Rahalise abi andmise ja tagastamise kord ning tagatiseta rahalise abi taotluse vorm

(1) Hädasolija, kellel on õigus taotleda konsulaarametnikult või aukonsulilt rahalise abi korraldamist ja andmist, on

1) Eesti kodanik;

2) «Konsulaarseaduse» § 1 lõikes 2 nimetatud välismaalane, välja arvatud «Konsulaarseaduse» § 52 lõikes 3 sätestatud juhul.

(2) Käesoleva määruse §-s 12 sätestatud tingimustel on õigus taotleda konsulaarametnikult rahalist abi ka teise Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikul.

Rahalist abi antakse üksnes sihtotstarbega katta täielikult või osaliselt hädasolija asukohariigist Eestisse tagasipöördumise sõidukulud või muud tagasipöördumisega seotud vältimatud kulutused.

Konsulaarametnik registreerib rahalise abi andmise konsulaarametniku ametitoimingute raamatus välisministri 8. juuni 2009. a määruse nr 5 «Konsulaarametniku ametitoimingute andmekogu asutamise ja pidamise kord» §-de 6 ja 18 kohaselt.

(1) Konsulaarametnik või aukonsul korraldab hädasolijale tema kirjaliku avalduse alusel ja tagatise olemasolu korral tagatise ulatuses rahalise abi andmise.

(2) Tagatiseks loetakse hädasolija volitatud isikult Välisministeeriumi või aukonsuli juhitava konsulaarasutuse arvelduskontole laekunud summat.

(1) Konsulaarametnik võib hädasolija põhjendatud vormikohase taotluse alusel anda tagatiseta rahalist abi.

(2) Konsulaarametnik peab tagatiseta rahalise abi andmise kooskõlastama Välisministeeriumi rahandusosakonna ja konsulaarosakonnaga.

(1) Hädasolija esitab konsulaarametnikule vormikohase tagatiseta rahalise abi eestikeelse (lisa 1) või ingliskeelse (lisa 2) taotluse (edaspidi taotlus).

(2) Hädasolija esitab taotluses enda kohta järgmised andmed

1) ees- ja perekonnanimi;

2) isikukood;

3) sünniaeg ja -koht;

4) kodakondsus;

5) isikut tõendava dokumendi liik ja number;

6) elukoht (aadress) Eestis rahvastikuregistri järgi (kui on olemas);

7) kontaktandmed Eestis ja/või asukohariigis (aadress, telefon, elektronposti aadress);

8) töökoht (kui on olemas);

9) tööandja kontaktandmed (aadress, telefon, faks, elektronposti aadress);

10) taotluse esitamise põhjus (tagatiseta rahalise abi vajaduse põhjendus);

11) taotluse esitamise kuupäev.

(3) Taotleja kirjutab taotlusele oma käega alla, kinnitades taotluses esitatud andmete õigsust.

(4) Enne taotluse registreerimist selgitab konsulaarametnik hädasolijale rahalise abi saamise tingimusi ning kontrollib, kas hädasolijal ei ole võimalik saada vajaminevat raha mõnest teisest allikast.

(5) Konsulaarametnik teeb kindlaks vajamineva rahalise abi suuruse, kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust, tuvastab taotluse esitanud isiku ning kontrollib, kas esineb «Konsulaarseaduse» §-s 65 sätestatud aluseid abi andmisest keeldumiseks.

(6) Konsulaarametnik teeb otsuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta võimalikult kiiresti, hiljemalt 3 tööpäeva jooksul alates taotluse registreerimisest. Otsus vormistatakse kirjalikult.

(7) Otsus taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta tehakse hädasolijale teatavaks esimesel võimalusel.

(1) Tagatiseta rahaline abi makstakse hädasolijale välja sularahas taotluse rahuldamise otsusest teavitamise päeval. Erandjuhul võib rahalise abi kanda hädasolija osutatud pangaarvele.

(2) Konsulaarametnik võib hädasolijale tagatiseta rahalist abi anda ka muul moel (lennu- või laevapileti arvete tasumine jms).

Hädasolija annab rahalise abi sularahas või muul moel kättesaamise kohta allkirja ning tagatiseta rahalise abi saamise korral kinnitab sellega kohustust rahaline abi tagasi maksta.

(1) Tagatiseta rahalise abi saaja on kohustatud rahalise abi 90 päeva jooksul tagasi maksma Välisministeeriumi arvelduskontole.

(2) Tagatiseta rahalise abi saaja võib selle tagasi maksta osade kaupa. Selleks peab ta enne tagasimaksetähtaja lõppemist esitama Välisministeeriumi konsulaarosakonda (edaspidi konsulaarosakond) avalduse, milles põhjendab vajadust tagatiseta rahaline abi osadena tagasi maksta ja esitab tagasimaksmise soovitava ajakava.

(3) Tagatiseta rahalise abi tagasimaksmise ajakava kinnitab kantsler konsulaarosakonna ettepanekul, mis on kooskõlastatud rahandusosakonnaga.

(1) Kui rahalist abi ei ole kindlaksmääratud tähtaja jooksul tasutud, teeb välisminister rahalise abi saajale ettekirjutuse rahalise abi tagasimaksmise kohta.

(2) Kui tagatiseta rahalise abi saaja ei täida ettekirjutust määratud tähtaja jooksul, kuulub välisministri ettekirjutus sundtäitmisele «Täitemenetluse seadustikus» ettenähtud korras.

(3) Kui tagatiseta rahalise abi saaja ei ole majanduslikel või muudel mõjuvatel põhjustel võimeline saadud rahalist abi täies ulatuses tagasi maksma, võib välisminister teha selle tagasinõudmisest loobumise, tagasimaksetähtaja pikendamise või tagasinõutava summa vähendamise otsuse.

(4) Välisminister võib teha rahalise abi tagasinõudmisest loobumise, tagasimaksetähtaja pikendamise või tagasinõutava summa vähendamise otsuse juhul, kui rahalist abi saanud isik tõendab oma maksejõuetust või seda taotleb Eesti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus.

(1) Käesoleva määruse § 10 lõikes 1 nimetatud ettekirjutus on haldusakt «Haldusmenetluse seaduse» mõistes «Konsulaarseaduse» § 64 lõikes 3 sätestatud avalik-õigusliku kohustuse täitmiseks.

(2) Ettekirjutus vormistatakse välisministri käskkirjana ja selles märgitakse

1) ettekirjutuse tegemise kuupäev;

2) ettekirjutuse saaja nimi ja aadress;

3) ettekirjutuse tegemise alused koos viidetega asjakohase õigusakti sättele;

4) ettekirjutuse sisu, sealhulgas tagasimakstava rahalise abi suurus, tagasimaksetähtaeg ja arvelduskonto, kuhu rahaline abi tagasi makstakse;

5) sunniraha summa, mida rakendatakse ettekirjutuse täitmata jätmise korral;

6) ettekirjutusele alla kirjutanud ministri nimi;

7) adressaadi allkiri ettekirjutuse kättesaamise kohta või märge muul viisil kättetoimetamise kohta.

(3) Ettekirjutus saadetakse tagatiseta rahalist abi saanule ettekirjutuse tegemise päevast arvates kolme tööpäeva jooksul.

(1) Teise Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik võib rahalise abi saamiseks pöörduda Eesti konsulaarametniku poole juhul, kui asukohariigis puudub tema kodakondsusriigi välisesindus.

(2) Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsust peab isik tõendama passi või isikutunnistusega ning juhul kui need on varastatud või kadunud, mõne teise kodakondsust tõendava dokumendiga.

(3) Esitatud andmeid kontrollitakse Euroopa Liidu asjaomase liikmesriigi lähemas välisesinduses või muus pädevas asutuses.

(4) Hädasolijale antakse tagatiseta rahalist abi ainult Euroopa Liidu asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse loal.

(5) Tagasimaksmise kohustus vormistatakse dokumendina, mille Välisministeerium edastab asjaomase Euroopa Liidu liikmesriigi pädevale asutusele.

Määrus jõustub 1. juulil 2009. a.

Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 22.06.2009. a resolutsioon nr 17-1/09-0343