Keskkonnaminister — Keskkonnakaitse valdkondade rahastamiseks esitatud projektitaotluste hindamise tingimused ja kord, taotluste hindamise kriteeriumid, otsuse tegemise kord, lepingu täitmise üle kontrolli teostamise kord ning aruandluse kord

Muudetud järgmiste määrustega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 26.07.2006 nr 55 (RTL 2006, 61, 1100) 6.08.2006 28.06.2007 nr 48 (RTL 2007, 57, 1016) 14.07.2007 9.07.2008 nr 29 (RTL 2008, 60, 851) 21.07.2008 1.07.2009 nr 33 (RTL 2009, 55, 810) 13.07.2009, osaliselt 1.01.2010 Määrus kehtestatakse «Keskkonnatasude seaduse» § 59 lg 4 alusel. I peatükk KESKKONNAKAITSE VALDKONDADE RAHASTAMISEKS ESITATUD PROJEKTITAOTLUSTE HINDAMISE TINGIMUSED JA KORD § 1. Keskkonnaprogramm (1) Taotluseid esitatakse sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi SA KIK) nõukogu poolt kinnitatud keskkonnakaitse valdkondade alusel vastavalt keskkonnaprogrammile. Keskkonnaprogramm jaguneb valdkondlikeks programmideks järgmiselt: [RTL 2009, 55, 810 - jõust. 13.07.2009] 1) kalandus; 2) veemajandus; [RTL 2007, 57, 1016 – jõust. 14.07.2007] 3) jäätmekäitlus; 4) looduskaitse; 5) metsandus; 6) keskkonnakorraldus; 7) keskkonnateadlikkus; 8) maakondlik. (2) Projektitaotluste hindamise lihtsustamiseks on valdkondlikud programmid määrusega jaotatud alamprogrammideks. § 2. Kalanduse programmi eesmärk ja toetatavad tegevused (1) Kalanduse programmi eesmärk on saavutada tasakaal kalavarude kaitse ja kasutamise vahel ning tagada bioloogiline mitmekesisus, kalavarude pikaaegne säilimine ning püügivõimalus nii kutselistele kui ka harrastuskalastajatele praegu ja tulevikus. (2) Kalandusuuringute valdkonnas toetatakse järgmisi tegevusi: 1) kalavarude jätkusuutliku kasutamise alaste otsuste tegemiseks vajalikke kalandusalaseid prognoose ning uuringuid, et viia ellu Euroopa Liidu ühist kalanduspoliitikat ja täita rahvusvahelistest lepingutest ja konventsioonidest, riigisisestest õigusaktidest ja arengu- ja ning tegevuskavadest tulenevaid nõudeid; 2) kalavaru mõjutavate tegurite ja taastootmise efektiivsuse uuringuid ning kalandussektori analüüse. (3) Kalavarude taastootmise valdkonnas toetatakse järgmisi tegevusi: 1) rannikumere ja sisevete kalavarude kaitseks ja ning arendamiseks vajalike kudealade taastamist, parandamist ning ja kudealadele parema juurdepääsu tagamist ning uute kudealade loomist; 2) riiklikku kaitset vajavate ja ohustatud kalaliikide kaitse ja kalavarude taastootmise programmis toodud prioriteetsete liikide asustamist. (4) Kalandusalaste arendusprojektide valdkonnas toetatakse järgmisi tegevusi: 1) kalanduse valdkonna arengudokumentide ning tegevuskavade koostamist tasakaalustatud arengu ja kalavaru säästliku kasutamise eesmärgil; 2) trükiste koostamist ja avaldamist ning seminaride ja koolituste korraldamist, et tõsta säästva kalanduse alast teadlikkust; 3) kalavarude kasutamisega seotud andmete ning teabe kogumist ja avaldamist; 4) kalandusliitude osalemist rahvusvahelises kalandusalases koostöös ja rahvusvaheliste kalandusürituste läbiviimist Eestis. (5) Kalavarude kaitse ja järelevalve valdkonnas toetatakse kalapüügi ning sellega seotud tegevuse üle järelevalve teostamist, lähtudes eelkõige Euroopa Liidu ning teistest rahvusvahelistest kokkulepetest ja kohustustest. 23.09.2011 16:35 Lõike 5 tähistus viidud vastavaks muudatusele. Alus: „Riigi Teataja seadus“ § 10 lõige 4. [RTL 2009, 55, 810 – jõust. 13.07.2009] § 3. Veemajanduse programmi eesmärk ja toetatavad tegevused [RTL 2007, 57, 1016 – jõust. 14.07.2007] (1) Veemajanduse programmi eesmärk on säilitada ja saavutada veekogude ja põhjavee hea seisund ning tagada nõuetele vastav joogivesi. [RTL 2009, 55, 810 – jõust. 13.07.2009] (2) Reoveekäitluse valdkonnas toetatakse olemasolevate kanalisatsioonisüsteemide vastavusse viimist kehtivatele nõuetele ja reoveekogumisalade piires kanalisatsioonisüsteemide väljaarendamist. Reoveekäitluse valdkonnas ei toetata tegevusi, mis on seotud prügilate või muude jäätmekäitluse objektide opereerimisel tekkiva heitvee käitlemisega. [RTL 2009, 55, 810 – jõust. 13.07.2009] (3) Nõuetekohase joogiveevarustuse tagamisega seoses toetatakse joogivee süsteemide rekonstrueerimist ja ehitamist koos joogivee puhastusseadmetega ning põhjavee hea seisundi säilitamist. [RTL 2007, 57, 1016 – jõust. 14.07.2007] (4) Jääkreostusega seoses toetatakse pinna- ja põhjavee reostusohu vähendamist keskkonnaregistris registreeritud või alamvesikonna veemajanduskavades nimetatud jääkreostusobjektidest tulenevate jääkreostuskollete likvideerimise või ohutuks muutmise teel. [RTL 2009, 55, 810 – jõust. 13.07.2009] (5) Arendustöödega seoses toetatakse veemajanduse võimalikult paremaks korraldamiseks vajalikke uuringuid ning arendustöid. (6) Pinna veekogude ja rannikuvee tervendamise ja korrashoiuga seoses toetatakse tegevusi, mis aitavad säilitada või saavutada nende head või väga head seisundit või ökoloogilist potentsiaali. [RTL 2009, 55, 810 – jõust. 13.07.2009] (7) Reoveekäitluse ja joogiveevarustuse alamprogrammis ning veekogude ja rannikuvee tervendamise ja korrashoiu alamprogrammis toetatakse projekte, milliste maksumus on kuni 15 miljonit krooni. [RTL 2009, 55, 810 – jõust. 13.07.2009] § 4. Jäätmekäitluse programmi eesmärk ja toetatavad tegevused (1) Jäätmekäitluse programmi eesmärk on ohtlike jäätmete kogumissüsteemi arendamine tasemeni, mis haaraks kõik maakonnad ja kohalikud omavalitsused, jäätmete liigitikogumise ja taaskasutuse infrastruktuuri arendamine ning jäätmetest põhjustatud keskkonna saastamise vältimine ja vähendamine tänapäevaste jäätmekäitluspõhimõtete rakendamise kaudu. [RTL 2007, 57, 1016 – jõust. 14.07.2007] (2) Ohtlike jäätmetega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi: 1) ohtlike jäätmete käitlussüsteemi, mille osaks on piirkondlikud ohtlike jäätmete kogumiskeskused ja kohalike kogumispunktide võrgustikud, väljaarendamine; 2) ohtlike jäätmete kogumisringide korraldamine mittelinnalistes asulates, kus majapidamises tekkivate ohtlike jäätmete äraandmiseks ei ole teisi võimalusi; [RTL 2009, 55, 810 – jõust. 13.07.2009] 3) selliste ohtlike jäätmete, mille puhul ei ole võimalik omanikku kindlaks teha, käitlemine. (3) Tavajäätmetega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi: 1) [Kehtetu – RTL 2007, 57, 1016 – jõust. 14.07.2007] 2) jäätmejaamade ja ümberlaadimisjaamade ehitamine, juhul kui selle maksumus ei ületa 5 miljonit krooni, lähtuvalt kohaliku omavalitsuse jäätmekavast; 3) jäätmekogumiskoha rajamine lähtuvalt kohaliku omavalitsuse jäätmekavast; [RTL 2009, 55, 810 – jõust. 13.07.2009] 4) uute taaskasutussüsteemide väljaarendamine ja käitlustehnoloogiate väljatöötamine ning töösse rakendamine. (4) [Kehtetu – RTL 2007, 57, 1016 – jõust. 14.07.2007] § 5. Looduskaitse programmi eesmärk ja toetatavad tegevused (1) Looduskaitse programmi eesmärk on looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilimiseks, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine ning kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna säilitamine. (2) Looduskaitse pikaajalise arengu kavandamiseks ja arengu jätkusuutlikkust tagavate meetmete elluviimiseks toetatakse järgmiseid tegevusi: 1) kaitstavate väheuuritud elupaikade, looma-, taime- ja seeneliikide esinemisalade väljaselgitamine (inventuurid) või rakendusuuringud; 2) kaitstavate looma-, taime- ja seeneliikide ning elupaikade soodsat seisundit taotlevate tegevuskavade koostamine; 3) riiklikult kaitstud parkide hooldamiskavade koostamine; 4) kaitsealade ja hoiualade kaitsekorralduskavades kavandatud meetmete rakendamise ja kaitstavate alade võrgustiku toimimise tõhususe hindamine (ekspertiisid); 5) probleemliikide tõrjemeetmete kavandamine ja nende rakendamine; 6) kaitsealuste liikide poolt tekitatud kahju hindamine ja selle hüvitamine; 7) metsloomade rehabilitatsioonimeetmete rakendamine. [RTL 2009, 55, 810 – jõust. 13.07.2009] (3) Looduslike elupaikade ning kaitsealade, hoiualade, riiklikult kaitstud parkide ja üksikobjektide hooldamiseks ja kaitse korraldamiseks toetatakse järgmiseid tegevusi: 1) kaitsealade ja hoiualade kaitsekorralduskavades kavandatud meetmete rakendamine 2) kaitstavate loodusobjektide hooldamine; 3) kaitstavatel aladel poollooduslike koosluste taastamine; 4) kaitstavate looma-, taime- ja seeneliikide ning elupaikade soodsat seisundit taotlevate tegevuskavade realiseerimine. [RTL 2009, 55, 810 – jõust. 13.07.2009] (4) Üleriigilise looduskaitselise infrastruktuuri arendamise tagamiseks toetatakse järgmiseid tegevusi: 1) kaitsealade külastuskeskuste väljaarendamine; 2) kaitsealade külastuskeskuste loodusõppe püsiekspositsioonide rajamine; 3) matkaradade kompleksne väljaehitamine; 4) vaatetornide, infopunktide ja muude ehitiste rajamine. § 6. Metsanduse programmi eesmärk ja toetatavad tegevused (1) Metsanduse programmi eesmärk on metsanduse pikaajaliste arengusuundade ellurakendamine, metsade uuendamise ja taasmetsastamise tagamine, metsaökosüsteemide kaitse, erametsanduse arendamine ühistegevuse ning erametsaomanike organisatsioonide tugevdamise kaudu, säästva metsanduse alase koolituse, teavituse ja uuringute edendamine, jahiulukiarvu taastusvaruna säilimise tagamine, ulukikahjustuse ulatuse vähendamine ning jahimeeste praktiliste oskuste taseme ja jahindusalase teadlikkuse tõstmine. (2) Metsanduse jätkusuutliku arengu tagamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi: 1) metsanduse arengukava elluviimine ja täitmise järgimine; 2) makromajanduslike analüüside koostamine metsanduse olulisuse hindamiseks Eesti Vabariigi majandusliku ning sotsiaalse arengu kindlustajana; 3) metsanduslike infosüsteemide ja e-teenuste arendamine; 4) riigi metsandusadministratsiooni suutlikkust tõstvate tegevuskavade koostamine ja elluviimine; 5) metsa mitmekülgse kasutuse edendamine ning pärandkultuuri objektide kaardistamine ja kaitse. [RTL 2007, 57, 1016 – jõust. 14.07.2007] (3) Erametsade säästva arenguga seoses toetatakse järgmiseid tegevusi: 1) «Metsaseadusest» tulenevate metsandusülesannete ja metsakasvatuskulude osaline kompenseerimine; 2) erametsaomanike koolitamine; 3) erametsaomanike nõustamine; 4) erametsaomanike ühistegevuse edendamine. (4) Metsaökosüsteemide kaitsega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi: 1) tavamaastike ja biomitmekesisuse säilimise seisukohast oluliste poollooduslike alade määratlemine ja inventuur ning majandamise toetamiseks sobiva programmi käivitamine; 2) metsa ja kultuurmaastiku territoriaalse vahekorra kujunemise analüüs ning potentsiaalse metsa territooriumi rekonstrueerimine; 3) Eesti olulisemate metsaelupaikade põhiste katusliikide ning nende elupaigaliste nõudluste selgitamine; 4) metsamajandusliku tegevuse käigus looduslike protsesside imiteeritavuse analüüs; 5) erineva majandamisrežiimiga metsade biomitmekesisuse seire metoodika väljatöötamine ning olemasolevate metoodikate ühtlustamine; 6) inventeerimisprogrammi läbiviimine rangelt kaitstavate metsade osakaalu ja paigutuse selgitamiseks; 7) majandusliku analüüsi teostamine, leidmaks kuluefektiivseimat teed rangelt kaitstavate metsade pindala tõstmiseks 10%-ni; 8) metsade tulekaitsealaste analüüside ja tegevuskavade koostamine. (5) Metsade majandamise ja uuendamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi: 1) metsaseemnevaru loomine ning täiendavalt vajaminevate geenireservi metsade ja valikseemnepuistute eraldamine, klooniarhiivide rajamine; 2) lehtpuutaimede ja suletud juurekavaga taimede tootmise programmi toetamine; 3) metsauuenduse mahu suurendamiseks kavandatud järelevalve tõhustamisega seonduvate tegevuste toetamine; 4) inventuuride läbiviimine metsade uuenemisest ülevaate saamiseks. (6) Metsateaduse, -hariduse ja teavitamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi: 1) metsandusüliõpilaste ja -õppejõudude rahvusvaheliste koolitus- ja õppevahetusprogrammide käivitamine; 2) metsahariduse ja -teadusega tegelevate asutuste infrastruktuuri kaasajastamise probleemi väljaselgitamine ja analüüsimine lähtudes kõrg- ja kutsehariduse, teaduse ja innovatsiooni kui terviku vajadustest; 3) metsade säästlikku majandamist ning Eesti metsandust ja selle ajalugu tutvustavate teabematerjalide (trükiste, filmide ja näituste) koostamine; 4) puidu kui taastuva loodusressursi säästva kasutamise võimaluste tutvustamine ja propageerimine; 5) puidu kui toorme ja energiakandja paremate kasutusvõimaluste propageerimine ja seeläbi puidu rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine (eriti seni vähem kasutust leidnud puuliikide osas); 6) metsanduslike teadusuuringute ja analüüside tegemine ning analüüsimetoodikate arendamine; 7) kommunikatsiooniprojektid avalikkuse metsandusalase teadlikkuse tõstmiseks. (7) Jahinduse valdkonnas toetatakse järgmiseid tegevusi: 1) jahimaade korraldamine ja jahimaade kvaliteedi hindamine; 2) jahinduse arengukava täitmiseks vajalike uuringute ja analüüside tegemine; 3) jahinduse teadusuuringute ja analüüside tegemine ning analüüsimetoodikate arendamine; 4) jahiulukite asurkondade seire; 5) jahimeeste ja jahikorraldajate täiendusõppe korraldamine; 6) kommunikatsiooniprojektid avalikkuse ja jahimeeste jahindusalase teadlikkuse tõstmiseks. [RTL 2009, 55, 810 – jõust. 13.07.2009] § 7. Keskkonnakorralduse programmi eesmärk ja toetatavad tegevused (1) Keskkonnakorralduse programmi eesmärk on saasteennetuslike, tehniliste ja oskusteabe meetmete väljatöötamise ja juurutamise toetamine, loodusressursside kasutamise ja jäätme- ning heitmetekke vähendamise kaudu keskkonnaseisundi parandamine. (2) Saastamise ennetamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi: 1) tööstuses, välja arvatud energeetika, ehituses, teeninduses või olmes soojus- ja elektrienergia või vee säästmisele suunatud tehniliste meetmete väljatöötamine ja juurutamine; 2) toorainet või abimaterjale säästvate tehniliste meetmete väljatöötamine ja juurutamine; 3) tootmises jäätmeteket vähendavate tehniliste meetmete väljatöötamine ja juurutamine; 4) integreeritud tehniliste meetmete väljatöötamine ja juurutamine vähendamaks saasteainete sattumist õhku, vette ja pinnasesse; 5) keskkonnajuhtimissüsteemide või nende osade väljatöötamine ja juurutamine; 6) keskkonnastandardite rakendamine; 7) uuemate keskkonnakorralduslike meetodite nagu toote elutsükli analüüs mingi valitud toote kohta, ühendatud tootepoliitika, keskkonnamõju strateegilise hindamise rakendusvõimaluste uurimine; 8) paindlike majanduslike meetodite väljatöötamine saasteennetusliku tegevuse tõhustamiseks. (2) Parima võimaliku tehnika ja puhtama tootmise alaste uuringute ja muude teabematerjalide koostamise, avaldamise ja levitamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi: 1) olemasolevate Euroopa Liidu parima võimaliku tehnika dokumentide (BREF) või nende osade alusel kasutusjuhiste koostamine, kohaldamine konkreetsetele tingimustele ja juhtumikirjelduste avaldamine; 2) Eesti vajadustele vastavate parima võimaliku tehnika kirjelduste või nende osade koostamine BREF-ga mittekaetud põlevkivitööstuse ja loomakasvatuse valdkondades; 3) infotehnoloogiliste nüüdislahenduste väljatöötamine informeerimiseks, aruandluse koostamiseks, keskkonnalubade taotluste menetlemiseks ja keskkonnalubade väljaandmiseks ning avaldamiseks elektroonsel kujul; 4) Euroopa Liidu keskkonnategevuskava prioriteetide järgsete ja Eesti oludesse sobivate uuringute kaasrahastamine. (3) Välisõhu kvaliteedi parandamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi: 1) välisõhu saasteainete puhastussüsteemide renoveerimine ja ehitamine, sealhulgas parima võimaliku tehnika rakendamine; 2) kütuse kvaliteedi tagamiseks vajalike seire ja järelevalvesüsteemide arendamine; 3) osoonikihti kahjustavate ainete kontroll ja kasutamise piiramine; 4) välisõhu kvaliteedi tagamiseks vajalike seire ja järelevalvesüsteemide arendamine; 5) meteoroloogilise vaatlusvõrgu kaasajastamine; 6) suurõnnetustes ja hädaolukordades välisõhu saastetaseme operatiivse hindamise ja info edastamise süsteemi arendamine; 7) kliimamuutustega, saasteainete kaugleviga, osoonikihi kaitsega ja välisõhu kvaliteediga seotud rakendusuuringute ja analüüside koostamine ning nimetatud valdkondadest ülevaate andmine avalikkusele. (4) Transpordisaaste vähendamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi: 1) transpordist põhjustatud välisõhusaaste vähendamise meetmete rakendamine, sealhulgas ühistranspordi ja alternatiivsete liiklusvahendite kasutamise soodustamine ning liikluse ohjamine; 2) rakendusuuringute teostamine keskkonnasõbralikumatele mootorsõidukitele soodustuse tegemise võimalikkusest; 3) rakenduslikud uuringud alternatiivkütuste kasutamise võimalikkusest transpordis; 4) transpordis kasutatavate alternatiivkütuste ja alternatiivsete liiklusvahendite kasutamise propageerimine. (5) Kiirgusohu vähendamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi: 1) radioaktiivsete jäätmete nõuetele vastava käitlemise tagamine; 2) elanikkonna tervise kaitse ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest, sealhulgas rakenduslikud uuringud ja antud valdkonnast ülevaate andmine avalikkusele; 3) radioaktiivse saaste avastamise ja kiirgusohu korral elanike kiire informeerimise süsteemi arendamine; 4) kiirgusmõõtmiste meetodite ühtlustamine ja akrediteerimine. (6) Keskkonnamüra reostuse vähendamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi: 1) ettevõtete mürataset vähendavate süsteemide ehitamine, sealhulgas parima võimaliku tehnika rakendamine; 2) mürakaartide ja mürataseme vähendamise tegevuskavade, mürataseme vähendamist käsitlevate rakenduslike uuringute koostamine ja antud valdkonnast ülevaate andmine avalikkusele. (7) Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi: 1) erinevate põletusseadmete välisõhu saasteainete puhastussüsteemide ehitamine, sealhulgas parima võimaliku tehnika rakendamine; 2) elektri ja soojuse koostootmise arendamine; 3) säästliku energiakasutuse toetamine läbi erinevate tehniliste lahenduste. (8) Maapõuealase informatsiooni korrastamise ja avalikustamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi: 1) geoloogilise informatsiooni süstematiseerimine, kaasajastamine ja kirjastamine; 2) geoloogiliste loodusmälestiste korrastamine ja eksponeerimine; 3) kogutud kivimimaterjali korrastamine ja süstematiseerimine ning säilitamistingimuste parandamine; 4) maavarade ressurssidega seotud uuringud; 5) maapõue keskkonnakahjulike komponentide uurimine kasutades geokeemilisi ja biogeokeemilisi meetodeid. (9) Maastike korrastamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi: 1) hüljatud ja peremeheta karjääride rekultiveerimine, eelkõige reostusohtlike või kaitsealadel asuvate karjääride rekultiveerimine; 2) mahajäetud freesturbaaladel marjakasvatuse arendamine. § 8. Keskkonnateadlikkuse programmi eesmärk ja toetatavad tegevused (1) Keskkonnateadlikkuse programmi eesmärk on Eesti elanike väärtushinnangute ja käitumisharjumuste kujundamine keskkonnasäästlikuks , rakendades selleks teavitustööd ja edendades riiklikke õppekavasid toetavat keskkonnaharidust. (2) Elanike väärtushinnangute ja käitumisharjumuste keskkonnasäästlikuks muutmisega seoses toetatakse järgnevaid tegevusi: 1) riiklikke õppekavasid toetava aktiivõppe meetoditel põhineva keskkonnaharidusliku tegevuse arendamine ja läbiviimne; 2) keskkonnateadlikkust tõstvate teavitusürituste ja -kampaaniate korraldamine määratletud sihtrühmadele; 3) rahvusvahelises keskkonnahariduse alases koostöös osalemine. [RTL 2009, 55, 810 - jõust. 13.07.2009] (3) Riiklikke õppekavasid toetava aktiivõppe meetoditel põhineva keskkonnaharidusliku tegevuse arendamise ja läbiviimisega seoses toetatakse järgmisi tegevusi: 1) aktiivõppemeetodil põhinevate riiklikke õppekavasid toetavate õppeprogrammide läbiviimine vabas õhus või riiklikke õppekavasid toetavaid programme pakkuvas asutuses/keskuses; 2) riiklikke õppekavasid toetavate õppeprogrammide ja -materjalide väljatöötamine koos nende rakendamise juhenditega; [RTL 2009, 55, 810 – jõust. 13.07.2009] 3)–6) [Kehtetud – RTL 2009, 55, 810 – jõust. 13.07.2009] (4) Määratletud sihtrühmale suunatud keskkonnateadlikkust suurendavate teavitusürituste ja -kampaaniate korraldamisega seoses toetatakse järgmisi tegevusi: 1) varem algatatud regulaarsete keskkonnateadlikkust tõstvate teavitustegevuste jätkamine; 2) määratletud sihtrühmale suunatud keskkonna- või keskkonnahariduse alase teavitusürituse korraldamine; 3) perioodiliselt elanikkonna keskkonnateadlikkuse alaste uuringute korraldamine ja nende tulemuste avalikustamine. [RTL 2009, 55, 810 – jõust. 13.07.2009] (5) [Kehtetu – RTL 2007, 57, 1016 – jõust. 14.07.2007] (6) [Kehtetu – RTL 2009, 55, 810 – jõust. 13.07.2009] (7) Rahvusvahelises keskkonnahariduse alases koostöös osalemisega seoses toetatakse järgmisi tegevusi: 1) üldhariduskoolide õpilastele suunatud rahvusvaheliste keskkonnaprojektide ja korraldamine ja/või neis osalemine; 2) piiriülestes keskkonnahariduslikes projektides osalemine. [RTL 2009, 55, 810 – jõust. 13.07.2009] § 9. Maakondliku programmi eesmärk ja toetatavad tegevused (1) Maakondlik programm koosneb teistesse valdkondlikesse programmidesse esitatud projektitaotlustest, mis on hindamise tulemusel saanud rohkem kui 60% hindepunkte, kuid mis on programmist rahastamise võimaluste piiratuse tõttu välja jäänud, ja taotlustest, mis ei ületa lõikes 3 sätestatud piirsummat. Maakondliku programmi eesmärk on tõsta maakonna keskkonnakaitse taset ning toetada väikesemahulisi projekte. [RTL 2009, 55, 810 – jõust. 13.07.2009] (2) Keskkonnateadlikkuse maakondliku alamprogrammi raames esitatud taotluste hindamise korraldab SA KIK ning nendele taotlustele ei kohaldata käesolevas määruses sätestatud hindamise korda. (3) Maakondlikku programmi kuuluvad projektitaotlused, mille piirsumma on vastavalt keskkonnaprogrammile järgmine: 1) kalandus – 100 000 krooni; [RTL 2008, 60, 851–jõust. 21.07.2008] 2) veemajandus – 300 000 krooni; [RTL 2008, 60, 851 – jõust. 21.07.2008] 3) jäätmekäitlus – 300 000 krooni; [RTL 2008, 60, 851- jõust. 21.07.2008] 4) looduskaitse – 100 000 krooni; [RTL 2008, 60, 851- jõust. 21.07.2008] 5) metsandus – 100 000 krooni; 6) jahinduse alamprogramm – 50 000 krooni; 7) keskkonnakorraldus – 100 000 krooni; 8) keskkonnateadlikkuse maakondlik alamprogramm – 70 000 krooni. [RTL 2007, 57, 1016 – jõust. 14.07.2007] (4) Kui lõikes 3 sätestatud projektitaotlusega kavandatav tegevus ei ole seotud maakonnaga või selle tegevuse mõju ulatub mitmesse maakonda, võib SA KIK otsustada kooskõlastatult taotluse esitajaga taotluse suunamise teise valdkondlikusse programmi. [RTL 2008, 60, 851– jõust. 21.07.2008] § 10. Taotleja (1) Toetuse taotlejaks võivad olla kohaliku omavalitsuse üksused, äriühingud, keskkonnakaitsega tegelevad asutused või avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Mittetulundusühingud ja sihtasutused saavad olla taotlejaks, kui nende põhikiri näeb ette loodus- või keskkonnakaitselist tegevust või koolituse alast tegevust keskkonnateadlikkuse projektide korral. [RTL 2008, 60, 851 – jõust. 21.07.2008] (2) Jäätmekäitluse programmis saab kohaliku omavalitsuse üksus olla taotleja, kui kohaliku omavalitsuse poolt on vastu võetud kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava, kehtestatud jäätmehoolduseeskiri ning kohaliku omavalitsuse üksuste puhul, mille haldusterritooriumil elab enam kui 1500 inimest on korraldatud jäätmevedu. [RTL 2008, 60, 851 – jõust. 21.07.2008] (3) Kui jäätmekäitluse programmis on taotlejaks juriidiline isik, mille liikmeteks on kohalikud omavalitsused, siis kõikidel liikmetel peavad olema täidetud § 10 lõikes 2 nimetatud kohustused. (4) Kui jäätmekäitluse programmis taotletakse toetust üle 1 miljoni krooni, saab taotlejaks olla vähemalt 5 omavalitsuse poolt moodustatud juriidiline isik, välja arvatud väikesaartel, ning omavalitsustel peab olema ühiselt koostatud jäätmekava ja jäätmehoolduseeskiri. (5) Kui veemajanduse programmi reoveekäitluse ja joogiveevarustuse alamprogrammi taotleja on kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku omavalitsuse territooriumil tegutsev vee-ettevõte, peab taotlejal olema vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava. [RTL 2009, 55, 810 – jõust. 13.07.2009] § 11. Taotluste esitamine (1) Taotlused esitatakse SA-le KIK. Informatsioon taotlusvooru kohta avaldatakse vähemalt 30 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva SA KIK ja Keskkonnaministeeriumi kodulehel. (2) Taotlusi, välja arvatud programmi eesmärgi elluviimiseks vajalikke kiireloomulisi taotlusi, hinnatakse kaks korda aastas. [RTL 2009, 55, 810 – jõust. 13.07.2009] (3) Taotlus esitatakse ühes voorus samade tegevuste kohta vaid ühte valdkondlikusse programmi. (31) Taotluse lisana esitatakse tõend varem saadud riigiabi ja vähese tähtsusega abi kohta. [RTL 2007, 57, 1016 – jõust. 14.07.2007] (4) SA KIK edastab hiljemalt 45 kalendripäeva jooksul taotluste laekumise tähtpäevast arvates kõik nõuetele vastavalt esitatud taotlused koos kontroll-lehega Keskkonnaministeeriumile hindamiseks. [RTL 2009, 55, 810 – jõust. 13.07.2009] § 111. Kaasfinantseerimine (1) SA KIK võib kaasfinantseerida Euroopa Liidu struktuurifondidest või muudest rahvusvahelistest allikatest rahastatavaid projekte, kui need vastavad programmi eesmärgile. (2) Kaasfinantseerimise otsustab keskkonnaminister või SA KIK nõukogu vastavalt „Keskkonnatasude seaduse“ § 59 lõigetes 1 ja 2 sätestatud pädevusele projekti elluviija või projekti koordineerimisega seotud asutuse või üksuse ettepanekul. Sellisel juhul ei kohaldata määruses sätestatud taotluste hindamise ja rahastamise otsuse tegemise korda. Rahaliste vahendite eraldamine ning aruandlus toimub kaasrahastatava projekti tingimuste kohaselt. [RTL 2006, 61, 1100 – jõust. 6.08.2006] § 12. Taotluste hindamise kord (1) Taotluste hindamiseks moodustab keskkonnaminister valdkondlikud töörühmad. [RTL 2009, 55, 810 – jõust. 13.07.2009] (2) Valdkondlikud töörühmad hindavad taotluseid II peatükis sätestatud hindamiskriteeriumite alusel 12 nädala jooksul arvates taotluste saabumisest Keskkonnaministeeriumile. [RTL 2009, 55, 810 – jõust. 13.07.2009] II peatükk TAOTLUSTE HINDAMISE KRITEERIUMID § 13. Hindamiskriteeriumid kalanduse programmis Taotluste hindamiskriteeriumid ning nende hindamisel rakendatavad osakaalud kalanduse programmis on järgmised: 1) rahvusvaheliste kohustuste täitmine – kuni 30%; 2) projekti asjakohasus – kuni 30%; 3) projekti teostatavus – kuni 25%; 4) alustatud projekti lõpetamine – kuni 5%; 5) projekti jätkusuutlikus – kuni 10%. [RTL 2009, 55, 810 – jõust. 13.07.2009] § 14. Hindamiskriteeriumid veemajanduse programmis (1) Taotluste hindamiskriteeriumid ning nende hindamisel rakendatavad osakaalud reoveekäitluse alamprogrammis on järgmised: 1) rahvusvaheliste kohustuste täitmine – kuni 30%; 2) eelarve põhjendatus – kuni 5%; 3) omafinantseerimise osatähtsus – kuni 20%; 4) alamvesikonna veemajanduskava prioriteet – kuni 20%; 5) orgaanilise reostuskoormuse vähenemine %/a – kuni 5%; 6) reoveetariifi suurus – kuni 15%; 7) põhjavee kaitstus – kuni 5%. [RTL 2009, 55, 810 – jõust. 13.07.2009] (2) Taotluste hindamiskriteeriumid ning nende hindamisel rakendatavad osakaalud joogiveevarustuse alamprogrammis on järgmised: 1) rahvusvaheliste kohustuste täitmine – kuni 20%; 2) eelarve põhjendatus – kuni 5%; 3) omafinantseerimise osatähtsus – kuni 20%; 5) alamvesikonna veemajanduskava prioriteet - kuni 20%; 6) veetariifi suurus – kuni 15%; 7) tervisele ohtliku joogiveevarustuse lõpetamine – kuni 20%. (3) Taotluste hindamiskriteeriumid ning nende hindamisel rakendatavad osakaalud jääkreostuse alamprogrammis on järgmised: 1) eelarve põhjendatus – kuni 5%; 2) omafinantseerimise osatähtsus – kuni 20%; 3) alamvesikonna veemajanduskava prioriteet – kuni 20%; 4) otsene oht veekogule, joogiveehaardele või põhjaveekihile – kuni 35%; 5) reostuse iseloom – kuni 20%. (4) Taotluste hindamiskriteeriumid ning nende hindamisel rakendatavad osakaalud mitteehituslike tööde alamprogrammis on järgmised: 1) rahvusvaheliste kohustuste täitmine – kuni 15%; 2) omafinantseerimise osatähtsus – kuni 20%; 3) veemajanduse alane prioriteet – kuni 20 %; 4) projekti teostaja kompetentsus – kuni 5%; 5) projekti asjakohasus – kuni 10%; 6) projekt on riiklikult strateegilise mõjuga – kuni 10%; 7) projekti jätkusuutlikkus ja edasised arenguvõimalused lähtuvalt projekti tulemustest – kuni 10%; 8) lahenduse ressursisäästlikkus keskkonnakaitse ja -säästlikkuse seisukohast – kuni 10%. (5) Taotluste hindamiskriteeriumid ning nende hindamisel rakendatavad osakaalud veekogude ja rannikuvee tervendamise ja korrashoiu alamprogrammis on järgmised: 1) omafinantseerimise osatähtsus – kuni 20%; 2) alamvesikonna veemajanduskava prioriteet – kuni 20%; 3) tegevuste rakendamisel on ilmne, et veekogu väga halba, halba või kesist seisundit parandatakse või head või väga head seisundit säilitatakse – kuni 10%; 4) veekogu avalik kasutamine – kuni 5%; 5) kala- ja vähivarude taastumise ja suurenemise soodustamine, ökoloogilise mitmekesisuse suurendamine – kuni 5%; 6) veekogu suurus – kuni 10%; 7) tegevuste olulisus nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1–73) mõistes – kuni 10%; 8) veekogude või rannikumere tervendamise ja korrashoiu tagamiseks läbiviidud uuringu olemasolu – kuni 20%. [RTL 2008, 60, 851 – jõust. 21.07.2008] § 15. Hindamiskriteeriumid jäätmekäitluse programmis (1) Taotluste hindamiskriteeriumid ning nende hindamisel rakendatavad osakaalud jäätmekäitluse programmis on järgmised: [RTL 2009, 55, 810 – jõust. 13.07.2009] 1) projekti asjakohasus – kuni 64 %; 2) projekti teostatavus lähtuvalt esitatud projektdokumentatsioonist – kuni 9%; 3) projekti eeldatav positiivne mõju inimeste tervisele ja keskkonnale – kuni 18%; 4) projekti jätkusuutlikkus – kuni 9%. [RTL 2007, 57, 1016 – jõust. 14.07.2007] (2) Taotluste hindamisel rakendatavad osakaalud mitteehituslike tööde alamprogrammis on järgmised: 1) rahvusvaheliste kohustuste täitmine – kuni 37%; 2) projekti asjakohasus – kuni 27%; 3) projekt on riiklikult strateegilise mõjuga – kuni 18%; 4) projekti jätkusuutlikkus – kuni 9%; 5) projekti teostatavus – kuni 9 %. [RTL 2009, 55, 810 – jõust. 13.07.2009] § 16. Hindamiskriteeriumid looduskaitse programmis (1) Taotluste hindamiskriteeriumid ning nende hindamisel rakendatavad osakaalud looduskaitse arenduse alamprogrammis on järgmised: 1) projekti asjakohasus – kuni 25%; 2) rahvusvaheliste kohustuste täitmine – kuni 15%; 3) projekti teostatavus – kuni 25%; 4) omafinantseerimise osatähtsus – kuni 10%; 5) projekti jätkusuutlikkus – kuni 25%. (2) Taotluste hindamiskriteeriumid ning nende hindamisel rakendatavad osakaalud looduskaitse elluviimise alamprogrammis on järgmised: 1) projekti asjakohasus – kuni 25%; 2) projekti teostatavus – kuni 30%; 3) omafinantseerimise osatähtsus – kuni 10%; 4) regionaalne prioriteet – kuni 10%; 5) projekti jätkusuutlikkus – kuni 25%. (3) Taotluste hindamiskriteeriumid ning nende hindamisel rakendatavad osakaalud looduskaitselise infrastruktuuri alamprogrammis on järgmised: 1) projekti asjakohasus – kuni 30%; 2) projekti teostatavus – kuni 20%; 3) omafinantseerimise osatähtsus – kuni 10%; 4) alustatud projekti jätkamine – kuni 20%; 5) regionaalne prioriteet – kuni 10%; 6) objektil kasutatavate materjalide keskkonnasõbralikkus ja objekti miljöösse sobivus (hinnatakse rahvusparkide territooriumil teostatavate projektide puhul) – kuni 10%. [RTL 2009, 55, 810 – jõust. 13.07.2009] § 17. Hindamiskriteeriumid metsanduse programmis (1) Taotluste hindamiskriteeriumid ning nende hindamisel rakendatavad osakaalud metsanduse alamprogrammis on järgmised: 1) projekti asjakohasus – kuni 43%; 2) rahvusvaheliste kohustuste täitmine – kuni 7%; 3) projekti teostatavus – kuni 24%; 4) omafinantseerimise osatähtsus – kuni 3%; 5) alustatud projekti lõpetamine – kuni 3%; 6) projekti jätkusuutlikkus – kuni 20%. (2) Taotluste hindamiskriteeriumid ning nende hindamisel rakendatavad osakaalud jahinduse alamprogrammis on järgmised: 1) projekti asjakohasus – kuni 60%; 2) projekti teostatavus – kuni 30%; 3) omafinantseerimise osatähtsus – kuni 10%. § 18. Hindamiskriteeriumid keskkonnakorralduse programmis (1) Taotluste hindamiskriteeriumid ning nende hindamisel rakendatavad osakaalud tehnika alamprogrammis on järgmised: 1) projekti asjakohasus – kuni 20%; 2) projekti teostatavus – kuni 20 %; 3) projekti eeldatav positiivne mõju inimeste tervisele ja keskkonnale – kuni 20%; 4) projekti jätkusuutlikkus – kuni 20%; 5) riigi poolt võetud kohustuste täitmine – kuni 20%. [RTL 2007, 57, 1016 – jõust. 14.07.2007] (2) Taotluste hindamiskriteeriumid ning nende hindamisel rakendatavad osakaalud välisõhukaitse alamprogrammis on järgmised: 1) projekti asjakohasus – kuni 20%; 2) riigi poolt võetud kohustuste täitmine – kuni 20%; [RTL 2007, 57, 1016 – jõust. 14.07.2007] 3) projekti teostatavus – kuni 10%; 4) omafinantseerimise osatähtsus – kuni 10%; 5) alustatud projekti lõpetamine – kuni 10%; 6) regionaalne prioriteet – kuni 5%; [RTL 2009, 55, 810 – jõust. 13.07.2009] 7) projekti eeldatav positiivne mõju inimeste tervisele ja keskkonnale – kuni 15%; 8) projekti jätkusuutlikkus – kuni 10%. (3) Taotluste hindamiskriteeriumid ning nende hindamisel rakendatavad osakaalud energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamise alamprogrammis on järgmised: 1) projekti asjakohasus – kuni 20%; 2) riigi poolt võetud kohustuste täitmine – kuni 20%; [RTL 2007, 57, 1016 – jõust. 14.07.2007] 3) projekti teostatavus – kuni 10%; 4) omafinantseerimise osatähtsus – kuni 10%; 5) alustatud projekti lõpetamine – kuni 10%; 6) regionaalne prioriteet – kuni 5%; [RTL 2009, 55, 810 – jõust. 13.07.2009] 7) projekti eeldatav positiivne mõju inimeste tervisele ja keskkonnale – kuni 15%; 8) projekti jätkusuutlikkus – kuni 10%. (4) Taotluste hindamiskriteeriumid ning nende hindamisel rakendatavad osakaalud maapõue alamprogrammis on järgmised: 1) projekti asjakohasus – kuni 20%; 2) projekti teostatavus – kuni 20%; 3) omafinantseerimise osatähtsus – kuni 10%; 4) alustatud projekti lõpetamine – kuni 10%; 5) projekti eeldatav positiivne mõju inimeste tervisele ja keskkonnale – kuni 10%; 6) projekti jätkusuutlikkus – kuni 10%; 7) riigi poolt võetud kohustuste täitmine – kuni 20%. [RTL 2007, 57, 1016 – jõust. 14.07.2007] § 19. Hindamiskriteeriumid keskkonnateadlikkuse programmis Taotluste hindamiskriteeriumid ning nende hindamisel rakendatavad osakaalud keskkonnateadlikkuse programmis on järgmised: 1) projekti asjakohasus – projekti tegevuste seos asjakohaste arengudokumentidega, riiklike õppekavadega või rahvusvahelise koostöö raames võetavate kohustustega, kuni 30%; 2) projekti teostatavus – taotleja valdkondlik kompetents ning võimekus projekti tegevused ellu viia ja vormistada tähtaegselt projekti aruandlus, kuni 30%; 3) sihtrühma määratlemine ja kaasamine – sihtrühma määratlemise täpsus ja selgus ning sihtrühmani jõudmise viisi või sihtrühma kaasamise viisi asjakohasus, kuni 20%; 4) eelarve kvaliteet ja kulude põhjendatus – eelarve kuluridade kooskõla kavandatavate tegevustega ja eelarve kujunemise arusaadavus, kuni 20%. [RTL 2009, 55, 810 – jõust. 13.07.2009] § 20. Hindamiskriteeriumid maakondlikus programmis Taotluste hindamiskriteeriumid ning nende hindamisel rakendatavad osakaalud maakondlikus programmis on järgmised: 1) riigi poolt võetud kohustuste täitmine ja seostatus riiklike keskkonnaalaste arengudokumentidega – kuni 5%; [RTL 2008, 60, 851 – jõust. 21.07.2008] 2) prioriteetsus lähtuvalt maakonna arengu strateegilistest dokumentidest – kuni 15%; 3) prioriteetsus lähtuvalt kohaliku omavalitsuse arengu strateegilistest dokumentidest – kuni 20%; 4) jätkuprojekt – kuni 5%; [RTL 2008, 60, 851 – jõust. 21.07.2008] 5) tegevuse seos eesmärgi saavutamise ja tegevuse vahel ning eelarve põhjendatus – kuni 30%; [RTL 2008, 60, 851 – jõust. 21.07.2008] 6) omafinantseerimise osatähtsus – kuni 10%; 7) koostööprojektide olemasolu – kuni 5%; 8) teostaja varasem kogemus sarnases tegevusvaldkonnas – kuni 5%; 9) projekti jätkusuutlikkus – kuni 5%. III peatükk RAHASTAMISE OTSUSE TEGEMISE KORD § 21. [Kehtetu – RTL 2009, 55, 810 – jõust. 13.07.2009] § 22. Rahastamise otsustamine SA KIK poolt (1) Keskkonnakaitse valdkondade rahastamiseks esitatud projektitaotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb SA KIK nõukogu keskkonnaministri ettepanekul. (2) Keskkonnaminister edastab käesoleva määruse § 12 lõikes 2 sätestatud tähtaja möödudes hindamise tulemused koos rahastamise ettepanekuga SA-le KIK. Keskkonnaminister võib hindamise tulemusena teha SA-le KIK ettepaneku mitte kasutada kinnitatud valdkondliku programmi eelarvet täies ulatuses, kui esitatud taotlused ei vasta valdkondliku programmi eesmärgile või esitatud on kinnitatud eelarvest väiksemas summas taotluseid. (3) Lähtuvalt valdkonna rahastamise eelarvest kuuluvad rahastamisele hindamise tulemusena kõrgema hinde saanud taotlused, mis on saanud vähemalt 60% hindepunktide võimalikust kogusummast. [RTL 2009, 55, 810 – jõust. 13.07.2009] § 221. Riigiabi piirangud (1) Kui SA KIK poolt antav toetus on riigiabi «Konkurentsiseaduse» § 30 lõike 1 mõistes järgitakse tingimusi, mis on sätestatud järgmistes õigusaktides: 1) Euroopa Komisjoni määrus (EÜ) nr 70/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele antava riigiabi suhtes (ELT L 10, 13.01.2001, lk 33–42), mida on muudetud Euroopa Komisjoni määrusega (EÜ) nr 364/2004 (ELT L 63, 28.02.2004, lk 22–29) ja Euroopa Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1976/2006 (ELT L 368, 23.12.2006, lk 85–86); 2) Euroopa Komisjoni määrus (EÜ) nr 1628/2006, mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist investeeringuteks ette nähtud regionaalabi suhtes (ELT L 302, 1.11.2006, lk 29–40); 3) Regionaalabi suunised aastateks 2007–2013 (ELT C 54, 4.03.2006, lk 13–44); 4) Keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlevad ühenduse suunised (ELT C 82, 1.04.2008, lk 1–33); [RTL 2008, 60, 851 – jõust. 21.07.2008] 5) Ühenduse raamistik teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi kohta (ELT C 323, 30.12.2006, lk 1–26). (2) Kui SA KIK poolt antav toetus on vähese tähtsusega abi «Konkurentsiseaduse» § 33 lõike 1 mõistes, järgitakse tingimusi, mis on sätestatud Euroopa Komisjoni määruses (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 379, 28.12.2006, lk 5–10). (3) Kui riigiabi andmise tingimused seda nõuavad, esitab toetuse saaja tõendi selle kohta, et ta vastab Euroopa Komisjoni määruses 70/2001/EÜ antud väikese ja keskmise suurusega ettevõtja definitsioonile. [RTL 2007, 57, 1016 – jõust. 14.07.2007] § 222. Toetuse saaja poolt asja või ehitise säilitamine ja kasutuses hoidmine Toetuse saaja poolt ostetav või valmiv asi või ehitis peab säilima ja olema kasutuses toetuse saaja taotlusest ilmneval keskkonnaalasel otstarbel vähemalt viis aastat, kui asja mõistlik kasutusaeg ei ole lühem. [RTL 2007, 57, 1016 – jõust. 14.07.2007] § 23. Sihtfinantseerimise leping (1) Toetuse rahuldamise otsuse alusel sõlmib SA KIK toetuse saajaga sihtfinantseerimise lepingu. (2) Sihtfinantseerimise lepinguga määratakse kindlaks toetuse saajale eraldatud rahaliste vahendite kasutamise tingimused. Lepinguga tagatakse riigieelarve vahendite sihtotstarbeline kasutamine taotluse eesmärkide elluviimisel. § 24. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine või kehtetuks tunnistamine (1) Toetuse saaja on kohustatud taotlema SA-lt KIK või Keskkonnaministeeriumilt taotluse rahuldamise otsuse muutmist, kui toetuse saaja soovib muuta: 1) projekti tegevusi, nii et sellega muutub oluliselt projekti sisu või tulemus; 2) projekti finantsplaani finantseerimise allikate lõikes; 3) projekti muid osasid, mis oleksid mõjutanud taotluse hindamise tulemust. (2) Taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest: 1) ilmneb asjaolu, mille korral ei oleks taotlust rahuldatud; 2) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 3) toetuse saaja avaldust toetuse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik jätkata toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel; 4) toetuse saaja esitab avalduse tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks. IV peatükk LEPINGU TÄITMISE ÜLE KONTROLLI TEOSTAMISE KORD NING ARUANDLUSE KORD § 25. Lepingu täitmise üle kontrolli teostamise kord Kontrolli sihtfinantseerimise lepingu täitmise üle teostavad SA KIK ja Keskkonnaministeerium vastavalt Keskkonnaministeeriumi ja SA KIK vahel «Keskkonnatasude seaduse» § 56 lg 2 alusel sõlmitud halduslepingule ning toetuse saaja ja SA KIK vahel sõlmitud sihtfinantseerimise lepingule. § 26. Aruande esitamine (1) Toetuse saaja peab esitama projekti lõppedes täitmise aruande rahastamise otsuse raames teostatud tööde kohta vastavalt sihtfinantseerimise lepingule. (2) Aruanne peab andma ülevaate nii kulutatud summadest kui ka omavahendite ja muude rahastajate poolt rahastatud töödest ja nende maksumustest, teostatud tegevuste ulatusest ja tööde mahtude vastavusest kavandatud lähteülesandele. § 27. Määruse jõustumine Määruse paragrahvi 10 lõige 4 jõustub 1. jaanuaril 2010. a. [RTL 2009, 55, 810 – jõust. 13.07.2009]