Narva Linnavolikogu — Munitsipaaleluruumide üürile andmise ja kasutamise kord — KO, 109, 1495

Määrus kehtestakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 6 ning elamuseaduse § 8 punktide 1 ja 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Määruse reguleerimis- ja kasutusala ning eesmärk (1) Käesolev määrus (edaspidi kord) määratleb Narva linna omandis olevate eluruumide üürile andmise ja kasutamise tingimused, põhimõtted ja korra. (2) Korra eesmärk on luua võimalus munitsipaaleluruumide üürile andmiseks eluaset vajavatele isikutele. (3) Käesoleva korraga reguleerimata juhtudel tuleb juhinduda tsiviilseadustiku üldosa seadusest, võlaõigusseadusest, elamuseadusest, omandireformi aluste seadusest, asjaõigusseadusest, korteriomandiseadusest, korteriühistuseadusest ning teistest eluasemesuhteid reguleerivatest seadustest ja kohaliku omavalitsuse õigusaktidest. (4) Käesolevat korda ei rakendata sotsiaaleluruumide kasutusse andmisel sotsiaalteenusena. § 2. Mõisted (1) Käesolevas korras on kasutatud järgmisi mõisteid: 1) Munitsipaaleluruum (edaspidi munitsipaaleluruum või eluruum) – Narva linna omandis olev eluruum, s.o munitsipaalkorter või munitsipaalelamispind, mida kasutatakse alaliseks elamiseks ning mida ei ole tunnistatud sotsiaaleluruumiks. 2) Munitsipaalkorter – Narva linna omandis olev ehituslikult tegelikkuses piiritletud alaliseks omaette elamiseks kasutav eluruum, mida ei ole tunnistatud sotsiaaleluruumiks. 3) Мunitsipaalelamispind – Narva linna omandis olev eluruum ühiselamutüüpi majades, mida ei ole tunnistatud sotsiaaleluruumiks. 4) Ühine munitsipaaleluruum (edaspidi ka ühine eluruum) – mitmest toast koosnev munitsipaalkorter, millest iga või mitut tuba kasutatakse eraldi munitsipaaleluruumi üürilepingu alusel. 5) Üürnik – isik, kellega Narva Linnavalitsuse korralduse alusel sõlmitakse munitsipaaleluruumi üürileping. 6) Munitsipaaleluruumi üürileping (edaspidi üürileping) – munitsipaaleluruumi üürileandja ja üürniku vahel kirjalikus vormis sõlmitav leping, mille tingimused on kinnitanud Narva Linnavalitsus (edaspidi ka linnavalitsus). 7) Munitsipaalelamufondi haldaja (edaspidi haldaja) – isik, kellele on asjaomase lepingu alusel üle antud Narva linna omandis oleva munitsipaaleluruumide haldamine. 8) Munitsipaaleluruumi üürimist taotlejana arvele võetud isik (edaspidi arvelevõetud isik) – isik, kes on Narva Linnavalitsuse eluasemekomisjoni otsusega võetud arvele munitsipaalkorteri või munitsipaalelamispinna üürimist taotleva isikuna. 9) Munitsipaaleluruumi üürimist taotlejatena arvele võetud isikute register (edaspidi register) – register, kus peetakse arvestust ja kuhu sisestatakse andmed isikute kohta, kes on Narva Linnavalitsuse eluasemekomisjoni otsusega võetud arvele munitsipaalkorteri või munitsipaalelamispinna üürimist taotlevate isikutena. 10) Narva Linnavalitsuse eluasemekomisjon (edaspidi eluasemekomisjon) – Narva Linnavalitsuse korralduse alusel loodud alaline komisjon, mille ülesanne on Narva linna elamumajandust puudutavate küsimuste läbivaatamine ja lahendamine. Komisjoni pädevus on täpsemalt määratletud Narva Linnavalitsuse eluasemekomisjoni põhimääruses. § 3. Munitsipaaleluruumide üürile andmise põhimõtted (1) Käesolevas korras kehtestatud tingimustele ja nõuetele vastavad isikud võivad taotleda munitsipaaleluruumi üürimist. Selleks peavad nad esitama vastavasisulise avalduse, mille rahuldamise korral võetakse nad arvele munitsipaaleluruumi (so munitsipaalkorteri või munitsipaalelamispinna) üürimist taotlevate isikutena. (2) Munitsipaaleluruumid antakse arvelevõetud isikutele üürile juhul, kui isiku või isikute arvel olemise alus pole eluruumi üürile andmise hetkeks ära langenud. (3) Munitsipaaleluruumid antakse üürile järjekorra alusel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 5, 6 ja 7 nimetatud juhtudel, eluruumidele esitatavatele nõuetele ja arvele võetud isikute vajadustele vastavate asustamata või vabanenud munitsipaaleluruumide olemasolul. (4) Munitsipaaleluruumid antakse üürile: 1) munitsipaalkorteri üürimist taotlevatele arvelevõetud isikutele, 2) munitsipaalelamispinna üürimist taotlevatele arvelevõetud isikutele, 3) ühise eluruumi ümbermajutamise ja asustamise korral, 4) munitsipaalkorteri üürile andmise korral, kui üüritav üks munitsipaalkorter vahetatakse teise vastu, lähtudes avalikest huvidest, 5) muudel juhtudel, lähtudes Narva linna huvidest. (5) Eesmajärjekorras antakse munitsipaalelamispind üürile käesoleva korra § 4 punktides 2 ja 5 nimetatud isikutele. (6) Munitsipaaleluruumid antakse üürile väljaspool järjekorda vastavalt sobivate eluruumide olemasolule: 1) ühise eluruumide ümbermajutamise või nende asustamise korral, 2) Narva linna huvidest lähtudes. (7) Munitsipaalelamispinna võib väljaspool järjekorda üürile anda üürnike ümberasumise korral ühelt munitsipaalelamispinnalt teisele, lähtudes mõjuvatest sotsiaalsetest põhjustest. 2. peatükk MUNITSIPAALELURUUMI ÜÜRIMISE TAOTLEMINE § 4. Munitsipaalelamispinna üürimise taotlemine (1) Munitsipaalelamispinna üürimist võivad taotleda isikud ja pered, kes on taotluse esitamise hetkel: 1) isikud, kelle seaduslikul alusel kasutatav eluruum on vääramatu jõu tagajärjel muutunud elamiskõlbmatuks. Vääramatuks jõuks loetakse erakorralisi sündmusi (tulekahju, torm, plahvatus jne), mida nad ei võinud ette näha ega saanud mõistlike tegevustega vältida ning mille tekkimise eest nad ei vastuta; 2) orvud või vanemliku hoolitsuseta jäänud isikud, kes pöörduvad tagasi Narvasse või lahkuvad hooldusasutusest, sugulaste, hooldajate või eestkostjate juurest, samuti pärast õppimist õppeasutuses, kui endisesse eluruumi asumine on võimatu – kahe aasta jooksul pärast asjaomasest asutusest või neid hooldanud isikute juurest lahkumist, 3) üksikud pensionärid või puuetega inimesed, kellel puuduvad seadusjärgseid ülalpidajaid, kui neil puudub muu alaline elukoht; 4) vähekindlustatud isikud ja pered; 5) isikud või pered, kes on munitsipaalkorteri üürilepingu vabatahtlikult üles ütelnud ning tagastanud selle üürileandjale; 6) munitsipaaleluruumidest kohtuotsusega väljatõstetud isikud ja perekonnad – kahe aasta jooksul alates väljatõstmisest; 7) kinnipidamisasutusest vabanenud või ennetähtaegselt vabastatud isikud, kes enne kinnipidamisasutusse paigutamist elasid ja olid registreeritud Narvas ja kellel taotlemise hetkel puudub eelnev elukoht – ühe aasta jooksul pärast kinnipidamisasutusest vabanemist; 8) teised isikud muudel sotsiaalsetel põhjustel. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikud ja nende pereliikmed, kes soovivad ühiselt üürida munitsipaalelamispinda, peavad vastama taotlemise hetkel järgmistele nõuetele: 1) nende elukoha andmed olid kantud Narva rahvastikuregistrisse vähemalt viimased viis aastat, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud isikud, kui nad olid suunatud hooldusasutusse, sugulaste, hooldajate või eestkostjate juurde Narvast; 2) nende omandis pole elamiskõlblikku vallasvara ja/või kinnisvara või puudub seaduslik õigus neid kasutada. § 5. Munitsipaalkorteri üürimise taotlemine (1) Munitsipaalkorteri üürimist võivad taotleda isikud ja pered, kes on taotluse esitamise hetkel: 1) paljulapseline pere, kes kasvatab või hooldab kolme ja enamat kuni 18-aastast last või kelle ülalpidamisel on seal hulgas kuni 24-aastaseid lapsi, ning kes elab eluruumis, kus iga pereliikme kohta on alla 6 m2 elamispinda; 2) kuni 18-aastaste lastega pere, kes kasutab üürilepingu alusel munitsipaalelamispinda rohkem kui viis aastat ning kellel on ühe pereliikme kohta alla 8 m2 elamispinda; 3) puuetega isikud, kelle töövõimetusprotsent on 80–100% ning kes kasutab üürilepingu alusel munitsipaalelamispinda rohkem kui viis aastat; 4) pere, kes kasvatab või hooldab puuetega lapse, kelle töövõimetusprotsent on 80–100%, ning kasutab üürilepingu alusel munitsipaalelamispinda rohkem kui viis aastat ja kellel on ühe pereliikme kohta alla 8 m2 elamispinda. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikud ja nende pereliikmed, kes soovivad ühiselt üürida munitsipaalkorterit, peavad taotlemise hetkel vastama järgmistele nõuetele: 1) nende elukoha andmed olid kantud Narva rahvastikuregistrisse vähemalt viimased viis aastat; 2) nende omandis pole elamiskõlblikku vallasvara ja/või kinnisvara või puudub seaduslik õigus neid kasutada; 3) juhul, kui taotlejad on munitsipaaleluruumi üürnikud, ei tohi nendel olla võlgnevust üüri ja kõrvalkulude osas ning esineda kehtestatud munitsipaaleluruumide sisekorra eeskirja rikkumisi. § 6. Avalduste esitamise kord (1) Munitsipaaleluruumi üürimist taotlevate isikute arvele võtmiseks peab isik (edaspidi taotleja) esitama kirjaliku avalduse (edaspidi avaldus) ja lisama sellele koopiad dokumentidest vastavalt eluasemekomisjoni kinnitatud vormile ja loetelule. (2) Avaldus esitatakse isiklikult või seadusliku või volitatud esindaja kaudu. (3) Kui munitsipaaleluruumi vajatakse elamiseks perele, allkirjastavad avalduse ja kinnitavad avalduses märgitud andmed kõik täisealised pereliikmed või nende seaduslikud esindajad. (4) Avalduses peavad olema ära näidatud otsustamiseks vajalikud andmed, sealhulgas: 1) isiku- ja kontaktandmed taotleja ja pereliikmete kohta, kes taotlevad koos taotlejaga eluruumi üürimist; 2) andmed tegeliku elukoha ja taotlemise hetkel elamiseks kasutatava eluaseme kohta; 3) andmed taotleja ja tema pereliikmete eelnevate elukohtade kohta; 4) munitsipaaleluruumi üürimise taotluse põhjendus; 5) muud vajalikud andmed. § 7. Avalduste menetlemine (1) Avaldused munitsipaaleluruumi üürimist taotlevate isikutena arvele võtmiseks vaatab läbi eluasemekomisjon ja langetab vastava otsuse. (2) Avalduste menetlemise ja läbivaatamise kord on määratletud eluasemekomisjoni põhimääruses. (3) Avalduse rahuldamise korral võetakse isik ja tema pereliikmed, kes taotlevad koos taotlejaga eluruumi üürimist, arvele avalduse esitamise kuupäevaga. (4) Käesoleva korra paragrahvi 4 lõike 1 punktides 3, 4 ja 7 ning paragrahvi 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud isikuid ja peresid ei võeta arvele juhul, kui nad on munitsipaaleluruumi üürimise taotlemise hetkeks vabatahtlikult oma elamistingimusi halvendanud: 1) senikasutatud eluruumi müügi või vahetuse teel, 2) kasutatavasse eluruumi teiste isikute majutamise teel, välja arvatud abikaasa ja alaealised lapsed ja töövõimetuid vanemaid. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul võivad isikud taotleda eluruumi üürimist mitte varem kui 5 aastat pärast elamistingimusi halvenemist. § 8. Arvestuse pidamine munitsipaaleluruumide üürimist taotlevate isikute üle (1) Arvelevõetud isikuteandmed kantakse registrisse. (2) Arvelevõetud isikuteregistrit peab haldaja. (3) Registrisse peavad olema kantud vähemalt järgmised andmed: 1) munitsipaaleluruumi üürimist taotlejatena arvelevõetud isikute perekonna- ja eesnimed; 2) sünniajad või isikukoodid; 3) taotletava eluruumi liik ja iseloomustus (munitsipaalkorter või munitsipaalelamispind); 4) arvele võtmise kuupäev; 5) muud otsustamiseks vajalikud ja olulised andmed. (4) Arvelevõetud isikute registrit jaarvestust peetakse eraldi: 1) munitsipaalelamispinna üürimist taotlevate isikute kohta, 2) munitsipaalkorteri üürimist taotlevate isikute kohta. (5) Registri järjekorranumber omistatakse taotlejale taotluse esitamise kuupäevast lähtudes pärast eluasemekomisjoni otsuse langetamist avalduse rahuldamise kohta. (6) Igal aastal 1. aprilli seisuga toimub registriandmete ja järjekorranumbrite korrigeerimine. § 9. Arvelevõetud isikute andmete uuendamine (1) Arvelevõetud isikud on kohustatud: 1) teavitama haldajat munitsipaaleluruumi üürimist taotlevate isikutena arvelevõtmise aluseks olevate asjaolude muutumisest või äralangemisest ühe kuu jooksul alates asjaolude tekkimisest; 2) teavitama viivitamatult arvel olevate isiku- või kontaktandmete muutumisest; 3) kinnitama iga aasta 1. märtsiks munitsipaaleluruumi üürile võtmist taotlevate isikute arvel olemise alust kirjalikult postiga või isiklikult haldaja juures. § 10. Arvelt maha võtmine (1) Arvelevõetud isikud võetakse arvelt maha järgmistel põhjustel: 1) munitsipaaleluruumi üürimist taotlevate isikute arvel olemise aluseks olevate asjaolude äralangemine; 2) arvelevõetud isiku alusetu keeldumine talle pakutud vabast munitsipaaleluruumist juhul, kui see vastab eluruumidele esitatavatele nõuetele ning isiku ja tema perekonna vajadustele; 3) isiku poolt tegelikkusele mittevastavate andmete esitamine, mis on arvelevõtmise otsustamisel määrava tähendusega; 4) arvelevõetud isiku keeldumine üürilepingu sõlmimisest juhul, kui talle pakutud eluruum vastab eluruumidele esitatavatele nõuetele ning taotleja ja tema perekonna vajadustele; 5) käesoleva korra paragrahvi 9 lõike 1 punktis 3 sätestatud kohustuste mõjuva põhjuseta täitmata jätmine; 6) isikule munitsipaaleluruumi üürile andmine; 7) arvelevõetud isiku isikliku avalduse alusel; 8) seoses Narva linnast lahkumisega teisse elukohta; 9) elamiskõlblikku vallasvara või kinnisvara omandamine; 10)kui arvelevõetud isik ei täida õigeaegselt § 12 punktis 2 kehtestatud kohustus; 11) isiku arvelt maha võtmise aluseks olevate oluliste asjaolude ilmnemine. (2) Isiku või isikute arvelt maha võtmist käsitleb ja vastavasisulise otsuse langetab eluasemekomisjon. (3) Haldaja kustutab isiku registrist eluasemekomisjoni otsuse alusel, millest isikut teavitatakse ühe kuu jooksul alates otsuse langetamise kuupäevast. 3. peatükk MUNITSIPAALELURUUMIDE ÜÜRILE ANDMINE § 11. Munitsipaaleluruumide üürile andmise tingimused (1) Eluruumid antakse isikutele ja peredele alaliseks elamiseks nendega sõlmitud üürilepingus sätestatud tähtajaks ja tingimustel. (2) Juhul, kui munitsipaaleluruum antakse üürile isikule ja perele, kes on eluaseme saamise hetkel juba muu munitsipaaleluruumi üürnik, kuulub sõlmitud üürileping koheselt lõpetamisele ning üürnikud on kohustatud eluruumi üürileandjale tagastama. (3) Munitsipaalelamispind antakse üürile kuni viieks aastaks, munitsipaalkorter – kuni viieks aastaks või tähtajatult. Juhul, kui isikul on Eestis tähtajaline elamisluba, sõlmitakse üürileping tähtajaks, mis ei ületa elamisloa kehtivusaega. Eluruumi üürile andmise täpne tähtaeg määratakse kindlaks linnavalitsuse korralduses eluasemekomisjoni ettepaneku alusel. § 12. Eluruumi üürile andmisele eelnevad toimingud (1) Enne arvelevõetud isikule munitsipaaleluruumi üürile andmise küsimuse läbivaatamist teavitab haldaja seda isikut haldajale varasemalt esitatud andmete uuendamise vajadusest. (2) Arvelevõetud isik peab esitama nõutud andmed õigeaegselt. (3) Juhul, kui põhjused isiku või pere arvel olemiseks on ära langenud, siis munitsipaaleluruumi üürile ei anta ning isik võetakse arvelt maha käesoleva korra paragrahvi 10 lõike 1 kohaselt. (4) Juhul, kui põhjused isiku arvel olemiseks ei ole ära langenud, antake isikule ülevaatamiseks asustamata munitsipaaleluruum, mis vastab pere vajadustele ning mida isik taotles. (5) Arvelevõetud isik peab määratud tähtajaks teatama talle pakutud munitsipaaleluruumi üürimise soovist. Kui arvelevõetud isik oli asja ülevaatamisel teadlik või oleks pidanud teadma eluruumi mittevastavusest sellele esitatavatele nõuetele, kuid andis sellele vaatamata oma nõusoleku lepingu sõlmimiseks ning võttis eluruumi vastu, kaotab see isik õiguse üürilepingust taganeda. (6) Kui arvelevõetud isik keeldub talle pakutud munitsipaaleluruumist, mis vastab eluruumidele esitatavatele nõuetele ning isiku ja tema perekonna vajadustele, võetakse isik munitsipaaleluruumi üürimist taotleva isikuna arvelt maha käesoleva korra paragrahvi 10 lõike 1 punkti 2 kohaselt. § 13. Eluruumi üürile andmise otsustamine (1) Otsustuse munitsipaaleluruumi üürile andmise kohta, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul, võtab vastu Narva Linnavalitsus eluasemekomisjoni ettepanekul. Selles peavad olema vähemalt järgmised andmed: 1) isiku, kellele munitsipaaleluruum üürile antakse, perekonna- ja eesnimi ning isikukood, samuti koos selle isikuga eluruumi elama asuvate pereliikmete ees- ja perekonnanimed ning isikukoodid; 2) üürile antava eluruumi aadress, tubade arv, korrus, üldpind; 3) eluruumi üürile andmise tähtaeg; 4) tähtaeg, mille jooksul peab isik sõlmima üürilepingu, ning selle tähtaja mittejärgimise tagajärjed. (2) Narva Linnavalitsuse korraldusest teavitatakse arvelevõetud isikut kirjalikult 10 kalendripäeva jooksul arvates vastavasisulise otsustuse vastuvõtmisest. (3) Otsustuse munitsipaaleluruumi üürile andmise kohta, lähtudes käesoleva korra § 3 lõike 4 punktist 5 võtab vastu Narva Linnavolikogu. § 14. Üürilepingu sõlmimine (1) Isikuga, kelle suhtes linnavalitsus on vastu võtnud eluruumi üürile andmise korralduse, sõlmitakse kirjalik üürileping. (2) Munitsipaaleluruumi üürilepingu tingimused kinnitab Narva Linnavalitsus. (3) Üürilepingu sõlmib haldaja. (4) Üürileping tuleb sõlmida 15 kalendripäeva jooksul arvates isiku teavitamisest korralduse vastuvõtmisest. Juhul, kui isik ei kasuta määratud tähtaja jooksul oma üürilepingu sõlmimise õigust, kaotab ta lepingu sõlmimise ja eluruumi üürimise õiguse ning võetakse munitsipaaleluruumi üürimist taotleva isikuna arvelt maha. Sellisel juhul tunnistatakse linnavalitsuse korraldus eluruumi üürile andmise kohta kehtetuks. § 15. Üürilepingute arvestuse pidamine Haldaja peab sõlmitud üürilepingute arvestust, kontrollib nende täitmist ning vajadusel rakendab õiguskaitsevahendeid. § 16. Üürilepingu pikendamine Tähtajalise üürilepingu kehtivusaja lõppemisel langetab haldaja otsuse tähtaja edasise pikendamise või üürilepingu lõpetamise kohta, võttes arvesse kõiki eluruumi üürimisega seotud asjaolusid. § 17. Üürilepingu lõpetamine (1) Üürileping lõpetatakse üürilepingus ja seaduses sätestatud tingimustel ja alustel. (2) Üürilepingu lõpetamist, eluruumide tagastamist kontrollib ja sellega seotud vajalikud toimingud teeb haldaja. § 18. Toa üürile andmine ühises eluruumis Toa vabanemise korral ühises eluruumis otsustab selle edasise kasutamise (vabanenud toa üürile andmise või ühise eluruumi üürnike ümbermajutamise) eluasemekomisjon. § 19. Munitsipaalelamispinna üürile andmise erisused Munitsipaalelamispinna üürilepingu võib sõlmida haldaja tähtajaga kuni kolmeks kuuks koos kohustusega vabastada elamispind pärast üürilepingu tähtaja lõppemist, kui eluruumi üürimist taotleval isikul puudub võimalus kusagil elada eelneva eluaseme tulekahjus või loodusõnnetuses hävimise tõttu, samuti eelmisest eluruumist väljatõstmise tõttu või munitsipaalkorteri üürilepingu vabatahtliku ülesütlemise tõttu. Käesolevas paragrahvis nimetatud juhtudel langetab otsuse elamispinna üürile andmise ja tähtajalise üürilepingu sõlmimise kohta haldaja. 4. peatükk MUNITSIPAALELURUUMIDE KASUTAMINE ÜÜRILEPINGU ALUSEL § 20. Eluruumi kasutamise üldpõhimõtted (1) Munitsipaaleluruumi üürnik on kohustatud: 1) kasutama eluruumi vastavalt selle sihtotstarbele ehk elamiseks, 2) tasuma kohusetundlikult ja õigeaegselt üüri ja kõrvalkulusid, 3) täitma sõlmitud üürilepingu tingimusi, 4) arvestama teiste majaelanike ja naabrite huvidega. (2) Munitsipaaleluruumi allkasutusse andmine on keelatud. (3) Munitsipaaleluruumi üürileping ning sellest tulenevad õigused ja kohustused ei kuulu üleandmisele kolmandale isikule, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul. (4) Eluruumi üürnik võib haldaja ja täisealiste pereliikmete kirjalikul nõusolekul anda munitsipaaleluruumi üürilepingu ning lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle pereliikmele, kes elab ja kelle elukoht on registreeritud üürinikuga samas eluruumis. (5) Eluruumi üürnikul on õigus majutada haldaja kirjalikul nõusolekul üüritud ruumi oma abikaasat, alaealisi lapsi ja töövõimetuid vanemaid. Teiste isikute majutamise ja elukohajärgse registreerimise küsimus lahendatakse eluasemekomisjoni otsusega ning üürileandja, üüriniku ja kõigi üürnikuga elavate täisealiste pereliikmete kirjalikul nõusolekul. (6) Eluruumi üürniku surma korral kohaldatakse võlaõigusseaduse sätteid. 5. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 21. Korra rakendamine (1) Käesoleva määruse jõustumise hetkel loetakse Narva Linnavolikogu 17.04.1996 määrusega nr 85/37 kinnitatud «Munitsipaaleluruumide eraldamise ja elamistingimuste parandamist vajavate isikute registreerimise eeskirja» kohaselt elamistingimuste parandamist vajavate isikutena arvele võetud isikud munitsipaalkorteri üürimist taotlevate isikutena arvele võetuks vastavalt avalduse/taotluse esitamise kuupäevale. (2) Käesoleva määruse jõustumise hetkel loetakse Narva Linnavolikogu 14.10.1998 määrusega nr 63/31 kinnitatud «Sotsiaaleluruumide andmise ja kasutamise korra Narva linnas» kohaselt sotsiaaleluruumi vajavate isikutena arvele võetud isikud munitsipaalelamispinna üürimist taotlevate isikutena arvele võetuks vastavalt avalduse/taotluse esitamise kuupäevale. (3) Teha linnavalitsuse ülesandeks munitsipaaleluruumi üürimist taotlevate isikute registriandmete ja järjekorranumbrite korrigeerimise korraldamine ning arvelevõetud isikuid toimunud muudatustest teavitamine. (4) Munitsipaaleluruumide üürile andmise ja kasutamisega seotud küsimused, mis ei ole reguleeritud käesoleva korraga, lahendab linnavalitsus. § 22. Kehtivate sotsiaaleluruumide üürilepingute ülevaatamine Sotsiaaleluruumide üürilepingute tähtaja lõppemisel korraldada sotsiaaleluruumi staatuse kehtetuks tunnistamine ja teha sotsiaaleluruumide üürnikele munitsipaaleluruumi üürilepingu sõlmimise ettepanek. Sel juhul lahendab kõik küsimusedeluasemekomisjon. § 23. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 01.07.2009. § 24. Õigusaktide kehtetuks tunnistamine (1) Tunnistada kehtetuks Narva Linnavolikogu 17.04.1996 määrus nr 85/37 «Munitsipaaleluruumide eraldamise ja elamistingimuste parandamist vajavate isikute registreerimise eeskirjade kinnitamise kohta». (2) Tunnistada kehtetuks Narva Linnavolikogu 14.10.1998 määrus nr 63/31 «Sotsiaaleluruumide eraldamise ja kasutamise korra kinnitamise kohta Narvas». § 25. Narva linna omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise korra muutmine (1) Muuta Narva Linnavolikogu 23.12.2004 määrust nr 61/47 «Narva linna omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise kord» järgmiselt: 1) tunnistada kehtetuks punktid 23, 25, 27, 28, 29, 30, 31, 32, 33, 38, 39, 40, 41, 42, 43. Volikogu esimees Mihhail STALNUHHIN