Legislator Case Law & Legislation
13195282 EE

Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-40-09 Riigikohtu halduskolleegiumi 19. juuni 2009. a kohtuotsus OÜ Crassula (pankrotis) kaebuses Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 10. juuni 2008. a käskkirja nr 1-3.1/168 alapunkti 6 tühistamiseks ning loomakasvatuse täiendava otsetoetuse maksmiseks — RT III, 35, 268

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-40-09 Riigikohtu halduskolleegiumi 19. juuni 2009. a kohtuotsus OÜ Crassula (pankrotis) kaebuses Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 10. juuni 2008. a käskkirja nr 1-3.1/168 alapunkti 6 tühistamiseks ning loomakasvatuse täiendava otsetoetuse maksmiseks — RT III, 35, 268

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-40-09 Otsuse kuupäev 19. juuni 2009 Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Põld, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri Salmann Kohtuasi OÜ Crassula (pankrotis) kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 10. juuni 2008. a käskkirja nr 1-3.1/168 alapunkti 6 tühistamiseks ning loomakasvatuse täiendava otsetoetuse maksmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 12. märtsi 2009. a otsus haldusasjas nr 3-08-1687 Menetluse alus Riigikohtus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kassatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Jätta Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kassatsioonkaebus rahuldamata. 2. Jätta Tartu Ringkonnakohtu 12. märtsi 2009. a otsuse asjas nr 3-08-1687 resolutsioon muutmata, muutes Tartu Ringkonnakohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele. 3. Kassatsiooniastme menetluskulud jätta menetlusosaliste kanda. 4. Arvata kautsjon riigituludesse. Asjaolud ja menetluse käik 1. OÜ Crassula esitas 24. märtsil 2008 loomakasvatuse täiendava otsetoetuse taotluse, milles taotles toetust 92-le ammlehmale ja 280-le utele. 2. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) peadirektori 10. juuni 2008. a käskkirja nr 1-3.11/168 alapunktiga 6 jäeti ammlehma kasvatamise täiendava otsetoetuse taotlus rahuldamata järgmistel põhjustel: 21 looma ei peetud karjas 12. maini 2008, mida nõuab põllumajandusministri 22. veebruari 2008. a määrusega nr 15 vastu võetud «Loomakasvatuse täiendava otsetoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsemad nõuded» (määrus nr 15 § 6 lg 1); OÜ-l Crassula puudusid karjast nõuetekohased loomad nr EE6356910 ja nr EE5665471 (määrus nr 15 § 2 lg 1); taotletud ja nõuetele vastavate loomade arvu erinevus oli üle 20% (määrus nr 15 § 11 lg 4). OÜ Crassula esitas 25. juunil 2008 vaide, mille PRIA 21. juuli 2008. a vaideotsusega nr 12-14/39 jättis rahuldamata. 3. OÜ Crassula esitas kaebuse halduskohtule, milles palus tühistada PRIA 10. juuni 2008. a käskkirja nr 1-3.11/168 alapunkt 6 ja 21. juuli 2008. a vaideotsus nr 12-14/39. OÜ Crassula väidab, et loomad ei liikunud tema karjast välja 12. mail 2008. Loomad anti füüsiliselt üle uuele omanikule 19. mail 2008, mida kinnitab ka üleandmise-vastuvõtmise akt ja arve. OÜ Crassula ja OÜ Kavastu Farm sõlmisid 12. mail 2008 müügilepingu, mille kohaselt lepiti kokku loomade omandi üleminek ja loomade üleandmine hiljemalt 19. mail 2008. OÜ Crassula esitas PRIA põllumajandusloomade registrile andmed loomade liikumise kohta 12. mail 2008. Andmete esitamisega peeti silmas loomade müügilepingu sõlmimist, mis andis OÜ-le Crassula kohustuse need loomad ostjale üle anda. Ka vaides märkis OÜ Crassula, et loomad liikusid OÜ-sse Kavastu Farm 12. mail 2008, mis tähendab, et OÜ Crassula oli nimetatud ajal leppinud kokku loomade liikumise. Loomade liikumise tuvastamisel ei saa lähtuda vaid põllumajandusloomade registrist, sest registriandmetel on informatiivne tähendus. Isegi kui loomad oleks liikunud karjast välja 12. mail 2008, oleks PRIA pidanud toetust maksma, sest määruse nr 15 § 6 lg 1 sõnastuse kohaselt pidi OÜ Crassula ammlehmasid oma karjas pidama kuni 12. maini ja see nõue on täidetud. 4. Tartu Halduskohus jättis 27. novembri 2008. a otsusega asjas nr 3-08-1687 kaebuse rahuldamata. Halduskohus leidis, et kaebaja väide, et ta on täitnud määruses nr 15 toodud nõude pidada loomi karjas kuni 12. maini 2008, ei ole õige. PRIA tuvastas, et kaebaja 21 looma olid 12. mai 2008 seisuga liikunud kaebaja karjast OÜ Kavastu Farm karja. Kaebaja väited selle kohta, et loomad liikusid tema karjast OÜ Kavastu Farm karja 19. mail 2008, on paljasõnalised ja ei ole usutavad. Need väited tekkisid alles kohtule kaebuse esitamisel. Kaebaja on 25. juuni 2008. a vaides tunnistanud, et «loomad liikusid OÜ Crassula karjast OÜ Kavastu Farm karja 12. mail». Ammlehmad oleksid pidanud karjas olema 12. mai 2008 kella 24.00-ni. Kuna määruse nr 15 § 6 lg-s 1 sätestatud loomade karjas pidamise perioodi lõpp on määratud kuupäevaga 12. mai 2008, siis tuleb vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 33 lg-le 2 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 137 lg-le 1 karjas pidamise perioodi hulka lugeda ka 12. mai 2008. Kuna kaebaja viis oma karjast 21 looma välja 12. mail 2008 ehk pidamisperioodi kestel, siis rikkus ta määruse nr 15 § 6 lg-t 1. PRIA tuvastas, et kaebaja karjast puudus veel kaks looma. Seega ei vastanud kaebaja taotlusel märgitud loomadest ammlehma kasvatamise täiendava otsetoetuse nõuetele kokku 23 looma. Käesolevas asjas leidis tuvastamist, et määratud protsent on 25 (23 ÷ 92 × 100%). Seetõttu on täidetud määruse nr 15 § 11 lg-s 4 toodud alused taotluse rahuldamata jätmiseks. 5. OÜ Crassula (pankrotis) esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Apellant väidab, et halduskohus tõlgendas vääralt TsÜS § 137 lg-t 1 ja HMS § 33 lg-t 2. Määruse nr 15 § 6 lg 1 kohaselt tuleb loomi pidada karjas vähemalt 12. mai kella 00.01-ni, mis on vahetult pärast 11. mai lõppemist. Praegusel juhul ei saa lähtuda TsÜS §-s 137 või HMS §-s 33 sätestatud menetlustähtaegade arvestamise alustest, sest kaebaja ei ole teinud mingeid menetlustoiminguid. Loomad liikusid karjast välja alles 19. mail 2008, mida tõendavad müügileping, loomade üleandmise akt ja arve. Seega ei ole apellandi väide paljasõnaline. PRIA ei ole pärast 12. maid kaebaja suhtes eraldi kontrolli teostanud. Kohus ei ole analüüsinud kaebaja väidet, et PRIA põllumajandusloomade registris olevad andmed on vaid üks tõend loomade liikumise kohta. 6. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 12. märtsi 2009. a otsusega asjas nr 3-08-1687 apellatsioonkaebuse, tühistas halduskohtu 27. novembri 2008. a otsuse ja rahuldas kaebuse. Ringkonnakohus asus seisukohale, et halduskohus ei teinud kindlaks kaebuse tegelikku taotlust ja vaidluse eset. Käesolev vaidlus on ajendatud kaebaja soovist saada ammlehmadele loomakasvatuse täiendavat otsetoetust. Keelduva otsuse ja vaideotsuse vaidlustamine ei aita kaebajal saavutada soovitud eesmärki. Soodustava haldusakti andmisest keeldumisel on kohane õiguskaitsevahend kohustamiskaebus. Kohustamistaotluse on kaebaja esitanud ka oma vaides. Kohustamistaotlust ei ole halduskohtule esitatud kaebuses otsesõnu välja toodud, kuid eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et see on hõlmatud PRIA 10. juuni 2008. a käskkirja tühistamise taotlusega ning kaebaja soov, et tema taotlus kohtumenetluse tulemusena uuesti läbi vaadataks, pidi ka vastustajale olema arusaadav. Veiste karjas pidamise kohustus ei kehtinud määruse nr 15 § 6 lg-st 1 tulenevalt 12. mai kella 24.00-ni. Kuna määruses nr 15 ja selle alusaktides ei ole sätestatud teisiti, tuleb määruses sätestatud tähtaja algus ja lõpp määratleda TsÜS alusel. HMS § 33 lg 2 ei ole käesoleval juhul asjakohane, sest vaidlusalune tähtaeg ei ole menetlustähtaeg. Tegemist on tähtajaga, mille lõppemisest oli sõltuv apellandi materiaalõiguslik kohustus. Samuti ei sätesta HMS § 33 lg 2 seda, mis kell tähtaeg tähtpäeval lõpeb. Halduskohtu viidatud TsÜS § 137 lg 1 ei ole samuti asjakohane, sest vaidlusalune tähtpäev ei ole määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga. TsÜS § 137 lg-s 1 sätestamata juhtudel tuleb juhinduda TsÜS § 135 lg-st 2, mille kohaselt tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel. Tähtpäev saabub tähtpäeval kl 00.00, s.o koos tähtpäeva algusega, mitte 24.00, s.o koos tähtpäeva lõpuga. Seda seisukohta kinnitab ka TsÜS § 136 lg 7, mille kohaselt kindla kuupäevaga määratud tähtpäev saabub «sellel kuupäeval.» Järelikult lõppes veiste karjas pidamise kohustus käesoleval juhul 12. mail 2008 kell 00.00. Seega puudub vajadus analüüsida, kas tõendatud on kaebaja poolt loomade pidamine oma karjas ka ajavahemikul 12. mai – 19. mai 2008. Kahe looma puudumine (EE6356910 ja EE5665471) ei ole määruse nr 15 § 11 lg 4 kohaselt taotluse rahuldamata jätmise aluseks, kuna need ei moodusta enam kui 20% kaebaja taotlusel märgitud loomadest (2 ÷ 92 × 100% = 2,17%). Menetlusosaliste põhjendused 7. PRIA palub oma kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsus ja teha asjas uus otsus. PRIA möönab, et võib-olla tõesti ei ole halduskohtu ja PRIA esmased viited TsÜS § 137 lg-le 1 ja HMS § 33 lg-le 2 asjakohased. Kuna tegemist on menetlustähtajaga, siis tuleb rakendada HMS § 33 lg-t 2. Loomade kontrollimise puhul on tegemist menetlustoiminguga, mida tehakse nii administratiivselt kui ka taotleja juures kohapeal. Viimane kontrolli teostamise aeg on 12. mai. Seetõttu on määruse nr 15 § 6 lg-s 1 sätestatud tähtaja näol tegemist menetlustähtajaga. HMS § 33 lg 2 ei sätesta, mis kell tähtaeg lõpeb. Tähtaja arvutamisel haldusmenetluses kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) sätteid (HMS § 33 lg 1). Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Seega oli PRIA-l õigus teostada kontrolli 12. mai 24.00-ni. Järelikult pidi OÜ Crassula loomi karjas pidama 12. mai kella 24.00-ni. Vastasel juhul ei saa PRIA menetlustoimingut teha. Tähtaja tõlgendamisest oleneb ka see, kuidas teisi tähtaegu, mis on kindlaks määratud kuupäevaga, tuleb tõlgendada. 8. OÜ Crassula (pankrotis) palub jätta kassatsioonkaebus rahuldamata, kuna PRIA ise nõustub tõlgendusega, et TsÜS § 137 lg 1 ei ole rakendatav. Seega nõustub PRIA ringkonnakohtu järeldustega. PRIA sellise tõlgenduse kohaselt tuleks loomi hoida karjas 13. maini, mis ei oleks kooskõlas määrusega nr 15. PRIA esitas alles kassatsioonkaebuses esmakordselt väite, et veiste kontrollimisel tuleb rakendada TsMS § 62 lg-t 2. Määruse nr 15 § 6 lg-s 1 sätestatud tähtaeg ei muutu menetlustähtajaks ainuüksi seetõttu, et PRIA saaks kontrolli teostada. PRIA-l oli võimalik kontrolli teostada enne 12. mai kella 00.00. Kuna PRIA teostas kontrolli enne 12. mai 00.00, siis ei võetud tal ära kontrolli teostamise võimalust. Kuna praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et veised hoiti karjas 12. mai seisuga, siis on määruse nr 15 § 6 lg-s 1 sätestatud nõue täidetud. Kolleegiumi seisukoht 9. Käskkirja andmise ajal kehtinud määruse nr 15 § 6 lg 1 sätestas järgmist: «Ammlehma kasvatamise täiendava otsetoetuse saamiseks peab taotleja oma karjas taotluses märgitud arvu § 2 lõikes 2 sätestatud nõuete kohaseid veiseid täiendava otsetoetuse taotluse esitamise päevast kuni 12. maini.» Ringkonnakohus asus seisukohale, et kuna määruses nr 15 ja selle alusaktides ei ole tähtaja lõppu määratletud, siis tuleb seda teha tsiviilseadustiku üldosa seaduse alusel. Ringkonnakohus, tuginedes TsÜS § 135 lg-le 2 ning § 136 lg-le 7, asus seisukohale, et ammlehmade karjas pidamise kohustus lõppes käesoleval juhul 12. mail 2008 kell 00.00. Kolleegium ringkonnakohtu seisukohaga ei nõustu alljärgnevatel põhjustel. 10. Määruse nr 15 § 8 lg 1 teise lause kohaselt peab taotleja esitama PRIA-le määruse nr 15 lisas 1 toodud vormi kohase loomakasvatuse täiendava otsetoetuse taotluse. OÜ Crassula (pankrotis) esitatud loomakasvatuse täiendava otsetoetuse vormi kohases taotluses (tl 28) olid märgitud kohustused, mida taotlejal tuleb toetuse saamiseks järgida. Üheks kohustuseks oli ammlehmade karjas hoidmise kohustus. Nimelt on loomakasvatuse täiendava otsetoetuse vormi kohase taotluse alapunktis 2.1 veiste karjas hoidmise kohustuse kohta märgitud järgmist: «Taotlen ammlehma kasvatamise täiendavat otsetoetust (märkida arv) 92 taotluse lisa veerus 5 sümboliga «A» märgitud veise kohta ning kohustun hoidma ammlehmade loetelus märgitud toetuse nõuete kohaseid veiseid oma karjas 12. maini (kaasa arvatud).» Kolleegium märgib, et määruse nr 15 § 6 lg-s 1 sätestatud kohustust tuleb tõlgendada koostoimes määruse lisas 1 avaldatud loomakasvatuse täiendava otsetoetuse taotluse punktiga 2.1, sest nimetatud punkt täpsustab määruse nr 15 § 6 lg-s 1 sätestatud kohustust. Kuna loomakasvatuse täiendava otsetoetuse taotluses on sõnaselgelt kirjas, et veised tuleb karjas hoida 12. maini ning 12. maid loetakse kaasa arvatuks, siis kehtis ka kohustus 12. maini (kaasa arvatud). Ühtlasi on OÜ Crassula (pankrotis) esindaja loomakasvatuse täiendava otsetoetuse taotluse allkirjastanud, mistõttu teadis OÜ Crassula (pankrotis) kohustuse võtmisel, et veiseid tuli hoida karjas 12. maini (kaasa arvatud). 11. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et kuna taotluses oli märgitud veiste karjas hoidmise kohustus 12. maini (kaasa arvatud) ja OÜ Crassula (pankrotis) oli nimetatud kohustusest teadlik, siis ei tule analüüsida seda, millal tsiviilseadustiku üldosa seaduse mõttes tähtaeg saabub, lõpeb ja möödub. 12. Kolleegium peab veiste karjas hoidmise kohustuse täitmise kohta vajalikuks märkida, et tulenevalt määruse nr 15 § 6 lg-st 1 koostoimes määruse lisas esitatud taotluse punktiga 2.1 saab kohustuse lugeda täidetuks, kui veised viibisid karjas ka 12. mail. Pooled ei vaidle selle üle, et veised viibisid karjas ka 12. mail, vaid selle üle, kas veiseid tuli karjas hoida 12. mai kella 24.00-ni või mitte. Kuna OÜ Crassula (pankrotis) hoidis veiseid karjas 12. mail, siis on ta määruse nr 15 § 6 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitnud. 13. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu tõlgendusega, et kahe looma puudumine ei ole määruse nr 15 § 11 lg 4 kohaselt taotluse rahuldamata jätmise iseseisvaks aluseks, kuna need ei moodusta enam kui 20% kaebaja taotlusel märgitud loomadest (2 ÷ 92 × 100% = 2,17%). 14. Eeltoodu tõttu jätab kolleegium kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, muutes ringkonnakohtu otsuse põhjendusi veiste karjas hoidmise kohustuse osas vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele. OÜ Crassula (pankrotis) kassatsiooniastmes menetluskulude väljamõistmist ei taotle, mistõttu jäävad kassatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda. Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon arvatakse riigituludesse (HKMS § 90 lg 2). Indrek KOOLMEISTER Jüri PÕLD Harri SALMANN

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →