Iisaku Vallavolikogu — Iisaku Vallavolikogu 21. juuni 2007. a määruse nr 8 «Iisaku Gümnaasiumi arengukava kinnitamine» muutmine — KO, 113, 1543

Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 22 lõike 1 punkti 37, «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 3 1 lõike 3 alusel. § 1. Iisaku Gümnaasiumi arengukava muudatuste eesmärk Käesoleva muudatusega kaasajastatakse Iisaku Gümnaasiumi arengukava ja tegevuskava aastateks 2009-2011. § 2. Iisaku Gümnaasiumi arengukava muudatused (1) Viiakse sisse muudatused ja täiendused IV peatükis TEGEVUSKAVA KOLMEKS AASTAKS kõikides tegevusvaldkondades, lisades 2011. aasta tegevused ja ära jättes 2008. aasta tegevused. (2) Kinnitatakse Iisaku Gümnaasiumi arengukava terviktekst vastavalt käesoleva määruse lisale. § 3. Rakendussäte Määrus jõustub 01.juunil 2009. a. Volikogu esimees Vello TAAR LISA Iisaku Vallavolikogu 28.05.2009.a määruse nr 9 juurde IISAKU GÜMNAASIUMI ARENGUKAVA TERVIKTEKST Vastu võetud Iisaku Vallavolikogu 21.06.2007.a määrusega nr 8 Muudetud Iisaku Vallavolikogu 29.05.2008. a määrusega nr 14 Muudetud Iisaku Vallavolikogu 28.05.2009. a määrusega nr 9 Moto: Tark on olla tark Missioon:Kasvatada ja arendada aktiivset haritud isiksust, kes väärtustab oma kodu, keskkonda ja inimest enda kõrval. Visioon:Iisaku Gümnaasiumist kujuneb hästitoimiv traditsioone hoidev ja kaasaja vajadusi arvestav õppe- ja loomekeskkond, kus pakutakse parimat võimalikku õpet. Põhieesmärk: Pakkuda õpilastele tugevapõhjalist haridust ja mitmekülgseid arengutingimusi I. SISSEJUHATUS 1. Iisaku Gümnaasiumi arengukava on dokument, mis määrab ära kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. 2. Iisaku Gümnaasiumi arengukava lähtub Iisaku Gümnaasiumi põhimäärusest ja kohaliku omavalitsuse arengukavast. II. ÜLDANDMED 1788. a. – märgiti esmakordselt Iisaku kooli olemasolu 1837. a. - rajati Iisaku kogukonnakool 1868. a. - Robert Theodor Hansen avas leeritoas erakooli 1883. a. - loodi kihelkonnakool 1903 .a. – avati Täriveres ministeeriumikool, mis 1913.a nimetati Iisaku 2-klassiliseks ministeeriumikooliks 1913. a. – hävis eelnimetatud koolimaja tulekahjus, samal aastal alustati Iisakusse uue ministeeriumikooli (Iisaku Kõrgem Algkool) ehitamist 1919. a. – nimetati Iisaku Kõrgem Algkool ümber Iisaku 6-klassiliseks Algkooliks 1944. a. – asutati Iisaku 7-klassiline Kool 1961. a. – asutati Iisaku 8-klassiline Kool 1964. a. - valmis uus koolihoone 1968. a. – avati Iisaku Keskkool 1975. a. – pandi alus Iisaku Keskkooli koduloomuuseumi loomisele 1976. a. - valmis koolimaja juurdeehitus 1978. a. - rajati 120-kohaline internaat 1979. a. - rajati uus võimla 1988. a. - valmis normaalmõõtmetega staadion 1996. a. – nimetati keskkool Iisaku Gümnaasiumiks 2003. a. - avati õpilaskodu 2006. a. – renoveeriti koolimaja vana korpus, söökla ja kogu maja fassaad Koolis on professionaalne, kutsealaselt pädev pedagoogiline personal. Kokku on koolis 35 pedagoogi (õ/a 2007/2008 mai), keskmine vanus on 43,6 aastat. Kõrgemharidus on 26-l, kesk-eri haridus 3-l ja keskharidus 6-l pedagoogil. Ilmakõrghariduseta pedagoogidest omandavad eriharidust 7.Koolis töötab neli vanempedagoogi, kes juhivad õpetajate metoodilist tööd ning tagavad sellega pedagoogilise personali pideva arengu.Viimastel aastatel on olnud suur pedagoogilise personali voolavus. Seetõttu onesmajärjekorras vajalik personalipoliitika uuendus ja arendus. Eelkõige on suurenenud vajadus uute õpetajate järele.Uute õpetajate toetamiseks on Iisaku Vallavolikogu määrusest tulenevalt ette nähtud rahalinestardiabi ja abi elamispinna leidmiseks. Kvalifitseeritud tööjõu leidmine on aga üsna komplitseeritud. Senisest enam tähelepanu tuleb pöörata just kooli maine tõstmisele, sealjuures positiivse informatsiooni laiemale levitamisele. Tööandjana muudab Iisaku Gümnaasiumi atraktiivsemaks ka paindlikum palgapoliitika ehk igaühele tema panusejärgi. Erinevad ametikohad tuleks võimalikult adekvaatselt hinnata ja määratleda.Palga kehtestamisel tuleb lähtuda eelkõige töötaja kvalifikatsioonist, töökohustuste sisust ja keerukusest. Selline palgapoliitika tagab pedagoogide välise motivatsiooni ja tõstab konkurentsi mitte ainult majasiseselt. Regulaarselt võetakse osa aineolümpiaadidest. Koolis tegutseb mitmesuguseid huvialaringe, mille töös õpilased aktiivselt osalevad. Väga häid tulemusi on saavutatud muusikas ning algklassid erinevatel võistlustel ja konkurssidel. Loodi meedia- ja tütarlasete käsitöö ringid. Regulaarselt võtavad spordiringides osalejad osa vabariiklikest võistlustest. Häid tulemusi on saavutatud suusatamises, korvpallis, võrkpallis ja algklasside spordivõistlustel. Tunnivälise tegevuse põhieesmärk on arendada õpilaste loovust, anda enam võimalusi kultuuriliseks ja füüsiliseks arenguks ning eriandekuse süvaõppeks. Kool õpetab planeerima aega, adekvaatselt hindama oma võimeid ja võimalusi. Sisustab õpilaste vaba aega. Arendab nende loovust, annab võimalused kultuuriliseks ja füüsiliseks arenguks. Õpilaste arv viimastel aastatel on langenud, selle peatamiseks töötab kooli juhtkondkooli kui täiusliku organisatsiooni loomise nimel. Eesmärgiks on õpilaste arvu langusepeatamine ja selle tõusuteele viimine. III. KOOLIARENDUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD 3.1. Kooliarenduse valdkonnad Kooliarenduse valdkonnad on: 1) Eestvedamine ja strateegiline juhtimine Arengukava Üldtööplaan Sisehindamine 2) Personalijuhtimine a. Personaliga seotud tulemused 3) Koostöö huvigruppidega a. Huvigruppidega seotud tulemused 4) Ressursside juhtimine a. Õppeasutuse näitajad 5) Õppe- ja kasvatusprotsess a. Õpilasega seotud tulemused 3.2. Tegevuse aluseks olevad põhiväärtused Eetilisus 1) Kooliga seotud huvigruppide (õpilased, töötajad, lapsevanemad, koolipidaja) aus ja õiglane kohtlemine. 2) Vajaliku ja täpse info õigeaegne edastamine vastavatele huvigruppidele. 3) Eeskujuandev väärtushoiakute elluviimine kogukonnas. Paindlikkus 1) Kogukonna, KOV jt huvigruppide ootuste kindlaks tegemine. 2) Avatus huvigruppide ideedele. 3) Vastutustundlik ja aktiivne tegutsemine püstitatud eesmärkide elluviimisel koostöös sidusgruppidega. Tulemuslikkus 1) Õppija individuaalsust arvestava parima võimaliku õppe pakkumine. 2) Töötajate initsiatiivi ja eneseteostuse toetamine ja väärtustamine. 3) Kogukonna arengu toetamine läbi oma tegevuse. 3.3. Kooli visioon IG kujuneb hästitoimiv traditsioone hoidev ja kaasaja vajadusi arvestav õppe- ja loomekeskkond, kus pakutakse parimat võimalikku õpet. 3.4. Strateegilised eesmärgid Iisaku Gümnaasiumi strateegilised eesmärgid tulenevad kooli visioonist ja annavad kogu personalile ettekujutuse sellest, millised me peame olema, et lähtuvalt põhiväärtustest tegeleda kooliarendusega. Kogu personali ülesandeks on järjepideva arendustegevuse kaudu kujundada kool selliseks nagu seda kirjeldab kooli visioon. Iisaku Gümnaasiumi visiooni kirjeldatakse erinevates kooli tegevusvaldkondades alljärgnevalt: Eestvedamine ja strateegiline juhtimine Koolis toimub süstemaatiline arendustegevus.Kooli arendustegevuse aluseks on arengukava. Iisaku Gümnaasiumi arengukava määrab kooli missiooni, visiooni ja põhiväärtused õpilase arengust lähtuvalt. Kooli strateegilised eesmärgid, õppeaastate prioriteedid ning arengukava tegevuskavas planeeritud tegevused toetavad ja tagavad strateegiliste eemärkide saavutamist. Arengukava korrigeerimisel lähtutakse IisakuGümnaasiumis järjepidevalt sisehindamisetulemustest. Üldtööplaanis kavandatudtegevused tagavad õppeaasta eesmärkide täitmise ning üldtööplaani kavandamisellähtutakse kooli sisehindamise tulemustest ja arengukavast. Sisehindamine tagab koolieesmärgistatud tegevuse seire.Sisehindamise käigus analüüsitakse koolispõhiprotsesside tulemuslikkust. Sisehindamise tulemused on tegevuse parendamise aluseks. Sisekontroll Iisaku Gümnaasiumis tagab kooli personali õiguspärase tegevuse ning riiklike ressursside otstarbeka kasutamise ülesannete täitmisel.Gümnaasiumi juhtkond kaasab kooli enesehindamisse sidusgrupid. Personali juhtimine Personalivajaduse hindamine ja –värbamine tuleneb kooli personalipoliitikast ja strateegilistest eesmärkidest arendustegevuses.Iisaku Gümnaasiumi pedagoogid on kutsealaselt pädevad. Personali täienduskoolituse kavandamine Iisaku Gümnaasiumis tuleneb sisehindamise tulemustest.Koolis hinnatakse süstemaatiliselt täienduskoolitusele eraldatud ressursside kasutamise tulemuslikkust. Õpetajad osalevad aktiivselt kooli arendustegevuses, tegeldakse regulaarselt eneseanalüüsiga jajõutakse analüüsist tulenevate eesmärkide täitmiseni. Kogu kooli personali hulgas viiakse regulaarselt läbi rahuloluuuringuid. Koostöö huvigruppidega Pedagoogiline personal, õpilased ja lapsevanemad osalevad kooli põhitegevusi mõjutavate otsuste tegemisel. Informatsiooni liikumine huvi- ja sidusgruppide vahel on Iisaku Gümnaasiumis süsteemne. Infosüsteemi ülesehitus baseerub infotehnoloogial, mis pakub väga mitmekesiseid võimalusi info edastamiseks, töötlemiseks ja vastuvõtmiseks. Dokumendihaldus on elektrooniline. Veebileht on atraktiivne ja mitmekesist teavet pakkuv kõikidele huvigruppidele. Koolis antakse regulaarselt välja aastaraamatut oma tegevuse kajastamiseks.Süstemaatiliselt tegeldakse mainekujundusega. Ressursside juhtimine Iisaku Gümnaasiumi eelarve koostamine lähtub arengukavast ja on koostatud pikaajalisele kogemusele tuginedes. Eelarve arvestab igapäevaseid vajadusi ja on kooli põhieesmärgi saavutamise teenistuses. Eelarve koostamisel nähakse ette iga-astaseid investeeringudid kooli materiaal-tehnilise baasi arendamiseks, mis omakorda tagab keskonnasäästliku majandamise. Iisaku Gümnaasiumi personal on kujundanud koolis vaimselt ja füüsiliselt turvalise õpikeskkonna. Igal õpilasel on töökoht vastavalt tema kasvule ja hariduslikule erivajadusele.Kooli õppe- ja üldotstarbelised ruumid on puhtad ning kooli maa-ala on heakorrastatud. Koolis on pedagoogidel võimalused IT-vahendite kasutamiseks tundide ettevalmistamisel ning tundides. Samuti on õpilastel võimalus kasutada IKT-vahendeid tundides ja tunnivälisel ajal õpiülesannete täitmiseks. Kool on IKT vahenditega hästi varustatud.Igal pedagoogil on töötamiseks sülearvuti, mida on võimalik ühendada kooli arvutivõrku.Koolis kasutatakse e-päevikut.Süsteemselt uuendatakse õppeinventari, ITK vahendeid, õpikuid ning õppematerjale. Raamatukogus on olemas kooli eripärale vastav õppekirjanduse ja põhikirjanduse kogu.Koolikollektiiv kasutab raamatukoguteenust.Raamatukogu koosluses on meediaklass, mis on varustatud kaasaegse esitlustehnikaga. Õppe- ja kasvatusprotsess Iisaku Gümnaasiumi õppekava on koostatud kooli põhiväärtustest ja eesmärkidest lähtuvalt ning kajastab kooli eripära. Kooliõppekava arendamisel lähtutakse koolis õppe- ja kasvatustegevuse tulemuslikkuse analüüsist, mis on koostatud sisehindamise käigus. Töökava koostamisel lähtuvad pedagoogid klassi õpilaste eripärast. Lisaks tuuakse esile õppekava läbivad teemad, mille eesmärgiks on kujundada teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumisnorme erinevate õppeainete raames. Pedagoogid kujundavad õpilastes õppima õppimise oskusi, koostööoskusi ning suunavad õpilasi käituma vastavalt ühiskondlikult tunnustatud käitumisnormidele.Suurt tähelepanu pööratakse loovuse ning iseseisvate tööoskuste arendamisele. Pedagoogid valivad õpetamisstrateegiad ja õpetamismeetodeid lähtuvalt õpilaste individuaalsusest. Õpilased on õppetunnis aktiivsed õppijad.Hindamise abil motiveerivad pedagoogid õpilasi sihikindlalt õppima.Õpilaste tasemetööde ja hindeliste arvestuste tulemused on vastavuses aastahinnetega. Noorsootöö Iisaku Gümnaasiumis lähtub kooli eesmärkidest ning on integreeritud kooli õppe- ja kasvatusprotsessi. Gümnaasiumi astmes saavad õpilased lisaks akadeemilisele haridusele ka piirivalve ja päästealased teadmised, mis annavad neile eelise Sisekaitseakadeemiasse astumisel. Käivitunud on meediaõpe gümnaasiumiastmes. Iisaku Gümnaasiumis rakendatud tugisüsteemid tagavad õpilaste toetamise. Õpilastele ja lapsevanematele on kättesaadav spetsialisti nõustamine ja konsultatsioon. Koolis lähtutakse tugisüsteemide korrigeerimisel nende mõjususe analüüsist. Iisaku Gümnaasiumis peetakse järjepidevat arvestust koolikohustuse täitmise kohta, analüüsitakse õpilaste puudumiste põhjusi ning rakendatakse meetmeid koolikohustuse mittetäitjate kooli naasmiseks ja naasmisel. Iisaku Gümnaasiumis rakendatakse meetmeid koolikohustuse mittetäitjate kooli naasmisekskoos kohaliku omavalitsusega, alaealiste komisjoniga ja noorsoopolitseiga. Iisaku Gümnaasiumi juures tegutseb õpilaskodu. Õpilaskodus elavad ja õpivadnormintellektiga ja tavakäitumisnorme järgivad noored, kelle peredel ontoimetulekuprobleeme. Õpilaskodu elanikke abistavad kooli sotsiaalpedagoog koostöösomavalitsuse lastekaitsespetsialistiga. Riigieksamite tulemused on Iisaku Gümnaasiumis vastavuses õpilaste võimetega.Tasemetööde tulemused on koolis vastavuses riiklike keskmiste tulemustega. Koolison toimiv koolisiseste tasemetööde ja hindeliste arvestuste süsteem. Õpilased oskavadja tahavad Iisaku Gümnaasiumis õppida. Õpilased omandavad, koostööoskused ning käituvad vastavalt ühiskondlikult tunnustatud käitumisnormidele 3.5. Hetkeseis ja arengueeldused Kooli hetkeseis ja arengueeldused on kaardistatud kooli sisehindamise käigus alljärgnevalt: I valdkond: Eestvedamine ja juhtimine Strateegiline juhtimine vastab üldiselt Iisaku Gümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumidele. Arengukava määrab koolis õppeaastate prioriteedid.Sisehindamise käigus analüüsitakse koolis põhitegevuste tulemuslikkust. Sisekontroll tagab koolis õiguspärase tegevuse ja riiklike ressursside otstarbeka kasutamise asutuse ülesannete täitmisel. Parendamist vajavad aspektid: Kooli strateegilise planeerimisesüsteem. II valdkond: Personalijuhtimine Täiendkoolituse planeerimine tuleneb kooli vajadustest. Õpilased ja lapsevanemad osalevad kooli põhitegevusi mõjutavate otsuste tegemisel. Personali värbamine on hetke vajadustest tulenev, kuid piirid seab kvalifitseeritud pedagoogide nappus.Loodud on personali tunnustussüsteem.Aktiivselt töötavad ainekomisjonid. Puudujäägid: Personalipoliitika. (personali värbamine, personalivajaduste hindamine, personali arendamine) Täiendkoolitusele eraldatud ressursside kasutamise tulemuslikkuse hindamise süsteem. Personali saavutuste kajastamine. Personali tasustamisesüsteem III valdkond: Koostöö huvigruppidega Kooli personal on kujundanud koolis vaimselt ja füüsiliselt turvalise keskkonna. Esinevate probleemidega tegeleb kooli personal operatiivselt. Koostöö KOV üldjoontes toimib, puudu on kiirest ja tõhusast infovahetusest. Koolist on kaugenenud hoolekogu ja õpilasomavalitsuse aktiivsus on madal. Kajastatus meedias on vähene. Koolis antakse välja aastaraamatut, kus kajastatakse tegemisi ja saavutusi õppeaasta lõikes. Parendamist vajavad aspektid: Õpilasomavalitsuse tegevuse tõhustamine Huvigruppide kaasamine Koostöö kavandamine huvigruppidega (lastevanemate päev) KOV ja kooli koostöö Mainekujundus ja avalikud suhted IV valdkond: Ressursside juhtimine Kooli eelarvelised vahendid on viimastel aastatel olnud rahuldavad. Täiendatud on kooli õppevahendeid ja õpikufondi. Hoogsalt on arenenud IKT alaste vahendite täiustamine. Igal õpetajal on arvuti tööülesannete täitmiseks ja e-kooli päevikusse sissekannete tegemiseks. Õpilastel on võimalus kasutada IT-vahendeid tundides. Võimalused avardusid seoses meediaklassi loomisega.Koolis on loodud õpilastele võimalused IT-vahendite kasutamiseks tunnivälisel ajal õpiülesannete täitmiseks.Renoveerimise järgselt on raamatukogu kaasajale vastav. Raamatukogus on olemas asjakohane põhikirjanduse kogu ning koolikollektiiv kasutab raamatukoguteenust. Eelarvelisi ressursse kasutatakse plaanipäraselt ja säästvalt. Parendamist vajavad aspektid: Töökohtade vastavus õpilaste kasvule ja hariduslikele erivajadustele ning töökohtade valgustus. Kooli maa-ala heakorrastatus. Kooli õppekirjanduse tellimise süsteem. IT-vahendite täiustamine. Koolisisese infosüsteemi aktiivsem kasutamine Elektrooniline dokumendihaldus V valdkond: Õppe- ja kasvatusprotsess Kooliõppekava on koostatud kooli põhiväärtustest lähtuvalt.Enamus pedagooge on kutsealaselt pädevad ja vastavad kvalifikatsioonile. Pedagoogid kujundavad õpilastes õpi- ja koostööoskusi, suunavad õpilasi käituma vastavalt ühiskondlikult tunnustatud käitumisnormidele. Rajavad õppetöö põhiväärtustele ja eetilistele tõekspidamistele, unustamata akadeemilist õpet. Õpilased viivad läbi projekte. Õpilastele ja lapsevanematele on kättesaadav spetsialistide nõustamine. Koolis peetakse järjepidevat arvestust koolikohustuse täitmise kohta ning analüüsitakse puudumise põhjusi. Sujub koostöö kohaliku omavalitsuse ja alaealiste komisjoniga. Riigieksamite tulemused on vastavuses õpilase võimetega.Tasemetööde tulemused on võrreldavad üleriigiliste keskmiste näitajatega. Parendamist vajavad aspektid: Õpetajate töökavade lähtumine klassi õpilaste eripärast. Õpetamisstrateegiate ja õpetamismeetodite valimine lähtuvalt õpilaste individuaalsusest. Noorsootöö integreerimine õppe- ja kasvatusprotsessi. Kutsesuunitlusalane töö koolis. Tugisüsteem õpilaste arengu toetamiseks. Koostöö noorsoopolitseiga. 3.6. Õppeaastate prioriteedid Iisaku Gümnaasiumi arengukava üldiseks eesmärgiks on tagada kooli õppetaseme vastavus riiklikus õppekavas kehtestatud nõuetele. Õppeaastate prioriteedid on määratletud kooli arengukavas kõikide arendamist vajavatele valdkondadele. See tagab koolis kõikehõlmava arendustegevuse kooli personali ees seisvate eesmärkide saavutamisel. Õppeaastate prioriteedid on toodud iga valdkonna kohta prioriteetsete tegevustena peatükis IV. Tegevuskava kolmeks aastaks, alapunktis 4.1. Tegevused strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. IV. TEGEVUSKAVA KOLMEKS AASTAKS 4.1. Tegevused strateegiliste eesmärkide saavutamiseks 1) EESTVEDAMINE JA JUHTIMINE Täitmise aeg, tulemus, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2009 plan. kulu 2010 plan. kulu 2011 plan. kulu Kokku kulu Finan-tsee-rimise allikas Vas-tutaja I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1. Arengukava uuendamine Uuendatud arengukava x x x Direk-tor 2. Üldtööplaani koostamine ja kinnitamine Kinnitatud üldtööplaan x x x Direk-tor 3. Kooli õppe- ja kasvatus-tegevuse tulemuste analüüs Kooli õppe- ja kasvatus-tegevuse tulemuste analüüsi ning aasta töö kokkuvõtte aruanne x x x Õppe-ala-juha-taja 4. Sisehindamise läbiviimine Sise-hindamise akt x Õppe-ala-juha-taja 5. Sisekontrolli teostamine Kavandatud tegevuste elluviimise tagamine ja nendeks vajalike andmete kogumine x x x x x x Õppe-ala-juha-taja 2) Personalijuhtimine Täitmise aeg, tulemus, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2009 plan. kulu 2010 plan. kulu 2011 plan. kulu Kokku kulu Finan-tsee-rimise allikas Vas-tutaja I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1. Kooli personalipo-liitika väljatöötamine Kooli personali-poliitika x x Direk-tor 2. Õpetajate ainealane täiendkoolitus Õpetajad haridusuuen-dustega kursis x x x x x x Õppe-ala-juha-taja 3. Personali rahulolu uuringud Tagasiside x x Õppe-ala-juha-taja 4. Täiendus-koolituse tulemus-likkuse hindamine Täiendus-koolitusele eraldatud ressursside kasutamisetulemus-likkuse hindamise x x x Õppe-ala-juha-taja 3) KOOSTÖÖ HUVIGRUPPIDEGA Täitmise aeg, tulemus, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2009 plan. kulu 2010 plan. kulu 2011 plan. kulu Kokku kulu Finan-tsee-rimise allikas Vas-tutaja I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1. Veebipõhise infosüsteemi aja-kohastamine Aja-kohastatud veebi-lehekülg x x x Direk-tor 2. Veebilehe ajakohasuse seire Veebilehel olev infor-matsioon on ajakohane x x x x x x Direk-tor 3. Koostööplaan huvi-gruppidega - täiustamine x x Direk-tor 4. ÕOV kaasamine kooliarendus-se ÕOV teeb tõhusat koostööd õpetajatega x x x x x Huvi- juht 4) RESSURSSIDE JUHTIMINE Täitmise aeg, tulemus, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2009 plan. kulu 2010 plan. kulu 2011 plan. kulu Kok-ku kulu Finan-tsee-rimise allikas Vas-tutaja I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1. Tervisekaitse nõuete täitmise kontroll Kontroll-aktid x x Direk-tor 2. Koolimaja ümbruse korrastamine Hooldatud kooli ümbrus 5 tuh 5 tuh 10 tuh KOV Majan- dusju-hataja 3. Uue korpuse, välisvalgustuse ja majaümbruse platside re-noveerimine x KOV, KOIT kava 4. Vabaõhu õppeklassi kujundamine Võimalus õppetunde õues läbi viia 15 tuh 15 tuh KOV Aine-komis-jonid 5. Raamatukogu õppe-kirjanduse uuendamine ja vastavusse viimine kooliõppe-kavaga Raamatu-kogus on olemas vajalik õppe-kirjandus 60 tuh 60 tuh 60 tuh 60 tuh 60 tuh 300 tuh KOV Õppe-ala-juha-taja 6. Elektroonilise dokumendi-haldus-süsteemi loomine Elektrooni-line dokumendi-haldus-süsteem 30 tuh 30 tuh 60 tuh Info-juht 7. IKT vahendite täiustamine Infosüs-teemide haldamiseks vajalik riist- ja tarkvara 150 tuh 150 tuh 150 tuh 450 tuh Info-juht 5) ÕPPE-JA KASVATUSPROTSESS Täitmise aeg, tulemus, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2009 plan. kulu 2010 plan. kulu 2011 plan. kulu Kokku kulu Finan-tsee-rimise allikas Vastutaja I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1. Kooli-õppekava uuendamine Uuendatud kooli-õppekava x x x Õppealajuha-taja 2. Kooli-õppekavas valikainete ja -kursuste ainekavade analüüs Uuendatud valikainete ja -kursuste ainekavad kooli-õppekavas x x x Õppealajuha-taja 3. Õpetajate töökavade uuendamine Uuendatud õpetajate töökavad x x x x x x Õppealajuha-taja 4. Noorsootöö integratsioon kooli õppe- ja kasvatus-protsessi Kooli õppeaasta tulemustes kajastub noorsootöö erinevate projektide kaudu x x x Huvijuht 5. Kutsesuu-nitlusalane koolitus Õpilased kursis erinevate õppimisvõi-malustega x x x Klassijuhatajad 6. Õpetajate koostöö-võrgustiku loomine õpilaste hariduslike erivajaduste välja-selgitamiseks Õpiabi komisjon x x x Õppealajuha-taja 7. Õpilaste arengu toetamiseks tugisüsteemi loomine ja käivitamine Õpiedukus 100% x x x x x x Õppealajuha-taja 8. Tugi-süsteemide mõjususe analüüs ja tugi-süsteemide korrigee-rimine Korrigee-ritud tugi-süsteemid x x x Õppealajuha-taja 9. Koolisisesed tasemetööd Läbi viidud tasemetööd x x x Õppealajuha-taja 10. Arengu-vestluste läbiviimine x x x x x x Õppealajuha-taja 11. Kooli-psühholoogi teenuse sissetoomine Kooli-psühholoog töötab koolis vähemalt üks kord nädalas x x x x x Õppealajuha-taja 4.2. Ressursside andmik Jrk nr Finantseerimise allikas 2009 plan. kulu 2010 plan. kulu 2011 plan. kulu Kokku kulu I pool-aasta II pool-aasta I pool-aasta II pool-aasta I pool-aasta II pool-aasta 1. KOV 210 tuh 110 tuh 210 tuh 95 tuh 210 tuh 835 tuh 2. Uue korpuse renoveerimine 18 650 tuh KOKKU 210 tuh 110 tuh 210 tuh 95 tuh 210 tuh 19 485 tuh V. Arengukava uuendamise kord Arengukava täitmist analüüsitakse ja kava täiendatakse igal aastal. Arengukava korrigeerimisel lähtub kool järjepidevalt sisehindamistulemustest.Arengukava kinnitab Iisaku Vallavolikogu.