Tapa Erikooli põhimäärus

Kooli nimi on Tapa Erikool (edaspidi kool).

(1) Kool on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav põhikool kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilastele.

(2) Kool juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi haridusseadusest, põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, alaealise mõjutusvahendite seadusest, käesolevast põhimäärusest ning muudest õigusaktidest.

(3) Kool on õigusaktidega kehtestatud raamides õppe-, kasvatus- ja arendustegevuses iseseisev. Tal on õigus otsustada oma põhitegevusest tulenevate eesmärkide saavutamise teede ja vahendite kasutusviiside üle.

Kool asub Lääne-Viru maakonnas. Kooli aadress on Linda 10, Tapa linn, sihtnumber 45108.

(1) Koolil on oma nimega väikse riigivapi kujutisega pitsat, sümboolika ning haridus- ja teadusministri kinnitatud eelarve. Arveldatakse riigikassa kaudu.

(2) Koolil võib olla rahandusministri loal ja tema määratud tingimustel pangas oma arvelduskonto.

(1) Kooli õppekeelteks on eesti ja vene keel.

(2) Kooli asjaajamise keel on eesti keel.

Kooli tegevuse eesmärgid on

1) võimaldada kasvatuse eritingimusi vajavatel õpilastel täita koolikohustust ja omandada põhiharidus põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava ja põhikooli lihtsustatud õppekava alusel kooli õppekavas sätestatud mahus;

2) kujundada õpilastes igapäevase eluga toimetulekuks vajalikke oskusi;

3) ennetada õpilaste võimalikke õigusrikkumisi ja aidata kaasa nende resotsialiseerumisele ühiskonda seadusekuulekate kodanikena.

Kooli ülesanded on

1) luua tingimused koolikohustuse täitmiseks ja põhihariduse omandamiseks vastavalt õpilaste hariduslikele erivajadustele ja võimetele;

2) kujundada õpilastele toetav ja nende arengut soodustav keskkond;

3) aidata vene õppekeelega noortel integreeruda Eesti ühiskonda samal ajal toetades nende rahvuslikku identiteeti;

4) võimaldada õpilastele huvitegevust, kultuuri- ja sporditegevust;

5) tagada vajalike õppevahendite pidev arendamine, koostada õppevahendeid, koostada ja täiendada õppekavasid, täiendada ning uuendada õppebaasi;

6) kindlustada õpilased õpikute ja muude õppematerjalidega;

7) kaasata pedagoogiliste töötajatena erialase ettevalmistusega asjatundjaid;

8) luua töötajatele kaasaegsed töö- ja olmetingimused ning võimalused oma erialaste ja pedagoogiliste teadmiste täiendamiseks ja rakendamiseks;

9) teha koostööd kutseõppeasutustega kutsealase eelkoolituse korraldamiseks koolis, luua võimalused kutsealaste teadmiste ja tööoskuste omandamiseks, et soodustada üleminekut ühest õppeasutusest teise;

10) arendada riigisisest ja rahvusvahelist koostööd teiste õppeasutustega;

11) teha õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel koostööd kohaliku omavalitsuse, politsei, sotsiaal- ja tervishoiutöötajatega, lapsevanematega;

12) toimida üliõpilaste praktikabaasina;

13) tagada õpilasi toetav sotsiaalvõrgustik ja tugiteenuste süsteem, rakendada arenguvestlusi, koostöös kohaliku omavalitsuse lastekaitse- või sotsiaaltöötajaga tagada pärast erikoolist lahkumist õpilase järelhooldus;

14) tagada õpilastele tervisekaitse-eeskirjade ja -normide kohane päevakava, õppekorraldus ja -koormus ning toitlustamine;

15) kasutada koolile eraldatud ressursse õppe ja kasvatustegevuse kvaliteedi tagamiseks sihipäraselt ja mõistlikult;

16) tutvustada oma tegevust üldsusele.

(1) Koolis on põhikooli klassid kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilastele.

(2) Koolis tegutsevad aine- ja huviringid.

(1) Koolil on õpilaskodu, mis on kooli struktuuriüksus.

(2) Õpilaste elukorraldus õpilaskodus määratakse kooli nõukogu poolt heaks kiidetud ja direktori käskkirjaga kinnitatud kodukorraga.

(3) Õpilaskodus loob kool õpilasele soodsad tingimused sotsiaalsete oskuste arendamiseks, õppimiseks, huvitegevuseks, vaba aja sisustamiseks ning puhkamiseks, arvestades õpilase individuaalseid vajadusi.

(4) Õpilaskodus elava õpilase toitlustamise aluseks on sotsiaalministri määrus, millega kehtestatakse tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis.

(1) Koolil on raamatukogu.

(2) Raamatukogu ülesanded on

1) arendada õpilaste iseseisva õpitöö oskusi ja lugemishuvi;

2) varustada õpilasi ja pedagooge õppe- ja kasvatustegevuseks ning enesearendamiseks vajaliku kirjanduse, audiovisuaalsete ja muude teabekandjatega, säilitada neid ja teha need kättesaadavaks.

(1) Kooli õppekava koostatakse põhikooli- ja gümnaasiumi riikliku õppekava ja põhikooli lihtsustatud õppekava alusel. Kooli õppekavas on suurendatud tööõpetuse osatähtsust, mis on seotud tunnivälise praktilise tegevusega ja kutsealase eelkoolitusega. Kooli õppekava sisaldab lisaks sotsiaalsete toimetulekuoskuste arendamiseks tehtavat tööd.

(2) Kooli õppekava kinnitab kooli direktor, kooskõlastades selle enne õppenõukogu ja kooli nõukoguga.

(3) Koolil on õigus koostada üldharidust omandavale õpilasele kooli õppekava alusel individuaalne õppekava haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korra kohaselt.

(1) Õppeperioodi pikkus on 175 õppepäeva.

(2) Õppeperioodi arvestusühikud on õppetund, -päev, -nädal, -veerand ja õppeaasta.

(3) Õppetunni pikkus on 45 minutit, vahetunni pikkus 10 minutit ja lõunavaheaja pikkus 35 minutit.

(4) Õpilaste tegevus koolis kujuneb õppekava alusel koostatud tunniplaani, kasvatusrühma plaani ja õppetöövälise tegevuse plaani alusel, mille kinnitab kooli direktor. Päeva tervikuks kujundamist koordineerivad klassijuhatajad, kasvatajad ja järelevalvetöötajad, kes vastutavad õpilaste üle teostatava järelevalve eest.

(5) Õppe- ja kasvatustegevus toimub päevases õppevormis.

(6) Õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel lähtub kool riiklikus õppekavas ja selle alusel koostatud kooli õppekavas nõutavatest teadmistest ja oskustest. Teadmiste ja oskuste ning käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtted, tingimused ja kord sätestatakse kooli õppekavas, lähtudes haridus- ja teadusministri määrusega sätestatud hindamise alustest, tingimustest ja korrast.

(7) Individuaalse õppekava alusel õppija puhul arvestatakse hindamisel individuaalses õppekavas sätestatud erisusi.

(8) Kooli lõpetamine toimub vastavalt haridus- ja teadusministri määrusega sätestatud põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimuste ja korra kohaselt.

(9) Kool kannab õpilaste andmed Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS).

(1) Kooli võetakse vastu 10–17-aastasi kasvatuse eritingimusi vajavaid alaealisi poisse alaealiste komisjoni taotlusel kohtumääruse alusel alaealiste mõjutusvahendite seaduses sätestatud alusel ja korras ning kohtuotsuse alusel karistusseadustikus sätestatud alustel ja korras õppeaasta lõpuni kuni kaheks aastaks. Õpilaste kooli vastuvõtt vormistatakse direktori käskkirjaga.

(2) Õpilasi võetakse kooli vastu kogu õppeaasta jooksul.

(3) Õpilase võib direktori käskkirjaga koolist välja arvata

1) kooli suunamise tähtaja möödumisel;

2) enne suunamise tähtaja möödumist kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli direktori või lapsevanema taotluse alusel kohtult vastava loa saamisel kriminaalmenetlusseadustikus sätestatud korras.

(1) Õpilasel on õigus

1) saada õppekavas ettenähtu omandamiseks täiendavat õpiabi õpetajalt tema üldtööaja piires;

2) moodustada koolis õpilasesindus ja osaleda selle töös;

3) kasutada klassi- ja koolivälises töös tasuta oma kooli ruume, rajatisi ning õppe-, spordi- ja tehnilisi ning muid vahendeid kooli kehtestatud korras;

4) saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest ja fondidest;

5) pöörduda oma õiguste kaitseks kooli pedagoogide, Haridus- ja Teadusministeeriumi, maavanema või lastekaitseorganisatsiooni poole;

6) saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilase õiguste kohta;

7) saada koolis õppimise ajaks õpilaspilet;

8) teha kooli direktorile ja teistele pedagoogidele ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse korraldamise kohta;

9) õppida õpilase arengut toetavates tingimustes;

10) õppida individuaalse õppekava järgi;

11) omada ja kasutada muid õigusi, mis tulenevad seadustest ja nende alusel kehtestatud õigusaktidest.

(2) Õpilase õigusi võib piirata alaealise mõjutusvahendite seaduses sätestatud korras ja tingimustel.

(3) Õpilane võib kooli territooriumilt lahkuda direktori kirjalikul loal järgmistel juhtudel

1) õppe- ja kasvatustöös ettenähtud üritustele;

2) tervislikel põhjustel arsti vastuvõtule või haiglasse minekuks;

3) uurimisorganisse või kohtusse ilmumiseks;

4) lapsevanema või teda asendava isiku avalduse alusel kodukülastuseks.

Õpilane on kohustatud

1) täitma koolikohustust ja osalema õppetöös vastavalt õpilase jaoks kooli poolt ette nähtud tunniplaanile ja õppekorraldusele;

2) õppima ja arendama end võimetekohaselt;

3) järgima üldtunnustatud moraalinorme, suhtuma lugupidavalt kaasinimestesse, hoidma loodust ja elama keskkonda säästvalt;

4) täitma kooli kodukorda;

5) hoidma kooli head mainet, käituma väärikalt nii koolis kui väljaspool kooli;

6) järgima tervislikke eluviise;

7) hoidma heaperemehelikult kooli kasutuses olevat vara;

8) täitma muid seadustest ja nende alusel antud õigusaktidest tulenevaid õpilastele pandud kohustusi.

(1) Õpilasele avaldatakse tunnustust haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud õpilaste tunnustamise korra ning sellega kooskõlas koolis välja töötatud ja direktori kinnitatud õpilaste tunnustamise korra kohaselt.

(2) Õpilasele avaldatakse laitust vastavalt koolis välja töötatud ja direktori kinnitatud laituse avaldamise korra kohaselt.

(1) Õpilasesindus tegutseb põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, käesoleva põhimääruse ning õpilasesinduse põhimääruse alusel.

(2) Õpilasesinduse põhimääruse kiidab heaks kooli nõukogu ja kinnitab kooli direktor.

(3) Õpilasesinduse poolt valitud liikmetel on õigus osaleda kooli õppenõukogu töös õpilaskonda puudutavates küsimustes.

Varalise kahju, mille õpilane on koolis tekitanud, hüvitab õpilane või tema seaduslik esindaja õigusaktidega kehtestatud korras.

(1) Kooli töötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja teised töötajad (teenindav- ja abipersonal).

(2) Kooli pedagoogid on õpetajad, kooli direktor, tema asetäitja õppe- ja kasvatusalal ning muud õppe- ja kasvatusalal töötavad isikud.

(3) Kool kannab pedagoogide andmed Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS).

(1) Kooli personali koosseisu määrab kooli direktor tuginedes haridus- ja teadusministri kinnitatud miinimumkoosseisudele.

(2) Töölepingud personaliga sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab kooli direktor töölepinguseaduses sätestatud tingimustel ja korras.

(1) Pedagoogi vaba ametikoht täidetakse konkursi korras. Konkursi läbiviimise korra kinnitab riigikooli nõukogu direktori ettepanekul.

(2) Pedagoogide atesteerimine korraldatakse haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud pedagoogide atesteerimise tingimuste ja korra kohaselt.

(1) Personali tööülesanded, õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks töösuhteid reguleerivate õigusaktidega, käesoleva põhimäärusega, töösisekorraeeskirjaga, töötajate ametijuhendite, töölepingutega.

(2) Töösisekorraeeskirja ja töötajate ametijuhendid kinnitab kooli direktor käskkirjaga.

(3) Pedagoogilise personali ülesanne on tagada õppe- ja kasvatusprotsessi kvaliteet ning osaleda kooli arendamises.

(4) Kooli teenindava ja abipersonali ülesanne on tagada kooli häireteta töö, heaperemehelik majandamine ja kooli vara korrasolek ning kooli majanduslik teenindamine.

(5) Kooli personalil on õigus täiendada oma erialaseid teadmisi vastavalt täiskasvanute koolituse seaduses ja koolis sätestatud tingimustele. Personal osaleb täiendusõppes kooli personali koolituse korraldamise kava alusel.

(6) Kooli personalil on õigus töötada töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ning selle alusel vastu võetud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavates töötingimustes.

(7) Kooli personalil on õigus esitada direktorile ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse parendamiseks.

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide kohaselt peavad kooli direktor, raamatukoguhoidja ja eesti keele ning eesti keeles õpetatavate õppeainete õpetajad valdama eesti keelt C1- või sellele vastaval tasemel, teised pedagoogid peavad valdama eesti keelt B2- või sellele vastaval tasemel.

(1) Kooli juhib direktor. Direktor tagab kooli tulemusliku ja häireteta töö ning juhib õppe- ja kasvatustegevust koostöös õppenõukogu, kooli nõukogu ja õpilasesindusega.

(2) Direktor

1) esindab kooli ja teeb tehinguid, mis on suunatud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisele;

2) juhatab kooli õppenõukogu;

3) kehtestab kooli sisehindamise korra ja kinnitab sisehindamise aruande;

4) koordineerib kooli arengukava koostamist;

5) kinnitab käskkirjaga õpilastega peetavate arenguvestluste tingimused ja korra;

6) sõlmib, muudab ja lõpetab personaliga töölepingud;

7) kinnitab käskkirjaga töösisekorraeeskirja ja personali ametijuhendid;

8) korraldab kooli nõukogu ja õppenõukogu õiguspäraste otsuste täitmise;

9) korraldab kohtumääruste ja kohtuotsuste täitmise rakendamise koolis;

10) määrab kindlaks direktori asendamise korra;

11) esitab Haridus- ja Teadusministeeriumile kooli eelarve projekti;

12) tagab kooli eelarve täitmise;

13) tagab õigusaktidega ettenähtud aruannete koostamise ja esitamise;

14) esitab kooli tegevust kajastavaid andmeid ja dokumente Haridus- ja Teadusministeeriumile;

15) täidab talle töölepinguga pandud muid ülesandeid.

(3) Direktor kannab vastutust kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

(4) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss vastavalt haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud riigikooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korrale.

(5) Direktoriga sõlmib, peatab, lõpetab või muudab töölepingu haridus- ja teadusminister.

(1) Koolil on õppenõukogu, mille ülesanne on kooli õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide kindlaksmääramine, analüüsimine ja hindamine ning juhtimiseks vajalike otsuste langetamine.

(2) Õppenõukogu tegutseb haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras.

(1) Kooli õppe- ja kasvatustegevuse jälgimiseks ja selleks tegevuseks paremate tingimuste loomisele kaasaaitamiseks moodustab haridus- ja teadusminister kooli nõukogu.

(2) Kooli nõukogu tegutseb haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras.

Kooli tegevust planeeritakse Tapa Erikooli arengukava kohaselt.

(1) Kooli kasutuses oleva vara moodustavad talle Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara.

(2) Kooli vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

(3) Kool kasutab, valdab ja käsutab tema valduses ja kasutuses olevat vara riigivaraseaduse ja sellest tulenevate õigusaktide kohaselt.

Kooli eelarve tulud moodustuvad riigieelarve eraldistest ja laekumistest sihtasutustelt ja annetustest.

(1) Asjaajamine toimub Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud asjaajamiskorra ühtsete aluste kohaselt.

(2) Kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide täitmisel ja pidamisel lähtub kool haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide loetelust, vormidest ja nende täitmise korrast.

(3) Kool esitab oma tegevuse kohta statistilise ja eelarve täitmise aruande õigusaktidega kehtestatud tähtaegadel ja korras.

Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud alustel ja korras.

(1) Kooli korraldab ja kujundab ümber ning selle tegevuse lõpetab Haridus- ja Teadusministeerium Vabariigi Valitsuse seaduse, Eesti Vabariigi haridusseaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning tegevuse lõpetamise korra kohaselt.

(2) Kooli ümberkorraldamisest, ümberkujundamisest või tegevuse lõpetamisest teatatakse õpilastele, vanematele ja kooli töötajatele vähemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust.

(1) Haridus- ja teadusministril on õigus anda kool munitsipaal- või eraomandisse.

(2) Kool antakse munitsipaal- või eraomandisse vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud korrale.

(3) Kooli munitsipaal- või eraomandisse andmise otsusest teatatakse õpilastele ja kooli personalile hiljemalt kaks kuud enne uue õppeaasta algust.

Haridus- ja teadusministri 17. veebruari 2003. a määrus nr 8 «Tapa Erikooli põhimäärus» (RTL 2003, 30, 434; 2007, 99, 1652) tunnistatakse kehtetuks.

Minister Tõnis LUKAS

Kantsler Janar HOLM