Vabariigi Valitsus — Vabariigi Valitsuse 4. detsembri 2008. a korralduse nr 494 „2009. aasta riiklike statistiliste vaatluste loetelu“ muutmine — RTL, 52, 763

„Riikliku statistika seaduse“ § 3 lõike 2 alusel muuta Vabariigi Valitsuse 4. detsembri 2008. a korralduse nr 494 „2009. aasta riiklike statistiliste vaatluste loetelu“ (RT I 2008, 99, 1410; 2009, 36, 490) punkte 150 ja 152 ning sõnastada need järgmiselt: Jrk nr Vaatluse nimetus Vaatluse kood Vaatlus periood Kogutavad ja kasutatavad andmed 150. Tööjõu-uuring[1] 40701 aasta I. Leibkonnaküsitlus Leibkonna üldandmed: iga liikme sugu, sünniaeg (päev, kuu, aasta), isikukood, seaduslik perekonnaseis (vallaline, pole kunagi abielus olnud; abielus; lahutatud; lesk), kas elab koos seadusliku abikaasaga, kas on vabaabielus; leibkonnaliikmete vahelised sugulussidemed: abikaasa/elukaaslane, laps (ka lapsendatud), kasulaps (sh abikaasa/elukaaslase laps, kes pole bioloogiline laps), vanem, kasuvanem (sh abikaasa/elukaaslase lapsele, kes pole bioloogiline laps), vanavanem (sh vanavanema abikaasa/elukaaslane, kes pole bioloogiline vanavanem), lapselaps (sh lapsendatud või abikaasa/elukaaslase lapselaps, kes pole bioloogiline lapselaps), minia/väimees (sh (kasu)lapse abikaasa/elukaaslane), ämm/äi (sh abikaasa/elukaaslase (kasu)vanem), õde/vend (sh kasuõde/kasuvend), muu sugulane või mittesugulane. Demograafilised andmed: rahvus, kodakondsus, sünniriik, Eestis elamise kestus; kas elab praegu koos leibkonnaga, ajutiselt eraldi, üksinda. II. Isikuküsitlus Töötamine uuringunädalal. Kas on töötatud eelmisel nädalal vähemalt üks tund, kas puudus ajutiselt töölt, ajutiselt töölt puudumise põhjused (puhkus, sundpuhkus, riigipühad, õpingud, täiendus- või ümberõpe, enda haigus või vigastus, rasedus- või sünnituspuhkus, lapsehoolduspuhkus, vajadus hoolitseda laste või hooldamist vajavate täiskasvanute eest, muud isiklikud või perekondlikud põhjused, töögraafik, töövaba hooaeg, streik, töösulg, tellimuste või töö vähesus, remont, rike, materjali või tooraine vähesus, ilmastik, muu), kas eeldab, et saab tööle tagasi pöörduda, kui kaua ajutiselt töölt puudub, kas saab raha eelmisel nädalal töölt puudutud aja eest. Põhitöö. Tööandja (ettevõtte/asutuse) täielik nimi, allüksuse nimi, registrikood, ettevõtte ja allüksuse põhitegevusala, amet, juhtimiskohustuste olemasolu, mitu töötajat on otseses alluvuses, millisesse hõivatute rühma kuulub (palgatöötaja, palgatöötajatega ettevõtja, palgatööjõuga talupidaja, üksikettevõtja, palgatööjõuta talupidaja, vabakutseline, palgata töötaja pereettevõttes või talus, tulundusühingu liige, muu); kas töötab töölepinguga, töövõtulepinguga, „Avaliku teenistuse seaduse“ või teenistuslepingu alusel, käsunduslepinguga, leping tööjõudu rentiva firmaga, suulise töölepingu alusel, suulise kokkuleppe alusel; kui pikaks ajaks on leping sõlmitud; kui palju on ettevõttes (asutuses, allüksuses) töötajaid (kuni 10, 11–19, 20–49, 50–99, 100–199, 200–499, 500–999, 1000 või enam), kus ettevõte (asutus, allüksus) asub (linn/alev/vald, maakond, riik), mis aastal asus sellele tööle, kuidas see töö on saadud (sugulaste või tuttavate kaudu, tööpakkumiskuulutusele vastamise kaudu, enda pandud tööotsimiskuulutuse kaudu, otse tööandja poole pöördumise kaudu, Tööturuameti kaudu, eratööbörsi kaudu, alustas ise ettevõtlust või rajas talu, asus tööle pereliikmetele kuuluvas talus või ettevõttes, ajateenistusest naastes endisele tööle, lapsehoolduspuhkuselt tagasi endisele tööle, seoses ületoomisega asutuse likvideerimisel/reorganiseerimisel, pakuti paremat tööd ja ise ei otsinud, kõrvaltöö muutus põhitööks, õppeasutuse kaudu, eelneva töökogemuse kaudu (praktika, töö koolivaheajal vms) samas ettevõttes/asutuses, muu), Tööturuameti osalus praeguse töö leidmisel (jah, ei), ettevõtte (asutuse) omanik (riik (Eesti Vabariik), kohalik omavalitsus, Eesti eraõiguslik isik, välismaa eraõiguslik isik, Eesti ja välismaa eraõiguslik isik, muu), kas ettevõte/asutus on isemajandav või eelarveline, kas alaline või ajutine töö (alaline töö, töö väljaõppe ajal (õpipoiss, praktikant), töö katseajaga, hooajatöö, juhutöö, muu ajutine töö); ajutisel tööl töötamise põhjus (ei tahtnud alalist tööd, ei leidnud alalist tööd, ükskõik), mitu kuud saab veel teha ajutist tööd; kas töötab täis- või osaajaga; osaajaga töötamise põhjus (õpingud, enda haigus, vigastus või invaliidsus, rasedus- või sünnituspuhkus, lapsehoolduspuhkus, vajadus hoolitseda laste või hooldamist vajavate täiskasvanute eest, muud isiklikud või perekondlikud põhjused, tellimuste või töö vähesus, materjali või tooraine vähesus, tööl loetakse täistööajaks vähem kui 35-tunnist töönädalat, ei ole täisajatööd leidnud, ei soovi täisajaga töötada, muu), kas töötab osaajaga, sest sobiv lapsehooldusteenus puudub või on liiga kallis; kas töötab osaajaga, sest sobiv teenus hooldamist vajava täiskasvanu jaoks puudub või on liiga kallis, mitu tundi nädalas teeb seda tööd, mitu tundi on tehtud seda tööd eelmisel nädalal nädalapäevade kaupa; tavalisest pikema töötamise põhjus (soov lisaraha teenida, vabu päevi saada, töögraafik, tööhooaja algus, ületunnitöö, muu), tavalisest vähem töötamise põhjus (puhkus, sundpuhkus, riigipühad, õpingud, täiendus- või ümberõpe, töölt lahkumine ilma uuesti tööle asumata, tööleasumine või töökohavahetus, enda haigus või vigastus, rasedus- või sünnituspuhkus, lapsehoolduspuhkus, vajadus hoolitseda laste või hooldamist vajavate täiskasvanute eest, muud isiklikud või perekondlikud põhjused, töögraafik, töövaba hooaeg, streik, töösulg, tellimuste või tööde vähesus, remont, rike, materjali või tooraine vähesus, ilmastik, muu), mitu nädalat on sellelt töölt puudunud või vähem töötanud; eelmisel nädalal töötatud tasustatud ja tasustamata ületundide arv, viimase kuu bruto- ja netotasu; tavaline bruto- ja netotasu; kas on töötatud nelja viimase nädala jooksul vahetustega, kas on töötatud nelja viimase nädala jooksul õhtusel ajal, öisel ajal, laupäeviti, pühapäeviti, kodus sageli (vähemalt pooltel tööpäevadel), mõnikord (vähem kui pooltel tööpäevadel), kas on nelja viimase nädala jooksul kasutatud kaugtöötamise võimalust, st töötatud (osaliselt) väljaspool tööandja tavapäraseid tööruume (kodus, kaugbüroos vms) ja on tööandjaga ühenduses, kasutades infotehnoloogia- ja telekommunikatsioonivahendeid (kogu tööaja jooksul, enamiku tööajast, poole tööajast, veerandi tööajast, alla veerandi tööajast); mitu km (m) asub põhitöökoht kodust, ööbimiskohast; kas käiakse tavaliselt (iga päev) kodust tööle; millega tavaliselt minnakse tööle (jalgsi, jalgrattaga, mopeediga või mootorrattaga, isikliku autoga, ametiautoga, ühissõidukiga, muu), mitu minutit kulub tavaliselt kodust (ööbimiskohast) tööle jõudmiseks; kas tehtav töö eeldab kõrgemat või madalamat haridustaset. Kõrvaltöö. Kõrvaltöökohtade arv eelmisel nädalal, kõige olulisema tööandja (ettevõtte/asutuse) täielik nimi, (allüksuse nimi), ettevõtte/asutuse põhitegevusala, allüksuse põhitegevusala, amet, millisesse hõivatute rühma kuulub (palgatöötaja, palgatöötajatega ettevõtja, palgatööjõuga talupidaja, üksikettevõtja, palgatööjõuta talupidaja, vabakutseline, palgata töötaja pereettevõttes või talus, tulundusühingu liige, muu), nädalas tavaliselt kõrvaltööl töötatud tundide arv, sh kõige olulisemal kõrvaltööl; eelmisel nädalal kõrvaltööl töötatud tundide arv kokku, sh kõige olulisemal kõrvaltööl, viimase kuu bruto- ja netotasu kõrvaltöödel. Vaeghõive. Soovi korral töötada praegusest tööajast pikema või lühema tööajaga: tundide arv nädalas; nelja viimase nädala jooksul lisatöö otsimise põhjus (oht kaotada olemasolev töö, tahtmine saada rohkem palka, sobivama asukohaga töö, oma võimetele ja oskustele paremini vastav töö ja paremad võimalused karjääri tegemiseks, sobivama tööajakorraldusega töö, et paremini hoolitseda laste või hooldamist vajavate täiskasvanute eest, sobivama tööajakorraldusega töö muudel isiklikel või perekondlikel põhjustel, tervislikule seisundile sobivam töö, muudel põhjustel); on otsinud lisaks olemasolevale tööle lisatööd/kõrvaltööd, uut tööd pikema, lühema või sama pika tööajaga; mil viisil sooviks pikema tööajaga töötada (lisaks olemasolevale tööle lisatööd/kõrvaltööd, uut tööd pikema tööajaga, olemasoleval töökohal pikema tööajaga töötada, ükskõik missugusel eespool nimetatud viisil). Mittetöötava viimane töökoht. Aasta ja kuu, mil viimati töötati, töölt lahkumise põhjus: ettevõtte/asutuse likvideerimine või pankrotistumine, reorganiseerimine või erastamine, vallandamine, koondamine, tähtajalise töölepingu lõppemine või katseaja lõppemine, ajateenistusse minek, enda haigus, vigastus või puue, õppima asumine, pensionile jäämine seadusejärgses pensionieas, ennetähtaegne vanaduspensionile jäämine, lapsehoolduspuhkus, vajadus hoolitseda laste või hooldamist vajavate täiskasvanute eest, muud isiklikud või perekondlikud põhjused, teine tööandja pakkus paremat tööd, palk oli liiga väike, töötingimused olid halvad, töö sisu ei meeldinud, töö oli liiga raske, konflikt tööandjaga, konflikt töökaaslastega, tahtmine ise ettevõtlust/talumajapidamist alustada, muu. Ettevõtte/asutuse põhitegevusala, allüksuse tegevusala, amet, juhtimiskohustuste olemasolu. Millisesse rühma kuulus (palgatöötaja, palgatöötajatega ettevõtja, palgatööjõuga talupidaja, üksikettevõtja, palgatööjõuta talupidaja, vabakutseline, palgata töötaja pereettevõttes või talus, tulundusühingu liige, muu). Kui palju oli ettevõttes (asutuses, allüksuses) töötajaid (1–10, 11 või rohkem). Kuidas tööleping lõppes: töötaja algatusel (omal soovil), tööandja algatusel, poolte kokkuleppel, tähtaja möödumisel, kolmandate isikute nõudmisel või pooltest sõltumatutel asjaoludel, muul viisil, ei töötanud töölepinguga. Tööotsingud. Töö mitteotsimise põhjus nelja viimase nädala jooksul: tööhooaja alguse ootamine; tööandjalt teate ootamine; õpingud, täiendus- või ümberõppekursusel osalemine; ajateenistus, vanglas viibimine; enda haigus, vigastus või puue; rasedus- või sünnituspuhkus; lapsehoolduspuhkus; vajadus hoolitseda laste või hooldamist vajavate täiskasvanute eest; muud isiklikud või perekondlikud põhjused; pensioniiga; tööloa või elamisloa puudumine; lähikonnas töö puudumine; töö leidmisesse usu kaotamine; tulemusteta tööotsimisest tüdinemine; töö (kohe uue töö) tahtmise/vajaduse puudumine, muu. Kas ei otsinud tööd, sest sobiv lapsehooldusteenus puudub või on liiga kallis, kas ei otsinud tööd, sest sobiv teenus hooldamist vajava täiskasvanu jaoks puudub või on liiga kallis. Kas tahaks tööle asuda, kui selline võimalus avaneks. Nelja viimase nädala jooksul tööd otsinu kuulus ühte järgmistest rühmadest: eelmisest töökohast koondatud või vallandatud, tähtajalise töölepingu lõppemisega töölt lahkunud, omal algatusel töölt vabastatud, ettevõtluse, talupidamise lõpetanud, palgata töötaja pereettevõtluses või talus, vabakutseline, ajateenistusest vabanenu, koolilõpetaja, õpingute katkestaja, mittetöötav (üli)õpilane, pensionär, invaliid, rasedus- või sünnituspuhkusel, lapsehoolduspuhkusel olija, kodune, kinnipidamiskohast vabanenu, sundpuhkusel olija, muu. Töö otsimise alustamise aasta ja kuu. Kas otsis tööd, kavatses ise ettevõtjaks hakata või talu rajada. Kas otsis alalist või ajutist tööd, täis- või osaajatööd. Soovitud brutopalk (vähemalt 1000, 2000, 3000, 4000, 5000, 10 000, 15 000, 20 000, üle 20 000 krooni kuus). Oma haridustasemest madalamat haridust nõudva töö vastuvõtmisega nõustumine. Tööotsimisel kasutatud võimalused nelja viimase nädala jooksul: Tööturuameti kaudu; eratööbörsi kaudu; otse tööandja poole pöördumine; sugulaste või tuttavate kaudu; tööpakkumiskuulutusele vastamine; tööotsimiskuulutuse avaldamine; tööpakkumiskuulutuste jälgimine; tööandja juures käimine ja testi või eksami tegemine; ettevõtluse alustamiseks või talu rajamiseks maa, ruumide, seadmete, töötajate jms otsimine; ettevõtte/talu registreerimise, tegevusloa, kauplemisloa, laenu taotlemine; töösaamise avaldusele vastuse ootamine; Tööturuametist vastuse ootamine; riigi- või omavalitsusasutuse ametikohale toimunud konkursi tulemuse ootamine („Avaliku teenistuse seaduse“ järgi); varem kokkulepitud töö alguse ootamine kuni 3 kuud, varem kokkulepitud töö alguse ootamine rohkem kui 3 kuud; muu. Nimetatud tööotsimisviisidest peamine. Tööturuameti poole pöördumata jätmise põhjus: asub liiga kaugel; sobivat tööd polnud saada, töötutoetus liiga väike, ei olnud õigust saada töötutoetust, ei olnud õigust saada töötuskindlustushüvitist; pöördumine on põhimõtteliselt vastuvõetamatu; ei tekkinud vajadust, sai ise hakkama; muu. Oletatavale pakutud tööle kahe järgmise nädala jooksul asumata jätmise põhjus: õpingud; täiendus- või ümberõpe; enda haigus, vigastus või puue; vajadus hoolitseda laste või hooldamist vajavate täiskasvanute eest; muud isiklikud või perekondlikud põhjused; ajateenistus; olemasolevast tööst vabanemise vajadus; muu. Tööturuametis registreerumine; õigus saada töötuskindlustushüvitist, töötutoetust. Eelmisel kuul saadud töötuskindlustushüvitise, töötutoetuse, õppestipendiumi, ettevõtluse alustamise toetuse summa. Tööturuameti tehtud tööpakkumiste arv. Tööturuameti pakutud tööle asumata jätmise põhjus: asub liiga kaugel, transpordiolud ei võimalda tööl käia, madal palk, töökoht juba täidetud, tööandja ei võtnud nõutavate oskuste puudumise tõttu, puuduliku keeleoskuse tõttu, eelmistes töökohtades distsiplinaarrikkumiste tõttu, noorema töötegija vajaduse tõttu; muu. Esimest korda pidevale tööle asumise aasta ja kuu. Muutused viimase aasta jooksul. Tööalased muutused: põhitöökoht eelmise aasta samal ajal, selle asukohariik, sellele tööle asumise aasta ja kuu, ettevõtte põhitegevusala, allüksuse tegevusala, amet, mitu töötajat oli alluvuses, millisesse rühma kuulus (palgatöötaja, palgatöötajatega ettevõtja, palgatööjõuga talupidaja, üksikettevõtja, palgatööjõuta talupidaja, vabakutseline, palgata töötaja pereettevõttes või talus, tulundusühingu liige, muu). Kas töötab sellel töökohal tänaseni, asus uuele tööle, otsib uut tööd või lahkus sellelt töölt ja uut ei otsi; kas asus uuele tööle, kus töötab tänaseni; mis aastal ja kuul on asutud otsima uut tööd, kas on töö leitud, tööotsingutest loobutud või jätkatakse tööotsinguid tänaseni; kas on leitud töö, kus töötab tänaseni. Mis aastast ja kuust on alanud periood, mille vältel ei töötanud ega otsinud tööd, ja põhjus (õpingud või edasiõppimiskavatsus, ajateenistus, enda haigus või vigastus, puue, rasedus-, sünnitus- või lapsehoolduspuhkus, vajadus hoolitseda laste või hooldamist vajavate täiskasvanute eest, muud isiklikud või perekondlikud põhjused, pensioniiga, töö saamise lootuse kaotus, muu). Kas hiljem oli muu põhjus, et tööd ei otsinud, hakkas tööd otsima, asus tööle tööotsinguteta või on mitteaktiivne tänaseni. Haridus. Üldhariduskoolis (keskkoolis, gümnaasiumis, põhikoolis vms) omandatud haridus (keskharidus, põhiharidus (mittetäielik keskharidus), algharidus, algharidust ei ole, kirjaoskamatu); kooli lõpetamise aasta; kõrgeim lõpetatud kutse-, ameti- või erialaharidus (ei oma kutse-, ameti- või erialaharidust), kutseharidus, kutsekeskharidus, keskeri- või tehnikumiharidus, kõrgem haridus, doktor (varasem teaduste kandidaat); kõrgeim omandatud kõrgharidus (kutsekõrgharidus, rakenduskõrgharidus, diplomiõpe, bakalaureus, enne 1992. aastat omandatud kõrgharidus, magister); kooli täielik nimi, eriala, lõpetamise aasta, nõutav haridustase sisseastumisel (ei olnud nõutavat taset, põhiharidus); koos kutseharidusega saadud üldharidustase (ainult kutseharidus, põhiharidus, keskharidus), nõutav haridustase sisseastumisel (põhiharidus, keskharidus). Õpingud. Kas õpitakse üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis; millist haridust omandatakse (haridust 1.–6. klassis, haridust 7.–9. klassis, keskharidust 10.–12. klassis, kutseharidust, kutsekeskharidust, rakenduskõrgharidust, bakalaureusekraadi, magistrikraadi, doktorikraadi), kooli täielik nimi, eriala, nõutav haridustase sisseastumisel (ei olnud nõutavat taset, põhiharidus, keskharidus); koos kutseharidusega saadav üldharidustase (ei, ainult kutseharidus; keskharidus), õppevorm (koolipõhine, töökohapõhine), õppekoormus (täiskoormusega, osakoormusega). Omandatud erialade nimetus, omandamise koht (kõrgkool, tehnikum/keskeriõppeasutus pärast keskkooli, tehnikum/keskeriõppeasutus pärast põhikooli, kutsekool/tehnikakool pärast keskkooli, kutsekeskkool, kutsekool pärast põhikooli, keskkool/gümnaasium, kursused, kaitsevägi (sõjavägi), töökoht) ja aasta. Osalemine kursustel nelja viimase nädala jooksul (tööalased täiendus- või ümberõppekursused, tööalane konverents, seminar, kursused töötutele, huvialaga, harrastusega seotud kursused), kursuste teema, õppetöö toimumise koht (üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses, kõrgkoolis, töökohal, koolitusfirmas, vabahariduslikus koolituskeskuses vms, Tööturuametis, eratööbörsi juures, kaitseväes, konverentsil või seminaril, kaugõppe või e-õppe teel), kursuste eest maksja (tööandja, Tööturuamet, ise, muu), kursuste toimumise aeg (ainult tööajal, enamasti tööajal, enamasti väljaspool tööaega, ainult väljaspool tööaega, ei olnud töökohta sel ajal), kursuste kestus (vähem kui 1 nädal, 1 nädal kuni 1 kuu, 1 kuu kuni 3 kuud, 3 kuud kuni 6 kuud, 6 kuud kuni 1 aasta, 1 aasta kuni 2 aastat, 2 aastat või kauem), nelja viimase nädala jooksul kursuste tundide arv kokku. Enesetäiendamine nelja viimase nädala jooksul (õppimine iseseisvalt, kasutades trükitud materjale (erialane kirjandus, teadusajakirjad jm); õppimine iseseisvalt arvuti abil, kasutades interaktiivseid programme Internetis; õppimine iseseisvalt, kasutades arvutit (v.a Interneti kasutamine) või muud elektroonilist materjali (kassetid, videod jm); raamatukogus (või mujal) käimine; õppimine iseseisvalt muul viisil). Noored koolist tööturule. Kas 15–34-aastane on lõpetanud või katkestanud õpingud formaalharidussüsteemis. Õpingute lõpetamise või katkestamise aasta ja kuu. Õpingute ajal töötamine (õppeprogrammi raames; väljaspool õppeprogrammi; õpingute vaheajal, õpingute katkestamise ajal, ainult lühiajalistel töödel). Kas praegune töökoht on esimene töökoht pärast õpingute lõpetamist või katkestamist, õpingute lõpetamise või katkestamise järgsele esimesele töökohale asumise aasta ja kuu, selle töö kestus, töö leidmise viis (õppeasutuse kaudu, Tööturuameti kaudu, töökuulutuse kaudu, otse tööandja poole pöördumise kaudu, sugulaste või tuttavate kaudu, eelneva töökogemuse kaudu samas asutuses/ettevõttes, alustas ise ettevõtlust, muu). Selle ettevõtte/asutuse tegevusala, ametiala, millisesse hõivatute rühma kuulus (palgatöötaja, palgatöötajatega ettevõtja, palgatööjõuga talupidaja, üksikettevõtja, palgatööjõuta talupidaja, vabakutseline, palgata töötaja pereettevõttes või talus, tulundusühingu liige, muu), kas töötas täis- või osaajaga, kas see oli alaline või ajutine töö. Tegevus vahetult õpingute lõpetamise või katkestamise järel (töötas lühiajalisel tööl, otsis aktiivselt tööd, ei töötanud ega otsinud tööd). Mis põhjusel ei otsinud tööd (ajateenistus, perekondlikud põhjused, enda haigus, vigastus või puue; koolitusel osalemine; vabatahtliku tegevus; muu põhjus). Ema ja isa üldhariduskoolis (keskkoolis, gümnaasiumis, põhikoolis vms) omandatud haridus (keskharidus, põhiharidus (mittetäielik keskharidus), algharidus, algharidust ei ole); ema ja isa kõrgeim lõpetatud kutse-, ameti- või erialaharidus (ei oma kutse-, ameti- või erialaharidust), kutseharidus, kutsekeskharidus, keskeri- või tehnikumiharidus, kõrgem haridus, doktor (varasem teaduste kandidaat); kutsehariduse puhul nõutav haridustase sisseastumisel (ei olnud nõutavat taset, põhiharidus); keskeri- või tehnikumihariduse puhul nõutav haridustase sisseastumisel (põhiharidus, keskharidus). Taustandmed. Sünniaasta, -kuu ja -kuupäev. Isa sünniriik, ema sünniriik. Sugu. Praegune elukoht: linn/alev/vald, maakond, riik. Elukoht möödunud aastal: linn/alev/vald, maakond, riik. Kodune keel. Teiste keelte valdamine (oskus rääkida ja kirjutada, rääkida igapäevase suhtlemise piires, arusaamine igapäevase suhtlemise piires). Põhiline seisund: täisajaga töötav, osaajaga töötav, töötu, (üli)õpilane, mittetasustatud praktikant, pensionär, eelpensionil, oma äritegevusest tagasi tõmbunud, töövõimetuspensionär, ei tööta tervislikel põhjustel, ajateenija, kodune, muu mitteaktiivne. Kas on kogenud takistusi töö leidmisel ebapiisava eesti keele oskuse tõttu (jah, 12 viimase kuu jooksul; jah, kunagi varem; ei). Elatusallikad: palk jm töine tulu, sissetulekud kapitalilt; põllumajandussaadused oma tarbeks; abikaasa, vanemate või teiste sugulaste/lähedaste sissetulek; pension; stipendium, õppetoetus; Tööturuameti kaudu makstud rahad; vanemahüvitis; laste- ja peretoetused; puude ja tervisega seotud toetused; muud toetused; laenud; hoiused, säästud, vara müük; asutuse (institutsiooni) ülalpidamisel; muu. Nimetatuist peamine elatusallikas. Toimetulek: tuleb toime, tuleb toime mõningate raskustega, suurte raskustega. Ettevõttes/asutuses töötajate huve esindava organisatsiooni (ametiühingu) olemasolu; millisesse ametiühingute liitu see kuulub; ametiühingu liikmesus. Tööõnnetused ja tervisehäired. Kas on 12 viimase kuu jooksul saanud tööõnnetuse tõttu vigastada. 12 viimase kuu jooksul juhtunud tööõnnetuste arv. Iga tööõnnetuse kohta: töökoht viimase tööõnnetuse ajal (praegune põhitöökoht; praegune kõrvaltöökoht; viimane töökoht (isik ei tööta); töökoht aasta tagasi; muu töökoht); õnnetuse tõttu töölt puudutud päevade arv. Haiguse, vaeguse või puude olemasolu 12 viimase kuu jooksul ja selle seotus tööga: probleemid kätega, jalgadega, seljaga või kaelaga, raskused nägemisega, kuulmisega, kõnehäired, nahahaigused, allergia, rasked nahamoonutused, hingamisteede või kopsudega seotud vaevused, südame-, vererõhu- või vereringehäired, nakkushaigused, vaevused kõhupiirkonnas, maksa- või neeruhaigused, seedehäired, vaimsed, emotsionaalsed, närvidega seotud probleemid, suhkurtõbi, langetõbi, muud rasked haigused (vähkkasvaja, AIDS, Parkinsoni tõbi jm), muu. Nimetatud tervisehäiretest peamine (vähendab töövõimet kõige rohkem). Kui kaua on kestnud tervisehäire: vähem kui 6 kuud ja tõenäoliselt ei kesta rohkem kui 6 kuud; vähem kui 6 kuud, kuid tõenäoliselt kestab rohkem kui 6 kuud; 6 kuud kuni 1 aasta; 1 kuni 2 aastat; 2 kuni 3 aastat; 3 kuni 5 aastat; 5 kuni 10 aastat; 10 aastat või kauem. Tervisehäire tekkimise põhjus: kaasasündinud terviserike või sünnitrauma; tööga seotud õnnetus (ka liiklusõnnetus); tööga mitteseotud liiklusõnnetus; õnnetus kodus, vaba aja või spordiga seotud õnnetus; vägivallakuriteo ohvriks langemine (v.a tööülesannete täitmisel), kutsehaigus, mille on diagnoosinud töötervishoiuarst, tööga seotud haigus; tööga mitteseotud haigus. Kas see tervisehäire on arsti poolt diagnoositud või arstliku ekspertiisi komisjoni poolt kinnitatud. Kas töökoht on kohandatud osaliselt töövõime kaotanud inimese jaoks. Tervisehäire tõttu on/oleks piiratud tehtava töö liik; tehtava töö hulk; raskendatud liikumine kodust tööle ja töölt koju (jah, oluliselt; jah, veidi; ei). Kas kasutatakse/vajatakse kõrvalist abi, et tööl käia/töötada. Tööga seotud tervisehäirete tõttu 12 viimasel kuul töölt puudutud päevade arv. Nimetatud tööga seotud tervisehäiretest peamine. Töökoht, mis oli selle tervisehäire tekkimise või süvenemise põhjuseks: praegune põhitöökoht; praegune kõrvaltöökoht; viimane töökoht (praegu ei tööta); töökoht aasta tagasi; muu töökoht. Sotsiaalkindlustusametilt andmed isikute töövõime kaotuse protsendi (20, 30, jne kuni 100) ja puude raskusastme (keskmine, raske, sügav) kohta. III. Lisaküsimused 2010. aasta mooduli „Töö- ja pereelu kokkusobitamine“ testimiseks Leibkonnaküsitlus Mitu tundi ja milliseid lapsehoiu võimalusi kasutatakse kuni 14-aastase lapse tüüpilises nädalas: lasteaed, lastesõim või erilasteaed, koolieelikute ettevalmistusrühm või eelkool, kooli pikapäevarühm, huviringid, päevakeskus, palgaline lapsehoidja, väljaspool leibkonda elavad sugulased või lähedased, muu. Kas laps on olnud haige 12 viimase kuu jooksul; kuidas korraldati haige lapse eest hoolitsemine: keegi leibkonnaliikmetest jäi töölt koju, keegi leibkonnaliikmetest muutis oma töökorraldust, keegi leibkonnaliikmetest oli kodune või laps sai ise hakkama, last hoidis palgaline lapsehoidja, last hoidis väljaspool leibkonda elav sugulane või lähedane, muu. Milliseid lapsehoiu võimalusi kasutati 12 viimase kuu jooksul siis, kui tavapärased lastehoiu asutused ja koolid olid suletud (koolivaheajal, õhtusel ja öisel ajal, nädalavahetustel): päevakeskus, enne kella 7.00 ja pärast kella 19.00 avatud lapsehoiuteenus, 24 tundi avatud ja/või nädalavahetusel avatud lapsehoiuteenus, spordi-, kunsti-, tantsu- vm laager, palgaline lapsehoidja, väljaspool leibkonda elavad sugulased või lähedased, muu. Kas 15-aastased ja vanemad on vajanud 12 viimase kuu jooksul hooldusteenust haiguse, puude või kõrge vanuse tõttu; missuguseid hooldusteenuseid kasutati: päevane hooldamine hoolekandeasutuses, ööpäevaringne hooldamine hoolekandeasutuses, kodune õendus-hooldusteenus, koduhooldus, väljaspool leibkonda elavad sugulased või lähedased hooldasid, muu. Isikuküsitlus Lapsehoolduspuhkuse võtmine pärast noorima lapse sündi; lapsehoolduspuhkuse kestus: kuni 3 kuud, 3–6 kuud, 6–12 kuud, 1–1,5 aastat, 1,5–2 aastat, 2–3 aastat; lapsehoolduspuhkuse võtmata jätmise põhjus: ei teadnud oma õigustest saada lapsehoolduspuhkust, rahalised põhjused, tööandja negatiivne suhtumine, negatiivne mõju karjäärile, abikaasa/elukaaslane oli/on lapsehoolduspuhkusel, abikaasa/elukaaslane või sugulased olid/on iga päev lapsega koos, kavatseb võtta lapsehoolduspuhkust edaspidi; töötamise lõpetamine või katkestamine vähemalt üheks kuuks pärast noorima lapse sündi (v.a rasedus- ja sünnituspuhkus, lapsehoolduspuhkus); töötamise katkestamise kestus: kuni 3 kuud, 3–6 kuud, 6–12 kuud, 1–1,5 aastat, 1,5–2 aastat, 2–3 aastat, üle 3 aasta; tavapärase tööaja lühendamine vähemalt ühe kuu jooksul, et noorima lapse eest hoolitseda. Regulaarne hoolitsemine mõne muu kuni 14-aastase lapse eest, v.a leibkonnas elavad oma, abikaasa või elukaaslase lapsed. Lapsehoiuteenuste kättesaadavuse või maksumuse mõju tööturul osalemisele; peamine probleem seoses lapsehoiuteenustega: lapsehoiuteenused on liiga kallid, lapsehoiuteenused on liiga kaugel, lapsehoiuteenustel on pikad järjekorrad, lapsehoiuteenuste osutamise koha lahtiolekuajad on ebasobivad, pakutavate lapsehoiuteenuste kvaliteet ei rahulda (liiga suured rühmad, ebakompetentne personal jm). Regulaarne eaka, haige või puudega 15-aastase või vanema sugulase või lähedase hooldamine; 12 viimase kuu jooksul töötamise lõpetamine või katkestamine, et hooldada 15-aastast või vanemat sugulast või lähedast; töötamise katkestamise kestus: kuni 3 kuud, 3–6 kuud, 6–12 kuud, üle 1 aasta; hooldusteenuste kättesaadavuse või maksumuse mõju tööturul osalemisele; peamine probleem seoses hooldusteenustega: hooldusteenused on liiga kallid, hooldusteenused on liiga kaugel, hooldusteenustel on pikad järjekorrad, hooldusteenuste osutamise koha lahtiolekuajad on ebasobivad, pakutavate hooldusteenuste kvaliteet ei rahulda (ebakompetentne personal jm). Tööpäeva pikkuse määratus: tööpäeva alguse ja lõpu on määranud tööandja; tööaja arvestus on summeeritud; töötundide arv päevas on fikseeritud, kuid paindlik päeva lõikes; määrab ise oma tööaja, mingeid ettekirjutusi ei ole. Tööpäeva alguse ja/või lõpu muutmise võimalikkus perekondlikel põhjustel: üldjuhul võimalik, harva võimalik, ei ole võimalik; tööaja ümberkorraldamise võimalikkus, et saada vabu päevi perekondlikel põhjustel: üldjuhul võimalik, harva võimalik, ei ole võimalik. 152. Tööelu-uuring[2] 40901 aasta I. Töötajate ankeet Leibkonna ja selle liikmete üldandmed. Leibkonnaliikmete arv. Iga leibkonnaliikme eesnimi, sugu, sünniaeg, tööalane staatus (töötav; töötu; pensionär; muu). Vastaja kodakondsus, kodune keel. Kas vastaja hoolitseb regulaarselt haiguse, puude või kõrge vanuse tõttu hooldamist vajavate 15-aastaste või vanemate sugulaste või lähedaste eest. Töö. Töötamise olulisus vastaja jaoks (ei ole üldse oluline – väga oluline); rahulolu praeguse tööga (ei ole üldse rahul – väga rahul); praegusele tööle asumise aasta ja kuu; amet; peamised tööülesanded; lepingu tüüp (tähtajatu tööleping; tähtajaline tööleping; töövõtuleping; „Avaliku teenistuse seadus“ või teenistusleping; käsundusleping; suuline tööleping; suuline kokkulepe); töö vastavus töö kirjeldusele ametijuhendis või lepingus (üldse ei vasta – vastab täielikult); alaline või ajutine töö; ajutise töö liik (hooajatöö; lühiajaline töö/projektitöö; mittepideva nõudlusega/rahastamisega töö; töö tootmismahu ajutise suurenemise ajal; töö katseajal; alalise töötaja ajutine asendamine; töö on iseloomult alaline, kuid asutus/ettevõte ei soovi alalist lepingut sõlmida; muu); praeguses töökohas sõlmitud ajutiste lepingute arv (üks, see on esimene leping; kaks; kolm, neli või rohkem); kas erinevate ajutiste lepingute puhul tegi enamasti erinevat tööd (jah; ei); kas eelistab/eelistaks alalist või ajutist tööd; ajutise töö eelistamise isiklikud või perekondlikud põhjused (vanemlikud kohustused; täiskasvanu hooldamise kohustus; õpingud; enda terviseprobleem, puue; hobid, harrastused; muu); kas töö on mitmekesine (ei ole üldse nõus – täiesti nõus); kas saab pidevalt omandada uusi oskusi ja teadmisi (ei ole üldse nõus – täiesti nõus); kas töötamisel peab mõtlema välja uusi lahendusi (ei ole üldse nõus – täiesti nõus); kas töö on vastutusrikas ja mõjutab oluliselt kaastöölisi ja ettevõtet/asutust tervikuna (ei ole üldse nõus – täiesti nõus); kas töötab palju koos teistega, teeb meeskonnatööd (ei ole üldse nõus – täiesti nõus); rahulolu tööülesannetega (ei ole üldse rahul – väga rahul); kas saab valida või muuta oma tööülesandeid; töötegemise viisi, meetodeid; töö tempot; puhkepauside aega; töö algus- ja lõpuaega; (jah, piisavalt; jah, aga ebapiisavalt; üldse ei saa); peamine põhjus töö algus- ja lõpuaja valimiseks (vanemlikud kohustused; täiskasvanud lähedase hooldamise kohustus; õpingud; enda haigus, vigastus või puue; hobid, harrastused; muu põhjus); aja piisavus tööülesannete täitmiseks (oleks tihti vaja rohkem aega; tuleb enamasti ettenähtud aja jooksul toime; aega on enamasti rohkem kui vaja); kaugtöö tegemine viimase 4 nädala jooksul (jah; ei); kui suure osa ajast tegi kaugtööd (kogu tööaja jooksul; enamiku tööajast; pool tööajast; veerandi tööajast; alla veerandi tööajast); kas eelistaks teha kaugtööd (jah, sooviks töötada ainult kaugtöö vormis; jah, sooviks osa oma tööajast töötada kaugtöö vormis; ei, sooviks töötada ettevõtte/asutuse tööruumides); kaugtöö eelistamise isiklikud või perekondlikud põhjused (õpingud; enda terviseprobleem, puue; vanemlikud kohustused; täiskasvanud lähedase hooldamise kohustus; ettevõtte/asutuse kaugus kodust; saab paremini tööd teha; muu); kas liigub vähemalt veerandi oma tööajast erinevate klientide, ettevõtete, asutuste, sihtkohtade vahel või töötab seal (jah; ei); karjääri- ja arenguvõimaluste olulisus (ei ole üldse oluline – väga oluline); kindlustunde olulisus, et saab ühes ettevõttes/asutuses töötada pikka aega (ei ole üldse oluline – väga oluline); praeguse töö kaotamise võimalikkus tööandja algatusel (jah, kindlasti; tõenäoliselt jah; tõenäoliselt mitte; kindlasti mitte); praeguselt töölt omal soovil lahkumise võimalikkus (jah, kindlasti; tõenäoliselt jah; tõenäoliselt mitte; kindlasti mitte); kas praeguselt töölt lahkudes õnnestuks leida ametioskustele ja kogemustele vastav töökoht (jah, kindlasti; tõenäoliselt jah; tõenäoliselt ei; kindlasti mitte); tõenäoline tegevus praeguselt töölt lahkudes (asuks uuele tööle Eestis; asuks uuele tööle välismaal; asutaks oma ettevõtte, mittetulundusühingu; pühenduks pereelule; pühenduks muule eraelule, nt hobidele; muu); rahulolu karjäärivõimalustega praegusel töökohal; rahulolu töösuhte kindlusega praegusel töökohal (üldse ei ole rahul – väga rahul). Töö- ja puhkeaeg. Tööajakorralduse olulisus (ei ole üldse oluline – väga oluline); lepingujärgne töönädala pikkus; soovitav töönädala pikkus; millistel põhjustel eelistab/eelistaks osaajatööd (õpingud; enda terviseprobleem, puue; vanemlikud kohustused; täiskasvanud lähedase hooldamise kohustus; hobid, harrastused; muu); tööpäevade arv nädalas; kas tavalisel töönädalal töötab iga päev enam-vähem sama arv tunde (jah; ei); kas tööaega arvestatakse summeeritult (jah; ei); kui sageli töötab rohkem kui 10 tundi päevas (iga päev; paar korda nädalas; kord nädalas; paar korda kuus; harvem; mitte kunagi); kui sageli töötab üle 48 tunni nädalas (iga nädal; paar korda kuus; kord kuus; paar korda kolme kuu jooksul; kord kolme kuu jooksul; harvem; mitte kunagi); kas nõustub tegema ületunnitööd (jah; ei); kas ületunnitööst keeldumine toob kaasa probleeme suhetes juhtidega (jah; ei); kas on teinud viimase 12 kuu jooksul ületunnitööd (jah; ei); kas ületunnitöö eest on saanud lisatasu; vabu päevi (jah; ei); töötatud tundide arv eelmisel nädalal; kas töötab vahetustega (jah; ei); mitu tundi töötas eelmisel nädalal; töötas ainult päevasel ajal, osaliselt päevasel ja osaliselt õhtusel/öisel ajal; ainult õhtusel/öisel ajal; millisel ajal sooviks töötada (ainult päevasel ajal; osaliselt päevasel, osaliselt õhtusel/öisel ajal; ainult õhtusel/öisel ajal); õhtusel või öisel ajal töötamise eelistamise isiklikud või perekondlikud põhjused (õpingud; enda terviseprobleem, puue; vanemlikud kohustused; täiskasvanud lähedase hooldamise kohustus; hobid, harrastused; muu); kui sageli saab vabalt valida puhkuse, vabade päevade aega (alati; sageli; mõnikord; harva; mitte kunagi); puhkusel viibitud päevade arv viimase 12 kuu jooksul; õppepuhkusel viibitud päevade arv viimase 12 kuu jooksul; rahulolu tööaja ja puhkeaja korraldusega (üldse ei ole rahul – väga rahul). Suhted tööl. Heade suhete olulisus tööl (ei ole üldse oluline – väga oluline); suhted juhtidega (väga halvad – väga head); kaastöötajatega (väga halvad – väga head); klientidega, õpilastega, patsientidega, koostööpartneritega (väga halvad – väga head); viimase 12 kuu jooksul juhtidega esinenud konfliktide sagedus (pidevalt; sageli; harva; üldse mitte); kelle poole tööalaste konfliktide lahendamiseks pöördutakse (oma juhi, juhtide poole; kaastöötajate poole; töötajate usaldusisiku poole; ametiühingu poole; töövaidluskomisjoni poole; tööinspektsiooni poole; kohtu poole; kellegi muu poole); viimase 12 kuu jooksul põhjendamatu ebavõrdse kohtlemise kogemine tööle võtmisel; töö tasustamisel; edutamisel, karjäärivõimalustes; tööülesannete jagamisel; tööalase info jagamisel ja kaasarääkimisvõimalustes; kaastöötajate või juhtide suhtumises; tööalases tunnustamises; muul juhul (jah; ei); ebavõrdse kohtlemise alus (sugu; vanus; puue või pikaajaline terviseprobleem; rahvus; vähene eesti keele oskus; rasedus / abikaasa, elukaaslase rasedus; perekond, lapsed; töötajate esindamine, ametiühingusse kuulumine; poliitilised vaated; usulised tõekspidamised; (isiklikud) suhted juhiga/juhtidega; muu). Kollektiivne töösuhe. Kuulumine ametiühingusse (jah; ei); on kursis ametiühingute tegevustega (üldse ei ole nõus – täiesti nõus); ametiühingud saavad töötajate huvide eest seismisega hästi hakkama (üldse ei ole nõus – täiesti nõus); ametiühingud pakuvad töötajale olulist ja tarvilikku õigusabi (üldse ei ole nõus – täiesti nõus); tööalaste huvide kaitsmiseks ei ole ametiühingut vaja (üldse ei ole nõus – täiesti nõus); tööandja suhtub ametiühingutesse tõrjuvalt (üldse ei ole nõus – täiesti nõus); kas töötingimused on määratud ka kollektiivlepinguga (jah; ei); kuidas tuleks pidada läbirääkimisi tööaja; puhkuste; töötasustamise; tööohutuse ja töötervishoiu; töökorralduse; koolituse ja täiendusõppe üle (individuaalselt; töökohal koos kaastöötajatega; ametiühingu abil). Töötajate kaasamine. Ettevõtte/asutuse tegevustest, töökorraldusest ja töötingimustest informeerituse olulisus (ei ole üldse oluline – väga oluline); ettevõtte/asutuse tegevuste, töökorralduse ja töötingimuste teemadel kaasarääkimisvõimaluse olulisus (ei ole üldse oluline – väga oluline); kas ettevõttes/asutuses on usaldusisik; töökeskkonnavolinik (jah; ei); kui hästi saab usaldusisik hakkama töötajate ja tööandja seisukohtade esindamisega (väga halvasti – väga hästi); kui hästi saab töökeskkonnavolinik hakkama töötajate ja tööandja seisukohtade esindamisega (väga halvasti – väga hästi); kas ettevõttes/asutuses töötamise ajal on osalenud töötajate esindaja valimisel (jah; ei); kuidas tavaliselt informeeritakse ettevõtte/asutuse tegevustest, töökorraldusest ja töötingimustest (informeerib juht; informeerib infojuht, kommunikatsioonijuht; informeerib usaldusisik, töökeskkonnavolinik; kaastöötaja; ei informeerita); kas üldjuhul saab arutada ettevõtte/asutuse tegevuste, töökorralduse ja töötingimuste teemadel (jah, saab avaldada arvamust juhile; jah, saab avaldada arvamust töötajate esindajale; ei saa); kui sageli saab osaleda ettevõtte/asutuse tegevusi, töökorraldust, töötingimusi puudutavate otsuste tegemisel (pidevalt; sageli; harva; üldse mitte); kas on saanud piisavalt kaasa rääkida järgmistel teemadel: tööaeg ja puhkused; töötasustamine; tööohutus ja töötervishoid; töökorraldus; töötajate värbamine; koolitus, täiendusõpe; ettevõtte/asutuse tegevusplaanid; muu (jah; ei); rahulolu informeeritusega ettevõtte/asutuse tegevustest, töökorraldusest ja töötingimustest (üldse ei ole rahul – väga rahul); rahulolu kaasarääkimisvõimalusega ettevõtte/asutuse tegevuste, töökorralduse ja töötingimuste küsimustes (üldse ei ole rahul – väga rahul). Töötervishoid. Tervisele ohutu töö olulisus (ei ole üldse oluline – väga oluline); kes peaks vastutama vigastuste ja terviseprobleemide vältimise eest ning töötaja tervise ja töövõime pikaajalise säilitamise eest (töötaja; pigem töötaja; töötaja ning ettevõte/asutus võrdselt; pigem ettevõte/asutus; ettevõte/asutus); kuivõrd puutub kokku järgmiste terviseohtudega: vähemalt 5 kg raskuste tõstmine, langetamine, liigutamine; üksluised liigutused või kurnatust ja valu tekitavad sundasendid; müra, mis on nii tugev, et töökaaslastega rääkimiseks peab häält kõrgendama; vibratsioon; radiatsioon; kokkupuude keemiliste toodete ja ohtlike ainetega; kokkupuude bioloogiliste ja nakkusohtlike ainetega, mis võivad tekitada mürgistusi, haigusnähte; halb, silmi väsitav valgustus; vähe või liiga palju valgust, vilkuv valgus, pimestav valgus; halb kliima, sh kõrge, madal temperatuur, õhuniiskus, tuuletõmme, õhupuudus; töötamine kuvariga, monitoriga; oht kukkuda või varingu alla jääda; masinate või tööriistade liikuvate osade põhjustatud oht, põletusoht, külmetusoht, elektrilöögioht; põletus- ja plahvatusoht (ei puutu kokku; kuni veerand tööajast; veerand kuni pool tööajast; üle poole tööajast); tegevused tööohutuse tagamiseks (ohutute töövõtete kasutamine; isikukaitsevahendite kasutamine; ühiskaitsevahendite kasutamine; töövahendite, töökeskkonna, töökorralduse kohandamine vastavalt töötaja vajadustele ja võimetele; muu); hinnang töö ohutusele (ohutu – ohtlik); kas viimase 12 kuu jooksul on juhtunud tööõnnetusi; nende arv; tööõnnetuste tõttu töölt eemal oldud aeg (kuu, nädal, päev); kas viimase 12 kuu jooksul on töö põhjustanud või süvendanud terviseprobleeme (jah; ei); tööst põhjustatud tervisehäirete tõttu töölt eemal oldud aeg (kuu, nädal, päev) viimase 12 kuu jooksul; viimase 4 nädala jooksul töötamist häiriva stressi; tööpingest tuleneva närvilisuse; tööpingest tuleneva kurvameelsuse; füüsilise või vaimse kurnatuse kogemise sagedus (pidevalt; sageli; harva; üldse mitte); kas on piisavalt teadmisi, et vältida tööl vigastusi ja terviseprobleeme (piisavalt; pigem piisavalt; pigem ebapiisavalt; ebapiisavalt); kas asjaomases ettevõttes/asutuses töötamise jooksul on käinud töötervishoiuarsti juures tervisekontrollis (jah; ei); viimati töötervishoiuarsti juures tervisekontrollis käimise aasta ja kuu; kas sai tervisekontrollist piisavalt tagasisidet, millele tuleks tähelepanu pöörata, et töötamine oleks ohutu (piisavalt; pigem piisavalt; pigem ebapiisavalt; ebapiisavalt); kas viimase 12 kuu jooksul on võtnud osa ettevõtte/asutuse pakutavatest tervist edendavatest tegevustest (tervisespordivõimalused; tervist parandavad tegevused; vaktsineerimine; tervisealane koolitus; terviseteemalised üritused; muu). Töö tasustamine. Kõrge töötasu olulisus (ei ole üldse oluline – väga oluline); bruto kuutöötasu viimasel kuul; neto kuutöötasu viimasel kuul; millest koosnes viimase kuu töötasu (kindlaksmääratud põhipalk; tasu tükitöö või tootlikkuse alusel; lisatasu lisa- või ületundide eest; lisatasu halbades või ohtlikes töötingimustes töötamise eest; lisatasu nädalavahetusel, pühadel töötamise eest; lisatasud õhtusel või öisel ajal töötamise eest; tulemustasu; sissetulek ettevõtte aktsiate, osakute näol; muu); kas viimase 12 kuu jooksul on saadud tulemustasu (individuaalsete töötulemuste eest; osakonna või meeskonna töötulemuste eest; ettevõtte/asutuse töötulemuste eest; ei ole saanud tulemustasu); kas omab selle ettevõtte aktsiaid, osakuid, kus töötab (jah; ei); kas on viimase 12 kuu jooksul olnud probleeme palga kättesaamisel (viivitused palga maksmisel; palga maksmata jätmine; kokkulepitust väiksema palga maksmine; muu); rahulolu töötasustamisega (ei ole üldse rahul – väga rahul). Haridus ja koolitus (hariduse küsimused uuringus tagavad väljundi rahvusvahelise hariduse klassifikaatori ISCEDi põhitasemetel). Üldhariduskoolis omandatud haridus (keskharidus; põhiharidus (sh lõpetamata keskharidus); algharidus; algharidust ei ole); kõrgeim lõpetatud kutse-, ameti- või erialaharidus (ei oma kutse-, ameti- või erialaharidust; kutseharidus; kutsekeskharidus; keskeri- või tehnikumiharidus; kõrgem haridus või doktorikraad (varasem teaduste kandidaat)); kutsehariduse puhul nõutav haridustase sisseastumisel (ei olnud nõuet; põhiharidus); keskeri- või tehnikumihariduse puhul nõutav haridustase sisseastumisel (põhiharidus; keskharidus); kas õpib praegu üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis (jah; ei); millist haridust omandab (haridust 1.–6. klassis; haridust 7.–9. klassis; haridust 10.–12. klassis; nõutava baashariduseta kutseõpet; kutseharidust või kutsekeskharidust; kõrgharidust, magistri- või doktorikraadi (sh residentuur); kuivõrd olulised on enesetäiendamise võimalused töökohal (üldse ei ole olulised – väga olulised); kas tehtav töö ning oskused ja teadmised on kooskõlas (jah, tööülesanded vastavad hästi praegustele oskustele, teadmistele; ei, tööülesanded eeldavad kõrgemat oskuste ja teadmiste taset; ei, oskused ja teadmised võimaldaksid ka nõudlikumate tööülesannetega toime tulla); ettevõtte/asutuse poolt viimase 12 kuu jooksul pakutud võimalused tööalaste oskuste ja teadmiste arendamiseks (tööalased täiendus- või ümberõppekursused; tööalased konverentsid, seminarid, komandeeringud õppimise eesmärgil; iseseisev tööalane õppimine, nt erialase kirjanduse lugemine; õpperühmad töökohal, õppe eesmärgil teisel ametikohal töötamine; muu); rahulolu uute teadmiste ja oskuste omandamise võimalustega ettevõttes/asutuses (ei ole üldse rahul – väga rahul). Kõrvaltööd. Kas lisaks kõnealusele tööle oli eelmisel nädalal veel mõni töö, kus töötas või kust ajutiselt puudus (jah; ei); kõrvaltöödel töötatud tundide arv eelmisel nädalal. Isiku tervis. Hinnang oma tervisele (väga hea; hea; ei hea ega halb; halb; väga halb); kas on mõni pikaajaline haigus või terviseprobleem (jah; ei); kas on viimase kuue kuu jooksul olnud mõne terviseprobleemi tõttu piiratud tegevustes, mida inimesed tavaliselt teevad (oluliselt piiratud; piiratud, aga mitte oluliselt; ei ole üldse olnud piiratud); kas vajab toimetulekuks kõrvalist abi (ei vaja; vahetevahel; pidevalt). II. Tööandja ankeet Taustandmed. Juriidilise isiku omanik (riik; kohalik omavalitsus; Eesti eraõiguslik isik; välismaa eraõiguslik isik; muu), õiguslik vorm, töötajate arv, kulud 2008. aastal, kulud 2009. aastal, tulud 2008. aastal, tulud 2009. aastal, põhivarad 2008. aastal, põhivarad 2009. aastal, brutotasu töötajatele 2008. aastal; kohustuslikud, leppekohased ja vabatahtlikud maksed sotsiaalkindlustusskeemidesse 2008. aastal; hüvitised ja sotsiaaltoetused 2008. aastal; kulutused tööalasele koolitusele 2008. aastal. Toimlate arv; töötajate arv igas toimlas; uuritava toimla/majandusüksuse tegutsemiskoht; kas uuritav toimla on peakontor; majandusüksuse põhitegevusala; põhitegevusalal tegutsema asumise aeg; peamiste klientide, sihtrühmade paiknemine; juhtimistasandite arv; toimla kulude osakaal juriidilise isiku kuludest; toimla tulude osakaal juriidilise isiku tuludest; toimla põhivarade osakaal juriidilise isiku põhivaradest; majandusüksuste tööjõukulud 2008. aastal; miinimumpalka saavate töötajate arv majandusüksuses. Majandusüksuse töötajad. Majandusüksuse töötajate arv; juhtide, spetsialistide-oskustööliste ja lihttööliste arv; naistöötajate, alaealiste töötajate, noorte töötajate, eakate töötajate, vene keelt emakeelena kõnelevate töötajate, välismaalaste arv. Viimase 12 kuu jooksul tööle võetud töötajate arv; majandusüksuse juhtkonna soovil lahkunud töötajate arv (koondatud, vallandatud); omal soovil lahkunud töötajate arv; kõrgemale ametikohale, madalamale ametikohale ja sama tasandi ametikohale liikunud töötajate arv; töölepinguga, töövõtulepinguga, teenistuslepinguga, käsunduslepinguga ja suulise lepinguga töötavate töötajate arv; töötajate arv, kelle lepingus on konkurentsipiirang; töötajate arv, kelle lepingus on saladuse hoidmise kohustus. Viimase 12 kuu jooksul tööõnnetuste arv; tööõnnetuste tõttu võetud haiguspäevade arv; „õnnelike“ õnnetuste arv. Töökorraldus. Kui oluline on, et töötajad oleksid rahul oma töö ja organisatsiooniga (ei ole üldse oluline – väga oluline); rahulolu töötajatega (üldse ei ole rahul – väga rahul). Ajutise või tähtajalise lepinguga töötajate arv; ajutiste lepingute sõlmimise põhjused (hooajatöö tegemiseks; lühiajalise töö, projektitöö tegemiseks; mittepideva nõudlusega või rahastamisega töö tegemiseks; tootmismahu ajutise suurenemise ajaks; töötajate katseajal; alaliste töötajate ajutiseks asendamiseks; töötajate soovil, nt töötajate soov ühildada tööelu ja eraelu; muu). Kaugtööd tegevate töötajate arv; suurema osa tööajast kaugtööd tegevate töötajate arv; kaugtöötamise võimaluse pakkumise põhjused (puuduvad sobivad tööruumid; töötajad töötavad kodus tulemuslikumalt; võimaldab organisatsioonil kokku hoida kulusid; töökoha ja töötajate elukoha vaheline kaugus; töötajate soov, muu); kas kaugtööd tegevaid töötajaid juhendatakse, kuidas töötada ohutult; kas kontrollitakse, et kaugtööd tegevad töötajad järgiksid ohutusnõudeid. Suurema osa ajast liikuvat tööd tegevate töötajate arv. Viimase 12 kuu jooksul rotatsiooni kasutamine (jah; ei); arenguvestluste läbiviimine juhtidega ja teiste töötajatega (juhtide arv; teiste töötajate arv). Kui olulised on heade töötulemuste saavutamisel tugev järelevalve töötajate üle, head töötingimused, töötajate soovidele vastav töökorraldus, huvitav ja arendav töö, motiveeriv töötasu, töötajatele iseseisvuse ja otsustusõiguse andmine, töötajate kindlus töö püsivuse suhtes, muu (ei ole üldse oluline – väga oluline). Töö- ja puhkeaeg. Kuivõrd oluline on arvestada töötajate sooviga ühildada tööelu ja pereelu (ei ole üldse oluline – väga oluline). Tööaja kujunemine majandusüksuses (majandusüksus määrab ja töötajad ei saa muuta; töötajad saavad tööaega teatud piirides valida; töötajad saavad tööaega täies ulatuses ise valida); osaajaga töötajate arv; osaajaga töötamise peamine põhjus (töötajate soov; majandusüksuse soov; mõlema soov); kas majandusüksuses on regulaarselt õhtusel ajal töötajaid (jah; ei); kas majandusüksuses on regulaarselt öisel ajal töötajaid (jah; ei); kas majandusüksuses on regulaarselt nädalavahetustel töötajaid (jah; ei); vahetustega töötajate arv; töömahu ajutise suurendamise vajadus viimase 12 kuu jooksul (jah; ei); töömahu suurendamise moodused (olemasolevad töötajad tegid lisatöötunde; värvati lisaks ajutisi töötajaid; töö osteti allhankena teistelt organisatsioonidelt; olemasolevate töötajate puhkused lükati edasi; olemasolevad töötajad töötasid intensiivsemalt, sama ajaga viljakamalt; töö planeeriti pikema aja peale ning töötajad ei pidanud kokkulepitust enam töötama; muu); summeeritud tööaja arvestamise kasutamine (jah; ei); ületunnitööd teinud töötajate arv; hinnang töötajate suhtumisele ületunnitöösse (keelduvad; nõustuvad vastu tahtmist; nõustuvad); ületunnitöö hüvitamise viisid (hüvitatakse rahaliselt; hüvitatakse vabade päevadega; ei hüvitata). Suhted majandusüksuses. Hinnang juhtide ja töötajate omavahelistele suhetele (väga halvad – väga head); juhtide ja töötajate vaheliste konfliktide arv; juhtide ja töötajate vaheliste konfliktide põhjused (halb infoliikumine, informeeritus; töötaja töölt puudumine; tööga seotud kokkulepete täitmata jätmine; varalise kahju tekitamine; mitterahaliste huvide kahjustamine; petmine, valetamine; iseloomust tulenev sobimatu käitumine; muu); kasutatud käitumisviisid konfliktide lahendamiseks (töötajaga probleemi arutamine; töötaja korralekutsumine, noomimine; käskkirjaga karistamine; rahatrahv; töölt eemaldamine, teisele tööle viimine; töösuhte lõpetamine; usaldusisiku poole pöördumine; kohtusse pöördumine; töövaidluskomisjoni poole pöördumine; muu; ei ole aktiivselt konflikte lahendatud); kas majandusüksuses on viimase 12 kuu jooksul töötajaid tööl solvatud või sõimatud, rünnatud või vägivaldselt koheldud, pahatahtlikult töö tegemisel takistatud, seksuaalselt ahistatud (jah; ei); käitumisviisid sellistes olukordades (töötajad on ise olukorrad lahendanud; juhid on sekkunud olukorra lahendamiseks; olukorrad on lahendatud töötajate esindaja, usaldusisiku abil; olukorrad on lahendatud ametivõimude (kohus, politsei) abil; muu; ei ole midagi tehtud). Kollektiivne töösuhe. Ametiühingu tegutsemine majandusüksuses (jah; ei); millised ametiühingud on majandusüksuses (juriidilise isiku juures, organisatsioonis loodud ametiühing; tegevusala tasandi ametiühing; regiooni tasandi ametiühing; regionaalne tegevusala tasandi ametiühing; muu); ametiühingusse kuuluvate töötajate arv; kui hästi saab ametiühing hakkama töötajate ja tööandja seisukohtade esindamisega (väga halvasti – väga hästi). Majandusüksuse kuulumine tööandjaid esindavasse organisatsiooni (jah; ei). Kas töötajate töötingimused on kokku lepitud kollektiivlepinguga (jah; ei); millise tasandi kollektiivlepinguga on töötingimused kokku lepitud (ettevõtte, asutuse, organisatsiooni tasandi leping; tegevusala tasandi leping; regiooni tasandi leping; regionaalne tegevusala leping; muu); kollektiivlepingutega kaetud töötajate arv; töötingimuste kollektiivse kokkuleppimise olulisus majandusüksuse jaoks (ei ole üldse oluline – väga oluline). Töötajate kaasamine. Kuivõrd oluline on majandusüksusele, et töötajad oleks informeeritud organisatsiooni tegevustest, töökorraldusest ja töötingimustest (ei ole üldse oluline – väga oluline); et töötajatel oleks võimalus väljendada oma arvamust organisatsiooni tegevuste, töökorralduse ja töötingimuste kohta (ei ole üldse oluline – väga oluline); et töötajatel oleks võimalus osaleda organisatsiooni tegevusi, töökorraldust ja töötingimusi puudutavate otsuste tegemisel (ei ole üldse oluline – väga oluline). Töötajate esindusvormid majandusüksuses (töötajate üldkoosolekul valitud usaldusisik; ametiühingu liikmete valitud usaldusisik; töökeskkonnavolinik; töökeskkonnanõukogu; Euroopa töönõukogu või nimetatud liikmed töönõukokku; muu töötajate ja tööandja koostöökogu); töötajate esindajate arv; kas sama esindaja täidab usaldusisiku ja töökeskkonnavoliniku rolli (jah; ei); kui hästi saab usaldusisik töötajate esindamisega hakkama (väga halvasti – väga hästi); kui hästi saab töökeskkonnavolinik töötajate esindamisega hakkama (väga halvasti – väga hästi); usaldusisiku osalemine töötajate esindamisele kaasa aitaval koolitusel viimase 12 kuu jooksul (jah; ei); kuidas informeeritakse mittejuhtidest töötajaid majandusüksuse tegevustest, töökorraldusest ja töötingimustest (informeerib juht; informeerib infojuht, kommunikatsioonijuht; informeerib usaldusisik, töökeskkonnavolinik; informeerib töötaja esindaja, kaastöötaja; ei informeerita); kas mittejuhtidest töötajatega arutatakse tavaliselt organisatsiooni tegevusi, töökorraldust ja töötingimusi puudutavaid küsimusi (jah, töötajad arutavad juhiga; jah, töötajad arutavad töötajate esindajaga, nt usaldusisikuga, töökeskkonnavolinikuga; ei arutata); mittejuhtidest töötajate kaasamine ettevõtte, asutuse tegevusi, töökorraldust ja töötingimusi puudutavate otsuste tegemisse (jah; ei). Töötervishoid. Peamine põhjus tööohutuse ja töötervishoiuga tegelemiseks (organisatsiooni hea maine hoidmine; organisatsiooni tulemuslikkuse tõstmine terviseprobleemide ennetamise ja vähendamise abil; töötajate motivatsiooni hoidmine; seaduste nõuete täitmine; töötajate tervise hoidmine; muu; ei tegeleta tööohutusega, töötervishoiuga). Kes peaks vastutama vigastuste ja terviseprobleemide vältimise eest (töötaja üksinda; pigem töötaja; töötaja ning majandusüksus võrdselt; pigem majandusüksus; majandusüksus üksinda); kes peaks vastutama töötaja pikaajalise tervise ja töövõime säilitamise eest (töötaja üksinda; pigem töötaja; töötaja ning majandusüksus võrdselt; pigem majandusüksus; majandusüksus üksinda). Terviseohud majandusüksuse töökeskkonnas (vähemalt 5 kg raskuste tõstmine, langetamine, kandmine, liigutamine; üksluised liigutused või kurnatust ja valu tekitavad sundasendid; müra, mis on nii tugev, et töökaaslastega rääkimiseks peab häält kõrgendama; vibratsioon; radiatsioon; kokkupuude keemiliste toodete ja ohtlike ainetega; kokkupuude bioloogiliste ja nakkusohtlike ainetega, mis võivad tekitada mürgistusi, haigusnähte; halb, silmi väsitav valgustus; vähe või liiga palju valgust, vilkuv valgus, pimestav valgus; halb kliima; töötamine kuvariga; oht kukkuda või varingu alla jääda; masinate või tööriistade liikuvate osade põhjustatud oht, põletusoht, külmetusoht, elektrilöögioht; põletus- ja plahvatusoht); terviseohtude maandamise abinõud (ohutute töövõtete kasutamine; ühiskaitsevahendite kasutamine; isikukaitsevahendite (nt kiiver) kasutamine; töövahendite, töökeskkonna ja töökorralduse kohandamine vastavalt töötajate vajadustele ja võimetele; muu; ei tehta midagi); hinnang töö ohutusele majandusüksuses (ohutu – ohtlik); tööohutuse ja töötervishoiuga tegelevad inimesed (töökeskkonnaspetsialist(-id); töökeskkonnanõukogu; juhid; muu; mitte keegi); töötervishoiu ja tööohutusega tegelevate inimeste uute oskuste ja teadmiste omandamise viisid (käinud koolitustel, seminaridel, konverentsidel; vahetanud kogemusi teiste ettevõtetega, asutustega; tutvunud kirjandusega, juhendmaterjalidega; tutvunud õigusaktidega; saanud juhiseid Tööinspektsioonilt; muu; ei ole uusi oskusi ja teadmisi omandanud); hinnang tööohutuse ja töötervishoiuga tegelevate töötajate teadmistele (head – halvad); hinnang tööohutuse ja töötervishoiuga tegelevate töötajate hakkamasaamisele (hästi – halvasti); millal viiakse läbi terviseohtude hindamist (regulaarselt, kindla ajaperioodi tagant; tööülesannete muutumisel; töökeskkonna ja töökorralduse muutumisel; uute ametikohtade loomisel; uute töövahendite kasutuselevõtul; muu; organisatsioonis ei ole ohtusid hinnatud); terviseohtude hindamise läbiviija (organisatsiooni töötervishoiu küsimustega tegelevad töötajad; töötervishoiu teenuseid pakkuv ettevõte, asutus; töötervishoiu teenuse pakkuja koostöös organisatsiooni töötervishoiu küsimustega tegelevate töötajatega; muu); ohtudega kokkupuutuvate töötajate kaasamine terviseohtude hindamisel (jah; ei); kas ohtude hindamine andis piisavalt hea ülevaate tööga seotud ohtudest (jah, pigem jah, pigem ei, ei). Viimase 3 aasta jooksul töötervishoiu arsti juures tervisekontrollis käinud töötajate arv; kas tervisekontroll andis piisavalt head tagasisidet ohutuse parandamiseks (jah, pigem jah, pigem ei, ei); majandusüksuse pakutavad terviseedendamise võimalused (tervisespordivõimalused; vaktsineerimine; esmaabikoolitus; muu). Töötasustamine. Kuivõrd oluline on täiendavalt tasustada ületunnitööd, lisatööd (ei ole üldse oluline – väga oluline); kuivõrd oluline on täiendavalt tasustada tööd halbades või ohtlikes tingimustes (ei ole üldse oluline – väga oluline); kuivõrd oluline on täiendavalt tasustada tööd nädalavahetusel või pühadel (ei ole üldse oluline – väga oluline); kuivõrd oluline on täiendavalt tasustada tööd õhtusel või öisel ajal (ei ole üldse oluline – väga oluline). Lisasoodustuste olulisus töötasustamise süsteemis (ei ole üldse oluline – väga oluline); töötulemuste arvestamise olulisus töötasu määramisel (ei ole üldse oluline – väga oluline); tulemustasu saanud juhtide, spetsialistide-oskustööliste ja lihttööliste arv; tulemustasu maksmise alused (individuaalsete töötulemuste eest; osakonna või meeskonna töötulemuste eest; asutuse või ettevõtte töötulemuste eest); kas see, millistele töötulemustele kui suur tulemustasu vastab, on eelnevalt täpselt kindlaks määratud (jah; ei); kas on töötajaid, kellel on võimalus saada töötasu aktsiate või osakute näol või osta neid turuhinnast soodsamalt (jah; ei); millistel töötajate gruppidel on selline võimalus (ettevõtte asutanud omanikest töötajatel; juhtidel; spetsialistidel, oskustöölistel; lihttöölistel). Koolitus. Töötajate oskuste ja teadmiste arendamise olulisus (ei ole üldse oluline – väga oluline); rahulolu töötajate sooviga omandada uusi oskusi ja teadmisi (üldse ei ole rahul – väga rahul); juhtide teadmiste piisavus hästi töötamiseks (jah, ei); spetsialistide, oskustööliste teadmiste piisavus hästi töötamiseks (jah, ei); lihttööliste teadmiste piisavus hästi töötamiseks (jah, ei). Viimase 12 kuu jooksul juhtide oskuste ja teadmiste arendamise viisid (tööalased täiendus- või ümberõppekursused; tööalased konverentsid, seminarid, komandeeringud õppimise eesmärgil; iseseisev tööalane õppimine, nt erialase kirjanduse lugemine; õpperühmad töökohal, õppe eesmärgil teisel ametikohal töötamine; muu; ei ole arendatud); spetsialistide ja oskustööliste oskuste ja teadmiste arendamise viisid (tööalased täiendus- või ümberõppekursused; tööalased konverentsid, seminarid, komandeeringud õppimise eesmärgil; iseseisev tööalane õppimine, nt erialase kirjanduse lugemine; õpperühmad töökohal, õppe eesmärgil teisel ametikohal töötamine; muu; ei ole arendatud); lihttööliste oskuste ja teadmiste arendamise viisid (tööalased täiendus- või ümberõppekursused; tööalased konverentsid, seminarid, komandeeringud õppimise eesmärgil; iseseisev tööalane õppimine, nt erialase kirjanduse lugemine; õpperühmad töökohal, õppe eesmärgil teisel ametikohal töötamine; muu; ei ole arendatud). Peamine viis vajalike oskuste ja teadmiste toomiseks majandusüksusesse (olemasolevate töötajate koolitamine, neile õppimisvõimaluste loomine; töötajate värbamine ning seejärel nende koolitamine, neile õppimisvõimaluste loomine; vajalike oskuste ja teadmistega töötajate värbamine). Peaminister Andrus Ansip Riigisekretär Heiki Loot [1] Riikliku statistika seaduse § 7 lõike 4 järgi esitab füüsiline isik andmed enda kohta vabatahtlikkuse alusel. [2] Riikliku statistika seaduse § 7 lõike 4 järgi esitab füüsiline isik andmed enda kohta vabatahtlikkuse alusel. * Korraldus on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. (Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 26.06.2009. a resolutsioon nr 17-1/09-03492.)