Jõelähtme Vallavolikogu — Jõelähtme valla arengukava muutmine — KO, 100, 1387

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 7 ja § 37, Jõelähtme valla põhimääruse § 30 lg 1 p 7 ja § 66, Jõelähtme Vallavolikogu 12.02.2007.a määruse nr 55 «Jõelähtme valla arengukava vastuvõtmine», Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2008.a. määruse nr 109 «Jõelähtme valla arengukava muutmine» ja Jõelähtme Vallavolikogu 30.09.2008.a otsuse nr 398 «Jõelähtme valla arengukava täitmise kinnitamine», Jõelähtme Vallavolikogu m ä ä r a b: § 1. Võtta vastu Jõelähtme Vallavolikogu 12.02.2007 määrusega nr 55 vastu võetud, 29.04.2008 määrusega nr 109 muudetud Jõelähtme valla arengukava muudetud kujul aastateks 2007 – 2018 vastavalt lisadele; § 2. Määrus jõustub 06. märtsil 2009 Volikogu esimees Väino HAAB Jõelähtme Vallavolikogu 27. veebruari 2009. a määruse nr 132 lisa JÕELÄHTME VALLA ARENGUKAVA 2007 - 2018 Jõelähtme 2009 Eessõna Jõelähtme valla kõige suurem väärtus on valla elanikud, seetõttu on käesoleva arengukava koostamisel lähtutud esmalt inimeste vajadustest. Samas on jälgitud üldiseid põhimõtteid, millest peamised on elanikusõbralik, loodushoidlik ja jätkusuutlik valla arengueelduste realiseerimine. Kohaliku Omavalitsuse Korralduse Seaduse alusel peab arengukava olema ajaliselt vähemalt nii pikk kui mitmeks aastaks on kohalik omavalitsus võtnud otseseid rahalisi kohustusi. Arengukava periood peab olema piisav, et oleks võimalik realiseerida arenguvajadusi ja edukalt planeerida arendusprojekte. Seetõttu on Jõelähtme valla arengukava perioodiks valitud 2007. – 2018.a. Arengukava peab hõlmama kõiki need kohustuste valdkondi, mis on riigi poolt seadusega pandud ülesandeks kohalikule omavalitsusele. Samuti valdkondi ja kohaliku elu küsimusi, mis kohalik omavalitsus on ise vabatahtlikult võtnud oma vastutusalasse. Seejuures peab käsitlus olema terviklik nii territoriaalselt kui ka valdkondlikult. Valla arengukava koostamisel sai osaleda iga valla elanik, kes selleks aktiivsust üles näitas. Põhitöö toimus töörühmades, kuhu kuulusid suuremas osas antud valdkonna aktiivsed eestvedajad ja vastutavad vallaametnikud. Hindamaks adekvaatselt väliskeskkonnast tulenevaid mõjusid, kaasati eksperte väljastpoolt valda. Iga valdkonna juures on antud ülevaade hetkeolukorrast, loodud strateegia, püstitatud eesmärgid ning loetletud tegevused, mis on vajalikud eesmärkide saavutamiseks. Valla arengukava on dokument, mis on otsestes seostes nii valdkondade kui ka riiklike ning maakondlike arengudokumentidega. Arengukava koostamisel lähtuti rangelt reaalsest finantsprognoosist ning ei kiputud ehitama „õhulosse”, mida hiljem rahapuudusel ei ole võimalik niikuinii realiseerida. Seega on antud arengukava reaalne töövahend valla jätkusuutliku arengu tagamisel. Toomas Kümmel Jõelähtme Vallavanem Sisukord 1. Omavalitsuse funktsionaalne struktuur 1.1. Asend ja territoorium 1.2. Rahvastik ja asustus 1.3. Tööjõud, töö, ettevõtlus 2. Kohalik omavalitsus 2.1. Jõelähtme valla tulubaasi analüüs 2.2. Valla juhtimise struktuur 2.3. Koostöö teiste omavalitsustega 3. Omavalitsuse haldusalasse kuuluvad valdkonnad 3.1. Haridus 3.2. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid 3.3. Ühistransport, infrastruktuur, kommunaalmajandus 3.4. Maakasutus, ehitustegevus, territoriaalne planeerimine 3.5. Keskkonna- ja muinsuskaitse 3.6. Avalik kord ja turvalisus 3.7. Kultuur, sport ja vaba aeg 3.8. Ettevõtlus ja turism 3.9. Külaliikumine 3.10. Valla juhtimine ja kommunikatsioon 4. Jõelähtme valla arenguvisioon 2007 – 2018 5. Tegevuskava 2009-2013 6. Arengukava finantseerimise põhimõtted, eelarvestrateegia, finantsprognoosid 7. Arengukava ja tegevuskava elluviimine ning uuendamine LISA 1. Tegevuskava 2009-2013 (6lk) LISA 2. Jõelähtme valla rahvastikuprognoos (19lk) LISA 3. Eelarvestrateegia (1lk) LISA 4. Munitsipaalomandisse taotletavad maad (1lk) LISA 5. Riigi, era- ja kolmanda sektori initsatiivid (1lk) 1. Omavalitsuse funktsionaalne struktuur 1.1. Asend ja territoorium Jõelähtme vald asub Põhja-Eestis Harjumaal. Jõelähtme vald on muistse Rävala (Revala) maakonna süda. Tänane Jõelähtme vald kujunes ajalooliselt kuue väikse mõisavalla – Jõelähtme, Jägala, Ülgase, Kostivere, Rummu ja Kodasoo ühinemisel. Valla pindala on 210,8 km2. Vald piirneb põhjast Muuga, Ihasalu, Kaberneeme ja Kolga lahega; idast Kuusalu ja Anija vallaga; lõunast Raasiku ja Rae vallaga; läänest Tallinna ja Maardu linna ning Rae ja Viimsi vallaga. Valla koosseisus on 9 väikesaart. Läbi valla kulgevad Tallinn-Narva maantee ja raudtee, alguse saab Piibe maantee. Suurimaks jõeks on Jägala jõgi, mis ühinedes Jõelähtme jõega suubub Ihasalu lahte. 1.2. Rahvastik ja asustus Jõelähtme vallas on 33 küla ja 2 alevikku. Seisuga 1. jaanuar 2009.a. elas Jõelähtme vallas 5786 registreeritud elaniku. Joonisel 1 on näha, et elanike arv on aasta-aastalt sujuvalt tõusnud, ent hinnanguliselt on veel kiirema kasvu läbi teinud mitteregistreerunud elanike arv.

Joonis 1. Vallas on määratletud seitse kanti: Loo, Kostivere, Jõelähtme, Kallavere, Haljava, Ihasalu ja Kaberneeme paikkonnad. 50% elanikest on koondunud Loo paikkonda, keskusega Loo alevikus (joonis 2). Joonisel 3 on kujutatud rahvastiku soolis-vanuseline struktuur. Positiivsena saab välja tuua 15-24 a. vanusegrupi suhtelise arvukuse, mis on eelduseks sündimuse tõusule lähitulevikus. 0-9 a. vanusrühm on väiksema-arvuline, mis pikemas perspektiivis võib sündimust vähendada. Loomulik iive on aastatel 2000-2007 olnud nullilähedane, kuid valdavalt positiivne (seda eriti viimastel aastatel). Detailne rahvastikuprognoos erinevate vanusgruppide lõikes on ära toodud arengukava lisas 2.

Joonis 2.

Joonis 3. 1.3. Tööjõud, töö, ettevõtlus Tööealised elanikud (15-64 a.) moodustavad valla kogurahvastikust 72%. Valla maksumaksjate arv on aasta-aastalt pidevalt tõusnud (joonis 4). 2003. aastaga võrreldes on Jõelähtme valla keskmine palk 2008. aastaks tõusnud 90% 15 630 kroonini (joonis 4). Majandustegevuses domineerivad jae– ja hulgikaubanduse ning ehitus– ja teenindusettevõtted (joonis 5).

Joonis 4.

Joonis 5. 2. Kohalik omavalitsus 2.1. Jõelähtme valla tulubaasi analüüs Suur osa omavalitsuse tulubaasist kujuneb füüsilise isiku tulumaksu laekumisest. Tulumaksu (TM) laekumine ja prognoosimine sõltub eelkõige maksumaksjate arvust ja inimeste brutopalga suurusest. Jõelähtme valla eelarves on kõige suurem tuluallikas üksikisiku tulumaks, 2008. a. moodustas see 60,6 % eelarve tulude mahust. 2008. a. jooksul laekus Jõelähtme valla eelarvesse TM kokku 65,8 miljonit krooni. Tulumaksu laekumise kasv on kolmel viimasel aastal jäänud 20-30% vahele. Üks olulisemaid elemente TM laekumise prognoosimisel (Lisa 3) on valla tulumaksumaksjate osakaal. Jõelähtme valla maksumaksjate arv on pidevalt tõusnud kuni 2008.a. novembrini. Kätte jõudnud majanduse languse faas teeb järgnevatel aastatel kindlasti korrektuure siiamaani heal tasemel püsinud vallas ning väljaspool valda töölkäivate inimeste tööhõive seisundi osas. Jõelähtme valla maksumaksjate osakaal oli 2006.a. 50,4% ning 2007 ja 2008 aastal 52% kogurahvastikust, mis on hea näitaja. Eriti suuremaks see osalus tõusta ei saakski. Järgnevatel aastatel on eeldada järsku langust. Samas on maksumaksjate osakaal väga oluline element TM laekumisel järgnevatel perioodidel. Maksumaksjate arvu prognoosimisel on aluseks võetud rahvastikuprognoosi mõõdukas variant, maksumaksjate osakaal elanike arvust (aastatel 2006-2008) ning ja rahandusministeeriumi 2008.a. sügisprognoos. Lisaks on prognoosimisel arvestatud Jõelähtme valla maksumaksja keskmist brutopalka, mis 2008.a. oli ca 15 800 krooni (vt joonis 4). Tulumaksu prognoosimisel on kasutatud kahte põhinäitajat: brutosissetuleku ja maksumaksjate arvu muutust, kombineerides neid rahvastikuprognoosi mõõduka stsenaariumiga. Tulumaksu laekumise prognoosimisel ei ole mudelisse sisse konstrueeritud võimalikke muutusi tulenevalt tulumaksu seaduse muudatustest, ega teisi nn. "poliitilisi" otsuseid: a) TM protsendi muutusi, b) TM põhimõtete muutusi (üleminek astmelisele maksustamisele), c) brutosissetuleku protsendi muutust (2007.a. 11,9% brutotulust laekub KOV, 2009.a. aprillist 11,4%), d) KOV tulubaasi muutusi (nt palgavahe sidumine brutotulu protsendiga), e) jt tegurid, mis TM laekumist mõjutavad (nt ümbrikupalkade vähenemine). 2.2. Valla juhtimise struktuur Vallavalitsus on 5-liikmeline, ametnikkond on komplekteeritud 47 ametikohta alusel. Volikogus on 17 liiget, volikogukomisjone on 4. Skeemil 1 ja 2 on ära toodud volikogu ja vallavalitsuse struktuur.

Skeem 1.

Skeem 2. 2.3. Koostöö teiste omavalitsustega Koostöö arendamise teiste omavalitsustega võib jagada geograafilisel alusel järgmiselt: 1. Koostöö Tallinna ja naaberomavalitsustega. Tallinn ja selle lähiümbrus jääb Eesti kiiremini arenevaks kasvukeskuseks. Tallinna valglinnastumisega tõuseb Tallinna ja tema lähiomavalitsuste ühistöövajadus välja arendada ühtsed infrastruktuuri süsteemid ja pakutavad teenused. Naaberomavalitsustega tuleb leida ühised sõlmküsimused või arenguideed ning neid kompleksselt lahendada, realiseerida. 2. Maakonnaülene koostöö. Osaletakse ülemaakonnaliste probleemide ja küsimuste lahendamisel nagu ühistranspordi kättesaadavus, rohevõrgustiku alade rajamine, keskkonna infrastruktuuri arendamine jne. 3. Koostöö välispartneritega. Hetkel on Jõelähtme vallal toimivad välissuhted Rootsi ja Saksamaa omavalitsustega. Tarvilik on partneri leidmine ka Soome omavalitsuste hulgast. 3. Omavalitsuse haldusalasse kuuluvad valdkonnad 3.1. Haridus Olukorra ülevaade Haridusvaldkonna all käsitletakse eelharidust, haridust ja huviharidust. Hariduskeskustena saab käsitleda Loo, Kostivere ja Neeme asulaid. Loo Keskkooli hoone on rekonstrueerimisel, perspektiivis on tarvilik ka võimla ja huvikooli ruumide juurdeehitus. Kostivere Põhikooli hoone vajab samuti hädasti rekonstrueerimist, puudub aula, korralik võimla, staadion ja terviserada. Vabastamaks täiendavaid ruume Kostivere Lasteaias, on funktsionaalselt kõige mõistlikum kooli juurde rajada ka tervisekeskuse ja päevakeskuse ruumid, lisaks tuua üle ka rahvaraamatukogu – tekiks aleviku multifunktsionaalne teeninduskeskus. Loo ja Kostivere kooli kooli õpikeskkond ei ole hetkel teiste Tallinna ringvaldade koolidega konkurentsivõimeline, seetõttu Loo ja Kostivere koolis hetkel vabu õpilaskohti jagub. Neeme Algkool tegutseb hetkel ühes hoones Neeme Rahvamajaga. Perspektiivis on tarvilik kooli ühendamine lasteaiaga, uue koolihoone rajamine koos spordiplatsiga. Suureks probleemiks on lasteaiakohtade nappus. Järjekord lasteaiakohtadele on kõigi kolme hariduskeskuse lasteaias. Seetõttu on laiendamisel on Loo Lasteaed “Pääsupesa” ja Neeme Lasteaiale rajatakse uut kolmerühmalist hoonet. Kostivere Lasteaias on olemasoleva hoone baasil võimalik ja ka tarvilik rajada veel kaks täiendavat rühma, kolides hoonest välja tervise- ja päevakeskuse. Vajalik on koostöös suurte elamuarendusprojektidega leida lahendus nende realiseerimisega kaasneva lasteaiakohtade vajaduse osas. Samuti on tarvilik paralleelselt Jägala sõjaväelinnaku rajamisega lahendada ka sellega kaasneva haridusasutuste koormuse kasvust tulenevad investeeringud koostöös Kaitseministeeriumiga. Üldiseks probleemiks saab lugeda asjaolu, et valla lapsed käivad teiste omavalitsuste koolides: Kaberneeme, Haapse, Neeme lapsed Kuusalus ja Tallinnas; Haljava ja Aruaru lapsed Raasikul ja Tallinnas; venekeelset õpet omandatakse Maardus, Kallaveres ja Tallinnas. Kõige suuremal määral IV kooliastmes. Huvihariduse andmine toimub haridusasutuste juures. Plaanis on muusikavaldkonna koondamine loodava Jõelähtme Muusikakooli alla. Strateegia ja üldised eesmärgid Omad lapsed oma kooli! See on üldine haridusstrateegiline eesmärk. Selleks, et lapsevanemad valiksid oma laste haridusasutuseks Jõelähtme valla lasteaiad ja koolid, peavad need olema konkurentsivõimelised naaberomavalitsuste haridusasutustega. lasteaiakohtade tagamine kõigile valla lastele, uute rühmade avamine motiveeritud õpetajate hoidmine ja toomine Jõelähtme valla haridusasutustesse huviala ringide juhendajate toomine ja hoidmine Jõelähtme valla hariduskeskuste juures Lool ja Kostiveres on koolid renoveeritud ja laiendatud sportimisvõimalusi Tegevused, mis aitavad kaasa hariduse valdkonna järjepidevusele ja arengule, on ära toodud Tegevuskavas 2009-2013 (lisa 1). Täiendavalt lähtuvad valla koolid ja lasteaiad oma tegevuses enese arengukavast. 3.2. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid Olukorra ülevaade Sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuvaldkonnaga tegelevad Jõelähtme vallas sotsiaalosakond, volikogu sotsiaalkomisjon, alaealiste komisjon, päevakeskus ning Jõelähtme Lastekaitse Selts. Valla poolt pakutavad sotsiaaltoetused rahuldavad hetkel vajadusi, arendamist vajab sotsiaalteenuste pool. Tarvilik on sotsiaaleluasemepindade ehitus. Lasteaedadesse on vaja eripedagooge ja tugiisikuid, et saaks luua sobitusrühma puuetega lastele. Lahendamist vajab laste ja puuetega inimeste päevahoiuprobleem. Toimuvad erinevatele gruppidele mõeldud nõustamised sh. kindlasti jätkub perenõustamine ja beebikool. Vallas pakuba arstiabi OÜ Loo Tervisekeskus, milles on kolm perearsti (1 Kostiveres, 2 Lool). Kostiveres asub Terivsekeskus hetkel laiendamist vajava Lasteaiaga ühes hoones. Eksisteerib vajadus koduõendusteenus järele. Tulevikus on vajalik veel ühe perearstikoha loomine Koogi-Jõelähtme piirkonda. Strateegia ja üldised eesmärgid Jõelähtme valla elanikud peavad tundma, et neist hoolitakse. Jõelähtme vald leiab võimalused kvaliteetse sotsiaalteenuse osutamiseks ja soodustab elanike toimetulekut. Valla elanikele tagatakse sotsiaalne kaitstus lähtuvalt nende vajadustest. laste päevahoiu võimaldamine ning lapsehoiuteenuse rakendamine noortele suunatud ennetava ja sotsiaalse tegevuse toetamine eakate ja puuetega inimeste toimetuleku toetamine ja parema elukvaliteedi tagamine valla elanikele kvaliteetsete sotsiaalteenuste tagamine esmatasandi tervishoiuteenuse kättesaadavuse toetamine perenõustamise ja beebikooli tegevuse jätkamine Tegevused, mis aitavad kaasa sotsiaalvaldkonna järjepidevusele ja arengule, on ära toodud Tegevuskavas 2009-2013 (lisa 1). 3.3. Ühistransport, infrastruktuur, kommunaalmajandus Ühistranspordi olukorra ülevaade Liinivõrku kureerib Harjumaa ühistranspordikeskus. Liinivõrk on ebaühtlane, paljud kohad on katmata. Vallasiseselt sõidab koolibuss ning valda teenindavad ka marsruuttaksod. Tavaliini vedaja teenindus on ebakvaliteetne, vedaja ei suuda tagada vallaelanike ootustele vastavat teenuse kvaliteeti. Strateegia ja üldised eesmärgid Ühistranspordi korraldamisel säilitab vald ratsionaalsuse, lähtudes tegelikest vajadustest ja olles integreeritud võimalikult laialdaselt erinevate transpordiliikidega. Valla ühistransport peab vastama vajadustele, olema modernne ja kooskõlas kasutajate vajadustega. Vald teeb koostööd Harjumaa ühistranspordikeskusega maakondlikul tasandil ühistranspordialaste küsimuste lahendamiseks. osaleda ühistranspordialases koostöös ja korraldamises maakonna tasandil õpilastele on tagatud sujuv ja kasutajasõbralik ühistranspordiühendus tehakse igakülgset koostööd ühistranspordi kasutajatega uue liinivõrgu väljatöötamiseks osalemine rööbastranspordi arendamise projektides Infrastruktuuri ja kommunaalmajanduse olukorra ülevaade Valla teedevõrgu põhiliseks probleemiks on amortiseerunud katted ja tolm kruusateedel, olukord piirkonniti on erinev. Tarvilik on ka mitmete uute teede rajamine ja olemasolevate rekonstrueerimine, mis aga ei ole teostatav ilma riigipoolse abita. Mitmed avalikus kasutuses olevad teed on eraomanduses. Vajalik on lahendada nende kasutamise vaidlused. Suur probleem on ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni puudumine tiheasustusaladel (v.a Loo, Kostivere). Olemasoleva ühisveevärgi ja kanalisatsiooni operaatoriks on OÜ Loo Vesi, kes teenindab suuremat osa vallast. Tiheasustusalad ei ole ühtlaselt tänavavalgustusega kaetud. Üksikutes piirkondades on probleemiks elektrikatkestused. Kaugküttevõrk alevikes vajab osaliselt renoveerimist. Valda läbival raudteel on probleemiks müra, saaste ja ohtlikud veosed. Strateegia ja üldised eesmärgid Vallas on välja arendatud kaasaja nõuetele vastav infrastruktuur, mis arvestab elanike ja ettevõtjate reaalseid vajadusi. Järjepidevalt toimub valla teede renoveerimine ja juurdeehitus, eesmärgiga, et peamised sõiduteed oleksid tolmuvabad. Trasside, teede, kommunikatsioonide ja kergliiklusteede rajamist planeeritakse paralleelselt üldehitusega, silmas pidades valla üldplaneeringut. Tiheasustusalad varustatakse ühisvee ja kanalisatsiooniga. teedevõrgu kvaliteedi järjepidev parandamine kergliiklusteede projekteerimine ja võrgustiku väljaarendamine elanikele kvaliteetse joogivee tagamine – tiheasustusaladel ÜVK rekonstrueerimine ja uute võrkude rajamine varustatus soojus- ja elektrienergiaga toimib säästlikult ja tõrgeteta amortiseerunud õhuliinide väljavahetamise taotlemine maakaabli vastu kõik avalikult kasutatavad teed kuuluvad valla omandisse tiheasustusalad on valgustatud, sh. eriti koolide ja lasteaedade ümbrus endiste militaar- tööstus- ja põllumajandusobjektide lammutamine või taaskasutusele võtmine Tegevused, mis aitavad kaasa ühistranspordi, infrastruktuuri ja kommunaalmajanduse valdkonna järjepidevusele ja arengule, on ära toodud Tegevuskavas 2009-2013 (lisa 1). 3.4. Maakasutus, ehitustegevus, territoriaalne planeerimine Olukorra ülevaade Jõelähtme vald on pindalalt riigis suuruselt esimese kümne valla hulgas. Tänu oma suurusele on maakasutuse võimalused laialdased (põllumajandusmaast elamumaani). Valla üldplaneering on vastu võetud 2003. aastal, koostamisel on piirkondlikud osaüld- ja teemaplaneeringud.. Valla territooriumist kolmandiku hõlmab Rebala muinsuskaitseala, mis seab maakasutusele teatud piirangud ja mille väärtuslikud maastikud vajavad pidevat hooldust. Strateegia ja üldised eesmärgid Planeerimisel lähtutakse eelkõige säästva arengu põhimõtetest ning keskendutakse keskkonna kvaliteedi parandamisele. Jõelähtme vald on puhta looduse ja kõrge miljööväärtusega elukeskkond. Valla atraktiivsusele on olulised arhitektuur ja funktsionaalsus ning elamurajoonide sidumine tööstuse, puhke- ja rohealadega. valla planeerimisel kaasatakse valla elanikud ja ettevõtjad miljööväärtuste säilimise tagamiseks koostatakse teemaplaneeringud ja kehtestatakse kindlad normid maaüksuste suuruse ja hoonete ehitusstiili kohta maavarade säästlik kasutus ja keskkonnavaenuliku kaevandamise vältimine. Loo ja Ruu planeeritavatele lubjakivikaevandustele alternatiivlahenduste otsimine (sh Väo 3 paekivi aktiivvarude muutmine passiivvaruks) valla arenguks tarvilike maade (sh külaplatside ja haljasalade) munitsipaliseerimine planeerimisalane koostöö naaberomavalitsustega (eelkõige Tallinn) Tegevused, mis aitavad kaasa maakasutuse,ehitustegevuse ja territoriaalse planeerimise valdkonna järjepidevusele ja arengule, on ära toodud Tegevuskavas 2009-2013 (lisa 1). 3.5. Keskkonna- ja muinsuskaitse Olukorra ülevaade Valdkonna arengu eest vastutavad keskkonnaosakond ja volikogu keskkonna- ja muinsuskaitse komisjon. Kõrvaldamist vajavad endistesse karjääridesse tekkinud „isetekkelised” prügilad. Paekivi kaevandamise ja selle laiendamisega kaasnevad keskkonnariskid (õhusaaste, mõju põhjaveele), mis põhjustavad probleeme ümberkaudsetes külades. Põhjavee varud on tulenevalt Tallinna ümbruse depressioonilehtrist vähesed. Muuga ja Peterburi maantee tööstuspiirkond põhjustab tööstusmüra ja õhusaastet. Mere poolt toimub rannaalade uuristamine, mis ohustab inimasustust. Tee-alused truubid ja kogujakraavid on ummistunud. Jõgede kalda-äärsed on risused ja võsased ning vajavad hooldamist. Rebala muinsuskaitseala olemus ja tulevikuväljavaated vajavad ühist kokkulepet ja kajastust valla arengudokumentides. Strateegia ja üldised eesmärgid Jõelähtme vallas on puhas looduse ja kõrge miljööväärtusega elukeskkond. Jäätmete kogumine ja vedu on ühtselt korraldatud. Maastike korrastamiseks taotletakse aktiivselt lisaressursse. Ehitus-ja keskkonnajärelvalve toimib tõhusalt. Väärtuslikud loodushoiualad võetakse kohaliku kaitse alla. Heakorrakampaaniad ja keskkonnaüritused suurendavad elanike keskkonnateadlikkust. Ohtlike jäätmete kogumise korraldamine, õppepäevade ja heakorratalgute läbiviimine, elanikemuinsuskaitse ja keskkonnaalane teavitustöö ning vabatahtlike tegevuse aktiviseerimine tee-aluste truupide, kogujakraavide puhastamine ning maastike korrastamine maastikuhoolduse toetussüsteemi juurutamine keskkonnariskidega arvestamine, nende ennetamine ja võimaliku mõju minimiseerimine, kriisireguleerimiskava koostamine säästva arengu põhimõtete teadvustamine biosfääri säästvaks kasutamiseks, Rebala muinsuskaitsealale biosfääri kalitseala staatuse taotlemine keskkonnateadlikkuse tõstmine läbi keskkonnajärelvalve, korrakaitse ja elanike koostöö Rebala muinsuskaitseala loov arendamine ja eksponeerimisvõimaluste suurendamine, matkaradade väljaarendamine ja miljööväärtuse säilitamine Taluarhitektuuri restaureerimist ja säilitamist toetava tegevusprogrammi algatamine Jõelähtme valla säästva arengu programmi algatamine ja elluviimine: valla loodus-, muinsusharulduste ja ajaloopärandi kaasamine riigi õppekavadesse säästvat arengut toetava hariduse strateegia väljatöötamisel riigi poolt Tegevused, mis aitavad kaasa keskkonnakaitse valdkonna arengule, on ära toodud Tegevuskavas 2009-2013 (lisa 1). 3.6. Avalik kord ja turvalisus Olukorra ülevaade Vallas on ettenähtud üks konstaabli koht. Töötab üks korrakaitseametnik ja väärteomenetleja. Avalikku korda ja turvalisust aitab tagada Korrakaitse MTÜ. Vabatahtlikest moodustunud päästekeskused on Kaberneemes ja Kostiveres, kuid aastaringseks toimimiseks on vaja investeeringuid. Kiirabi teenindab Kehrast, Maardust või Tallinnast. Kuriteod on valdavalt vargused. Probleemsed piirkonnad on Loo, Kostivere, Rootsi-Kallavere ning Peterburi mnt. ümbrus. Alevikes põhjustab probleeme noorte tegevusetus. Suviti toimub rohkem rikkumisi Kaberneemes ja Neemel, kuhu ka korraldatakse sagedasi reide. Talvel on probleemiks järelvalveta vara suvilakooperatiivides, ent kuritegevus on püsielanikkonna lisandudes vähenenud. Teiselt poolt toob elanike juurdevool uusi probleeme, mis on seotud eeskätt noortega. Strateegia ja üldised eesmärgid Jõelähtme vallas on turvaline elada. Toimub koostöö naabrivalve, politsei, korrakaitse, pääste ning elanike vahel. Toetatakse vabatahtlike päästekeskuste teket. Enamkäidavates avalikes kohtades suurendatakse turvalisust. korrakaitse tagamine koostöös riiklike jõustruktuuridega, korrakaitsestruktuuride ümarlaua regulaarne läbiviimine kodanikualgatuse toetamine korrakaitse tagamisel, naabrivalve liikumise edendamine avaliku- ja heakorra tagamine läbi noorsoo töölaagrite alaealiste komisjoni töö tõhustamine Tegevused, mis aitavad kaasa korrakaitse tagamisele, on ära toodud Tegevuskavas 2009-2013 (lisa 1). 3.7. Kultuur, sport ja vaba aeg Olukorra ülevaade Kultuurielu edendamise eest kannavad hoolt Loo Kultuurikeskus, Neeme Rahvamaja, Jõelähtme Rahvamaja, lisaks Kostivere Põhikooli ruumes tegutsev aktiiv. Kaasnevalt Kostivere Põhikooli rekonstrueerimisega saavad koolihoones ruumid kultuurikeskus ja raamatukogu. Preventatiivse noorsootöö rakendamine toimub Kostivere noortekeskuses ja Loo noortetoas. Tarvilik on noortekeskuse uute ruumide rajamine Lool. Raamatukogusid on vallas hetkel 5 (Loo, Kostivere, Jõelähtme, Neeme , Kaberneeme). Külades on puudus spordi- ja mänguväljakutest. Huvi-, spordi- ja kultuuritegevus toimub ka koolide juures. Huviharidus on vähem või rohkem võimaldatud kõikides hariduskeskustes, raske on leida juhendajaid ja treenereid. Vallas toimub palju erinevaid kultuuriüritusi: kihelkonnapäev, Jõelähtme laulupäev, laste laulukonkurss, lasteteatrite festival, volbriöö tuled Jõelähtme jõel, Jõelähtme rattaralli, Loo laat, mälumäng, kalurite päev, koolilõpu ja suvelõpu trall, valla tantsupidu, jaanipäev, lõikuskuu laat, päkapikumaa, uue aasta vastuvõtt. Strateegia ja üldised eesmärgid Valla elanikel on võimalus valida endale meelepärane tegevus. Valla suurematesse keskustesse rajatakse spordi- ja mänguväljakud. Juhendajatele ja treeneritele tuleb välja töötada motivatsioonisüsteem. Vajalik on valla noorsoo-võrgustiku loomine. Traditsioone loovad üritused peavad jätkuma. Noortekeskuse rajamine Lool mitmekülgsete huvihariduse võimaluste tagamine kolmanda sektori ühenduste initsiatiivi toetamine lastele ja noortele sportimisvõimaluste loomine kultuurikeskkonna ja -traditsioonide hoidmine ja säilitamine rahvusvahelistes noorsooprojektides osalemine ja toetamine noorte omaalgatuse toetamine, laste töö- ja puhkelaagri korraldamine haridus-, kultuuri- ja noorsootöötajate ümarlaua regulaarne läbiviimine Tegevused, mis aitavad kaasa kultuur, sport, vaba aeg valdkonna arengule, on ära toodud Tegevuskavas 2009-2013 (lisa 1). 3.8. Ettevõtlus ja turism Ettevõtluse olukorra ülevaade Jõelähtme valla piirnemine Tallinna linnaga kui riigi tähtsaima tööstus-, transpordi-, kommunikatsiooni- ja kultuurikeskusega, loob eeldused majandustegevuse aktiivsuse kasvule vallas. Tallinn-Peterburi maantee kui suure koormusega rahvusvahelise magistraali kulgemine läbi valla territooriumi mõjutab oluliselt valla arengut. Prognoositav on maantee-äärse teeninduse ja kaubandusega seotud ettevõtluse arenemine, samuti maa- ja ehitustaotluste kasv majandustegevuseks maantee-tsoonis. Muuga Sadama külgnemine valla territooriumiga tingib spetsiifilise ettevõtluse arenemise valla territooriumil. Samas on vallas asuvad mitmed tööstused potentsiaalseks ohuallikaks keskkonnale. Ettevõtluses on põhilisteks tegevusaladeks teenindus ja kaubandus, veel leidub finantsvahenduse, transpordi ja mootorsõidukite hooldusega ning puhke- ja spordi korraldusega seotud ettevõtteid. Strateegia ja üldised eesmärgid Jõelähtme vald on soodsa ettevõtluskeskkonnaga ning väärtustab oluliselt keskkonnasõbralikku tehnoloogiat kasutavat ettevõtlust. Vald peab tegema igakülgset koostööd ettevõtjatega soodustamaks ettevõtlust, investeeringuid ja arengut. Vald väärtustab elanike elukeskkonda ning põhimõtet, et valla elanikul on võimalus leida tööd oma vallas. vallas asuv tootmine on keskkonnasõbralik, vald tunnustab keskkonnasõbralikke ja heakorrastatud ettevõtteid kõrgtehnoloogilise ja teadmistepõhise ettevõtluse soosimine suunatus põllumajanduslikule väikeettevõtlusele suunatus turismialasele väikeettevõtlusele avaliku-, äri- ja kolmanda sektori vahelise toimiva koostöö saavutamine Turismi olukorra ülevaade Jõelähtme vald on rikas oma vaatamisväärsuste poolest. Vallas on 34 arhitektuurimälestist, 22 kunstimälestist, 7 ajaloomälestist ja 346 arheoloogiamälestist, mis paiknevad suures enamuses kompaktselt ühel kolmandikul valla territooriumil, mis on ühtlasi ka üks Eesti vanimaid säilinud kultuurimaastikke - Rebala muinsuskaitseala. See on harukordselt rikas mitmesuguste arheoloogiliste ja ajalooliste kinnismälestiste ning kaitstavate loodusobjektide poolest. Turism on valla arengus väga tähtsal kohal. Pikk ja liigendatud rannajoon on oluliseks valla asendigeograafiliseks arengueelduseks, mis võimaldab arendada nii puhke- kui mereturismi. Rebala muinsuskaitseala turismifookuseks on kinnitatud ajaloo- ja kultuuriturism, toetavaks fookuseks loodusturism. Strateegia ja üldised eesmärgid Jõelähtme vald väärtustab kohalikku elukeskkonda ja eksponeerib vaatamisväärsusi, pakkudes laialdasi võimalusi sportimiseks, vabaaja veetmiseks ja puhkamiseks. Turismiarendus ja investeeringud vastavalt Rebala MKA turismitoote kontseptsioonile vaatamisväärsuste korrastamine ja eksponeerimine, tugiinfrastruktuuride rajamine turismialase koostöö suurendamine era- ja kolmanda sektori, riigi ja naaberomavalitsustega lõuna- ja põhjakarjääri väljaarendamine rekreatsioonialaks Tegevused, mis aitavad kaasa ettevõtluse ja turismi valdkonna järjepidevusele ja arengule on ära toodud Tegevuskavas 2009-2013 (lisa 1). 3.9. Külaliikumine Olukorra ülevaade Vallas on 33 küla ja 2 aleviku. Kehtiva külavanema statuudi järgi on valitud külavanem 23 külas. Vajadus külaelu edendamise toetuse järele on külades olemas. Juurdumas on süsteem, kus külavanem on info vahendaja rollis küla ja omavalitsuse vahel. Strateegia ja üldised eesmärgid Külaliikumine on hoogne, külaelanikud kannavad põhirolli külaelu edendamisel. Toimub mõlemasuunaline infovahetus ning aktiivne koostöö valla ja külade vahel. Igas külas on oma külavanem. külade säilimisele ja arengule kaasa aitamine läbi külade toetussüsteemi tihe koostöö külavanemate, külaseltside ja omavalitsuse vahel, külavanemate koostookogu moodustamine külaplatside rajamiseks vajalike maaüksuste munitsipaliseerimine külaväljakute ja -hoonete rajamine ja korrastamine Tegevused, mis aitavad kaasa külaliikumise edendamisele, on ära toodud Tegevuskavas 2009-2013 (lisa 1). 3.10. Valla juhtimine ja kommunikatsioon Olukorra ülevaade Jõelähtme valla juhtimine toimub vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja valla põhimääruses sätestatud regulatsioonidele. Valla juhtimise ja kommunikatsiooni valdkonnas tuleb eristada nelja tasandit: vallavalitsuse sisene, vallasisene, Eesti sisene ja rahvusvaheline tasand. Vallajuhtimise struktuur on kirjeldatud alapunktis 2.3. Ametikohtade arv on hetkel optimaalne. Järgneval arengukavandamise perioodil tuleb kindlasti panustada headesse rahvusvahelistesse suhetesse. Vallasisesel kommunikatsioonil on kaks kanalit: valla leht „Jõelähtme” ja valla kodulehekülg www.joelahtme.ee. Valla lehe ilmumine üks kord kuus ning pakutav info rahuldab hetkel vajadusi. Strateegia ja üldised eesmärgid Jõelähtme vald on avatud ja läbipaistva juhtimisega. Valla juhtimine on vallaelaniku keskne: vald on inimeste jaoks, mitte vastupidi. Tulenevalt kommunikatsiooni neljast tasandist saab püstitada järgmisi alamstrateegiaid ja eesmärke. 1. Vallavalitsuse sisene Haldussuutlik ja efektiivne valitsemine. Infoliikumise, dokumendihaldussüsteemi ja andmebaaside pidev parendamine ja vajadusel uute andmebaaside loomine. vallavolikogu ja –valitsuse koolitussüsteemi loomine 2. Vallasisene Valla juhtimine peab olema avatud ja vallaelaniku keskne jätkata aktiivset tööd kodanikeühendustega ja teemagruppidega kodulehe kasutajasõbralikumaks muutmine: lihtne ja loogiline info kättesaadavus valla leht igasse postkasti! 3. Eesti-sisene Tõhus koostöö teiste Harjumaa kohalike omavalitsustega ühiste arendusprojektide algatamine ja elluviimine koostöö jätkamine Harjumaa Omavalitsuste Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liiduga osalemine LEADER meetme raames Põhja-Harju Koostöökogus 4. Rahvusvaheline tasand Välispartneritele ja –külalistele avatud vald koostöö ja ühisprojektid välismaal asuvate kohalike omavalitsustega Tegevused, mis aitavad kaasa juhtimise ja kommunikatsiooni valdkonna järjepidevusele ja arengule, on ära toodud Tegevuskavas 2009-2013 (lisa 1). 4. Jõelähtme valla arenguvisioon 2007 – 2018 Jõelähtme on inimsõbralik ja jätkusuutlik vald Jõelähtme vald on muinasajast alates üle viie tuhande aasta olnud Eestimaa inimeste kodu.Nagu muiste, nii ka tänapäeval on Jõelähtme kõige suuremaks väärtuseks siinsed elanikud. Seetõttu on käesoleva arengukava koostamisel lähtutud eelkõige inimeste vajadustest, mis on ka aluseks konkreetsete tegevuste planeerimisel. Inimsõbralik vald tähendab eelkõige, et valla elanikel on vallas hea elada. Elanikele on kättesaadavad kõik vajalikud teenused ja elukeskkond on selline, kus inimesed tunnevad ennast hästi ja turvaliselt. Jõelähtme vald on kodu, selle kõige sügavamas tähenduses. Samuti tuleb inimsõbralikkuse all mõista seda, et ka valla külalised tunnevad ennast valla territooriumil hästi ning neile on tagatud ligipääs vaatamisväärsustele ja puhkekohtadele. Jätkusuutlikkus väljendub arengukava kontekstis mitmeti. Arengukava on koostatud reaalse finantsprognoosiga, seega toimetades antud arengukava alusel, ei satu vald rahalistesse raskustesse ja on majanduslikult jätkusuutlik. Arengukava on suunatud noorte perede toomisele valda, mis kindlustab valla tulubaasi ja seeläbi teenuste jätkusuutlikkuse. Suunatus inimese heaolule on üks jätkusuutlikkuse kõige paremaid garantiisid. Kirjeldatud Jõelähtme valla arenguvisiooni realiseerimine toetub kahele peamisele sambale: kvaliteetne haridus ja tänapäevane infrastruktuur. Haridust hindav vald Omad lapsed oma kooli! See on üldine haridusstrateegiline eesmärk. Selleks, et lapsevanemad valiksid oma laste haridusasutuseks Jõelähtme valla lasteaiad ja koolid, peavad need olema konkurentsivõimelised naaberomavalitsuste haridusasutustega. Jõelähtme vald on lapsesõbralik vald. Lastele peavad olema loodud kõik tingimused harmooniliseks arenguks ja võimalus valida enda arendamiseks meelepärane tegevus. Tänapäevane vald Vallas on välja arendatud kaasaja nõuetele vastav infrastruktuur, mis arvestab elanike ja ettevõtjate reaalseid vajadusi. Järjepidevalt toimub valla teede renoveerimine ja juurdeehitus, eesmärgiga, et peamised sõiduteed oleksid korras ja tolmuvabad. Trasside, teede, kommunikatsioonide ja kergliiklusteede rajamist planeeritakse paralleelselt üldehitusega, silmas pidades valla üldplaneeringut. 5. Tegevuskava 2009-2013 Tegevuskava 2009-2013 on planeeritud tegevuste loetelu, mis toetavad üldeesmärkide saavutamist ja strateegiate realiseerumist. Tegevuskava on üles ehitatud selliselt, et selle täitmist oleks võimalik jälgida ka otseselt eelarves. Tegevuste sisendiks on mitukümmend toimunud töökoosolekut, Jõelähtme valla arengupäev ja arenguseminar. Tegevused on kajastatud üldistatul kujul, sest üksikprobleemide põhine lähenemine valla tervikliku käsitlemise korral pole otstarbekas. Tegevused on määratletud ajalises perioodis konkreetsete tegevustena 2009-2013 aastal. Iga tegevus on asetatud vastava tegevusvaldkonna alla. Maksumusega koos on välja toodud otsesed investeeringud, mis on oluline kulude planeerimise seisukohast. Iga tegevuse elluviimiseks on määratud peavastutaja, lähtuvalt tegevuse iseloomust. Lisa nr 1 Tegevuskava 2009-2013 on arengukava lahutamatu osa. 6. Arengukava finantseerimise põhimõtted, eelarvestrateegia, finantsprognoosid Valla eelarve administreerimine on olnud mõõdukas ja realistlik, mida näitab seniste plaanide koostamine ja nende täitmine, samuti mõõdukas laenupoliitika. Arengukava lähiperioodi 2009-2013 investeeringute vajadused kokku enam kui 110 miljonit krooni (tegelik summa on suurem, kuna mitmetel tegevustel ei ole võimalik tegevuse maksumust ka hetkel hinnata). Vald on võimeline need investeeringud ka ära tegema, kui koostatakse selleks perioodiks eelarve strateegia, mis on kooskõlas arengukavaga ja laenustrateegiaga. Valla arengukava vajaduste täitmiseks on vaja: järgida senist "mõõdukat" eelarve strateegiat hoida püsikulude osakaal alla 85% eelarvest koostada reaalne laenustrateegia suurendada tulubaasi, sh. kaasa aidata maksumaksjate arvu kasvule või hoida vähemalt sama taset võimalikult palju ja edukalt taotleda erinevate fondide ja projektide kaudu lisavahendeid, mis leevendab eelarve vaba jäägi koormust olla valmis eelarve "ekstreemsusteks" - vajadusel vähendama või külmutama püsikulude mahtu ning teha muudatusi laenukohustuste täitmisel. Oluline element eelarvestrateegia mudelis on eelarve tulubaasi prognoos, mis on koostatud 2018. aastani. Eelarvete tulude mahu prognoosimisel on aluseks võetud: elanikkonna prognoos aastani 2018 maksumaksjate prognoos aastani 2018 Jõelähtme valla maksumaksjate brutosissetulek, millest arvestatakse tulumaksu üksikisiku tulumaksu prognoos Mudelis on kasutatud rida eeldusi: tulumaksu osakaal eelarve tulude mahust jääb ca 60% tasemele eelarve püsikulude osakaal jääb 85% tasemele lähtutakse põhimõttest, et eelarve tulude struktuuris jääb tuluallikate vahekord samaks. Seda on raske ette näha, kuna see sõltub oluliselt riigi eelarve strateegiast ja omavalitsuste tulude baasi kujundamisest võimalikke tulumaksuseaduse muudatusi ei ole arvestatud, eeldatakse senise suuna jätkumist riigi poolt Eelarvestrateegia on esitatud lisas 3. Tulumaksu laekumise prognoos väljendub elanike ja maksumaksjate arvu ning keskmise palga muutustes, kombineerides neid elemente rahvastiku mõõduka prognoosiga. Eelarve tulude mahu aluseks on TM laekumise näitajad. Jõelähtme vallal on TM osakaal eelarves olnud ca 60% viimase 5 aasta jooksul. Aluseks on võetud võrreldavad aastad ning eelarve täitmisest on välja arvatud ühekordsed tulud ja laenud. Järgmistel aastatel on arvestatud, et see suhe jääb samaks - 60% tulude eelarvest moodustab tulumaks.Mida suurem protsent on prognoositud, seda väiksem tuleb arvestuse järgi kogu eelarve tulude maht. Selline lähenemine on mõeldud riskide vähendamiseks. Jõelähtme valla eelarvest ca 85% läheb püsikuludeks (tegevuskuludeks) ja ülejäänud 15% moodustavad nn „eelarve vabad vahendid”, mida on võimalik suunata investeeringute katteks. Vabadest vahenditest on maha arvestatud olemasolevate ja planeeritavate laenude kohustused, mis on tegelik iga-aastane investeeringuvõime. Tegemist on siiski puhtalt ainult valla eelarve võimalustega, siia ei ole sisse arvestatud muid allikaid - riigi eelarvest, fondidest, projektidest jne tulevaid investeeringuid. Aastani 2018 on võimalike investeeringute kogumaht mõõduka stsenaariumi järgi ca 122 mln krooni. 7. Arengukava ja tegevuskava elluviimine ning uuendamine Jõelähtme valla arengukava on elav dokument. See tähendab, et samuti nagu muutuvad vajadused ja võimalused, nii peab muutuma ka arengukava koos lisadega. Selleks, et arengukava hakkaks reaalselt toimima, peab see olema aluseks järgnevatele ettevalmistatavatele ja elluviidavatele kavadele ja otsustele.„Jõelähtme valla arengukava 2007-2018” edasine kasutamine on kavandatud järgmistel alustel: • Dokument toimib üldise foonimaterjalina – see tähendab, et juhtudel kui valla juhtimise otsused peavad arvestama pikaajaliste mõjudega ning kaugema tuleviku seisunditega, peab arvestama ka arengu kavandamist määratlevas dokumendis sisalduvaga. • Tegevuskava on koostatud nii, et iga tegevuse juures on peavastutaja, selline ülesehitus tagab reaalvastutuse. Tegevuskava peab olema reaalselt seotud valla finantssuutlikkusega ja eelarvestrateegiaga. • „Jõelähtme valla arengukava 2007-2018” on aluseks valla üldplaneeringu korrigeerimisel ja uue üldplaneeringu ning teemaplaneeringute koostamisel. • Vallavalitsus teostab igal aastal arengukavas ja tegevuskavas fikseeritud arengusuundade realiseerimise monitooringu. Selles tuuakse välja nii saavutatud edu kui ka probleemid, mis takistavad arengukava elluviimist. Samuti need seisukohad arengukavas ja tegevuskavas, mis uute arengute taustal võivad osutuda küsitavaks. Sellest tulenevalt tehakse volikogule ettepanek, kas muuta arengukava ja/või tegevuskava või jääda olemasoleva redaktsiooni juurde. Ettepanekud tuleb esitada iga aasta septembri lõpuks. LISA 1 JÕELÄHTME ARENGUKAVA TEGEVUSKAVA 2009-2013 jrk Tegevus Tegevuse aeg Tegevuse kogumaksumus Finantseerimis allikas KOV osa finantseerimises Vastutaja/ teostaja Märkused 2009 2010 2011 2012 2013 HARIDUS Loo Keskkooli rekonstrueerimine 2009 x 0 eelarve 100% vastutav ABV Maksumus 28,5 MEEK lisaks inventari soetamine 1 MEEK. Finantseerimistehing Loo Keskkooli juurdeehitus (sh võimla) 2011-2012 5 000 000 15 000 000 20 000 000 eelarve 100% vastutav ABV Loo Lasteaed Pääsupesa laiendamine 2009 x 0 eelarve 100% vastutav ABV Maksumus 11 MEEK, 2 uue rühma, saali ja mänguväljaku rajamine. Finantseerimistehing Kostivere Põhikooli rekonstrueerisprojekti koostamine 2009 792 000 792 000 eelarve 100% vastutav ABV Kostivere Põhikooli rekonstrueerimine (sh staadion, terviserada ja multifunktsionaalse teeninduskeskuse rajamine) 2010 3 000 000 3 000 000 EAS, eelarve 15% vastutav ABV Kogumaksumus ca 20MEEK. Kostivere Lasteaia laiendamine 2010-2011 500 000 750 000 1 250 000 eelarve 100% vastutav ABV Lahendatakse koos Kostivere kooli rekiga, 2 uut rühma Neeme Lasteaed-algkooli rajamise I etapp 2009 4 000 000 4 000 000 eelarve 100% vastutav ABV Lasteaiale 2 uut rühmaruumi, Neeme haridusasutuste toitlustuskeskus, mänguväljak Neeme Lasteaed-algkooli rajamise II etapp 2010-2011 x x 0 eelarve, fondid 15% vastutav ABV Õueala korrastamine ja spordiväljaku rajamine Neeme Lasteaed-algkooli rajamise III etapp 2012-2013 x x 0 eelarve, fondid 15% vastutav ABV Uue koolihoone ehitus Muusikakooli avamine Lool 2010-2011 x x 0 eelarve, fondid 50% vastutav ABV Sh inventari soetamine Jõelähtme valla haridus- ja kultuurikeskkonna arengu strateegia, tegevus- ja investeeringutekava koostamine 2009-2010 x x 0 eelarve, fondid 15% vastutav ABV Lähtudes EL ja siseriiklikest säästvat arengut toetava hariduse (keskkonnahariduse) raamdokumentidest INVESTEERINGUD KOKKU 4 792 000 3 500 000 5 750 000 15 000 000 0 29 042 000 SOTSIAALHOOLEKANNE Sotsiaaleluasemeteenuse arendamine 2009-2013 x x x x x 0 eelarve 100% vastutav ABV Elamispinnad riskirühmadele Eakatele ja või puuetega inimestele vajalike hoolekandeteenuste korraldamine ja selleks vajalike objektide rajamine 2009+ x x x x x 0 fondid, erasektor 100% OÜ Jõelähtme Varahaldus Lapsehoiuteenuse arendamine 2009+ x x x x x 0 eelarve 100% SO Kostivere tervisekeskusele uute ruumide tagamine 2010 x 0 0 eelarve 100% vastutav ABV Lahendatakse koos Kostivere kooli rekiga Kostivere päevakeskusele uute ruumide tagamine 2010 x 0 eelarve 100% vastutav ABV Lahendatakse koos Kostivere kooli rekiga INVESTEERINGUD KOKKU 0 0 0 0 0 0 ÜHISTRANSPORT, INFRASTRUKTUUR, KOMMUNAALMAJANDUS Loo ja Iru ÜVK väljaehitamine 2009-2012 363 000 4 500 000 4 600 000 900 000 10 363 000 AS Loo Vesi 0% vastutav ABV Kaasfinantseeringu eraldis Loo Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava koostamise II etapp 2009 177 000 177 000 eelarve 100% vastutav ABV Kostivere alevik ja Haljava, Uusküla, Ihasalu, Jägala, neeme Kaberneeme, Liivamäe, Parasmäe ja Saha külad Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava II etapi väljaehitamine 2010-2013 x x x x 0 AS Loo Vesi 0% vastutav ABV KIKI positiivse rahastusotsuse korral Sadevete tsentraalse kogumissüsteemi rekonstrueerimine ja rajamine Lool ja Kostiveres 2009+ x x x x x 0 KIK, eelarve 10% KKO KOV katab projekteerimise ja omaosaluse, teostatakse koos ÜVK projektidega Kergteede marsruutide valik ja arenguplaani koostamine 2010 100 000 100 000 eelarve 100% APO, KKO Uusküla kergliiklustee ehitamine 2009-2011 x 600 000 650 000 1 250 000 eelarve, EAS 20% KKO Osana Harjumaa linnalähedaste omavalitsuste ühisprojektist Loo-Lagedi-Saha-Loo ja Liivamäe kergliiklustee projekteerimine ja ehitus 2009-2010 x x 0 eelarve 100% KKO Koostöö Rae vallaga Bussiootepaviljonide asukohtade määratlemine ja rajamine 2009+ x x x x x 0 eelarve 100% KKO Rebala MKA territooriumil eri-lahendusega paekivist Alevike ja külakeskuste välisvalgustuse rajamine 2009-2013 560 000 800 000 1 000 000 1 300 000 1 300 000 4 960 000 eelarve 100% KKO Vastavalt igaaastasele investeeringuplaanile Teehoiukava koostamine 2009 x 0 eelarve 100% vastutav ABV Alevikes ja külades paiknevate avalike teede ehitamine, katete uuendamine ja hooldus 2009-2013 2 050 000 2 500 000 3 000 000 3 500 000 4 000 000 15 050 000 eelarve 100% vastutav ABV Vastavalt teehoiukavas paika pandud investeeringupõhimõtetele ja järjekorrale Munitsipaalpindade ehitus, soetamine ja rekonstrueerimine 2009+ x x x x x 0 OÜ Jõelähtme Varahaldus 0% VVA Sh pinnad õpetajatele Saunja silla rekonstrueerimine 2012+ x x 0 RMK, Kuusalu vald 0% KKO Projekt olemas. Võimalik realiseerida koos RMK ja Kuusalu vallaga INVESTEERINGUD KOKKU 2 787 000 4 000 000 4 650 000 4 800 000 5 300 000 21 537 000 MAAKASUTUS, EHITUSTEGEVUS, TERRITORIAALNE PLANEERIMINE Valla ruumilise asustussüsteemi teemaplaneeringu koostamine 2009-2011 x 100 000 x 100 000 eelarve, riik 10% APO Loo keskuse detailplaneeringu koostamine 2009-2011 x x x 0 OÜ Jõelähtme Varahaldus 0% APO 33,2ha suurusel maaalal Ihasalu poolsaare, Kaberneeme ja Ruu osaüldplaneeringu koostamine 2009-2011 x 350 000 350 000 700 000 eelarve 100% APO Jõelähtme keskuse detailplaneeringu koostamine 2010 350 000 350 000 eelarve 100% APO 28,2ha suurusel maaalal Jägala-Joa puhkeala detailplaneeringu koostamine 2010-2011 300 000 400 000 700 000 eelarve 100% APO 51ha suurusel maaalal Uusküla piirkonna aiandusühistute maaalal detailplaneeringute koostamine 2009-2012 538 000 x x x 538 000 eelarve 100% vastutav ABV Jõelähtme vallamaja ümbruse haljastusprojekti realiseerimine 2011-2012 x x 0 eelarve 15% KKO Kogumaksumus 1,5MEEK Jõelähtme kalmistu haljastusprojekti elluviimine 2010-2011 250 000 250 000 500 000 eelarve, MKA 100% KKO INVESTEERINGUD KOKKU 538 000 1 350 000 1 000 000 0 0 2 888 000 KESKKONNA -JA MUINSUSKAITSEKAITSE Rebala muinsuskaitsealale biosfääri kaitseala staatuse taotlemine 2009-2010 x x 0 fondid, eelarve 15% VVA Jäätmemajade- ja jaamade ehitus sorteeritud jäätmete kogumiseks 2009-2010 100 000 100 000 200 000 ühistud, KIK, eelarve 10% KKO Alevikes ja tihedalt asustatud külades Vallaelaniku säästliku käitumise käsiraamatu väljaandmine 2010 x 0 eelarve, KIK 10% KKO Keskkonnateadlikuse tõstmine Põhjakarjääri piirkonna isetekkelise prügila likvideerimine 2009-2011 x x x 0 eelarve, KIK, maa-omanikud 10% KKO Summa selgub hanke käigus Jägala jõe suudme puhastuse uuringu koostamine ja elluviimine 2010-2011 x x 0 eelarve, KIK 10% KKO Summa selgub hanke käigus INVESTEERINGUD KOKKU 100 000 100 000 0 0 0 200 000 AVALIK KORD JA TURVALISUS Turvalisuse tõstmise tegevuskava koostamine 2009 x 0 eelarve 100% VVA Korrakaitsekomisjon koostab Tuletõrje abikomando punktide rajamine Neeme ja Kaberneeme 2010-2011 200 000 200 000 400 000 eelarve, Päästeamet 100% VVA Vajalik ehitada garaashid tuletõrjetehnika tarbeks INVESTEERINGUD KOKKU 0 200 000 200 000 0 400 000 KULTUUR, SPORT, VABA AEG Alevikesse ja küladesse spordi-ja mänguväljakute rajamine ning hooldus 2009+ 100 000 300 000 300 000 300 000 300 000 1 000 000 eelarve, fondid 15% vastutav ABV SH Loo 2009 Jõelähtme rahvamaja rekonstrueerimine 2010-2011 750 000 750 000 1 500 000 eelarve, fondid 15% vastutav ABV Kogumaksumus 10MEEK Loo Avatud Noortekeskuse rekonstrueerimisprojekti koostamine ja ehitus 2010-2011 300 000 600 000 900 000 eelarve, fondid 100% / 10% vastutav ABV Projekt 2010, ehitus 2011 (5,6 MEEK) Jõelähtme Muusikakooli rekonstrueerimisprojekti koostamine ja ehitus 2011-2012 600 000 1 600 000 2 200 000 eelarve, fondid 100% / 10% vastutav ABV Projekt 2011, ehitus 2012 (12,6 MEEK) Noortekeskuste tegevuseks tarviliku inventari ja sisseseade soetamine 2009+ x x x x x 0 eelarve, fondid 15% HO Loo ja Kostivere ANK Kostivere Raamatukogule uute ruumide tagamine 2010 x 0 eelarve 100% vastutav ABV Kostivere Põhikooli rekonstrueerimise korral INVESTEERINGUD KOKKU 100 000 1 350 000 2 250 000 1 900 000 300 000 5 600 000 ETTEVÕTLUS, TURISM Rebala muinsuskaitseala turismitoote väljaarendamise kava elluviimine 2009+ x x x x x 0 fondid, eelarve 15% Rebala, AR Jõelähtme sepikoja rekonstrueerimine 2010 300 000 300 000 fondid, eelarve 15% Rebala, AR Kogumaksumus ca 2 MEEK Külastusinfrastruktuuri planeerimine ja projekteerimine. Puhkeotstarbeliste väikerajatiste, matka-, loodus- ja ajalooradade väljaarendamine. 2009+ 100 000 300 000 300 000 300 000 300 000 1 000 000 fondid eelarve 15% Rebala, EO, KKO, AR Parkimisalad, viidad infotahvlid, prügikastid, info- ja laenutuspunktid, wifi alad, tualetid. Rebala MKA teemaplaneeringust jt arengudokumentidest lähtuvalt Geoloogilise õpperaja projekteerimine ja rajamine Rebala lastekangrute juurde 2009 100 000 100 000 KIK, EAS, eelarve 15% VVA, Rebala Jägala Joa eksponeerimine ja ümbruse korrastamine 2010+ x x x x 0 eelarve, fondid 15% VVA Tarvilik detailplan ja munitsipaalomand INVESTEERINGUD KOKKU 200 000 600 000 300 000 300 000 300 000 1 700 000 KÜLALIIKUMINE Külaseltside projektipõhine toetamine 2009+ 130 000 350 000 350 000 350 000 350 000 1 530 000 eelarve 100% VVA Valla toetusprogramm ja abi PRIA projektidele Osalemine LEADER programmides 2009+ 120 000 100 000 100 000 100 000 100 000 400 000 eelarve 100% AR Koostöö Viimsi ja Rae vallaga. Kalanduskoostöö Harjumaal Külakeskuste ruumide ja hoonete soetamine, renoveerimine ja ehitamine 2010-2013 x x x x 0 fondid, külaseltsid, eelarve 10% / 30% külaseltsid, VVA Lähtuvalt külade initsatiivist INVESTEERINGUD KOKKU 250 000 450 000 450 000 450 000 450 000 1 930 000 VALLA JUHTIMINE JA KOMMUNIKATSIOON Valla ruumilise planeerimise süsteemi (GIS) loomine - kaardiserver ja infobaas 2009 145 000 0 eelarve 100% APO Töövahend valla territooriumi ruumi-andmete haldamiseks Teenusestandartite väljatöötamine ja juurutamine 2009-2010 x x x 0 eelarve 100% VVA Keskkonnajuhtimissüsteemi väljatöötamine ja juurutamine 2009-2010 x x 0 eelarve 100% KKO Avalike teenuste arendamine ja pilootprojektid koostöös naaberomavalitsustega 2009+ x x x x x 0 eelarve, fondid 15% VVA Vallavalitsuse hoonetekompleksi renoveerimine 2011+ x x x 0 eelarve 100% VVA Vastavalt jooksva eelarveaasta võimalustele INVESTEERINGUD KOKKU 145 000 0 0 0 0 KÕIK VALDKONNAD KOKKU 8 912 000 11 550 000 14 600 000 22 450 000 6 350 000 63 297 000 INVESTEERINGU VÕIMALUSED 2009-2013 5 231 777 5 839 788 6 902 790 9 823 182 11 325 931 39 123 469 Lisaks täiendavad finantseerimistehingud Vallavalitsus - VVA; Ehitusosakond - EO; Keskkonnaosakond – KKO; Sotsiaalosakond – SO; Haridusosakond - HO; Arengu- ja planeerimisosakond - APO; Maaosakond - MO; Abivallavanem – ABV; arenduse peaspetsialistid - AR LISA 2 Jõelähtme valla rahvastikuprognoosi seletuskiri Käesolev rahvastikuprognoos on koostatud aastateks 2007-2025. Prognoosi lähtealuseks on rahvastikuregisti andmebaasis seisuga 1. jaanuar 2006.a. fikseeritud rahvastiku vanuselis-sooline koostis. Prognoosi koostamisel on arvestatud Eestis, Jõelähtme vallas ning “vanas maailmas” toimunud ja toimuvate rahvastikuprotsessidega, vaadeldes neid läbi tunnustatud teooriate ja praktika. Töö eesmärgiks on anda ülevaade Jõelähtme valla rahvastiku kujunemise võimalikest tulevikustsenaariumitest. Antud prognoos on koostatud programmiga Spectrum v.1.63. Metoodika Tegemist on maailmas enimlevinud kohort-komponent tüüpi prognoosiga, mis baseerub ÜRO neljal projektsioonitüübil: · Konstante ehk baasstsenaarium – tavapäraselt eeldatakse, et tegemist on suletud rahvastikuga, mis tähendab, et selle koostamisel rände võimalikku mõju ei arvestata. Samuti lähtutakse eeldusest, et tulevikus jätkub praegune sündimus- ja suremuskäitumine, seega on kõik nimetatud näitajad hoitud kogu prognoosiperioodi vältel muutumatuna. Optimistlik stsenaarium – sündimuseelduse kohaselt tõuseb sündimus praeguselt tasemelt aastaks 2015 ühtlaselt tagasi rahvastikutaasteks vajalikule tasemele (ühe fertiilses eas naise kohta sünnib keskmiselt 2,1 last) ning püsib seal prognoosiperioodi lõpuni. Suremuseelduseks on eluea jätkuv ning meeste ja naiste lõikes diferentseeritud kasv. Rändesaldo on stabiilselt positiivne. Pessimistlik stsenaarium – sündimuseelduse kohaselt langeb sündimus aastaks 2015 tasemele üks laps ühe naise kohta ja püsib sellel tasemel kuni prognoosiperioodi lõpuni. Suremuseelduseks on keskmise eluea stabiliseerumine praegusel madalal tasemel. Rändesaldo on negatiivne. Mõõdukas ehk tõenäoseim stsenaarium – sündimuseelduse kohaselt kasvab sündimus võrreldes 2005. aasta tasemega mõnevõrra, kuid ei jõua siiski rahvastikutaasteks vajalikule tasemele. Suremuseelduseks on keskmise eluea kasv, kuid mõnevõrra aeglasemalt kui optimistliku prognoosivariandi korral. Rändesaldo on positiivne, kuid vähem määral kui optimistliku stsenaariumi puhul. Väljund Jõelähtme valla rahvastikuarenguid on prognoositud, kasutades eelpool loetletud nelja projektsioonistsenaariumit, millest igaühe kohta on koostatud koondtabel olulisemate näitajatega. Punasega ontabelites välja toodud sisendandmed. Lisaks on veel graafikud, mis annavad visuaalse võrdleva ülevaate võimalikest rahvastiku arengustsenaariumitest vanusgruppide lõikes ning sündide ja surmade dünaamikast. Välja on toodud rahvastiku vanusstruktuuri arvuline jaotus kõigi prognoosivariantide korral iga aasta kohta vahemikul 2007-2025. Prognoositabelite sõnaseletused Summaarne sündimuskordaja – kui palju sünnib keskeltläbi lapsi ühe fertiilses eas (15-49 eluaastat) naise kohta Taaste brutokordaja – tüdrukute põlvkonna suurus võrreldes emade põlvkonnaga protsentides Taaste netokordaja – tüdrukute põlvkonna suurus võrreldes emade põlvkonnaga protsentides, kuid arvestab ka suremust, st. kõik fertiilses eas naised ei ela 49 eluaastani Oodatav eluiga – eeldatav eluiga sünnihetkel, mis põhineb varasemal statistilisel keskmisel Sündimuse üldkordaja – sündide arv aastas 1000 aastakeskmise elaniku kohta Suremuse üldkordaja – surmajuhtumite arv aastas 1000 aastakeskmise elaniku kohta Loomulik juurdekasv – aastane loomulikust iibest tingitud rahvastiku muutus protsendina kogurahvastikust 15-49 aastaste naiste % – kui suure osa moodustavad fertiilses eas naised naiste koguarvust Sugude suhe – mitu meest on 100 naise kohta Ülalpeetavate määr – ülalpeetavate (rahvastik vanuses 0-14 ja 65+) suhe tööealistesse (rahvastik vanuses 15-64). St. mitu ülalpeetavat on ühe tööealise inimese kohta RAHVASTIKUPROGNOOS - Baas stsenaarium Jõelähtme vald Aasta 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Sündimus Summaarne sündimuskordaja 1,50 1,50 1,50 1,50 1,50 1,50 1,50 1,50 1,50 1,50 1,50 1,50 1,50 1,50 1,50 1,50 1,50 1,50 1,50 Taaste brutokordaja 0,73 0,73 0,73 0,73 0,73 0,73 0,73 0,73 0,73 0,73 0,73 0,73 0,73 0,73 0,73 0,73 0,73 0,73 0,73 Taaste netokordaja 0,72 0,72 0,72 0,72 0,72 0,72 0,72 0,72 0,72 0,72 0,72 0,72 0,72 0,72 0,72 0,72 0,72 0,72 0,72 Ema keskmine vanus lapse sünnil 27,2 27,2 27,2 27,2 27,2 27,2 27,2 27,2 27,2 27,2 27,2 27,2 27,2 27,2 27,2 27,2 27,2 27,2 27,2 Suremus Oodatav eluiga - mehed 67,3 67,3 67,3 67,3 67,3 67,3 67,3 67,3 67,3 67,3 67,3 67,3 67,3 67,3 67,3 67,3 67,3 67,3 67,3 Oodatav Eluiga - naised 78,2 78,2 78,2 78,2 78,2 78,2 78,2 78,2 78,2 78,2 78,2 78,2 78,2 78,2 78,2 78,2 78,2 78,2 78,2 Oodatav eluiga 72,9 72,9 72,9 72,9 72,9 72,9 72,9 72,9 72,9 72,9 72,9 72,9 72,9 72,9 72,9 72,9 72,9 72,9 72,9 Ränne Meeste ränne 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Naiste ränne 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Ränne kokku 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Kordajad Sündimuse üldkordaja 10,9 10,9 10,9 10,9 10,9 10,8 10,7 10,6 10,4 10,2 10,0 9,8 9,6 9,4 9,2 9,0 8,8 8,7 8,6 Suremuse üldkordaja 10,8 11,0 11,2 11,4 11,5 11,7 11,8 12,0 12,1 12,3 12,4 12,6 12,8 12,9 13,1 13,3 13,5 13,7 13,9 Loomulik juurdekasv ( % ) 0,01 -0,01 -0,03 -0,05 -0,06 -0,08 -0,11 -0,14 -0,17 -0,21 -0,24 -0,28 -0,32 -0,36 -0,40 -0,43 -0,47 -0,50 -0,53 Sünnid ja surmad (tuhandetes) Sünnid 60 60 60 60 59 59 58 58 56 55 54 53 51 50 49 48 47 46 45 Surmad 59 60 61 62 63 64 64 65 66 66 67 68 68 69 70 71 71 72 73 Rahvaarv ( tuhandetes ) Kogurahvastik 5 457 5 456 5 455 5 452 5 449 5 444 5 438 5 431 5 421 5 410 5 397 5 382 5 365 5 346 5 325 5 302 5 278 5 251 5 223 Mehed 2 672 2 672 2 672 2 671 2 669 2 667 2 663 2 659 2 653 2 646 2 639 2 630 2 619 2 608 2 596 2 582 2 568 2 552 2 536 Naised 2 785 2 784 2 783 2 781 2 779 2 777 2 775 2 772 2 768 2 764 2 759 2 753 2 746 2 738 2 729 2 720 2 710 2 699 2 687 Osakaal % 0-4 5,2 5,3 5,4 5,5 5,5 5,3 5,3 5,3 5,2 5,2 5,1 5,0 4,9 4,8 4,7 4,6 4,5 4,4 4,4 Osakaal % 5-14 10,7 10,3 10,0 9,9 9,9 10,2 10,2 10,3 10,3 10,4 10,5 10,7 10,8 10,9 10,8 10,6 10,5 10,4 10,3 Osakaal % 15-49 54,8 54,5 54,1 53,5 53,0 52,5 52,0 51,7 51,3 50,9 50,4 49,9 49,2 48,6 48,1 47,7 47,3 46,8 46,4 Osakaal % 15-64 71,7 71,9 72,0 71,9 71,9 71,7 71,6 71,4 71,2 71,0 70,7 70,3 70,0 69,7 69,5 69,4 69,2 68,9 68,7 Osakaal % 65+ 12,4 12,5 12,6 12,7 12,7 12,8 12,9 13,1 13,3 13,5 13,7 14,0 14,3 14,6 15,0 15,4 15,8 16,2 16,7 15-49 naiste protsent 52,0 51,7 51,3 50,7 50,2 49,7 49,2 48,8 48,4 48,0 47,5 47,0 46,4 45,8 45,4 45,1 44,7 44,3 43,9 Sugude suhe 95,9 96,0 96,0 96,0 96,0 96,0 96,0 95,9 95,8 95,8 95,7 95,5 95,4 95,3 95,1 94,9 94,8 94,6 94,4 Ülalpeetavate määr 0,40 0,39 0,39 0,39 0,39 0,39 0,40 0,40 0,40 0,41 0,42 0,42 0,43 0,43 0,44 0,44 0,45 0,45 0,46 Keskmine vanus 37,0 37,0 37,0 38,0 38,0 38,0 39,0 39,0 40,0 40,0 40,0 41,0 41,0 41,0 41,0 42,0 42,0 42,0 43,0 RAHVASTIKUPROGNOOS - Optimistlik stsenaarium Jõelähtme vald Aasta 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Sündimus Summaarne sündimuskordaja 1,50 1,58 1,66 1,74 1,82 1,90 1,98 2,06 2,10 2,10 2,10 2,10 2,10 2,10 2,10 2,10 2,10 2,10 2,10 Taaste brutokordaja 0,73 0,77 0,81 0,85 0,89 0,93 0,97 1,00 1,02 1,02 1,02 1,02 1,02 1,02 1,02 1,02 1,02 1,02 1,02 Taaste netokordaja 0,72 0,76 0,80 0,84 0,88 0,92 0,96 1,00 1,02 1,02 1,02 1,02 1,02 1,02 1,02 1,02 1,02 1,02 1,02 Ema keskmine vanus lapse sünnil 27,2 27,2 27,2 27,2 27,2 27,2 27,2 27,3 27,3 27,3 27,3 27,3 27,3 27,3 27,3 27,3 27,3 27,3 27,3 Suremus Oodatav eluiga - mehed 67,3 67,8 68,3 68,8 69,3 69,8 70,3 70,8 71,3 71,8 72,3 72,8 73,3 73,8 74,3 74,8 75,3 75,8 76,3 Oodatav Eluiga - naised 78,2 78,5 78,8 79,1 79,4 79,7 80,0 80,3 80,6 80,9 81,2 81,5 81,8 82,1 82,4 82,7 83,0 83,3 83,6 Oodatav eluiga 72,9 73,3 73,6 74,0 74,4 74,8 75,2 75,6 76,0 76,4 76,8 77,2 77,6 78,0 78,4 78,8 79,2 79,6 80,0 Ränne Meeste ränne 150 150 150 150 150 150 150 150 150 150 150 150 150 150 150 150 150 150 150 Naiste ränne 150 150 150 150 150 150 150 150 150 150 150 150 150 150 150 150 150 150 150 Ränne kokku 300 300 300 300 300 300 300 300 300 300 300 300 300 300 300 300 300 300 300 Kordajad Sündimuse üldkordaja 10,9 11,6 12,3 12,9 13,5 13,9 14,3 14,6 14,5 14,2 13,8 13,5 13,2 12,9 12,6 12,4 12,2 12,1 12,0 Suremuse üldkordaja 10,7 10,4 10,1 9,8 9,5 9,2 8,9 8,6 8,4 8,1 7,9 7,7 7,5 7,3 7,2 7,0 6,9 6,7 6,6 Loomulik juurdekasv ( % ) 0,02 0,12 0,22 0,31 0,40 0,48 0,54 0,59 0,62 0,60 0,59 0,58 0,57 0,55 0,54 0,54 0,54 0,54 0,54 Sünnid ja surmad (tuhandetes) Sünnid 60 67 75 84 92 100 108 116 121 123 125 127 130 132 134 136 139 142 146 Surmad 59 60 62 63 65 66 67 68 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 Rahvaarv ( tuhandetes ) Kogurahvastik 5 457 5 791 6 131 6 478 6 833 7 193 7 561 7 935 8 313 8 693 9 073 9 454 9 837 10 220 10 605 10 990 11 378 11 768 12 161 Mehed 2 672 2 839 3 009 3 182 3 358 3 538 3 721 3 907 4 095 4 284 4 474 4 664 4 855 5 046 5 239 5 431 5 625 5 821 6 018 Naised 2 785 2 952 3 123 3 297 3 474 3 656 3 840 4 028 4 218 4 408 4 599 4 790 4 982 5 174 5 366 5 559 5 753 5 947 6 143 Osakaal % 0-4 5,2 6,2 7,1 7,8 8,5 8,9 9,0 9,1 9,2 9,1 9,0 8,9 8,7 8,5 8,3 8,1 7,9 7,7 7,6 Osakaal % 5-14 10,7 10,4 10,3 10,4 10,6 11,0 11,7 12,3 12,9 13,6 14,2 14,9 15,5 16,0 16,4 16,6 16,6 16,5 16,4 Osakaal % 15-49 54,8 54,5 54,1 53,5 53,0 52,5 52,1 51,7 51,3 50,9 50,4 50,0 49,5 49,1 48,7 48,4 48,4 48,4 48,4 Osakaal % 15-64 71,7 71,3 70,9 70,4 69,9 69,4 68,9 68,3 67,8 67,3 66,8 66,3 65,9 65,6 65,3 65,2 65,3 65,4 65,5 Osakaal % 65+ 12,4 12,1 11,7 11,3 11,0 10,7 10,4 10,3 10,1 10,0 9,9 9,9 9,9 10,0 10,0 10,1 10,3 10,4 10,5 15-49 naiste protsent 52,0 51,7 51,3 50,8 50,3 49,8 49,3 48,9 48,4 48,0 47,5 47,1 46,6 46,2 45,9 45,7 45,8 45,8 45,9 Sugude suhe 95,9 96,2 96,4 96,5 96,7 96,8 96,9 97,0 97,1 97,2 97,3 97,4 97,5 97,5 97,6 97,7 97,8 97,9 98,0 Ülalpeetavate määr 0,40 0,40 0,41 0,42 0,43 0,44 0,45 0,46 0,47 0,49 0,50 0,51 0,52 0,52 0,53 0,53 0,53 0,53 0,53 Keskmine vanus 37,0 36,0 36,0 36,0 36,0 36,0 35,0 35,0 35,0 35,0 35,0 35,0 35,0 35,0 35,0 35,0 36,0 36,0 36,0 RAHVASTIKUPROGNOOS - Pessimistlik stsenaarium Jõelähtme vald Aasta 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Sündimus Summaarne sündimuskordaja 1,50 1,45 1,40 1,35 1,30 1,25 1,20 1,15 1,10 1,10 1,10 1,10 1,10 1,10 1,10 1,10 1,10 1,10 1,10 Taaste brutokordaja 0,73 0,71 0,68 0,66 0,63 0,61 0,59 0,56 0,54 0,54 0,54 0,54 0,54 0,54 0,54 0,54 0,54 0,54 0,54 Taaste netokordaja 0,72 0,70 0,67 0,65 0,63 0,60 0,58 0,55 0,53 0,53 0,53 0,53 0,53 0,53 0,53 0,53 0,53 0,53 0,53 Ema keskmine vanus lapse sünnil 27,2 27,2 27,2 27,2 27,2 27,2 27,2 27,2 27,2 27,2 27,2 27,2 27,2 27,2 27,2 27,2 27,2 27,2 27,2 Suremus Oodatav eluiga - mehed 67,3 67,3 67,3 67,3 67,3 67,3 67,3 67,3 67,3 67,3 67,3 67,3 67,3 67,3 67,3 67,3 67,3 67,3 67,3 Oodatav Eluiga - naised 78,2 78,2 78,2 78,2 78,2 78,2 78,2 78,2 78,2 78,2 78,2 78,2 78,2 78,2 78,2 78,2 78,2 78,2 78,2 Oodatav eluiga 72,9 72,9 72,9 72,9 72,9 72,9 72,9 72,9 72,9 72,9 72,9 72,9 72,9 72,9 72,9 72,9 72,9 72,9 73,0 Ränne Meeste ränne -30 -30 -30 -30 -30 -30 -30 -30 -30 -30 -30 -30 -30 -30 -30 -30 -30 -30 -30 Naiste ränne -30 -30 -30 -30 -30 -30 -30 -30 -30 -30 -30 -30 -30 -30 -30 -30 -30 -30 -30 Ränne kokku -60 -60 -60 -60 -60 -60 -60 -60 -60 -60 -60 -60 -60 -60 -60 -60 -60 -60 -60 Kordajad Sündimuse üldkordaja 10,9 10,5 10,1 9,8 9,4 9,0 8,6 8,1 7,7 7,6 7,4 7,3 7,1 7,0 6,8 6,7 6,6 6,4 6,3 Suremuse üldkordaja 10,9 11,1 11,4 11,6 11,9 12,1 12,4 12,7 13,0 13,3 13,6 14,0 14,3 14,7 15,2 15,6 16,1 16,5 17,0 Loomulik juurdekasv ( % ) 0,01 -0,06 -0,12 -0,19 -0,25 -0,31 -0,38 -0,45 -0,53 -0,57 -0,62 -0,67 -0,72 -0,78 -0,83 -0,89 -0,95 -1,01 -1,07 Sünnid ja surmad (tuhandetes) Sünnid 60 57 54 51 49 46 43 40 37 36 34 33 32 30 29 28 27 25 24 Surmad 59 60 61 61 61 62 62 62 63 63 63 63 64 64 64 65 65 65 65 Rahvaarv ( tuhandetes ) Kogurahvastik 5 457 5 388 5 317 5 241 5 163 5 082 4 998 4 910 4 819 4 727 4 633 4 537 4 440 4 341 4 240 4 138 4 034 3 929 3 823 Mehed 2 672 2 639 2 603 2 566 2 527 2 487 2 444 2 400 2 354 2 307 2 259 2 210 2 160 2 109 2 057 2 004 1 951 1 896 1 841 Naised 2 785 2 750 2 713 2 675 2 636 2 596 2 554 2 510 2 466 2 420 2 374 2 328 2 280 2 232 2 183 2 134 2 084 2 033 1 982 Osakaal % 0-4 5,2 5,1 5,0 4,8 4,5 4,0 3,8 3,6 3,4 3,2 3,0 2,9 2,7 2,6 2,6 2,5 2,4 2,3 2,2 Osakaal % 5-14 10,7 10,3 10,0 9,8 9,8 9,9 9,8 9,6 9,3 9,1 8,8 8,6 8,2 7,8 7,2 6,5 6,0 5,7 5,3 Osakaal % 15-49 54,8 54,5 54,1 53,6 53,1 52,6 52,2 51,9 51,6 51,3 50,8 50,2 49,6 48,9 48,2 47,8 47,1 46,2 45,4 Osakaal % 15-64 71,7 72,0 72,2 72,4 72,5 72,6 72,7 72,8 72,8 72,8 72,8 72,7 72,5 72,4 72,4 72,5 72,2 71,8 71,4 Osakaal % 65+ 12,4 12,7 12,8 13,0 13,2 13,5 13,8 14,1 14,5 14,9 15,4 15,9 16,5 17,1 17,8 18,6 19,4 20,3 21,2 15-49 naiste protsent 52,0 51,7 51,3 50,8 50,3 49,8 49,4 49,0 48,7 48,3 47,9 47,3 46,7 46,0 45,5 45,3 44,5 43,7 42,9 Sugude suhe 95,9 96,0 96,0 95,9 95,9 95,8 95,7 95,6 95,5 95,3 95,1 94,9 94,7 94,5 94,2 93,9 93,6 93,3 92,9 Ülalpeetavate määr 0,40 0,39 0,38 0,38 0,38 0,38 0,38 0,37 0,37 0,37 0,37 0,38 0,38 0,38 0,38 0,38 0,38 0,39 0,40 Keskmine vanus 37,0 37,0 38,0 38,0 39,0 39,0 40,0 41,0 41,0 42,0 43,0 43,0 44,0 45,0 45,0 46,0 47,0 47,0 48,0 RAHVASTIKUPROGNOOS - Mõõdukas stsenaarium Jõelähtme vald Aasta 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Sündimus Summaarne sündimuskordaja 1,50 1,54 1,58 1,62 1,66 1,70 1,74 1,78 1,80 1,80 1,80 1,80 1,80 1,80 1,80 1,80 1,80 1,80 1,80 Taaste brutokordaja 0,73 0,75 0,77 0,79 0,81 0,83 0,85 0,87 0,88 0,88 0,88 0,88 0,88 0,88 0,88 0,88 0,88 0,88 0,88 Taaste netokordaja 0,72 0,74 0,76 0,78 0,80 0,82 0,84 0,86 0,87 0,87 0,87 0,87 0,87 0,87 0,87 0,87 0,87 0,87 0,87 Ema keskmine vanus lapse sünnil 27,2 27,2 27,2 27,2 27,2 27,2 27,2 27,2 27,2 27,2 27,2 27,2 27,2 27,2 27,2 27,2 27,2 27,2 27,2 Suremus Oodatav eluiga - mehed 67,3 67,7 68,1 68,5 68,9 69,3 69,7 70,1 70,5 70,9 71,3 71,7 72,1 72,5 72,9 73,3 73,7 74,1 74,5 Oodatav Eluiga - naised 78,2 78,4 78,6 78,8 79,0 79,2 79,4 79,6 79,8 80,0 80,2 80,4 80,6 80,8 81,0 81,2 81,4 81,6 81,8 Oodatav eluiga 72,9 73,2 73,5 73,7 74,0 74,3 74,6 74,9 75,2 75,5 75,8 76,1 76,4 76,7 77,0 77,3 77,6 77,9 78,2 Ränne Meeste ränne 60 60 60 60 60 60 60 60 60 60 60 60 60 60 60 60 60 60 60 Naiste ränne 60 60 60 60 60 60 60 60 60 60 60 60 60 60 60 60 60 60 60 Ränne kokku 120 120 120 120 120 120 120 120 120 120 120 120 120 120 120 120 120 120 120 Kordajad Sündimuse üldkordaja 10,9 11,3 11,6 11,9 12,2 12,3 12,5 12,6 12,4 12,2 11,9 11,6 11,3 11,1 10,8 10,6 10,5 10,3 10,2 Suremuse üldkordaja 10,8 10,7 10,6 10,5 10,4 10,2 10,1 9,9 9,8 9,6 9,5 9,4 9,3 9,2 9,1 9,1 9,0 8,9 8,8 Loomulik juurdekasv ( % ) 0,01 0,05 0,10 0,14 0,18 0,21 0,24 0,26 0,27 0,25 0,24 0,22 0,20 0,18 0,17 0,16 0,15 0,14 0,14 Sünnid ja surmad (tuhandetes) Sünnid 60 63 66 70 73 76 79 81 82 82 82 82 81 81 81 81 81 82 82 Surmad 59 60 61 62 62 63 63 64 64 65 66 66 67 68 68 69 70 70 71 Rahvaarv ( tuhandetes ) Kogurahvastik 5 457 5 591 5 727 5 866 6 008 6 151 6 297 6 445 6 593 6 741 6 888 7 034 7 179 7 323 7 467 7 610 7 752 7 894 8 036 Mehed 2 672 2 739 2 808 2 877 2 948 3 020 3 093 3 166 3 240 3 313 3 386 3 458 3 531 3 602 3 673 3 744 3 815 3 886 3 957 Naised 2 785 2 852 2 919 2 989 3 060 3 132 3 205 3 279 3 354 3 428 3 502 3 576 3 649 3 721 3 793 3 865 3 937 4 008 4 079 Osakaal % 0-4 5,2 5,7 6,1 6,6 6,9 7,1 7,1 7,2 7,2 7,2 7,1 7,0 6,9 6,8 6,6 6,5 6,4 6,3 6,2 Osakaal % 5-14 10,7 10,4 10,2 10,1 10,2 10,5 10,9 11,3 11,6 12,1 12,5 13,0 13,4 13,7 14,0 14,1 14,1 14,0 13,9 Osakaal % 15-49 54,8 54,5 54,1 53,5 53,0 52,4 52,0 51,6 51,2 50,8 50,4 49,8 49,3 48,8 48,3 48,0 47,8 47,7 47,5 Osakaal % 15-64 71,7 71,6 71,5 71,3 71,0 70,6 70,2 69,8 69,4 69,0 68,6 68,1 67,7 67,4 67,1 66,9 66,9 66,8 66,7 Osakaal % 65+ 12,4 12,4 12,2 12,1 11,9 11,8 11,8 11,7 11,7 11,7 11,8 11,9 12,0 12,1 12,3 12,5 12,7 12,9 13,2 15-49 naiste protsent 52,0 51,7 51,3 50,8 50,2 49,7 49,2 48,8 48,4 47,9 47,5 46,9 46,4 46,0 45,6 45,4 45,3 45,2 45,1 Sugude suhe 95,9 96,1 96,2 96,3 96,4 96,4 96,5 96,6 96,6 96,7 96,7 96,7 96,8 96,8 96,8 96,9 96,9 97,0 97,0 Ülalpeetavate määr 0,40 0,40 0,40 0,40 0,41 0,42 0,42 0,43 0,44 0,45 0,46 0,47 0,48 0,48 0,49 0,49 0,50 0,50 0,50 Keskmine vanus 37,0 37,0 37,0 37,0 37,0 37,0 37,0 37,0 37,0 37,0 37,0 38,0 38,0 38,0 38,0 38,0 38,0 38,0 39,0 KOGURAHVASTIK 2007-2025 VANUSERÜHM 0-4 VANUSERÜHM 5-14 Aasta Optimistlik Pessimistlik Mõõdukas Aasta Optimistlik Pessimistlik Mõõdukas Aasta Optimistlik Pessimistlik Mõõdukas 2007 5457 5457 5457 2007 282 282 282 2007 585 585 585 2008 5791 5388 5591 2008 357 274 316 2008 604 554 579 2009 6131 5317 5727 2009 432 265 351 2009 634 530 582 2010 6478 5241 5866 2010 507 252 384 2010 675 513 594 2011 6833 5163 6008 2011 579 232 413 2011 726 505 615 2012 7193 5082 6151 2012 643 203 434 2012 790 505 647 2013 7561 4998 6297 2013 684 190 449 2013 881 488 685 2014 7935 4910 6445 2014 724 176 464 2014 976 469 725 2015 8313 4819 6593 2015 761 163 477 2015 1076 450 768 2016 8693 4727 6741 2016 792 150 486 2016 1181 430 813 2017 9073 4633 6888 2017 818 139 492 2017 1292 409 861 2018 9454 4537 7034 2018 838 129 496 2018 1407 388 911 2019 9837 4440 7179 2019 852 121 496 2019 1523 365 961 2020 10220 4341 7323 2020 863 115 496 2020 1635 338 1006 2021 10605 4240 7467 2021 874 108 495 2021 1738 307 1044 2022 10990 4138 7610 2022 886 102 494 2022 1828 267 1071 2023 11378 4034 7752 2023 898 95 494 2023 1888 244 1091 2024 11768 3929 7894 2024 911 89 495 2024 1943 222 1106 2025 12161 3823 8036 2025 926 83 496 2025 1991 202 1118 VANUSRÜHM 15-64 VANUSRÜHM 65+ SÜNNID Aasta Optimistlik Pessimistlik Mõõdukas Aasta Optimistlik Pessimistlik Mõõdukas Aasta Optimistlik Pessimistlik Mõõdukas 2007 3911 3911 3911 2007 679 679 679 2007 60 60 60 2008 4132 3879 4006 2008 699 682 690 2008 67 57 63 2009 4349 3840 4095 2009 716 682 699 2009 75 54 66 2010 4564 3795 4180 2010 733 682 708 2010 84 51 70 2011 4778 3744 4262 2011 750 682 717 2011 92 49 73 2012 4992 3690 4343 2012 769 684 728 2012 100 46 76 2013 5207 3633 4423 2013 789 687 740 2013 108 43 79 2014 5422 3573 4501 2014 813 692 755 2014 116 40 81 2015 5636 3509 4577 2015 840 698 772 2015 121 37 82 2016 5849 3442 4651 2016 869 705 791 2016 123 36 82 2017 6061 3371 4723 2017 902 714 812 2017 125 34 82 2018 6272 3297 4792 2018 937 723 836 2018 127 33 82 2019 6485 3221 4861 2019 977 733 861 2019 130 32 81 2020 6703 3144 4932 2020 1019 744 889 2020 132 30 81 2021 6928 3070 5008 2021 1065 756 919 2021 134 29 81 2022 7163 3002 5093 2022 1114 768 951 2022 136 28 81 2023 7425 2914 5182 2023 1167 782 985 2023 139 27 81 2024 7691 2822 5271 2024 1224 796 1022 2024 142 25 82 2025 7962 2729 5362 2025 1282 809 1059 2025 146 24 82 SURMAD KESKMINE IGA OODATAV ELUIGA Aasta Optimistlik Pessimistlik Mõõdukas Aasta Optimistlik Pessimistlik Mõõdukas Aasta Optimistlik Pessimistlik Mõõdukas 2007 59 59 59 2007 37 37 37 2007 72,9 72,9 72,9 2008 60 60 60 2008 36 37 37 2008 73,3 72,9 73,2 2009 62 61 61 2009 36 38 37 2009 73,6 72,9 73,5 2010 63 61 62 2010 36 38 37 2010 74,0 72,9 73,7 2011 65 61 62 2011 36 39 37 2011 74,4 72,9 74,0 2012 66 62 63 2012 36 39 37 2012 74,8 72,9 74,3 2013 67 62 63 2013 35 40 37 2013 75,2 72,9 74,6 2014 68 62 64 2014 35 41 37 2014 75,6 72,9 74,9 2015 70 63 64 2015 35 41 37 2015 76,0 72,9 75,2 2016 71 63 65 2016 35 42 37 2016 76,4 72,9 75,5 2017 72 63 66 2017 35 43 37 2017 76,8 72,9 75,8 2018 73 63 66 2018 35 43 38 2018 77,2 72,9 76,1 2019 74 64 67 2019 35 44 38 2019 77,6 72,9 76,4 2020 75 64 68 2020 35 45 38 2020 78,0 72,9 76,7 2021 76 64 68 2021 35 45 38 2021 78,4 72,9 77,0 2022 77 65 69 2022 35 46 38 2022 78,8 72,9 77,3 2023 78 65 70 2023 36 47 38 2023 79,2 72,9 77,6 2024 79 65 70 2024 36 47 38 2024 79,6 72,9 77,9 2025 80 65 71 2025 36 48 39 2025 80 73 78,2 Vanusrühm 2-6 Vanusrühm 7-18 Ülalpeetavate määr Aasta Optimistlik Pessimistlik Mõõdukas Aasta Optimistlik Pessimistlik Mõõdukas Aasta Optimistlik Pessimistlik Mõõdukas 2007 262 262 262 2007 840 840 840 2007 0,40 0,40 0,40 2008 308 256 282 2008 847 792 819 2008 0,40 0,39 0,40 2009 357 250 305 2009 855 742 798 2009 0,41 0,38 0,40 2010 410 244 329 2010 868 695 781 2010 0,42 0,38 0,40 2011 466 239 356 2011 890 655 772 2011 0,43 0,38 0,41 2012 526 235 385 2012 926 627 776 2012 0,44 0,38 0,42 2013 593 225 416 2013 987 596 792 2013 0,45 0,38 0,42 2014 660 214 445 2014 1060 572 817 2014 0,46 0,37 0,43 2015 723 198 471 2015 1143 553 850 2015 0,47 0,37 0,44 2016 780 179 491 2016 1236 539 891 2016 0,49 0,37 0,45 2017 830 154 505 2017 1338 528 938 2017 0,50 0,37 0,46 2018 860 141 514 2018 1457 506 989 2018 0,51 0,38 0,47 2019 887 129 522 2019 1578 481 1040 2019 0,52 0,38 0,48 2020 910 118 527 2020 1701 454 1091 2020 0,52 0,38 0,48 2021 928 108 529 2021 1824 426 1142 2021 0,53 0,38 0,49 2022 942 98 529 2022 1947 396 1191 2022 0,53 0,38 0,49 2023 952 90 527 2023 2065 369 1239 2023 0,53 0,38 0,50 2024 958 84 524 2024 2180 343 1285 2024 0,53 0,39 0,50 2025 964 78 520 2025 2288 314 1326 2025 0,53 0,40 0,50 LISA 3 JÕELÄHTME VALLA EELARVE NÄITAJATE ANALÜÜS JA STRATEEGIA 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Elanike ja maksumaksjate arvu prognoos elanike arv 5 607 5 786 5 866 6 008 6 151 6 297 6 445 6 593 6 741 6 888 7 034 maksumaksjate arv 2 917 2 690 2 728 2 794 2 891 2 991 3 094 3 198 3 303 3 410 3 517 maksumaksjate osakaal elanike arvust 52,0 46,5 46,5 46,5 47,0 47,5 48,0 48,5 49,0 49,5 50,0 Tulumaksu laekumise prognoos keskmine brutopalk 15 810 15 050 15 050 15 388 16 004 16 644 17 310 18 002 18 722 19 471 20 250 muutus võrreldes eelneva aastaga 17,80% -4,81% 0,00% 2,25% 4,00% 4,00% 4,00% 4,00% 4,00% 4,00% 4,00% Tulumaksu laekumine 65 856 176 56 000 262 56 159 153 58 811 162 63 292 727 68 103 724 73 255 638 78 747 188 84 598 757 90 818 694 97 427 739 Eelarve tulude mahu prognoos tulumaks 65 856 176 56 000 262 56 159 153 58 811 162 63 292 727 68 103 724 73 255 638 78 747 188 84 598 757 90 818 694 97 427 739 osakaal eelarvest - protsent 60,6 61 60 60 60 60 60 60 60 60 60 Eelarve tulude maht 108 673 557 92 562 417 93 598 588 98 018 603 105 487 878 113 506 207 122 092 731 131 245 313 140 997 929 151 364 491 162 379 565 Püsikulude dünaamika püsikulude protsent kuludest 85 85 85 85 85 85 85 85 85 85 85 püsikulude maht 92 372 523 78 678 055 79 558 800 83 315 812 89 664 696 96 480 276 103 778 821 111 558 516 119 848 240 128 659 817 138 022 630 vabad vahendid 16 301 034 13 884 363 14 039 788 14 702 790 15 823 182 17 025 931 18 313 910 19 686 797 21 149 689 22 704 674 24 356 935 laenude tagasimakse 2 355 000 8 505 000 8 200 000 7 800 000 6 000 000 5 700 000 5 500 000 5 200 000 4 800 000 4 700 000 2 600 000 Vabad investeeringud 13 946 034 5 379 363 5 839 788 6 902 790 9 823 182 11 325 931 12 813 910 14 486 797 16 349 689 18 004 674 21 756 935 KOKKU 2009-2018 122 683 058 ütm - üksikisiku tulumaks LISA 4 Munitsipaalomandisse taotletavad maad Jägala-joa puhkeala – rekreatsiooniala väljaarendamine Joa äärne parkla ja laululava - rekreatsiooniala väljaarendamine Põhjakarjäär - rekreatsiooniala väljaarendamine Kõrre 1 ja 2 - transpordimaa Uusküla külaplats – külaplatsi ja sotsiaalemalu rajamine Läänearu – Aruaru küla külaplatsi rajamine Neeme külaplatsi – külaplatsi rajamine Ojamõõlu – rekreatsioniala Loo alevikus Peakraavi tee - transpordimaa Rannaniidu – Ihasalu küla külaplatsi rajamine Rebala muuseum – Rebala muuseumi uue hoone ja teenindusala rajamine Jägala küla külaplats – külaplatsi rajamine Ülgase küla külaplats - külaplatsi rajamine, Spordi tee 1 - elamumaa Aia pargi - haljasala Kostivere alevikus Haljava mõis – mõisahoone renoveerimine ja pargi korrastamine Kostivere mõisa – mõisapargi taastamine rajatava kultuurikeskuse juurde Pumbajaama tee - transpordimaa Rebala paeraja – geoloogilise õpperaja rajamine Lõunakarjäär – kultuur-puhkemaastiku kujundamine Spordi tee lõik 2 - transpordimaa Tõnuvälja tee 22 - transpordimaa Alvari tee 3 - transpordimaa Kadakaranna tn lõik T-10 – transpordimaa Paevälja – perspektiivne elamu- ja ärimaa Liivamäe külas Rebala küla külaplats – külaplatsi rajamine Iru ämma tee maaüksus Maardu Kivi maaüksus – puhkemaastiku kujundamine Kallavere küla külaplats – külaplatsi rajamine Iru küla puhkeala – puhkemaastiku kujundamine Kostivere aleviku puhkeala – külaplats ja puhkemaastiku kujundamine Aruaru küün – tootmismaa Manniva küla külaplats – külaplatsi rajamine LISA 5 Riigi, era- ja kolmanda sektori initsatiivid Allpool on reastatud valla arengu seisukohalt olulised tegevused, mille elluviimisel Jõelähtme Vallavalitsus näeb oma rolli koostööpartnerina, planeerimata rahalist panust: Riik • Peterburi mnt viimine kanalisse vältimaks uute lubjakivi kaevanduste teket • Ruu-Ihasalu maantee rekonstrueerimine • Kaberneeme ja Neeme küla vahele otsetee rajamine • Uuring “Rebala MKA avaliku kasutamise eesmärgid” • Rebala MKA kaitsekorralduskava koostamine • Väärtuslike hoonete renoveerimise toetussüsteemi rakendamine • Jägala Väljaõppekeskuse rajamine Erasektor • Lasteaia rajamine Jõelähtme külas • Lasteaia rajamine Iru külas • Loo ja Kostivere kaugküttevõrgu rekonstrueerimine • Jägala-Joal külastus- ja vabaajavõimaluste väljaarendamine • Kaberneeme sadama rekonstrueerimine • Koljunuki sadama rekonstrueerimine • Klaukse sadama rekonstrueerimine • Tenniseplatsi rajamine Loo terviseradade juurde • Lõunakarjääri arendamine puhkealaks, Põhjakarjääri arendamine ettevõtlus- ja puhkealaks • Tasulise valvega parkimise korraldamine Jägala joa juures • Hooldekodu ja/või pansionaadi rajamine • Projekt “Aken Rebalasse” Kolmas sektor • Avatud rekreatsiooni ja õppekeskus “Meele Vald” rajamine • Rahvuslikul eripäral ja traditsioonidel põhinevate turismiteenuste väljaarendamine • Saha kabeli ja kabeliaia korrastamine • Jõelähtme säästva arengu programm • Neeme sadama rekonstrueerimine • Kostivere mõisa kultuuri- ja konverentsikeskuse rajamine • Jägala-Joa loodusharidus-puhkekeskuse rajamine • Uuring “Valglinnastumise ebasoodsate tegurite mõju vähendamine Jõelähtme valla biosfäärile” • Lõunakarjääri arendamine puhkealaks, Põhjakarjääri arendamine ettevõtlus- ja puhkealaks • Klaukse-Saviranna ja Kaberneeme rannakindlustuste rajamine • Projekt “Linnamäe eelajalooline keskus”