakse formaadis intressimäär jagatud 100-ga (i/100). Kui saadud ressursi tagasimaksmine toimub osade kaupa, näidatakse aastaintressimäär ressursi jäägilt (ka siis, kui lepingu järgi on ette nähtud intressimäär ressursi algsummalt).Kui lepingu sõlmimisel ei ole lõplik aastaintressimäär teada (või see kujuneb mitme komponendi koostoimel, millest mõned on teada ja mõned mitte), näidatakse teadaolev ehk garanteeritud intressimäär (nt investeerimishoiuse puhul).Kui lepingu järgi on ette nähtud ujuv intressimäär, siis näidatakse aruandekuupäeval kehtinud intressimäär.Repo-tehingu puhul näidatakse siin tehingu sisemine intressimäär.

10) Intressimäära tüübi identifikaatoridFikseeritud 1Ujuv 2Intressimäära tüüp on „Fikseeritud”, kui intressimäär lepitakse kokku lepingu sõlmimisel ning seda ei saa hiljem enam muuta.Intressimäära tüüp on „Ujuv”, kui intressimäär on indekseeritud või seotud baasmääradega.

11) Lepingulise valuuta koodSiin näidatakse kaasatud ressursi lepinguline valuuta. Näiteks, kui kaasatud ressursi lepinguline valuuta on EEK ja tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja muu valuuta (nt EUR) tagasimaksmise hetkel kehtiva kursiga, tuleb siin näidata ressursi lepinguline valuuta, s.o EEK. Kui aruande valuuta ja lepinguline valuuta langevad kokku, korratakse siin aruande valuuta koodi.

12) Rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste, kesksete vastaspoolte või väärtpaberistajate identifikaatoridKrediidiasutused 1Rahaturufondid 2Muud rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused 3Keskne vastaspool 4Väärtpaberistaja 5Siin näidatakse kliendi liikide „Muu finantseerimisasutus” ja „Krediidiasutus” puhul kliendi kuuluvus rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste (RFA) nimekirja (identifikaatorid 1−3) või kliendi liigi „Muu finantseerimisasutus“ puhul see, kas tegemist on keskse vastaspoole või väärtpaberistajaga (identifikaatorid 4 ja 5). Ülejäänud kliendi liikide puhul on identifikaatoriks 0 (null).Kliendi liigitamisel RFA-ks lähtutakse Euroopa Liidu RFA-de nimekirjast, mis on avaldatud Euroopa Keskpanga koduleheküljel http://www.ecb.int/stats/money/mfi/elegass/html/index.en.html (alajaotused „Search the database” ja „Download dataset”).

13) Hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaja identifikaatoridkuni 3 kuud 3üle 3 kuu 47Hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaja identifikaator määratakse ainult ressursi liikide „Tähtajaline hoius”, „Säästuhoius”, „Investeerimishoius” ja „Muu hoius” puhul hoiuse lõpetamiseks kohustusliku etteteatamise tähtaja alusel. Kui eelnimetatud ressursi liikidel ei ole lõpetamiseks etteteatamise tähtaega määratud, on hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaja identifikaatoriks 0 (null).Ressursi liikide „Üleööhoius”, „Repo-tehing”, „Arvelduskrediit”, „Sündikaatlaen“, „Muu saadud laen”, „Sihtotstarbeline laenuressurss” ja „Allutatud laen” puhul on hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaja identifikaatoriks 0 (null).

Eesti Panga presidendi 13. juuli 2007. a määruse nr 9 "Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine" lisa 2 [RTL 2009, 54, 798 – jõust. 1.01.2010]

Ressursside jääkide aruanne1. Aruande valdkondKrediidiasutuse bilansis kohustusekirjetel kajastatavate hoiuste ja laenude (edaspidi ressurss) jäägid aruandeperioodi lõpus. Siia ei kuulu bilansi kohustustekirjel „Keskpankade hoiused” kajastatava ressursi jäägid.2. Andmete summeerimise üldnõudedÜhe reana näidatakse nende ressursside bilansilised ja lepingulised jäägid ning tekkepõhise intressi summa, mille identifikaatorid langevad kokku.3. Aruanderea struktuur

1) ressursi liik

2) ressursi rühm

3) aruande valuuta kood

4) riigi kood

5) klient

6) tähtaeg

7) ressursi bilansiline jääk

8) ressursi lepinguline jääk

9) tekkepõhine intress

10) ressursi aastaintressimäär

11) intressimäära tüüp

12) lepingulise valuuta kood

13) rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused, kesksed vastaspooled või väärtpaberistajad

14) hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaeg

1) Ressursi liigi identifikaatoridÜleööhoius 8Muu nõudmiseni hoius 1Tähtajaline hoius 2Säästuhoius 3Investeerimishoius 16Muu hoius 4Repo-tehing 9Sündikaatlaen 17Muu saadud laen 5Sihtotstarbeline laenuressurss 7Allutatud laen 14Ressursi liigi „Muu saadud laen” all näidatakse teistelt krediidiasutustelt ja klientidelt saadud laenud (k.a üleöölaenud ja arvelduskrediidid), v.a sündikaatlaenud, allutatud laenud ja sihtotstarbeline laenuressurss.

2) Ressursi rühma identifikaatoridKauplemiseks hoitavad finantskohustused 1Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande 2Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatavad finantskohustused 3Ülekantud finantsvaradega seotud finantskohustused 4Peakontorilt saadud vahendid 5Siin näidatakse, millisesse finantskohustuste rühma liigitub aruandereal näidatud ressurss bilansi koostamise metoodika alusel. Ressursi rühma „Peakontorilt saadud vahendid” kasutatakse ainult krediidiasutuste filiaalide koostatavas aruandes filiaalide bilansis omakapitalikirjel „Peakontor” näidatavate peakontorilt saadud vahendite puhul.

3) Aruande valuuta koodSiin näidatakse valuuta, milles ressurss on lepingus fikseeritud. Kui lepingu kohaselt võib ressursi tagasimakse suurus teatud valuuta kursi muutusest tulenevalt muutuda, siis näidatakse siin valuuta, mille kursist tagasimakse suurus sõltub. Näiteks, kui ressursi lepinguline valuuta on Eesti kroon ja tagasimaksmise summa on seotud Eesti krooni ja mõne muu valuuta (nt EUR) tagasimaksmise hetkel kehtiva kursiga, näidatakse ressursi aruande valuutana seotud valuutat (antud juhul EUR). Ressursi lepinguline valuuta (antud juhul EEK) näidatakse aruanderea kaheteistkümnenda identifikaatorina.

4) Riigi koodSiin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX.

5) Kliendi identifikaatoridKeskvalitsus 1Kohalik omavalitsus 2Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13Kindlustusandja ja pensionifond 4Muu finantseerimisasutus 5Krediidiasutus 6Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7Muu äriühing 8Mittetulundusühing 9Eraisik 10

6) Tähtaja identifikaatoridTähtajata 1Nõudmiseni 2kuni 1 kuu 111 kuni 3 kuud 293 kuni 6 kuud 46 kuni 12 kuud 51 kuni 2 aastat 62 kuni 3 aastat 73 kuni 4 aastat 364 kuni 5 aastat 375 kuni 10 aastat 910 kuni 15 aastat 4315 kuni 20 aastat 4420 kuni 25 aastat 4525 kuni 30 aastat 4830 kuni 35 aastat 4935 kuni 40 aastat 50Üle 40 aasta 51Tähtaja identifikaator määratakse hoiuse või laenu lepingulise tähtaja alusel. Lepingumuudatuste korral, kui selle tulemusena muutub ressursi lepinguline tähtaeg üle 20% esialgsest tähtajast, tuleb ressursi lepingulist tähtaega kajastada sarnaselt uue lepinguga (st lepingu muudatuse jõustumise kuupäevast kuni lepingu lõpuni).Kui kaasatud ressurss tuleb maksta tagasi osade kaupa, on lepinguliseks tähtajaks ajavahemik ressursi saamise kuupäevast kuni viimase osa tagasimaksmiseni.

7) Ressursi bilansiline jääkSiin näidatakse identifikaatoritele vastava ressursi jääk bilansilises väärtuses aruandeperioodi lõpus ilma tekkepõhise intressita. Jääk näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni.

8) Ressursi lepinguline jääkSiin näidatakse identifikaatoritele vastava ressursi jääk lepingulises väärtuses (st arvestamata sisemise intressimäära mõju) aruandeperioodi lõpus ilma tekkepõhise intressita. Jääk näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni.

9) Tekkepõhine intressSiin näidatakse aruandereal näidatud ressursiga seotud tekkepõhiselt arvestatud, kuid aruandeperioodi lõpuks tasumata intress. Intress näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni.

10) Ressursi aastaintressimäärRessursi aastaintressimäär (lepinguline) näidatakse protsentides aasta baasil ning esitatakse formaadis intressimäär jagatud 100-ga (i/100).Kui kaasatud ressursi tagasimaksmine toimub osade kaupa, näidatakse aastaintressimäär ressursi jäägilt (ka siis, kui lepingu järgi on ette nähtud intressimäär algsummalt).Ressursi puhul, mille lõplik aastaintressimäär selgub alles lepingu lõppemisel, näidatakse aastaintressimäärana teadaolev ehk garanteeritud intressimäär. Repo-tehingu puhul näidatakse siin tehingu sisemine intressimäär.Kui lepingu järgi on ette nähtud ujuv intressimäär, siis näidatakse aruandekuupäeval kehtinud intressimäär.Kui intressimäär sõltub ressursi suurusest, näidatakse aruandeperioodi lõpu seisuga kehtinud intressimäär.

11) Intressimäära tüübi identifikaatoridFikseeritud 1Ujuv 2Intressimäära tüüp on „Fikseeritud”, kui intressimäär lepitakse kokku lepingu sõlmimisel ning seda ei saa hiljem muuta.Intressimäära tüüp on „Ujuv”, kui intressimäär on indekseeritud või seotud baasmääradega.

12) Lepingulise valuuta koodSiin näidatakse kaasatud ressursi lepinguline valuuta. Näiteks, kui kaasatud ressursi lepinguline valuuta on EEK ja tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja muu valuuta (nt EUR) tagasimaksmise hetkel kehtiva kursiga, tuleb siin näidata ressursi lepinguline valuuta, s.o EEK. Kui aruande valuuta ja lepinguline valuuta langevad kokku, korratakse siin aruande valuuta koodi.

13) Rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste, kesksete vastaspoolte või väärtpaberistajate identifikaatoridKrediidiasutused 1Rahaturufondid 2Muud rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused 3Keskne vastaspool 4Väärtpaberistaja 5Siin näidatakse kliendi liikide „Muu finantseerimisasutus” ja „Krediidiasutus” puhul kliendi kuuluvus rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste (RFA) nimekirja (identifikaatorid 1−3) või kliendi liigi „Muu finantseerimisasutus“ puhul see, kas tegemist on keskse vastaspoole või väärtpaberistajaga (identifikaatorid 4 ja 5). Ülejäänud kliendi liikide puhul on identifikaatoriks 0 (null).Kliendi liigitamisel RFA-ks lähtutakse Euroopa Liidu RFA-de nimekirjast, mis on avaldatud Euroopa Keskpanga koduleheküljel http://www.ecb.int/stats/money/mfi/elegass/html/index.en.html (alajaotused „Search the database” ja „Download dataset”).

14) Hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaja identifikaatoridkuni 3 kuud 3üle 3 kuu 47Hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaja identifikaator määratakse ainult ressursi liikide „Tähtajaline hoius”, „Säästuhoius”, „Investeerimishoius” ja „Muu hoius” puhul hoiuse lõpetamiseks kohustusliku etteteatamise tähtaja alusel. Kui eelnimetatud ressursi liikidel ei ole lõpetamiseks etteteatamise tähtaega määratud, on hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaja identifikaatoriks 0 (null).Ressursi liikide „Üleööhoius”, „Muu nõudmiseni hoius”, „Repo-tehing”, „Sündikaatlaen“, „Muu saadud laen”, „Sihtotstarbeline laenuressurss” ja „Allutatud laen” puhul on hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaja identifikaatoriks 0 (null).

Eesti Panga presidendi 13. juuli 2007. a määrusega nr 9 "Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine" lisa 3 [RTL 2009, 54, 798 – jõust. 1.01.2010]

Laenude käivete aruanne1. Aruande valdkond1.1 Aruandeperioodil krediidiasutuse väljastatud laenude ja paigutatud hoiuste (edaspidi laenud) lepingulised summad ja deebetkäive. Siia ei kuulu bilansi varakirjel „Raha ja nõuded keskpankadele” kajastatavad nõudmiseni hoiused (üleööhoiused ja muud kõrge likviidsusega (kuni 3 kuud) tähtajalised hoiused kuuluvad kajastamisele) teistes krediidiasutustes ja kõik keskpankadesse paigutatud hoiused.1.2 Varasemate lepingute tingimuste muudatused (nt lepingu tähtaja pikendamine), mis klient on algatanud aruandeperioodil. Siia ei kuulu lepingute automaatsed muudatused (nt intressimäära muutused, ujuva intressimäära muutumine fikseerituks või vastupidi jms), mis on kokku lepitud juba lepingu sõlmimisel.2. Andmete summeerimise üldnõudedÜhe reana näidatakse nende laenude lepinguline summa ja käivete summa, mille identifikaatorid langevad kokku.3. Aruanderea struktuur

1) laenu liik

2) laenu rühm

3) aruande valuuta kood

4) riigi kood

5) klient

6) tähtaeg

7) majandussektor

8) laenu tagatis

9) lepinguline laenu summa

10) laenu käive

11) laenu aastaintressimäär

12) intressimäära tüüp

13) lepingulise valuuta kood

14) rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused, kesksed vastaspooled või väärtpaberistajad

15) laenu eesmärk

16) tarbijakrediidi kulukuse määr

17) esmane intressimäära fikseerimise tähtaeg

18) laenude arv

19) laenu suurus

1) Laenu liigi identifikaatoridIntressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen 1Muu intressipiiranguga laen 5Arvelduskrediit 9Krediitkaardilaen 10Allutatud laen 6Pöördrepo-tehing 7Sündikaatlaen 12Muu laen 3Muu nõue 4Laenu liigi „Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen” all näidatakse muuhulgas kõik riigi tagatud õppelaenud.Muud õppelaenud näidatakse laenu liigi „Muu laen” all.Laenu liigi „Muu nõue” all näidatakse kõik aruande valdkonda kuuluvad nõuded, mis ei ole laenud ega pöördrepo-tehingud (nt üleööhoiused, finantseerimisasutusse paigutatud hoiused).

2) Laenu rühma identifikaatoridRaha ja nõuded keskpankadele 1Kauplemiseks hoitavad finantsvarad 2Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande 3Müügivalmis finantsvarad 4Laenud ja muud sarnased nõuded (k.a kapitalirent) 5Lunastustähtajani hoitavad finantsinvesteeringud 6Siin näidatakse, millisesse finantsvarade rühma liigitub aruandereal näidatud laen bilansi koostamise metoodika alusel.

3) Aruande valuuta koodSiin näidatakse valuuta, milles laenusumma on laenulepingus fikseeritud. Kui lepingu kohaselt võib laenu tagasimakse suurus teatud valuuta kursi muutusest tulenevalt muutuda, siis näidatakse siin valuuta, mille kursist tagasimakse suurus sõltub. Näiteks, kui laenu lepinguline valuuta on Eesti kroon ja laenu tagasimaksmise summa on seotud Eesti krooni ja mõne muu valuuta (nt EUR) tagasimaksmise hetkel kehtiva kursiga, näidatakse laenu aruande valuutana seotud valuutat (antud juhul EUR). Laenu lepinguline valuuta (antud juhul EEK) näidatakse aruanderea kolmeteistkümnenda identifikaatorina.

4) Riigi koodSiin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX.

5) Kliendi identifikaatoridKeskvalitsus 1Kohalik omavalitsus 2Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13Kindlustusandja ja pensionifond 4Muu finantseerimisasutus 5Krediidiasutus 6Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7Muu äriühing 8Mittetulundusühing 9Eraisik 10Keskpank 12

6) Tähtaja identifikaatoridTähtajata 1Nõudmiseni 2kuni 1 kuu 111 kuni 3 kuud 293 kuni 6 kuud 46 kuni 12 kuud 51 kuni 2 aastat 62 kuni 3 aastat 73 kuni 4 aastat 364 kuni 5 aastat 375 kuni 10 aastat 910 kuni 15 aastat 4315 kuni 20 aastat 4420 kuni 25 aastat 4525 kuni 30 aastat 4830 kuni 35 aastat 4935 kuni 40 aastat 50Üle 40 aasta 51Tähtaja identifikaator määratakse laenu lepingulise tähtaja alusel ning seda ka siis, kui laenusumma makstakse välja osade kaupa. Laenulepingu muudatuste korral, kui nende tulemusena muutub laenu lepinguline tähtaeg üle 20% esialgsest tähtajast, tuleb laenu lepingulist tähtaega kajastada sarnaselt uue lepinguga (st lepingu muudatuse jõustumise kuupäevast kuni laenulepingu lõpuni).

7) Majandussektori identifikaatoridLaen klassifitseeritakse kliendi põhitegevusala, mitte konkreetse laenuprojekti järgi.Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük AMäetööstus BTöötlev tööstus CElektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine DVeevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus EEhitus FHulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont GVeondus ja laondus HMajutus ja toitlustus IInfo ja side JFinants- ja kindlustustegevus KKinnisvaraalane tegevus LKutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus MHaldus- ja abitegevused NAvalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus OHaridus PTervishoid ja sotsiaalhoolekanne QKunst, meelelahutus ja vaba aeg RMuud teenindavad tegevused SKodumajapidamiste kui tööandjate tegevus; kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata kaupade tootmine ja teenuste osutamine TEksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus UEraisikutele antud laenude majandussektori identifikaatoriks märgitakse 0 (null), v.a füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) võetav ettevõtluslaen, mis näidatakse FIE põhitegevusala järgi.

8) Laenu tagatise identifikaatorid