Sõmerpalu Vallavolikogu — Sõmerpalu valla põhimääruse kehtestamine — KO, 105, 1454

Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 8 lõigete 1 ja 2 ning § 22 lõike 1 punkti 9 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Tegevuse õiguslikud alused (1) Sõmerpalu vald (edaspidi vald) kui kohalik omavalitsusüksus juhindub omavalitsusüksusele pandud ülesannete täitmisel põhiseadusest, Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, teistest seadustest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest, sealhulgas käesolevast põhimäärusest. (2) Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires Sõmerpalu Vallavolikogu (edaspidi volikogu), volikogu esimees, Sõmerpalu Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) ning vallavanem või nende volitatud esindajad. § 2. Valla omavalitsusorganid (1) Valla esinduskogu on volikogu, mille valivad valla hääleõiguslikud elanikud. (2) Vallavalitsus on volikogu moodustatud täitevorgan. 2. peatükk VALLA SÜMBOLID JA NENDE KASUTAMINE § 3 Valla lipp ja vapp (1) Valla lipp on valge ristkülikukujuline, mille keskel on kolm ühe ühiku laiust horisontaalset värvilaidu: kollane, sinine, kollane. Lipu normaalmõõtmed on 105 × 165 cm; laiuse ja pikkuse suhe on 7 : 11 ühikut. (2) Vallavalitsuse hallatava asutuse lipp ei tohi olla äravahetamiseni sarnane valla lipuga. (3) Kasutamiskõlbmatuks muutunud valla lipp kuulub sündsal viisil hävitamisele. (4) Valla vapi sinise vapikilbi jaotab kaheks mõtteline diagonaal. Ülemisel mõttelisel väljal on kolm laia kuldset lainejoont, mis sümboliseerivad küpset viljapõldu, nende all vasakul on alumisel mõttelisel väljal kaks hõbedast lainet sümboliseerimaks Võhandu jõge. (5) Valla lipu üht originaali ja valla vapi etaloni hoitakse ning säilitatakse vallamajas. § 4. Valla lipu kasutamise kord (1) Valla lipp heisatakse: 1) alaliselt vallavalitsuse hoonel; 2) ajutiselt valla pidupäevadel ja avalikel üritustel. (2) Igaühel on õigus heisata ja kasutada valla lippu järgides käesoleva põhimääruse sätteid ja head tava. (3) Valla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. (4) Kui valla lipp heisatakse koos Eesti lipuga ning rahvusvahelise organisatsiooni lipuga ja mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, Eesti maakonna, valla, linna või muu lipuga, paigutatakse valla lipp või muu lipp Eesti lipust ja rahvusvahelise organisatsiooni lipust lipurivi tagant vaadatuna vasakule. Maapinnast tõusva lipumasti kõrgus on ligikaudu kuus korda suurem lipu laiusest, seinalipuvarda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem lipu laiusest. Heisatud valla lipul jääb lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele. (5) Valla lippu laualipuna võib kasutada volikogu ja vallavalitsuse istungitel. (6) Valla lipu kasutamine käesolevas paragrahvis sätestamata juhtudel toimub vallavalitsuse loal. (7) Valla lipu kasutamise korra järgimise üle teostab järelevalvet vallavalitsus. § 5. Valla vapi kasutamise kord (1) Valla vappi kasutatakse värvilisena või must-valgena: 1) volikogu, vallavalitsuse, vallavalitsuse hallatava asutuse plankidel ja pitsatitel; 2) valla autasudel, valla meenetel ja ametlikel trükistel; 3) hoonetel, valla piiritähistel; 4) üritusi või projekte tutvustavatel reklaamidel, trükistel ja mujal tähistamaks valla poolt vastava ürituse või projekti toetamist. (2) Valla vapi kujutisega pitsat on sõõr, mille keskel on vapp ja äärtel asutuse nimetus. (3) Valla vapi kasutamine käesolevas paragrahvis sätestamata juhtudel toimub vallavalitsuse loal. (4) Valla vapi kasutamise korra järgimise üle teostab järelevalvet vallavalitsus. § 6. Valla autasud (1) Valla autasud on: 1.1 aukodaniku märk ja tänukiri; 1.2 aasta inimese märk ja tänukiri (2) Aukodaniku märk on valla vapi motiiv , mille alumist osa ümbritseb hõbedane tammepärja kujutis (3) Aasta inimese märk on valla vapi motiiv (4) Valla autasude andmise kord sätestatakse volikogu määrusega. 3. peatükk VOLIKOGU § 7. Volikogu, volikogu liige ja volikogu pädevus (1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. (2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis vastavalt seadusele. (3) Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad seaduses sätestatud alustel ja korras. (4) Volikogu ainupädevuses olevad küsimused sätestatakse seadusega. (5) Volikogu asjaajamist korraldab vallakantselei. (6) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras. § 8. Volikogu esimehe valimine (1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Volikogu esimehe kandidaadi ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmiseks esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirja sulgemise otsustab avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega volikogu; 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustavad kandidaadid ennast ülesseadmise järjekorras pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus. (3) Volikogu esimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl. (4) Volikogu esimehe valimist korraldab valla valimiskomisjon. (5) Valla valimiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu vallakantselei pitsatijäljendiga varustatud hääletussedelid. (6) Valimistulemused kinnitatakse valla valimiskomisjoni otsusega. (7) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa volikogu koosseisu häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. (8) Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus volikogu esimehe valimine järgmisel volikogu istungil, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik. (9) Kui volikogu esimees astub ametikohalt tagasi, tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu talle umbusaldust, toimuvad volikogu esimehe valimised järgmisel volikogu istungil. Istungit juhatab volikogu aseesimees. (10) Kui lõikes 9 nimetatud juhul ei saa volikogu aseesimees istungit juhatada põhjustel, et ta astub samaaegselt volikogu esimehega tagasi, tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu talle umbusaldust, juhatab uue volikogu esimehe valimise ajal istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim. (11) Lõigetes 9 ja 10 sätestatud juhtudel kinnitatakse volikogu esimehe ja aseesimehe valimistulemused volikogu otsusega. § 9. Volikogu aseesimehe valimine (1) Volikogu aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Volikogu aseesimehe kandidaadi ülesseadmine: 1) aseesimehe kandidaadi ülesseadmiseks esitab volikogu liige istungi juhatajale kirjaliku ettepaneku; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega; 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustavad kandidaadid ennast ülesseadmise järjekorras pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus. (3) Volikogu aseesimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl. (4) Volikogu aseesimehe valimist juhatab volikogu esimees ja viib läbi valla valimiskomisjon. (5) Valla valimiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu vallakantselei pitsatijäljendiga varustatud hääletussedelid. (6) Valimistulemused kinnitatakse volikogu otsusega. (7) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa volikogu koosseisu häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. (8) Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine järgmisel volikogu istungil, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik. § 10. Volikogu esimehe ja aseesimehe pädevus ning ülesanded (1) Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) esindab valda ja volikogu talle õigusaktidega antud pädevuse piires; 3) kirjutab alla volikogu õigusaktidele ja teistele volikogu dokumentidele ning korraldab volikogu rahaliste vahendite kasutamist; 4) korraldab volikogu nimel peetavat kirjavahetust ning korraldab ja kontrollib arupärimistele ja avaldustele vastamist; 5) koostab ja esitab volikogu istungile kinnitamiseks istungi päevakorra kavandi; 6) korraldab volikogu poolt vastu võetud õigusaktide ja teiste dokumentide täitmise kontrolli; 7) otsustab volikogu esindaja määramise kohtuvaidlustes; 8) täidab muid talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. (2) Volikogul on üks aseesimees, kes: 1) asendab volikogu esimeest tema äraolekul; 2) täidab muid volikogu töö korraldamise ja volikogu õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohustusi vastavalt volikogu, volikogu eestseisuse ja volikogu esimehe poolt antud ülesannetele. (3) Kui ka volikogu aseesimehel ei ole ajutiselt võimalik volikogu esimehe ülesandeid täita, asendab volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige. (4) Volikogu esimeest asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele volikogu dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad «volikogu esimehe ülesannetes». (5) Volikogu esimehe või aseesimehe koht võib olla volikogu otsusel palgaline. 4. peatükk VOLIKOGU TÖÖKORD § 11. Volikogu eestseisus (1) Volikogu moodustab oma töö koordineerimiseks ja volikogu istungi päevakorra ettevalmistamiseks eestseisuse. Sinna kuuluvad: 1) volikogu esimees; 2) volikogu aseesimees; 3) volikogu komisjonide esimehed, viimaste äraolekul aseesimehed. (2) Eestseisuse tööst võtavad nõuandva häälega osa vallavanem, vallavalitsuse liikmed ja vallasekretär. (3) Eestseisuse töö vorm on koosolek, mida juhatab volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. (4) Eestseisuse koosolekud on avalikud, kui eestseisus ei otsusta teisiti ja nendest võivad osa võtta kõik volikogu liikmed. (5) Eestseisuse koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollid on kättesaadavad vallakantseleis (6) Eestseisuse otsused on volikogu esimehele nõuandva iseloomuga. § 12. Volikogu töökeel Volikogu istungi töökeel on eesti keel. Volikogu dokumentidest võib vajadusel teha tõlkeid teistesse keeltesse. Ametliku tõlke õigsust tõestab vandetõlk või notar. § 13. Volikogu istung (1) Volikogu töö vorm on istung. Istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab enamus kohalolnud volikogu liikmetest või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (2) Volikogu istung toimub üldjuhul üks kord kuus. Kui istungi toimumise päev langeb riiklikule pühale, määrab volikogu esimees istungi toimumise aja. Juulikuus üldjuhul volikogu istungit ei toimu. (3) Volikogu istungi maksimaalne kestvus ühel päeval on 3 tundi, kui volikogu ühehäälselt ei otsusta teisiti. (4) Volikogu istungil tehakse vaheaeg iga 1,5 tunni järel, kui volikogu ei otsusta teisiti. (5) Istungist raadio- ja teleülekannete ning videosalvestuste tegemisest informeeritakse eelnevalt istungi juhatajat, kes teeb selle teatavaks volikogule. § 14. Istungi kokkukutsumine ja päevakord (1) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. (2) Volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu kokku vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Istungi toimumise aja määrab volikogu esimees või tema asendaja, arvestades käesolevas põhimääruses sätestatut, kuid mitte hilisemaks kui üks kuu. (3) Volikogu istungi toimumise kohta saadetakse kõigile volikogu liikmetele kirjalik kutse vastavalt volikogu liikme soovile kas posti või e-posti teel koos päevakorra kavandi ja istungi materjalidega. (4) Kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Samaks ajaks peab olema valla veebilehel välja pandud volikogu istungi päevakorra kavand. Kutsega koos tehakse volikogu liikmetele kättesaadavaks istungi materjalid. (5) Volikogu istungi õigusaktide eelnõud ning muud vajalikud materjalid on vallakantseleis ja valla veebilehel kättesaadavad üldjuhul kolm päeva enne volikogu istungi algust. (6) Volikogu liige teatab võimalusel volikogu istungilt puudumisest volikogu esimehele või vallasekretärile. (7) Volikogu istungi päevakorra kavandi esitab istungile kinnitamiseks volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel. Volikogu istungi päevakorda võetakse need volikogu õigusaktide eelnõud, mis on vormistatud vastavalt põhimääruse paragrahvile 36. (8) Ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kavandi kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni: 1) volikogu liikmed; 2) vallavanem; 3) vallavalitsus; 4) komisjonid. § 15. Volikogu istungi läbiviimine (1) Volikogu istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Volikogu esimehe või aseesimehe äraolekul juhatab istungit volikogu istungil kohalolijaist vanim liige. Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. (2) Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid: 1) päevakorra kavandi arutamine ja päevakorra kinnitamine; 2) kutsutud külalistest teatamine. (3) Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekandest, küsimustest ning nendele vastamisest, sõnavõttudest, ettekandja ja kaasettekandja lõppsõnast. Küsimusi saab esitada peale ettekande ja kaasettekande ärakuulamist. (4) Volikogu võib poolthäälte enamusega piirata päevakorrapunkti arutamise aega. (5) Volikogu istungil: 1) päevakorrapunkti tutvustamiseks antakse ettekandjale kuni 10 ja kaasettekandjale kuni 5 minutit; 2) küsimus esitatakse lühidalt ja konkreetselt; 3) sõnavõtuks antakse arutatavas päevakorrapunktis maksimaalselt 5 minutit; 4) igas päevakorrapunktis on käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud isikutel õigus sõnavõtule, volikogu liikmel lisaks küsimusele. Küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale; 5) ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale kestusega kuni 3 minutit; 6) istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral; 7) istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale 3 minutit ning sõnavõtjale 1 minuti lisaaega; 8) sõnavõtusoovist ja küsimuse esitamisest teatatakse istungi juhatajale käetõstmisega; sõna antakse taotlemise järjekorras; 9) muudatusettepanek volikogu õigusakti eelnõu ja päevakorra kohta esitatakse kas kirjalikult või suusõnaliselt istungil; 10) enne õigusakti eelnõu hääletusele panemist teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult ja suuliselt laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras ja teeb vajadusel ettepaneku hääletamise korra kohta. (6) Õigusakti eelnõu muudatuste sõnastamiseks võidakse valida enne küsimuse hääletamisele panemist redaktsioonikomisjon. Redaktsioonikomisjoni valib volikogu avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmelisena. Redaktsioonikomisjon valib oma liikmete hulgast esimehe. (7) Enne hääletamist on volikogu liikmel õigus taotleda kuni 5-minutilist vaheaega. Enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal sõna ei anta. (8) Volikogu võib töökorralduslikes küsimustes vastu võtta istungi protokolli kantavaid otsuseid. (9) Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõu, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekandest ning küsimustele vastamisest. (10) Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu ettekandest, küsimustele vastamisest ja arupärija repliigist. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal. (11) Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest. (12) Volikogu istungil on sõnaõigus volikogu liikmetel, vallavalitsuse liikmetel, vallasekretäril ja teistel istungile kutsutud isikutel istungi juhataja loal. § 16. Hääletamine volikogus (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. (2) Hääletamine volikogus on avalik. Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed. Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada. (3) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. (4) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse poolthäälte enamusega. (5) Volikogu õigusakt võetakse vastu poolthäälte enamusega, kui seaduses ei ole sätestatud volikogu koosseisu häälteenamuse nõuet. (6) Volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletamisele ning otsustatakse poolthäälte enamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek. (7) Isikuvalimistel, kus ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälte enamusega enim hääli saanud kandidaat. (8) Salajase hääletamise korraldamiseks (v.a volikogu esimehe või aseesimehe valimine volikogu koosseisu esimesel istungil) moodustab volikogu poolthäälte enamusega kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. (9) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu vallakantselei pitsatijäljendiga varustatud hääletussedelid. (10) Hääletamise tulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, mille alusel volikogu kinnitab otsusega isiku valimise. § 17. Hääletamine isikuvalimistel (1) Käesolevas paragrahvis sätestatud regulatsioon ei kehti volikogu esimehe ja aseesimehe valimisel. (2) Isikuvalimistel on õigus seada üles kandidaate volikogu liikmetel. (3) Ülesseatud kandidaadid annavad suulise nõusoleku kandideerida. Ülesseatud kandidaadid võivad oma kandidatuuri taandada kuni nimekirja sulgemiseni. (4) Kandidaatide nimekiri suletakse poolthäälte enamusega. (5) Pärast nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja kandidaatide nimede kandmiseks hääletussedelitele. Hääletussedelitele kantakse kandidaadid tähestikulises järjekorras. Kandidaadi nime järele märgitakse hääletussedelile lahtrid „poolt“ ja „vastu“. (6) Volikogu soovil antakse kandidaadile enda tutvustamiseks kuni 5 minutit, Kandidaatide tutvustamine toimub kandidaatide esitamise järjekorras. (7) Hääletusprotseduuri viib läbi häältelugemiskomisjon. Enne hääletuse väljakuulutamist kontrollib häältelugemiskomisjon valimiskasti ja pitseerib selle. (8) Istungi juhataja kuulutab välja hääletuse. (9) Hääletussedelite väljaandmise aluseks on volikogu liikmete nimekiri. Volikogu liige saab häältelugemiskomisjonilt allkirja vastu vallakantselei pitsati jäljendiga hääletussedeli. (10) Volikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga «poolt» lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab. Kui hääletussedelil on sama palju kandidaate, kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli, märgistab volikogu liige hääletussedelil kandidaadi järele lahtri «poolt» või «vastu». (11) Pärast hääletussedeli täitmist laseb volikogu liige isiklikult hääletussedeli valimiskasti. (12) Kui hääletussedel rikutakse enne selle laskmist valimiskasti, on volikogu liikmel õigus, tagastades rikutud sedeli, saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletussedel, mille kohta tehakse vastav märge volikogu liikmete nimekirjas. (13) Häälte lugemine on avalik ning see toimub vahetult pärast hääletuse lõppemist. (14) Kehtetuks tunnistatakse hääletussedel: 1) millel kandidaadi puhul on märgistatud nii lahter «poolt» kui «vastu» või 2) mis on jäetud täitmata. (15) Kui hääletussedel ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellel on arusaadavalt märgitud, kelle poolt volikogu liige hääletas, loetakse hääletussedel või kandidaadile antud hääl kehtivaks. Kahtluse korral otsustab hääletussedeli kehtivuse häältelugemiskomisjon hääletamise teel. (16) Hääletustulemuste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed. Häältelugemiskomisjoni protokolli loeb ette häältelugemiskomisjoni esimees ja esitab selle istungi juhatajale. (17) Volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik motiveeritud protest hääletamise korraldamise või hääletustulemuse kindlakstegemise kohta kohe pärast hääletustulemuste teatavaks tegemist. Protesti rahuldamise otsustab volikogu avalikul hääletusel. (18) Hääletussedelid säilitatakse vallakantseleis volikogu protokollide ja õigusaktide kaustas. 5. peatükk VOLIKOGU KOMISJONID § 18. Volikogu komisjoni moodustamine, esimehe ja aseesimehe valimine (1) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Alatise komisjoni tegevusvaldkonnad, õigused ja kohustused määratakse ära tema põhimääruses. Ajutise komisjoni tegutsemise tähtaeg, ülesanded ja komisjoni liikmete arv määratakse kindlaks komisjoni moodustamise otsuses. (2) Volikogu komisjoni esimees ja komisjoni esimehe ettepanekul aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel poolthäälte enamusega. Valimised toimuvad käesoleva põhimääruse paragrahvis 17 sätestatud korras. (3) Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. (4) Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte alatisse komisjoni. (5) Volikogu otsustab komisjoni liikme komisjoni koosseisust väljaarvamise komisjoni esimehe ettepanekul kas komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul. (6) Volikogu komisjoni esimeest asendab aseesimees, kui volikogu komisjoni esimees ei ole määranud teisiti. (7) Volikogu istungil esindab komisjoni selle esimees või aseesimees. (8) Volikogu alatise komisjoni tegevus lõpeb üldjuhul koos volikogu koosseisu volituste lõppemisega. Volikogu võib oma otsusega lõpetada alatise komisjoni tegevuse ka enne volikogu koosseisu volituste lõppemist. (9) Volikogu komisjoni tegevuse lõpetamine toimub volikogu komisjoni või volikogu liikme ettepanekul. Volikogu komisjoni koosseisu muutmine toimub komisjoni esimehe ettepanekul. § 19. Komisjoni pädevus (1) Volikogu esimees suunab komisjoni läbivaatamisele: 1) volikogu õigusaktide eelnõud; 2) vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatu; 3) isikute avaldused. (2) Komisjonil on õigus: 1) algatada volikogu õigusakti eelnõu; 2) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta; 3) algatada arutelusid; 4) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet; 5) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega. § 20. Komisjoni koosolek (1) Volikogu komisjoni töö vorm on koosolek. Komisjoni koosoleku toimumise aja ja koha teeb komisjoni liikmetele teatavaks komisjoni esimees või aseesimees. (2) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Otsustused tehakse avalikul hääletusel poolthäälte enamusega. (3) Komisjoni koosolek kutsutakse kokku komisjoni esimehe või aseesimehe poolt. Kokkukutsuja teatab komisjoni liikmetele ja kutsutud isikutele vähemalt neli päeva enne komisjoni koosoleku algust koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra. (5) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu liige või vallavalitsuse liige. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja. (6) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis sisaldab koosoleku päevakorra, toimumise aja, koosolekust osa võtnud isikute nimekirja, komisjoni otsused ja komisjoni liikmete eriarvamused. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Komisjoni liikmel on õigus teha protokolli kohta märkusi viie tööpäeva jooksul pärast protokolli allkirjastamist. Märkused lisatakse protokollile. (7) Protokoll esitatakse hiljemalt viie tööpäeva jooksul, arvates komisjoni koosoleku toimumisest, vallasekretärile. Protokolle säilitatakse vallakantseleis. § 21. Õigusaktide eelnõude ja dokumentide menetlemine komisjonis (1) Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt kolme nädala jooksul. Märgukiri ja selgitustaotlus vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendid vaadatakse läbi volikogu esimehe määratud tähtajal. (2) Õigusakti eelnõu esitamisel mitmesse komisjoni määrab volikogu esimees juhtiva komisjoni, kellele teised asja arutavad komisjonid esitavad oma ettepanekud. (3) Märgukirja, selgitustaotluse ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud märgukirjale või selgitustaotlusele vastab komisjon, vastuse allkirjastab komisjoni esimees või teda asendav komisjoni liige. Vastus vormistatakse volikogu kirjaplangile. § 22. Revisjonikomisjon (1) Volikogu moodustab oma volituste kehtivuse ajaks vallavalitsuse ja tema hallatavate asutuste tegevuse kontrollimiseks kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni esimees ja komisjoni liikmed valitakse salajasel hääletusel poolthäälte enamusega volikogu liikmete hulgast. (2) Revisjonikomisjoni esimees korraldab tööd vastavalt seaduses ning valla põhimääruses sätestatud korrale. (3) Revisjonikomisjon viib revisjoni läbi vähemalt üks kord aastas enne eelarve täitmise aruande kinnitamist. Vajadusel ning volikogu, revisjonikomisjoni esimehe või vähemalt poolte revisjonikomisjoni liikmete algatusel võib revisjonikomisjon viia revisjoni läbi ka muul ajal, informeerides sellest eelnevalt volikogu esimeest. (4) Revisjonikomisjon kontrollib enda tööplaani või volikogu otsuse alusel: 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu õigusaktidele; 2) vallavalitsuse ja vallavalitsuse hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja vallavara kasutamise sihipärasust; 3) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 4) vallavalitsuse ja tema hallatavate asutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (5) Revisjonikomisjoni liikmetel on kontrolliülesandes pandud ülesannete täitmiseks õigus: 1) saada kontrollitavas asutuses teavet, tutvuda kõigi vajalike dokumentidega ja saada vajadusel nende koopiaid ning kirjalikke seletusi; 2) pääseda koos kontrollitava asutuse esindajaga asutuse objektidele, ruumidesse, materiaalsete väärtuste hoidlatesse; 3) kooskõlastatult volikogu esimehega kaasata oma tegevusse spetsialiste. (6) Kontrollimised toimuvad kirjaliku ühekordse kontrolliülesande alusel, mille valmistab ette revisjonikomisjon, informeerides sellest enne revisjoni algust volikogu esimeest. Kontrolliülesanne sisaldab kontrollitava asutuse nime, kontrolli eesmärki ja ulatust, kontrollijate nimesid ja kontrollimise aega. Kontrolliülesandele kirjutab alla revisjonikomisjoni esimees. Kontrolliülesande koopia esitatakse kontrollitava asutuse juhile. (7) Kontrollitava asutuse juht on kohustatud looma kontrollijatele töötingimused ning vajadusel määrama töötaja, kes osutab kontrollijatele organisatsioonilist ja tehnilist abi. Kontrollitava asutuse töötajad on kohustatud viibima nende vastutusel oleva vara kontrollimise juures. Neil on õigus esitada täiendavalt seletuskirju ja lisadokumente, mis lisatakse aktile. (8) Kui kontrollitavas asutuses on kontrollimine takistatud, võib kontrollija oma tegevuse katkestada ning esitada asutuse juhile ettepaneku takistus kõrvaldada. Tekkinud takistusest teatab kontrollija revisjonikomisjoni esimehele või volikogu esimehele. (9) Kontrollijal ei ole õigust takistada kontrollitava asutuse tööd. (10) Kontrollija võib kontrollimise käigus talle teatavaks saanud informatsiooni kasutada ainult kontrollimise huvides. Kontrollimise tulemusi ei avaldata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust. (11) Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga. Aktis märgitakse kontrollitava asutuse nimi ja alluvus, kontrolliülesanne, kontrollijate nimed ja ametinimetused, kontrollitava asutuse juhi ja pearaamatupidaja nimed, kontrollitav periood ja kontrollimise aeg. Sõltuvalt ülesandest ja tulemustest käsitletakse aktis: 1) riigi ja valla õigusaktide järgimist kontrollitavas asutuses; 2) vallavara kasutamise õigsust; 3) vallaeelarve tulude laekumise tagamist ja eelarvevahendite kasutamise sihipärasust; 4) tehingute ja majandusliku tegevuse otstarbekust; 5) aruandluse tõepärasust. (12) Aktis peavad sisalduma: 1) viited õigusaktidele, mis reguleerivad kontrollitavat valdkonda; 2) olukorra kirjeldus; 3) viide õigusaktile, mida on rikutud; 4) järeldus, kas on tekitatud vallale otsest kahju või on saamata jäänud tulu. (13) Varalise kahju ilmnemisel tuuakse aktis ära selle rahaline suurus ja tekkimise põhjused, kahju suuruse arvutamise metoodika ning kahju tekkimisega seotud töötajate nimed ja ametikohad. (14) Kontrollija võib lisada aktile ettepanekuid kontrollitava asutuse tegevuse parendamiseks. (15) Revisjonikomisjoni otsus ja akt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab akti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu. 6. peatükk VALLAVALITSUS § 23. Vallavalitsus ja selle koosseis (1) Vallavalitsuse moodustab volikogu. (2) Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed. (3) Vallavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri kinnitab volikogu. (4) Vallavanema valib ja nimetab ametisse volikogu. § 24. Vallavalitsuse liikmete kinnitamine (1) Pärast vallavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri kinnitamist esitab vallavanem volikogule kirjalikult vallavalitsuse liikmete nimekirja ametisse kinnitamiseks (2) Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik ennast enne hääletamist. Volikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile küsimusi. (3) Vallavalitsuse koosseisu ametisse kinnitamine toimub avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega (4) Vallavalitsuse liikmed kinnitatakse ametisse vallavanema volituste ajaks. (5) Kui vallavalitsuse liige vabastatakse vallavalitsuse liikme kohustustest enne volituste tähtaja lõppu, kinnitatakse ametisse uus vallavalitsuse liige vallavanema esildise alusel käesolevas paragrahvis sätestatud korras. § 25. Vallavalitsuse volituste tähtaeg (1) Vallavalitsus saab oma volitused vallavalitsuse ametisse kinnitamise päeval. (2) Vallavalitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid kuni uue vallavalitsuse ametisse kinnitamiseni. § 26. Vallavalitsuse pädevus Vallavalitsus: 1) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis seaduse, volikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele; 2) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 3) korraldab isikute vastuvõtu ning märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusega ettenähtud korras; 4) kehtestab vallavalitsuse hallatava asutuse teenuste hinnad. § 27. Vallavalitsuse istung (1) Vallavalitsuse töö vorm on istung. Vallavalitsuse istungid toimuvad üks kord nädalas, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. (2) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa üle poole vallavalitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või asevallavanem. Istungist võtab sõnaõigusega osa vallasekretär. (3) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul teda asendama määratud ametnik vallavanema ülesannetes. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. (4) Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi istungi päevakorra kavand ning kinnitatakse istungi päevakord. (5) Vallavalitsuse õigusaktid võetakse vastu poolthäälte enamusega. Vallavalitsuse liikmed võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli. Vallavalitsuse otsustused töökorralduslikes küsimustes, mis ei nõua õigustloova akti andmist, võetakse vastu protokollilise otsusena. (6) Vallavalitsuse istung protokollitakse. Protokoll ja vastuvõetud määrused ja korraldused vormistatakse hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast istungi toimumist. Protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja vallasekretär. Istungil vastuvõetud määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja vallasekretär. § 28. Vallavalitsuse komisjon (1) Vallavalitsus võib moodustada oma pädevuses olevate küsimuste läbitöötamiseks komisjone. (2) Komisjoni kooseis, tegevuse eesmärgid ja tegutsemise tähtaeg sätestatakse vallavalitsuse korraldusega. Komisjoni koosoleku protokoll (kui see ei sisalda andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks) avalikustatakse vallakantseleis hiljemalt viiendal tööpäeval pärast koosolekut. § 29. Vallavanema valimine (1) Vallavanem valitakse salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega kuni neljaks aastaks. Vallavanema valimiseks võib volikogu eelnevalt kuulutada välja avaliku konkursi vallavanema ametikohale ning kehtestada kandidaadile esitatavad nõuded. (2) Vallavanema kandidaadi ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmiseks esitab volikogu liige istungi juhatajale oma ettepaneku; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega; 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus. (3) Vallavanema valimisel on volikogu liikmel üks hääl. (4) Nimekirja sulgemise järel valitakse avalikul hääletamisel volikogu poolthäälte enamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. (5) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu vallakantselei pitsati jäljendiga varustatud hääletussedelid. (6) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (7) Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (8) Valimistulemused kinnitatakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. (9) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa volikogu koosseisu häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. (10) Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus vallavanema valimine järgmisel volikogu istungil, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik § 30. Vallavanema pädevus ja ülesanded (1) Seaduses ja käesolevas põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. (2) Vallavanem: 1) korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) esindab valda ja vallavalitsust kõigis õigustoimingutes, vajadusel volitab selleks teisi isikuid; 4) annab vallavalitsuse (ametiasutusena) sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 5) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 6) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu; 7) esitab volikogule ettepaneku vallavalitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja vallavalitsuse liikme vabastamiseks vallavalitsuse liikme kohustustest ning palgalise vallavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 8) esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks vallavalitsuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb vallavalitsusele ettepaneku nimetatud juhi ametist vabastamiseks, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi; 9) täidab muid talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. (3) Vallavanem ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis, riigi või kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töötaja ega kuuluda kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juhtorganisse. § 31. Vallavanema asendamine (1) Vallavanem lubatakse puhkusele ja lähetatakse vallavalitsuse korraldusega. (2) Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat asevallavanem. (3) Vallavanema äraolek fikseeritakse vallavanema käskkirjaga, v.a. vallavanema ajutise töövõimetuse aeg või muud ettenägematud asjaolud (4) Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele vallavalitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad « vallavanema ülesannetes». § 32. Vallasekretäri pädevus, ülesanded ja asendamine (1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. (2) Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. (3) Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa vallavalitsuse istungitest. (4) Vallasekretär juhib vallakantseleid ja täidab teisi talle seadusega ning volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega pandud ülesandeid. (5) Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama lõikes 2 sätestatud tingimustele. 7. peatükk VALLA ASUTUSED § 33. Valla asutused. Valla asutuste moodustamise kord ja põhiülesanded. (1) Valla asutused on: 1) valla ametiasutus, mis teostab avalikku võimu; 2) valla ametiasutuse hallatavad asutused, mis ei teosta avalikku võimu. (2) Valla ametiasutus on Sõmerpalu Vallavalitsus. Valla ametiasutuse õigused, kohustused ja töökord sätestatakse käesolevas põhimääruses ning teistes valla õigusaktides. Vallavalitsuse struktuuri ja koosseisu kinnitab ning muudab volikogu. Valla ametiasutust juhib vallavanem. (3) Volikogu ja vallavalitsuse töö tagab organisatsiooniliselt ja tehniliselt vallakantselei. (4) Vallavalitsuse hallatavate asutuste moodustamise, ümberkorraldamise ja nende tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. (5) Vallavalitsuse hallatava asutuse põhimääruse ja selle muutmise kinnitab volikogu. (6) Vallavalitsuse hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse ja vabastab ametist vallavanema ettepanekul vallavalitsus kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (6) Asutusel on oma alaeelarve valla eelarves. Asutusel võib olla oma nimetusega pitsat, dokumendiplangid, sümboolika. (7) Valla ametiasutus ja tema hallatavad asutused registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. § 34. Valla avalik teenistus (1) Valla avalik teenistus on töötamine valla ametiasutuses. (2) Valla avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd valla ametiasutuses. (3) Valla avalikud teenistujad on ametnikud, abiteenistujad ja koosseisuvälised teenistujad. (4) Valla avalik teenistus toimub seaduses ja valla õigusaktidega sätestatud korras. § 35. Teenistujate ning volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid (1) Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele, vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele makstakse volikogu otsusega ametist vabastamisel hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud hüvitust ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. (3) Palgalisel ametikohal töötavale vallavanemale makstakse ametist vabastamisel hüvitist kuue kuu ametipalga ulatuses kui ametist vabastamine toimub volikogude algatusel toimuva valdade või linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmise tõttu. (4) Palgalisel ametikohal töötavale vallavanemale võib maksta teenistusest vabastamisel tema enda algatusel hüvitist kolme kuu ametipalga ulatuses. (5) Vallaametniku teenistusest vabastamisel tema enda algatusel võib maksta ametnikule hüvitust, kui ta on töötanud valla ametiasutuses pidevalt: 1) 3 kuni 6 aastat - kolme kuu ametipalga ulatuses; 2) 6 kuni 10 aastat - kuue kuu ametipalga ulatuses; 3) üle 10 aasta - kaheteist kuu ametipalga ulatuses. (6) Ametniku teenistusest vabastamisel ametikohale mittevastava tervisliku seisundi või pikaajalise töövõimetuse tõttu makstakse talle hüvitust kolme kuu ametipalga ulatuses lisaks seaduses sätestatud hüvitustele. (7) Ametniku teenistuse lõppemisel seoses tema surmaga makstakse toetust ühele tema lähisugulastest riikliku matusetoetuse summa ulatuses. (8) Käesoleva paragrahvi 6. ja 7. lõikes ettenähtud hüvitust ja toetust makstakse tingimusel, et ametnik oli teenistuses valla ametiasutuses vähemalt viimased kolm aastat enne teenistussuhte lõppemist. (9) Käesolevas paragrahvis ning seaduses ettenähtud hüvituste ja toetuste maksmiseks eraldatakse täiendavad rahalised vahendid valla eelarve reservfondist. 8. peatükk ÕIGUSAKTIDE VASTUVÕTMINE, AVALIKUSTAMINE JA JÕUSTUMINE § 36. Volikogu õigusakti eelnõu esitamine ja eelnõule esitatavad nõuded (1) Volikogu õigusakte valmistavad ette ja esitavad istungile: 1) volikogu komisjon; 2) volikogu liige; 3) vallavanem; 4) vallavalitsus; 5) vallasekretär talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (2) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul, on õigus teha kohaliku elu küsimustes vallavolikogu õigusakti vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. Algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. (3) Volikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks õigusakti eelnõu koostamise. (4) Esitatud õigusakti eelnõu menetlemiseks volikogus määrab volikogu esimees volikogu komisjonide hulgast vastava komisjoni. Eelnõu saadetakse komisjoni esimehele elektrooniliselt. (5) Volikogu õigusakti eelnõu vaadatakse vastavas komisjonis läbi kolme nädala jooksul pärast selle saamist vallakantseleist. Kui komisjon ettenähtud aja jooksul oma seisukohta ei avalda, on eelnõu algatajal õigus nõuda volikogu esimehelt eelnõu lülitamist volikogu istungi päevakorda. (6) Kui eelnõu ei saa vastavas komisjonis poolthäälte enamust, tagastab komisjoni esimees eelnõu volikogu esimehele, kes edastab selle eelnõu algatajale koos komisjoni tehtud muudatusettepanekute ning märkustega. Kui sama eelnõu ei saa teistkordselt komisjonis poolthäälte enamust, edastatakse see seisukoha võtuks eestseisusele. (7) Komisjoni seisukoha eelnõu kohta esitab volikogu istungil kaasettekandjana komisjoni esimees või tema asendaja. (8) Volikogu esimees võib vajadusel õigusakti eelnõu määrata arutamiseks kõikidesse komisjonidesse. Sel juhul määrab volikogu esimees volikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni. Teised komisjonid esitavad oma ettepanekud õigusakti eelnõu kohta juhtivkomisjoni esimehele. (9) Kõik eelnõud (välja arvatud organisatsioonilised küsimused), mis pole algatatud vallavalitsuse poolt, saadetakse vallavalitsusele (koos komisjoni muudatusettepanekutega eelnõule) seisukoha andmiseks. Vallavalitsus teatab kirjalikult volikogule oma seisukoha kümne tööpäeva jooksul eelnõu saamisest arvates. (10) Õigusakti eelnõu esitatakse kas paberkandjal ja elektrooniliselt või digitaalselt allkirjastatult vallakantseleisse hiljemalt kaks nädalat enne istungi algust. Eelnõus või sellele lisatud seletuskirjas esitatakse: 1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus; 2) milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud; 3) milliseid valla õigusakte on vaja tühistada või muuta õigusakti vastuvõtmisel; 4) õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja katteallikad; 5) vallavalitsuse arvamus eelnõu kohta, mida ei ole esitanud vallavanem või vallavalitsus, v.a volikogu töökorraldust puudutavad eelnõud; 6) eelnõu esitaja, allkiri, esitamise kuupäev, koostaja nimi ning nimekiri, keda kutsuda istungile ja kellele saata määrus või otsus. (11) Eelnõule võivad olla lisatud ka muud esitaja poolt vajalikuks peetavad materjalid (eksperthinnangud jms). Vajadusel lisatakse eelnõule muudatusettepanekute koondtabel koos juhtivkomisjoni ja vallavalitsuse arvamusega. (12) Eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne. Volikogu liikme, komisjoni või vallaelanike algatatud eelnõus keeleliste või normitehniliste puuduste esinemisel kõrvaldab vallakantselei kooskõlastatult eelnõu algatajaga nimetatud puudused enne eelnõu päevakorra kavandisse võtmist. (13) Eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad esitaja või juhtivkomisjon anda arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi. (14) Eelnõu kohta võib teha kirjalikke muudatusettepanekuid istungil määratud tähtajaks. Muudatusettepanekud esitatakse vallakantseleile, kes edastab need eelnõu algatajale ja volikogu liikmetele. Volikogu istungil võib arutatava küsimuse kohta teha suulisi muudatusettepanekuid, mille kirjaliku teksti annab ettepaneku tegija samal ajal üle istungi juhatajale. (15) Eelnõu algataja võib eelnõu tagasi võtta igal ajal enne selle lõpphääletusele panemist. (16) Eelnõu koostaja nimetab ettekandja volikogu istungile. Eelnõu koostaja, volikogu komisjon või volikogu esimees võivad vajadusel nimetada kaasettekandja. (17) Volikogu koosseisu volituste lõppemisega langevad menetlusest välja kõik lõpuni menetlemata eelnõud. § 37. Vallavalitsuse õigusakti eelnõule esitatavad nõuded Vallavalitsusele esitatava õigusakti eelnõu vorm ja esitamise tähtaeg on sätestatud vallavalitsuse asjaajamise korras. § 38. Õigusaktide avalikustamine ja jõustumine (1) Volikogu õigusaktid avalikustatakse vallavalitsuse ruumides asuval stendil ja valla raamatukogudes (edaspidi raamatukogud) hiljemalt seitsme päeva jooksul arvates nende vastuvõtmisest. Täiendavalt on volikogu õigusaktid kättesaadavad valla veebilehel dokumendiregistri kaudu. (2) Üldist tähtsust omavad volikogu määrused avalikustatakse lisaks lõikes 1 märgitud kohtadele Elektroonilises Riigi Teatajas. (3) Volikogu määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (4) Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest. (5) Vallavalitsuse õigusaktid avalikustatakse vallakantseleis seitsme päeva jooksul arvates nende vastuvõtmisest. Täiendavalt on vallavalitsuse õigusaktid kättesaadavad valla veebilehel dokumendiregistri kaudu. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. (6) Vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses ei ole kehtestatud hilisemat tähtaega. (7) Vallavalitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest. (8) Eelarve eelnõu, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarved, eelarve täitmise aruanne ja majandusaasta aruanne avalikustatakse käesolevas paragrahvis sätestatud korras. § 39. Protokollid ja nende avalikustamine (1)Volikogu istungid protokollitakse, protokollile kirjutab alla volikogu istungit juhatanud isik. (2) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused kui küsimus otsustati hääletamise teel. (3) Protokolli kantakse päevakorrapunkti kohta esitatud küsimused ja vastused. Arutluse käiku ei protokollita. (4) Volikogu istungi protokollile lisatakse seal vastuvõetud määrused ja otsused, esitatud arupärimised ja arupärimistele esitatud vastused ning osavõtuleht. (5) Protokolli kantakse volikogu liikmete taotlusel nende eriarvamused arutatava küsimuse kohta. (6) Protokolliga on võimalik tutvuda vallakantseleis hiljemalt seitsmendal tööpäeval pärast volikogu istungit. (4) Volikogu ja vallavalitsuse istungite protokollid on kättesaadavad valla veebilehel dokumendiregistri kaudu ning paberkandjal vallakantseleis. (5) Volikogu ja vallavalitsuse komisjonide koosolekute protokollid on kättesaadavad paberkandjal vallakantseleis. § 40. Õigusaktide täitmise kontroll (1) Vallavalitsuse poolt seaduste ja volikogu õigusaktide täitmist kontrollib volikogu revisjonikomisjon. (2) Volikogu liige võib esitada arupärimise volikogu poolt ametisse valitud, nimetatud või kinnitatud isikule. (3) Arupärimine esitatakse kirjalikult vallakantseleisse või antakse üle avalikult volikogu istungil istungi juhatajale. Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi. Arupärijale vastatakse kirjalikult ja suuliselt volikogu istungil. (4) Arupärimisele tuleb vastata hiljemalt ülejärgmisel volikogu istungil. Ainult kirjaliku vastuse nõudmisel esitatakse vastus arupärimisele ühe kuu jooksul pärast arupärimise kättesaamist adressaadi poolt. (5) Õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli korraldab vallakantselei. 9. peatükk VALLA ESINDAMINE § 41. Valla esindusfunktsiooni täitmine (1) Oma pädevuse piires esindavad valda volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem või volitatud esindajad. (2) Seadustes ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani esindaja nimetab volikogu või delegeerib esindaja nimetamise vallavalitsusele. (3) Volikogu esindab valda: 1) seadustega volikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel; 2) suhetes Riigikoguga; 3) suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega. (4) Volikogu esimees esindab valda: 1) suhetes Eesti Vabariigi presidendiga; 2) suhetes Riigikogu esimehe ja tema asetäitjatega; 3) suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega Eesti Vabariigis ja välismaal; 4) muudel juhtudel, arvestades teise osapoole esindatust. (5) Vallavalitsus esindab valda: 1) seadustega, volikogu määruste või otsustega vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel; 2) suhetes Vabariigi Valitsusega; 3) muudel juhtudel täitevvõimu teostamiseks. (6) Vallavanem esindab valda: 1) suhetes Eesti Vabariigi peaministri ja teiste ministritega; 2) suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega Eesti Vabariigis ja välismaal; 3) suhetes Võru Maavalitsusega. (7) Avalikel üritustel esindavad valda volikogu esimees, vallavanem, volikogu ja vallavalitsuse liikmed arvestades ürituse iseloomu ning teiste osalejate esindatust. (8) Vallavalitsuse hallatavat asutust esindab asutuse juht või tema käskkirjaga volitatud isik. § 42. Valla esindamine kohtus ja lepingulistes suhetes (1) Vald osaleb kohtuasjades valla ametiasutuse või vallavalitsuse hallatava asutuse kaudu. (2) Valda esindab kohtus vallasekretär või tema poolt volitatud isik. (3) Valla osalemise üle kohtuvaidlustes peab arvestust vallasekretär. (4) Valla esindamine lepingulistes suhetes toimub seadustes, valla põhimääruses ja vallavara eeskirjas ning teistes volikogu ja vallavalitsuse õigusaktides sätestatud korras. 10. peatükk VALLA ARENGUKAVA, EELARVE JA MUNITSIPAALOMAND § 43. Valla arengukava (1) Valla arengukava on valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. (2) Kõik üldplaneeringud ning seaduse alusel vallale kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad lähtuvad valla arengukavast, peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla üksteisega vastuolus. (3) Mistahes eelarveaastal peab kehtiv arengukava hõlmama vähemalt kolme eelseisvat eelarveaastat. Kui vallal on pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema nimetatud varalisi kohustusi käsitlevas osas kavandatud selleks perioodiks. (4) Arengukava koostatakse kogu valla territooriumi kohta. Täiendavalt võib arengukava koostada: 1) valla territooriumi osa kohta kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks; 2) valdkonnapõhise arengukavana kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks; 3) mitme valla või linna või nende territooriumi osade kohta huvitatud kohalike omavalitsusüksuste omavahelisel kokkuleppel. (5) Vallavalitsus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamise protsessi ning tagab kehtestatud arengukava järgimise. Teade arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse maakonnalehes ja valla veebilehel. Avaliku väljapaneku kestus ei või olla lühem kui kolm nädalat. (6) Arengukava esitatakse maavanemale ja Siseministeeriumile hiljemalt üks kuu pärast volikogu poolt tehtud otsust arengukava vastuvõtmise või muutmise kohta. Pärast volikogu poolt vastuvõtmist avalikustatakse arengukava valla veebilehel. (7) Ettepaneku kehtiva arengukava muutmiseks esitab vajadusel vallavalitsus volikogule hiljemalt iga aasta 01. augustiks. Arengukava muutmine toimub käesolevas paragrahvis sätestatud korras. Hiljemalt iga aasta 01. oktoobriks vaatab volikogu läbi valla arengukava ja võtab vastu otsuse selle täitmise ja vajadusel muutmise kohta. (8) Arengukava on aluseks: 1) vallaeelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ning nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele, kapitalirendi kasutamisele ja võlakirjade emiteerimisele. (9) Arengukava eelnõu valmistab ette ja esitab volikogule vastuvõtmiseks vallavalitsus. Avalikustamise, arutelu ja ettepanekute esitamise aja kehtestab volikogu. Arengukava eelnõu avalikustatakse raamatukogudes, vallakantseleis ja valla veebilehel. (10) Arengukava kohta tehtud ettepanekud esitab vallavalitsus koos oma seisukohaga volikogule. Arengukava eelnõu arutatakse vähemalt kahel lugemisel kahel volikogu istungil. § 44. Valla eelarve (1) Vallal on volikogu poolt kinnitatud iseseisev tasakaalustatud eelarve (edaspidi eelarve), mis koosneb ühe eelarveaasta kõigist tuludest, kuludest ning finantseerimistehingutest. (2) Eelarve määrab kindlaks kõik vallale laekuvad tulud ja määratleb tulude arvel vallale pandud ülesannete täitmiseks vajalikud kulud vastavalt käesolevale põhimäärusele, arengukavale ja teistele õigusaktidele. (3) Eelarve tulude ja kulude vahe katmiseks nähakse ette finantseerimistehingud. (4) Eelarve algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. (5) Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarve ning eelarve täitmise aruanne avalikustatakse üldiseks teadmiseks käesolevas põhimääruses sätestatud korras. § 45. Eelarve tulud, kulud ja finantseerimistehingud (1) Eelarve tulud on: 1) laekumised maksudest; 2) laekumised valla varadelt ja majandustegevusest; 3) rahalised toetused (sealhulgas välisabi) ja sihtotstarbelised laekumised; 4) muud tulud. (2) Eelarve kulud on: 1) tegevuskulud, mille alla kuuluvad personali- ja majandamiskulud; 2) eraldised lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 3) varade soetamine ja renoveerimine; 4) reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve mahust. (3) Finantseerimistehingud on: 1) finantsvarade suurenemine; 2) finantsvarade vähenemine; 3) kohustuste suurenemine; 4) kohustuste vähenemine; 5) muutused kassas ja hoiustes. (4) Kassatagavara, mille suuruse määrab vallavolikogu eelarve vastuvõtmisel, moodustatakse eelarveaasta alguse rahaliste vahendite vaba jäägi arvel. (5) Vald võib võtta laenu järgmistel tingimustel: 1) kõigi tagasimaksmata laenude ning muude rahaliste kohustuste kogusumma koos võetava laenu ja muude rahaliste kohustustega ei või ületada 60% selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud sihtotstarbelised eraldised; 2) tagasimakstavate laenude kogusumma ei või ületada ühelgi eelarveaastal 15% eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud sihtotstarbelised eraldised; 3) laen võetakse valla arengukavas ettenähtud investeeringuteks; 4) valla poolt võetava laenu tagatiseks ei tohi olla valla kinnisasi ega tema ehitis (rajatis) kui vallasvara; 5) jooksvate kulude katteks võib võtta lühiajalist laenu tingimusel, et laen tagastatakse eelarveaasta lõpuks. (6) Eelarve tulude, kulude ja finantseerimistehingute konkreetne liigendus määratakse lähtudes rahandusministri kehtestatud eelarveklassifikaatorist. § 46. Valla eelarve koostamine (1) Eelarve projekt koostatakse alljärgnevalt: 1) tulud – tululiikide lõikes; 2) kulud – tegevusalade ja majandusliku sisu järgi kolmekohaliste kululiikide lõikes. (2) Eelarve projekti koostamiseks esitavad allasutused, alaeelarvete kasutajad ja vallavolikogu komisjonid ning väljaspool vallavalitsuse haldusala tegutsevad asutused, organisatsioonid ja üksikisikud eelarveaastale eelneva aasta 1. novembriks (või vallavalitsuse korraldusega kehtestatud tähtajaks) vallavalitsusele järgmise aasta alaeelarve projekti koos seletuskirjaga. (3) Alaeelarve projekti esitamata jätmisel kindlaksmääratud tähtajal või kujul võib vallavalitsus selle koostada eelmiste aastate tegelike kulude põhjal. (4) Alaeelarvete projektide läbivaatamisel kontrollib vallavalitsus koos vallavolikogu eelarve- ja majanduskomisjoniga, kellel on juhtiv kohustus eelarve koostamisel, eelseisvaks eelarveaastaks kulutuste arvestamise õigsust ning nende vastavust kehtivale seadusandlusele ja normidele, samuti hindab alaeelarve projekti lülitatud kulude vajalikkust ning vajadusel korrigeerib neid lähtudes eelarve tulude prognoosist. (5) Vallavalitsus koostab valla arengukavast lähtudes eelarve projekti ning esitab selle vallavolikogu eelarve- ja majanduskomisjonile vähemalt 20 päeva enne eelarve esimest lugemist vallavolikogus. (6) Vallavolikogu eelarve- ja majanduskomisjon vaatab eelarve projekti läbi ja esitab omapoolsed muudatusettepanekud vallavalitsusele vähemalt kümme päeva enne eelarve esimest lugemist vallavolikogus. (7) Vallavolikogu eelarve- ja majanduskomisjoni seisukohti arvesse võttes koostab vallavalitsus eelarve projekti ning esitab selle vallavolikogule esimeseks lugemiseks. (8) Eelarve projektile lisatakse: 1) eelarve projekti seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele; 2) andmed võetud laenude ja emiteeritud võlakirjadest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate eelarveaastate lõikes; 3) andmed ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehitiste ja ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate järgi. (9) Kõik täiendus- ja muudatusettepanekud tuleb esitada hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast eelarve esimest lugemist vallavalitsusele. Täiendus- ja muudatusettepanekule, mis tingib tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused eelarve tasakaalu tagamiseks. Vallavalitsus analüüsib ja süstematiseerib need ning esitab koos omapoolse ettepanekuga vallavolikogule. (10) Tagasilükatud täiendus- ja muudatusettepanekud hääletatakse esitaja nõudmisel vallavolikogu istungil eelarve teise lugemise käigus. Pärast teise lugemise lõppu ei saa täiendus- ja muudatusettepanekuid teha. § 47 Eelarve vastuvõtmine (1) Eelarve võtab vallavolikogu vastu seaduses sätestatud korras. (2) Vallavolikogu kinnitab eelarve tulud, kulud ja finantseerimistehingud käesoleva korraga kehtestatud ulatuses. (3) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. (4) Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib vallavalitsus iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendikuni lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest, kusjuures on lubatud teha ainult neid kulutusi, mis on ette nähtud nii eelmise kui ka alanud eelarve projektis ning nendest kahest summast väiksemast lähtudes. (5) Kui vallavolikogu ei ole kolme kuu jooksul, arvestades eelarveaasta algust või riigieelarve vastuvõtmist, kui viimane ei olnud eelarveaasta alguseks vastu võetud, suutnud eelarvet vastu võtta, on vallavolikogu tegutsemisvõimetu. § 48 Eelarve täitmine (1) Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus. (2) Eelarve täitmise eesmärk on tagada eelarves ettenähtud tulude täielik ja õigeaegne laekumine, samuti eelarves määratud kulude kasutamine. (3) Eelarvet täidetakse vastavalt tulude ja kulude loendile. Eelarves määratud assigneeringuid võib kasutada üksnes ettenähtud otstarbeks. (4) Eelarves sotsiaaltoetuseks ettenähtud summade jagamiseks teeb ettepaneku vallavolikogu sotsiaalkomisjon. (5) Reservfondi käsutab vallavalitsus oma korralduse alusel ettenägemata kulude katteks vastavalt volikogu poolt kehtestatud reservfondi käsutamise korrale. (6) Kassatagavara võib kasutada tulude alalaekumisel kulude katmiseks ja tuleb taastada vallavolikogu määratud suuruseni samal eelarveaastal. (7) Vallavolikogu võib vähendada kassatagavara eelarve täitmisel tekkinud tulude puudujäägi katteks. (8) Eelarveaastal laekumata jäänud tulud loetakse selle eelarveaasta tuluks, millal nad laekuvad. § 49 Eelarve muutmine ja lisaeelarve (1) Alaeelarvete kasutajad võivad teha kulutunnuste vahelisi muutusi kaks korda aastas, taotledes selleks vallavalitsuselt luba; muudatusi võib teha vallavalitsuse korralduse alusel kuni 1. detsembrini. (2) Eelarveaastal laekunud tulud, mille sihtotstarve on määratletud, võib vallavalitsus lülitada eelarvesse ilma vallavolikogu eelneva kinnituseta. (3) Kulude eelarves moodustatakse reservfond ettenägematuteks kuludeks (vähemalt 1% eelarve kuludest). Reservfondi käsutab vallavalitsus korralduse alusel ning esitab selle kohta aruande vallavolikogu korralisel istungil. (4) Käesoleva paragrahvi lõigete 1,2 ja3 alusel tehtud eelarve muudatuste kohta esitab vallavalitsus vallavolikogule sellekohase informatsiooni. (5) Eelarveaasta alguses eelarves olevate rahaliste vahendite jääkidest moodustatakse eelarve kassatagavara. Kassatagavara suuruse määrab vallavolikogu eelarve vastuvõtmisel. (6) Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või milleks määratud vahenditest ei jätku, samuti täiendavate tulude laekumisel võib vallavalitsus esitada vallavolikogule lisaeelarve projekti, kuid mitte hiljem kui kaks nädalat enne eelarveaasta lõppu. Erandjuhul võib esitada detsembrikuu jooksul. 1) Lisaeelarve projektile lisatakse täiendavate kulude põhjendus, andmed määratud assigneeringute senise kasutamise kohta, samuti andmed lisatulude või säästu kohta, millega lisakulud kaetakse. 2) Lisaeelarve ja eelarve muudatuse võib volikogu eelarve- ja majanduskomisjoni ettepanekul ja volikogu otsusel vastu võtta ka esimesel lugemisel. § 50. Eelarve täitmise arvestus ja aruandlus (1) Eelarve täitmise arvestus ja aruandlus on reglementeeritud raamatupidamisseadusega ning valla- ja linnaeelarve seadusest tulenevaga. Eelarve täitmise aruanne peab vastama kinnitatud eelarve struktuurile. (2) Vallavalitsus esitab III kvartalis volikogule eelarve kassalise täitmise aruande. (3) Aasta eelarve kassalise täitmise aruanne on majandusaasta aruande lisa § 51. Majandusaasta aruanne (1) Majandusaasta aruande koostab vallavalitsus ning esitab selle hiljemalt juunikuu istungile volikogule kinnitamiseks. (2) Majandusaasta aruanne koosneb: 1) raamatupidamise aastaaruandest koos eelarve täitmise aruandega; 2) tegevusaruandest vastavalt raamatupidamise seadusele; 3) reservfondi kasutamise aruandest; 4) audiitori järeldusotsusest; 5) muudest volikogu poolt ettenähtud andmetest. (3) Volikogule esitatakse lisaks lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevusaruandele ülevaade valla enamusosalusega äriühingute ning valla poolt asutatud sihtasutuste ja mittetulundusühingute majandustegevusest. (4) Majandusaasta aruande kinnitab volikogu hiljemalt järgneva aasta 30. juuniks, kuulanud ära revisjonikomisjoni arvamuse. (5) Majandusaasta kinnitatud aruande koos audiitori järeldusotsusega esitab volikogu Võru Maavalitsusele aruande kinnitamisest seitsme tööpäeva jooksul. § 52. Laenude võtmine (1) Vald võib võtta laenu, kasutada kapitalirenti, emiteerida võlakohustust tõendavaid väärtpabereid (edaspidi võlakirjad) ja võtta muid võlakohustusi seaduses sätestatud korras. (2) Valla poolt võetava laenu tagatiseks ei või olla vallale kuuluv kinnisasi ega tema ehitis. (3) Vallavalitsus on kohustatud: 1) edastama volikogu otsuse ärakirja laenu või muu varalise kohustuse võtmise kohta maavanemale kolme päeva jooksul pärast selle otsuse jõustumist; 2) esitama sõlmitud laenulepingu ärakirja Rahandusministeeriumile viie tööpäeva jooksul, arvates lepingu sõlmimise päevast; 3) registreerima Finantsinspektsioonis nii kinnise kui avaliku võlakirjaemissiooni. § 53. Maksud ja koormised (1) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne vallaeelarve vastuvõtmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest. (2) Koormise võib kehtestada volikogu määrusega füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. (3) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord ning koormise täitmise üle kontrolli teostamise kord. (4) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on volikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Volikogu poolt vastava loa andmisel määratakse volikogu poolt kehtestatud korras koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus. Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus. (5) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. Koormisena ei või kehtestada makse, trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi kohustusi. Koormis ei või olla lepingu objektiks. § 54. Munitsipaalomand (1) Munitsipaalomand on vallale kuuluv vara, mille valitsemise korra kehtestab volikogu. (2) Vald võib talle riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks. Riigi poolt tasuta antud kinnisasja võib võõrandada ainult kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud korras. (3) Vallavara registreeritakse ühtses vallavara registris. (4) Vallavara kasutatakse avalikuks otstarbeks, valitsemise otstarbeks ja kasu saamiseks. Vallavara antakse tasu eest või tasuta kasutada enampakkumise korras, eelläbirääkimistega pakkumise korras ja otsustuskorras. (5) Vallavara võõrandamine on vallavara müük või muul viisil vara kolmandate isikute omandisse andmine ning see toimub vallavara valitsemise korras sätestatud tingimustel. § 55. Majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes (1) Vald võib olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. (2) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. (3) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse poolt nimetatud isik. (4) Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. 11. peatükk LÕPPSÄTTED § 56. Põhimääruse kehtestamine ja muutmine Põhimäärus või selle muudatus kehtestatakse, kui vastavat eelnõu on arutatud vähemalt kahel lugemisel kahel volikogu istungil. Põhimääruse kehtestamine ja muutmine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega. § 57. Õigusaktide kehtetuks tunnistamine (1) Tunnistada kehtetuks alljärgnevad määrused: 1) Sõmerpalu vallavolikogu määrus nr 27 27.10.2000.a. «Sõmerpalu valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine.» 2) Sõmerpalu vallavolikogu määrus nr 8 31.10.2006.a «Sõmerpalu valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja täitmise kord.» § 60. Määruse jõustumine Määrus jõustub käesolevas põhimääruses sätestatud korras. Volikogu esimees Aivar ROSENBERG