Eesti Panga President — Eesti Panga presidendi 13. juuli 2007. a määruse nr 9 "Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine" muutmine — RTL, 54, 798

Määrus kehtestatakse «Krediidiasutuste seaduse» § 91 lõike 1 alusel. § 1. Eesti Panga presidendi 13. juuli 2007. a määruses nr 9 «Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine» (RTL 2007, 61, 1105; 77, 1339) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 1. Määruse reguleerimisala Käesoleva määrusega kehtestatakse nõuded määruse §-s 3 nimetatud aruannete (edaspidi aruanded) sisule ja struktuurile ning määruse § 3 punktides 1–11 nimetatud aruannete Finantsinspektsioonile ja punktis 12 nimetatud aruande Eesti Pangale esitamise tähtajad ja kord.»; 2) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses: « 12) «Laenujääkide kvartaliaruanne» koodiga 222 (lisa 12).»; 3) paragrahv 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 4. Aruandeperiood ja aruannete esitamise tähtajad (1) Paragrahvi 3 punktides 1–5 ja 8–10 nimetatud aruannete aruandeperiood on kuu. Paragrahvi 3 punktides 6, 11 ja 12 nimetatud aruannete aruandeperiood on kvartal. Paragrahvi 3 punktis 7 nimetatud aruande aruandeperiood on poolaasta. (2) Paragrahvi 3 punktides 1–5 ja 8–11 nimetatud aruanded esitatakse viiendaks pangapäevaks pärast aruandeperioodi lõppu, punktides 7 ja 12 nimetatud aruanded esitatakse viieteistkümnendaks pangapäevaks pärast aruandeperioodi lõppu ning punktis 6 nimetatud aruanne esitatakse ühe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu.»; 4) paragrahvi 12 täiendatakse lõigetega 14 ja 15 järgmises sõnastuses: « (14) Keskne vastaspool on üksus, mis tegutseb õiguspäraselt ühel või mitmel finantsturul sõlmitud lepingute vahendajana ja on iga müüja suhtes ostja ja iga ostja suhtes müüja. (15) Väärtpaberistaja on ettevõtja, kes on asutatud krediidiasutuste seaduse § 8635 lõikes 1 määratletud ühe või mitme tehingu tegemiseks.»; 5) paragrahvi 14 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (8) Allutatud laen on krediidiasutuse nõue, mis võlgniku lõpetamise või pankroti väljakuulutamise korral rahuldatakse pärast kõigi teiste võlausaldajate õigustatud nõuete rahuldamist või krediidiasutuse kohustus, mis on krediidiasutuste seaduse §-s 721 sätestatud tingimuste kohane.»; 6) paragrahvi 14 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (9) Muu laen on laen, mida ei saa identifitseerida kui intressimäära piiranguga sihtotstarbelist laenu, muud intressimäära piiranguga laenu, arvelduskrediiti, krediitkaardilaenu, sündikaatlaenu või allutatud laenu.»; 7) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: « (10) Sündikaatlaen on mitme laenuandja ühise laenulepinguga ühele kliendile antud laen.»; 8) paragrahvi 16 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) Allutatud võlainstrument on krediidiasutuse nõuet väljendav väärtpaber, mis võlgniku lõpetamise või pankroti väljakuulutamise korral rahuldatakse pärast kõigi teiste võlausaldajate õigustatud nõuete rahuldamist või krediidiasutuse kohustust väljendav väärtpaber, kui kohustus on krediidiasutuste seaduse §-s 721 sätestatud tingimuste kohane.»; 9) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: « (11) Hübriidvõlainstrument on üheaegselt võlainstrumenti ja varjatud tuletisinstrumenti sisaldav finantsinstrument, mille väärtus sõltub tuletisinstrumendi komponendi väärtuse muutusest.»; 10) lisad 1 «Ressursside käivete aruanne», 2 «Ressursside jääkide aruanne», 3 «Laenude käivete aruanne», 4 «Laenude jääkide aruanne», 5 «Tähtajaks tasumata ja/või allahinnatud laenude aruanne», 6 «Bilansist maha kantud nõuete liikumise aruanne», 8 «Väärtpaberite aruanne», 9 «Väärtpaberikohustuste käivete aruanne», 10 «Väärtpaberikohustuste jääkide aruanne» ja 11 «Immateriaalse vara ja materiaalse põhivara arvestuse aruanne» muudetakse ja kehtestatakse uues sõnastuses (käesoleva määruse lisad 1–10); 11) määrust täiendatakse lisaga 12 «Laenujääkide kvartaliaruanne» (käesoleva määruse lisa 11). § 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2010. aastal ja seda kohaldatakse aruannete koostamisel ning esitamisel alates aruandeperioodidest, mis lõpevad 31. jaanuaril 2010. aastal või hiljem. President Andres LIPSTOK Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 30.06.2009. a resolutsioon nr 17-1/09-03577. Eesti Panga presidendi 30. juuni 2009. a määruse nr 4 „Eesti Panga presidendi 13. juuli 2007. a määruse nr 9 „Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine“ muutmine“ lisa 1 Eesti Panga presidendi 13. juuli 2007. a määruse nr 9 „Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine” lisa 1 Ressursside käivete aruanne 1. Aruande valdkond 1.1 Aruandeperioodil krediidiasutuse kaasatud hoiuste (v.a nõudmiseni hoiused) ja saadud laenude (edaspidi ressurss) lepingulised summad ning kreeditkäive. Siia ei kuulu bilansi kohustustekirjel „Keskpankade hoiused” kajastatava ressursi lepingulised summad ega kreeditkäive. 1.2 Aruandeperioodil kliendi algatatud varasemate lepingute tingimuste muudatused (nt lepingu tähtaja pikendamine). Siia ei kuulu lepingute automaatsed muudatused (nt intressimäära muutused, ujuva intressimäära muutumine fikseerituks või vastupidi jms), mis on kokku lepitud juba lepingu sõlmimisel. 2. Andmete summeerimise üldnõuded Ühe reana näidatakse nende ressursside lepinguline summa ja käivete summa, mille identifikaatorid langevad kokku. 3. Aruanderea struktuur 1) ressursi liik 2) ressursi rühm 3) aruande valuuta kood 4) riigi kood 5) klient 6) tähtaeg 7) lepinguline ressursi summa 8) ressursi käive 9) ressursi aastaintressimäär 10) intressimäära tüüp 11) lepingulise valuuta kood 12) rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused, kesksed vastaspooled või väärtpaberistajad 13) hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaeg 1) Ressursi liigi identifikaatorid Üleööhoius 8 Tähtajaline hoius 2 Säästuhoius 3 Investeerimishoius 16 Muu hoius 4 Arvelduskrediit 12 Repo-tehing 9 Sündikaatlaen 17 Muu saadud laen 13 Sihtotstarbeline laenuressurss 7 Allutatud laen 14 Ressursi liigi „Muu saadud laen” all näidatakse teistelt krediidiasutustelt ja klientidelt saadud laenud, v.a arvelduskrediidid ja allutatud laenud. Ressursi liigi „Arvelduskrediit” all näidatakse ka üleöölaenud. 2) Ressursi rühma identifikaatorid Kauplemiseks hoitavad finantskohustused 1 Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande 2 Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatavad finantskohustused 3 Ülekantud finantsvaradega seotud finantskohustused 4 Peakontorilt saadud vahendid 5 Siin näidatakse, millisesse finantskohustuste rühma liigitub aruandereal näidatud ressurss bilansi koostamise metoodika alusel. Ressursi rühma „Peakontorilt saadud vahendid” kasutatakse ainult krediidiasutuste filiaalide poolt koostatavas aruandes ja seda kasutatakse filiaalide bilansis omakapitalikirjel „Peakontor” näidatavate peakontorilt saadud vahendite puhul. 3) Aruande valuuta kood Siin näidatakse valuuta, milles ressurss on lepingus fikseeritud. Kui lepingu kohaselt võib ressursi tagasimakse suurus teatud valuuta kursi muutusest tulenevalt muutuda, siis näidatakse siin valuuta, mille kursist tagasimakse suurus sõltub. Näiteks, kui ressursi lepinguline valuuta on Eesti kroon ja tagasimaksmise summa on seotud Eesti krooni ja mõne muu valuuta (nt EUR) tagasimaksmise hetkel kehtiva kursiga, näidatakse ressursi aruande valuutana seotud valuutat (antud juhul EUR). Ressursi lepinguline valuuta (antud juhul EEK) näidatakse aruanderea üheteistkümnenda identifikaatorina. 4) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. 5) Kliendi identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Kindlustusandja ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 6) Tähtaja identifikaatorid Tähtajata 1 Nõudmiseni 2 kuni 1 kuu 11 1 kuni 3 kuud 29 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 4 aastat 36 4 kuni 5 aastat 37 5 kuni 10 aastat 9 10 kuni 15 aastat 43 15 kuni 20 aastat 44 20 kuni 25 aastat 45 25 kuni 30 aastat 48 30 kuni 35 aastat 49 35 kuni 40 aastat 50 Üle 40 aasta 51 Tähtaja identifikaator määratakse hoiuse või laenu lepingulise tähtaja alusel. Lepingu muudatuste korral, kui selle tulemusena muutub ressursi lepinguline tähtaeg üle 20% esialgsest tähtajast, tuleb ressursi lepingulist tähtaega kajastada sarnaselt uue lepinguga (st lepingu muudatuse jõustumise kuupäevast kuni lepingu lõpuni). 7) Lepinguline ressursi summa Siin näidatakse lepingus fikseeritud kaasatud/kaasatava ressursi summa, kui see on lepingu sõlmimise hetkel teada (nt tähtajaliste hoiuste puhul). Kui lepingu sõlmimise hetkel on teada ainult esimese (sisse)makse summa, näidatakse siin ainult esimene (sisse)makse, hilisemate (sisse)maksete korral on lepinguliseks ressursi summaks 0 (null). Kui lepingu sõlmimise hetkel on teada summa, mis plaanitakse kindlaksmääratud tähtajaks koguda, näidatakse siin kogu eeldatavalt laekuv summa. Kui tegemist on varem sõlmitud lepingu tingimuste muudatusega, mis klient on algatanud, käsitatakse seda uue lepingu sõlmimisena ja näidatakse muudetud lepingus fikseeritud lepinguline ressursi summa. Lepinguline ressursi summa näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. 8) Ressursi käive Siin näidatakse aruandeperioodil toimunud ressursi kreeditkäive rahavoo toimumisel (k.a intress, kui see võetakse edasisel intressi arvestamisel arvesse). Kui klient algatas varem sõlmitud lepingu tingimuste muudatuse, kuid täiendavat rahavoogu ei toimunud, näidatakse ressursi käibeks 0 (null). Käive näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. 9) Ressursi aastaintressimäär Ressursi aastaintressimäär (lepinguline) näidatakse protsentides aasta baasil ning esitatakse formaadis intressimäär jagatud 100-ga (i/100). Kui saadud ressursi tagasimaksmine toimub osade kaupa, näidatakse aastaintressimäär ressursi jäägilt (ka siis, kui lepingu järgi on ette nähtud intressimäär ressursi algsummalt). Kui lepingu sõlmimisel ei ole lõplik aastaintressimäär teada (või see kujuneb mitme komponendi koostoimel, millest mõned on teada ja mõned mitte), näidatakse teadaolev ehk garanteeritud intressimäär (nt investeerimishoiuse puhul). Kui lepingu järgi on ette nähtud ujuv intressimäär, siis näidatakse aruandekuupäeval kehtinud intressimäär. Repo-tehingu puhul näidatakse siin tehingu sisemine intressimäär. 10) Intressimäära tüübi identifikaatorid Fikseeritud 1 Ujuv 2 Intressimäära tüüp on „Fikseeritud”, kui intressimäär lepitakse kokku lepingu sõlmimisel ning seda ei saa hiljem enam muuta. Intressimäära tüüp on „Ujuv”, kui intressimäär on indekseeritud või seotud baasmääradega. 11) Lepingulise valuuta kood Siin näidatakse kaasatud ressursi lepinguline valuuta. Näiteks, kui kaasatud ressursi lepinguline valuuta on EEK ja tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja muu valuuta (nt EUR) tagasimaksmise hetkel kehtiva kursiga, tuleb siin näidata ressursi lepinguline valuuta, s.o EEK. Kui aruande valuuta ja lepinguline valuuta langevad kokku, korratakse siin aruande valuuta koodi. 12) Rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste, kesksete vastaspoolte või väärtpaberistajate identifikaatorid Krediidiasutused 1 Rahaturufondid 2 Muud rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused 3 Keskne vastaspool 4 Väärtpaberistaja 5 Siin näidatakse kliendi liikide „Muu finantseerimisasutus” ja „Krediidiasutus” puhul kliendi kuuluvus rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste (RFA) nimekirja (identifikaatorid 1−3) või kliendi liigi „Muu finantseerimisasutus“ puhul see, kas tegemist on keskse vastaspoole või väärtpaberistajaga (identifikaatorid 4 ja 5). Ülejäänud kliendi liikide puhul on identifikaatoriks 0 (null). Kliendi liigitamisel RFA-ks lähtutakse Euroopa Liidu RFA-de nimekirjast, mis on avaldatud Euroopa Keskpanga koduleheküljel http://www.ecb.int/stats/money/mfi/elegass/html/index.en.html (alajaotused „Search the database” ja „Download dataset”). 13) Hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaja identifikaatorid kuni 3 kuud 3 üle 3 kuu 47 Hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaja identifikaator määratakse ainult ressursi liikide „Tähtajaline hoius”, „Säästuhoius”, „Investeerimishoius” ja „Muu hoius” puhul hoiuse lõpetamiseks kohustusliku etteteatamise tähtaja alusel. Kui eelnimetatud ressursi liikidel ei ole lõpetamiseks etteteatamise tähtaega määratud, on hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaja identifikaatoriks 0 (null). Ressursi liikide „Üleööhoius”, „Repo-tehing”, „Arvelduskrediit”, „Sündikaatlaen“, „Muu saadud laen”, „Sihtotstarbeline laenuressurss” ja „Allutatud laen” puhul on hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaja identifikaatoriks 0 (null). Eesti Panga presidendi 30. juuni 2009. a määruse nr 4 „Eesti Panga presidendi 13. juuli 2007. a määruse nr 9 „Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine“ muutmine“ lisa 2 Eesti Panga presidendi 13. juuli 2007. a määruse nr 9 „Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine” lisa 2 Ressursside jääkide aruanne 1. Aruande valdkond Krediidiasutuse bilansis kohustusekirjetel kajastatavate hoiuste ja laenude (edaspidi ressurss) jäägid aruandeperioodi lõpus. Siia ei kuulu bilansi kohustustekirjel „Keskpankade hoiused” kajastatava ressursi jäägid. 2. Andmete summeerimise üldnõuded Ühe reana näidatakse nende ressursside bilansilised ja lepingulised jäägid ning tekkepõhise intressi summa, mille identifikaatorid langevad kokku. 3. Aruanderea struktuur 1) ressursi liik 2) ressursi rühm 3) aruande valuuta kood 4) riigi kood 5) klient 6) tähtaeg 7) ressursi bilansiline jääk 8) ressursi lepinguline jääk 9) tekkepõhine intress 10) ressursi aastaintressimäär 11) intressimäära tüüp 12) lepingulise valuuta kood 13) rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused, kesksed vastaspooled või väärtpaberistajad 14) hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaeg 1) Ressursi liigi identifikaatorid Üleööhoius 8 Muu nõudmiseni hoius 1 Tähtajaline hoius 2 Säästuhoius 3 Investeerimishoius 16 Muu hoius 4 Repo-tehing 9 Sündikaatlaen 17 Muu saadud laen 5 Sihtotstarbeline laenuressurss 7 Allutatud laen 14 Ressursi liigi „Muu saadud laen” all näidatakse teistelt krediidiasutustelt ja klientidelt saadud laenud (k.a üleöölaenud ja arvelduskrediidid), v.a sündikaatlaenud, allutatud laenud ja sihtotstarbeline laenuressurss. 2) Ressursi rühma identifikaatorid Kauplemiseks hoitavad finantskohustused 1 Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande 2 Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatavad finantskohustused 3 Ülekantud finantsvaradega seotud finantskohustused 4 Peakontorilt saadud vahendid 5 Siin näidatakse, millisesse finantskohustuste rühma liigitub aruandereal näidatud ressurss bilansi koostamise metoodika alusel. Ressursi rühma „Peakontorilt saadud vahendid” kasutatakse ainult krediidiasutuste filiaalide koostatavas aruandes filiaalide bilansis omakapitalikirjel „Peakontor” näidatavate peakontorilt saadud vahendite puhul. 3) Aruande valuuta kood Siin näidatakse valuuta, milles ressurss on lepingus fikseeritud. Kui lepingu kohaselt võib ressursi tagasimakse suurus teatud valuuta kursi muutusest tulenevalt muutuda, siis näidatakse siin valuuta, mille kursist tagasimakse suurus sõltub. Näiteks, kui ressursi lepinguline valuuta on Eesti kroon ja tagasimaksmise summa on seotud Eesti krooni ja mõne muu valuuta (nt EUR) tagasimaksmise hetkel kehtiva kursiga, näidatakse ressursi aruande valuutana seotud valuutat (antud juhul EUR). Ressursi lepinguline valuuta (antud juhul EEK) näidatakse aruanderea kaheteistkümnenda identifikaatorina. 4) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. 5) Kliendi identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Kindlustusandja ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 6) Tähtaja identifikaatorid Tähtajata 1 Nõudmiseni 2 kuni 1 kuu 11 1 kuni 3 kuud 29 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 4 aastat 36 4 kuni 5 aastat 37 5 kuni 10 aastat 9 10 kuni 15 aastat 43 15 kuni 20 aastat 44 20 kuni 25 aastat 45 25 kuni 30 aastat 48 30 kuni 35 aastat 49 35 kuni 40 aastat 50 Üle 40 aasta 51 Tähtaja identifikaator määratakse hoiuse või laenu lepingulise tähtaja alusel. Lepingumuudatuste korral, kui selle tulemusena muutub ressursi lepinguline tähtaeg üle 20% esialgsest tähtajast, tuleb ressursi lepingulist tähtaega kajastada sarnaselt uue lepinguga (st lepingu muudatuse jõustumise kuupäevast kuni lepingu lõpuni). Kui kaasatud ressurss tuleb maksta tagasi osade kaupa, on lepinguliseks tähtajaks ajavahemik ressursi saamise kuupäevast kuni viimase osa tagasimaksmiseni. 7) Ressursi bilansiline jääk Siin näidatakse identifikaatoritele vastava ressursi jääk bilansilises väärtuses aruandeperioodi lõpus ilma tekkepõhise intressita. Jääk näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. 8) Ressursi lepinguline jääk Siin näidatakse identifikaatoritele vastava ressursi jääk lepingulises väärtuses (st arvestamata sisemise intressimäära mõju) aruandeperioodi lõpus ilma tekkepõhise intressita. Jääk näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. 9) Tekkepõhine intress Siin näidatakse aruandereal näidatud ressursiga seotud tekkepõhiselt arvestatud, kuid aruandeperioodi lõpuks tasumata intress. Intress näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. 10) Ressursi aastaintressimäär Ressursi aastaintressimäär (lepinguline) näidatakse protsentides aasta baasil ning esitatakse formaadis intressimäär jagatud 100-ga (i/100). Kui kaasatud ressursi tagasimaksmine toimub osade kaupa, näidatakse aastaintressimäär ressursi jäägilt (ka siis, kui lepingu järgi on ette nähtud intressimäär algsummalt). Ressursi puhul, mille lõplik aastaintressimäär selgub alles lepingu lõppemisel, näidatakse aastaintressimäärana teadaolev ehk garanteeritud intressimäär. Repo-tehingu puhul näidatakse siin tehingu sisemine intressimäär. Kui lepingu järgi on ette nähtud ujuv intressimäär, siis näidatakse aruandekuupäeval kehtinud intressimäär. Kui intressimäär sõltub ressursi suurusest, näidatakse aruandeperioodi lõpu seisuga kehtinud intressimäär. 11) Intressimäära tüübi identifikaatorid Fikseeritud 1 Ujuv 2 Intressimäära tüüp on „Fikseeritud”, kui intressimäär lepitakse kokku lepingu sõlmimisel ning seda ei saa hiljem muuta. Intressimäära tüüp on „Ujuv”, kui intressimäär on indekseeritud või seotud baasmääradega. 12) Lepingulise valuuta kood Siin näidatakse kaasatud ressursi lepinguline valuuta. Näiteks, kui kaasatud ressursi lepinguline valuuta on EEK ja tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja muu valuuta (nt EUR) tagasimaksmise hetkel kehtiva kursiga, tuleb siin näidata ressursi lepinguline valuuta, s.o EEK. Kui aruande valuuta ja lepinguline valuuta langevad kokku, korratakse siin aruande valuuta koodi. 13) Rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste, kesksete vastaspoolte või väärtpaberistajate identifikaatorid Krediidiasutused 1 Rahaturufondid 2 Muud rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused 3 Keskne vastaspool 4 Väärtpaberistaja 5 Siin näidatakse kliendi liikide „Muu finantseerimisasutus” ja „Krediidiasutus” puhul kliendi kuuluvus rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste (RFA) nimekirja (identifikaatorid 1−3) või kliendi liigi „Muu finantseerimisasutus“ puhul see, kas tegemist on keskse vastaspoole või väärtpaberistajaga (identifikaatorid 4 ja 5). Ülejäänud kliendi liikide puhul on identifikaatoriks 0 (null). Kliendi liigitamisel RFA-ks lähtutakse Euroopa Liidu RFA-de nimekirjast, mis on avaldatud Euroopa Keskpanga koduleheküljel http://www.ecb.int/stats/money/mfi/elegass/html/index.en.html (alajaotused „Search the database” ja „Download dataset”). 14) Hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaja identifikaatorid kuni 3 kuud 3 üle 3 kuu 47 Hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaja identifikaator määratakse ainult ressursi liikide „Tähtajaline hoius”, „Säästuhoius”, „Investeerimishoius” ja „Muu hoius” puhul hoiuse lõpetamiseks kohustusliku etteteatamise tähtaja alusel. Kui eelnimetatud ressursi liikidel ei ole lõpetamiseks etteteatamise tähtaega määratud, on hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaja identifikaatoriks 0 (null). Ressursi liikide „Üleööhoius”, „Muu nõudmiseni hoius”, „Repo-tehing”, „Sündikaatlaen“, „Muu saadud laen”, „Sihtotstarbeline laenuressurss” ja „Allutatud laen” puhul on hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaja identifikaatoriks 0 (null). Eesti Panga presidendi 30. juuni 2009. a määruse nr 4 „Eesti Panga presidendi 13. juuli 2007. a määruse nr 9 „Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine“ muutmine“ lisa 3 Eesti Panga presidendi 13. juuli 2007. a määruse nr 9 „Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine” lisa 3 Laenude käivete aruanne 1. Aruande valdkond 1.1 Aruandeperioodil krediidiasutuse väljastatud laenude ja paigutatud hoiuste (edaspidi laenud) lepingulised summad ja deebetkäive. Siia ei kuulu bilansi varakirjel „Raha ja nõuded keskpankadele” kajastatavad nõudmiseni hoiused (üleööhoiused ja muud kõrge likviidsusega (kuni 3 kuud) tähtajalised hoiused kuuluvad kajastamisele) teistes krediidiasutustes ja kõik keskpankadesse paigutatud hoiused. 1.2 Varasemate lepingute tingimuste muudatused (nt lepingu tähtaja pikendamine), mis klient on algatanud aruandeperioodil. Siia ei kuulu lepingute automaatsed muudatused (nt intressimäära muutused, ujuva intressimäära muutumine fikseerituks või vastupidi jms), mis on kokku lepitud juba lepingu sõlmimisel. 2. Andmete summeerimise üldnõuded Ühe reana näidatakse nende laenude lepinguline summa ja käivete summa, mille identifikaatorid langevad kokku. 3. Aruanderea struktuur 1) laenu liik 2) laenu rühm 3) aruande valuuta kood 4) riigi kood 5) klient 6) tähtaeg 7) majandussektor 8) laenu tagatis 9) lepinguline laenu summa 10) laenu käive 11) laenu aastaintressimäär 12) intressimäära tüüp 13) lepingulise valuuta kood 14) rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused, kesksed vastaspooled või väärtpaberistajad 15) laenu eesmärk 16) tarbijakrediidi kulukuse määr 17) esmane intressimäära fikseerimise tähtaeg 18) laenude arv 19) laenu suurus 1) Laenu liigi identifikaatorid Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen 1 Muu intressipiiranguga laen 5 Arvelduskrediit 9 Krediitkaardilaen 10 Allutatud laen 6 Pöördrepo-tehing 7 Sündikaatlaen 12 Muu laen 3 Muu nõue 4 Laenu liigi „Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen” all näidatakse muuhulgas kõik riigi tagatud õppelaenud. Muud õppelaenud näidatakse laenu liigi „Muu laen” all. Laenu liigi „Muu nõue” all näidatakse kõik aruande valdkonda kuuluvad nõuded, mis ei ole laenud ega pöördrepo-tehingud (nt üleööhoiused, finantseerimisasutusse paigutatud hoiused). 2) Laenu rühma identifikaatorid Raha ja nõuded keskpankadele 1 Kauplemiseks hoitavad finantsvarad 2 Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande 3 Müügivalmis finantsvarad 4 Laenud ja muud sarnased nõuded (k.a kapitalirent) 5 Lunastustähtajani hoitavad finantsinvesteeringud 6 Siin näidatakse, millisesse finantsvarade rühma liigitub aruandereal näidatud laen bilansi koostamise metoodika alusel. 3) Aruande valuuta kood Siin näidatakse valuuta, milles laenusumma on laenulepingus fikseeritud. Kui lepingu kohaselt võib laenu tagasimakse suurus teatud valuuta kursi muutusest tulenevalt muutuda, siis näidatakse siin valuuta, mille kursist tagasimakse suurus sõltub. Näiteks, kui laenu lepinguline valuuta on Eesti kroon ja laenu tagasimaksmise summa on seotud Eesti krooni ja mõne muu valuuta (nt EUR) tagasimaksmise hetkel kehtiva kursiga, näidatakse laenu aruande valuutana seotud valuutat (antud juhul EUR). Laenu lepinguline valuuta (antud juhul EEK) näidatakse aruanderea kolmeteistkümnenda identifikaatorina. 4) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. 5) Kliendi identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Kindlustusandja ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Keskpank 12 6) Tähtaja identifikaatorid Tähtajata 1 Nõudmiseni 2 kuni 1 kuu 11 1 kuni 3 kuud 29 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 4 aastat 36 4 kuni 5 aastat 37 5 kuni 10 aastat 9 10 kuni 15 aastat 43 15 kuni 20 aastat 44 20 kuni 25 aastat 45 25 kuni 30 aastat 48 30 kuni 35 aastat 49 35 kuni 40 aastat 50 Üle 40 aasta 51 Tähtaja identifikaator määratakse laenu lepingulise tähtaja alusel ning seda ka siis, kui laenusumma makstakse välja osade kaupa. Laenulepingu muudatuste korral, kui nende tulemusena muutub laenu lepinguline tähtaeg üle 20% esialgsest tähtajast, tuleb laenu lepingulist tähtaega kajastada sarnaselt uue lepinguga (st lepingu muudatuse jõustumise kuupäevast kuni laenulepingu lõpuni). 7) Majandussektori identifikaatorid Laen klassifitseeritakse kliendi põhitegevusala, mitte konkreetse laenuprojekti järgi. Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük A Mäetööstus B Töötlev tööstus C Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine D Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus E Ehitus F Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont G Veondus ja laondus H Majutus ja toitlustus I Info ja side J Finants- ja kindlustustegevus K Kinnisvaraalane tegevus L Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus M Haldus- ja abitegevused N Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus O Haridus P Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Q Kunst, meelelahutus ja vaba aeg R Muud teenindavad tegevused S Kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus; kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata kaupade tootmine ja teenuste osutamine T Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus U Eraisikutele antud laenude majandussektori identifikaatoriks märgitakse 0 (null), v.a füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) võetav ettevõtluslaen, mis näidatakse FIE põhitegevusala järgi. 8) Laenu tagatise identifikaatorid I järjekoha hüpoteek 1 Muu hüpoteek 2 Registerpant Väärtpaber 3 Ehitise pant 4 Sõiduautod (mittetootmisotstarbega) 11 Kommertssõidukid 12 Muu vallasasja pant 5 Kommertspant 10 Käendus, garantii 6 Samas krediidiasutuses asuv hoius 7 Muu 8 Tagatiseta 9 Kui ühel laenul on mitu tagatist, näidatakse see tagatis, mis tagab laenu suurimas väärtuses. 9) Lepinguline laenu summa Siin näidatakse lepingus fikseeritud väljastatud/väljastatava laenu summa. Kui laen makstakse välja osade kaupa, näidatakse lepinguline laenu summa ainult esimese väljamakse tegemisel. Hilisemate väljamaksete tegemise puhul on lepinguliseks laenu summaks 0 (null). Arvelduskrediidi ja krediitkaardilaenu puhul märgitakse samuti lepinguliseks laenu summaks 0 (null). Kui tegemist on varem sõlmitud lepingu tingimuste muudatusega, mis klient on algatanud, käsitatakse seda uue lepingu sõlmimisena ja näidatakse muudetud lepingus fikseeritud lepinguline laenu summa. Laenu lepinguline summa näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. 10) Laenu käive Siin näidatakse laenu deebetkäive aruandeperioodil (k.a nende laenude deebetkäive, mis ühe ja sama kuu jooksul välja anti ja tagastati) rahavoo toimumisel. Arvelduskrediidi ja krediitkaardilaenu käibena näidatakse aruandeperioodi kõigi pangapäevade arvelduskrediidi ja krediitkaardilaenu käivete summa. Kliendi algatatud varem sõlmitud lepingu tingimuste muudatuste korral, kui täiendavat rahavoogu ei toimunud, näidatakse laenu käibeks 0 (null). Laenu käive näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. 11) Laenu aastaintressimäär Laenu aastaintressimäär (lepinguline) näidatakse protsentides aasta baasil ning esitatakse formaadis intressimäär jagatud 100-ga (i/100). Kui laenu tagasimaksmine toimub osade kaupa, näidatakse aastaintressimäär laenu jäägilt (ka siis, kui lepingus on ette nähtud intressimäär laenu algsummalt). Kui lepingu järgi on ette nähtud ujuv intressimäär, siis näidatakse aruandekuupäeval kehtiv intressimäär. Kliendi algatatud varem sõlmitud lepingu tingimuste muudatuste korral näidatakse laenu aastaintressimäärana nimetatud muudatuste järgselt aruandeperioodi lõpus kehtiv aastaintressimäär. Laenu aastaintressimäärana näidatakse intressimäär, mida krediidiasutus tegelikult saab. Näiteks riiklikult tagatud õppelaenude puhul peab aastaintressimäär sisaldama ka valitsusepoolset kompensatsiooni. Pöördrepo-tehingu puhul näidatakse siin tehingu sisemine intressimäär. Arvelduskrediidi puhul on aastaintressimääraks 0 (null). 12) Intressimäära tüübi identifikaatorid Fikseeritud 1 Ujuv 2 Intressimäära tüüp on „Fikseeritud”, kui intressimäär lepitakse kokku laenulepingu sõlmimisel ning seda ei saa hiljem muuta. Ülejäänud juhtudel, sh siis kui laen on esialgu fikseeritud intressimääraga, kuid teatud aja möödudes muutub see ujuvaks (või vastupidi), märgitakse intressimäära tüübiks „Ujuv”. 13) Laenu lepingulise valuuta kood Siin näidatakse väljaantud laenu lepinguline valuuta. Näiteks, kui väljaantud laenu lepinguline valuuta on EEK ja tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja muu valuuta (nt EUR) tagasimaksmise hetkel kehtiva kursiga, tuleb siin näidata laenu lepinguline valuuta, s.o EEK. Kui aruande valuuta ja lepinguline valuuta langevad kokku, korratakse siin aruande valuuta koodi. 14) Rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste, kesksete vastaspoolte või väärtpaberistajate identifikaatorid Krediidiasutused 1 Rahaturufondid 2 Muud rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused 3 Keskne vastaspool 4 Väärtpaberistaja 5 Siin näidatakse kliendi liikide „Muu finantseerimisasutus”, „Krediidiasutus” ja „Keskpank“ puhul kliendi kuuluvus rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste (RFA) nimekirja (identifikaatorid 1−3) või kliendi liigi „Muu finantseerimisasutus“ puhul see, kas tegemist on keskse vastaspoole või väärtpaberistajaga (identifikaatorid 4 ja 5). Ülejäänud kliendi liikide puhul on identifikaatoriks 0 (null). Kliendi liigitamisel RFA-ks lähtutakse Euroopa Liidu RFA-de nimekirjast, mis on avaldatud Euroopa Keskpanga koduleheküljel http://www.ecb.int/stats/money/mfi/elegass/html/index.en.html (alajaotused „Search the database” ja „Download dataset”). Kliendi liigi „Keskpank” puhul märgitakse RFA identifikaatoriks „Muud rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused”. 15) Laenu eesmärgi identifikaatorid Kinnisvara soetamine oma tarbeks (v.a eluaseme soetamine/renoveerimine) 15 Kommertskinnisvara Eluasemete arendusprojektid 16 Kaubanduspindade finantseerimine 17 Büroopindade finantseerimine 20 Lao- ja tootmispindade finantseerimine 21 Muu kommertskinnisvara 18 Muu põhivara soetamine 19 Väärtpaberite soetamine 7 Muu käibevara soetamine 8 Äriühingu tegevuse alustamine 9 Äriühingu tegevuse laiendamine 10 Kaubanduse finantseerimine 22 Eluaseme soetamine/renoveerimine 11 Kaupade ja teenuste soetamine (sh igapäevased arveldused) 12 Hariduse omandamine 23 Muu 14 Siin näidatakse väljaantud laenu eesmärk. Laenu eesmärke „Äriühingu tegevuse alustamine” ja „Äriühingu tegevuse laiendamine” kasutatakse, kui laen antakse äriplaani alusel, kus laenu kasutamisel on rohkem kui üks eesmärk või ei ole võimalik eristada konkreetset eesmärki. Laenu refinantseerimise puhul tuleb laenu eesmärgi määratlemisel lähtuda refinantseeritava laenu eesmärgist. Kliendi liigi „Eraisik” puhul kasutatakse ainult identifikaatoreid 7, 9-12, 14, 15 ja 23, ülejäänud kliendi liikide puhul aga 7-11 ja 14-22. Laenu eesmärki „Muu” kasutatakse ainult siis, kui laenu ei ole võimalik liigitada ühegi teise eesmärgi liigi alla. 16) Tarbijakrediidi kulukuse määr Siin näidatakse kliendi liigi „Eraisik” laenude kulukuse määr rahandusministri 7. augusti 2002. a määruse nr 98 „Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise kord” kohaselt. Kulukuse määr näidatakse protsentides ning esitatakse formaadis määr jagatud 100-ga (m/100). Ülejäänud kliendi liikide või laenu liigi „Muu nõue” puhul on kulukuse määraks 0 (null). 17) Esmase intressimäära fikseerimise tähtaja identifikaatorid kuni 1 kuu 11 1 kuni 3 kuud 29 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 4 aastat 36 4 kuni 5 aastat 37 5 kuni 10 aastat 9 10 kuni 15 aastat 43 15 kuni 20 aastat 44 20 kuni 25 aastat 45 25 kuni 30 aastat 48 30 kuni 35 aastat 49 35 kuni 40 aastat 50 Üle 40 aasta 51 Siin näidatakse laenu esmase intressimäära fikseerimise tähtaeg. Esmase intressimäära fikseerimise tähtaeg on periood pärast laenulepingu sõlmimist või muutmist, mille jooksul püsib intressimäär muutumatuna. Näiteks kui laenulepingu sõlmimisel lepitakse kokku, et intressimäär on 6 kuu EURIBOR + 2% ja esimest korda vaadatakse intressimäär üle 6 kuu pärast, on esmase intressimäära fikseerimise tähtaeg 6 kuud. Fikseeritud ja ujuva intressimäära kombinatsiooni kasutamisel näidatakse esmase intressimäära fikseerimise tähtaeg vastavalt ajavahemikule laenulepingu sõlmimise kuupäevast kuni intressimäära ujuvaks muutumise kuupäevani, st esmase intressimäära fikseerimise tähtaeg on laenulepingu sõlmimisel kokkulepitud fikseeritud intressimäära kasutamise tähtaeg. Ujuva ja fikseeritud intressimäära kombinatsiooni kasutamisel näidatakse laenu esmase intressimäära fikseerimise tähtajaks ajavahemik laenulepingu sõlmimise kuupäevast kuni intressimäära esimese võimaliku ümbervaatamise kuupäevani. Kliendi algatatud varem sõlmitud lepingu tingimuste muudatuste korral näidatakse laenu esmase intressimäära fikseerimise tähtajaks ajavahemik laenulepingu muutmisest kuni intressimäära järgmise võimaliku muutumise hetkeni. Intressitüübi „Fikseeritud” puhul näidatakse esmase intressimäära fikseerimise tähtajaks laenu lepinguline tähtaeg. Kui tegemist on eelnevatel aruandeperioodidel sõlmitud lepingutest tulenevate väljamaksetega, siis märgitakse esmase intressimäära fikseerimise tähtajaks 0 (null). 18) Laenude arv Siin näidatakse laenude arv, mis on summeeritud aruanderea kümnendas veerus „Laenu käive”. Laenude arv näidatakse tükkides. 19) Laenu suurus Kuni 250 000 eurot 3 250 000 - 1 000 000 eurot 4 üle 1 000 000 euro 2 Siin näidatakse, kas aruanderea üheksandas veerus „Laenu lepinguline summa” summeeritud laenu(de) suurus eraldi võetuna on kuni 250 000 eurot (k.a), 250 000 – 1 000 000 eurot või üle 1 000 000 euro. Eelnevatel aruandeperioodidel sõlmitud lepingutest tulenevate hilisemate väljamaksete ning arvelduskrediidi ja krediitkaardilaenu puhul märgitakse laenu suuruse identifikaatoriks 0 (null). Eesti Panga presidendi 30. juuni 2009. a määruse nr 4 „Eesti Panga presidendi 13. juuli 2007. a määruse nr 9 „Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine“ muutmine“ lisa 4 Eesti Panga presidendi 13. juuli 2007. a määruse nr 9 „Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine” lisa 4 Laenude jääkide aruanne 1. Aruande valdkond Krediidiasutuse bilansis varakirjetel kajastatavate laenude ja hoiuste (edaspidi laenud) aruandeperioodi lõpu jäägid. 2. Andmete summeerimise üldnõuded Ühe reana näidatakse nende laenude bilansilised ja lepingulised jäägid ning tekkepõhiste intresside summa, mille identifikaatorid langevad kokku. 3. Aruanderea struktuur 1) laenu liik 2) laenu rühm 3) aruande valuuta kood 4) riigi kood 5) klient 6) tähtaeg 7) majandussektor 8) laenu tagatis 9) laenu bilansiline jääk 10) laenu lepinguline jääk 11) tekkepõhine intress 12) laenu aastaintressimäär 13) intressimäära tüüp 14) lepingulise valuuta kood 15) rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused, kesksed vastaspooled või väärtpaberistajad 16) juriidilisest isikust klient 17) laenu eesmärk 18) laenu klass 19) laenude arv 1) Laenu liigi identifikaatorid Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen 1 Muu intressimäära piiranguga laen 5 Arvelduskrediit 9 Krediitkaardilaen 10 Allutatud laen 6 Sündikaatlaen 12 Pöördrepo-tehing 7 Muu laen 3 Muu nõue 4 Laenu liigi „Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen” all näidatakse muuhulgas kõik riigi tagatud õppelaenud. Muud õppelaenud näidatakse laenu liigi „Muu laen” all. Laenu liigi „Muu nõue” all näidatakse kõik aruande valdkonda kuuluvad nõuded, mis ei ole laenud ega pöördrepo-tehingud (nt üleööhoiused, hoiused keskpankades ja finantseerimisasutustes). 2) Laenu rühma identifikaatorid Raha ja nõuded keskpankadele 1 Kauplemiseks hoitavad finantsvarad 2 Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande 3 Müügivalmis finantsvarad 4 Laenud ja muud sarnased nõuded (k.a kapitalirent) 5 Lunastustähtajani hoitavad finantsinvesteeringud 6 Siin näidatakse, millisesse finantsvarade rühma liigitub aruandereal näidatud laen bilansi koostamise metoodika alusel. 3) Aruande valuuta kood Siin näidatakse valuuta, milles laenusumma on laenulepingus fikseeritud. Kui lepingu kohaselt võib laenu tagasimakse suurus teatud valuuta kursi muutusest tulenevalt muutuda, siis näidatakse siin valuuta, mille kursist tagasimakse suurus sõltub. Näiteks, kui laenu lepinguline valuuta on Eesti kroon ja laenu tagasimaksmise summa on seotud Eesti krooni ja mõne muu valuuta (nt EUR) tagasimaksmise hetkel kehtiva kursiga, näidatakse laenu aruande valuutana seotud valuutat (antud juhul EUR). Laenu lepinguline valuuta (antud juhul EEK) näidatakse aruanderea neljateistkümnenda identifikaatorina. 4) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. 5) Kliendi identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Kindlustusandja ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Keskpank 12 6) Tähtaja identifikaatorid Tähtajata 1 Nõudmiseni 2 kuni 1 kuu 11 1 kuni 3 kuud 29 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 4 aastat 36 4 kuni 5 aastat 37 5 kuni 10 aastat 9 10 kuni 15 aastat 43 15 kuni 20 aastat 44 20 kuni 25 aastat 45 25 kuni 30 aastat 48 30 kuni 35 aastat 49 35 kuni 40 aastat 50 Üle 40 aasta 51 Tähtaja identifikaator määratakse laenu lepingujärgse tähtaja alusel, seda ka siis, kui laenusumma makstakse välja osade kaupa. Laenulepingu muudatuste korral, kui nende tulemusena muutub laenu lepinguline tähtaeg üle 20% esialgsest tähtajast, tuleb laenu lepingulist tähtaega kajastada sarnaselt uue lepinguga (st lepingu muudatuse kuupäevast laenulepingu lõpuni). Laenulepingute puhul, mis krediidiasutus on üles öelnud, märgitakse tähtajaks endiselt laenu lepinguline tähtaeg, st tähtaeg, mis kehtis enne laenulepingu ülesütlemise otsuse vastuvõtmist. 7) Majandussektori identifikaatorid Laen klassifitseeritakse kliendi põhitegevusala, mitte konkreetse laenuprojekti järgi. Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük A Mäetööstus B Töötlev tööstus C Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine D Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus E Ehitus F Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont G Veondus ja laondus H Majutus ja toitlustus I Info ja side J Finants- ja kindlustustegevus K Kinnisvaraalane tegevus L Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus M Haldus- ja abitegevused N Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus O Haridus P Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Q Kunst, meelelahutus ja vaba aeg R Muud teenindavad tegevused S Kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus; kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata kaupade tootmine ja teenuste osutamine T Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus U Eraisikutele antud laenude majandussektori identifikaatoriks märgitakse 0 (null), v.a füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) võetav ettevõtluslaen, mis näidatakse FIE põhitegevusala järgi. 8) Laenu tagatise identifikaatorid I järjekoha hüpoteek 1 Muu hüpoteek 2 Registerpant Väärtpaber 3 Ehitise pant 4 Sõiduautod (mittetootmisotstarbega) 11 Kommertssõidukid 12 Muu vallasasja pant 5 Kommertspant 10 Käendus, garantii 6 Samas krediidiasutuses asuv hoius 7 Muu 8 Tagatiseta 9 Kui ühel laenul on mitu tagatist, näidatakse see tagatis, mis tagab laenu suurimas väärtuses. 9) Laenu bilansiline jääk Siin näidatakse identifikaatoritele vastava laenu jääk bilansilises väärtuses aruandeperioodi lõpus ilma tekkepõhise intressita. Jääk näidatakse bruto-põhimõttel (st ilma allahindluseta) aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. 10) Laenu lepinguline jääk Siin näidatakse identifikaatoritele vastava laenu jääk lepingulises väärtuses (st arvestamata sisemise intressimäära mõju) aruandeperioodi lõpus ilma tekkepõhise intressita. Jääk näidatakse bruto-põhimõttel (st ilma allahindluseta) aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. 11) Tekkepõhine intress Siin näidatakse aruandereal näidatud laenuga seotud tekkepõhiselt arvestatud, kuid aruandeperioodi lõpuks laekumata intress. Intress näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. 12) Laenu aastaintressimäär Laenu aastaintressimäär (lepinguline) näidatakse protsentides aasta baasil ning esitatakse formaadis intressimäär jagatud 100-ga (i/100). Kui laenu tagasimaksmine toimub osade kaupa, näidatakse aastaintressimäär laenujäägilt (ka siis, kui lepingus on ette nähtud intressimäär laenu algsummalt). Kui lepingu järgi on ette nähtud ujuv intressimäär, siis näidatakse aruandekuupäeval kehtinud intressimäär. Laenu aastaintressimäärana näidatakse intressimäär, mida krediidiasutus tegelikult saab. Näiteks riiklikult tagatud õppelaenude puhul peab aastaintressimäär sisaldama ka valitsusepoolset kompensatsiooni. Pöördrepo-tehingu puhul näidatakse siin tehingu sisemine intressimäär. Krediitkaardilaenu puhul loetakse lepinguliseks aastaintressimääraks laenule aruandekuupäeval tegelikult kohaldatav intressimäär. Laenulepingute puhul, mis krediidiasutus on üles öelnud, märgitakse aastaintressimääraks 0 (null). 13) Intressimäära tüübi identifikaatorid Fikseeritud 1 Ujuv 2 Intressimäära tüüp on „Fikseeritud”, kui intressimäär lepitakse kokku laenulepingu sõlmimisel ning seda ei saa hiljem muuta. Ülejäänud juhtudel, sh siis kui laen on esialgu fikseeritud intressimääraga, kuid teatud aja möödudes muutub see ujuvaks (või vastupidi), märgitakse intressimäära tüübiks „Ujuv”. 14) Laenu lepingulise valuuta kood Siin näidatakse väljaantud laenu lepinguline valuuta. Näiteks, kui väljaantud laenu lepinguline valuuta on EEK ja tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja muu valuuta (nt EUR) tagasimaksmise hetkel kehtiva kursiga, tuleb siin näidata laenu lepinguline valuuta, s.o EEK. Kui aruande valuuta ja lepinguline valuuta langevad kokku, korratakse siin aruande valuuta koodi. 15) Rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste, kesksete vastaspoolte või väärtpaberistajate identifikaatorid Krediidiasutused 1 Rahaturufondid 2 Muud rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused 3 Keskne vastaspool 4 Väärtpaberistaja 5 Siin näidatakse kliendi liikide „Muu finantseerimisasutus”, „Krediidiasutus” ja „Keskpank“ puhul kliendi kuuluvus rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste (RFA) nimekirja (identifikaatorid 1−3) või kliendi liigi „Muu finantseerimisasutus“ puhul see, kas tegemist on keskse vastaspoole või väärtpaberistajaga (identifikaatorid 4 ja 5). Ülejäänud kliendi liikide puhul on identifikaatoriks 0 (null). Kliendi liigitamisel RFA-ks lähtutakse Euroopa Liidu RFA-de nimekirjast, mis on avaldatud Euroopa Keskpanga koduleheküljel http://www.ecb.int/stats/money/mfi/elegass/html/index.en.html (alajaotused „Search the database” ja „Download dataset”). Kliendi liigi „Keskpank” puhul märgitakse RFA identifikaatoriks „Muud rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused”. 16) Juriidilisest isikust kliendi identifikaatorid Juriidilisest isikust suurklient 1 Muu klient 2 Siin näidatakse, kas aruandereal näidatud klient on juriidilisest isikust suurklient või mitte. Juriidilisest isikust suurklient määratletakse ainult kliendi liikide „Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing” ja „Muu äriühing” puhul. Juriidilisest isikust suurkliendiks on juriidiline isik tagatisfondi seaduse § 30 lõike 5 kohaselt. Ülejäänud kliendid näidatakse identifikaatori „Muu klient” all. 17) Laenu eesmärgi identifikaatorid Kinnisvara soetamine oma tarbeks (v.a eluaseme soetamine/renoveerimine) 15 Kommertskinnisvara Eluasemete arendusprojektid 16 Kaubanduspindade finantseerimine 17 Büroopindade finantseerimine 20 Lao- ja tootmispindade finantseerimine 21 Muu kommertskinnisvara 18 Muu põhivara soetamine 19 Väärtpaberite soetamine 7 Muu käibevara soetamine 8 Äriühingu tegevuse alustamine 9 Äriühingu tegevuse laiendamine 10 Kaubanduse finantseerimine 22 Eluaseme soetamine/renoveerimine 11 Kaupade ja teenuste soetamine (sh igapäevased arveldused) 12 Hariduse omandamine 23 Muu 14 Siin näidatakse väljaantud laenu eesmärk. Laenu eesmärke „Äriühingu tegevuse alustamine” ja „Äriühingu tegevuse laiendamine” kasutatakse juhul, kui laen antakse äriplaani alusel, kus laenu kasutamisel on rohkem kui üks eesmärk või pole konkreetset eesmärki võimalik eristada. Laenu refinantseerimise puhul tuleb laenu eesmärgi määratlemisel lähtuda refinantseeritava laenu eesmärgist. Kliendi liigi „Eraisik” puhul kasutatakse ainult identifikaatoreid 7, 9-12, 14, 15 ja 23; ülejäänud kliendi liikide puhul aga 7-11 ja 14-22. Laenu eesmärki „Muu” kasutatakse ainult siis, kui laenu ei ole võimalik liigitada ühegi teise eesmärgi liigi alla. 18) Laenu klassi identifikaatorid Korras 1 Erivaatluse all 2 Kahtlased 3 Kardetavad 4 Lootusetud 5 Laenu klass näidatakse Eesti Panga presidendi 27. juuni 2000. a määruse nr 9 „Krediidiasutuste laenude teenindamine ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kuludesse kandmine” lisa „Laenude teenindamise miinimumnõuded ning ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kuludesse kandmise kord” kohaselt. 19) Laenude arv Siin näidatakse laenude arv, mis on summeeritud aruanderea üheksandas ja kümnendas veerus „Laenu bilansiline jääk” ja „Laenu lepinguline jääk”. Laenude arv näidatakse tükkides. Kui ühel aruandereal on summeeritud aruandeperioodi lõpus 0-jäägiga, kuid tasumata tekkepõhiste intresside jäägiga laenud, siis selliseid laene laenude arvu määramisel arvesse ei võeta. Eesti Panga presidendi 30. juuni 2009. a määruse nr 4 „Eesti Panga presidendi 13. juuli 2007. a määruse nr 9 „Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine“ muutmine“ lisa 5 Eesti Panga presidendi 13. juuli 2007. a määruse nr 9 „Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine” lisa 5 Tähtajaks tasumata ja/või allahinnatud laenude aruanne 1. Aruande valdkond 1.1 Krediidiasutuse bilansis varakirjetel kajastatavad tähtajaks tasumata laenud, hoiused ja muud nõuded (edaspidi laenud) aruandeperioodi lõpus. 1.2 Krediidiasutuse bilansis varakirjetel kajastatavad allahinnatud laenud, hoiused ja muud nõuded (edaspidi laenud) aruandeperioodi lõpus. Laen on tähtajaks tasumata, kui graafikujärgne põhiosa või intressimakse ei ole tähtajaks laekunud (kui tähtaeg langeb puhkepäevale, siis tähtajale järgneval pangapäeval). Allahinnatud laenude puhul kuulub aruande valdkonda individuaalne ja üldine allahindlus. 2. Andmete summeerimise üldnõuded Ühe reana näidatakse nende tähtajaks tasumata ja/või allahinnatud laenude võlgnetav laenusumma, võlgnetav intressisumma, laenu jääk ja allahindluse summa, mille identifikaatorid langevad kokku. Gruppide lõikes hinnatud mitteolulise maksumusega homogeenseid laene võib grupeerida ja käsitelda ühise laenu liigina. Üldine allahindlus esitatakse ühe reana iga erineva laenu rühma lõikes. 3. Aruanderea struktuur 1) laenu liik 2) laenu rühm 3) aruande valuuta kood 4) riigi kood 5) klient 6) tähtaeg 7) majandussektor 8) laenu tagatis 9) laenu tagasimaksmise tähtajast möödunud periood 10) võlgnetav laenusumma 11) võlgnetav intress 12) laenu jääk 13) allahindlus 14) lepingulise valuuta kood 15) laenu eesmärk 16) laenu klass 1) Laenu liigi identifikaatorid Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen 1 Muu intressimäära piiranguga laen 5 Arvelduskrediit 9 Krediitkaardilaen 10 Allutatud laen 6 Sündikaatlaen 12 Pöördrepo-tehing 7 Muu laen 3 Võlainstrument 11 Muu nõue 4 Laenu liigi „Muu nõue” all näidatakse kõik aruande valdkonda kuuluvad nõuded, mis ei ole laenud, pöördrepo-tehingud ega võlainstrumendid (nt hoiused). Laenude üldise allahindluse puhul märgitakse laenu liigi identifikaatoriks 0 (null). 2) Laenu rühma identifikaatorid Kauplemiseks hoitavad finantsvarad 2 Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande 3 Müügivalmis finantsvarad 4 Laenud ja muud sarnased nõuded (k.a kapitalirent) 5 Lunastustähtajani hoitavad finantsinvesteeringud 6 Siin näidatakse, millisesse finantsvarade rühma liigitub aruandereal näidatud laen bilansi koostamise metoodika alusel. Laenude üldise allahindluse puhul näidatakse siin finantsvarade rühm, kuhu liigituvad üldise allahindluse objektiks olevad laenud. 3) Aruande valuuta kood Siin näidatakse valuuta, milles laenusumma on laenulepingus fikseeritud. Kui lepingu kohaselt võib laenu tagasimakse suurus teatud valuuta kursi muutusest tulenevalt muutuda, siis näidatakse siin valuuta, mille kursist tagasimakse suurus sõltub. Näiteks, kui laenu lepinguline valuuta on Eesti kroon ja laenu tagasimaksmise summa on seotud Eesti krooni ja mõne muu valuuta (nt EUR) tagasimaksmise hetkel kehtiva kursiga, näidatakse laenu aruande valuutana seotud valuutat (antud juhul EUR). Laenu lepinguline valuuta (antud juhul EEK) näidatakse aruanderea neljateistkümnenda identifikaatorina. Laenude üldise allahindluse puhul näidatakse siin valuuta, milles allahindlus on tehtud. 4) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Laenude üldise allahindluse puhul ja kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. 5) Kliendi identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Kindlustusandja ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Keskpank 12 Laenude üldise allahindluse puhul märgitakse kliendi identifikaatoriks 0 (null). 6) Tähtaja identifikaatorid Tähtajata 1 Nõudmiseni 2 kuni 1 kuu 11 1 kuni 3 kuud 29 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 4 aastat 36 4 kuni 5 aastat 37 5 kuni 10 aastat 9 10 kuni 15 aastat 43 15 kuni 20 aastat 44 20 kuni 25 aastat 45 25 kuni 30 aastat 48 30 kuni 35 aastat 49 35 kuni 40 aastat 50 Üle 40 aasta 51 Siin näidatakse laenu lepinguline tähtaeg. Laenulepingu muudatuste korral, kui nende tulemusena muutub laenu lepinguline tähtaeg üle 20% esialgsest tähtajast, tuleb laenu lepingulist tähtaega kajastada sarnaselt uue lepinguga (st lepingu muudatuse jõustumise kuupäevast kuni laenulepingu lõpuni). Laenude üldise allahindluse puhul märgitakse tähtaja identifikaatoriks 0 (null). Laenulepingute puhul, mis krediidiasutus on üles öelnud, märgitakse tähtajaks endiselt laenu lepinguline tähtaeg, st tähtaeg, mis kehtis enne laenulepingu ülesütlemise otsuse vastuvõtmist. 7) Majandussektori identifikaatorid Laen klassifitseeritakse kliendi põhitegevusala, mitte konkreetse laenuprojekti järgi. Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük A Mäetööstus B Töötlev tööstus C Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine D Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus E Ehitus F Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont G Veondus ja laondus H Majutus ja toitlustus I Info ja side J Finants- ja kindlustustegevus K Kinnisvaraalane tegevus L Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus M Haldus- ja abitegevused N Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus O Haridus P Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Q Kunst, meelelahutus ja vaba aeg R Muud teenindavad tegevused S Kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus; kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata kaupade tootmine ja teenuste osutamine T Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus U Hüpoteegiga tagatud võlainstrumentide puhul on majandussektoriks L “Kinnisvaraalane tegevus”. Eraisikutele antud laenude majandussektori identifikaatoriks märgitakse 0 (null), v.a füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) võetav ettevõtluslaen, mis näidatakse vastavalt FIE põhitegevusala järgi. Laenude üldise allahindluse puhul märgitakse majandussektori identifikaatoriks X. 8) Laenu tagatise identifikaatorid I järjekoha hüpoteek 1 Muu hüpoteek 2 Registerpant Väärtpaber 3 Ehitise pant 4 Sõiduautod (mittetootmisotstarbega) 11 Kommertssõidukid 12 Muu vallasasja pant 5 Kommertspant 10 Käendus, garantii 6 Samas krediidiasutuses asuv hoius 7 Muu 8 Tagatiseta 9 Kui ühel laenul on mitu tagatist, näidatakse see tagatis, mis tagab laenu suurimas väärtuses. Laenude üldise allahindluse puhul märgitakse laenu tagatise identifikaatoriks „Tagatiseta”. 9) Laenu tagasimaksmise tähtajast möödunud perioodi identifikaatorid Tähtaeg ei ole saabunud 1 Tähtajast möödunud kuni 10 päeva 5 Tähtajast möödunud 10 - 30 päeva 6 Tähtajast möödunud 30 - 60 päeva 3 Tähtajast möödunud 60 - 90 päeva 7 Tähtajast möödunud üle 90 päeva 8 Laenu tagasimaksmisest möödunud periood on otseselt seotud võlgnetava laenu- ja intressisummaga. Laenu tagasimaksmise tähtajast möödunud perioodi “Tähtaeg ei ole saabunud” kasutakse laenude puhul, mis on ainult allahinnatud. Kui tegemist on mahajäämisega maksegraafikust ja laenu eri osadel on erinev viivitustähtaeg, näidatakse kõik osasummad tähtajast möödunud maksimaalse perioodi identifikaatoriga.Kui võlgnetavatel laenu- ja intressisummadel on erinevad tagasimaksmise tähtajast möödunud perioodid, siis näidatakse nendest kõige pikem. Laenude üldise allahindluse puhul märgitakse laenu tagasimaksmise tähtajast möödunud perioodi identifikaatoriks 0 (null). 10) Võlgnetav laenusumma Siin näidatakse tähtajaks tasumata laenu summa või osa sellest, mis on aruandeperioodi lõpus tähtajaks tasumata ilma tekkepõhise intressita.Võlgnetav laenusumma näidatakse bruto-põhimõttel (st ilma allahindluseta) aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. Laenude üldise allahindluse puhul on võlgnetavaks laenusummaks 0 (null). 11) Võlgnetav intress Siin näidatakse tähtajaks tasumata intressimaksete summa. Võlgnetav intress näidatakse samas valuutas mis laen, ümardatuna täisühikuteni. Laenude üldise allahindluse puhul on võlgnetava intressi summaks 0 (null). 12) Laenu jääk Siin näidatakse tähtajaks tasumata ja/või allahinnatud laenu jääk lepingulises väärtuses (st arvestamata sisemise intressimäära mõju) aruandeperioodi lõpus ilma tekkepõhise intressita. Laenu jääk näidatakse bruto-põhimõttel (st ilma allahindluseta) aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. Laenude üldise allahindluse puhul on laenu jäägi summaks 0 (null). 13) Allahindlus Siin näidatakse summa, mille ulatuses laen, laenu osa või laenu rühm on alla hinnatud. Allahindluse summa näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. Kui laenu ei ole alla hinnatud, on allahindluse summaks 0 (null). 14) Lepingulise valuuta kood Siin näidatakse väljaantud laenu lepinguline valuuta. Näiteks, kui väljaantud laenu lepinguline valuuta on EEK ja tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja muu valuuta (nt EUR) tagasimaksmise hetkel kehtiva kursiga, tuleb siin näidata laenu lepinguline valuuta, s.o EEK. Kui aruande valuuta ja lepinguline valuuta langevad kokku, korratakse siin aruande valuuta koodi. Laenude üldise allahindluse puhul korratakse siin samuti aruande valuuta koodi. 15) Laenu eesmärgi identifikaatorid Kinnisvara soetamine oma tarbeks (v.a eluaseme soetamine/renoveerimine) 15 Kommertskinnisvara Eluasemete arendusprojektid 16 Kaubanduspindade finantseerimine 17 Büroopindade finantseerimine 20 Lao- ja tootmispindade finantseerimine 21 Muu kommertskinnisvara 18 Muu põhivara soetamine 19 Väärtpaberite soetamine 7 Muu käibevara soetamine 8 Äriühingu tegevuse alustamine 9 Äriühingu tegevuse laiendamine 10 Kaubanduse finantseerimine 22 Eluaseme soetamine/renoveerimine 11 Kaupade ja teenuste soetamine (sh igapäevased arveldused) 12 Hariduse omandamine 23 Muu 14 Siin näidatakse väljaantud laenu eesmärk. Laenu eesmärke „Äriühingu tegevuse alustamine” ja „Äriühingu tegevuse laiendamine” kasutatakse, kui laen antakse äriplaani alusel, kus laenu kasutamisel on rohkem kui üks eesmärk või pole konkreetset eesmärki võimalik eristada. Laenu refinantseerimise puhul tuleb laenu eesmärgi määratlemisel lähtuda refinantseeritava laenu eesmärgist. Kliendi liigi „Eraisik” puhul kasutatakse ainult identifikaatoreid 7, 9-12, 14, 15 ja 23, ülejäänud kliendi liikide puhul aga 7-11 ja 14-22. Laenu eesmärki „Muu” kasutatakse laenude üldise allahindluse puhul ja siis, kui laenu ei ole võimalik liigitada ühegi teise eesmärgi liigi alla. 16) Laenu klassi identifikaatorid Korras 1 Erivaatluse all 2 Kahtlased 3 Kardetavad 4 Lootusetud 5 Laenu klass näidatakse Eesti Panga presidendi 27. juuni 2000. a määruse nr 9 „Krediidiasutuste laenude teenindamine ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kuludesse kandmine” lisa „Laenude teenindamise miinimumnõuded ning ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kuludesse kandmise kord” kohaselt. Laenude üldise allahindluse puhul märgitakse laenu klassi identifikaatoriks 0 (null). Eesti Panga presidendi 30. juuni 2009. a määruse nr 4 „Eesti Panga presidendi 13. juuli 2007. a määruse nr 9 „Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine“ muutmine“ lisa 6 Eesti Panga presidendi 13. juuli 2007. a määruse nr 9 „Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine” lisa 6 Krediidiasutuse bilansist maha kantud nõuete liikumise aruanne 1. Aruande valdkond 1.1 Aruandeperioodi jooksul krediidiasutuse bilansist maha kantud nõuded. 1.2 Krediidiasutuse bilansist maha kantud nõuete laekumine aruandeperioodi jooksul. 1.3 Krediidiasutuse bilansist välja kantud nõuete bilansivälise arvestuse lõpetamine aruandeperioodi jooksul. Siia ei kuulu bilansist maha kantud nõuetega seotud intressinõuded ja viivised. 2. Andmete summeerimise üldnõuded Ühe reana näidatakse nende nõuete käive, mille identifikaatorid langevad kokku. 3. Aruanderea struktuur 1) nõude liik 2) nõude rühm 3) aruande valuuta kood 4) riigi kood 5) klient 6) majandussektor 7) nõude tagatis 8) lepingulise valuuta kood 9) eesmärk 10) nõude mahakandmine bilansist 11) nõude laekumine 12) nõude bilansivälise arvestuse lõpetamine 1) Nõude liigi identifikaatorid Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen 1 Muu intressimäära piiranguga laen 5 Arvelduskrediit 9 Krediitkaardilaen 10 Allutatud laen 6 Pöördrepo-tehing 7 Sündikaatlaen 12 Muu laen 3 Võlainstrument 11 Muu nõue 4 Siin näidatakse nõude liik, mis fikseeriti nõude tekkimise hetkel. Nõude liigi „Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen” all näidatakse muuhulgas ka riigi tagatud õppelaenud. Muud õppelaenud kajastatakse nõude liigi „Muu laen” all. Nõude liigi „Muu nõue” all näidatakse kõik aruande valdkonda kuuluvad nõuded, mis ei kuulu eelnevate nõude liikide alla (nt hoiused). 2) Laenu rühma identifikaatorid Müügivalmis finantsvarad 4 Laenud ja muud sarnased nõuded (k.a kapitalirent) 5 Lunastustähtajani hoitavad finantsinvesteeringud 6 Siin näidatakse, millisesse finantsvarade rühma liigitub aruandereal näidatud nõue bilansi koostamise metoodika alusel. 3) Aruande valuuta kood Siin näidatakse valuuta, milles nõue on lepingus fikseeritud. Kui lepingu kohaselt võib nõude tagasimakse suurus teatud valuuta kursi muutusest tulenevalt muutuda, siis näidatakse siin valuuta, mille kursist tagasimakse suurus sõltub. Näiteks, kui nõude lepinguline valuuta on Eesti kroon ja tagasimaksmise summa on seotud Eesti krooni ja mõne muu valuuta (nt EUR) tagasimaksmise hetkel kehtiva kursiga, näidatakse nõude aruande valuutana seotud valuutat (antud juhul EUR). Nõude lepinguline valuuta (antud juhul EEK) näidatakse aruanderea kaheksanda identifikaatorina. 4) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. 5) Kliendi identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Kindlustusandja ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Keskpank 12 6) Majandussektori identifikaatorid Nõue klassifitseeritakse kliendi põhitegevusala järgi, mitte näiteks konkreetse laenuprojekti järgi. Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük A Mäetööstus B Töötlev tööstus C Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine D Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus E Ehitus F Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont G Veondus ja laondus H Majutus ja toitlustus I Info ja side J Finants- ja kindlustustegevus K Kinnisvaraalane tegevus L Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus M Haldus- ja abitegevused N Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus O Haridus P Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Q Kunst, meelelahutus ja vaba aeg R Muud teenindavad tegevused S Kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus; kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata kaupade tootmine ja teenuste osutamine T Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus U Eraisikutele antud laenude majandussektori identifikaatoriks märgitakse 0 (null), v.a füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) võetav ettevõtluslaen, mis näidatakse FIE põhitegevusala järgi. 7) Nõude tagatise identifikaatorid I järjekoha hüpoteek 1 Muu hüpoteek 2 Registerpant Väärtpaber 3 Ehitise pant 4 Sõiduautod (mittetootmisotstarbega) 11 Kommertssõidukid 12 Muu vallasasja pant 5 Kommertspant 10 Käendus, garantii 6 Gruppi kuuluvas krediidiasutuses asuv hoius 7 Muu 8 Tagatiseta 9 Siin näidatakse mahakantud nõude esialgne tagatis. Kui ühel nõudel on olnud mitu tagatist, näidatakse see tagatis, mis tagas nõuet suurimas väärtuses. 8) Lepingulise valuuta kood Siin näidatakse nõude lepinguline valuuta. Näiteks, kui nõude lepinguline valuuta on EEK ja tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja muu valuuta (nt EUR) tagasimaksmise hetkel kehtiva kursiga, tuleb siin näidata nõude lepinguline valuuta, s.o EEK. Kui aruande valuuta ja lepinguline valuuta langevad kokku, korratakse siin aruande valuuta koodi. 9) Eesmärgi identifikaatorid Kinnisvara soetamine oma tarbeks (v.a eluaseme soetamine/renoveerimine) 15 Kommertskinnisvara Eluasemete arendusprojektid 16 Kaubanduspindade finantseerimine 17 Büroopindade finantseerimine 20 Lao- ja tootmispindade finantseerimine 21 Muu kommertskinnisvara 18 Väärtpaberite soetamine 7 Muu põhivara soetamine 19 Muu käibevara soetamine 8 Äriühingu tegevuse alustamine 9 Äriühingu tegevuse laiendamine 10 Kaubanduse finantseerimine 22 Eluaseme soetamine/renoveerimine 11 Kaupade ja teenuste soetamine (sh igapäevased arveldused) 12 Hariduse omandamine 23 Muu 14 Siin näidatakse kliendi eesmärk rahaliste vahendite kasutamisel, mille tagajärjel nõue tekkis. Eesmärki „Äriühingu tegevuse alustamine” kasutatakse näiteks juhul, kui laen oli antud äriplaani alusel, kus laenu kasutamisel oli rohkem kui üks eesmärk või polnud konkreetset eesmärki võimalik eristada. Refinantseeritud nõuete puhul tuleb eesmärgi määramisel lähtuda refinantseeritud nõude eesmärgist. Kliendi liigi „Eraisik” puhul kasutatakse ainult identifikaatoreid 7, 9-12, 14, 15 ja 23; ülejäänud kliendi liikide puhul aga 7-11 ja 14-22. Eesmärki „Muu” kasutatakse ainult siis, kui nõuet ei ole võimalik liigitada ühegi teise eesmärgi liigi alla. 10) Nõude mahakandmine bilansist Siin näidatakse nõuete summa, mis aruandeperioodil bilansist maha kanti. Maha kantud summa näidatakse bruto-põhimõttel (st ilma allahindluseta) aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. 11) Nõude laekumine Siin näidatakse bilansist maha kantud nõuete summa, mis aruandeperioodil laekus. Laekunud summa näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. 12) Nõude bilansivälise arvestuse lõpetamine Siin näidatakse bilansist maha kantud nõuete summa, mille ulatuses nõude bilansiväline arvestus aruandeperioodil lõpetati. Nõude bilansivälise arvestuse lõpetamine näidatakse ainult sellisel juhul, kui bilansiväline arvestus lõpetati vaatamata sellele, et vastavat summat ei laekunud. Nõude bilansivälise arvestuse lõpetamine, mis toimus seoses vastava summa laekumisega, näidatakse aruanderea veeru „Nõude laekumine” all ning „Nõude bilansivälise arvestuse lõpetamise” summana näidatakse 0 (null). Summa, mille ulatuses nõude bilansiväline arvestus lõpetati, näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. Eesti Panga presidendi 30. juuni 2009. a määruse nr 4 „Eesti Panga presidendi 13. juuli 2007. a määruse nr 9 „Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine“ muutmine“ lisa 7 Eesti Panga presidendi 13. juuli 2007. a määruse nr 9 „Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine” lisa 8 Väärtpaberite aruanne 1. Aruande valdkond 1.1 Krediidiasutuse bilansis varakirjetel kajastatavate omakapitali-, võla- ja tuletisinstrumentide (edaspidi väärtpaberid) aruandeperioodi lõpu jäägid. 1.2 Väärtpaberite eest tehtud ettemaksete jäägid aruandeperioodi lõpus. 1.3 Bilansist eemaldatud väärtpaberitega seotud tekkepõhiste intressi- ja dividendinõuete jäägid aruandeperioodi lõpus. 2. Andmete summeerimise üldnõuded Ühe reana näidatakse nende väärtpaberite jääk, nimiväärtus, väärtus turuhinnas, tekkepõhine intress/dividendid ja kogus, mille identifikaatorid langevad kokku. Amortiseeritava võlainstrumendi puhul esitatakse võlainstrument eri ridadel võlainstrumendi eri osade erinevate järelejäänud tähtaegade järgi. Võlainstrumenti tervikuna iseloomustavad mahulised tunnused (nt kogus ja kogunenud intress) esitatakse koos kõige hilisema tagasimakstava osaga. Väärtpaberite eest tehtud ettemakse puhul näidatakse aruandereal väärtpaber, mille eest ettemakse tehti, intressi- ja dividendinõuete puhul aga väärtpaber, millega nõuded on seotud. 3. Aruanderea struktuur 1) väärtpaberi liik 2) väärtpaberi rühm 3) aruande valuuta kood 4) riigi kood 5) väärtpaberi emitent 6) noteering 7) tähtaeg 8) majandussektor 9) kogus 10) väärtpaberi jääk 11) nimiväärtus 12) väärtus turuhinnas 13) tekkepõhine intress/dividendid 14) tootlus 15) eritingimus 16) rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused, kesksed vastaspooled või väärtpaberistajad 17) väärtpaberi klass 18) väärtpaberi tagatis 19) ISIN-kood 20) järelejäänud tähtaeg 21) väärtpaberi kupongi tüüp 22) kupong 1) Väärtpaberi liigi identifikaatorid Rahaturuinstrument 8 Muu võlainstrument 1 Sidusettevõtja aktsia ja osa 3 Tütarettevõtja aktsia ja osa 4 Muu aktsia 5 Osa 6 Erastamisväärtpaber 7 Investeerimisfondi osak 9 Tuletisinstrument 10 Rahaturufondi osak 11 2) Väärtpaberi rühma identifikaatorid Raha ja nõuded keskpankadele 1 Kauplemiseks hoitavad finantsvarad 2 Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande 3 Müügivalmis finantsvarad 4 Laenud ja muud sarnased nõuded (k.a kapitalirent) 5 Lunastustähtajani hoitavad finantsinvesteeringud 6 Finantsinvesteeringud sidus- ja tütarettevõtjates 7 Tuletisinstrumendid - riskimaandamise arvestus 8 Siin näidatakse, millisesse finantsvarade rühma liigitub aruandereal näidatud väärtpaber bilansi koostamise metoodika alusel. 3) Aruande valuuta kood Valuuta kood näidatakse väärtpaberi nimiväärtuse alusel, seda ka siis, kui väärtpaberi turuhind on fikseeritud teises valuutas. Tuletisinstrumendi puhul on aruande valuutaks EEK. 4) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood väärtpaberi emitendi (tuletisinstrumendi puhul tehingu teise poole) residentsuse järgi. Kui emitendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. 5) Väärtpaberi emitendi identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Kindlustusandja ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Keskpank 12 Siin näidatakse krediidiasutusele kuuluva väärtpaberi emitent, mitte väärtpaberi müüja (vahendaja). Tuletisinstrumendi puhul on emitendiks tehingu teine pool. Väärtpaberi emitenti „Eraisik” kasutatakse ainult väärtpaberi liigi „Tuletisinstrument” puhul. 6) Noteering Ei ole noteeritud 0 Noteeritud 1 Kui aruandereal näidatud väärtpaber (v.a tuletisinstrument, väärtpaberite eest tehtud ettemaksed, intressi- ja dividendinõuded) on noteeritud väärtpaberite reguleeritud turul, on selle noteeringuks „Noteeritud”. Ülejäänud väärtpaberite puhul (s.o noteerimata väärtpaberid, kõik tuletisinstrumendid, väärtpaberite eest tehtud ettemaksed, intressi- ja dividendinõuded) on identifikaatoriks 0 (null). 7) Tähtaja identifikaatorid Tähtajata 1 Nõudmiseni 2 kuni 1 kuu 11 1 kuni 3 kuud 29 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 4 aastat 36 4 kuni 5 aastat 37 5 kuni 10 aastat 9 10 kuni 15 aastat 43 15 kuni 20 aastat 44 20 kuni 25 aastat 45 25 kuni 30 aastat 48 30 kuni 35 aastat 49 35 kuni 40 aastat 50 Üle 40 aasta 51 Siin näidatakse väärtpaberi lepinguline kustutustähtaeg. Väärtpaberite, millel ei ole tähtaega (nt aktsiad, osad ja osakud) ning väärtpaberite eest tehtud ettemaksete, intressi- ja dividendinõuete puhul märgitakse tähtajaks „Tähtajata”. 8) Majandussektori identifikaatorid Väärtpaber klassifitseeritakse väärtpaberi emitendi kuuluvuse järgi majandussektorisse. Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük A Mäetööstus B Töötlev tööstus C Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine D Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus E Ehitus F Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont G Veondus ja laondus H Majutus ja toitlustus I Info ja side J Finants- ja kindlustustegevus K Kinnisvaraalane tegevus L Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus M Haldus- ja abitegevused N Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus O Haridus P Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Q Kunst, meelelahutus ja vaba aeg R Muud teenindavad tegevused S Kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus; kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata kaupade tootmine ja teenuste osutamine T Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus U Hüpoteegiga tagatud võlainstrumentide puhul on majandussektoriks L „Kinnisvaraalane tegevus”. Väärtpaberi liigi „Tuletisinstrument”, väärtpaberite eest tehtud ettemaksete, intressi- ja dividendinõuete puhul märgitakse majandussektori identifikaatoriks X. 9) Kogus Siin näidatakse, mitu väärtpaberit on aruandereal kajastatud. Kogus näidatakse tükkides. Väärtpaberi liigi „Tuletisinstrument”, väärtpaberite eest tehtud ettemaksete, intressi- ja dividendinõuete puhul märgitakse koguseks 0 (null). Samuti märgitakse koguseks 0 (null) amortiseeritava võlainstrumendi puhul, kui aruandereal esitatud võlainstrumendi osa järelejäänud tähtaeg ei kattu tema kõige hilisema tagasimakstava osa järelejäänud tähtajaga. 10) Väärtpaberi jääk Siin näidatakse identifikaatorile vastava väärtpaberi jääk bilansilises väärtuses aruandeperioodi lõpus ilma tekkepõhise intressi või väljakuulutatud dividendideta. Jääk näidatakse bruto-põhimõttel (st ilma allahindluseta) aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. Intressi- ja dividendinõuete puhul märgitakse väärtpaberi jäägiks 0 (null). 11) Nimiväärtus Siin näidatakse aruandereal summeeritud väärtpaberite nimiväärtus aruande valuutas ühe väärtpaberi kohta. Väärtpaberi liigi „Tuletisinstrument”, väärtpaberite eest tehtud ettemaksete, intressi- ja dividendinõuete puhul märgitakse nimiväärtuseks 0 (null). 12) Väärtus turuhinnas Siin näidatakse aruandereal summeeritud väärtpaberite turuväärtus või õiglane väärtus aruande valuutas ühe väärtpaberi kohta. Noteeritud väärtpaberite turuväärtuse leidmisel tuleb lähtuda nende noteeringutest avalikel väärtpaberibörsidel. Noteerimata, sh tütar- ja sidusettevõtjate aktsiate/osade puhul tuleb õiglase väärtuse leidmisel aluseks võtta vastavate ettevõtete omakapitali ja aktsiate/osade suhe. Väärtpaberi liigi „Tuletisinstrument”, väärtpaberite eest tehtud ettemaksete, intressi- ja dividendinõuete puhul märgitakse turuhinnaks 0 (null). 13) Tekkepõhine intress/dividendid Siin näidatakse võlainstrumentide tekkepõhiselt arvestatud, kuid aruandeperioodi lõpuks laekumata intress (nii diskontost kui kupongist tulenev) või omakapitaliinstrumentide väljakuulutatud dividendid. Intress ja dividendid näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. Diskontoga või preemiaga soetatud võlainstrumentide puhul leitakse arvestatud intress jaotades soetusmaksumuse ja nimiväärtuse vahe võlakirja kestuse perioodidele. Teiste väärtpaberite ja väärtpaberite eest tehtud ettemaksete puhul on tekkepõhiseks intressiks/dividendideks 0 (null). Samuti märgitakse tekkepõhiseks intressiks/dividendideks 0 (null) amortiseeritava võlainstrumendi puhul, kui aruandereal esitatud võlainstrumendi osa järelejäänud tähtaeg ei kattu selle kõige hilisema tagasimakstava osa järelejäänud tähtajaga. 14) Tootlus (yield) Siin näidatakse investeeringutest väärtpaberitesse saadav tulu. Tootlust näidatakse aastaprotsentides ning esitatakse formaadis aastaprotsent jagatud 100-ga (i/100). Väärtpaberite puhul, kus tootlus ei ole väärtpaberi soetamise hetkel fikseeritud (nt aktsia, osa), näidatakse krediidiasutuse oletatavat väärtpaberi tootlust. Väärtpaberite liigi „Erastamisväärtpaber” (v.a õiglases väärtuses mõõdetavad), „Tuletisinstrument”, väärtpaberite eest tehtud ettemaksete, intressi- ja dividendinõuete puhul on tootluseks 0 (null). 15) Eritingimuse identifikaatorid Repo 1 Järelturul mitte müüdavad 3 Eelisaktsia 5 Allutatud võlainstrument 6 Tagatis 7 Eritingimusteta 4 Eritingimuse „Repo” all näidatakse väärtpaberid, mis on repo-tehinguga või tagasiostu kohustusega müüdud või välja laenatud ja eritingimuse „Tagatis” all need väärtpaberid, mis on aruandva krediidiasutuse või kolmanda isiku kohustuse tagatisena panditud. Väärtpaberi liigi „Tuletisinstrument”, väärtpaberite eest tehtud ettemaksete, intressi- ja dividendinõuete puhul märgitakse eritingimuse identifikaatoriks „Eritingimusteta”. 16) Rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste, kesksete vastaspoolte või väärtpaberistajate identifikaatorid Krediidiasutused 1 Rahaturufondid 2 Muud rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused 3 Keskne vastaspool 4 Väärtpaberistaja 5 Siin näidatakse kliendi liikide „Muu finantseerimisasutus”, „Krediidiasutus” ja „Keskpank“ puhul kliendi kuuluvus rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste (RFA) nimekirja (identifikaatorid 1−3) või kliendi liigi „Muu finantseerimisasutus“ puhul see, kas tegemist on keskse vastaspoole või väärtpaberistajaga (identifikaatorid 4 ja 5). Ülejäänud kliendi liikide puhul on identifikaatoriks 0 (null). Kliendi liigitamisel RFA-ks lähtutakse Euroopa Liidu RFA-de nimekirjast, mis on avaldatud Euroopa Keskpanga koduleheküljel http://www.ecb.int/stats/money/mfi/elegass/html/index.en.html (alajaotused „Search the database” ja „Download dataset”). Kliendi liigi „Keskpank” puhul märgitakse RFA identifikaatoriks „Muud rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused”. 17) Väärtpaberi klassi identifikaatorid Korras 1 Erivaatluse all 2 Kahtlased 3 Kardetavad 4 Lootusetud 5 Väärtpaberi klass näidatakse Eesti Panga presidendi 27. juuni 2000. a määruse nr 9 „Krediidiasutuste laenude teenindamine ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kuludesse kandmine” lisa „Laenude teenindamise miinimumnõuded ning ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kuludesse kandmise kord” kohaselt. Väärtpaberi liigi „Tuletisinstrument” ning intressi- ja dividendinõuete puhul märgitakse väärtpaberi klassi identifikaatoriks 0 (null). 18) Väärtpaberi tagatise identifikaatorid I järjekoha hüpoteek 1 Muu hüpoteek 2 Registerpant Väärtpaber 3 Ehitise pant 4 Sõiduautod (mittetootmisotstarbega) 11 Kommertssõidukid 12 Muu vallasasja pant 5 Kommertspant 10 Käendus, garantii 6 Samas krediidiasutuses asuv hoius 7 Muu 8 Tagatiseta 9 Siin näidatakse väärtpaberi tagatis, mille väärtpaberi emitent või edasimüüja on krediidiasutuse kasuks seadnud või andnud väärtpaberi müümisel või hiljem. Väärtpaberi liigi „Tuletisinstrument”, väärtpaberite eest tehtud ettemaksete, intressi- ja dividendinõuete puhul märgitakse tagatiseks 0 (null). 19) ISIN-kood Siin näidatakse aruandereal märgitud väärtpaberi ISIN-kood. Kui väärtpaberil ISIN-kood puudub või seda ei ole võimalik määrata, näidatakse ISIN-koodina XX. Samuti märgitakse väärtpaberite liigi “Tuletisinstrument” puhul ISIN-koodiks XX. 20) Järelejäänud tähtaja identifikaatorid Tähtajata 1 Nõudmiseni 2 kuni 1 kuu 11 1 kuni 3 kuud 29 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 4 aastat 36 4 kuni 5 aastat 37 5 kuni 10 aastat 9 10 kuni 15 aastat 43 15 kuni 20 aastat 44 20 kuni 25 aastat 45 25 kuni 30 aastat 48 30 kuni 35 aastat 49 35 kuni 40 aastat 50 Üle 40 aasta 51 Siin näidatakse aruandekuupäevast väärtpaberi tähtpäevani järelejäänud tähtaeg. Väärtpaberite, millel ei ole tähtaega (nt aktsiad, osad ja osakud) ning väärtpaberite eest tehtud ettemaksete, intressi- ja dividendinõuete puhul on järelejäänud tähtajaks „Tähtajata”. 21) Väärtpaberi kupongi tüübi identifikaatorid Fikseeritud 1 Ujuv 2 Siin näidatakse võlainstrumentide kupongi (perioodilise intressimakse) tüüp. Diskonteeritavate võlainstrumentide puhul märgitakse kupongi tüübiks „Fikseeritud”. Muude väärtpaberite, väärtpaberite eest tehtud ettemaksete, intressi- ja dividendinõuete puhul on kupongi tüübi identifikaatoriks 0 (null). 22) Kupong Siin näidatakse võlainstrumentide kupong. Kupongi suurus leitakse 1-aastasel perioodil makstavate intresside summa suhtena väärtpaberi nimiväärtusesse ja näidatakse protsentides ning esitatakse formaadis protsendimäär jagatud 100-ga (i/100). Kui kupongi suurust korrigeeritakse perioodiliselt, näidatakse siin aruandekuupäeval fikseeritud kupongi suurus. Diskonteeritavate võlainstrumentide puhul märgitakse kupongi suuruseks 0 (null). Muude väärtpaberite, väärtpaberite eest tehtud ettemaksete, intressi- ja dividendinõuete puhul on kupongi identifikaatoriks samuti 0 (null). Eesti Panga presidendi 30. juuni 2009. a määruse nr 4 „Eesti Panga presidendi 13. juuli 2007. a määruse nr 9 „Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine“ muutmine“ lisa 8 Eesti Panga presidendi 13. juuli 2007. a määruse nr 9 „Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine” lisa 9 Väärtpaberikohustuste käivete aruanne 1. Aruande valdkond 1.1 Aruandeperioodil krediidiasutuse emiteeritud võlainstrumentide ja muude väärtpaberites väljenduvate kohustuste, v.a tuletisinstrumendid (edaspidi väärtpaberikohustused) aruandeperioodi kreeditkäive. 1.2 Aruandeperioodil aruandva krediidiasutuse varasematel aruandeperioodidel emiteeritud võlainstrumentidega (v.a rahaturuinstrument) seotud lepingute tingimuste muudatused (nt lepingu tähtaja pikendamine). 2. Andmete summeerimise üldnõuded Ühe reana näidatakse nende väärtpaberikohustuste aluseks olevate väärtpaberite koguste ja väärtpaberikohustuste käivete summa, mille identifikaatorid langevad kokku. 3. Aruanderea struktuur 1) väärtpaberikohustuse liik 2) väärtpaberikohustuse rühm 3) aruande valuuta kood 4) riigi kood 5) klient 6) rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused, kesksed vastaspooled või väärtpaberistajad 7) emitent 8) ISIN-kood 9) noteering 10) tähtaeg 11) intress 12) kogus 13) nimiväärtus 14) väärtpaberikohustuse käive 1) Väärtpaberikohustuse liigi identifikaatorid Rahaturuinstrument 1 Allutatud võlainstrument 7 Muu võlainstrument 2 Aktsia 3 Osa 4 Hübriidvõlainstrument 8 Muu väärtpaber 6 Siin näidatakse väärtpaber, milles tekkis krediidiasutuse väärtpaberikohustus. Väärtpaberikohustuse liigi „Muu võlainstrument” all näidatakse muuhulgas aruandva krediidiasutuse emiteeritud võlainstrumendid, mis ei ole allutatud võlainstrumendid ega hübriidvõlainstrumendid. 2) Väärtpaberikohustuse rühma identifikaatorid Kauplemiseks hoitavad finantskohustused 1 Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande 2 Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatavad finantskohustused 3 Ülekantud finantsvaradega seotud finantskohustused 4 Siin näidatakse, millisesse finantskohustuste rühma liigitub aruandereal näidatud väärtpaberikohustus bilansi koostamise metoodika alusel. 3) Aruande valuuta kood Siin näidatakse valuuta, milles väärtpaberikohustus on lepingus fikseeritud. Kui lepingu kohaselt võib väärtpaberikohustuse tagasimakse suurus teatud valuuta kursi muutusest tulenevalt muutuda, siis näidatakse siin valuuta, mille kursist tagasimakse suurus sõltub. Näiteks, kui väärtpaberikohustuse aluseks oleva väärtpaberi nimiväärtuse valuuta on Eesti kroon ja tagasimaksmise summa on seotud Eesti krooni ja mõne muu valuuta (nt EUR) tagasimaksmise hetkel kehtiva kursiga, näidatakse väärtpaberikohustuse aruande valuutana seotud valuutat (antud juhul EUR). 4) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. 5) Kliendi identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Kindlustusandja ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Keskpank 12 Siin näidatakse klient, kelle ees krediidiasutusel väärtpaberikohustus tekkis. Aruandva krediidiasutuse emiteeritud võlainstrumentide puhul määratakse kliendi identifikaator väärtpaberi ostja alusel. 6) Rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste, kesksete vastaspoolte või väärtpaberistajate identifikaatorid Krediidiasutused 1 Rahaturufondid 2 Muud rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused 3 Keskne vastaspool 4 Väärtpaberistaja 5 Siin näidatakse kliendi liikide „Muu finantseerimisasutus”, „Krediidiasutus” ja „Keskpank“ puhul kliendi kuuluvus rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste (RFA) nimekirja (identifikaatorid 1−3) või kliendi liigi „Muu finantseerimisasutus“ puhul see, kas tegemist on keskse vastaspoole või väärtpaberistajaga (identifikaatorid 4 ja 5). Ülejäänud kliendi liikide puhul on identifikaatoriks 0 (null). Kliendi liigitamisel RFA-ks lähtutakse Euroopa Liidu RFA-de nimekirjast, mis on avaldatud Euroopa Keskpanga koduleheküljel http://www.ecb.int/stats/money/mfi/elegass/html/index.en.html (alajaotused „Search the database” ja „Download dataset”). Kliendi liigi „Keskpank” puhul märgitakse RFA identifikaatoriks „Muud rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused”. 7) Väärtpaberi emitendi identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Kindlustusandja ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Keskpank 12 Siin näidatakse emitent, kelle emiteeritud väärtpaberites krediidiasutusel tekkis väärtpaberikohustus. Aruandva krediidiasutuse poolt emiteeritud võlaväärtpaberite puhul märgitakse emitendi identifikaatoriks 0 (null). 8) ISIN-kood Siin näidatakse aruandereal kajastatud väärtpaberikohustuse aluseks oleva väärtpaberi ISIN-kood. Kui väärtpaberil ISIN-kood puudub või seda ei ole võimalik määrata, näidatakse ISIN-koodina XX. 9) Noteering Ei ole noteeritud 0 Noteeritud 1 Kui aruandereal näidatud väärtpaberikohustuse aluseks olev väärtpaber on noteeritud väärtpaberite reguleeritud turul, on selle noteeringuks „Noteeritud”. Ülejäänud väärtpaberite puhul (s.o noteerimata väärtpaberid) näidatakse noteeringuks „Ei ole noteeritud”. 10) Tähtaja identifikaatorid Tähtajata 1 Nõudmiseni 2 kuni 1 kuu 11 1 kuni 3 kuud 29 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 4 aastat 36 4 kuni 5 aastat 37 5 kuni 10 aastat 9 10 kuni 15 aastat 43 15 kuni 20 aastat 44 20 kuni 25 aastat 45 25 kuni 30 aastat 48 30 kuni 35 aastat 49 35 kuni 40 aastat 50 Üle 40 aasta 51 Tähtaja identifikaator määratakse väärtpaberikohustuse lepingulise kestuse alusel. Kestus on ajavahemik lepingu jõustumisest kuni selle lepingulise lõpptähtajani. Aruandva krediidiasutuse emiteeritud võlainstrumentide puhul võetakse kestuse näitamisel aluseks võlainstrumentide lepinguline kustutustähtaeg ning teiste väärtpaberikohustuste puhul nende lepinguline kestus. Lepingu muudatuse korral (nt lepingu pikendamine) arvestatakse lepingu tähtaega lisades esialgsele tähtajale pikendamise tähtaja (st lepingu kestus on esialgse lepingu algusest pikendamise lõpuni). 11) Aastaintressimäär Siin näidatakse aruandereal märgitud aruandva krediidiasutuse emiteeritud võlainstrumentide diskontomäär aastaprotsentides ja esitatakse formaadis intressimäär jagatud sajaga (i/100). Teiste väärtpaberikohustuste puhul märgitakse identifikaatoriks 0 (null). 12) Kogus Siin näidatakse, mitu väärtpaberit on summeeritud aruanderea neljateistkümnendas veerus „Väärtpaberikohustuse käive”. Kogus näidatakse tükkides. Varasematel aruandeperioodidel krediidiasutuse emiteeritud võlainstrumentidega (v.a rahaturuinstrument) seotud lepingute tingimuste muudatuste korral võetakse koguse määramisel aluseks muudetavates lepingutes fikseeritud võlainstrumentide arv. 13) Nimiväärtus Siin näidatakse aruandereal kajastatud väärtpaberikohustuse aluseks olevate väärtpaberite nimiväärtus. Nimiväärtus näidatakse aruande valuutas ühe väärtpaberi kohta. 14) Väärtpaberikohustuse käive Siin näidatakse rahavoo toimumisel väärtpaberikohustuse kreeditkäive aruandeperioodil. Varasematel perioodidel krediidiasutuse emiteeritud võlainstrumentidega (v.a rahaturuinstrument) seotud lepingute tingimuste muudatuste korral, kui ei toimunud täiendavat rahavoogu, märgitakse väärtpaberkohustuse käibeks 0 (null). Käive näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. Eesti Panga presidendi 30. juuni 2009. a määruse nr 4 „Eesti Panga presidendi 13. juuli 2007. a määruse nr 9 „Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine“ muutmine“ lisa 9 Eesti Panga presidendi 13. juuli 2007. a määruse nr 9 „Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine” lisa 10 Väärtpaberikohustuste jääkide aruanne 1. Aruande valdkond 1.1 Krediidiasutuse bilansis kohustusekirjetel kajastatavate võlainstrumentide ja muude väärtpaberites väljenduvate kohustuste (edaspidi väärtpaberikohustused) aruandeperioodi lõpu jäägid. 1.2 Bilansist eemaldatud aruandva krediidiasutuse emiteeritud võlainstrumentidega seotud tekkepõhise intressikohustuse aruandeperioodi lõpu jäägid. 2. Andmete summeerimise üldnõuded Ühe reana näidatakse nende väärtpaberikohustuste aluseks olevate väärtpaberite koguste ja väärtpaberikohustuste jääkide ning tekkepõhise intressi summa, mille identifikaatorid langevad kokku. Intressikohustuse puhul näidatakse aruandereal väärtpaber, millega kohustus on seotud. 3. Aruanderea struktuur 1) väärtpaberikohustuse liik 2) väärtpaberikohustuse rühm 3) aruande valuuta kood 4) riigi kood 5) klient 6) rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused, kesksed vastaspooled või väärtpaberistajad 7) väärtpaberi emitent 8) ISIN-kood 9) noteering 10) tähtaeg 11) aastaintressimäär 12) kogus 13) nimiväärtus 14) väärtpaberikohustuse jääk 15) tekkepõhine intress 1) Väärtpaberikohustuse liigi identifikaatorid Rahaturuinstrument 1 Allutatud võlainstrument 7 Muu võlainstrument 2 Aktsia 3 Osa 4 Tuletisinstrument 5 Hübriidvõlainstrument 8 Muu väärtpaber 6 Siin näidatakse väärtpaber, milles krediidiasutusel väärtpaberikohustus tekkis. Väärtpaberikohustuse liigi „Muu võlainstrument” all näidatakse muuhulgas aruandva krediidiasutuse emiteeritud võlainstrumendid, mis ei ole allutatud võlainstrumendid ega hübriidvõlainstrumendid. 2) Väärtpaberikohustuse rühma identifikaatorid Kauplemiseks hoitavad finantskohustused 1 Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande 2 Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatavad finantskohustused 3 Ülekantud finantsvaradega seotud finantskohustused 4 Tuletisinstrumendid - riskimaandamise arvestus 5 Siin näidatakse, millisesse finantskohustuste rühma liigitub aruandereal näidatud väärtpaberikohustus bilansi koostamise metoodika alusel. 3) Aruande valuuta kood Siin näidatakse valuuta, milles väärtpaberikohustus on lepingus fikseeritud. Kui lepingu kohaselt võib väärtpaberikohustuse tagasimakse suurus teatud valuuta kursi muutusest tulenevalt muutuda, siis näidatakse siin valuuta, mille kursist tagasimakse suurus sõltub. Näiteks, kui väärtpaberikohustuse aluseks oleva väärtpaberi nimiväärtuse valuuta on Eesti kroon ja tagasimaksmise summa on seotud Eesti krooni ja mõne muu valuuta (nt EUR) tagasimaksmise hetkel kehtiva kursiga, näidatakse väärtpaberikohustuse aruande valuutana seotud valuutat (antud juhul EUR). Väärtpaberikohustuse liigi „Tuletisinstrument” puhul on aruande valuutaks EEK. 4) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Väärtpaberikohustuse liigi „Tuletisinstrument” puhul märgitakse siin tehingu teise poole riigi kood. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. 5) Kliendi identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Kindlustusandja ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Keskpank 12 Siin näidatakse klient, kelle ees krediidiasutusel väärtpaberikohustus tekkis. Aruandva krediidiasutuse emiteeritud võlainstrumentide puhul määratakse kliendi identifikaator väärtpaberi esmase ostja alusel. Väärtpaberikohustuse liigi „Tuletisinstrument” puhul märgitakse kliendi identifikaatoriks 0 (null). 6) Rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste, kesksete vastaspoolte või väärtpaberistajate identifikaatorid Krediidiasutused 1 Rahaturufondid 2 Muud rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused 3 Keskne vastaspool 4 Väärtpaberistaja 5 Siin näidatakse kliendi liikide „Muu finantseerimisasutus”, „Krediidiasutus” ja „Keskpank“ puhul kliendi kuuluvus rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste (RFA) nimekirja (identifikaatorid 1−3) või kliendi liigi „Muu finantseerimisasutus“ puhul see, kas tegemist on keskse vastaspoole või väärtpaberistajaga (identifikaatorid 4 ja 5). Ülejäänud kliendi liikide puhul on identifikaatoriks 0 (null). Kliendi liigitamisel RFA-ks lähtutakse Euroopa Liidu RFA-de nimekirjast, mis on avaldatud Euroopa Keskpanga koduleheküljel http://www.ecb.int/stats/money/mfi/elegass/html/index.en.html (alajaotused „Search the database” ja „Download dataset”). Kliendi liigi „Keskpank” puhul märgitakse RFA identifikaatoriks „Muud rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused”. 7) Väärtpaberi emitendi identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Kindlustusandja ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Keskpank 12 Siin näidatakse emitent, kelle emiteeritud väärtpaberites tekkis krediidiasutusel väärtpaberikohustus. Väärtpaberikohustuse liigi „Tuletisinstrument” puhul on emitendiks tehingu teine pool. Aruandva krediidiasutuse emiteeritud võlainstrumentide puhul märgitakse emitendi identifikaatoriks 0 (null). 8) ISIN-kood Siin näidatakse aruandereal kajastatud väärtpaberikohustuse aluseks oleva väärtpaberi ISIN-kood. Kui väärtpaberil ISIN-kood puudub või seda ei ole võimalik määrata, näidatakse ISIN-koodina XX. Samuti märgitakse väärtpaberikohustuse liigi „Tuletisinstrument” puhul ISIN-koodiks XX. 9) Noteering Ei ole noteeritud 0 Noteeritud 1 Kui aruandereal näidatud väärtpaberikohustuse aluseks olev väärtpaber (v.a tuletisinstrument ja intressikohustus) on noteeritud väärtpaberite reguleeritud turul, on selle noteeringuks „Noteeritud”. Ülejäänud väärtpaberite puhul (s.o noteerimata väärtpaberid, kõik tuletisinstrumendid ja intressikohustus) on noteeringuks „Ei ole noteeritud”. 10) Tähtaja identifikaatorid Tähtajata 1 Nõudmiseni 2 kuni 1 kuu 11 1 kuni 3 kuud 29 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 4 aastat 36 4 kuni 5 aastat 37 5 kuni 10 aastat 9 10 kuni 15 aastat 43 15 kuni 20 aastat 44 20 kuni 25 aastat 45 25 kuni 30 aastat 48 30 kuni 35 aastat 49 35 kuni 40 aastat 50 Üle 40 aasta 51 Tähtaja identifikaator määratakse väärtpaberikohustuse lepingulise kestuse alusel. Kestus on ajavahemik lepingu jõustumisest kuni lepingu lõpptähtajani. Aruandva krediidiasutuse emiteeritud võlainstrumentide puhul võetakse kestuse näitamisel aluseks võlainstrumentide lepinguline kustutustähtaeg ning teiste väärtpaberikohustuste puhul, pöördrepo-tehingute ja nendega sarnaste tehingute nagu väärtpaberite laenamise ja ostu/tagasimüügi tehingud jms, lepinguline kestus. Intressikohustuse puhul märgitakse tähtajaks „Tähtajata”. 11) Aastaintressimäär Siin näidatakse aruandereal märgitud aruandva krediidiasutuse emiteeritud võlainstrumentide diskontomäär aastaprotsentides ja esitatakse formaadis intressimäär jagatud sajaga (i/100). Väärtpaberikohustuste teiste liikide ja intressikohustuse puhul märgitakse identifikaatoriks 0 (null). 12) Kogus Siin näidatakse, mitu väärtpaberit on summeeritud aruanderea neljateistkümnendas veerus „Väärtpaberikohustuse jääk”. Kogus näidatakse tükkides. Väärtpaberikohustuse liigi „Tuletisinstrument” ja intressikohustuse puhul märgitakse koguseks 0 (null). 13) Nimiväärtus Siin näidatakse aruandereal kajastatud väärtpaberikohustuse aluseks olevate väärtpaberite nimiväärtus. Nimiväärtus näidatakse aruande valuutas ühe väärtpaberi kohta. Väärtpaberikohustuse liigi „Tuletisinstrument” ja intressikohustuse puhul märgitakse nimiväärtuseks 0 (null). 14) Väärtpaberikohustuse jääk Siin näidatakse identifikaatoritele vastava väärtpaberikohustuse jääk bilansilises väärtuses aruandeperioodi lõpus ilma tekkepõhise intressita. Jääk näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. Intressikohustuse puhul märgitakse väärtpaberikohustuse jäägiks 0 (null). 15) Tekkepõhine intress Siin näidatakse aruandva krediidiasutuse emiteeritud võlainstrumentide puhul tekkepõhiselt arvestatud, kuid aruandeperioodi lõpuks tasumata intress. Intress näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. Teiste väärtpaberikohustuste puhul näidatakse tekkepõhiseks intressiks 0 (null). Eesti Panga presidendi 30. juuni 2009. a määruse nr 4 „Eesti Panga presidendi 13. juuli 2007. a määruse nr 9 „Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine“ muutmine“ lisa 10 Eesti Panga presidendi 13. juuli 2007. a määruse nr 9 „Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine” lisa 11 Immateriaalse vara ja materiaalse põhivara arvestuse aruanne 1. Aruande valdkond Krediidiasutuse bilansis kajastatava immateriaalse vara ja materiaalse põhivara (edaspidi põhivara) jäägid, aruandeperioodil soetatud ja müüdud põhivara, tehtud kulutused põhivara parenduseks, põhivara ümberhindlus, põhivara kulum ning põhivara turuväärtus. Andmed esitatakse tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. 2. Aruande struktuur 1) Kirje liik 2) Jääkmaksumus eelneva kvartali lõpus 3) Soetatud põhivara soetusmaksumuses 4) Müüdud põhivara jääkmaksumuses 5) Kulutused põhivara parenduseks 6) Põhivara ümberhindlus 7) Põhivara kulum 8) Jääkmaksumus aruandekvartali lõpus 9) Turuväärtus 1) Kirje liigi identifikaatorid Kirje nimetus Identifikaator Immateriaalne vara 700 Asutamiskulud 701 Firmaväärtus 702 Arendusväljaminekud 703 Ettemaksed immateriaalse põhivara eest 713 Muu immateriaalne vara 704 Materiaalne põhivara 705 sh põhivara välismaal 714 Maa ja ehitised 706 sh maa ja ehitised oma vajaduseks 707 Arvutid 709 Autod 710 Ettemaksed materiaalse põhivara eest 711 Muu materiaalne põhivara 712 2) Jääkmaksumus eelneva kvartali lõpus Siin näidatakse krediidiasutuse põhivara aruandekvartalile eelneva kvartali lõpus bilansilises jääkmaksumuses. Vastavat liiki põhivara puudumisel märgitakse väärtuseks 0 (null). 3) Soetatud põhivara soetusmaksumuses Siin näidatakse aruandekvartali jooksul krediidiasutuse soetatud põhivara soetusmaksumuses. Kui aruandekvartali jooksul ei soetatud põhivara, märgitakse väärtuseks 0 (null). Kui aruandeperioodil soetatud põhivara soetamiseks tehti eelneval aruandeperioodil ettemakse, tuleb topeltarvestuse vältimiseks ettemakse summa näidata aruanderea antud positsioonil miinusmärgiga ja soetatud vara vastaval kirjel koguväärtuses. 4) Müüdud põhivara jääkmaksumuses Siin näidatakse aruandekvartali jooksul krediidiasutuse müüdud põhivara jääkväärtuses. Kui aruandekvartali jooksul ei müüdud põhivara, märgitakse väärtuseks 0 (null). 5) Kulutused põhivara parenduseks Siin näidatakse aruandekvartali jooksul krediidiasutuse tehtud põhivara maksumust suurendavad parendused, remont ja hooldus, kui need on kooskõlas materiaalse põhivara mõiste ja vara bilansis kajastamise kriteeriumidega. Kui aruandekvartali jooksul ei tehtud kulutusi põhivara parendamiseks, märgitakse väärtuseks 0 (null). 6) Põhivara ümberhindlus Siin näidatakse aruandekvartali jooksul krediidiasutuse tehtud põhivara ümberhindlus. Põhivara allahindlus näidatakse negatiivse väärtusena ja üleshindlus positiivse väärtusena. Kui aruandekvartali jooksul põhivara ümber ei hinnatud, märgitakse väärtuseks 0 (null). 7) Põhivara kulum Siin näidatakse aruandekvartali jooksul põhivaralt arvestatud kulum. Põhivara puhul, mida ei amortiseerita, märgitakse väärtuseks 0 (null). 8) Jääkmaksumus aruandekvartali lõpus Siin näidatakse krediidiasutuse põhivara aruandekvartali lõpus bilansilises jääkmaksumuses (Jääkmaksumus aruandekvartali lõpus = Jääkmaksumus eelneva kvartali lõpus + Soetatud põhivara soetusmaksumuses – Müüdud põhivara jääkmaksumuses + Kulutused põhivara parenduseks + Põhivara ümberhindlus – Põhivara kulum). Kui aruandekvartali lõpus puudus krediidiastusel mingit liiki põhivara, märgitakse väärtuseks 0 (null). 9) Turuväärtus Siin näidatakse krediidiasutuse põhivara väärtus, millega oleks võimalik põhivara turul realiseerida. Täidetakse üks kord aastas aruandes, mille aruandeperioodi lõpp langeb kokku aruandeaasta lõpuga. Aruannetes, mille aruandeperioodi lõpp ei lange kokku aruandeaasta lõpuga, märgitakse väärtuseks 0 (null). Samuti märgitakse väärtuseks 0 (null), kui põhivaral puudub turuväärtus. Eesti Panga presidendi 30. juuni 2009. a määruse nr 4 „Eesti Panga presidendi 13. juuli 2007. a määruse nr 9 „Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine“ muutmine“ lisa 11 Eesti Panga presidendi 13. juuli 2007. a määruse nr 9 „Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine” lisa 12 Laenujääkide kvartaliaruanne 1. Aruande valdkond Krediidiasutuse bilansis varakirjetel kajastatavate laenude ja hoiuste (edaspidi laenud) aruandeperioodi lõpu jäägid. 2. Andmete summeerimise üldnõuded Ühe reana näidatakse nende laenude lepingulised jäägid, mille identifikaatorid langevad kokku. 3. Aruanderea struktuur 1) laenu liik 2) aruande valuuta kood 3) riigi kood 4) klient 5) lepinguline tähtaeg 6) järelejäänud tähtaeg 7) intressimäära järgmise ülevaatamiseni järelejäänud periood 8) laenu lepinguline jääk 9) intressimäära tüüp 1) Laenu liigi identifikaatorid Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen 1 Muu intressimäära piiranguga laen 5 Arvelduskrediit 9 Krediitkaardilaen 10 Sündikaatlaen 12 Allutatud laen 6 Pöördrepo-tehing 7 Muu laen 3 Muu nõue 4 Laenu liigi „Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen” all näidatakse muuhulgas kõik riigi tagatud õppelaenud. Muud õppelaenud näidatakse laenu liigi „Muu laen” all. Laenu liigi „Muu nõue” all näidatakse kõik aruande valdkonda kuuluvad nõuded, mis ei ole laenud ega pöördrepo-tehingud (nt üleööhoiused, hoiused keskpankades ja finantseerimisasutustes). 2) Aruande valuuta kood Siin näidatakse valuuta, milles laenusumma on laenulepingus fikseeritud. Kui lepingu kohaselt võib laenu tagasimakse suurus teatud valuuta kursi muutusest tulenevalt muutuda, siis näidatakse siin valuuta, mille kursist tagasimakse suurus sõltub. Näiteks, kui laenu lepinguline valuuta on Eesti kroon ja laenu tagasimaksmise summa on seotud Eesti krooni ja mõne muu valuuta (nt EUR) tagasimaksmise hetkel kehtiva kursiga, näidatakse laenu aruande valuutana seotud valuutat (antud juhul EUR). 3) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. 4) Kliendi identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Kindlustusandja ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Keskpank 12 5) Lepingulise tähtaja identifikaatorid Tähtajata 1 Nõudmiseni 2 kuni 1 kuu 11 1 kuni 3 kuud 29 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 4 aastat 36 4 kuni 5 aastat 37 5 kuni 10 aastat 9 10 kuni 15 aastat 43 15 kuni 20 aastat 44 20 kuni 25 aastat 45 25 kuni 30 aastat 48 30 kuni 35 aastat 49 35 kuni 40 aastat 50 Üle 40 aasta 51 Identifikaator määratakse laenu lepingulise tähtaja alusel, seda ka siis, kui laenusumma makstakse välja osade kaupa. Laenulepingu muudatuste korral, kui nende tulemusena muutub laenu lepinguline tähtaeg üle 20% esialgsest tähtajast, tuleb laenu lepingulist tähtaega kajastada sarnaselt uue lepinguga (st lepingu muudatuse kuupäevast laenulepingu lõpuni). 6) Järelejäänud tähtaja identifikaatorid Tähtajata 1 kuni 1 aasta 31 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 5 aastat 24 5 kuni 10 aastat 9 10 kuni 20 aastat 52 20 kuni 30 aastat 53 üle 30 aasta 54 Identifikaator määratakse aruandeperioodi lõpust laenulepingu lõpptähtajani järelejäänud ajavahemiku alusel. 7) Intressimäära järgmise ülevaatamiseni järelejäänud perioodi identifikaatorid Kuni 1 aasta 31 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 5 aastat 24 üle 5 aasta 25 Siin näidatakse ajavahemikku aruandeperioodist järgmise intressimäära ülevaatamise tähtajani. Näiteks kui laenulepingu sõlmimisel lepitakse kokku, et intressimäär vaadatakse üle iga 6 kuu tagant ja viimati muudeti intressimäära eelmisel kuul, on intressimäära järgmise ülevaatamiseni järelejäänud periood 5 kuud (ehk järgmine kord vaadatakse selle laenu intressimäär üle 5 kuu pärast). Fikseeritud ja ujuva intressimäära kombinatsiooni kasutamisel on intressimäära järgmise ülevaatamiseni järelejäänud periood ajavahemik aruandeperioodist kuni intressimäära ujuvaks muutumise kuupäevani. Ujuva intressimäära kasutamisel näidatakse intressimäära järgmise ülevaatamiseni järelejäänud perioodina ajavahemik aruandeperioodist kuni intressimäära järgmise võimaliku ülevaatamise kuupäevani. Intressimäära tüübi „Fikseeritud” puhul märgitakse intressimäära järgmise ülevaatamiseni järelejäänud perioodi identifikaatoriks 0 (null). 8) Laenu lepinguline jääk Siin näidatakse identifikaatoritele vastava laenu jääk lepingulises väärtuses (st arvestamata sisemise intressimäära mõju) aruandeperioodi lõpus ilma tekkepõhise intressita. Jääk näidatakse bruto-põhimõttel (st ilma allahindluseta) aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. 9) Intressimäära tüübi identifikaatorid Fikseeritud 1 Ujuv 2 Intressimäära tüüp on „Fikseeritud”, kui intressimäär lepitakse kokku laenulepingu sõlmimisel ning seda ei saa hiljem muuta. Ülejäänud juhtudel, sh siis, kui laen on esialgu fikseeritud intressimääraga, kuid teatud aja möödudes muutub see ujuvaks (või vastupidi), märgitakse intressimäära tüübiks „Ujuv”.