Antsla Vallavolikogu — Antsla Vallavolikogu 25. novembri 2003. a määrusega nr 22 kehtestatud "Antsla valla arengukava aastateks 2003–2011" muutmine — KO, 104, 1429

Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» paragrahvi 9, paragrahvi 22 lõike 1 punkti 7, paragrahvi 37 lõigete 1 ja 3, Antsla Vallavolikogu 15. aprilli 2003. a määrusega nr 9 kinnitatud «Antsla valla põhimääruse» punktide 26.1.7 ja 63.6 ning Antsla Vallavolikogu alatise arengu- ja planeerimiskomisjoni 20.04.2009. a ettepaneku alusel. § 1. Muuta Antsla Vallavolikogu 25. novembri 2003. a määrusega nr 22 kehtestatud «Antsla valla arengukava aastateks 2003–2011» punkti 1 ja sõnastada see alljärgnevalt: «1. Võtta vastu «Antsla valla arengukava aastateks 2003 - 2012» lisas sisseviidud muudatustega». § 2. Avaldada käesolev määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. § 3. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist. Volikogu esimees Jarek JÕELA Lisa Antsla Vallavolikogu 12. juuni 2009. a määrusele nr 8 1. Uuendada kogu statistiline/numbriline informatsioon Omavalitsuse struktuur, eelarve, koostöö- ja sõprussidemed lk 8 Rahvastik lk 11-12 Haridus lk 13-14 Tööhõive lk 14 2. lk 10 Looduskeskkonna peatükki Tegevuskava lisada lause Toetada Karula rahvuspargi alale ning Antsla valda jäävate maastikuliselt oluliste hoonete konserveerimist. 3. Peatükk Haridus lk 13-14täielikult ümber sõnastada: «Antsla vallas on üks keskharidust omandada võimaldav õppeasutus - Antsla Gümnaasium, mis keskkoolina alustas tööd 1. septembril 1945. aastal. 1988. aastal pandi alus haruharidusele (reaal- ja humanitaarharu) ning alustati arvutiõpetusega. Samal aastal hakati koolis võõrkeelena lisaks inglise ja vene keelele õpetama saksa keelt. Neid võõrkeeli õpetatakse ka käesoleval ajal. 1. septembril 1995. aastal alustati Eesti - Taani ühisprojekti raames süvendatult majandus- ja äriõppega, millest on käesolevaks ajaks arenenud ettevõtlusõppe suund. Veel õpetatakse valikute raames gümnaasiumi osas ehitusviimistlust, kodumajandust, riigikaitset, filosoofiat, joonestamist, äri võõrkeeli (inglise, saksa, vene ). Koolis on hästi välja arendatud tugisüsteemid erivajadustega õpilastele. Koolil on head õpitulemused (tasemetööd, aineolümpiaadid, lõpueksamid), tugevad traditsioonid ja sisukas klassiväline töö, milles osaleb üle 80% õpilastest. 2008/09. õppeaastal õpib koolis 472 õpilast. Üle poole Antsla Gümnaasiumi lõpetajatest on viimastel aastatel suundunud edasi õppima kõrgkoolidesse. Lusti Lasteaed alustas tööd 1980. a lastepäevakodu «Pillerpall» nime all. 1982 / 83. õppeaastal asus samasse majja ka algkool. 1993. a reorganiseeriti lastepäevakodu «Pillerpall» Lusti Algkool- Lasteaiaks, 2002. aasta lõpus muudeti nimi Lusti Lasteaed-Algkooliks. Alates 01.09.2006 on algkool suletud ning lapsed asunud õppima Antsla Gümnaasiumi. Lusti Lasteaed-Algkool nimetati ümber Lusti Lasteaiaks. 2009. aasta maikuu seisuga on lasteaias kokku 132 last, 7 rühma, neist üks sõimerühm. 1973. a on Antsla linnas avatud Antsla Muusikakool. 2008/09. õppeaastal õpib koolis 54 õpilast, õetajakohti on 6,3. Õpetatavateks erialadeks on: klaver, akordion, plokkflööt, saksofon, trompet, klarnet, tenor, alt, metsasarv, viiul, kitarr, tuuba, ristflööt. Pärimusmuusika: 7-keelne kannel, torupill ja lõõts. Vana-Antsla Kutsekeskkooli ja Antsla Gümnaasiumi juures toimib täiskasvanute koolitus. Kutseharidust on võimalus omandada valla territooriumil asuvas Vana-Antsla Kutsekeskkoolis, kus keskhariduse baasil on võimalik omandada lapsehoidja eriala. Põhihariduse baasil saab omandada järgmisi erialasid: põllumajandus, kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus ja lapsehoidja. Lisaks saavad erivajadusega lapsed omandada toimetuleku õppekava alusel kodumajanduse eriala ning õpiraskustega õpilased kutseõppes põllumajanduse eriala. Vastavalt tööturu vajadustele muudetakse õpetavate erialade struktuuri. Tugevate haridusasutuste võrgustiku (lisaks gümnaasiumile ka huvihariduse ning kutsehariduse) olemasolu võib saada otsustavaks elukoha valikul just lastega perede puhul, kelle sisserännet valda tuleks igati soodustada. Antsla Gümnaasiumil ja Lusti Lasteaial on koostatud Antsla Vallavolikogu poolt kinnitatud arengukava, millega saab tutvuda valla kantseleis ja valla kodulehel. Tegevuskava Kõrgekvaliteedilist haridust pakkuvate koolide võrgustiku taseme säilitamine. Kindlustada valla koolid õpetajatega, kellele oleks tagatud ka elamispind. Leida võimalused Antslas kutse- ja keskhariduse omandamiseks ka pärast koolivõrgu reformimist. Leida kasutus Lusti Lasteaia hoones olevatele endise kooliosa ruumidele. Rakendada erinevaid võimalusi koolihoonete kordategemiseks ja koolikeskkonna parandamiseks lähiaastatel.» 4. Peatükk Töönoortega lk 17 täielikult ümber sõnastada: «2003. a lõpust alates tegutseb Antsla Kultuuri- ja Spordikeskuse ruumides Seltsing Antsla Noorteklubi. Koos Noorteklubiga on Antsla Kultuuri- ja Spordikeskus aastate jooksul korraldanud mitmeid erinevaid üritusi noortele. Nendest tuntuim on traditsiooniline Sõbrapäeva pidu, kus on igal aastal osalenud enamik Võru maakonna noorteklubidest. Noorteklubi esindajad osalevad Võru maakonna noortekogu töögrupis. Vana-Antslas tegutseb MTÜ Vana-Antsla noored. Rajatud on laste mänguväljak asula noortele. Valla lõunaosas Karula rahvuspargi alale jäävates külades tegutseb noortega aktiivselt MTÜ Karula Hoiu Ühing. Regulaarselt korraldatakse pereringe, kus tantsitakse ja lauldakse. Lastele korraldatakse looduslaagreid ning noortele ja vanematele maalilaagreid. Mitmeid noortele mõeldud vabaaja tegevusi osutavad veel Antsla Kultuuri ja -Spordikeskus, Antsla Gümnaasium, Antsla Muusikakool ja Vana-Antsla Kutsekeskkool. Oluliseks valikukriteeriumiks piirkonda jäämisel või siia elama asumisel võib saada see, kas lastel on antud piirkonnas midagi teha ka väljapool kooliaega. Piirkonnas elavad noored on välja toonud asjaolu, et keskkond on elamisväärne just siis, kui siin oleks millegagi tegeleda. Tegevuskava Kaasata noori valla küsimuste arutamisse ja teha koostööd noorte organisatsioonidega. Töötada välja noorsootöö arengukava ja viia see ellu. Noorte vabaaja sisustamine on valla jaoks väga oluline teema ning vald toetab vastavalt võimalustele noortele suunatud erinevate ürituste, ringide, laagrite jne korraldamist ning teha selles osas MTÜde ja koolidega koostööd.» 5. lk 19 asuva peatüki Kultuur ja sport lõppu lisada alljärgnev tekstiosa: «Karula rahvuspargis toimuvad MTÜ Karula Hoiu Ühing eestvõtmisel traditsioonilised üritused: Ähijärve simman ja käsitööpäev, samamoodi traditsioonilise ehituse koolitus ja maalilaager, mis on toimunud juba kümmekond aastat. MTÜ Tsooru Koidukiired eestvedamisel tegutsevad Tsooru Rahvamajas naisrahvatantsuring «Koidukiir», näitering ja lauluring. Mittetulundusühing tähistab igal aastal aprilli kuus rahvusvahelist tantsupäeva, toimetab kodulehte www.antsla.ee/tsoorukant/ ja piirkonna infolehte «Külaleht.» Noortega tegeleb aktiivselt MTÜ Tantsuklubi Cris. 2008. aastal oli neil väga edukas välissõit. Korraldatakse traditsioonilisi tantsuvõistlusi ja –laagreid.» 6. Peatükk Seltsielu ja külaliikumine lk 19 täielikult ümber sõnastada: «Seltsielu on hoogustunud, vallas tegutseb 16 seltsi ja seltsingut. Regulaarne seltsielu toimub eelkõige kultuuri- ja külaseltside eestvedamisel. Kaika külas tegutseb MTÜ Kaikamäe. Vald on neile kasutada andnud endise Kaika keskuse hoone. Paari tegutsemisaasta vältel on rajatud vaba aja veetmise võimalusi: suusa- ja jalgrattarajad ning pallimänguplats. Koostöös vallavalitsusega korraldatakse talispordipäevi ning valla suvemänge. Valla kaasabil on projektide toel renoveeritud seltsimaja I ja II korrus. Karula Rahvuspargi territooriumil tegutseb Karula Hoiu Ühing, mis on eesmärgiks seadnud pärandkultuurmaastike hooldamise ja säilitamise ning traditsioonipõhise ja keskkonda säästva arengu toetamise. Koostatud on Kaika, Haabsaare, Mähkli, Jõepera ja Ähijärve külade ühine arengukava oma piirkonna, kui terviku arendamiseks. Aastast 1995 tegutsev Kaika Maanaiste Selts on teostanud mitmeid külaarenduslikke projekte (kohalik postkaart ja voldik, kohalikud rahvariided ja oma laul, väike koduloomuuseumi kogu, kiigetalgud jne.) ning organiseerib maakondlike ühisüritusi seltsidele –«Käbe perenaine», «Tervisepäev». Sisustatud on kohalik arenduskeskus, kust on alguse saanud mitmed ettevõtlusprojektid. Lisaks käsitöö- ja infotoale on arenduskeskuses plaanis täiendada koolituse ja seminari pidamise võimalusi ning sisse seada külalistetuba. Antsla linnas tegutseb Antsla eakate klubi «Sügismeloodia», kes osaleb folkloorifestivalidel, korraldab õppeekskursioone ning lavastatab rahvatraditsioone tutvustavaid üritusi, osaleb igal kevadel aktiivselt linna heakorratöödel ning korraldab eakate toimetuleku eneseabi (talgud, hooldusabi jms). Antsla linnas tegutseb Antsla Elu Edendamise selts. Iga aasta augusti lõpus korraldatakse Pannkoogipäev ja kevadeti Taaskasutuspäev. Kantri-ja hobupäeva paremaks läbiviimiseks ja tegevusvahendite paremaks hankimiseks moodustati 2003. a kevadel Kobela Kantritantsuseltsing. Osaletakse aktiivselt kantriüritustel ja koolitatakse teisi Võrumaa kantrihuvilisi. MTÜ Tsooru Koidukiired toimetab lisaks erinevate ringide eestvedamisele kodulehte www.antsla.ee /tsoorukant/ ja piirkonna infolehte «Külaleht.» Koostatud on piirkonna külade ühine arengukava. MTÜ 's Tantsuselts Pärliine töötab 3 vabatahtlikku tantsuõpetajat. Pärliine korraldab lisaks treeningtegevusele tantsuseminare, laagreid ja iga-aastast aastapäevakontserti. 2000. aastal algatati rahvusvaheline lindy hopi tantsuvõistlus «LINDY HOP BALTICA», mis toimus edukalt kolmel korral ning millel on perspektiivi ka edaspidiseks jätkuks. Pärliine tantsutrupid on mitmekordsed populaarse vabariikliku koolinoorte tantsufestivali Koolitants finalistid ja 2003. a. laureaadid duett tantsudes. Tantsuselts Pärliine osutab regulaarset huvitegevust lastele ja noortele 18 kuni 22 tundi nädalas. Nende võimaluste loomisel saab selts säilitada senist heal tasemel huviteenuse osutamist noortele ning laiendada tantsulist ja tervistedendavat tegevust ka täiskasvanutele. Alates aastast 2008. a toimib pärast väikest pausi MTÜ-de ja seltside ümarlaud. Ümarlaual osalevad Antsla vallas tegutsevad seltsid ja mittetulundusühingud. Kokkusaamistel osaleb ka Antsla Vallavolikogu ja Vallavalitsuse esindajad. Kokkutulekud toimuvad nüüdseks valla erinevates piirkondades Antslas, Tsoorus, Kaikal ja Kobelas eesmärgiga paremini tundma õppida külade eluolu ning tõhustada ühistegevust. Tegevuskava Tutvustada erinevate arengukavade koostamise olulisust organisatsioonides ja valla kõikides piirkondades ning innustada ja toetada neid arengukavade väljatöötamisel. Teavitada kogukondi oma elukeskkonna parandamise võimalustest, tutvustades neile erinevate fondide võimalusi. Arvestada ja toetada toimivate organisatsioonide arenguvajadusi, kaasata neid puudutavate valdkondade otsuste kujundamisse ning tõhustada infovahetust ja koostööd. Kaasata noori valla küsimuste arutamisse ja teha koostööd noorteorganisatsioonidega. Nõustada mittetulundusühinguid nende tegevuses, tõhustada ühistegevust MTÜ-de ja valla vahel. Töötada volikogu poolt välja mittetulundusühingutele ja seltsidele raha eraldamise alused ja vastavad taotlus- ja aruandlusdokumentide vormid. Valida külavanemad ja leida võimalusi nende koolitamiseks ja tegevustoetuseks.» 7. lk 25 asuva peatüki Kasutuseta maad ja hooned Tegevuskava lõppu lisada Toetada igati Vana-Antsla mõisakompleksi renoveerimist ning mõisapargi ja tiikide korrastamist eesmärgiga, et hoonete kompleks säiliks ja leiaks kasutust. 8. Peatükk Jäätmemajandus lk 25 täielikult ümber sõnastada Antsla valla üldisteks jäätmehoolduse arendamise eesmärkideks on suurendada elanikkonna keskkonnateadlikkust, mõjutada tarbimisharjumusi ning muuta jäätmehooldus jäätmevaldajate igapäevaelu loomulikuks osaks. Olulisimaks eesmärgiks on kogu valla kaasamine korraldatud olmejäätmeveoga. Käesoleval ajal on korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud tiheasustusalad. Vallas puuduvad suured tööstusettevõtted, seega on tekkivate tööstusjäätmete kogused ja ohtlikkus väikesed. Valla territooriumil on korraldatud pakendijäätmete kogumine. Vallas töötab jäätmejaam, kuhu on võimalik valla elanikel tasuta ära anda ohtlikke jäätmeid, vanu elektroonikaseadmed, vanu rehve, paberit ja pappi, pakendijäätmeid ning vana mööblit. Tegevuskava Jäätmekäitluse arengusuundade väljatöötamiseks on algatatud Võrumaa omavalitsuste ühtse jäätmekava koostamise protsess. Jäätmekava vastuvõtmine ja rakendumine on planeeritud 2010. a. Tuginedes valdade varasemale koostööle jäätmekäitluse korraldamisel, on ühtsete arengusuundade väljatöötamine piirkonnas tulemusliku jäätmekäitluse arendamiseks majanduslikult oluline, seda enam, et käesoleval ajal puudub meie piirkonnal euronõuetele vastav prügila. Keskkonnateadliku tarbimise ja jäätmekäitluse põhimõtete tutvustamine haridusasutustes, ettevõtetes ja valla elanike seas» 9. Peatükk Infotehnoloogia lk 22 arengueeldused lisada: «9.1. Nõuded interneti kvaliteedile, turvalisusele ja mahule kasvavad pidevalt. Vallavalitsuse ja allasutuste kasutatavaid sidekanaleid tuleb pidevalt monitoorida ja vastavalt vajadustele täiustada ning tõsta mahtu. 9.2. Lusti Lasteaias on riistvara vananenud, internetiühendus puudub osades rühmaruumides. 9.3. Luua avalikke WiFi levialasid.» 10. Lk. 35 oleva III Teised strateegilise arengu dokumendid nimekirja lõppu lisada 10. Kaika kandi külade Mähkli, Kaika, Ähijärve, Jõepera ja Haabsaare arengukava 2004 – 2008 11. Tsooru kandi arengukava 2006 - 2010 11. Kinnitada Investeeringute kava Objekt Üldisednäitajad Plaanitavadtegevused Administratiiv hoone Fr. R. Kreutzwaldi 1 Antsla linn. Hoone on 3-korruseline. Esimesel korrusel on üldpinda 460m², teisel 465m², kolmandal 104 m², seega kokku 1029 m² Kubatuur 5613 m³, aastane soojavajadus ca 300 MWh. Olemasolev katel BIG 125 (145Kw), paigaldatud 2000.a., radiaatorid ja küttetorustik jäid välja vahetamata. 1. Parkla ja haljastustööd (osaliselt tehtud) 2.Keskküttesüsteemi rekonstrueerimine Lusti Lasteaed Lusti küla. Ehitis valmis 1980.a. Lasteaias käib õppeaastal 2008/2009 130 last. Katlamaja on rekonstrueeritud aastatel 1997 –1999. 1. Köögiplokk vajab kaasajastamist, samuti vajavad remonti osa san. ruumidest. 2. Maja vajab remonti 3. Uuendamist vajab juurdepääsu tee, vajalik parkla rajamine. 4. Laste staadioni rajakatte uuendamine Antsla KSK Antsla Kultuurimaja, Kooli tee 19, Antsla linn. Hoone on ekspluatatsiooni antud 1958 aastal. Siin asuvad lisaks saalile ja isetegevuslaste kasutuses olevatele ruumidele ka Antsla Muusikakool ja spordisaal. Kubatuur 10900 m³. Aastane soojavajadus on ca 600 KWh. Köetakse üle tee asuvast gümnaasiumi katlamajast, on olemas korras soojasõlm, soojatrass on vana, kapitaalset remonti vajab hoonesisene küttesüsteem. 1. Fassaadi remont 2. Trepi renoveerimine 3. Suure saali toolide välja vahetamine, lavavalgustuse välja vahetamine kaasaegsema vastu, saali akustika probleemide lahendamine spetsialistide kaasabil. 4. Kooli tee 19 hoone ruumides asuvate küttesüsteemide välja vahetamine ( radiaatorid ja torustikud ). 5. Hoone ümber asuva haljastuse uuendamine, parkla ja teede korrastamine. Linda Rahvamaja Kobela alevik. Hoone valmis 1973. a. Hoone parempoolne osa kuulub AS –le SERV-IN-TEX, vasakpoolne osa kuulub Demeter Antsla OÜ-le, nende vahele jääv keskosa on Antsla valla omand, milles asub Võru maakonna suurim saal - põrandapinnaga 382,4 m² + 41,3 m², lisaks lavapinda 161,3 m² , üldpindala koos abiruumidega on 1348 m², kubatuur 6136 m³. Köetakse lokaalkatlamajaga, aastane soojavajadus on ca 340 MWh Hoonesisest küttesüsteemi remonditi 2000. a. Siin asub ka Linda Raamatukogu. 1. Saali lae soojustamine, osaline saali akende sulgemine, saali laevalgustuse väljavahetamine. 2. Järve ja rahvamaja vahelise ala korrastamine Antsla Gümnaasium Kooli tee 14, Antsla linn. Koosneb vanast majast ja juurdeehitusest. Koolihooneid köetakse 2000. a ümberehitatud katlamajast. Hoonete kubatuur on 34000 m³, aastane soojavajadus ca 1580 MWh. Vana maja: 1. Katusealuse soojustamine, katuseaknad, katusealuse väljaehitamine, vihmavee- ja piksekaitsesüsteem; 2. Akende vahetus; 3. Välisfassaad; 4. Ruumide kapitaal-remont: põrandad, laed, seinad,WC-d; 5. Laetalade vahetus; 6. Lagede soojustus; 7. Ventilatsioon; arvutiklassid; 8. Küttesüsteem: torustiku ja radiaatorite vahetus (soojussõlm olemas). A – õppekorpus: 1. Valve- ja tuletõrje signalisatsioon; 2. Elektrisüsteem: juhtmestik, valgustid, jaotuskilbid; 3. Küttesüsteem: torustik, radiaatorid, soojussõlm; 4. Katuse renoveerimine; 5. Otsaseinte soojustamine; 6. Ruumide ja trepikodade uksed; 7. II ja III korruse klassiruumide ja koridoride põrandad; 8. WC-d I, II ja IV korrusel; 9. Välistrepid: peauks, söökla, tööriistaruum, tagavaraväljapääs; 10. Seinaäärsete betoneeritud pindade remont B-korpus (võimlakorpus): 1. Katuse renoveerimine; 2. Välisfassaad 3. Välisuksed ja trepid; 4. Poiste tööõpetuse ventilatsioon,veevärk, tulekindlad uksed; 5.V õimla ja aula akende vahetus; 6. Käsitöö ja kunstiõpetuse põrandad; 7. Kunstiõpetuse elekter ja valgustus; 8. Muuseumi laiendamine; 9. Jõusaali remont; 10. Kehalise kasvatuse õpetajate ja vahendite ruumi remont, trepikodade Saun – duširuumid: 1. Põrandakatte vahetus; 2. Segistid; 3. Tütarlaste WC veevärk Söökla: 1. Söögisaali lae, seinte ja põranda renoveerimine Kooliümbrus: 1. Koolimaja esine asfaldiplats; 2. Piirdeaiad ja väravad; 3. Haljastus; 4. Mänguväljak; 5. Vabaõhuklass Tsooru Rahvamaja Tsooru küla. Hoone on ümberehitatud endisest tallist ja saanud praeguse kuju 1958.aastal. Rahvamajas asuvad ka Tsooru Raamatukogu, Tsooru Maanaiste Selts ja avatud Noortekeskus. Kütmine toimub oma katlamajast. 1. Haljastus ja heakord koos mänguväljakute väljaehitamisega 2. Tsooru pargi uuendamine Lauluväljak Antsla linn. Ehitatud 1960. a. Lauluväljak koosneb laululavast, tantsuväljakust, istepinkidest, lõkkeplatsist ja teedest. 1. Juurdepääsuteede välisvalgustus Posti ja Metsa tänavalt 2. Tantsuväljaku renoveerimine Antsla staadion 1. Renoveerida jooksurada; ehitada väravad ja piirdeaiad; staadionimaja veevarustus ja WC Haabsaare raamatukogu Haabsaare küla. Ehitatud 1888. a. lisaks raamatukogule on siin ka Kaika Maanaiste Seltsi ruumid ja teisel korrusel üks korter. Hoone üldpind on 382 m², ahjuküttel. Hoone katus on renoveeritud 1997. a. 1. Välisseinte soojustamine koos vooderdamisega 2. Akende vahetamine ( 22 akent ) 3. Trepi ja II korruse remont Kaikamäe keskus Kaika küla. Ehitatud 1912. aastal. Kool suleti teistkordselt 2000. aastal ja on nüüd MTÜ Kaikamäe kasutuses. 1. Välja ehitada matka-, suusa- ja jalgrattarajad ning pallimänguväljakud. 2. Sauna ehitamine Välisvalgustus Teostatud on Antsla linna välisvalgustuse liinide rekonstrueerimine. 1. Vana-Antsla, Tsooru ja Kobela välisvalgustuse osaline rekonstrueerimine. Hoone Tamme tn. 8 Antsla Vallavalitsuse poolt Kaitseliidu Võrumaa Malevale tasuta kasutada antud ruumid (100 m²) 1. Kapitaalremont (õppeklass) 2. Sisustus (õppeklass) 3. Sanitaarsõlmede ehitamine ja fassaadi remont Sadevete süsteem Käesoleval ajal lekib kanalisatsiooni 60% sadevett 1. Välja ehitada sadevete süsteem Antsla linnas 11. Lisa 4 Munitsipaliseerimist vajavad maad lk 39 täielikult ümber sõnastada 1. omavalitsus planeerib munitsipaliseerida ligilähedased pinnad Hirvepark 0,4 ha Antsla linnale kuulunud maad (vabad krundid, vahealad ja teed) Kanarbiku tn (Liiva) 3 ja Soo 2 II lahustüki vaheline krunt 0,19 ha end. säremiko 167 Liiva tn 6, 8 ja Kanarbiku tn 3 vaheline ala 0,45 ha Antsla linnale kuulunud maad... Lõuna tn 10a ja 12 vaheline krunt 0,15 ha Antsla linnale kuulunud maad... Lõuna tn 11 tagune krunt 0,25 ha Antsla linnale kuulunud maad... Lõuna tn 13 tagune krunt 0,24 ha Antsla linnale kuulunud maad... Lõuna tn 15 tagune krunt 0,21 ha Antsla linnale kuulunud maad... Lõuna tn 5a krunt 0,3 ha end. kin. 9 ja kähri 122 Lõuna tn 6a krunt 0,11 ha end. kin. 7 ja 23 Metsakombinaadi alajaama ümbritsev ala 0,18 ha Antsla linnale kuulunud maad... Põllu tn 22 tagune krunt 0,23 ha Antsla linnale kuulunud maad... Pärna tn Tsooru mnt nurgalt raudteemaani tee 0,05 ha Antsla linnale kuulunud maad... Pärna tn 14 krunt (lammutatav hoone) 0,15 ha end kin. 35 Pärna tn 56A II mtk ja Pärna tn 49 tegeliku krundi vaheline ala 0,42 ha Antsla linnale kuulunud maad... Pärna tn 49 krunti ümbritsev ala (tegelik krunt) 0,1 ha Antsla linnale kuulunud maad... Pärna tn 56a ja 56b vaheline ala 0,04 ha Antsla linnale kuulunud maad... Pärna tn 56c krunti ümbritsev ala (tegelik kasutus) 0,05 ha Antsla linnale kuulunud maad... Pärna tn 58 krunti ümbritsev ala (tegelik krunt) 0,13 ha Antsla linnale kuulunud maad... Pärna tn ja estakaadi vaheline ala 0,6 ha Antsla linnale kuulunud maad... Pärna tänava ja kruntide vaheline ala (kõnnitee ehk) ha Antsla linnale kuulunud maad... Kanarbiku tn 9 krunt 0,5 ha Antsla linnale kuulunud maad... Kanarbiku tn 7 krundi ja tsooru mnt 12 vaheline ala 0,19 ha Antsla linnale kuulunud maad... Tsooru mnt ja kruntide vaheline ala (kõnnitee ehk) ha Antsla linnale kuulunud maad... Ülesõidu tn 2 ja Põllu tn vaheline ala 0,05 ha Antsla linnale kuulunud maad... Ülesõidu tn ja raudtee vaheline tootmisala 0,93 ha Antsla linnale kuulunud maad... Antsioja elamu 0,07 ha Ehitiste juurde Boose Suurjärv ha Raudteejaama park ja parkla koos ringteega 0,43 ha Ehitiste juurde Antsla turuplats Põllu tänavas 0,24 ha Haljasalad ja muud maad Jaani tn ja Pärna tn tiik haljasala 0,26 ha Haljasalad ja muud maad,Antsla linn Kobela tootmishoonete maa 5,68 ha Haljasalad ja muud maad Kraavi kalmistu 2,62 ha Haljasalad ja muud maad Kraavi biopuhasti Taberlaane tootmishoonete maa 11,73 ha Haljasalad ja muud maad Boose-Suurjärve puhketsoon 1,2 ha Rajatiste juurde Kobela biopuhasti 1,6 ha Rajatiste juurde Kollino puurkaev (Kärsoni taga) 0,32 ha Rajatiste juurde Veski tn ja Jaani tänava kõnniteed 0,44 ha Haigla tänava 4 krunti 0,61 ha Järve tänava krunt 0,27 ha Kooli tänava krunt 0,25 ha Fr.R. Kreutzwaldi tänava äärsed 3 krunti 0,81 ha Metsa Põik tänava äärsed 2 krunti 0,44 ha Oru tänava äärne krunt kogupinnaga 0,85 ha Oru-Põik tänava äärne krunt kogupinnaga 0,06 ha Pargi tänava krunt kogupinnaga 0,27 ha Põik tänava äärne krunt kogupinnaga 0,19 ha Võidu tänava krunt kogupinnaga 0,25 ha Nässmetsa paisjärv kogupinnaga 6,3 ha Tsooru puurkaev 0,04 ha Haabsaare puurkaev 0,08 ha Reovee pumpla 0,02 ha Tsooru biopuhasti 1,57 ha Haabsaare biopuhasti 0,7 ha Kooli tee 19 (Antsla KSK) 0,8 ha Jaani tänava garaaz 0,05 ha Tamme tn 8a 0,2 ha Keskväljaku haljasala 0,6 ha Rahutuvi park 1,1 ha Linna park (laululava) 4,1 ha Võidu tänava tiik 0,7 ha Oru tn ja Nässmetsa järve vaheline maa-ala «Kasesalu» kinnistu 0,9 ha Teised Antsla valla teed ja tänavad