Põllumajandusminister — Haldusleping tagatiste abikava rakendamiseks — RTL, 46, 643

Tallinn, 29. mai 2009. a nr 144 Eesti Vabariigi Põllumajandusministeerium registrikoodiga 70000734 (edaspidi ministeerium), keda esindab põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja Maaelu Edendamise Sihtasutus registrikoodiga 90000245 (edaspidi sihtasutus), keda esindab juhatuse esimees Raul Rosenberg, keda edaspidi nimetatakse eraldi «pool» ja koos «pooled», sõlmivad maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse (edaspidi MPTKS) § 8, § 16 lõike 2 ja § 19 lõike 2 alusel käesoleva halduslepingu (edaspidi leping), milles lepivad kokku alljärgnevas: 1. Lepingu eesmärk 1.1. Lepinguga annab ministeerium sihtasutusele täitmiseks haldusülesande, mis seisneb tagatiste võimaldamises riigiabi ja vähese tähtsusega abina võlakohustustele, mida soovivad võtta: 1.1.1. põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevad ettevõtjad; 1.1.2. põllumajandus- ja mittepõllumajandustoodete töötlemise või turustamisega tegelevad ettevõtjad ja 1.1.3. maamajandustegevusega tegelevad ettevõtjad ning 1.1.4. punktides 1.1.1–1.1.3 nimetatud isikuid esindavad mittetulundusühingud. 1.2. Tagatiste võimaldamist käsitletakse lepingus avaliku teenusena, mille kasutamine aitab parandada finantsvahendite kättesaadavust ja ettevõtjate majanduslikku jätkusuutlikust väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate ning mittetulundusühingute jaoks. Tulenevalt lepingu punktist 2.1 kehtib leping üksiku tehingu suhtes vaid juhul, kui sihtasutusel on tehinguks huvi (sihtasutusele ei tulene lepingust kohustusi, kui ta jätab tagatise taotluse läbi vaatamata, kuna ei soovi tehingut teha või teatab, et teeb tehingu vaid tingimustel, mis ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi). 2. Haldusülesande täitmise rahastamise alused ja sihtasutuse tasu 2.1. Pooled lepivad kokku, et lepingu teostamiseks vajalikud vahendid kantakse sihtasutuse eelarvest ning ministeerium selleks vahendeid ei eralda. Sihtasutus rakendab abikava isefinantseerivuse põhimõttel ning õigusega tagatistasusid korrigeerida, kui see põhimõte võib olla ohus. 2.2. Sihtasutus võib võtta lepingu sõlmimise korral tagatistasu. Sihtasutusel on õigus võtta tasu kogu tagamise perioodi eest ühekordse maksena. Sihtasutusel ei ole õigust võtta tasu tagatislepingu sõlmimise eest ja muutmise eest. 2.3. Tagatistasu, mida arvestatakse protsentides aastas võlakohustusele antavast tagatise summast, võib sihtasutus võtta otsuse langetamise hetkel kehtivate määrade alusel, mis on sätestatud Komisjoni teatises EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes (ELT C 155 20.06.2008, lk 10–22). 2.4. Üksikjuhtumil võib sihtasutus määrata tagatistasu punkti 2.3 järgi leitud määrast väiksemana, kasutades järgmisi alandamise aluseid: 2.4.1. regionaalne – tegevus toimub väljaspool linnasid; 2.4.2. mikroettevõte – töötajaid alla 10, bilansimaht ja käive alla 2 miljonit eurot; 2.4.3. investeering loob uusi töökohti; 2.4.4. teaduspõhiste ja innovatiivsete tehnoloogiate kasutamine; 2.4.5. kohaliku tooraine kasutamine; 2.4.6. alustav ettevõte – asutamisest ei ole möödunud rohkem kui 12 kuud; 2.4.7. naisettevõtjad – vähemalt 51% ettevõtte kapitalist kuulub naistele või ettevõtet juhib naine. 2.5. Punktis 2.3 nimetatud tagatistasusid võib iga punkti 2.4 loetelus nimetatud alusel alandada ühe protsendipunkti võrra, kuid sealjuures ei tohi lõplik tagatistasu määr olla alla 0,4 protsendi. Tagatistasu ja selle määr märgitakse tagatise taotluse rahuldamise otsuses. 2.6. Üksikjuhtumitel tagatistasu alandamise aluseid võib sihtasutus muuta samas korras nagu abikava (lepingu punkt 3.1). 3. Poolte õigused ja kohustused 3.1. Sihtasutus on kohustatud punktis 1 nimetatud haldusülesande täitmisel tekkivate probleemide korral konsulteerima ministeeriumiga, samuti esitama maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 16 lõike 1 või § 19 lõike 1 alusel tehtava abikava muudatused enne kehtestamist ministeeriumile kooskõlastamiseks. 3.2. Sihtasutus kohustub riigiabina tagatisi andes järgima ühenduse riigiabi reegleid, eelkõige komisjoni määrust (EÜ) nr 1857/2006 (ELT L 358, 16.12.2006, lk 3–21), määrust (EÜ) nr 800/2008 (ELT L 214, 09.08.2008, lk 3–47) ning Komisjoni teatist EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes (2008/C 155/02). 3.3. Sihtasutus kohustub vähese tähtsusega abina tagatisi andes järgima komisjoni määrust (EÜ) nr 1535/2007 (ELT L 337, 21.12.2007, lk 35–41) ja määrust (EÜ) nr 1998/2006 (ELT L 379, 28.12.2006, lk 5–10), eelkõige komisjoni määrustes sätestatud vähese tähtsusega abi piirmäärade järgimise ning vähese tähtsusega abi elemendi arvutamise korda. 3.4. Ministeerium kohustub sihtasutust teavitama haldusülesande täitmiseks vajalike ühenduse riigiabi ja vähese tähtsusega abi õigusaktide muudatusest ja vajadusel algatama lepingu muutmise. Sama kehtib lepingu täitmist mõjutavate Euroopa Kohtu otsuste ning ka Euroopa Komisjoni selliste seisukohtade osas, mille kohta õigusakti välja ei anta. 4. Riigiabina ja vähese tähtsusega abina antava tagatise taotluse sisu- ja vorminõuded 4.1. Tagatise taotlus tuleb esitada sihtasutusele kirjalikus vormis. Tagatise taotluse esitab sihtasutusele krediidi- või finantseerimisasutus. Sihtasutus võib kehtestada tagatise taotluse esitamiseks kasutatava blanketi, mis avaldatakse tema veebilehel, ning sel juhul tuleb tagatise taotlus esitada blanketil. 4.2. Tagatise taotluses märgitakse järgmised andmed: 4.2.1. laenutaotleja üldandmed sh (äri) nimi, registrikood, aadress, tegevuskoht, põhitegevusala ja selle EMTAK kood (kui on määratletud), kontaktisik (ettevõtte juhtkond, kontakttelefon, e-post), omanikud ja nende osaluste suurus protsentides, töötajate arv, maksuvõlgade olemasolu/puudumine/ajatamine, omakapitali vastavus nõuetele ning krediidi- või finantseerimisasutuse nimi; 4.2.2. laenu kasutamise otstarve sh projekti kogumaksumus ja omafinantseeringu osa; 4.2.3. võlakohustuse liik, suurus, valuuta ja intressimäär ning tagastamistähtaeg; 4.2.4. laenutaotleja või kolmandate isikute poolt seatud tagatiste järjekoht ja väärtus; 4.2.5. laenutaotleja olemasolevad laenud, kohustused sh võlausaldaja nimi, kohustuse liik, summa, jääk, intress, tähtaeg; 4.2.6. sihtasutuselt taotletav tagatise määr protsentides tagastamata põhivõlast; 4.2.7. taotlusele lisatud dokumentide loetelu vastavalt punktile 4.3; 4.2.8. krediidi- või finantseerimisasutuse esitaja kinnitus selle kohta, et ta on kontrollinud laenutaotleja finantsaruandeid ning tal pole andmeid selle kohta, et need ei vastaks tegelikkusele ning ta on kontrollinud, et laenutaotlejal on kehtivad tegevusload ja litsentsid, kui need on nõutud laenutaotleja tegevuseks ja laenutaotleja esindajal on piisavad volitused lepingu sõlmimiseks; 4.2.9. kas laenutaotleja soovib laenule saada tagatist riigiabina või vähese tähtsusega abina; 4.2.10. kui laenutaotleja soovib laenule saada tagatist vähese tähtsusega abina määruse (EÜ) nr 1998/2006 alusel, esitab ta vastavalt rahandusministri 22. aprilli 2004. a määrusele nr 80 «Vähese tähtsusega abi teatise esitamise kord ja vorm» kehtestatud vormi kohase tõendi vähese tähtsusega abi saamise kohta jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul. 4.3. Koos taotlusega esitab krediidi- või finantseerimisasutus sihtasutusele krediidi- või finantseerimisasutuse laenukomitee otsuse, mis sisaldab tagatist vajava projekti lühikirjeldust ja finantsandmeid ning laenutaotleja majandusaasta aruande, v.a kui sihtasutusega on viimase osas eelnevalt kooskõlastatud teisiti. 5. Riigiabina ja vähese tähtsusega abina antava tagatise taotluse läbivaatamise ja kontrollimise kord 5.1. Sihtasutus registreerib saabunud taotlused ja kontrollib neis olevat informatsiooni nii taotleja, kui laenutaotleja osas. 5.2. Sihtasutus peab kontrollimisel rakendama kõiki õiguspäraseid abinõusid ja viise vajaliku hoolega, tegutsedes siiski eesmärgipäraselt ja efektiivselt ning võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi menetlusosalistele. Vajadusel, kui see ei ole temale endale lihtsasti kättesaadav, peab sihtasutus nõudma täiendavat informatsiooni menetlusosalistelt ja ootama puudustega taotluse läbivaatamisega seni, kuni puudused on kõrvaldatud. 5.3. Taotluste menetlemist korraldab sihtasutuse juhatus. 5.4. Taotluste menetlemine toimub jooksvalt nende laekumise järjekorras. 5.5. Sihtasutus vaatab taotlused läbi 5–35 tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest. 5.6. Sihtasutus kontrollib, kas laenutaotleja on samade abikõlblike kulude jaoks saanud toetust või taotleb toetust Maaelu Arengukava 2007–2013 meetmetest, saanud muud riigiabi või vähese tähtsusega abi. Nimetatud abi ei tohi kumuleeruda sihtasutuse antavate riigiabi või vähese tähtsusega abi sisaldavate tagatistega, kui selle kumuleerumise tulemusel ületab abi osatähtsus lepingu punktis 3.2 viidatud määrustes olevaid ülemmäärasid. 5.7. Kui laenutaotlejale määratakse vähese tähtsusega abi teavitab sihtasutus laenutaotlejat kirjalikult, et saadav tagatis on vähese tähtsusega abi, märkides sealjuures vähese tähtsusega abi summa ja viite vastavale punktis 3.3 nimetatud määrusele. 6. Riigiabina ja vähese tähtsusega abina antava tagatise taotluse rahuldamata jätmise alused ja kord 6.1. Sihtasutus jätab taotluse rahuldamata, kui krediidi- või finantseerimisasutus ei vasta kehtivatele nõuetele (Euroopa Ühenduse, riigi või sihtasutuse nõuded), teatades laenutaotlejale, et tema soovitava võlakohustuse tagamine ei ole välistatud mõne teise krediidi- või finantseerimisasutuse puhul. 6.2. Sihtasutus jätab taotluse rahuldamata, kui laenutaotleja ei vasta kehtivatele nõuetele. Lepingus viidatud riigiabi või vähese tähtsusega abi ülemäärade ületamise korral keeldub sihtasutus tagatise andmisest riigiabina või vähese tähtsusega abina, kuid ta ei pea välistama sealjuures sellise tagatise andmist, mis ei ole riigiabi või vähese tähtsusega abi. 6.3. Sihtasutus jätab taotluse rahuldamata, kui temale on esitatud valeandmed või jäetud tõesed andmed esitamata. Sihtasutus võib jätta taotluse rahuldamata usaldamatuse tõttu ka siis, kui samad isikud või nendega seotud isikud on temale varem esitanud valeandmeid või jätnud tõesed andmed esitamata. 6.4. Sihtasutus jätab taotluse rahuldamata, kui taotlemisel või laenutaotlemisel esinevad asjaolud, mis võivad tingida tehingute tühisuse või tühistamise. 6.5. Sihtasutus võib jätta taotluse rahuldamata ka laenu taotleja või tema kavandatava tegevuse kõrge riski või sihtasutuse vahendite puuduse tõttu. 6.6. Puudustega taotluse puhul võib sihtasutus jätta taotluse läbi vaatamata, kui puudusi ei ole tema määratud tähtajaks kõrvaldatud. 6.7. Kui ilmneb, et võib esineda mõni taotluse rahuldamata jätmise alus, kontrollib sihtasutus asjaolusid ja nõuab selleks vajadusel tagatise taotlejalt või laenutaotlejalt tõendite esitamist, eelkõige seletusi. Kui neid sihtasutuse määratud tähtajaks ei esitata võib sihtasutus jätta taotluse läbi vaatamata. 6.8. Punktides 6.1–6.7 nimetatud otsused peavad olema põhjendatud ja kaalutlusotsustes peavad olema välja toodud sihtasutuse kaalutlused. Samuti peab sihtasutus teavitama menetlusosalisi otsuste vaidlustamise võimalustest. 7. Poolte vahel informatsiooni vahetamine 7.1. Kui sihtasutusel ilmnevad lepingu täitmisel takistused või sellised asjaolud, mille vastu ministeeriumil võib olla huvi, siis peab sihtasutus pöörduma kirjalikult ministeeriumi poole juhiste saamiseks ja ministeerium on kohustatud neid juhiseid andma. Juhised on sihtasutusele täitmiseks kohustuslikud. 7.2. Punktis 7.1 nimetatud asjaolude all peetakse silmas ka tagatiskava rakendamisel tekkida võivaid valikuid ning muid küsimusi, kus ei ole üheselt selge, milline lahendusviis vastab paremini ministeeriumi huvidele. 7.3. Juhised võib ministeeriumi nimel anda põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja. 8. Lepingu muutmise tingimused ja kord 8.1. Lepingut võib reeglina muuta poolte kokkuleppel, välja arvatud juhul, kui lepingus on kokku lepitud, et üks lepingu pool võib ühepoolselt nõuda lepingu muutmist. 9. Lepingu täitmist takistavad asjaolud, mida loetakse vääramatuks jõuks 9.1. Lepingu täitmise lõpetamine või mittenõuetekohane täitmine loetakse põhjendatuks, kui see on tingitud vääramatu jõuna kvalifitseeritavatest asjaoludest, ehk asjaoludest, mida lepingupooled ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud neilt oodata, et nad lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaksid, seda väldiksid või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaksid, kusjuures pooled on kohustatud rakendama sobivaid meetmeid, et ära hoida teisele poolele kahju tekitamine ja tagada võimaluste piires oma lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine. 10. Lepingu täitmise aruannete esitamise kord 10.1. Halduslepingu täitmise üle teeb järelevalvet ministeerium. Sihtasutus esitab haldusülesande täitmise aruande eelmisel kalendriaastal antud tagatiste kohta ministeeriumile koos põllumajandusliku riigiabi aastaaruandega, kuid mitte hiljem kui 31. maiks. Lepingu täitmise aruanne peab sisaldama analüüsi haldusülesande täitmisest sh tagatiste taotlejate arv, määratud tagatiste arv laenutaotlejatele, laenutaotlejate tegevusala, tagatud laenude summa ning määratud riigiabi ja vähese tähtsusega abi summa. 11. Vaidluste lahendamine ja lõppsätted 11.1. Kõik käesolevat lepingut puudutavad vaidlusküsimused, mida ei ole võimalik lahendada poolte kokkuleppel, lahendatakse vastavalt Eesti Vabariigi õigusaktidele. 11.2. Leping on sõlmitud kahes eksemplaris, millest üks kuulub ministeeriumile, teine sihtasutusele. 12. Lepingu jõustumine ja kehtivusaeg, lepingu lõpetamise tingimused ja kord 12.1. Haldusleping jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Riigi Teatajas ja on sõlmitud tähtajatult. 12.2. Põllumajandustoodete esmatootjate suhtes, kellele antakse riigiabi elementi sisaldav tagatis, võib lepingut rakendada alates tähtpäevast, mil Euroopa Komisjonist on saadud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 9 lõike 3 alusel esitatud teatisele lubav otsus. Sellekohase teate avaldab ministeerium üleriigilise meedia vahendusel ja oma veebilehel. 12.3. Lisaks alustele lepingu lõpetamiseks, mis tulenevad seadustest, on ministeerium õigus leping üles öelda ka siis, kui Euroopa Ühenduse õigus ei võimalda selle jätkamist või kaob vajadus lepingujärgse avaliku teenuse järele. 12.4. Sihtasutus võib lepingu täitmise ühepoolselt peatada, kui selle täitmisel ilmnevad asjaolud, mis võivad seada ohtu sihtasutuse tegevuse jätkuvuse. Kui ilmneb, et niisugused asjaolud võivad olla püsiva iseloomuga, võib sihtasutus lepingu lõpetada ülesütlemise teel. Nii peatamiseks, kui lõpetamiseks tuleb sihtasutusel esitada ministeeriumile sellekohane kirjalik teade. 13. Lepingu sõlmimise aeg ja koht 14. Lepingu poolte andmed Maaelu Edendamise Sihtasutus Põllumajandusministeerium Registrikood 90000245 Registrikood 70000734 R. Tobiase 4, Tallinn Lai tn 39/41, Tallinn Telefon 648 4064 Telefon 625 6107 Faks 648 4065 Faks 625 6200 e-mail: mes@mes.ee e-mail: pm@agri.ee