Lihula Vallavolikogu — Jäätmehoolduseeskiri — KO, 101, 1397

Määrus kehtestatakse »Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 22 lõike 1 punkti 365, § 62 lõike 1 punkti 1 ja «Jäätmeseaduse» § 71 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala (1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga säilitada Läänemaa omavalitsuste territooriumitel puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist. (2) Eeskirja peatükid 1 kuni 4 määravad kindlaks jäätmehoolduse ühtse korra kõikide Läänemaa omavalitsuse territooriumil ja 5. peatükk sisaldab eeskirja kehtestanud kohaliku omavalitsuse üksuse lisasätteid või - tingimusi. Eeskiri on täitmiseks kohustuslik kõikidele kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil ajutiselt või alaliselt tegutsevatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele. (3) Käesolevas eeskirjas mitte sätestatud jäätmete tekke ning neist tuleneva tervise- ja keskkonnaohu ning jäätmehoolduse korraldamise nõuded tulenevad jäätmeseadusest ja teistest jäätmehooldust reguleerivatest õigusaktidest. § 2. Jäätmehoolduse korraldamine (1) Jäätmehooldust omavalitsuse territooriumil korraldab ja kontrollib omavalitsus vastavalt jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele ja kohaliku omavalitsuse põhimäärusele. (2) Omavalitsuse korralduslikud ja kontrollivad tegevused on järgmised: 1) Nõustada elanikke ja levitada jäätmekäitluse alast teavet; 2) Korraldada haljasaladel tekkivate aia- ja pargijäätmete kogumist; 3) Korraldada korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemist; 4) Kontrollida jäätmete käitlemist, sealhulgas liigiti kogumist, elamumaa sihtotstarbega ja/või elamutega kinnistutel; 5) Valvata omavalitsuse territooriumite prahistamise üle ja korraldada prahistatud alade koristamist; 6) Kontrollida jäätmekäitluslepingute olemasolu ja jäätmekäitlustoiminguid ning neid tõendavaid dokumente kõikidel kinnistutel; 7) Kontrollida jäätmekäitlustoiminguid turgudel, kioskites, müügipaviljonides ja tänavakaubanduses. 8) Teostada järelvalvet jäätmehoolduseeskirja täitmise üle ja menetleda väärtegusid. § 3. Mõisted (1) Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp, olmereovee puhastussetted, puidutöötlusjäätmed jne. (2) Bioloogiline ringlussevõtt on jäätmete biolagunevate osade lagundamine kontrollitavates tingimustes ning mikroorganismide abil, mille tulemusena saadakse stabiliseeritud orgaanilised jääkmaterjalid ja/või metaan. (3) Jäätmed on seaduses loetletud jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. (4) Jäätmehoidla on ruum või hoone lukustatud uksega, kus hoitakse jäätmeid kuni nende üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele. (5) Jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus. (6) Jäätmejaam on spetsiaalselt rajatud tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht (detailplaneeringu ja projekti alusel), kuhu on paigutatud taaskasutatavate jäätmete kogumiseks ja esmaseks töötlemiseks kogumiskonteinerid sh. ohtlike jäätmete kogumiskonteiner. Jäätmejaamas on ka olmehoone ning toimub kasutuskõlblike ja suuregabariidiliste jäätmete (mööbli, kodumasinate, majatarvete, riietusesemete jms) kogumine ja jaotamine. Samuti on jäätmejaam rajatud perspektiiviga kompostida orgaanilisi jäätmeid (asfalt plats jne). Jäätmejaam on võimalik ehitada ka ümberlaadimis- ja/või sorteerimisjaamana. (7) Jäätmekogumisvahendid on kotid, konteinerid, mahutid ja muud anumad ja pakendid, kuhu kogutakse territooriumil tekkinud jäätmed (8) Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine. (9) Jäätmekäitlusettevõte on ettevõte, mis oma asutamisdokumentides ja jäätmeloas ettenähtud tingimustel tegeleb jäätmete kogumise, veo, taaskasutamise või kõrvaldamisega. (10) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje. (11) Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud või sisustatud rajatis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks, on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi. Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõud, -konteinerit või muud –mahutit, mis on ettenähtud olme- ja tavajäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajatelt. (12) Jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja kui tellija ja jäätmekäitlusettevõtte kui töövõtja vahel sõlmitav kahepoolne kirjalik leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti. (13) Jäätmepunkt (keskkonnajaam) on taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete (paber, papp, plastik, klaas, värvi- ja õlinõud jms) esmaseks kogumiseks mõeldud koht, kuhu on paigutatud vastavad kogumiskonteinerid. (14) Jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil. (15) Jäätmete korduskasutus on jäätmete taaskasutamismoodus, kus jäätmeid kasutatakse nende esialgsel otstarbel, see tähendab samal otstarbel kui tooteid, millest nad on tekkinud. (16) Jäätmete kõrvaldamine on nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming. (17) Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamiseks, mõne töö tegemiseks või energia tootmiseks või seda ettevalmistav tegevus. (18) Jäätmete töötlemine on nende mehaaniline, termiline, keemiline või bioloogiline mõjutamine, kaasa arvatud sortimine ja pakendamine, mis muudab jäätmete omadusi eesmärgiga vähendada jäätmete kogust või ohtlikkust, hõlbustada nende käitlemist või kõrvaldamist või tõhustada nende taaskasutamist. Jäätmete töötlemiseks ei loeta nende kokkupressimist jäätmete mahu vähendamise eesmärgil, nagu vedamisel või ladestamisel prügilasse. (19) Jäätmetekitaja on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub. (20) Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. (21) Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. (22) Lühendi KOV all on mõeldud kohaliku omavalitsuse üksust täidesaatva võimu tähenduses. (23) Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse § 8. nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. (24) Olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. (25) Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid. (26) Pakendiettevõtja on isik, kes majandus või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa. (27) Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. (28) Taaskasutusorganisatsioon on pakendiseaduse § 17 lõike 5 alusel keskkonnaministri poolt akrediteeritud juriidiline isik, mille asutajad ja liikmed on pakendiettevõtjad või nende moodustatud juriidilised isikud, mille liikmed, osanikud või aktsionärid on pakendiettevõtjad. (29) Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. (30) Territooriumi valdaja on kinnisasja omanik, hoonestusõigust omav isik, territooriumi kasutusõigust omav isik ning ehitise kui vallasasja omanik või kasutusõigust omav isik. (31) Tervishoiujäätmed on nii inimese, kui ka loomade tervishoiu, ravimise ning hooldusega seotud asutustes tekkivad jäätmed. Selle all mõeldakse haiglates ja kliinikutes, polikliinikutes, hooldekodudes, perearstikeskustes, hambaraviasutustes ning veterinaarasutustes tekkivaid jäätmeid. (32) Tiheasustusala on planeeringuga määratud kompaktse asustusega ala. Hajaasustusala on maa-ala mis ei ole planeeringuga määratud tiheasustusalaks. (33) Tootja on isik, kes: 1) valmistab ja müüb tooteid oma kaubamärgi või -nimetuse all, sõltumata müügiviisist, kaasa arvatud posti- ja elektrooniline müük; 2) veab sisse tooteid Eestisse nende turustamise või edasimüümise eesmärgil. 3) tegeleb teiste poolt valmistatud toodete edasimüügiga, sõltumata müügiviisist, kaasa arvatud posti- ja elektrooniline müük; (34) Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik või mõistlik tulenevalt majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest. 2. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSE NÕUDED § 4. Üldnõuded (1) Jäätmeid tuleb taaskasutada või kõrvaldada nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas, tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas.. (2) Iga jäätmete tekkimisega seotud tegevuse korral tuleb jäätmevaldajal püüda jäätmete teket ja tekkinud jäätmete ohtlikust vältida või minimeerida (3) Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlemismoodustega võrreldes ülemäära kulukas. (4) Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või mõnel muul põhjusel õigustatud. (5) Jäätmevedajal on keelatud samaaegselt kokku korjata liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorteeritud eriliigilisi või eri materjalist pakendi- ja muid jäätmeid. § 5. Jäätmevaldaja kohustused (1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja. (2) Võimaldamaks olmejäätmete taaskasutamist võimalikult suures ulatuses tuleb jäätmeid koguda liigiti, selleks on jäätmevaldaja kohustatud järgima KOV esitatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud mahutitesse, jäätmepunktidesse ja jäätmejaamadesse (3) Jäätmevaldaja peab kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks. Ta peab jäätmeid liigiti koguma, vedama ja taaskasutama või andma need üle jäätmeluba omavale ettevõttele eeskirjaga määratud korras. (4) Liigiti kogumisest ülejäänud jäätmed tuleb anda jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Kui jäätmevaldaja annab üle selliseid jäätmeid milleks käitleja jäätmeluba ei vaja on valdaja kohustatud veenduma, et käitleja omab jäätmeseaduse § 74 lõige 3 kohast registreerimistõendit. (5) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja, kes on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt käesoleva eeskirjaga ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. (6) Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks määrata või ta ei täida jäätmete nõuetekohase käitlemise kohustust siis korraldab jäätmete kogumist ja vedu jäätmete asukohajärgse territooriumi valdaja. Kui territooriumi valdaja ei korralda nimetatud tegevusi on omavalitsusel õigus kohaldada asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatut. (7) Jäätmevaldaja peab igas tegevuses vältima ohtlike jäätmete segunemist või segamist omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega. (8) Jäätmete käitlemine, sh põletamine, väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu, oksi ning kiletamata paberit või pappi. (9) Territooriumite haldajad, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõtted ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid vallas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning eeskirja nõuetest. § 6. Jäätmete kogumine ja sorteerimine (1) Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. (2) Jäätmete kogumisel tuleb need sorteerida ehk koguda liigiti. Taaskasutatavad jäätmed tuleb koguda selleks ettenähtud mahutitesse, segaolmejäätmed tuleb koguda selleks ettenähtud mahutitesse. (3) Paberi ja kartongi eraldi kogumiseks peab omavalitsus ise või kohustama korruselamut haldavat organisatsiooni või korraldatud jäätmeveo tingimustes kohustama jäätmevedajat, korrusmajade piirkondadesse paigaldama paberi ja kartongi kogumise mahutid. (4) Olmejäätmete mahutisse ei tohi panna: 1) ehitus- ja lammutusjäätmeid; 2) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 3) vedelaid jäätmeid; 4) ohtlikke jäätmeid; 5) käimlajäätmeid; 6) kogumiskaevude setteid; 7) erikäitlust vajavaid jäätmeid; 8) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat; 9) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist; 10) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud. (5) Jäätmevaldajad peavad omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid või kasutama jäätmekäitluslepingu alusel ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama eeskirja nõuetele. (6) Jäätmemahutid tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut ainult KOV loal ja tingimustel. (7) Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust mõistlikul kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. (8) Jäätmemahutite lukustamisel või nende paigutamisel lukustatud jäätmemajadesse peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise äraveopäeval või varustama jäätmete vedaja, viimase soovi korral, võtmega mahutite või jäätmemajade avamiseks. (9) Kui jäätmevaldajal puuduvad jäätmete kogumiseks ja sorteerimiseks vajalikud mahutid tuleb jäätmed viia selleks kohaliku omavalitsuse või territooriumi valdaja poolt määratud kogumiskohta. (10) Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada olmejäätmete mahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud. (11) Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada pakendatult ainult kaanega varustatud mahutitesse tagades, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid. (12) Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid: 1) paber ja kartong; 2) pakendid; 3) ohtlikud jäätmed; 4) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed; 5) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed; 6) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad, kaasa arvatud vanarehvid elektroonikaromud ja nende osad; patareid ja akud; 7) põlevjäätmed, sealhulgas puit ja plastid; 8) suurjäätmed; 9) metallid. (13) Suurjäätmed kogumine ja vedu toimub vastavalt KOV lisale (14) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (näiteks kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid), tuleb viia ohtlike jäätmete avalikesse kogumispunktidesse. Ohtlike jäätmete kogumispunktide asukohtadest teavitab KOV oma kodulehel, infoväljaannetes ja teadetega infoviitadel. (15) Jäätmete liigiti kogumise mahutite olemasolu eest vastutab ja nende asukohad määrab KOV. § 7. Jäätmemahutite tehnilised nõuded (1) Mahutid peavad olema terved ja puhtad, neid tuleb regulaarselt pesta. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmete valdaja, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti. (2) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas eesti, vene ja/või inglise keelne kiri ja märgis, mis vastab mahutisse kogutavale jäätmeliigile. (3) Olmejäätmete kogumiseks kasutatavate mahutite tehnilised tingimused kehtestab iga KOV oma lisas. (4) Kinnistutel võib kokkuleppel jäätmekäitlejaga kasutada ka teistsuguseid mahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad käesoleva eeskirja nõuetele. (5) Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast. (6) Kuni 800-liitrised väikekonteinerid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast üldjuhul kaugemal kui 4m. Kuni 240-liitrise käsitsi teisaldatava ratastel väikekonteineri korral määratakse see vahemaa jäätmeveolepinguga. (7) Ligipääsuteed mahutitele, mis ei ole käsitsi teisaldatavad peavad olema piisava kandevõimega, siledad ja vastama jäätmevedaja poolt kehtestatud nõuetele. Teed peavad olema vabad lumest, jääst ja muust transporti takistavast prahist. (8) Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi valdaja. (9) Suuremad kui 800-liitrised konteinerid paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt. (10) Väljas kasutatavad jäätmekotid ei tohi olla üle 200L mahuga. Kotid peavad olema kinnitatud raamidele ning asetsema maapinnast kõrgemal, siledal ning kõval, vett mitte läbilaskval alusel ja olema kaitstud loomade ligipääsu eest. (11) Üldkasutatavale territooriumile paigaldab jäätmemahutid omavalitsus. (12) Avalikel üritustel vastutab jäätmekäitluse, k.a mahutite paigaldamine eest, ürituse korraldaja. Avalikel üritustel kasutatavad jäätmekotid ei tohi olla üle 100L mahuga ning ei pea paiknema kõval, vett mitte läbilaskval alusel. (13) Jäätmevedaja vahetumisel ei ole uuel jäätmevedajal õigust nõuda jäätmevaldaja poolt eelmiselt jäätmevedajalt välja ostetud konteineri vahetamist. Väljaostetud konteineri korraldatud jäätmeveoks mittesobimise korral peab uus jäätmevedaja konteineri välja vahetama tasuta. 3. peatükk ERI JÄÄTMED § 8. Jäätmete käitlemise kord Jäätmete, millede käitlemise korda ei ole käesoleva eeskirjaga eraldi kindlaks määratud, käitlemisel tuleb lähtuda käesoleva eeskirjaga tava- ja ohtlikele jäätmetele kehtestatud nõuetest ja muudest kehtivatest õigusaktidest. § 9. Loomsed jäätmed Loomsete jäätmete valdaja peab tagama enda valduses olevate loomsete jäätmete nõuetekohase käitlemise. Loomsed jäätmed tuleb üle anda käitlemiseks loomsete jäätmete käitlemise ettevõttesse või matta selleks lubatud kohta. § 10. Ohtlikud jäätmed (1) Sortimisel eraldatakse ohtlikud jäätmed ülejäänud jäätmetest, kui see on tehniliselt teostatav ja sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi. (2) Ohtlikud jäätmed tuleb jäätmete kogumisel, vaheladustamisel ja veol pakendada nii, et vältida neist tulenevat ohtu tervisele ja keskkonnale ning hõlbustada nende taaskasutamist või kõrvaldamist. (3) Jäätmevaldaja on kohustatud märgistama ohtlikud jäätmed, välja arvatud kodumajapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed, või nende pakendid enne nende üleandmist jäätmekäitlejale vastavalt „Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise korrale“. (4) KOV korraldab oma haldusterritooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejatele v.a probleemtoodetest tekkinud jäätmete kokkukogumine. (5) Juriidilised isikud korraldavad ohtlike jäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite paigaldamise ise. Juriidiline isik peab oma ohtlikud jäätmed üle andma ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõtjale või ettevõttele ja veenduma jäätmete vastuvõtja tegevuslitsentsi olemasolus. (6) Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada spetsiaalselt kohandatud ja turvaliselt lukustatavas hoones või hoone osas. Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad. Ajutise säilituspaiga põrand peab olema piisavalt tihe, et vältida avariide korral põrandale sattunud vedelike väljaimbumist (7) Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada nii, et need ei reostaks pinna- või põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale, põhjavette või kanalisatsiooni. (8) Ohtlike jäätmete ajutine säilituspaik peab olema varustatud esmaste avarii likvideerimise ja tulekustutusvahenditega. (9) Kinnistu valdaja peab paigutama ohtlike jäätmete kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord. § 11. Probleemtoodete jäätmed (1) Käesolev paragrahv reguleerib probleemtoodete käitlemist niivõrd, kuivõrd seda ei tee käesoleva jäätmehoolduseeskirja teised punktid ja muud õigusaktid. (2) Kodumajapidamises kasutamiseks mõeldud elektri- ja elektroonikaseadme müüja on jäätmevaldajalt kohustatud tasuta tagasi võtma arvulises vastavuses ostetava kogusega müüdava seadmega sama liiki ja otstarvet täitvast seadmest tekkinud elektroonikaromu. Kui turustajast 10km raadiuses ei ole elektroonikaromude kogumiskohta, peab müüja füüsiliselt isikult tasuta tagasi võtma müügil oleva seadmega sama liiki ja sama otstarvet täitvast seadmest tekkinud elektroonikaromu, sõltumata sellest, kas see füüsiline isik on soetanud või soetab müüjalt samalaadse seadme. (3) Mootorsõidukite, nende osade või rehvide tootja, korraldab vastavalt jäätmeseaduse § 26 lõikele 1 romusõidukite, mootorsõidukite hooldamisel tekkinud kasutatud osade või vanarehvide kogumise ja edasise käitlemise oma toodetest tekkinud jäätmete osas. (4) Romusõidukite, kasutatud osade või vanarehvide kogumine ja tootjale tagastamine tuleb tootjal korraldada selliselt, et romusõiduki, kasutatud osade või vanarehvide omanikule oleks sõidukist, kasutatud osadest või vanarehvidest loobumine võimalikult mugav ja romusõiduki, kasutatud osade või vanarehvide kogumiskohta üleandmine võimalik vähemalt selle omaniku elukohajärgse maakonna piires või 50km raadiuses. (5) Tootja või tema volitatud isik on kohustatud vastu võtma „Liiklusregistris“ arvel olevad mootorsõidukid, millel on registreerimistunnistus. (6) Romusõiduki, kasutatud osad või vanarehvid annab kogumiskohta või lammutuskotta selle omanik või tema volitatud isik, nende isikute puudumisel valla- või linnavalitsus. (7) Romusõiduki vastuvõtmisel on vastuvõtja kohustatud vastu võtma kuni 5 vanarehvi. (8) Romusõidukite või kasutatud osade toimetamisel kogumiskohta või lammutuskotta tuleb vältida nende purunemist, mis takistaks hilisemat osade korduskasutamist ja materjalide taaskasutamist või tekitaks ohtu keskkonnale. (9) Elektri- ja elektroonikaseadmed sh külmkapid, elektripliidid, pesumasinad ja telerid või neist tekkinud jäätmed, tuleb üle anda jäätmejaama või spetsialiseerunud kogumispunktidesse või uue toote ostmisel kauplusse kooskõlas jäätmeseaduse § 23-ga. Jäätmeseaduse § 23 mõistes elektri- ja elektroonikaseadmete tootja on kohustatud korraldama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud toodetest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise. § 12. Ehitus- ja lammutusjäätmed Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine peab olema kirjeldatud iga ehitusprojekti eelprojekti seletuskirja osas ning hoone ehitusprojekti lammutusprojekti osas, mis tugineb Eesti Standardikeskuse poolt kinnitatud „Hoone ehitusprojekti kirjelduse“ ja „Hoone ehitusprojekti“ standardile ja on kooskõlastatud omavalitsusega ning tuleb läbi viia vastavalt eelprojektis kirjeldatule ning käesoleva jäätmehoolduseeskirja teistes peatükkides kirjeldatule. § 13. Biolagunevad jäätmed (1) Vastavalt Riigi Jäätmekava 2008-2013 Meetme 2 punktile 2.1.5 peavad kõik omavalitsused rakendama biolagunevate jäätmete tsentraalset kogumist ning arendama välja vastava käitlussüsteemi. (2) Tuleb vältida või vähendada biolagunevate jäätmete tekkimist ning vältida ohtlike ning bioloogiliselt mittelagunevate jäätmete sattumist biolagunevate jäätmete hulka. (3) Omavalitsus peab tagama biolagunevate jäätmete bioloogilise ringlussevõtu järgmistes ulatustes: 1) kuni 55 massiprotsendi ulatuses alates 16.08.2010.a; 2) kuni 70 massiprotsendi ulatuses alates 16.08.2013.a; 3) kuni 80 massiprotsendi ulatuses alates 16.08.2020.a. (4) Prügilasse ladestamist ei loeta bioloogilise ringlussevõtu vormiks. (5) Biolagunevate kalmistu-, aia- ja pargijäätmete kompostimiseks rajab omavalitsus kompostimisplatsid kuhu eraisikud võivad oma vastavad jäätmed ära anda tasuta. Kompostimisplatsi rajamiseks peab omavalitsusel olema jäätmeluba. (6) Juriidilised isikud peavad oma biolagunevad jäätmed kompostima oma territooriumil või lepingu alusel üle andma kompostimisega tegelevale ettevõttele. (7) Hajaasustusaladel võivad eramajade elanikud biolagunevaid jäätmeid kompostida oma õuealal omamata selleks suletud kompostrit. (8) Tiheasustusaladel võib üksikelamutes tekkivaid toidujäätmeid kohapeal kompostida, kui see on ümbruskonnale kahjutu. (9) Tiheasustusaladel võib aia- ja haljastusjäätmeid kompostida lahtistes aunades. (10) Tiheasustusaladel kompostritesse pandavad jäätmeliigid määrab KOV vastava eeskirja lisaga. (11) Biolagunevate jäätmete kompostimise asemel võib kasutada ka biolagunevate jäätmete mahuteid, mille asukoha, suuruse ja tühjendamise sageduse ning sinna kogutavad jäätmeliigid määrab KOV. § 14. Reovesi ja reoveesete ning käimlajäätmed (1) Reovett ja biolagunevat reoveesetet ning käimlajäätmeid võivad omavalitsuse territooriumil koguda ja töödelda ainult vastavat jäätmeluba omavad ettevõtted. (2) Reovee ja biolaguneva reoveesette ning käimlajäätmete kogumine ja töötlemine ei pea olema korraldatud jäätmeveo osa. (3) KOV peab põhjavee kaitseks tagama reovee kogumisalal kanalisatsiooni olemasolu reovee suunamiseks reoveepuhastisse ja heitvee juhtimiseks suublasse. (4) Tiheasustusalal asuvad ja ühiskanalisatsiooniga mitteliitunud eraisikust jäätmevaldajad peavad oma reovee üle andma või tellima selle veo vastavat luba omavalt jäätmekäitlejalt, lähimasse purgimissõlme. (5) Hajaasustusalal asuvad eraisikust jäätmevaldajad peavad kogumiskaevu olemasolul selle tühjendamist tellima vastavat luba omavalt jäätmekäitlejalt. (6) Hajaasustusalal asuvad jäätmevaldajad peavad septiku olemasolul oma reoveesette üle andma vastavat luba omavale jäätmekäitlejale. (7) Eraisikust jäätmevaldajal tuleb tiheasustusalal käimlajäätmed üle anda vastavat luba omavale jäätmekäitlejale, hajaasustusalal need kas kompostida või üle anda jäätmekäitlejale. § 15. Pakend ja pakendijäätmed (1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Üleantud pakendid peavad vastama taaskasutusorganisatsiooni poolt kehtestatud nõuetele. (2) Omavalitsuse poolt kehtestatud pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid kehtestab KOV . (3) Omavalitsuse territooriumil kogutakse liigiti järgmisi pakendeid ja pakendijäätmete materjale: 1) klaas, plastik, metall ja kartong, k.a kihiline kartong – võib koguda segapakendikonteineritesse; 2) puit; 3) paber ja papp; 4) muu pakendimaterjal. (4) Pakendiettevõtja on kohustatud korraldama oma kauba pakendijäätmete lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi kogumise igas oma kauba müügikohas või korraldama selle lepingu alusel pakendi taaskasutusorganisatsiooni kaudu. Pakendid peab vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses asuvas selleks otstarbeks kohandatud punktis. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. Tagasivõtmise kohtadest teavitatakse müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega. (5) Omavalitsuse territooriumil tegutsev taaskasutusorganisatsioon peab tagatisrahata pakendijäätmete kogumisel tagama, et kogumiskohtade tihedus oleks järgmine: 1) tiheasustusalal asustustihedusega rohkem kui 1000 elanikku ühel ruutkilomeetril – vähemalt üks kogumiskoht jäätmevaldajast 500 meetri raadiuses; 2) tiheasustusega asustustihedusega rohkem kui 500 elanikku ühel ruutkilomeetril – vähemalt üks kogumiskoht jäätmevaldajast 1000 meetri raadiuses; 3) tiheasustusalal asustustihedusega alla 500 elaniku ühel ruutkilomeetril kohaliku omavalitsuse territooriumil paiknevates asulates, arvestusega üks kogumiskoht 500 elaniku kohta. (6) Omavalitsus peab võimaldama taaskasutusorganisatsioonile punktis 5 esitatud tingimuste täitmist parimal võimalikul moel. (7) Taaskasutusorganisatsioon või pakendiettevõtja peab ise või koostöös teiste sama tegevuse teostajatega tagama, et pakendite kogumiskohas oleks tagatud kõikide pakendimaterjali liikide kogumine. (8) Tagatisrahaga pakendit lõppkasutajale või tarbijale müüv pakendiettevõtja ei saa tagatisrahaga pakendi tagasivõtmise kohustust taaskasutusorganisatsioonile üle anda. (9) Tagatisrahaga pakendit ei pea tagasi võtma tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa müüv isik, kui müügikoha suurus on alla 20m2 ja see paikneb tiheasustusalal. (10) Pakendatud kauba müüja, kelle müügikoha suurus on 200m2 või üle selle, peab tagatisrahaga pakendi tagasivõtmise korraldama müügikohas või selle teenindusmaal müügikoha kauplemisajal. (11) Pakendatud kauba müüja, kelle müügikoha suurus on alla 200m2, võib tagatisrahaga pakendi tagasivõtmise korraldada väljaspool oma müügikoha teenindusmaa piire, kuid müügikoha kauplemisajal ja ainult kohaliku omavalitsuse organi nõusolekul. Sealjuures tuleb arvestada, et alal, mille asustustihedus on alla 500 elaniku ühel ruutkilomeetril, oleks vähemalt üks pakendi tagasivõtmise koht kohaliku omavalitsuse territooriumil paiknevates asulates. (12) Pakendijäätmete veo vastuvõtu ja kogumispunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon ise või ühineb omavalitsuse korraldatud jäätmeveoga. § 16. Metallijäätmed (1) Metallijäätmeid tohib üle anda vaid vastavat jäätmeluba omavale isikule. (2) Metallijäätmete valdaja peab suutma jäätmete vastuvõtjale, viimase soovi korral, tõestada oma omandiõigust üleantavatele jäätmetele. § 17. Tervishoiujäätmed (1) Käesolev paragrahv reguleerib tervishoiuasutuste jäätmete käitlust niivõrd, kuivõrd seda ei reguleeri tervishoiuasutuste eneste jäätmekavad ja jäätmehoolduseeskirjad. (2) Tavalised tervishoiu olme- ja muud jäätmed, mida tuleb käsitleda nagu kõiki teisi vastava liigi jäätmeid on järgmised: 1) köögi- ja toidujäätmed; 2) jäätmed kontoritest ja palatitest; 3) elektroonika; 4) paber, papp, klaas jne; 5) infusioonikotid, stoomikotid, mähkmed, tühjendatud uriinikotid jne; 6) puuvillatampoonid, muud liiki tampoonid, salvrätid, plastiktopsid jne hambaarstidelt; 7) pargi- ja aiajäätmed; 8) ehitus- ja lammutusjäätmed. (3) Nakkusohtlikud jäätmed tuleb autoklaavida või põletada. Teravad esemed tuleb autoklaavida torkekindlas nõus. Pärast autoklaavimist käideldakse jäätmeid olmejäätmetena. Põletada tohib nakkusohtlike jäätmeid selleks luba omav ettevõtja. (4) Teravad-torkivad jäätmed tuleb koguda jäikadesse pakenditesse, mis peavad olema kuivad, torkimiskindlad ja varustatud tihedalt sulguva kaanega. Pakendile märgitakse asutuse nimi ja markeeritakse sildiga «Teravad-torkivad jäätmed» (5) Ravimijäätmeid ei eemaldata originaalpakenditest, need pakitakse plastikkottidesse või –nõudesse, mis omakorda kogutakse lukustatavatesse kastidesse. Kastile märgitakse asutuse nimi ja markeeritakse sildiga «Ravimijäätmed». (6) Tervishoiuasutustes tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb pakendada kindlalt suletavasse torkimis- ja purunemiskindlasse pakendisse, mis vastab jäätmete iseloomule. Pakendile tuleb märkida jäätmete liik, pakendamise kuupäev ja jäätmed tekitanud tervishoiuasutuse nimi. (7) Radioaktiivsed jäätmed, nagu kasutusest kõrvaldatud ravi ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokkupuutunud ained ja esemed (kindad, paber, linad jt) tuleb pakendada kiirguskindlasse säilituspakendisse, millel on markeering «Radioaktiivsed jäätmed». Pakendile tuleb märkida haigla ja osakond, kus jäätmed tekkisid ning pakkimise kuupäev. Radioaktiivseid jäätmeid tuleb hoida väljaspool osakonda haigla jäätmehoidlas, omaette lukustatavas ruumis. Sealt suunatakse need edasi radioaktiivsete jäätmete matmiskohta. Vananenud, vähese radioaktiivsusega jäätmed, kui nende kiirgus ei ületa kiirgusnõudeid, viiakse peale kontrolli prügimäele. Vedelad radioaktiivsed jäätmed, kui nende kiirgus ei ületa kiirgusnõudeid, valatakse pärast kontrolli kanalisatsiooni. Kui radioaktiivsed jäätmed kuuluvad ohtlike jäätmete hulka muude tunnuste järgi, siis käideldakse neid pärast kontrolli ohtlike jäätmetena. (8) Bioloogilised jäätmed tuleb koguda eraldi pakenditesse, pakend tuleb hermeetiliselt sulgeda, varustada tervishoiuasutuse nimega, pakendamise kuupäevaga ja märgistusega «Bioloogilised jäätmed». (9) Tervishoiujäätmeid tohib üle anda ainult inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale või vastavat käitluslitsentsi omavat kohta omavale isikule. 4. peatükk JÄÄTMETE VEDU JA JÄRELVALVE § 18. Jäätmete vedu (1) Jäätmeveo jäätmekäitluskohtadesse korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud olmejäätmete kogumine ja vedamine kindlaks määratud piirkonnas. (2) Kui jäätmevaldaja ei vea ise jäätmeid selleks ettenähtud jäätmekäitluskohta, vaid kasutab selleks veoteenust, peab valdaja jäätmete üleandmisel jäätmevedajale veenduma, et vedajal on olemas vastav jäätmeluba. (3) Segaolmejäätmete, biolagunevate jäätmete ja liigiti kogutavate taaskasutatavate jäätmete mahutite tühjendamise määrab iga KOV oma määruse lisaga arvestades, et konteinereid peab tühjendama sagedusega mis väldib nende ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust. (4) Ohtlike jäätmete vedu, omavalituse territooriumil, toimub vastavalt määruse lisas sätestatule. (5) Jäätmevedaja tohib jäätmeid vedada vaid jäätmeloas märgitud jäätmekäitluskohta. (6) Jäätmed, mille säilitamine jäätmevaldaja territooriumil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada koheselt. (7) Jäätmeid tuleb vedada kas kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil nii, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ning nõrgvesi, ei satuks laadimise ja transpordi ajal keskkonda. (8) Jäätmevedaja on kohustatud ära koristama jäätmete laadimisel ja vedamisel maha kukkunud jäätmed. (9) Elurajoonides on jäätmete vedu keelatud kella 22.00st kuni 06.00ni. § 19. Korraldatud jäätmevedu (1) Läänemaal on 2 korraldatud jäätmeveo piirkonda: 1) Haapsalu linn 2) Ülejäänud Läänemaa omavalitsused, kes on liitunud ühise korraldatud jäätmeveo lepinguga. (2) Kohalikud omavalitsused korraldavad olmejäätmete veo Lääne maakonnas ühiselt. (3) Jäätmeliigid millele korraldatakse korraldatud jäätmevedu; vedamise aeg, sagedus ja tehnilised tingimused ja jäätmeveo teenustasu piirmäär kehtestatakse iga omavalitsuse poolt tema haldusterritooriumi hõlmavas veopiirkonna osas selle omavalitsuse volikogu määrusega. (4) Korraldatud jäätmeveo tingimustes loetakse veopiirkonnas elav või tegutsev jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks sõltumata sellest, kas ta on sõlminud jäätmeveo lepingu konkursi korras valitud jäätmevedajaga või ei ole seda teinud. (5) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed tuleb jäätmevedajal viia jäätmeloas määratud jäätmekäitluskohta. (6) KOV võib erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. (7) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba. § 20. Järelvalve, vastutus ja järelhooldus (1) Järelvalvet jäätmekäitluse üle teostavad Keskkonnainspektsioon ja kohalik omavalitsusorgan või –asutus keskkonnajärelvalve seaduses sätestatud korras.. (2) Kohaliku omavalitsusüksuse volikogu kehtestatud keskkonnakaitse ja -kasutusalaste otsuste järgimist kontrollivad volikogu poolt selleks volitatud isikud või asutused, juhul kui neid ei ole määratud, valla- ja linnavalitsus. (3) Kohalik omavalitsusüksus: 1) rakendab seaduses sätestatud abinõusid ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ja kohustuslike keskkonnakaitseabinõude elluviimiseks; 2) teavitab Keskkonnainspektsiooni keskkonda kahjustavast või ohustavast õigusvastasest tegevusest või loodusressursi kasutamisega seotud õiguspärasest tegevusest, kui selline tegevus seab ohtu inimeste elu, tervise või vara, ning Maa-ametit maakasutuse, maakorralduse ja maa-arvestuse nõuete rikkumise juhtumitest . (4) Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskirjas sätestatud jäätmehooldusnõuete rikkumise eest – karistatakse vastavalt jäätmeseaduse, karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku nõuetele.. (5) Jäätmete keskkonda viimisega ja jäätmetest põhjustatud saastusega seonduva kahju, sealhulgas jäätmete käitlemisega ja jäätmetest põhjustatud saastuse likvideerimisega seotud kulud hüvitab jäätmete keskkonda viinud isik ehk saastaja (6) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmeid käitleb ja nendest põhjustatud saastuse likvideerimise korraldab saastaja oma kulul. (7) Vajaduse korral teeb punktis 6 sätestatud kohustuse täitmiseks ettekirjutuse keskkonnajärelevalve asutus või KOV. Kui saastaja ettekirjutust ei täida, võib ettekirjutuse teinud keskkonnajärelevalve asutus või KOV ettekirjutuse täitmise tagamiseks rakendada sunnivahendeid asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. (8) Kui saastajat ei ole kindlaks tehtud ühe aasta jooksul jäätmete keskkonda viimise asjas süüteomenetluse alustamisest arvates, samuti juhul, kui jäätmete ja saastuse likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada, korraldab jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise keskkonnajärelevalve asutuse või KOV ettekirjutuse alusel maa omanik, kellele kuuluval maal jäätmed või saastus asub. Ettekirjutuse täitmise tagamiseks võib ettekirjutuse teinud isik rakendada sunnivahendeid Asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. (9) Kui KOV üksus ei ole korraldanud oma haldusterritooriumil korraldatud jäätmevedu, kuigi tal oli vastav kohustus, ja sellest tulenevalt on tekkinud keskkonnasaastatus, kannab jäätmete ning nendest põhjustatud saastuse likvideerimise kuludest poole KOV. (10) Kui kohustatud isik jätab keskkonnaohutuse seisukohalt muu olulise teo tegemata, võib keskkonnajärelevalve asutus või KOV teha sellekohase ettekirjutuse ning selle täitmata jätmise korral rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. (11) Jäätmekäitluskoha järelhooldus, mis hõlmab võimaliku negatiivse keskkonnamõju ja keskkonnahäiringu tõrjet, on territooriumi valdaja kohustus. Korraldatud jäätmeveo tingimustes on jäätmevedaja ülesanne korraldada lepingus määratud jäätmekäitluskoha järelhooldus. (12) Järelhoolduse kulud kannab territooriumi valdaja, korraldatud jäätmeveo tingimustes määratud jäätmekäitluskoha puhul jäätmeveo korraldaja. (13) Suletud jäätmekäitluskoha keskkonnajärelvalvet teostatakse seaduses ettenähtud korras. (14) Suletud jäätmekäitluskoha seire kohustus on territooriumi valdajal. 5. peatükk LIHULA VALLA LISASÄTTED § 21. Korraldatud jäätmevedu Lihula vald on Läänemaa omavalitsuste ühise korraldatud jäätmeveo osaline. § 22. Olmejäätmete mahutid (1) Segaolmejäätmete mahutitena võib kasutada: 1) kuni 80, 81-140, 141-240, 241-370, 371-660, 601-800, 801-1500, 1501-2500 ja 2501-4500 liitriseid kaanega suletavaid ning haaratavaid plastikust või metallist kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeid kokkupressivasse jäätmeveokisse; 2) kompaktorit (pressimisseadmega varustatud jäätmemahuti); 3) teisi mahuteid kokkuleppel jäätmevedajaga. (2) Paberi ja kartongi mahutitena võib kasutada kuni 240, 241-600 ja 601 kuni 2500 liitriseid mahuteid. § 23. Ühismahutite kasutamine (1) Jäätmevaldajad võivad korraldatud jäätmeveol kasutada ühiseid kogumismahuteid. Sellekohane omavaheline kokkulepe tuleb sõlmida kirjalikult. (2) Kirjalikus kokkuleppes tuleb ära näidata iga osapoole jäätmeveo kulude katmises osalemise kord. Kokkuleppele kirjutavad alla kõik osalejad ning see esitatakse vallavalitsusele enne jäätmevedaja leidmiseks konkursi väljakuulutamist. Vallavalitsus kehtestab kirjaliku kokkuleppe (lepingu) näidisvormi. Kui mõni kokkuleppe osapool loobub kokkuleppe täitmisest, on jäätmevedajaga lepingu sõlmind osapool kohustatud sellest koheselt informeerima vallavalitsust. § 24. Jäätmete regulaarse äraveo sagedus (1) Segaolmejäätmete regulaarse äraveo sagedus tiheasustusalalt ja hajaasustusalalt enam kui 4-korteriliste elamute juurest on vähemalt üks kord kuus. (2) Hajaasustusalal lõikes 1 nimetamata eluhoonete juurest on segaolmejäätmete veo sagedus üks kord kvartali jooksul. (3) Kui elamut või suvilat ei kasutata aastaringselt, võib vallavalitsus jäätmevaldaja vastava avalduse alusel oma korraldusega vabastada ta segaolmejäätmete korraldatud jäätmeveost elamu või suvila mittekasutamise kuudeks. § 25. Ohtlikud jäätmed (1) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (patareid, akud, õlid, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid, värvid, lakid, lahustid jms) kogutakse ja säilitatakse kodus ning antakse ära vähemalt kord aastas toimuvate ohtlike jäätmete kogumisringide käigus. Patareisid ja akusid võtavad vastu ka nende müüjad. (2) Vallavalitsus teavitab elanikke kogumisringide toimumise aegadest ja kohtadest, vastuvõetavate ohtlike jäätmete liikidest, ajakirjanduse kaudu, samuti vastavate teadete ülespanemisega ning valla kodulehel. (3) Suuremas koguses tekkinud, samuti asutuste ja ettevõtete ohtlikud jäätmed viiakse Läänemaa jäätmejaama Pullapeal. (4) Ettevõtja, kelle valduses on ohtlikke jäätmeid, on kohustatud andma järelevalveametniku nõudmisel informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta. § 26. Ehitus- lammutusjäätmed (1) Käesoleva paragrahviga reguleeritakse ehitusjäätmete käitlust juhul, kui ehitamise käigus tekib kogu ehitusperioodi kestel jäätmeid üle 10 m³. Muudel juhtudel tuleb jäätmekäitluse korraldamisel lähtuda eeskirjas sätestatud nõuetest. (2) Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 10 m³, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele lisada õiend jäätmete käitlemise kohta. (3) Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Ehitusjäätmete valdaja on ehituse omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti või muu isik kelle valduses on jäätmed. (4) Ehituse omanik on kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on väljastatud ehitusluba. (5) Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab lisaks jäätmeloale kontrollima ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu. (6) Ehitusjäätmete valdajad on ehitustegevuses kohustatud: 1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid meetmeid ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas; 2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmevedajana registreeritud isikule, ohtlike ehitusjäätmete korral ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule; 3) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteineritesse või laadimisel veokitele; 4) kooskõlastama vallavalitsusega jäätmekonteinerite paigutamise tänavale, parklasse, või haljasalale; 5) koguma ohtlikud ehitusjäätmed (välja arvatud saastunud pinnas) liikide kaupa eraldi konteineritesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale. (7) Ehitusjäätmed saab sorteeritult üle anda Läänemaa jäätmejaama Pullapeal. (8) Eraldi tuleb sortida: 1) immutatud ja immutamata puit; 2) kiletamata paber ja papp; 3) metall (eraldi must- ja värviline metall); 4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jms); 5) raudbetoon- betoondetailid; 6) kiled; 7) ohtlikud ehitusjäätmed liikide kaupa; 8) muud segajäätmed. (9) Saastumata pinnast ja sorteerimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu (liiv, killustik, betooni- ja kivimijäägid jms) võib taaskasutamise eesmärgil kasutada ehituskrundil pinnasetäiteks, tee rajamisel, kinnistu heakorrastamisel. Jäätmete kohapealse taaskasutamise tingimused määratakse ehitus- või lammutusloa andmisel. (10) Puhtaid puidujäätmeid tuleb kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavat jäätmeluba omale isikule. (11) Ohtlike ehitusmaterjalide hulka kuuluvad: 1) asbesti sisaldavad jäätmed - eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonmaterjalid jne; 2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh neid sisaldanud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne; 3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed - tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne; 4) saastunud pinnas. (12) Ohtlikud ehitusjäätmed, väljaarvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi konteineritesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. Ohtlike ehitusjäätmete konteinerisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne. (13) Vedelad ohtlikud jäätmed (näiteks kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid) tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse. § 27. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmed (1) Tervishoiu teenuse osutajateks Hanila vallas on perearstipunktid Virtsu alevikus ja Kõmsi külas. (2) Veterinaarteenuse osutajaks on Kõmsi külas asuv veterinaararst. (3) Tervishoiu- ja veterinaarteenust osutavad isikud võivad soovi korral liituda valla korraldatud jäätmeveoga. (4) Patsiendi andmetega vanapaberi käitlemisel tuleb arvestada isikuandmete kaitse seadust. (5) Erineval kujul elavhõbedat sisaldavad jäätmed (purunenud või vanad kraadiklaasid, elavhõbedat sisaldavad vererõhuaparaadid, reagendid, amalgaami jäätmed jms) tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plastik- või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda (tekib nt purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda. Pakend tähistatakse markeeringuga «Elavhõbedajäätmed». Pakendeid elavhõbedajäätmetega tuleb hoida ohutult kuni nende üleandmiseni jäätmehoidlasse või vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. (6) Kuna tervishoiuteenust Hanila vallas osutab Lihulas elav ning ka seal tervishoiuteenust osutav perearst ja tekkivad tervishoiujäätmete kogused on väga väikesed, siis võtab ta nõuetekohaselt pakitud tervishoiujäätmed kaasa Lihulasse, kus ta hoiab neid ja annab üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele vastavalt Lihula vallas kehtestatud jäätmehoolduseeskirjale. (7) Veterinaararst pakib nõuetekohaselt veterinaarteenusel osutamisel tekkivad jäätmed ning säilitab need selleks kohaldatud ruumis või lukustatavas kapis kuni tema poolt üleandmiseni vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. § 28. Suurjäätmed (1) Suurjäätmed on jäätmed, mida ei ole võimalik nende mõõtude või kaalu tõttu paigutada jäätmemahutisse (mööbliesemed, vaibad, madratsid jms). Suurjäätmetena ei käsitleta autoromusid, autoosi, ehitus- ja lammutusjäätmeid, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid (külmikud, telerid, pesumasinad, elektripliidid). (2) Suurjäätmed on võimalik ära anda üks kord aastas toimuval kogumisringil või viib jäätmevaldaja need Läänemaa jäätmejaama Pullapeal. Vallavalitsus teavitab elanikke kogumisringi toimumise ajast ja kohtadest ajakirjanduse kaudu, samuti vastavate teadete ülespanemisega ning valla kodulehel. § 29. Probleemtoodete jäätmed (1) Kodumajapidamises kasutatavaid elektroonikajäätmeid saab uue seadme ostmisel ära anda uue seadme müüjale, samuti saab neid ära anda ka ohtlike jäätmete kogumisringil. (2) Romusõidukite lähimad vastuvõtukoha asuvad Pärnus lammutuse ja vanametalli kokkuostu ettevõtetes. Muud metallijäätmed peab jäätmevaldaja viima samuti vanametalli kokkuostu ettevõttesse. (3) Vanad sõiduautorehvid tuleb üle anda rehviettevõtete juurde loodavatesse kogumispunktidesse või Läänemaa jäätmejaama Pullapeal. § 30. Biolagunevad jäätmed (1) Biolagunevad jäätmed (aia- ja haljastusjäätmed ning köögi- ja sööklajäätmed) tuleb jäätmevaldajate poolt võimalikult suurel määral olmejäätmete hulgast välja sorteerida. (2) Väikeelamutes tekkivad toidujäätmeid võib kohapeal kompostida omamata selleks suletud kompostrit, kohas mis on ümbruskonnale ja tervisele kahjutu ja kus linnud ja närilised sellele ligi ei pääse ning viisil, mis ei põhjusta kahjurite teket. Kompostimiskoht ei tohi asuda veekaevu sanitaarkaitsealal ega veekaitsevööndis. (3) Korrusmajade elanikud paigaldavad oma kinnistule biolagunevate toidujäätmete kogumiseks kompostrid, mida tuleb regulaarselt tühjendada. Lõikes 2 nimetatud tingimuste täitmisel võib korrusmaja lähedusse rajada ka kompostimisplatsi. (4) Keelatud on kompostida aineid jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks. (5) Aia- ja haljastusjäätmeid võib kompostida lahtistes aunades. (6) Pärast Kinksi külas biolagunevate jäätmete kompostimisplatsi valmimist võib sinna tuua kalmistute, parkide ning muude alade aia- ja haljastusjäätmed. Korruselamute ja vajadusel ka väikeelamute toidujäätmed võib sinna tuua, kui need on eelnevalt piisavalt kompostitud et ei tekita bioloogilise lagunemise käigus keskkonnale ohtlikke jääke. § 31. Reovesi ja reoveesete ning käimlajäätmed (1) Reoveesette käitlemiseks rajab vee-ettevõtja AS Matsalu Veevärk oma tegutsemisterritooriumil stabiliseerimis- ja kompostimisväljaku, mille asukoht kooskõlastatakse vallavalitsusega ja pärast selle valmimist teavitab vallavalitsus selle asukohast elanikke, asutusi ja ettevõtteid. (2) Ühisveevärgiga ühendamata majapidamised, asutused ja ettevõtted saavad kogumiskaevude reoveed, setted ja käimajäätmed purgida Virtsu puhastisse või Lihula puhastisse. (3) Laevaliiklusega seotud olmereoveed töödeldakse Virtsu aleviku puhastis. Laevade pilsiveed viiakse puhastamiseks Rohuküla sadama puhastisse. (4) Reovete kogumis- ja settekaevude ning septikute setteid ja käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile tiheasustusega aladel. (5) Hajaasustuses paiknevate kinnistute omanikud võivad reoveesetted kompostida oma kinnistul, kuid jälgida tuleb, et see ei asuks kaitsmata põhjaveega alal ega häiriks naabruses elavaid ja tegutsevaid inimesi. Maa peale laotatud töötlemata sete tuleb sisse künda või katta mullaga kahe ööpäeva jooksul pärast laotamise algust. Stabiliseeritud ja kompostitud setet võib kasutada haljastuses, rikutud alade rekultiveerimisel, teatud tingimustel ka põllumajanduses. § 32. Loomsed jäätmed (1) Loomsed jäätmed (s.h. loomade korjused) viiakse jäätmekäitlusettevõtte poolt Lääne-Virumaale Väike-Maarja Jäätmekäitlustehasesse. (2) Metslooma korjus tuleb hävitada (põletada või matta) veterinaarjärelevalve ametniku ettekirjutuse kohaselt. Korjuse hävitab omal kulul maa valdaja, kelle maalt see leiti, koostöös vallavalitsuse või Keskkonnainspektsiooniga. (3) Lemmiklooma võib matta oma kinnistule volitatud veterinaararsti poolt heaks kiidetud kohta. (4) Ettevõtetes tekkinud loomsete jäätmete (sh. kala) käitlemise eest vastutab ettevõte ja/või vastavat jäätmeluba omav jäätmekäitlusettevõtte, kellel on ettevõttega leping. § 33. Pakend ja pakendijäätmed (1) Avalikud segapakendimahutid (klaas-, plastik-, metall- ja kartongpakendid) on paigaldatud Virtsu alevikku ja Kõmsi ning Vatla küla kompaktse hoonestusega alale. Virtsu alevikku on lisaks paigaldatud eraldi avalik paberi- kartongipakendi mahuti. Vajadusel täiendavate mahutite paigaldamise korral teavitab vallavalitsus elanikke ajakirjanduse kaudu, samuti vastavate teadete ülespanemisega ning valla kodulehel. (2) Pakendimahutisse pandavad jäätmed peavad vastama taaskasutusorganisatsiooni nõuetele, olema puhtad ja kuivad ning vajadusel pestud (piima-, keefiri-, jogurdi- jms pakendid). (3) Pakendimahuteid tuleb tühjendada vähemalt kord kuus. (4) Virtsu alevikus rohelise koti süsteemiga ühinenud üksikelamute omanikel on võimalik taaskasutatavaid jäätmeid ära anda olemjäätmete kogumisringidel. § 34. Paber ja kartong (1) Paberi ja kartongi kogumiseks paigaldatakse valla territooriumile avalikud paberi- ja kartongimahutid. (2) Mahutite paigaldamisel teavitab vallavalitsus elanikke nende asukohast ajakirjanduse kaudu, samuti vastavate teadete ülespanemisega ning valla kodulehel. § 35. Kõlbmatud ravimid (1) Kõlbmatud ravimid on ravimid, mis ei vasta kvaliteedinõuetele, mille kõlblikkuse aeg on lõppenud, mille kasutamine on Eestis keelatud või mõnel muul põhjusel ei leia sihipärast kasutamist. (2) Lisaks jäätmeseaduse alusel vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele võib kõlbmatuid ravimeid üle anda üldapteegile ja veterinaarravimite osas veterinaarapteegile, samuti ohtlike jäätmete kogumisringidel. § 36. Rakendussätted (1) Lihula Vallavolikogu 09. veebruari 2006. a määrus nr 4 «Lihula valla jäätmehoolduseeskiri», Lihula Vallavolikogu 31. jaanuari 2008. a määrus nr 2 «Lihula Vallavolikogu 09. 02. 2006. a määruse nr 4 «Lihula valla jäätmehoolduseeskiri» muutmine» ja Lihula Vallavolikogu 30. aprilli 2009. a määrus nr 7 «Lääne maakonna omavalitsuste jäätmehoolduseeskirja kehtestamine» tunnistatakse kehtetuks. (2) Määrus jõustub 1. mail 2010. (3) Määrus avaldada Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. Volikogu esimees Rein MERILA