Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimäärus

Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi ministeerium) on valitsusasutus, kes täidab seadustest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid oma valitsemisalas.

Oma ülesannete täitmisel esindab ministeerium riiki.

Ministeeriumi juhib haridus- ja teadusminister (edaspidi minister).

Ministeerium on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ees, kes suunab ja koordineerib ministeeriumi tööd ning teostab tema üle teenistuslikku järelevalvet seadusega sätestatud korras.

Ministeeriumil on sõõrikujuline 50 mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väike riigivapp. Sõõri ülemisel äärel (riigivapi suhtes) on sõnaühend «Haridus- ja Teadusministeerium».

Ministeeriumil on oma eelarve ja pangaarve. Ministeeriumi kulud kaetakse riigieelarvest.

(1) Ministeeriumi kirjaplangil, üldplangil, ministri määruse plangil, ministri käskkirja plangil, kantsleri käskkirja plangil, lähetuskorralduse plangil, osakondade kirjaplankidel ja ministeeriumi autasudel kasutatakse väikest riigivappi.

(2) Ministeeriumi õigusaktid ja muud haldusdokumendid vormistatakse seadusega ja asjaajamiskorda reguleerivate õigusaktidega ettenähtud korras.

(3) Ministeeriumi kirjaplanke kasutavad oma pädevuse piires minister, kantsler ja asekantslerid. Ministeeriumi osakonnajuhataja võib alla kirjutada oma osakonna plangil vormistatud informatiivse sisuga kirjadele, millega ei võeta rahalisi ega varalisi kohustusi ning ei anta õigusi ega panda kohustusi ministeeriumivälistele isikutele, kui seadus ei näe ette teisiti.

(4) Minister võib allkirja andmise õiguse volitada kantslerile või asekantsleritele ning kantsler võib allkirja andmise õiguse volitada asekantsleritele või osakonnajuhatajatele seaduses ettenähtud ulatuses ministeeriumi asjaajamiskorras sätestatud alustel ja korras.

(5) Ministeeriumil on oma embleem, mida võib kasutada ministeeriumi kirja- ja üldplankidel ning muudel ministeeriumi trükistel ja meenetel.

Ministeerium asub Tartus. Ministeeriumi postiaadress on Munga 18, 50088 Tartu.

(1) Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas on riigi haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika kavandamine ning sellega seonduvalt alus-, põhi-, üldkesk-, kutsekesk-, kõrg-, huvi- ning täiskasvanuhariduse, teadus- ja arendustegevuse, noorsootöö ning erinoorsootöö ja rahvusvähemuste hariduse valdkondade korraldamine ja vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.

(2) Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas on Keeleinspektsioon.

Ministeeriumi tegevuse eesmärk on tagada

1) haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika sihipärane ja tõhus areng;

2) teadus- ja arendustegevuse kõrge tase ning konkurentsivõime;

3) täiskasvanuhariduse ja kutsesüsteemi sihipärane ning tõhus areng;

4) õppekavade ja muude haridusstandardite arendamine ning kõrgetasemelisus;

5) pedagoogide ja noorsootöötajate tööalase ettevalmistuse kõrge tase;

6) riiklike toetuste ning riikliku koolitustellimuse optimaalne maht ja struktuur;

7) haridus-, teadus-, noorte- ning keelepoliitika rakendamist ja arengut tagavate õigusaktide süsteemi loomine ja arendamine;

8) haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika korraldamiseks eraldatava raha ja vara õiguspärane ning tõhus kasutamine;

9) avalikkuse teavitamine haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika alal toimuvast;

10) rahvusvahelise koostöö korraldamine ministeeriumi valitsemisalas.

Ministeeriumi ülesanne on korraldus- ja arendustegevus ning planeerimine, riiklike seisukohtade kujundamine ning õigusaktides sätestatud pädevuse piires järelevalve teostamine oma valitsemisalas §-s 10 toodud eesmärkidest lähtuvalt ning §-des 12–21 sätestatud ülesannete täitmiseks.

Ministeeriumi ülesanded haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika sihipärase ja tõhusa arengu tagamiseks on järgmised

1) haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika planeerimine, korraldamine ja arendamine;

2) riigi arengukavade väljatöötamine haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika valdkondades ja nende kooskõla tagamine üleriigiliste ja valdkondlike arengukavadega, nende rahastamise, elluviimise ja tulemuste hindamise korraldamine;

3) haridusasutuste hindamise korraldamine, sealhulgas riikliku järelevalve teostamine haridusasutuste õppe- ja kasvatustegevuse üle õigusaktides sätestatud pädevuse piires;

4) kõrghariduse omandamist võimaldavate õppeasutuste ja nende õppekavade akrediteerimise korraldamine;

5) noorsootöö korraldamine noorte osaluse ja ühiskonda lõimumise soodustamiseks;

6) akadeemiliste kraadide riikidevahelise tunnustamise koordineerimine;

7) kooli- ning noortespordipoliitika planeerimine, korraldamine ja arendamine.

Ministeeriumi ülesanded teadus- ja arendustegevuse kõrgetasemelisuse ning konkurentsivõime tagamiseks on järgmised

1) teadus- ja arendustegevuse süsteemi planeerimine, korraldamine, arendamine ja järelevalve õigusaktides sätestatud pädevuse piires;

2) tõhusa, kvaliteedil põhineva ja riigi vajadusi arvestava teadus- ja arendustegevuse rahastamissüsteemi arendamine ja rakendamine;

3) teadus- ja arendusasutuste evalveerimise korraldamine;

4) rahvusvahelise teadus- ja arendustegevuse alase koostöö korraldamine ja vastavates programmides osalemine.

Ministeeriumi ülesanded täiskasvanuhariduse ja kutsesüsteemi sihipärase ning tõhusa arengu tagamiseks on järgmised

1) täiskasvanuhariduse süsteemi planeerimine, korraldamine ja arendamine;

2) kutsesüsteemi planeerimine, korraldamine ja arendamine.

Ministeeriumi ülesanded õppekavade ja muude ministeeriumi pädevusse kuuluvate haridusstandardite kõrge taseme tagamiseks on järgmised

1) riiklike õppekavade ja muude haridusstandardite väljatöötamise, arendamise ning nende hindamise korraldamine;

2) riikliku järelevalve teostamine riiklike õppekavade ja muude haridusstandardite täitmise üle õigusaktides sätestatud pädevuse piires.

Ministeeriumi ülesandeks pedagoogide ja noorsootöötajate tööalase ettevalmistuse kõrge taseme tagamiseks on eelduste loomine pedagoogide ja noorsootöötajate koolituse riikliku tellimuse ning täiendus- ja ümberõppe süsteemi toimimiseks ning selle planeerimine ja arendamine.

Ministeeriumi ülesanded riiklike toetuste ja riikliku koolitustellimuse optimaalse mahu ja struktuuri tagamiseks on järgmised

1) riiklike toetuste ja riikliku koolitustellimuse planeerimine;

2) riiklike toetuste ja riikliku koolitustellimuse ettevalmistamine, toetuste eraldamine ning koolitustellimuse täitmise ja rahastamise korraldamine;

3) riiklike toetuste ja riikliku koolitustellimuse põhimõtete arendamine.

Ministeeriumi ülesanded haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika rakendamist ja arengut tagavate õigusaktide süsteemi loomiseks on järgmised

1) haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika rakendamist reguleerivate õigusaktide väljatöötamise planeerimine, eelnõude ettevalmistamine ja õigusaktide süsteemi arendamine;

2) järelevalve haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika rakendamist reguleerivate õigusaktide täitmise üle õigusaktides sätestatud pädevuse piires;

3) ministeeriumi valitsemisala puudutavate rahvusvaheliste lepingute ja konventsioonidega ühinemise ettevalmistamine;

4) riiklike seisukohtade kujundamine ja kaitsmine ministeeriumi valitsemisala puudutavate Euroopa Liidu õigusaktide ja arengukavade väljatöötamisel;

5) arvamuste ja kooskõlastuste andmine teistes ministeeriumides ettevalmistatud õigusaktide eelnõude kohta, mis puudutavad ministeeriumi valitsemisala.

Ministeeriumi ülesanded haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika korraldamiseks eraldatava raha ja vara õiguspärase ning tõhusa kasutamise tagamiseks on järgmised

1) rahastamise ja riigivara kasutamise planeerimine;

2) rahastamise ja riigivaraga tehtavate toimingute korraldamine;

3) rahastamissüsteemide ja riigivara arvestussüsteemide arendamine;

4) finantsarvestuse ning raamatupidamissüsteemi korraldamine;

5) teenistuslik järelevalve ministeeriumi ametiisikute, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste, ministeeriumi hallatavate riigiasutuste ja nende juhtide aktide ning toimingute üle õigusaktidega sätestatud korras;

6) riiklik järelevalve riigieelarveliste vahendite, tõukefondide vahendite ja riigivara kasutamise üle õigusaktides sätestatud pädevuse piires.

Ministeeriumi ülesanded avalikkuse teavitamisel haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika alal toimuvast on järgmised

1) avalikkuse teavitamine ministeeriumi tegevusest, töötulemustest, üritustest ja kavadest;

2) teavitamine arengukavade ja õigusaktide eelnõude sisust;

3) ministeeriumi õigusaktide ning muude dokumentide ja otsuste selgitamine;

4) avalikkuse teadlikkuse tõstmine ministeeriumi valitsemisala küsimustes.

Ministeeriumi muud ülesanded §-s 10 nimetatud eesmärkide saavutamiseks on järgmised

1) ministeeriumi valitsemisala koondettepaneku ettevalmistamine riigieelarve eelnõu koostamiseks;

2) ministeeriumi valitsemisala raamatupidamise koondaruande ettevalmistamine ja esitamine;

3) ministeeriumi valitsemisel oleva riigivara valitsemine;

4) andmekogude pidamine õigusaktidega kehtestatud alustel ja korras;

5) riigi esindamine rahvusvahelises suhtlemises oma pädevuse piires;

6) välissuhtluse koordineerimine ministeeriumi valitsemisalas;

7) aktsionäri või osaniku õiguste teostamine äriühingutes ning asutaja- ja liikmeõiguste teostamine mittetulundusühingutes või sihtasutustes;

7¹) ministeeriumi hallatavate põhikoolide ja gümnaasiumide, kutseõppeasutuste ning rakenduskõrgkoolide töö korraldamine;

7²) väljaspool Eestit elavate rahvuskaaslaste suhtes poliitika kujundamine ja rakendamine;

8) muude õigusaktidega ja Vabariigi Valitsuse poolt antud ülesannete täitmine.

Ministeeriumi juhib haridus- ja teadusminister.

(1) Ministrile allub vahetult siseauditi osakond.

(2) Minister

1) tagab ministeeriumi tegevuse eesmärgi saavutamise ja ülesannete täitmise ministeeriumi tervikliku juhtimise, valitsemisalasse kuuluvate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste töö suunamise ja koordineerimise ning ministeeriumi ja tema valitsemisalasse kuuluvate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste vahelise koostöö korraldamise kaudu;

2) vastutab põhiseaduse, ministeeriumi valitsemisala korraldavate seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste ning Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste täitmise eest ministeeriumi valitsemisalas ning annab Vabariigi Valitsusele aru ministeeriumi tööst;

3) korraldab ja otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi, kui nende otsustamine ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele ametiasutustele või ametnikele;

4) otsustab oma pädevuse piires seaduses sätestatud ulatuses ministeeriumi eelarvevahendite kasutamise;

5) esindab ministeeriumi ja annab volitusi ministeeriumi esindamiseks;

6) esindab ministeeriumi valitsemisala piires riiki kohtus tsiviilasjades ja kriminaalasjades tsiviilhageja või -kostjana, võib anda üld- ja erivolitusi riigi esindamiseks kohtus ning tal on ministeeriumi valitsemisala piires riigi lepingulise esindaja volitamise õigus tsiviilkohtu-, halduskohtu- ja kriminaalmenetluses;

7) korraldab ministeeriumi valitsemisala piires teabe kogumist ja edastamist riigi esindamise kohta kohtus;

8) esitab ettenähtud korras Vabariigi Valitsusele ettepanekuid ministeeriumi valitsemisala küsimuste otsustamiseks;

9) kinnitab ministeeriumi kantsleri ettepanekul ministeeriumi asjaajamiskorra ja sisekorraeeskirja;

10) otsustab ministeeriumi hallatava riigiasutuse moodustamise, kui seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega ei ole sätestatud teisiti;

11) , kui seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega ei ole sätestatud teisiti;

12) vastutab ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste ning nende ametiisikute tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse eest seaduses ettenähtud korras;

13) esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekud ministeeriumi kulude ja tulude aastaeelarve eelnõu ning vajaduse korral lisaeelarve eelnõu kohta, otsustab eelarvevahendite kasutamise ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle ning Euroopa Liidu eraldatud vahendite, abi, toetuste ning muu välisabi sihipärase kasutamise üle;

14) kinnitab ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste eelarved, lähtudes riigieelarvest, muudab neid ja kontrollib nende täitmist ning teeb vajadusel eelarvevahendite kasutamiseks ettekirjutusi;

15) vastutab riigivara säilimise ja heaperemeheliku kasutamise eest ning otsustab ministeeriumi valitsemisel oleva riigivaraga seotud küsimusi kooskõlas «Riigivaraseadusega»;

16) otsustab riigihangete läbiviimise ministeeriumi ülesannete täitmiseks vajaliku vara hankimiseks ja teenuste tellimiseks;

17) kinnitab ministeeriumi teenistujate koosseisu ja osakondade põhimäärused, milles määratakse osakondade struktuur ja pädevus;

18) kinnitab vastavalt kantsleri või asekantslerite ettepanekutele enda poolt ametisse nimetatavate ametnike ametijuhendid;

19) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministri nõunikud, asekantslerid, ministeeriumi osakondade juhatajad ning ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhid;

20) edutab enda poolt ametisse nimetatavaid ametnikke, määrab neile ergutusi või kohaldab distsiplinaarkaristusi seaduses ettenähtud alustel ja korras;

21) kehtestab kooskõlastatult vastava konkursi- ja atesteerimiskomisjoniga ministeeriumi ametnike atesteerimisnõuded;

22) teostab teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja nende ametiisikute, samuti ministeeriumi hallatavate riigiasutuste töö seaduslikkuse ja otstarbekuse üle;

23) moodustab vajadusel ministeeriumi valitsemisalas nõuandva õigusega komisjone, nõukogusid ja töörühmi;

24) kehtestab ministeeriumi valitsemisalas oleva inspektsiooni peadirektori poolt inspektsiooni kohalike asutuste ja nende ametiisikute töö üle järelevalve teostamise ulatuse ja korra;

25) tagab sisekontrolli süsteemi rakendamise ja siseauditi korraldamise ministeeriumis ja ministeeriumi valitsemisalas olevates valitsusasutustes ning ministeeriumi hallatavates riigiasustuses;

26) tagab riikliku järelevalve süsteemi rakendamise ministeeriumi valitsemisalas;

27) täidab muid seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega pandud või peaministri korraldusega antud ülesandeid ning lahendab seaduses ettenähtud juhtudel õiguslikke vaidlusi.

(1) Minister annab ministeeriumi valitsemisala korraldamiseks, ministeeriumi juhtimiseks ning valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste töö korraldamiseks seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja käskkirju.

(2) Ministri määrused ja käskkirjad vormistatakse ja registreeritakse vastavalt ministeeriumi asjaajamiskorrale.

Kantsler juhib asekantslerite ning ministeeriumi struktuuriüksuste tööd, koordineerib oma haldusalas ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tööd ja korraldab ministeeriumi asjaajamist.

(1) Kantslerile alluvad vahetult analüüsiosakond, rahandusosakond, riigivaraosakond, õigusosakond ning üldosakond.

(2) Kantsler

1) juhib asekantslerite, kantslerile vahetult alluvate nõunike ning osakonnajuhatajate kaudu talle vahetult alluvate osakondade tööd;

2) tagab ministeeriumi tööks vajalikud organisatsioonilised ja majanduslikud tingimused, korraldab ministeeriumi asjaajamist, tagab ressursi otstarbeka kasutamise ning juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimise;

3) koordineerib oma pädevuse või ministrilt saadud volituste piires ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tööd;

4) koordineerib ministeeriumi valitsemisala arengukavade väljatöötamist ja elluviimist ning tagab valitsemisala arengukavade omavahelise seostatuse, terviklikkuse ja ühtsuse;

5) korraldab ministeeriumi üksuste ning ministeeriumiväliste institutsioonide koostööd arengukavade väljatöötamisel, tagab arengukavade kooskõla üleriigiliste arengukavadega;

6) koordineerib ministeeriumi valitsemisala tõhusaks toimimiseks vajalike infosüsteemide arendamist;

7) jälgib ministeeriumi kommunikatsioonijuhtimist ning koordineerib suhtekorraldustegevust;

8) hoiab ministeeriumi vapipitsatit ja kehtestab selle kasutamise korra;

9) jälgib ja analüüsib osakondade töö kvaliteeti;

10) annab ministrile aru ministeeriumi osakondade töö kohta;

11) sõlmib ministeeriumi nimel lepinguid ja esindab ministeeriumi seoses oma teenistuskohustuste täitmisega või ministrilt saadud volituste piires või volitab oma pädevuse piires ministeeriumi teenistujaid esindama ministeeriumi;

12) annab kaasallkirja ministri määrustele, Vabariigi Valitsusele esitatavatele ja muudele dokumentidele õigusaktidega kehtestatud juhtudel ja korras;

13) teeb oma haldusalas ministrile ettepanekuid ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste asjaajamise ja töökorralduse kohta;

14) korraldab talle vahetult alluvate osakondade, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste põhimääruste, ministeeriumi sisekorraeeskirja ja asjaajamiskorra väljatöötamist ning esitab need ministrile kinnitamiseks;

15) valmistab ette ministeeriumi kulude ja tulude aastaeelarve eelnõu ja vajaduse korral lisaeelarve eelnõu kohta käivad ettepanekud;

16) käsutab ministri kinnitatud eelarve alusel ministeeriumi eelarvevahendeid, vastutades eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest;

17) korraldab riigivara kasutamist ministrilt saadud volituste piires kooskõlas «Riigivaraseadusega» ning teeb ministrile riigivara valdamise, kasutamise ja käsutamise ettepanekuid;

18) teostab riigihankeid ministrilt saadud volituste piires;

19) teeb ministrile ministeeriumi asekantslerite ja osakonnajuhatajate teenistusse võtmise ja teenistusest vabastamise ettepanekuid;

20) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi koosseisu kuuluvad teenistujad, välja arvatud need, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist minister;

21) edutab enda poolt ametisse nimetatavaid ametnikke ja teisi töötajaid, kohaldab neile ergutusi või määrab distsiplinaarkaristusi seaduses ettenähtud alustel ja korras;

22) sõlmib töölepingud ministeeriumi abiteenistujatega;

23) kinnitab vastavalt osakondade põhimäärustele ja osakonnajuhatajate ettepanekutele enda poolt ametisse nimetatavate ametnike ametijuhendid ja vajaduse korral abiteenistujate tööjuhendid;

24) teostab ministri ülesandel teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi ametnike toimingute üle;

25) annab ministri teadmisel loa või volitab asekantslerit andma luba ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhtide välislähetuseks, kui riigiasutuse põhimäärus ei sätesta teisiti;

26) on ministeeriumi ametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjoni esimees ning täidab sellest tulenevaid ülesandeid seaduses ettenähtud korras või määrab esimeheks teise isiku;

27) moodustab komisjone ministeeriumi struktuuriüksuste töö koordineerimiseks üksikküsimuste lahendamisel;

27¹) korraldab haridusasutuste kvaliteedisüsteemi väljaarendamist ja järelevalvet ministeeriumi valitsemisalas;

28) täidab muid seadusega või Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega talle pandud või ministri antud ülesandeid.

Kantsler annab seaduses ja ministeeriumi põhimääruses sätestatud pädevuse piires käskkirju ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste töö koordineerimiseks ja korraldamiseks, teenistujate teenistusse võtmiseks ja teenistusest vabastamiseks ning ministeeriumi struktuuriüksuste töö juhtimiseks ja koordineerimiseks, ministeeriumi asjaajamise korraldamiseks.

Kantsleri äraolekul paneb minister oma käskkirjaga kantsleri ülesanded ühele asekantsleritest.

(1) Ministeeriumi koosseisus on kõrghariduse ja teaduse, noorte ja välissuhete ning üld- ja kutsehariduse asekantsleri ametikoht.

(2) Asekantsler

1) juhib osakonnajuhatajate kaudu talle alluvate osakondade tööd ning koordineerib oma haldusalas ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tööd;

2) juhib vahetult talle alluvate nõunike tööd;

3) tagab oma haldusalasse kuuluvates küsimustes osakondade ning ministeeriumi hallatavate riigiasutuste eesmärgipärase ja tõhusa juhtimise ning nende tegevuse seaduslikkuse;

4) juhib oma haldusalas koostööd ministeeriumiväliste institutsioonide ja huvirühmadega valitsemisala valdkondade arengut toetavate tegevuskavade, meetmete, sihtprogrammide ja välisabi projektide väljatöötamisel ning elluviimisel;

5) koordineerib oma haldusala reguleerimiseks õigusaktide eelnõude väljatöötamist, samuti ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud eelnõude kohta arvamuse esitamist;

6) esindab ministeeriumi ministrilt või kantslerilt saadud volituste piires või volitab oma volituste piires ministeeriumi teenistujaid esindama ministeeriumi;

7) kontrollib ja analüüsib talle alluvate osakondade töö kvaliteeti ja annab sellest aru ministrile ning kantslerile;

8) korraldab kooskõlas «Riigivaraseadusega» riigivara kasutamist oma haldusalas, samuti ministrilt ja kantslerilt saadud volituste piires ning teeb kantslerile riigivara valdamise, kasutamise ja käsutamise ettepanekuid;

9) koordineerib Euroopa Komisjoni ning Euroopa Liidu Nõukogu komiteede ja töörühmade töös osalemist oma haldusalas;

10) korraldab kantslerilt saadud volituste piires oma haldusalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste põhimääruste väljatöötamist;

11) korraldab talle vahetult alluvate osakondade, oma haldusalas ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste põhimääruste väljatöötamist ning esitab need ministrile kinnitamiseks;

12) teeb kantslerile ettepanekuid ministeeriumi kulude ja tulude aastaeelarve koostamise ja eelarvevahendite kasutamise kohta;

13) teeb oma haldusalas ministrile ja kantslerile ettepanekuid ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste asjaajamise ja töökorralduse kohta;

14) käsutab oma haldusalas ja ministrilt saadud volituste piires ministeeriumi eelarvevahendeid ning vastutab oma pädevuse ja saadud volituste piires eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest;

15) teeb talle alluvate osakondade juhatajate ja teiste teenistujate teenistusse võtmise ja vabastamise, edutamise ning neile ergutuste kohaldamise või distsiplinaarkaristuste määramise ettepanekuid või esitab nendes küsimustes oma arvamuse;

16) annab ministrile ja kantslerile aru tööülesannete täitmise kohta;

17) täidab muid seadusega või Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega talle pandud või ministri või kantsleri antud ülesandeid.

(3) Ministeeriumi hallatavate riigiasutuste kuuluvuse asekantslerite haldusalasse, samuti juriidilistes isikutes osalemise jaotuse asekantslerite haldusalade vahel kinnitab minister.

(1) Kõrghariduse ja teaduse asekantslerile alluvad vahetult keeleosakond, kõrghariduse osakond ning teadusosakond. Kõrghariduse ja teaduse asekantsleri haldusalas on Keeleinspektsioon.

(2) Kõrghariduse ja teaduse asekantsler täidab ministeeriumi valitsemisalas koordineerivat funktsiooni keele-, kõrghariduse ja teadusküsimustes.

(1) Noorte ja välissuhete asekantslerile alluvad vahetult avalike ja välissuhete osakond, noorteosakond ning tõukefondide osakond.

(2) Noorte ja välissuhete asekantsler täidab ministeeriumi valitsemisalas koordineerivat funktsiooni Euroopa Liidu, rahvusvahelise koostöö, tõukefondide ning noortevaldkonna küsimustes.

(1) Üld- ja kutsehariduse asekantslerile alluvad vahetult kutse- ja täiskasvanuhariduse osakond, välishindamisosakond ning üldharidusosakond.

(2) Üld- ja kutsehariduse asekantsler täidab ministeeriumi valitsemisalas koordineerivat funktsiooni üld-, kutse- ja täiskasvanuhariduse, välishindamise, hariduslike erivajaduste ning koolikorralduse küsimustes.

Asekantsleri asendamise korra kehtestab kantsler käskkirjaga.

(1) Ministeeriumi struktuuri kuuluvad ministri nõunikud ja ministeeriumi nõunikud.

(2) Ministri nõunikud alluvad vahetult ministrile, kes nimetab nad ametisse ja vabastab ametist.

(3) Ministeeriumi nõunikud alluvad kantslerile või asekantslerile. Ministeeriumi nõunikud nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsler.

(4) Ministri nõuniku ülesanded ja alluvus määratakse nõuniku ametijuhendis, mille kinnitab minister.

(1) Osakonnajuhataja

1) juhib osakonna tööd ja tagab osakonna ülesannete õiguspärase, täpse ja tähtaegse täitmise;

2) annab talle alluvatele teenistujatele juhiseid ja korraldusi;

3) annab ministrile, kantslerile või vastavale asekantslerile aru osakonna tööst;

4) esindab osakonda ning esitab osakonna nimel arvamusi ja kooskõlastusi;

5) teeb ministrile, kantslerile või asekantslerile komisjonide, nõukogude ja töörühmade moodustamise ettepanekuid osakonna ülesandeid puudutavate küsimuste lahendamiseks;

6) korraldab alluvate teenistujate tööd, nõutab selleks vajalikud rahalised ja muud vahendid;

7) valvab talle alluvate teenistujate teenistuskohustuste täitmise üle;

8) taotleb osakonna teenistujatele täienduskoolitust;

9) teeb ministrile, kantslerile või asekantslerile ettepanekuid osakonna struktuuri, koosseisu ja töökorralduse kohta, samuti osakonna teenistujate edutamise, palkade, toetuste või distsiplinaarkaristuste määramise ning ergutuste kohaldamise kohta;

10) allkirjastab või viseerib osakonnas koostatud dokumendid vastavalt ministeeriumi asjaajamiskorrale;

11) kirjutab vastavalt osakonna põhimäärusele alla § 7 lõikes 3 nimetatud kirjadele, kui seadus ei näe ette teisiti;

12) täidab muid osakonna põhimäärusega talle pandud ülesandeid ja ministri või kantsleri või vastava asekantsleri antud juhiseid ja korraldusi või teatab takistustest nende täitmisel.

(2) Osakonnajuhatajal on õigus saada ministrilt, kantslerilt, asekantsleritelt ja teistelt struktuuriüksustelt osakonnale pandud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ning osaleda ministeeriumi struktuuri puudutavate otsuste ettevalmistamisel.

(3) Osakonnajuhataja vastutab osakonnale pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest.

(4) Osakonnajuhataja täpsed teenistuskohustused määratakse kindlaks osakonna põhimäärusega.

(1) Osakond on ministeeriumi struktuuriüksus, kellel puuduvad täitevvõimu volitused ministeeriumiväliste isikute suhtes.

(2) Osakonna koosseisu võib kuuluda üks või mitu talitust. Osakonna struktuur ja pädevus määratakse osakonna põhimääruses. Osakonna põhimääruse kinnitab minister.

(3) Osakonna koosseisu võivad kuuluda ametnikud, kes ei ole ühegi talituse koosseisus, vaid alluvad vahetult osakonnajuhatajale, ja kelle ülesanded määratakse kindlaks osakonna põhimääruses.

(4) Oma ülesannete täitmisel nõustab osakond vajadusel ministeeriumi valitsemisalas olevaid valitsusasutusi ja ministeeriumi hallatavaid riigiasutusi.

(5) Ministeeriumi osakonnad on

1) analüüsiosakond;

2) avalike ja välissuhete osakond;

3) keeleosakond;

4)

5) kutse- ja täiskasvanuhariduse osakond;

6) kõrghariduse osakond;

7) noorteosakond;

8) rahandusosakond;

9) riigivaraosakond;

10) siseauditiosakond;

11) teadusosakond;

12) tõukefondide osakond;

13) välishindamisosakond;

14) õigusosakond;

15) üldharidusosakond;

16) üldosakond.

(6) Analüüsiosakonna põhiülesanne on tagada ministeeriumi valitsemisala strateegiliste eesmärkide seire, hariduse andmebaaside töö korraldamine ministeeriumis, hariduse infosüsteemi haldamine, haridus- ja teadusvaldkonnas väljatöötatava ning väljatöötatud poliitika mõju analüüs koos selleks vajalike uuringute ja analüüside tellimise ja tegemisega ning ministri, kantsleri, asekantslerite, nõunike ja osakondade nõustamine nimetatud valdkonnas.

(6¹) Avalike ja välissuhete osakonna põhiülesanne on suhte- ja teabekorralduse koordineerimine, Euroopa Liidu õigusloomeprotsessis osalemise ja rahvusvahelise koostöö korraldamine ministeeriumi valitsemisalas ning ministri, kantsleri, asekantslerite, nõunike ja osakondade nõustamine nimetatud valdkonnas.

(7)

(8) Keeleosakonna põhiülesanne on ministeeriumi keelepoliitika alase töö korraldamine keelevaldkonnas ning ministri, kantsleri, asekantslerite, nõunike ja osakondade nõustamine nimetatud valdkonnas.

(8¹)

(9) Kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna põhiülesanne on kutsesüsteemi ning hariduspoliitika alase töö korraldamine kutseõppe ja täiskasvanuhariduse valdkondades, ministeeriumi hallatavate kutseõppeasutuste tegevuse koordineerimine ning ministri, kantsleri, asekantslerite, nõunike ja osakondade nõustamine nimetatud valdkonnas.

(10) Kõrghariduse osakonna põhiülesanne on ministeeriumi hariduspoliitika alase töö ja järelevalve korraldamine kõrghariduse, sealhulgas rakenduskõrghariduse valdkonnas, riigi rakenduskõrgkoolide tegevuse koordineerimine ning ministri, kantsleri, asekantslerite, nõunike ja osakondade nõustamine nimetatud valdkonnas.

(11) Noorteosakonna põhiülesanne on ministeeriumi noortepoliitika alase töö korraldamine ning ministri, kantsleri, asekantslerite, nõunike ja osakondade nõustamine nimetatud valdkonnas.

(11¹) Rahandusosakonna põhiülesanne on ministeeriumi tegevuste korraldamine planeerimise, eelarvestamise, finantsjuhtimise ja raamatupidamise küsimustes ning ministri, kantsleri, asekantslerite, nõunike ja osakondade nõustamine nimetatud valdkonnas.

(12)

(12¹)

(12²) Riigivaraosakonna põhiülesanne on ministeeriumi valitsemisel oleva riigivaraga tehtavate toimingute ja tehingute korraldamine, riigivara valitsemise ja kasutamise sihipärasuse ja efektiivsuse tagamine ning ministri, kantsleri, asekantslerite, nõunike ja osakondade, samuti vajaduse korral kohalike omavalitsuste töötajate nõustamine nimetatud valdkonnas.

(13) Siseauditiosakonna põhiülesanne on ministeeriumi, tema valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste sisekontrolli süsteemi toimimise, selle tõhususe ja õigusaktidele vastavuse hindamine ja analüüsimine, tõukefondidega seotud auditite läbiviimine ning siseauditi alase töö koordineerimine ministeeriumi valitsemisalas.

(14)

(15) Teadusosakonna põhiülesanne on ministeeriumi teaduspoliitika alase töö korraldamine teadus- ja arendustegevuse valdkonnas ning ministri, kantsleri, asekantslerite, nõunike ja osakondade nõustamine nimetatud valdkonnas.

(15¹) Tõukefondide osakonna põhiülesanne on Euroopa Liidu tõukefondide rakenduskavade juhtministeeriumi ülesannete täitmine Vabariigi Valitsuse määratud ulatuses, sealhulgas rakenduskavade koostamise koordineerimine, seire, hindamine ning teavitamine ja Euroopa Liidu tõukefondide vahendite efektiivse kasutamise tagamine, sealhulgas osalemine tõukefondide planeerimisel riigieelarvesse, rahastatavate programmide väljatöötamisel ja rakendamisel, ning tõukefondide vahendite kasutamise seire ja järelevalve.

(15²) Välishindamisosakonna põhiülesanne on juhtida haridusasutuste kvaliteedisüsteemi väljaarendamist ja rakendamist üld- ja kutsehariduse valdkonnas ning järelevalvet ja selle tulemuste analüüsimist ministeeriumi valitsemisalas ning ministri, kantsleri, asekantslerite, nõunike ja osakondade nõustamine nimetatud valdkonnas.

(16)

(17) Õigusosakonna põhiülesanne on ministeeriumi õigusloomealase töö korraldamine ning ministri, kantsleri, asekantslerite, nõunike ja osakondade nõustamine õigusküsimustes.

(18) Üldharidusosakonna põhiülesanne on ministeeriumi hariduspoliitika alase töö koordineerimine alus-, põhi- ja üldkeskhariduse valdkonnas, rahvusvähemuste hariduse alase töö korraldamine, ministeeriumi hallatavate põhikoolide ja gümnaasiumide tegevuse koordineerimine ning ministri, kantsleri, asekantslerite, nõunike ja osakondade nõustamine nimetatud valdkonnas.

(19) Üldosakonna põhiülesanne on ministeeriumi töökeskkonna loomine ja majandamine, ministeeriumi asjaajamise, infotehnoloogia ja personalitöö korraldamine ning ministri, kantsleri, asekantslerite, nõunike ja osakondade nõustamine nimetatud valdkonnas.

(1) Ministeeriumi eesmärgi saavutamiseks võib minister moodustada ministeeriumi valitsemisalas nõuandva õigusega komisjone, nõukogusid ja töörühmi (edaspidi komisjon).

(2) Kantsler võib moodustada komisjone ja töörühmi ministeeriumi struktuuriüksuste töö koordineerimiseks üksikküsimuste lahendamisel.

(3) Komisjonid moodustatakse ministri või kantsleri käskkirjaga, milles määratakse komisjoni ülesanded, esimees ja liikmed, ülesannete täitmise tähtajad, teenindav struktuuriüksus ja töökord.

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]