Ridala Vallavolikogu — Ridala vallas korraldatud jäätmeveo rakendamise tingimused ja kord — KO, 95, 1324

Määrus kehtestatakse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 22 lg 1 punkti 366, Jäätmeseaduse § 66 lg 2 ja lg 4, § 67 lg 1 ja lg 4 ning Ridala Vallavolikogu 19. detsembri 2008.a. määruse nr 97 «Lääne maakonna jäätmehoolduseeskirja koos lisatingimustega Ridala valla kohta kehtestamine» § 4 lg 1 alusel. Peatükk 1 Üldnõuded § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse Ridala vallas korraldatud jäätmeveo rakendamise tingimused ja kord (edaspidi kord), mille ülesandeks on kindlaks määrata: 1) jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu; 2) korraldatud jäätmeveo veopiirkond 3) korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumise ja vedamise tingimused, sealhulgas vedamise sagedus ja aeg; 4) jäätmeveo teenustasude piirmäärad; 5) jäätmeveo teenustasude suuruse määramise kord. § 2. Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu (1) Korraldatud jäätmeveoga korraldatakse kõikide jäätmeveo piirkondade jäätmevaldajatel tekkivate järgmiste jäätmete kogumist ja vedu: 1) vanapaber ja kartong; 2) segaolmejäätmed; 3) suurjäätmed; 4) ohtlikud jäätmed. (2) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba. § 3. Korraldatud jäätmeveo piirkond (1) Korraldatud jäätmeveo piirkonna moodustavad: 1) Hanila vald 2) Lihula vald 3) Kullamaa vald 4) Risti vald 5) Martna vald 6) Ridala vald 7) Oru vald 8) Nõva vald 9) Vormsi vald Peatükk 2 Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumine ja vedamine § 4. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumise ja vedamise tingimused, sealhulgas vedamise sagedus ja aeg (1) Jäätmevaldajad on kohustatud liigiti koguma järgmisi korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmeid: 1) vanapaber ja kartong 2) segaolmejäätmed 3) suurjäätmed 4) ohtlikud jäätmed (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-4 nimetatud jäätmeid kogutakse liigiti eraldi kogumismahutitesse. Kasutatavate konteinerite maht määratakse ära korraldatud jäätmeveo riigihanke konkursi pakkumise kutse dokumentides. (3) Kogumismahutite tühjendamise sagedus kompaktse hoonestusega aladel on vähemalt üks kord kuus ja hajaasustusaladel on vähemalt üks kord kvartalis. (4) Juhul, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kogumismahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on kogumismahuti ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb kogumismahuteid tühjendada sätestatust sagedamini. (5) Kogumismahutite tühjendamine ja jäätmete vedu ei tohi teostada ajavahemikul 22.00st kuni 06.00ni. Päevasel ajal peab kogumismahutite tühjendamine toimuma sellisel kellaajal, millal see kõige vähem häirib liiklust. (6) Jäätmevaldajatel on lubatud jäätmeveo lihtsustamiseks lükata jäätmeveo päeval kogumismahutid väljapoole oma kinnistu piire tänavaga/teega külgnevale alale tingimusel, et kogumismahutid ei takistaks liiklust ega jalakäijaid. § 5. Jäätmeveo teenustasu piirmäärad (1) Segaolmejäätmete teenustasu piirmäärad vastava suurusega kogumismahutis asuvate jäätmete ühekordse käitlemise eest on: konteineri maht kuni ... (l) 80 140 240 370 660 800 1500 2500 4500 32000 hind (kr) 58 70 78 90 134 155 270 405 650 4900 (2) Vanapaberi ja kartongi teenustasu piirmäärad vastava suurusega kogumismahutis asuvate jäätmete ühekordse käitlemise eest on: konteineri maht kuni ... (l) 240 600 2500 4500 hind (kr) 42 55 150 200 (3) Suurjäätmete jäätmeveo teenustasu ühe kuupmeetri hinna piirmäär on 250 krooni. (4) Ühe kuupmeetri konteineriväliste jäätmete käitlemise teenustasu piirmäär on 300 krooni. (5) Ohtlike jäätmete ringi korraldamise tasu piirmäär on 100000 (ükssada tuhat) krooni. (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes üks kuni viis toodud jäätmeveo teenustasude piirmäärad sisaldavad käibemaksu. (7) Jäätmeveo teenustasu piirmäärad ei sisalda kogumismahuti üüri- ja paigaldushinda. (8) Punktides1 kuni3 nimetamata standardsete kogumismahutite teenustasu arvestatakse lähima suurema kogumismahuti ühikhinna järgi. § 6. Jäätmeveo teenustasude suuruse määramise kord ja teenustasu piirmäärade muutmine (1) Teenustasude piirmäärasid korraldatud jäätmeveo ainuõiguse lepingu kehtivusajal ei muudeta, va § 6 lg 4. (2) Teenustasude muutmine on lubatud vaid juhul, kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad segaolmejäätmete veokulusid või jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- või järelhoolduskulusid ja see mõju erineb 20% kehtivast teenuse maksumusest. Teenustasude muutmine toimub mitte sagedamini kui üks kord aastas käesoleva määruse jõustumise päevast arvates. (3) Teenustasude hindu võib muuta kuni 10% ulatuses kogu ainuõiguse perioodi välte kohta, kuid mitte kõrgemale piirhinnast. (4) Segaolmejäätmete eest tasumisele kuuluva jäätmekäitluskoha tasu muutmise korral on omavalitsuste volikogudel õigus erandkorras teenustasude piirmäärasid muuta, kuid mitte rohkem kui 20% kehtivast teenustasude piirmäärast. § 7. Jäätmeveo teenustasude muutmise metoodika (1) Jäätmeveo teenustasude metoodika aluseks kasutatakse Eesti Jäätmekäitlejate Liidu (EJKL) poolt väljatöötatud metoodikat mille järgi jäätmeveo teenustasust 25% moodustab tööjõukulu ja 20% kütusekulu. Ülejäänud 55% koosneb muudest kuludest kokku. Mahukoefitsiendi aluseks on võetud EJKLi mahukoefitsientide keskmine. (2) Uus konteineri tühjendushind arvutatakse: 1) kütuse hinna muutumisel järgmiselt: X=(0,2*A*C)+C, kus X–uus konteineri tühjendushind A–kütuse hinna muutus C–kehtiv konteineri tühjendushind 0,2–kütusekulu osakaal kogumiskulus 2) tööjõukulu muutumisel järgmiselt: X=(0,25*B*C)+C, kus X–uus konteineri tühjendushind B–tööjõukulu muutus C–kehtiv konteineri tühjendushind 0,25–tööjõukulu osakaal kogumiskulus 3) saastetasu või käitluskulu muutmisel järgmiselt: X=(STm*k*KTm)+C X–uus konteineri tühjendushind STm–saastetasu muutus K–mahukaalu koefitsient 0,155 t/m3 KTm–konteineri suurus Peatükk 3 Avalik konkurss, lepingu sõlmimine ja ainuõiguse äravõtmine. § 8. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamise ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamine (1) Avalik konkurss korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamise ainuõiguse andmiseks viiakse läbi avatud pakkumise vormis vastavalt jäätmeseadusele, Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2001. a määrusele nr 303 «Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord», Konkurentsiseadusele, konkursil osalevate omavalitsuste jäätmehoolduseeskirjadele ja jäätmekavadele. (2) Avalikul konkursil edukaks tunnistatud pakkumise esitanud ettevõtjale antakse ainuõigus kuni 31.05.2013. a. (3) Pakkumise hindamiseks moodustatakse üheksa liikmeline komisjon, kuhu kuuluvad §1 nimetatud omavalitsuste esindajad. § 9. Lepingu sõlmimine (1) Leping §1 nimetatud omavalitsuste ja edukaks tunnistatud pakkumise esitanud ettevõtja vahel sõlmitakse minimaalselt neljateist päeva jooksul, kuid mitte varem kui ettevõtja on saanud jäätmeloa korraldatud jäätmeveo teostamiseks, pärast pakkumuse edukaks tunnistamise kohta teate avaldamist vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes koos ainuõiguse lühikirjelduse, pakkumise esitanud ettevõtete/ettevõtjate ärinimede ning aadresside ja eduka pakkumise esitanud ettevõtjaga. (2) Lepingu sõlmimisest keeldutakse, kui edukaks tunnistatud pakkumise esitanud ettevõtjal ei ole kehtivat jäätmeluba. § 10. Vedajalt ainuõiguse äravõtmine (1) Ühtse veopiirkonna moodustanud omavalitsustel on õigus võtta jäätmevedajalt ennetähtaegselt ära ainuõigus jäätmete vedamiseks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevalt nimetatud asjaolu: 1) jäätmevedaja ei ole alustanud veopiirkonnas korraldatud jäätmevedu vastavalt jäätmeseaduse paragrahv85lõike1punktile3; 2) jäätmevedaja ei ole varustanud jäätmete kogumismahuteid rentida või osta soovivaid jäätmevaldajaid kogumismahutitega hiljemalt lepingus sätestatud olmejäätmete vedamise alustamise tähtpäevale eelnevast päevast. 3) jäätmevedaja on jätnud korduvalt kogumismahutid õigeaegselt tühjendamata; 4) jäätmevedaja on jätnud ühekordselt tähtajaliselt tühjendamata Vormsi saarel asuva segaolmejäätmete konteineri ja ei ole seda teinud ka korralisele tühjendamisele järgneva nädala jooksul. 5)Juhul, kui konteiner on jäänud tühjendamata häirete tõttu laevaliikluses sanktsioone ei rakendata. See ei kehti olukorras, kus laeval ei ole vaba tekipinda auto üleveoks, mida ei loeta häireks laevaliikluses. 6) jäätmevedaja on rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide nõudeid või omavalitsuste ja jäätmevedaja vahelist lepingut. (2) Juhul, kui esineb vähemalt üks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab omavalitsus sellest viivitamatult jäätmevedajat alates rikkumise teada saamisest ning nõuab jäätmevedajalt kirjalikku ja põhjendatud selgitust, mis tuleb esitada viie tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude kättesaamisest linnavalitsuse poolt. (3) Juhul, kui jäätmevedaja ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud selgitust või ei ole selgitusest nähtuvad asjaolud nii kaalukad, et need õigustaksid jäätmevedaja poolt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rikkumist, otsustab ühishankes osalevad omavalitsused jäätmevedajalt olmejäätmete vedamise ainuõiguse ennetähtaegse äravõtmise veopiirkonnas. Peatükk 4 Korraldatud jäätmeveoga liitumine § 11. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemine (1) Jäätmevaldaja, kes asub korraldatud jäätmeveoga hõlmatud territooriumil loetakse vastavalt Jäätmeseaduse §69 lg1 korraldatud jäätmeveoga liitunuks alates ühishankes osalevate omavalitsuste korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest. § 12. Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastamine (1) Vastavalt jäätmeseaduse § 69 lg41 on korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba. (2) Jäätmevaldajal on vastavalt Jäätmeseaduse § 69 lg4 õigus esitada korraldatud jäätmeveoga mitteliitumise avaldus kohalikule omavalitsusele. (3) Avalduses märgitakse: 1) põhjused, miks soovib jäätmevaldaja enda mitteliitunuks lugemist; 2) kuidas kavatseb jäätmevaldaja ise oma jäätmeid keskkonnaohutult käidelda; (4) Jäätmevaldaja vabastatakse korraldatud jäätmeveost kuni üheks kalendriaastaks. (5) Jäätmevaldaja on kohustatud jäätmeveost vabastamisele järgneva aasta 20. jaanuariks esitama kohalikule omavalitsusele kirjaliku selgituse mis jäätmeid ja kellele ta on aasta jooksul üle andnud, koos seda tõendavate dokumentidega ning jäätmevaldaja, kes ei esita käesolevas lõikes nimetatud kirjalikku selgitust, koos sinna juurde kuuluvate dokumentidega, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks vabastusele järgneva aasta 21. jaanuarist. (6) Omavalitsusel on õigus jätta jäätmevaldaja avaldus rahuldamata, kui ta ei loe erandkorras mitteliitumise soovi piisavalt põhjendatuks. (7) Jäätmevaldaja avalduse menetlemine toimub vastavalt Haldusmenetlusseadusele. Peatükk 5 Määruse rakendamine § 13. Määruse jõustumine Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist. Volikogu esimees Olev PEETRIS