Rahandusminister — Fondivalitseja regulaarse aruandluse korra kinnitamine

Fondivalitseja regulaarse aruandluse kord Muudetud järgmise aktiga (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 14.01.2002 nr.8 (RTL 2002, 13, 171) 26.01.2002 28.01.2004 nr 18 (RTL 2004, 15, 202) 14.02.2004 § 1 punktides 2 ja 4 kuni 6 nimetatud muudatusi rakendatakse aruandeperioodide kohta, mis algavad 1. aprillil 2004 või hiljem Määrus kehtestatakse “Investeerimisfondide seaduse” (RT I 1997, 34, 535) paragrahvi 116 lõike 8 alusel 1. Käesolev kord sätestab fondivalitseja pooltfondivalitseja ja tema poolt valitsetavate investeerimisfondide kohta Finantsinspektsioonile lisaks investeerimisfondide seaduse paragrahvi 116 lõigetes 6 ja 7 nimetatud aruannetele täiendavate regulaarsete aruannete esitamise korra. (Rahandusmin m 14.01.2002 Nr.8 jõust. 26.01.2002 - RTL 2002, 13, 171) 2. Fondivalitseja peab igal aastal hiljemalt 10 päeva jooksul kinnitamisest arvates esitama Finantsinspektsioonile raamatupidamise seaduse (RT I 2002, 102, 600; 2003, 88, 588) paragrahvi 14 lõikes 1 nimetatud majandusaasta aruande . [RTL 2004,15, 202; 14.02.2004] 3. Lisaks majandusaasta aruandele peab fondivalitseja kord kvartalis esitama Finantsinspektsioonile fondivalitseja tegevusaruande, mis täidetakse vastavalt käesolevale korrale lisatud aruandevormile (lisa 1). Tegevusaruandele lisatakse fondivalitseja bilanss kvartali lõpu seisuga ning kvartaalne kasumiaruanne ja rahavoogude aruanne. (Rahandusmin m 14.01.2002 Nr.8 jõust.26.01.2002 - RTL 2002, 13, 171) 4. Valitsetavate investeerimisfondide kohta peab fondivalitseja kord kuus esitama Finantsinspektsioonile järgmised aruanded, mis täidetakse vastavalt käesolevale korrale lisatud aruandevormidele: (Rahandusmin m 14.01.2002 Nr.8 jõust.26.01.2002 - RTL 2002, 13, 171) 1) lepingulise investeerimisfondi aruanne (lisa 2); 2) aktsiaseltsina asutatud investeerimisfondi aruanne (lisa 3); 3) investeerimisfondi investeeringute aruanne (lisa 4); 4) investeerimisfondi repo- ja pöördrepotehingute aruanne (lisa 5); 5) investeerimisfondi tuletistehingute aruanne (lisa 6); 6) investeerimisfondi kinnisasjade aruanne (lisa 7). 5. Käesoleva korra punktis 4 nimetatud aruanded esitatakse Finantsinspektsioonile aruandeperioodile järgneva kuu 10. kuupäevaks, fondivalitseja tegevusaruanne koos lisadega aruandeperioodile järgneva kuu 25. kuupäevaks. Kui esitamise päev on puhkepäev või riiklik püha, siis esitatakse aruanne järgmiseks tööpäevaks. (Rahandusmin m 14.01.2002 Nr.8 jõust.26.01.2002 - RTL 2002, 13, 171) 6. Käesoleva korra tähenduses kasutatakse mõisteid järgnevalt: 1) repotehing on väärtpaberite müügitehing kohustusega või õigusega osta need väärtpaberid edaspidi tagasi kindlaksmääratud tähtajal ja kindlaksmääratud hinnaga; 2) pöördrepotehing on väärtpaberite ostutehing kohustusega müüa need väärtpaberid edaspidi tagasi kindlaksmääratud tähtajal ja kindlaksmääratud hinnaga; 3) tuletisinstrument on optsioon, futuur, forward või muu tehing vara ostuks või müügiks tulevikus kindlaksmääratud tähtajal ja kindlaksmääratud hinnaga, välja arvatud käesoleva punkti alapunktis 1 ja 2 nimetatud tehing. 7. Investeerimisfondi (edaspidi fond) aktivate turuväärtus ja puhasväärtus määratakse investeerimisfondide seaduse paragrahvi 43 lõike 2 ja paragrahvi 69 lõike 1 alusel rahandusministri poolt kehtestatud korra kohaselt. Käesoleva korrale lisatud aruandevormides näidatakse turuväärtus perioodi viimase päeva seisuga. 8. Investeerimisfondi investeeringute aruande koostamisel lähtutakse lisas 8 sätestatud mõistetest. Fondivalitseja on kohustatud investeerimisfondi investeeringute aruande esitamisel vormindama aruannet XML (eXtensible Markup Language) dokumendina ning lähtuma andmevahetuse turvamisel rahandusministri määruse nr 73 “Fondivalitseja bilansi ja kasumiaruande skeemid, kirjete sisu, koostamise metoodika ja esitamise kord” (RTL 2003, 73, 1079) peatükis 4 sätestatust . [RTL 2004,15, 202 ; 14.02.2004] rakendatakse aruandeperioodide kohta, mis algavad 1. aprillil 2004 või hiljem 9. Repo ja pöördrepotehingute tabelites lisas 1 ja 5 toodud aruannetes tuleb lahtris "Intress" näidata vastavalt tagasiostu- ja müügihinna või tagasimüügi- ja ostuhinna vahe protsentides, aasta baasil. Lisas 5 toodud aruande lahtris 11 märgitakse repotehingu puhul alusvara turuväärtuse suhe ja pöördrepotehingu puhul tagasimüügihinna suhe fondi aktivate turuväärtusesse. 10. Lisas 1 ja 6 toodud tuletisinstrumentide tabelites märgitakse instrumendi väljaandjana teine tehingu täitmiseks kohustatud või õigustatud isik peale fondi või fondivalitseja. Turuväärtusena märgitakse tuletisinstrumendi väärtpaberibörsil noteeritud hind või selle puudumisel alusvara turuväärtus. 11. Tuletisinstrumendid, mida ei ole võimalik kajastada käesoleva korra lisades 1 ja 6 toodud aruandevormide kohaselt, tuleb kajastada vabas vormis. Eraldi peab olema välja toodud tehingu sõlmimise ja täitmise aeg, instrumendi nimetus ja alus, instrumendi väljaandja, tehingu vastaspool, täitmishind ja muud olulised asjaolud. 12. Kõik käesoleva korra punktis 4 nimetatud aruannetes kajastatavad tehingud, mille aluseks on välisvaluuta ning muu vara, mis on arvel välisvaluutas, näidatakse Eesti kroonides lähtudes investeerimisfondide seaduse paragrahvi 43 lõike 2 ja paragrahvi 69 lõike 1 alusel rahandusministri poolt kehtestatud korras välisvaluutas fikseeritud varade hindamise kohta sätestatust . [RTL 2004,15, 202 ; 14.02.2004] Lisa 1 rahandusministri 29. aprilli 1998. a määrusega nr 33 kinnitatud "Fondivalitseja regulaarse aruandluse korrale"

Lisa 2 rahandusministri 29. aprilli 1998. a määrusega nr 33 kinnitatud "Fondivalitseja regulaarse aruandluse korrale"

[RTL 2004,15, 202 ; 14.02.2004] rakendatakse aruandeperioodide kohta, mis algavad 1. aprillil 2004 või hiljem Lisa 3 rahandusministri 29. aprilli 1998. a määrusega nr 33 kinnitatud "Fondivalitseja regulaarse aruandluse korrale"

Lisa 4 Rahandusministri 29. aprilli 1998.a. määrusega nr 33 kinnitatud "Fondivalitseja regulaarse aruandluse korrale" Investeerimisfondi investeeringute aruanne Aruande valdkond Kõik lepingulisse fondi või aktsiaseltsina asutatud fondile kuuluvad asjad, väärtpaberid ja muud õigused. 2. Nõuded aruande koostamisele Ühe reana tuleb näidata nende väärtpaberite, hoiuste ja muu vara turuväärtuse summa ja kogus, mille identifikaatorid langevad kokku. Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel tuleb esitada tühi aruanne. Investeerimisfondi investeeringute aruande kood on 570. 3. Nõuded aruande struktuurile Aruande struktuur jaguneb kahekümne üheks alaliigiks: 1) investeeringu liik; 2) nimetus; 3) ISIN-kood; 4) emitendi institutsionaalne sektor; 5) lepinguline tähtaeg; 6) järelejäänud tähtaeg; 7) lepingujärgne lõpptähtaeg ; 8) aruandevaluuta; 9) nimiväärtus; 10) krediidireiting; 11) reitinguagentuur; 12) riigi kood; 13) väärtpaberite kogus; 14) väärtpaberibörs; 15) väärtpaberi turuhind kauplemisvaluutas; 16) kauplemisvaluuta; 17) noteering; 18) väärtpaberi keskmine soetusmaksumus; 19) investeeringu turuväärtus; 20) investeeringu osakaal; 21) väärtpaberi tagatus. 4. Nõuded aruande struktuuri alaliikidele 1) Investeeringu liigi identifikaator Aktsia 1 Aktsiatesse investeeriva investeerimisfondi osak või aktsia 2 Muu investeerimisfondi osak või aktsia 3 Rahaturuinstrument 4 Muu võlakiri 5 Tähtajaline hoius 6 Arvelduskonto 7 Tuletisinstrument 8 Kinnisasi 9 Muu vara 10 Siin näidatakse investeerimisfondi investeeringu liik. Investeeringu liigi “Aktsia” all näidatakse ka osaühingu osad. Investeeringu liigi “Aktsiatesse investeeriva investeerimisfondi osak või aktsia” all näidatakse nende investeerimisfondide osakud või aktsiad, mille vara võib otseselt või läbi teiste investeerimisfondide paigutada aktsiatesse. Investeeringu liigi identifikaatorite 2 ja 3 all ei näidata rahaturufondi osakuid. Rahaturufondi osakud näidatakse investeeringu liigi “Rahaturuinstrument” all. 2) Nimetus Siin näidatakse investeerimisfondi investeeringu nimetus. Investeeringu liigi “Tähtajaline hoius” puhul näidatakse investeeringu nimetuses hoiuse kaasanud krediidiasutuse ärinimi. Investeeringu liigi “Arvelduskonto” puhul näidatakse investeeringu nimetuses krediidiasutuse ärinimi, kelle juures on avatud investeerimisfondi arvelduskonto. Investeeringu liigi “Kinnisasi” puhul näidatakse investeeringu nimetuses lisaks kinnisasja nimetusele ka kinnisasja registritunnus (katastriüksuse tunnus) kinnisasja asukohariigi vastavas registris. 3) ISIN-kood Täidetakse kõigi investeeringu liikide puhul välja arvatud tähtajalised hoiused, arvelduskontod ja kinnisasjad. ISIN-kood on rahvusvahelise standardi ISO 6166 nõuete kohaselt koostatud väärtpaberi kood. Kui investeeringul ISIN-kood puudub, märgitakse siia XX. 4) Emitendi institutsionaalne sektor Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Muu eelarveväline fond 3 Krediidiasutus 6 Kindlustusandja ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Keskpank 12 Määramata 11 Täidetakse kõigi investeeringu liikide kohta välja arvatud kinnisasjad. Kinnisasja puhul märgitakse emitendi institutsionaalse sektori koodiks 11 (“Määramata”). Tähtajalise hoiuse ja arvelduskonto puhul määratakse emitendi identifikaator hoiuse kaasanud äriühingu alusel. Emitendi institutsionaalse sektori määratlemisel lähtutakse isikust, kes on väärtpaberi emitent, mitte aga väärtpaberi müüja (vahendaja). 5) Lepingulise tähtaja identifikaator tähtajata 1 kuni 1 kuu 2 1 kuni 3 kuud 3 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 5 aastat 8 5 kuni 10 aastat 9 üle 10 aasta 10 Siin näidatakse väärtpaberi lepinguline lunastustähtaeg. Tähtajaliste hoiuste puhul näidatakse hoiuse lepingujärgne tähtaeg. Tähtaega mitteomavate väärtpaberite (nt aktsiad ja osad), arvelduskontode, kinnisasjade ning muude tähtaega mitte omavate varade puhul on tähtaja identifikaatoriks 1 (“tähtajata”). 6) Järelejäänud tähtaja identifikaator tähtajata 1 kuni 1 kuu 2 1 kuni 3 kuud 3 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 5 aastat 8 5 kuni 10 aastat 9 üle 10 aasta 10 Siin näidatakse aruandekuupäevast väärtpaberi lunastustähtajani järelejäänud tähtaeg. Tähtajaliste hoiuste puhul näidatakse aruandekuupäevast lepingujärgse tähtajani järelejäänud aeg. Tähtaega mitteomavate väärtpaberite (nt aktsiad ja osad), arvelduskontode, kinnisasjade ning muude tähtaega mitte omavate varade puhul on tähtaja identifikaatoriks 1 (“tähtajata”). 7) Lepingujärgne lõpptähtaeg Siin näidatakse väärtpaberi lepinguline lunastustähtaeg või tähtajalise hoiuse lepingujärgne lõpptähtaeg rahvusvahelise standardi ISO 8601 kohaselt koostatud kuupäeva formaadis (aaaa-kk-pp). Tähtaega mitteomavate väärtpaberite (nt aktsiad ja osad), arvelduskontode, kinnisasjade ning muude tähtaega mitte omavate varade puhul märgitakse siia 0 (null). 8) Aruandevaluuta Siin näidatakse valuuta kood, milles väärtpaber või muu vara on nomineeritud. Väärtpaberite puhul näidatakse aruandevaluuta kood vastavalt väärtpaberi nimiväärtusele, seda ka siis, kui väärtpaberi turuhind on fikseeritud teises valuutas. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurte tähtedega. Kinnisasjade puhul on valuuta koodiks EEK. 9) Nimiväärtus Siin näidatakse ühe väärtpaberi nimiväärtus aruandevaluutas. Nimiväärtus näidatakse täisühikuteni ümardatuna. Nimiväärtuse puudumisel märgitakse siia 0 (null). 10) Krediidireiting Siin näidatakse väärtpaberi emitendi krediidireiting. Krediidireitingu puudumisel märgitakse siia 0 (null). 11) Reitinguagentuur Moody’s Investors Service 1 Standard&Poor’s Corporation 2 Fitch IBCA 3 Muu reitinguagentuur 4 Siin näidatakse krediidireitingu määranud reitinguagentuuri identifikaator. Krediidireitingu puudumisel märgitakse siia 0 (null). 12) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood väärtpaberi emitendi või hoiuse kaasanud krediidiasutuse residentsuse järgi. Kinnisasja puhul näidatakse riigi kood kinnisasja asukohariigi järgi. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ja näidatakse suurte tähtedega. Kui residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX. 13) Väärtpaberite kogus Siin näidatakse, mitu väärtpaberit on aruandereal kajastatud. Ülejäänud investeeringu liikide (tähtajalised hoiused, arvelduskontod ja kinnisasjad) puhul märgitakse siia 0 (null). 14) Väärtpaberibörs Siin näidatakse väärtpaberibörsi nimetus, mille noteeringu alusel on fikseeritud väärtpaberi turuhind investeerimisfondi aktivate turuväärtuse määramisel. Ülejäänud investeeringu liikide puhul märgitakse siia 0 (null). Siin ei näidata vahendaja nimetust, kellelt väärtpaber osteti. 15) Väärtpaberi turuhind kauplemisvaluutas Siin näidatakse kauplemisvaluutas fikseerituna aruandereal kajastatud väärtpaberi turuväärtus või õiglane väärtus, mis on määratud investeerimisfondide seaduse § 43 lõike 2 ning § 69 lõike 1 alusel kehtestatud määruse kohaselt. Väärtpaberi turuhind kauplemisvaluutas näidatakse ümardatuna vähemalt kahe komakohani. Ülejäänud investeeringu liikide puhul märgitakse siia 0 (null). 16) Kauplemisvaluuta Siin näidatakse valuuta kood, milles on fikseeritud väärtpaberi turuhind väärtpaberibörsil või muul reguleeritud väärtpaberiturul. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurte tähtedega. Ülejäänud investeeringu liikide puhul märgitakse siia 0 (null). 17) Noteering ei ole noteeritud 0 noteeritud 1 Kui väärtpaber on noteeritud väärtpaberibörsil, on tema identifikaatoriks 1 (“noteeritud”). Noteerimata väärtpaberite ja ülejäänud investeeringu liikide puhul märgitakse siia 0 (“ei ole noteeritud”). 18) Väärtpaberi keskmine soetusmaksumus Siin näidatakse aruandereal kajastatud väärtpaberi keskmine soetusmaksumus. Keskmine soetusmaksumus esitatakse kauplemisvaluutas. Väärtpaberi keskmine soetusmaksumus kauplemisvaluutas näidatakse ümardatuna vähemalt kahe komakohani. Ülejäänud investeeringu liikide puhul märgitakse siia 0 (null). 19) Investeeringu turuväärtus Täidetakse kõikide investeeringu liikide kohta. Siin näidatakse investeeringu turuväärtus või õiglane väärtus Eesti kroonides, mis on leitud investeerimisfondide seaduse § 43 lõike 2 ning § 69 lõike 1 alusel kehtestatud määruse kohaselt. Väärtpaberite puhul võrdub investeeringu turuväärtus järgnevate näitajate korrutisega: väärtpaberite arv, väärtpaberi turuhind kauplemisvaluutas, fondi depoopanga poolt fikseeritud kauplemisvaluuta ostukurss. Investeeringu turuväärtus näidatakse ümardatuna kahe komakohani. 20) Investeeringu osakaal Täidetakse kõikide investeeringu liikide kohta. Siin näidatakse investeeringu osakaal investeerimisfondi aktivate turuväärtusest. Osakaal arvutatakse protsentides ja esitatakse formaadis osakaal jagatud 100-ga ümardades nelja komakohani. 21) Väärtpaberi tagatus tagamata 0 tagatud 1 Siin näidatakse, kas väärtpaber on riigi poolt tagatud või mitte. Tagamata investeeringu liikide puhul märgitakse siia 0 (“tagamata”). [RTL 2004,15, 202 ; 14.02.2004] rakendatakse aruandeperioodide kohta, mis algavad 1. aprillil 2004 või hiljem Lisa 5 rahandusministri 29. aprilli 1998. a määrusega nr 33 kinnitatud "Fondivalitseja regulaarse aruandluse korrale"

Lisa 6 rahandusministri 29. aprilli 1998. a määrusega nr 33 kinnitatud "Fondivalitseja regulaarse aruandluse korrale"

Lisa 7 rahandusministri 29. aprilli 1998. a määrusega nr 33 kinnitatud "Fondivalitseja regulaarse aruandluse korrale"

Lisa 8 Rahandusministri 28. jaanuari 2004.a määrusega nr 18 kinnitatud "Fondivalitseja regulaarse aruandluse korrale" LISAS 4 KASUTATUD MÕISTED Lisas 4 punkti 4 alapunkti 4 emitendi institutsionaalse sektori määratlemisel kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1. Krediidiasutuse all mõistetakse “Krediidiasutuste seaduse” (RT I 1999, 23, 349; 2000, 40, 250 ; 48, 468; 2001, 93, 565; 102, 672; 2002, 21, 117; 23, 131; 53, 336; 63, 387; 102, 600; 105, 612; 2003, 17, 95; 23, 133) § 3 lõikes 1 nimetatud äriühingut. 2. Keskvalitsuse all mõistetakse alljärgnevaid institutsioone: 1) Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll, Õiguskantsler ja Riigikohus; 2) avalik-õiguslikud juriidilised isikud, v.a. Tagatisfond, Eesti Liikluskindlustuse Fond, Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa ning avalik-õiguslikud kutseühendused; 3) Riigikantselei, ministeeriumid ja maavalitsused ning nende valitsemisala asutused (siia kuuluvad ka saatkonnad ja konsulaadid). Riikliku sotsiaalkindlustusfondi all mõistetakse riiklikku tervisekindlustuse ja töötuskindlustuse süsteemi kuuluvat isikut (nt. Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa). Muude eelarveväliste fondide all mõistetakse sihtasutusi, mille vähemalt üheks asutajaks on keskvalitsus või kohaliku omavalitsuse üksus. Kohaliku omavalitsuse all mõistetakse kõiki kohaliku omavalitsuse üksusi, s.h. kohaliku omavalitsuse poolt hallatavaid munitsipaalasutusi. Kindlustusandja all mõistetakse äriühingut, mille kindlustustegevuse põhiliik on vastavalt “Kindlustustegevuse seaduse” (RT I 2000, 53, 343; 2001, 43, 238; 48, 268; 59, 359; 87, 529; 93, 565; 2002, 35, 215; 63, 387; 102, 600; 105, 612; 2003, 17, 95) §-le 8 kahjukindlustus, elukindlustus või edasikindlustus. Pensionifondi all mõistetakse “Kogumispensionide seaduse”(RT I 2001, 79, 480; 2002, 23, 131; 44, 284; 102, 600; 105, 612; 111, 662) §-s 4 nimetatud lepingulist investeerimisfondi. Siia alla kuuluvad ka välisriikide pensionifondid vastavalt nende riikide õigusaktides sätestatule. Muu finantseerimisasutuse all mõistetakse “Krediidiasutuste seaduse” §-s 5 nimetatud äriühingut (nt. investeerimisühingud, hoiu-laenuühistud, fondivalitsejad, liisingteenuseid osutavad ettevõtjad, välissularaha vahetuse teenust osutavad ettevõtjad, reguleeritud väärtpaberituru korraldajad, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajad, väärtpaberite registreerimise teenust osutavad ettevõtjad, finantskonsultatsioone osutavad ettevõtjad kindlustusmaaklerid, rahamaaklerid, muid finantsvahendusteenuseid osutavad ettevõtjad jne.). Muu finantseerimisasutuse all kajastatakse ka investeerimisfondid ja Tagatisfond. Mittetulundusühingu all mõistetakse isikute vabatahtlikku ühendust ja muud eraõiguslikku juriidilist isikut vastavalt “Mittetulundusühingute seaduse” (RT I 1996, 42, 811; 1998, 96, 1515; 1999, 10, 155; 23, 355; 67, 658; 2000, 55, 365; 88, 576; 2001, 56, 336; 93, 565; 2002, 53, 336) §-le 1 ja “Sihtasutuste seaduse” (RT I 1995, 92, 1604; 1996, 42, 811; 1998, 36/37, 552; 59, 941; 1999, 10, 155; 2000, 55, 365; 2001, 56, 336; 93, 565; 2002, 53, 336) §-le 1, v.a. sihtasutused, mida kajastatakse kohaliku omavalitsuse ja muude eelarveväliste fondide all. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse äriühingu all mõistetakse äriühingut, kelle üle keskvalitsus, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik omab valitsevat mõju (kontrolli) “Väärtpaberituru seaduse” tähenduses, v.a. “Väärtpaberituru seaduse” § 6 lõikes 2 sätestatud kutselised investorid. Siia alla kuuluvad ka riigitulundusasutused (nt. Riigimetsa Majandamise Keskus). Muu äriühingu all mõistetakse äriühingut, mis ei ole eelnevate klienditüüpide all käsitletud. Siia kuuluvad ka füüsilisest isikust ettevõtjad, kui nad on tööandjaks ühele või enamale töötajale. Keskpanga all mõistetakse Eesti Panka ja teisi isikuid, kelle ülesandeks on korraldada raharinglust nii oma koduriigis kui ka välisriikidega. [RTL 2004,15, 202; 14.02.2004] rakendatakse aruandeperioodide kohta, mis algavad 1. aprillil 2004 või hiljem Bottom of Form