Eesti Advokatuur — Eesti Advokatuuri kodukord [terviktekst seisuga 05.03.2009] — RTL, 44, 0

Eesti Advokatuuri üldkogu on käesoleva Eesti Advokatuuri kodukorra (edaspidi kodukord) vastu võtnud 24. mail 2001. a Tallinnas advokatuuriseaduse § 9 punkti 5 alusel. [05.05.2005]. Muudetud Eesti Advokatuuri üldkogu 04.03.2004. a otsusega nr 3. 3.10.2013 11:18 Veaparandus: Taastatud esimese muutva akti andmed ja lisatud kodukorra vastuvõtmise kuupäev Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 2 alusel. Muudetud Eesti Advokatuuri üldkogu 05.05.2005. a otsusega nr 1. Muudetud Eesti Advokatuuri üldkogu 12.05.2006. a otsusega nr 4. Muudetud Eesti Advokatuuri üldkogu 13.03.2007. a otsusega nr 3. Muudetud Eesti Advokatuuri üldkogu 21.02.2008. a otsusega nr 5. Muudetud Eesti Advokatuuri üldkogu 05.03.2009. a otsusega nr 3. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Eesti Advokatuur (1) Advokatuur tegutseb advokatuuriseaduse alusel. [05.05.2005] (2) Advokatuuri dokumendihaldus toimub vastavalt advokatuuri asjaajamiskorrale ning Eesti Vabariigis kehtivatele antud valdkonda reguleerivatele õigusaktidele. [05.05.2005, 05.03.2009] § 2. Eesti Advokatuuri nime tõlge (1) Advokatuuri nime tõlge inglise keeles on Estonian Bar Association. (2) Advokatuuri nime tõlge prantsuse keeles on Association des Avocats d’Estonie. (3) Advokatuuri nime tõlge saksa keeles on Rechtsanwaltskammer Estlands. (4) Advokatuuri nime tõlge vene keeles on Эстонская Адвокатура. § 3. Advokatuuri asukoht (1) Advokatuuri asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik. (2) Advokatuuri postiaadress on advokatuuri juhatuse aadress. § 4. Advokatuuri sümboolika (1) Advokatuuril on oma sümboolika, mille kujunduse ja kasutamise korra sätestab advokatuuri sümboolika statuut. Advokatuuri sümboolika statuudi võtab vastu advokatuuri üldkogu. (2) Advokatuuril on oma lipp. (3) Advokatuuril on sõõrikujuline 35-mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on advokatuuri sümbol ja ääres kiri «Eesti Advokatuur * Estonian Bar Association». Advokatuuri organi pitsatil on lisaks eelnevale advokatuuri organi nimi. (4) Advokatuuril on esimehe ametiraha. (5) Advokatuuril on teenetemedal, mis antakse advokatuuri liikmetele ja kolmandatele isikutele juhatuse otsusel. [05.05.2005] (6) Advokatuuril on rinnamärk, mis sümboliseerib kuuluvust Eesti Advokatuuri. [05.05.2005] § 5. Advokatuuri osalemine teistes juriidilistes isikutes (1) Advokatuur võib omandada osalust ja lõpetada osalust teistes juriidilistes isikutes üldkogu otsusel, kui see on vajalik advokatuuri ülesannete täitmiseks. (2) Advokatuur ei või olla täisühingu osanikuks või usaldusühingu täisosanikuks. § 6. Advokatuuri organid (1) Advokatuuri organid on üldkogu, esimees, juhatus, revisjonikomisjon, aukohus ja kutsesobivuskomisjon. Advokatuuri üldkogu ja juhatus võivad moodustada nõuandva õigusega komisjone, kes ei oma advokatuuri organi õiguslikku seisundit. (2) Advokatuuri organ lähtub oma tegevuses põhiseadusest, advokatuuriseadusest ja teistest õigusaktidest, sealhulgas advokatuuri organite õigusaktidest ning otsustest ja kodukorrast. Advokatuuri organid võivad oma tegevuse korraldamiseks vastu võtta reglemendi. (3) Vandeadvokaat ei või tegutseda advokatuuri organi liikmena, kui tema kutsetegevus on peatatud. (4) Advokatuuri organisse kuulumise eest ja advokatuuri organis kohustuste täitmise eest ei maksta tasu, kui juhatus ei otsusta teisiti. Advokatuuri esimehele makstakse esimehe ülesannete täitmise eest tasu juhatuse poolt määratud suuruses ja korras. Advokatuuri organisse kuulumisega ja advokatuuri organis kohustuste täitmisega kaasnevad vajalikud ja tõendatud kulutused hüvitab advokatuur. (5) Advokatuuri organi liige ei tohi talle advokatuuri organi liikmena teatavaks saanud saladuses hoitavat teavet avaldada, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. (6) Advokatuuri organite töökeeleks on eesti keel. [05.05.2005] 2. peatükk ADVOKATUURI LIIKMESUSE TEKKIMISE, PEATUMISE JA LÕPPEMISE KORD § 7. Üldsätted (1) Advokatuuri liikmesus tekib, peatub ja lõpeb juhatuse otsuses sätestatud tähtajal, välja arvatud advokatuuriseaduse § 17 lõikes 3 ja lõike 5 kolmandas lauses sätestatud juhul. (2) Advokatuuri liikmesuse tekkimise, peatumise ja lõppemise sätestab seadus. (3) Käesolev peatükk sätestab advokaadi kutsenimetuse saamise korra. § 8. Advokatuuri liikmeks astumise avaldus (1) Advokatuuri liikmeks astumiseks peab advokatuuri astuda soovija (edaspidi liikmekandidaat) esitama juhatusele kirjaliku avalduse. (2) Advokatuuri liikmeks astumise avalduses kinnitab liikmekandidaat, et ta vastab advokaadile seaduses esitatavatele nõuetele ja puuduvad tema advokatuuri liikmeks võtmist välistavad asjaolud. (3) Advokatuuri liikmeks astumise avalduses peab märkima taotletava advokaadi kutsenimetuse. (4) Advokatuuri liikmeks astumise avaldusele peab lisama järgmised dokumendid: 1) isikuandmete ankeet; [05.03.2009] 2) juriidilist kõrgharidust tõendava dokumendi ärakiri; 3) akadeemiline õiend eksamitulemuste kohta; 4) akadeemilise kraadi ja/või teadusliku kutse olemasolu korral kraadi ja/või kutset tõendavate dokumentide ärakirjad; 5) vandeadvokaadi nõusolek juhendajaks või patrooniks määramise kohta, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti; [05.05.2005] 6) isikut tõendava dokumendi ärakiri; 7) kaks värvifotot suurusega 40×50 mm; 8) ärakirjad muudest dokumentidest, mis tõendavad liikmekandidaadi vastavust seaduses esitatud nõuetele; [05.05.2005] 9) advokaadibüroo pidaja nõusolek liikmekandidaadi tööle võtmiseks. (5) Juhatusel on õigus nõuda täiendavate dokumentide esitamist advokatuuri vastu võtmisel oluliste asjaolude kohta. § 9. Advokatuuri liikmeks astumise avalduse menetlus juhatuse istungil (1) Juhatus on kohustatud arutama advokatuuri liikmeks astumise avaldust ühe kuu jooksul alates liikmekandidaadi dokumentide esitamisest juhatusele. (2) Juhatus otsustab liikmekandidaadi lubamise advokaadieksamile või sellest keeldumise. Advokaadieksamile lubamisest keeldumise otsus peab olema motiveeritud ja selles peab sisalduma viide otsuse peale edasikaebamise korra kohta. (3) Kui juhatus peab vajalikuks täiendavate andmete esitamist, lükkab juhatus otsustamise edasi. § 10. Advokatuuri vastuvõtmise otsustamine (1) Juhatus arutab advokatuuri vastuvõtmist ühe kuu jooksul alates kutsesobivuskomisjoni poolt liikmekandidaadi eksamitulemuste edastamisest juhatusele. (2) Juhatus otsustab liikmekandidaadi vastuvõtmise advokatuuri või sellest keeldumise. Advokatuuri vastuvõtmisest keeldumise otsus peab olema motiveeritud ja selles peab sisalduma viide otsuse peale edasikaebamise korra kohta. (3) Kantsler edastab viivitamata juhatuse otsuse advokatuuri vastuvõtmise või sellest keeldumise kohta liikmekandidaadile ja tema juhendajaks või patrooniks määramise kohta nõusoleku andnud vandeadvokaadile. [05.05.2005] § 11. Kõrgema kutsenimetuse taotlemise avaldus (1) Kõrgema kutsenimetuse saamiseks peab advokaat esitama juhatusele kirjaliku avalduse. (2) Kõrgema kutsenimetuse saamise avalduses kinnitab advokaat, et ta vastab kõrgema kutsenimetuse saamiseks esitatavatele nõuetele. (3) Kõrgema kutsenimetuse saamise avalduses peab märkima taotletava advokaadi kutsenimetuse. (4) Kõrgema kutsenimetuse saamise avaldusele peab lisama isikuandmete ankeedi, kaks värvifotot suurusega 40×50 mm, juhendaja või patrooni seisukoha avalduse kohta, aruande vandeadvokaadi vanemabina või abina tegutsemise kohta, samuti taotleja kutsetegevust kajastavad dokumendid. [05.05.2005, 05.03.2009] § 12. Kõrgema kutsenimetuse avalduse eelmenetlus (1) Kantsler kontrollib kõrgema kutsenimetuse taotlemise avalduse vastavust kehtestatud nõuetele. (2) Kontrolli tulemusena esitab kantsler laekunud dokumendid juhatusele advokaadi kutsesobivuskomisjoni advokaadieksamile lubamise otsustamiseks või teeb advokaadile ettepaneku puuduste kõrvaldamiseks, määrates selleks tähtaja. (3) Juhatus otsustab ühe kuu jooksul alates kõrgema kutsenimetuse taotlemise avalduse saamisest advokaadi advokaadieksamile lubamise või sellest keeldumise. Advokaadieksamile lubamisest keeldumise otsus peab olema motiveeritud ja selles peab sisalduma viide otsuse peale edasikaebamise korra kohta. § 13. Kõrgema kutsenimetuse andmise otsustamine (1) Juhatus arutab kõrgema kutsenimetuse andmist ühe kuu jooksul alates kutsesobivuskomisjoni poolt eksamitulemuste edastamisest juhatusele. (2) Juhatus otsustab advokaadile kõrgema kutsenimetuse andmise või sellest keeldumise. Kõrgema kutsenimetuse andmisest keeldumise otsus peab olema motiveeritud ja selles peab sisalduma viide otsuse peale edasikaebamise korra kohta. (3) Kantsler edastab viivitamata juhatuse otsuse kõrgema kutsenimetuse andmise või sellest keeldumise kohta advokaadile ja tema juhendajale või patroonile. (4) [kehtetu 05.05.2005] § 14. Advokatuuri liikmesuse peatamine (1) Advokatuuri liikmesuse peatamise otsustab juhatus advokaadi avalduse alusel või oma initsiatiivil. Advokatuuri liikmesuse peatamise otsus peab olema motiveeritud ja selles peab sisalduma viide otsuse peale edasikaebamise korra kohta. (2) Advokaat on kohustatud esitama juhatusele kirjaliku avalduse advokatuuri liikmesuse peatamise kohta, kui tema suhtes esineb advokatuuri liikmesuse peatamise alus vastavalt advokatuuriseaduse § 35 lõikele 1. (3) Juhatus on kohustatud arutama advokatuuri liikmesuse peatamise avaldust ühe kuu jooksul alates advokaadi poolt avalduse esitamisest juhatusele. (4) Juhul kui juhatus peab vajalikuks täiendavate andmete esitamist, lükkab juhatus otsustamise edasi ja teeb kantslerile ülesandeks advokaadile täiendavate andmete esitamiseks ettepaneku tegemise. (5) Kantsler edastab viivitamata juhatuse otsuse advokatuuri liikmesuse peatamise või sellest keeldumise kohta advokaadile ja tema juhendajale või patroonile. [05.05.2005] § 15. Advokaadi kutsetegevuse peatamine juhatuse otsusega (1) Juhatus võib otsustada advokaadi kutsetegevuse peatamise, kui tal on andmeid selle kohta, et advokaat on kriminaalasjas kahtlustatav või süüdistatav. Advokaadi kutsetegevuse peatamise otsus peab olema motiveeritud ja selles peab sisalduma viide otsuse peale edasikaebamise korra kohta. [05.05.2005] (2) Kantsler edastab viivitamata juhatuse otsuse advokaadi kutsetegevuse peatamise kohta advokaadile ja tema juhendajale või patroonile. [05.05.2005] § 16. Advokaadi kutsetegevuse peatamine aukohtu otsusega (1) Aukohus võib otsustada advokaadi kutsetegevuse peatamise aukohtumenetluse ajaks, kui see on distsiplinaarsüüteoasja ja advokaadi isikuomadusi arvestades vajalik. Advokaadi kutsetegevuse peatamise otsus peab olema motiveeritud. (2) Kantsler edastab viivitamata aukohtu otsuse advokaadi kutsetegevuse peatamise kohta advokaadile ja tema juhendajale või patroonile. [05.05.2005] § 17. Advokatuuri liikmesuse ja advokaadi kutsetegevuse taastamine (1) Isik, kelle advokatuuri liikmesus või advokaadi kutsetegevus on peatatud, on kohustatud viivitamata teavitama juhatust advokatuuri liikmesuse või kutsetegevuse peatamise aluse äralangemisest. (2) Juhatus on kohustatud arutama advokatuuri liikmesuse või advokaadi kutsetegevuse peatamise aluse äralangemist mitte hiljem kui ühe kuu jooksul alates advokaadi poolt nimetatud asjaolust juhatuse teavitamist või muul viisil teada saamisest. (3) Juhatus otsustab advokatuuri liikmesuse või advokaadi kutsetegevuse taastamise. Advokatuuri liikmesuse või advokaadi kutsetegevuse taastamisest keeldumise otsus peab olema motiveeritud ja selles peab sisalduma viide otsuse peale edasikaebamise korra kohta. (4) Juhul kui juhatus peab vajalikuks täiendavate andmete esitamist, lükkab juhatus otsustamise edasi ja teeb kantslerile ülesandeks advokaadile täiendavate andmete esitamiseks ettepaneku tegemise või andmete välja nõudmiseks. (5) Kantsler edastab viivitamata juhatuse otsuse advokatuuri liikmesuse või advokaadi kutsetegevuse taastamise või sellest keeldumise kohta advokaadile ja tema juhendajale või patroonile. [05.05.2005] § 18. Advokatuurist väljaarvamine (1) Juhatus otsustab viivitamata advokaadi advokatuurist väljaarvamise, kui tal on küllaldaselt andmeid advokatuurist väljaarvamise aluste esinemise kohta. Advokatuurist väljaarvamise otsus, kui seda ei tehta advokatuuriseaduse § 36 lõike 1 punktis 1 sätestatud alusel, peab olema motiveeritud ja selles peab sisalduma viide otsuse peale edasikaebamise korra kohta. (2) Advokaat on kohustatud enda suhtes advokatuurist välja arvamise aluste ilmnemisest teavitama juhatust. (3) Kutsesobivuskomisjon on kohustatud teavitama juhatust advokatuuriseaduse § 36 lõike 1 punktis 2, 21 ja 3 sätestatud advokaatuurist väljaarvamise aluste esinemisest. [05.05.2005] (4) Kantsler edastab viivitamata juhatuse otsuse advokatuurist väljaarvamise kohta advokaadile ja tema juhendajale või patroonile. [05.05.2005] (5) Advokaadi surma korral loetakse advokaat advokatuurist väljaarvatuks. Väljaarvamine vormistatakse juhatuse otsusega. [05.03.2009] § 19. Advokatuurist väljaheitmine (1) Juhatus otsustab viivitamata advokaadi advokatuurist väljaheitmise, kui tal on küllaldaselt andmeid advokatuurist väljaheitmise aluste esinemise kohta. Advokatuurist väljaheitmise otsus peab olema motiveeritud ja selles peab sisalduma viide otsuse peale edasikaebamise korra kohta. (2) Aukohus on kohustatud esitama viivitamata juhatusele kinnitamiseks otsuse advokaadi advokatuurist väljaheitmise kohta. (3) Kantsler on kohustatud teavitama juhatust advokatuuriseaduse § 37 punktis 3 sätestatud advokatuurist väljaheitmise aluse esinemisest. (4) Kantsler edastab viivitamata juhatuse otsuse advokatuurist väljaheitmise kohta advokaadile ja tema juhendajale. [05.05.2005] 3. peatükk ADVOKAADI JA ADVOKAADIBÜROO PIDAJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED SUHETES ADVOKATUURIGA § 20. Õiguste teostamine ja kohustuste täitmine Advokaat peab oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel advokatuuri suhtes käituma vastavalt seaduste ja teiste õigusaktide, sealhulgas advokatuuri organite õigusaktide ja otsuste ning kutse-eetika nõuetele. Advokaat peab teostama oma õigusi ja täitma oma kohustusi advokatuuri suhtes heas usus. § 21. Advokaadi õigused suhetes advokatuuriga (1) Advokaadil on õigus: 1) osaleda advokatuuri tegevuses; 2) osaleda tema küsimuse arutamisel advokatuuri organis; 3) olla ärakuulatud advokatuuri organis; 4) esitada ettepanekuid küsimuse võtmiseks advokatuuri organi koosoleku päevakorda; 5) saada advokatuurilt oma kutsetegevusega seonduvatele õigustele kaitset; 6) saada viivitamata advokatuuri organi õigusakti või otsuse koopia ja ühe kuu jooksul otsuse vastu võtnud organi, välja arvatud üldkogu, ametlik seisukoht advokatuuri õigusakti tõlgendamise või otsuse selgitamise küsimuses, kui advokaat taotleb tõlgendamist või selgitamist. [05.03.2009] (2) Advokaadil on õigus omada oma nime, advokatuuri sümboolika ja väikese riigivapi kujutisega pitsatit, mis registreeritakse vastavalt seadusele. Pitsati tüüpjäljendi kehtestab juhatus. [05.05.2005, 12.05.2006] § 22. Advokaadi kohustused suhetes advokatuuriga Advokaat on kohustatud juhatust viivitamata teavitama järgmistest asjaoludest: 1) nime muutumisest; 2) kontaktandmete muutumisest; 3) hariduse, akadeemilise kraadi, teadusliku kutse saamisest ja muutumisest; 4) tegutsemiskoha muutumisest; 5) tegutsemiskohast lahkumisest, kui äraolek kestab üle kahe kuu; 6) advokaadibüroo tegevuse lõpetamise seaduses sätestatud aluste ilmnemisest, kui advokaadibüroo pidaja ei ole sellest juhatust teavitanud; 7) muudest olulistest asjaoludest. [05.05.2005] § 23. Advokaadibüroo pidaja kohustused suhetes advokatuuriga Advokaadibüroo pidaja on kohustatud juhatust viivitamata teavitama järgmistest asjaoludest: 1) ärinime või advokaadibüroo nime muutmisest; 2) advokaadibüroo tegevuse alustamisest ja lõpetamisest, samuti seaduses sätestatud advokaadibüroo tegevuse lõpetamise aluste ilmnemisest; [05.05.2005] 3) advokaadibüroo kontaktandmete muutmisest; 4) kui advokaadibüroo pidaja ei tegutse füüsilisest isikust ettevõtjana, siis advokaadibüroo pidaja juhtimis- või kontrollorganite liikmete isikuandmete muutmisest; 5) kui advokaadibüroo pidaja tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana, siis advokaadibüroo pidamiseks seltsingulepingu sõlmimisest ja selle kehtivuse lõppemisest; 6) kutsekindlustuse lepingu sõlmimisest, esitades lepingu ärakirja viivitamata juhatusele; [05.05.2005] 7) muudest olulistest asjaoludest. 4. peatükk ÜLDKOGU § 24. Üldsätted (1) Üldkogu töövorm on koosolek. (2) Üldkogu juhatab üldkogu poolt valitud üks või mitu juhatajat. § 25. Üldkogu kokkukutsumine (1) Üldkogu kutsutakse kokku üldkogu kokkukutsumise teate väljastamisega advokaatidele. Üldkogu kokkukutsumise teade avaldatakse advokatuuri koduleheküljel, kui seadusest ei tulene teisiti. Üldkogu kokkukutsumise teate edastamise kõikidele ühes advokaadibüroos tegutsevatele advokaatidele võib teha ülesandeks advokaadibüroo pidajale. Üldkogu kokkukutsumise teate edastamine võib toimuda posti, faksi või e-posti teel. (2) Üldkogu kokkukutsumise teade peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) üldkogu toimumise aeg ja koht; 2) üldkogu päevakord; 3) muud üldkoguga seonduvad olulised asjaolud. § 26. Üldkogu kvoorum (1) Üldkogu on otsustusvõimeline, kui osa võtab üle poole hääleõiguslikest advokaatidest. (2) Kui üldkogul osaleb pool või alla poole hääleõiguslikest advokaatidest, kutsub juhatus üldkogu kokkutulemisest alates kahe nädala jooksul kokku uue üldkogu, kes on otsustusvõimeline, sõltumata osavõtjate arvust. (3) Kui üldkogu kokkukutsumisel on rikutud advokatuuriseaduse või kodukorra nõudeid, ei ole üldkogu õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui üldkogust võtab osa vähemalt kaks kolmandikku advokatuuri liikmetest. (4) Kiiret otsustamist vajavaid küsimusi, mida ei ole üldkogu kokku kutsumise teates märgitud, võib üldkogu otsustada, kui otsustamise poolt on vähemalt kaks kolmandikku üldkogul osalevatest hääleõiguslikest advokaatidest. § 27. Üldkogu protokoll (1) Advokatuuri üldkogu protokollib advokatuuri juhatuse poolt eelnevalt määratud üks või mitu hääleõiguslikku advokaati. (2) Üldkogu protokolli (edaspidi protokoll) kantakse järgmised andmed: 1) üldkogu toimumise aeg ja koht, samuti asjaolu, kas tegemist on korralise või erakorralise üldkoguga; 2) üldkogul osalevate advokaatide ja teiste kohalviibivate isikute nimed; 3) üldkogu juhataja ja protokollija nimed; 4) üldkogu päevakord; 5) päevakorrapunktide kohta ettekande teinud isikute nimed ja ettekande sisu lühikirjeldus, kui ettekande lühikokkuvõtet ei ole eelnevalt kirjalikult esitatud; 6) üldkogul esitatud küsimused ja sisulise arutelu kirjeldus; 7) üldkogul vastuvõetud otsused koos hääletustulemustega; 8) üldkogu otsuse suhtes eriarvamusele jäänud advokaadi eriarvamuse sisu juhul, kui advokaat soovib oma eriarvamuse protokolli kandmist; 9) olulist tähtsust omavad muud asjaolud. (3) Protokollile lisatakse üldkogu kokku kutsumise teade koos lisadega, üldkogule esitatud kirjalikud ettepanekud ja esitatud kirjalikud eriarvamused ning muud advokaatidele antud või kättesaadavaks tehtud kirjalikud materjalid. (4) Protokolli igale lehele kirjutavad alla üldkogu juhataja ja protokollija. § 28. Protokolli kättesaadavaks tegemine, kinnitamine ja säilitamine (1) Protokoll peab olema kättesaadav kohas, kus asub advokatuuri juhatus. (2) Protokolli koos lisadega säilitatakse tähtajatult. § 29. Üldkogu otsuste vastuvõtmine [05.05.2005] (1) Üldkogu otsuse vastuvõtmisel osaleb advokaat isiklikult. Advokaat ei saa volitada teisi isikuid ennast esindama või asendama otsuse vastuvõtmisel. (2) Igal hääleõiguslikul advokaadil on üks hääl. (3) Advokaat ei ole hääleõiguslik, kui tema liikmesus või kutsetegevus advokatuuris on juhatuse või aukohtu otsusega peatatud või tema huvid hääletamisel oleva küsimuse suhtes on vastuolus advokatuuri huvidega. Põhjendatud kahtluse korral teeb huvide konflikti esinemise enne hääletamise algust kindlaks üldkogu juhataja. § 30. Advokatuuri organi liikmete ja asendusliikmete valimine (1) Advokatuuri organid valitakse salajasel hääletamisel. Advokatuuri esimehe valimisel kohaldatakse advokatuuriseaduse § 8 lõikes 5 sätestatut. Advokatuuri teiste organite valimisel kohaldatakse advokatuuriseaduse § 8 lõikes 3 sätestatut. (2) Enne advokatuuri organi liikmete valimist määrab üldkogu advokatuuri juhatuse ning revisjonikomisjoni liikmete ja asendusliikmete arvu ning aukohtu advokaatidest asendusliikmete arvu. [05.05.2005] (3) Advokatuuri organitesse valitavaid kandidaate võib esitada iga advokatuuri liige. (4) Hääletada võib ainult selle kandidaadi suhtes, kes on andnud kandideerimiseks kirjaliku või suulise nõusoleku. Nõusolekust peab tulenema, kas kandidaat on nõus advokatuuri organi liikmeks või asendusliikmeks valimisega. (5) Valimiskomisjon kinnitab kandidatuuri, kui kandidaat on andnud nõusoleku kandideerimiseks ja ta vastab kandideerimiseks seadusega kehtestatud nõuetele. (6) Advokatuuri organite valimisel häälte võrdse jagunemise korral heidetakse liisku. Liisku heidetakse Eesti Vabariigi ühekroonise metallmündiga. Liisku heidab kõige vanem valimiskomisjoni liige. Enne liisu heitmist määrab liisu heitja kummalegi kandidaadile ühe mündi poole (kull ehk vapiga pool ja kiri ehk nominaalväärtusega pool). Enne liisu heitmist kinnitavad kandidaadid oma allkirjaga, et nad on määratud mündi pooltega nõus. Liisu heitja laseb seejärel mündil kukkuda püsti seistes sirgelt ettesirutatud käest põrandale. Münti ei tohi puutuda enne tema lõplikku seiskumist. Liisu heitja tuvastab, milline mündi külg on jäänud peale. Enne mündi puutumist peavad kõik valimiskomisjoni liikmed ja kandideerinud advokaadid saama münti vaadelda. Valituks loetakse kandidaat, kellele enne liisu heitmist määratud mündi pool on jäänud peale. Liisu heitmise protseduur ja tulemused kantakse üldkogu protokolli. (7) Kui advokatuuri organi liiget soovitakse ennetähtaegselt tagasi kutsuda, siis peab advokatuuri organi uue liikme valimise ettepanek sisaldama advokatuuri organist tagasikutsutava liikme nime. Organi uue liikme valimisega loetaks tagasi kutsutav organi liige tagasi kutsutuks. § 31. Salajane hääletamine ja hääletustulemuste kindlakstegemine (1) Salajaseks hääletamiseks ja hääletustulemuste kindlakstegemiseks valib üldkogu avalikul hääletamisel valimiskomisjoni. Valimiskomisjoni valitakse kuni seitse liiget ja kuni kolm asendusliiget. Asendusliikmete volitused tekivad igakordselt tähestikulises järjekorras, kui valimiskomisjoni liige kandideerib advokatuuri organisse. (2) Enne hääletamist valmistab valimiskomisjon igakordselt ette valimissedelid advokatuuri organi liikmete ja asendusliikmete valimise kohta. Valimiskomisjon teeb valimissedelid üldkogust osavõtjatele vabalt kättesaadavaks üldkogu toimumise kohas. (3) Valimissedeli päisesse kantakse advokatuuri organi nimi, kuhu liikmeid valitakse, valitavate liikmete liik (liige või asendusliige) ning selle alla veergu kandidaatide perekonnanimed ja eesnimed või kandidaatide numbrid, kui kandidaatide nimekiri on kuvatud ekraanile või muul viisil tehtud kõikidele advokaatidele kohapeal nähtavaks, kandidaatide esitamise järjekorras. [05.03.2009] (4) Advokatuuri organi valimisel teeb advokaat valimissedelile selle kandidaadi või nende kandidaatide nime või numbri järele punktiirile risti, kelle poolt ta hääletab. [05.03.2009] (5) Valimissedeli väljastamisel annab advokaat hääleõiguslike advokaatide nimekirjas oma nime järele allkirja. Advokaat laseb valimissedeli pitseeritud valimiskasti. Valimiskasti kontrollib ja pitseerib valimiskomisjon enne hääletamise algust. [05.03.2009] (6) Hääletamine loetakse lõppenuks, kui mõistliku aja jooksul on olnud kõikidel hääleõiguslikel advokaatidel võimalus hääletada. Hääletamise lõppenuks lugemise kuulutab välja valimiskomisjoni esindaja ja teatab ühtlasi tulemuste teatavakstegemise esialgse aja. (7) Pärast hääletamise lõppenuks lugemise väljakuulutamist avab valimiskomisjon valimiskasti, teeb kindlaks hääletamise tulemused ja kuulutab need avalikult välja. Valimiskomisjon loeb kokku, mitu korda on kandidaadi valimiseks valimissedelitele kandidaadi nime järel asuvale punktiirjoonele tehtud rist. (8) Kokkulugemisel arvestatakse ainult kehtivaid valimissedeleid. Valimiskomisjon tunnistab oma enamuse otsusega valimissedeli kehtetuks: 1) kui seda pole väljastanud valimiskomisjon; 2) kui sellel puudub enne valimissedeli valimiskasti laskmist löödav templi jäljend; 3) kui valimissedelil on antud hääli rohkema arvu kandidaatide poolt, kui on advokatuuri organi, advokatuuriseadusega või üldkogu otsusega kindlaks määratud üldkogu poolt valitavate liikmete arv; [05.05.2005] 4) kui valimissedelilt ei ilmne üheselt advokaadi tahe. (9) Häälte lugemine võib toimuda elektrooniliselt. Häälte elektroonilise lugemise korral ei kohaldata lõigete 2–5, 7 ja 8 punktide 1–2 sätteid. [05.05.2005] (10) Hääletamise käik ja tulemused kantakse valimiskomisjoni protokolli, mille igale lehele kirjutavad alla kõik valimiskomisjoni liikmed. Valimiskomisjoni esindaja loeb valimiskomisjoni protokolli üldkogule ette. Valimiskomisjoni protokoll on üldkogu koosoleku protokolli lisa. § 32. Üldkogu otsuse vormistamine ja jõustumine (1) Üldkogu otsusele kirjutavad alla üldkogu juhataja ja protokollija. (2) Üldkogu otsus jõustub selle vastuvõtmisel, kui otsuses ei ole sätestatud teist tähtaega. § 33. Otsuse avaldamine (1) Kõik üldkogu otsused avaldatakse advokatuuri koduleheküljel. (2) Kantsler väljastab õigustatud huvi omavatele isikutele advokatuuri üldkogu otsuse tõestamata koopia tasu eest, mis katab koopia valmistamise kulud. [05.05.2005] (3) [kehtetu 05.05.2005] 5. peatükk ESIMEES, JUHATUS, KANTSLER § 34. Advokatuuri esimees (1) Advokatuuri esimees (edaspidi esimees) esindab advokatuuri kõigis õigustoimingutes ning korraldab juhatuse tööd ja juhatab juhatuse istungeid. Advokatuuri esimees on juhatuse liige. (2) Lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmiseks esimees: 1) sõlmib advokatuuri nimel lepinguid ja teeb advokatuuri nimel tehinguid vastavalt seadusele ja kodukorrale; 2) esindab advokatuuri kui tööandjat; 3) annab käskkirju, mis on advokatuuri liikmetele täitmiseks kohustuslikud; 4) kehtestab advokatuuri asjaajamiseeskirjad; 5) tagab üldkogu ja juhatuse otsuste täitmise; 6) tagab advokatuuri haldustegevuse kaasaegse ja otstarbeka korralduse. § 35. Advokatuuri aseesimees (1) Esimehe äraolekul täidab tema ülesandeid aseesimees. (2) Aseesimehe valib juhatus oma liikmete seast. § 36. Juhatus (1) Juhatuse liikmete arvu määrab ja juhatuse liikmed valib üldkogu. (2) Juhatus on aruandekohustuslik üldkogu ja revisjonikomisjoni ees. § 37. Juhatuse liikme asendamine (1) Juhatuse liiget asendab asendusliige. (2) Asendusliikme volitused juhatuse liikmena tekivad esimehe käskkirjas sätestatud ajal. (3) Esimees määrab käskkirjaga asendusliikmete hulgast juhatuse liikme asendaja, kui: 1) juhatuse liige ei saa täita juhatuse liikme kohuseid; 2) mitmel juhatuse liikmel esineb hääletamisel samaaegselt huvide konflikt, mille tõttu ei ole juhatuse istung otsustusvõimeline; [05.05.2005] 3) juhatuse liige on esitanud esimehele avalduse enda asemele asendusliikme määramiseks koos kaalukate põhjendustega; 4) juhatuse liige on ennetähtaegselt tagasi kutsutud või muudel põhjustel juhatusest välja langenud. (4) Advokatuuri esimees võib määrata juhatuse asendusliikme juhatuse liikmeks tähtajaga kuni kolm kuud. Asendusliikme volitused juhatuse liikmena lõpevad tähtaja möödumisel või asendamise lõpetamiseks esimehe poolt antud käskkirjas sätestatud tähtajal. Juhatuse liikme ennetähtaegselt tagasikutsumisel või muudel põhjustel juhatusest välja langemisel võib advokatuuri esimees määrata juhatuse asendusliikme juhatuse liikmeks kuni uue juhatuse valimiseni. § 38. Juhatuse istung (1) Juhatuse töövorm on istung. (2) Juhatuse istungid on korralised ja erakorralised. Korralised istungid toimuvad vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord kuus. Korraliste istungite toimumise kuupäevad järgneval poolaastal kinnitab juhatus iga aasta 30. juuniks ja 31. detsembriks. (3) Juhatuse korralised istungid toimuvad advokatuuri asukohas, kui esimees ei ole teatanud juhatuse liikmetele teist istungi toimumise kohta Eesti Vabariigis. (4) Juhatuse erakorralise istungi kokkukutsumist võivad nõuda esimees või vähemalt kolm juhatuse liiget. Juhatuse erakorralise istungi toimumise teate edastab esimees juhatuse liikmetele vähemalt kolm päeva enne istungi toimumist. (5) Küsimuse istungi päevakorda võtmise otsustab esimees. Kui küsimuse päevakorda võtmise ettepaneku on esitanud juhatuse liige või vähemalt üks viiendik advokatuuri liikmetest, siis on esimees kohustatud võtma küsimuse istungi päevakorda. (6) Vähemalt kaks tööpäeva enne juhatuse istungi toimumist teeb advokatuuri kantsler juhatuse liikmetele istungi materjalid kantselei vahendusel kättesaadavaks advokatuuri kodulehel. [05.03.2009] (7) Juhatuse istungid on advokatuuri liikmetele avalikud. Juhatus võib istungi või selle osa kuulutada kinniseks. (8) Juhatuse liikmete osavõtt juhatuse istungitest on kohustuslik. § 39. Juhatuse istungi läbiviimine (1) Juhatuse istung on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole juhatuse liikmetest. (2) Kui juhatuse istungi läbiviimiseks puudub vajalik kvoorum, otsustab esimees vajadusel erakorralise istungi kokkukutsumise. Sellisel juhul kokkukutsutud juhatuse istung on otsustusvõimeline sõltumata kohal olevate juhatuse liikmete arvust. (3) Juhatus võtab otsuseid vastu istungil avaliku hääletamise teel kohalolijate häälte enamusega. Kas või ühe juhatuse liikme nõudel on hääletamine salajane. (4) Juhatuse istungi protokollib juhatuse istungi juhataja poolt määratud protokollija. Protokollile kirjutavad alla juhatuse istungi juhataja ja protokollija. Protokolli kantakse järgmised andmed: 1) istungi toimumise aeg ja koht, samuti asjaolu, kas tegemist on korralise või erakorralise istungiga; 2) istungil osalevate juhatuse liikmete ja teiste kohalviibivate isikute nimed; 3) istungi juhataja ja protokollija nimed; 4) istungi päevakord; 5) päevakorrapunktide kohta ettekande teinud isikute nimed ja ettekande sisu lühikirjeldus; 6) istungil arutusel olnud küsimuste sisuline kirjeldus; [05.03.2009] 7) istungil vastuvõetud otsused (ilma hääletustulemusteta); [05.03.2009] 8) istungi otsuse suhtes eriarvamusele jäänud juhatuse liikme eriarvamuse sisu juhul, kui juhatuse liige soovib oma eriarvamuse protokolli kandmist; 9) olulist tähtsust omavad muud asjaolud. § 40. Juhatuse otsuse vaidlustamine (1) Juhatuse otsuse peale võib huvitatud isik esitada kaebuse üldkogule. Kaebus üldkogule esitatakse juhatuse kaudu. (2) Juhatus on kohustatud kaebuse läbi vaatama. Juhatusel on õigus vaidlustatud otsus ise muuta või tühistada. Muutmise või tühistamise korral loetakse kaebus rahuldatuks ning juhatus ei edasta seda kaebust üldkogule. (3) Kui juhatus ei muuda ega tühista oma otsust vastavalt kaebusele, siis esitab juhatus kaebuse koos omapoolse seletusega üldkogule. Kantsler edastab juhatuse seletuse ärakirja viivitamata kaebuse esitanud isikule. (4) Juhatus on kohustatud kutsuma kokku erakorralise üldkogu, kui kaebuse juhatuse tegevuse või otsuse peale on esitanud üks viiendik advokatuuri liikmetest ja üldkogu ei ole veel kokku kutsutud. (5) Üldkogu ees kannab kaebuse sisu ette kaebuse esitaja, tema puudumisel üldkogu juhataja. Juhatuse seletuse kannab ette juhatuse poolt määratud juhatuse liige. § 41. Kantsler (1) Juhatus nimetab viieks aastaks ametisse kantsleri, kellega esimees sõlmib advokatuuri nimel töölepingu. [05.05.2005] (2) Kantsler: 1) korraldab advokatuuri asjaajamist; 2) juhib advokatuuri kantselei tööd; 3) edastab advokatuuri organite teateid ja otsuseid; [05.05.2005] 4) korraldab seaduses ette nähtud juhtudel advokatuuri organite otsuste avaldamise «Ametlikes Teadaannetes»; [05.05.2005] 5) osaleb juhatuse istungil hääleõiguseta; 6) kirjutab advokatuuri eest ja nimel alla dokumentidele ja kirjadele, kui seadusega, käesoleva kodukorra või advokatuuri organite otsusega ei ole allakirjutamine antud teiste isikute pädevusse; 7) täidab muid juhatuse poolt antud või kodukorras sätestatud ülesandeid. 6. peatükk REVISJONIKOMISJON § 42. Revisjonikomisjon (1) Revisjonikomisjoni liikmete ja asendusliikmete arvu määrab ja revisjonikomisjoni liikmed ning asendusliikmed valib üldkogu. Revisjonikomisjon on vähemalt kolmeliikmeline. [05.05.2005] (2) Revisjonikomisjoni tööd korraldab ja istungeid juhatab revisjonikomisjoni esimees. (3) Revisjonikomisjoni liiget asendab asendusliige. (4) Asendusliikme volitused revisjonikomisjoni liikmena tekivad advokatuuri esimehe käskkirjas sätestatud ajal. Iga revisjonikomisjoni liige võib teha advokatuuri esimehele ettepaneku revisjonikomisjoni liikme asendaja määramiseks. (5) Advokatuuri esimees määrab käskkirjaga asendusliikmete hulgast revisjonikomisjoni liikme asendaja, kui: 1) revisjonikomisjoni liige ei saa täita revisjonikomisjoni liikme kohuseid; 2) revisjonikomisjoni liikmel esineb hääletamisel huvide konflikt; 3) revisjonikomisjoni liige on esitanud advokatuuri esimehele avalduse enda asemele asendusliikme määramiseks koos kaalukate põhjendustega; [05.05.2005] 4) revisjonikomisjoni liige on ennetähtaegselt tagasi kutsutud või muudel põhjustel revisjonikomisjonist välja langenud. [05.05.2005] (6) Advokatuuri esimees võib määrata revisjonikomisjoni asendusliikme revisjonikomisjoni liikmeks tähtajaga kuni kolm kuud. Asendusliikme volitused revisjonikomisjoni liikmena lõpevad tähtaja möödumisel või asendamise lõpetamiseks esimehe poolt antud käskkirjas sätestatud tähtajal. Revisjonikomisjoni liikme ennetähtaegselt tagasikutsumisel või muudel põhjustel revisjonikomisjonist välja langemisel võib advokatuuri esimees määrata revisjonikomisjoni asendusliikme revisjonikomisjoni liikmeks kuni uue revisjonikomisjoni valimiseni. (7) Revisjonikomisjon on aruandekohustuslik üldkogu ees. (8) Revisjonikomisjonil on õigus nõuda juhatuselt advokatuuri majandustegevuse või advokatuuri majandustegevuse aastaaruande kontrollimiseks audiitori nimetamist või muude ekspertide kaasamist. § 43. Revisjonikomisjoni töökorraldus (1) Revisjonikomisjoni töövorm on istung. (2) Revisjonikomisjoni istungid toimuvad vastavalt vajadusele, kuid vähemalt neli korda aastas. (3) Revisjonikomisjoni istungid toimuvad advokatuuri juhatuse asukohas, kui revisjonikomisjoni esimees ei ole teatanud revisjonikomisjoni liikmetele teist istungi toimumise kohta Eesti Vabariigis. (4) Revisjonikomisjoni kutsub kokku revisjonikomisjoni esimees omal algatusel või revisjonikomisjoni teiste liikmete, advokatuuri esimehe või juhatuse nõudel. (5) Vähemalt viis päeva enne revisjonikomisjoni istungi toimumist edastab revisjonikomisjoni esimees revisjonikomisjoni liikmetele revisjonikomisjoni istungi päevakorra. Päevakorra võib edastada posti, faksi või e-posti teel. [05.03.2009] (6) Küsimuse istungi päevakorda võtmise otsustab revisjonikomisjoni esimees. Kui küsimuse päevakorda võtmise ettepaneku on esitanud revisjonikomisjoni liige või esimees või juhatus või vähemalt kümme advokaati, siis on revisjonikomisjoni esimees kohustatud võtma küsimuse istungi päevakorda. § 44. Revisjonikomisjoni istungi läbiviimine (1) Revisjonikomisjon on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa kõik revisjonikomisjoni liikmed. (2) Kui revisjonikomisjoni istungi läbiviimiseks puudub vajalik kvoorum, otsustab revisjonikomisjoni esimees vajadusel erakorralise istungi kokkukutsumise. Sellisel juhul kokkukutsutud revisjonikomisjoni istung on otsustusvõimeline, sõltumata revisjonikomisjoni istungist osavõtjate arvust. (3) Revisjonikomisjon võtab otsuseid vastu koosolekul avaliku hääletamise teel kohalolijate häälte enamusega. (4) Revisjonikomisjoni istung on kinnine. Revisjonikomisjoni istungil võivad viibida revisjonikomisjoni poolt kutsutud isikud. (5) Revisjonikomisjoni istungi protokollib istungi juhataja poolt määratud protokollija. Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. Protokolli kantakse järgmised andmed: 1) istungi toimumise aeg ja koht, samuti asjaolu, kas tegemist on korralise või erakorralise istungiga; 2) istungil osalevate revisjonikomisjoni liikmete ja teiste kohalviibivate isikute nimed; 3) istungi juhataja ja protokollija nimed; 4) istungi päevakord; 5) päevakorrapunktide kohta ettekande teinud isikute nimed ja ettekande sisu lühikirjeldus; 6) istungil esitatud küsimused ja sisulise arutelu kirjeldus; 7) istungil vastuvõetud otsused koos nimeliste hääletustulemustega; 8) istungi otsuse suhtes eriarvamusele jäänud revisjonikomisjoni liikme eriarvamuse sisu juhul, kui revisjonikomisjoni liige soovib oma eriarvamuse protokolli kandmist; 9) olulist tähtsust omavad muud asjaolud. 7. peatükk AUKOHUS JA AUKOHTUMENETLUSE KORD § 45. Aukohtu pädevus Aukohus: 1) arutab advokaatide distsiplinaarsüüteoasju; 2) lahendab lepitusmenetluse korras kliendi poolt vaidlustatud advokaaditasu või õigusteenuskulu nõude põhjendatusega seotud küsimusi ning advokaatide vahel kutsetegevusest tulenevaid vaidlusi; 3) arutab muid seadusega aukohtu pädevusse antud asju. [05.05.2005] § 46. Aukohtu moodustamine (1) Aukohus moodustatakse seitsmeliikmelisena neljaks aastaks. Aukohtusse kuulub neli advokatuuri üldkogu valitud vandeadvokaati, kaks kohtunike täiskogu valitud kohtunikku ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonna nõukogu määratud õigusteadlane. (2) Aukohtu liige ei või kuuluda juhatusse, kutsesobivuskomisjoni ega revisjonikomisjoni. Aukohtusse tohib valida vandeadvokaadi, kes on töötanud vandeadvokaadina vähemalt kümme aastat. (3) Aukohtu tööd korraldab aukohtu esimees, kelle aukohtu liikmed valivad aukohtu vandeadvokaatidest liikmete seast. (4) Aukohtu vandeadvokaadist liiget asendab asendusliige. Asendusliige peab vastama § 46 lõikes 2 sätestatud nõuetele. Asendusliikmete arvu määrab ning asendusliikmed valib üldkogu. (5) Asendusliikme volitused aukohtu liikmena tekivad aukohtu esimehe käskkirjas sätestatud ajal. Iga aukohtu liige võib teha aukohtu esimehele ettepaneku aukohtu liikme asendaja määramiseks. (6) Aukohtu esimees määrab käskkirjaga asendusliikmete hulgast aukohtu vandeadvokaadist liikme asendaja, kui: 1) aukohtu vandeadvokaadist liige ei saa täita aukohtu liikme kohuseid; 2) aukohtu vandeadvokaadist liikmel esineb asja arutamisel ja/või otsustamisel huvide konflikt ning teisi aukohtu liikmeid ei ole võimalik määrata kohtukoosseisu; 3) aukohtu vandeadvokaadist liige on esitanud aukohtu esimehele avalduse enda asemele asendusliikme määramiseks koos kaalukate põhjendustega; 4) aukohtu vandeadvokaadist liige on ennetähtaegselt tagasi kutsutud või muudel põhjustel aukohtust välja langenud. (7) Aukohtu esimees võib määrata aukohtu vandeadvokaadist asendusliikme aukohtu liikmeks konkreetse lepitusmenetluse või distsiplinaarsüüteo aukohtumenetluse ajaks. Aukohtu esimees võib asendusliikme volitused oma käskkirjaga lõpetada enne konkreetse lepitusmenetluse või distsiplinaarsüüteo aukohtumenetluse lõppemist. Aukohtu vandeadvokaadist liikme ennetähtaegselt tagasikutsumisel või muudel põhjustel aukohtust välja langemisel võib aukohtu esimees määrata aukohtu vandeadvokaadist asendusliikme aukohtu liikmeks kuni aukohtu vandeadvokaatidest liikmete uue valimiseni. (8) Aukohtu kohtunike koosolekud toimuvad advokatuuri asukohas, kui aukohtu esimees ei ole teatanud aukohtu liikmetele teist koosoleku toimumise kohta Eesti Vabariigis. Aukohtu kohtunike koosolekutel arutatakse aukohtu tegevusega seotud korralduslikke ja muid üldist huvi pakkuvaid küsimusi. Vähemalt viis päeva enne aukohtu kohtunike koosolekut edastab aukohtu esimees kantsleri kaudu aukohtu liikmetele koosoleku päevakorra ja arutamisele tulevate küsimuste materjalide koopiad. Päevakorra võib edastada posti, faksi või e-posti teel. [05.05.2005] § 47. Aukohtumenetluse algatamine (1) Aukohtumenetluse algatamiseks võib aukohtu või juhatuse poole pöörduda huvitatud isik. Taotlus aukohtumenetluse algatamiseks tuleb esitada kuue kuu jooksul, arvates päevast, mil kaebuse esitaja sai teada või oleks pidanud teada saama taotluse aluseks olevatest asjaoludest. (2) Aukohus algatab aukohtumenetluse huvitatud isiku, enda või advokatuuri organi algatusel, kui advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused. (3) Aukohtumenetluse algatamise otsustab aukohus oma määrusega kahe kuu jooksul, alates päevast, mil ta saab teada distsiplinaarsüüteo tunnustest. [05.05.2005] § 48. Aukohtu kohtukoosseis (1) Aukohus arutab asja vähemalt kolmeliikmelises koosseisus (edaspidi kohtukoosseis). Aukohtu kohtukoosseisu, sealhulgas kohtu eesistuja asja arutamiseks (edaspidi eesistuja) määrab aukohtu esimees. (2) Asja arutab algusest lõpuni sama kohtukoosseis. Kui asja läbivaatamisel aukohtu kohtukoosseis muutub, arutatakse asja algusest peale, kui advokaat, kelle suhtes aukohtumenetlus on algatatud, seda taotleb või aukohus seda vajalikuks peab. Kui eelmine kohtukoosseis on ära kuulanud tunnistaja ütluse, ei pea uus kohtukoosseis seda toimingut kordama, sel juhul avaldab aukohus istungil tunnistaja ütlused. (3) Kui juhatus jätab aukohtu otsuse isiku advokatuurist väljaheitmiseks kinnitamata, võib aukohus distsiplinaarsüüteoasja uuesti läbi vaadata ka samas kohtukoosseisus. [05.05.2005] § 49. Aukohtu istungi ettevalmistamine (1) Aukohtu istungi toimumise aja ja koha Eesti Vabariigis määrab eesistuja. (2) Eesistuja määrab aukohtu kohtukoosseisu liikme, kes valmistab asja arutamiseks ette. Asja arutamist ettevalmistav aukohtu liige teeb eesistujale ettepaneku advokaatide ja teiste asjakohaste isikute kutsumiseks aukohtu istungile ja täiendavate materjalide väljanõudmiseks. Eesistuja kutsub aukohtu istungile välja advokaadid ja teised asjakohased isikud ning nõuab välja täiendavad materjalid. [05.05.2005] § 50. Aukohtu istungile kutsumine (1) Aukohtu istungile väljakutsutavatele isikutele saadetakse kutsed kas tähitud postiga või antakse üle allkirja vastu. (2) Kutsed aukohtu istungile saadetakse selliselt, et väljakutsutaval isikul jääks piisavalt aega asja ettevalmistamiseks ja õigeaegselt istungile ilmumiseks. (3) Kutse aukohtu istungile saadetakse advokaadi nimele advokaadibüroosse, mille kaudu advokaat õigusteenust osutab. Kui advokaat on katkestanud tegutsemise advokaadibüroos või tema tegutsemiskoha kohta andmed puuduvad, saadetakse kutse advokaadi poolt § 22 punkti 2 kohaselt teatatud aadressil. Käesolevas sättes kirjeldatud asukohta kutse saatmisel loetakse kutse advokaadi poolt kättesaaduks kahe tööpäeva möödumisel kutse postiasutusele edastamisest. (4) Advokaadile aukohtu istungi kutse kätteandmise võib teha ülesandeks advokaadibüroo pidajale või advokaadi juhendajale või patroonile. Advokaadibüroo pidaja, advokaadi juhendaja või patroon väljastab aukohtule advokaadi allkirjaga teate kutse kättesaamise fakti ja aja kohta. (5) Kutses aukohtu istungile märgitakse isiku nimi, keda istungile kutsutakse, aukohtu istungi toimumise aeg ja koht, mis asjas ja kellena isik välja kutsutakse. Advokaadile, kelle suhtes aukohtumenetlus on algatatud, saadetavas kutses teavitatakse, et ta on kohustatud aukohtu istungile ilmuma ning et mõjuva põhjuseta aukohtu istungile ilmumata jätmine ei takista asja arutamist. (6) Kutse aukohtu istungile loetakse advokaadile kätteantuks ka siis, kui see on allkirja vastu kätte antud advokaadiga kooselavale täiskasvanud perekonnaliikmele. (7) Isikule, kes ei ole advokaat, saadetakse kutse aukohtu istungile postiga elukoha aadressil. [05.05.2005] § 51. Asja arutamine aukohtus (1) Aukohtumenetluse keel on eesti keel. (2) Aukohtu istungi avab aukohtu eesistuja. Protokollija määratakse ja tehakse teatavaks eesistuja poolt. Istungi avamisele järgnevalt eemaldatakse aukohtu istungi ruumist kõik asja arutamisega seoses väljakutsutud isikud, välja arvatud advokaat, kelle suhtes aukohtumenetlus on algatatud. Muud isikud võivad istungil osaleda aukohtu loal. Advokaadil, kelle suhtes aukohtumenetlus on algatatud, aukohtu istungile kutsutud teistel isikutel ja aukohtu loal istungil osalevatel muudel isikutel ei ole õigust aukohtu istungi salvestamiseks, välja arvatud juhud, kui seda peab vajalikuks aukohus ning see seisukoht on protokollitud. (3) Avades aukohtu istungi, teatab eesistuja advokaadile, kelle suhtes aukohtumenetlus on algatatud, aukohtu kohtukoosseisu ja teavitab §-s 511 sätestatud õigustest ja kohustustest. Taandused ja taotlused lahendab aukohus määrusega. (4) Asja arutamise ettevalmistanud aukohtu liige avaldab kokkuvõtte asja tehioludest ja asja materjalide juures olevatest dokumentidest. (5) Aukohus ei ole distsiplinaarsüüteoasja läbivaatamisel seotud aukohtumenetluse algatamisel teadaolevate andmetega ega algatamise taotluse piiridega. Aukohtul on õigus koguda tõendeid oma algatusel või advokaadi või huvitatud isiku taotlusel ja aukohtu nõudel on advokaat kohustatud esitama aukohtule tema käsutuses olevad tõendid. (6) Kuulanud ära advokaadi, kelle suhtes aukohtumenetlus on algatatud, ning istungile väljakutsutud isikud ja avaldanud asjas tähtsust omavad materjalid, otsustab aukohus, kas võib lõpetada asja sisulise arutamise. (7) Kui aukohus peab vajalikuks täiendavate asjaolude väljaselgitamist või täiendavate tõendite kogumist, määrab ta asja arutamiseks uue istungi aja ja koha. (8) Distsiplinaarsüüteoasja arutatakse advokaadi osavõtul, kelle suhtes aukohtumenetlus on algatatud. Kui advokaat ei saa mõjuval põhjusel aukohtu istungist osa võtta, peab ta mitteilmumisest ning selle põhjustest hiljemalt aukohtu istungi toimumise ajaks aukohtule teatama. Kui advokaat jätab mõjuva põhjuseta aukohtu istungile ilmumata, võib aukohus arutada asja advokaadi osavõtuta. Kohus võib aukohtumenetluse taastada, kui ilmumata jätnud advokaat kümne päeva jooksul arvates aukohtu istungist taotleb aukohtult menetluse taastamist ning esitab istungilt puudumise mõjuvat põhjust kinnitavad tõendid. Aukohus lahendab menetluse taastamise määrusega. Juhul kui aukohus on distsiplinaarsüüteoasjas otsuse vastu võtnud, siis menetluse taastamise korral loetakse, et aukohtu otsus ei ole jõustunud. Taastatud menetlus jätkub aukohtus sealt, kus menetlus pooleli jäi. (9) Kui aukohus otsustab, et asja sisulise arutamise võib lõpetada, teatab ta aukohtu otsuse avaldamise aja. (10) Aukohtu istungi käiku protokollib aukohtu esimehe poolt määratud isik. Aukohtuistung helisalvestatakse, kui aukohus nii otsustab. Aukohtu kohtuistungi protokoll peab kajastama asja arutamise käiku ja asja lahendamise seisukohast olulist. Advokaadil, kelle suhtes aukohtumenetlus on algatatud, on õigus nõuda selliste asjaolude protokollimist, mida ta oluliseks peab. Protokollile kirjutavad alla eesistuja ja protokolli koostaja. (11) Aukohus teeb otsuse kuue kuu jooksul aukohtumenetluse algatamisest arvates. Selle tähtaja hulka ei arvestata aega, mil aukohtumenetlus oli peatunud. Aukohtumenetlus peatub ajaks, mil distsiplinaarsüüteoasja ei ole võimalik arutada asjaolude tõttu, mis olenevad advokaadist, kelle suhtes aukohtumenetlus on algatatud. (12) Kutsetegevuse peatamist aukohtumenetluse ajaks (kodukorra § 16) ei käsitata distsiplinaarkaristusena. [05.05.2005] § 511. Advokaadi õigused ja kohustused (1) Advokaadil, kelle suhtes aukohtumenetlus on algatatud, on õigus tutvuda kõigi asja materjalidega, anda aukohtule suulisi või kirjalikke seletusi, esitada vastuväiteid, põhjendusi ja kaalutlusi kõigi aukohtumenetluses tõusetunud küsimuste kohta, esitada taandust aukohtu liikme või protokollija vastu, kui asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses, esitada taotlusi ja tõendeid ning võtta osa tõendite vaatlusest ja uurimisest, esitada istungile kutsutud isikutele küsimusi, saada aukohtu lahendi ja protokolli ärakiri ning kuulata aukohtu istungi helisalvestust, kui istungit on helisalvestatud. (2) Advokaat, kelle suhtes aukohtumenetlus on algatatud, on kohustatud ilmuma aukohtu istungile. [05.05.2005] § 512. Aukohtumenetluse lõpetamine (1) Aukohus lõpetab oma määrusega menetluse, kui advokaat, kelle suhtes aukohtumenetlus on algatatud, sureb. (11) Aukohus lõpetab oma määrusega distsiplinaarasja menetluse, kui distsiplinaarkaristuse määramise tähtaeg (AdvS § 19 lg 5) on möödunud. Aukohus võib viia läbi menetluse kutse-eetilise hinnangu andmiseks advokaadi tegevuse suhtes ka pärast distsiplinaarkaristuse määramiseks ette nähtud tähtaja möödumist. [12.06.2006] (2) Aukohus võib oma määrusega menetluse lõpetada, kui: 1) aukohtumenetluse algatamise taotluse esitanud isik oma taotlusest loobub; 2) aukohus kinnitab aukohtumenetluse algatamise taotluse esitanud isiku ja advokaadi, kelle suhtes aukohtumenetlus on algatatud, vahelise kokkuleppe. (3) Menetluse lõpetamise korral ei saa isik samas distsiplinaarsüüteo asjas uuesti aukohtu poole pöörduda. [05.05.2005] § 513. Aukohtu otsus (1) Aukohtu otsus on lahend, millega aukohus asja sisuliselt otsustab. (2) Aukohus võtab otsuse vastu asja arutamisel osalenud liikmete häälteenamusega. Kui aukohtu liikmete hääled jagunevad võrdselt, otsustab eesistuja hääl. Vähemusse jäänud aukohtu liige võib esitada aukohtu otsusele eriarvamuse. Sel juhul märgitakse aukohtu otsuse lõpus, kes aukohtu liikmetest jäi eriarvamusele. Eriarvamuse lühike sisu märgitakse pärast allkirju ja sellele kirjutab alla eriarvamusele jäänud aukohtu liige. (3) Aukohtu otsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Otsuse sissejuhatavas osas märgitakse otsuse tegemise aeg, viimase aukohtu istungi aeg, otsuse teinud aukohtu liikmete nimed ning advokaadi nimi, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus on algatatud. Otsuse kirjeldavas osas märgitakse põhilist sisu esile tuues distsiplinaarsüüteo tunnused, mille alusel aukohtumenetlus läbi viidi, nende kohta esitatud väited, vastuväited ning esitatud tõendid. Otsuse põhjendavas osas märgitakse põhjendused, millele otsus faktiliselt ja õiguslikult tugineb. Otsuse resolutiivosas märgitakse selgelt ja ühemõtteliselt distsiplinaarsüüteoasjale antud lahendus. Kui aukohus tuvastab advokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo puudumise, võib aukohtu otsuse põhjendava osa esitada kokkuvõtlikult. (4) Aukohtu otsus vormistatakse kirjalikult ja sellele kirjutavad alla kõik asja otsustamisel osalenud aukohtu liikmed. (5) Aukohus avaldab oma otsuse istungil. Kohus võib istungil avaldada ainult otsuse resolutiivosa, avaldades motiveeritud otsuse kahe nädala jooksul alates kohtuistungi lõppemisest. [05.03.2009] (6) Aukohtu otsus jõustub motiveeritud otsuse avaldamisest. Otsus isiku advokatuurist väljaheitmise kohta jõustub, kui selle kinnitab juhatus. Aukohtu otsus, millega võetakse isikult õigus tegutseda Eestis välisriigi advokaadina, jõustub, kui selle kinnitab juhatus. (7) Kui juhatus aukohtu otsust isiku advokatuurist väljaheitmiseks ei kinnita, peab ta seda põhjendama. Sel juhul vaatab aukohus distsiplinaarsüüteoasja uuesti läbi. Aukohtu teistkordne otsus jõustub motiveeritud otsuse avaldamisest. (8) Aukohtu jõustunud otsusele võib esitada kaebuse halduskohtule. Juhatuse otsuse peale, millega kinnitati aukohtu otsus advokaadi advokatuurist väljaheitmiseks, on advokaadil õigus esitada kaebus enne kohtusse pöördumist otsuse tegemisele järgnevale esimesele üldkogule advokatuuriseaduses ja advokatuuri kodukorras sätestatud korras. (9) Aukohus võib omal algatusel või advokaadi, kelle suhtes aukohtumenetlus on algatatud, avalduse alusel oma määrusega parandada otsuses kirja- ja arvutusvead ja muud ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Enne otsuse parandamist võib kohus läbi viia aukohtu istungi. Vigade parandamise määrusele võib esitada kaebuse. [12.05.2006] (10) Kui ühte aukohtumenetlusse on ühendatud mitu distsiplinaarsüüteo tunnustega asja, võib aukohus teha neist igaühe suhtes eraldi otsuse. [05.05.2005] § 514. Aukohtu määrus (1) Aukohtu määrus on kohtulahend, millega aukohus asja sisuliselt ei otsusta. (2) Aukohus teeb määruse asja arutamisel osalenud liikmete häälteenamusega. Kui aukohtu liikmete hääled jagunevad võrdselt, otsustab eesistuja hääl. (3) Aukohtu määrus tehakse suuliselt või kirjalikult. Suuline määrus tehakse kohe teatavaks ja kantakse aukohtu istungi protokolli. (4) [kehtetu 13.03.2007] § 515. Distsiplinaarvastutus (1) Advokaadi tegevust sätestavate õigusaktide või kutse-eetika nõuete eiramise eest võib aukohus määrata distsiplinaarkaristuse. (2) Distsiplinaarkaristused on: 1) noomitus; 2) rahatrahv advokatuuri kasuks kuni advokaadi kuue kuu töötasu ulatuses; 3) kutsetegevuse peatamine kuni üheks aastaks; 4) advokatuurist väljaheitmine. (3) Välisriigi advokaadile võib aukohus määrata lõike 2 punktis 2 nimetatud karistuse või võtta talt õiguse tegutseda Eestis välisriigi advokaadina. (4) Karistust määrates arvestab aukohus menetletava asja olemust ja advokaadi isikuomadusi. (5) Ühe distsiplinaarsüüteo eest võib määrata vaid ühe distsiplinaarkaristuse. Distsiplinaarkaristust määrates ei arvestata sama teo eest määratud kriminaalkaristust. (6) Distsiplinaarkaristust ei või määrata, kui distsiplinaarsüüteo toimepanemisest on möödunud üle kahe aasta. Selle tähtaja hulka ei arvata aega, mil aukohtumenetlus oli peatunud. [05.05.2005] § 516. Lepitusmenetlus (1) Lepitusmenetlus on aukohtu poolt läbiviidav menetlus, mille eesmärgiks on vaidlevate poolte lepitamine. (2) Lepitusmenetluse algatamiseks võib klient, kes soovib vaidlustada advokaaditasu või õigusteenuskulu nõude põhjendatuse, või advokaat, kes soovib advokaatide kutsetegevusest tuleneva vaidluse lahendamist, esitada vastava taotluse aukohtule või juhatusele. (3) Aukohus otsustab lepitusmenetluse algatamise kahe kuu jooksul lõikes 2 sätestatud taotluse saamisest. (4) Aukohus viib lepitusmenetluse õiglase diskretsiooni kohaselt läbi lihtsustatud korras, tagades põhiõiguste järgimise ning kuulates vaidleva poole tema taotlusel ära. Lepitusmenetluse läbiviimisel ei pea järgima kodukorra § 47, § 48 lg 2 ja 3, § 49, § 50, § 51, § 511, § 513, § 514 ja § 515 nõudeid. (5) Lepitusmenetluse asjas vastuvõetud aukohtu seisukoht on soovitusliku iseloomuga ning selle peale kaevata ei saa. (6) Kui lepitusmenetluse käigus ilmnevad advokaadi teos distsiplinaarsüüteo tunnused, algatab aukohus distsiplinaarmenetluse, mille suhtes kohaldatakse distsiplinaarmenetlust reguleerivaid aukohtumenetluse sätteid. [05.05.2005] 8. peatükk KUTSESOBIVUSKOMISJON JA ADVOKAADIEKSAMITE KORRALDUS § 52. Kutsesobivuskomisjon (1) Kutsesobivuskomisjon eksamineerib advokatuuri astuda soovijaid ja advokaadikutse taotlejaid, viib läbi sobivustesti välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni kohta ning hindab perioodiliselt või juhatuse ülesandel advokaatide kutsesobivust. [05.05.2005] (2) Kutsesobivuskomisjon moodustatakse seaduses sätestatud korras. [05.05.2005] (3) Hiljemalt üks kuu enne kutsesobivuskomisjoni koosseisu volituste tähtaja lõppu nimetab advokatuuri juhatus kutsesobivuskomisjoni uude koosseisu kuus vandeadvokaati ning teeb kohtunike täiskogule ettepaneku valida kutsesobivuskomisjoni koosseisu kaks kohtunikku, justiitsministrile ettepaneku määrata kutsesobivuskomisjoni koosseisu Justiitsministeeriumi esindaja, prokuröride üldkogule ettepaneku valida kutsesobivuskomisjoni koosseisu riigiprokurör ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonna nõukogule ettepaneku määrata kutsesobivuskomisjoni koosseisu õigusteadlane. [05.05.2005] § 53. Kutsesobivuskomisjoni töökord (1) Kutsesobivuskomisjoni töövorm on istung. Advokaadieksameid võetakse vastu kutsesobivuskomisjoni istungil, kui käesolevas kodukorras ei ole sätestatud teisiti. (2) Kutsesobivuskomisjoni istungid toimuvad advokatuuri juhatuse asukohas, kui kutsesobivuskomisjoni esimees ei ole teatanud komisjoni liikmetele ja advokaadieksami sooritajatele teist istungi toimumise kohta Eesti Vabariigis. (3) Kutsesobivuskomisjoni korraliste istungite toimumise kuupäevad järgneval poolaastal kinnitab kutsesobivuskomisjon iga aasta 1. juuniks ja 1. detsembriks. Kutsesobivuskomisjoni esimehe äranägemisel võib kutsesobivuskomisjon korraldada erakorralisi istungeid. (4) Kutsesobivuskomisjoni uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku juhatus hiljemalt 10 päeva jooksul pärast kutsesobivuskomisjoni eelmise koosseisu volituste lõppemist. Kutsesobivuskomisjoni esimest istungit juhatab advokatuuri esimees või tema ülesandel juhatuse liige. (5) Kutsesobivuskomisjoni uue koosseisu esimesel istungil valivad kutsesobivuskomisjoni liikmed vandeadvokaatidest liikmete seast komisjoni esimehe. Kandidaadi kutsesobivuskomisjoni esimehe kohale võib esitada iga komisjoni liige, samuti komisjoni uue koosseisu esimese istungi juhataja. (6) Kutsesobivuskomisjoni esimees valitakse lahtisel hääletamisel. Komisjoni igal liikmel on üks hääl. Komisjoni esimeheks valituks loetakse kandidaat, kes on saanud üle poole hääletamisest osavõtnud komisjoni liikmete häältest. Kui hääletamise tulemusel ei osutunud kutsesobivuskomisjoni esimees valituks, korraldatakse hääletamise teine voor kahe kandidaadi vahel, kes esimesel hääletamisel said enam hääli. (7) Kutsesobivuskomisjoni koosseisust liikme väljalangemise korral nimetatakse tema asemele uus liige kodukorra § 52 lõikes 2 sätestatud korras. Komisjoni esimehe väljalangemise korral valitakse uus komisjoni esimees käesoleva paragrahvi 5. ja 6. lõikes sätestatud korras. [04.03.2004] (8) Kutsesobivuskomisjoni istungit juhatab komisjoni esimees või tema ülesandel komisjoni liige. (9) Kui istung ei ole otsustusvõimeline, määrab kutsesobivuskomisjoni esimees viivitamata uue istungi toimumise aja, mis peab toimuma hiljemalt kahe nädala jooksul. (10) Kutsesobivuskomisjoni istungi ettevalmistamiseks teeb advokatuuri kantselei kutsesobivuskomisjoni liikmetele vähemalt viis päeva enne istungit advokatuuri kodulehel kättesaadavaks advokaadieksamit sooritavate isikute advokaadieksami kirjalikku osa puudutavad materjalid ja esseed. [05.03.2009] § 54. Advokaadieksami eesmärk ja hindamine (1) Advokaadieksami eesmärgiks on selgitada, kas eksamineeritava teoreetilised teadmised, samuti oskused teadmisi advokaaditegevuses kasutada, vastavad sõltuvalt eksami liigist vandeadvokaadi abile, vandeadvokaadi vanemabile või vandeadvokaadile esitatavatele tavapärastele nõuetele. Advokaadieksami eesmärgiks on samuti selgitada, kas advokatuuri astuja isikuomadused on advokaaditegevuseks sobivad. (2) Isik, kes soovib advokaadieksamit sooritada, esitab avalduse advokatuuri juhatusele, kes otsustab isiku eksamile suunamise. [05.05.2005] (3) Advokaadieksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast. Advokatuuri astuja kirjutab enne kirjaliku osa sooritamist juhuvaliku alusel antud õigusteoreetilisel või õiguspoliitilisel teemal essee. [05.03.2009] (4) Vandeadvokaadi abi eksamil hinnatakse eksamineeritava teoreetilisi teadmisi lähtuvalt Eestis akrediteeritud kõrgkoolide õigusteaduskondade õppekavast magistrikraadi omandamiseks. [04.03.2004] (5) Vandeadvokaadi vanemabi eksamil hinnatakse eksamineeritava teoreetilisi teadmisi ning oskusi neid teadmisi advokaaditegevuses kasutada, lähtuvalt nõuetest, mis eeldavad eksamineeritava võimet iseseisvalt kvaliteetset õigusabi osutada. (6) Vandeadvokaadi eksamil hinnatakse eksamineeritava teadmisi ning oskusi neid teadmisi advokaaditegevuses kasutada, lähtuvalt advokaadile esitatavatest kõrgeimatest nõuetest. Vandeadvokaat peab tundma seadusandlust ja kohtupraktikat, olema võimeline kvaliteetset õigusabi osutama ka keerukates õiguslikes vaidlustes, omama põhjalikke teoreetilisi teadmisi järgmiste valdkondade hulgast valitud ühest valdkonnast: riigi põhikord ja halduskohtumenetlus; eraõigus; tsiviilkohtumenetlus ja halduskohtumenetlus; karistusõigus ja kriminaalmenetlus. [05.03.2009] (7) Advokatuuri astuja isikuomaduste hindamisel arvestab komisjon essee, vestluse ja muude advokatuuri astuja isiku kohta käivate andmete alusel isiku üldist arengutaset, tema kõlbelisi omadusi, kõne-, väitlus-, argumenteerimis-, ja suhtlemisoskust, oskust mõtteid nii suuliselt kui kirjalikult loogiliselt ja arusaadavalt väljendada, samuti riigikeele ja võõrkeele valdamist, samuti muid isikut iseloomustavaid asjaolusid. [05.05.2005] § 55. Advokaadieksamite korraldus (1) Advokaadieksamite korraldamiseks koostab kutsesobivuskomisjon eksami suulise osa eksamipiletid ning eksamipiletites käsitletud küsimuste loetelud, eksami kirjaliku osa kaasusülesande, samuti advokatuuri astujate esseede teemade loetelu. (2) Eksamipiletites käsitletud küsimuste loetelud on avalikud ning nendega võib eelnevalt tutvuda iga isik, kes soovib advokaadieksamit sooritada. Eksamipiletid, kaasusülesanded ja esseede teemad avaldamisele ei kuulu. (3) Vandeadvokaadi abi ja vandeadvokaadi vanemabi eksamipiletite küsimused ja kaasusülesanded peavad hõlmama kõiki advokaatide kutsetegevuses esinevaid õigusharusid. Vandeadvokaadi eksamipilet sisaldab küsimusi eksamineeritava poolt valitud ühest valdkonnast ning kaasusülesande valib vandeadvokaadi eksami sooritaja samuti ühest valdkonnast. [21.02.2008, 05.03.2009] § 56. Advokaadieksamile kutsumine ja mitteilmumise tagajärjed (1) Advokaadieksami kirjaliku osa ja essee kirjutab eksamineeritav kantsleriga või teda asendava isikuga kokkulepitud ajal advokatuuri asukohas. [05.05.2005] (2) Advokaadieksami suulise osa sooritab eksamineeritav kantsleriga või teda asendava isikuga kokkulepitud ajal advokatuuri asukohas. [21.02.2008] (3) Kui eksamineeritav ei ilmu suulise osa eksamile määratud eksamipäevaks, märgitakse protokolli hinde asemele «mitteilmunud». Märge «mitteilmunud» võrdsustatakse negatiivse hindega. Mitteilmumine loetakse mõjuvaks juhul, kui eksamineeritav esitab usaldusväärse tõendi mõjuva põhjuse kohta kümne päeva jooksul alates eksamile ilmumata jäämise päevast. Mõjuva põhjuse olemasolul ei võrdsustata eksamile ilmumata jäämist negatiivse hindega. [05.05.2005] § 57. Advokaadieksami osad Advokaadieksami sooritamiseks teeb eksamineeritav esimesena eksami kirjaliku ja seejärel suulise osa. Advokatuuri astuja kirjutab enne eksami kirjaliku osa tegemist essee juhuvaliku alusel antud õigusteoreetilisel või õiguspoliitilisel teemal. § 58. Advokaadieksami kirjalik osa (1) Eksami kirjalikus osas lahendab eksamineeritav kirjalikult advokaaditegevusega seotud kaasusülesande. [05.05.2005] (2) Eksamineeritav lahendab kaasusülesande ja kirjutab essee kantsleri või kutsesobivuskomisjoni esimehe poolt volitatud isiku juuresolekul. Kaasusülesande võtab eksamineeritav juhuvalikul kutsesobivuskomisjoni poolt kehtestatud kaasusülesannete hulgast. Vandeadvokaadieksami sooritaja valib kaasusülesande omal valikul järgmistest valdkondadest: riigi põhikord ja halduskohtumenetlus; eraõigus; tsiviilkohtumenetlus ja halduskohtumenetlus; karistusõigus ja kriminaalmenetlus. [05.05.2005, 05.03.2009] (3) Eksamineeritav võib kaasusülesande lahendamisel ja essee kirjutamisel kasutada õigusakte, Riigikohtu lahendeid ning õigusalast kirjandust, kutsesobivuskomisjoni poolt lubatud teisi abimaterjale ning arvutit ja printerit. [05.05.2005] (4) Kaasusülesande lahendamiseks ja essee kirjutamiseks on eksamineeritaval aega kaheksa tundi. Valmis kaasusülesande lahendus ja essee antakse üle lõike 2 esimeses lauses nimetatud isikule. [05.05.2005, 05.03.2009] (5) Kutsesobivuskomisjon hindab kaasusülesande lahendamist kodukorra §-s 60 sätestatud korras enne eksami suulist osa. Kui eksami kirjaliku osa hinne on mitterahuldav, siis eksami suulist osa läbi ei viida. [05.05.2005] § 59. Advokaadieksami suuline osa (1) Eksami suulises osas vastab eksamineeritav kutsesobivuskomisjoni istungil eksamipiletil olevatele küsimustele erinevatest õigusharudest. (2) Vandeadvokaadi abi ja vandeadvokaadi vanemabi eksamipilet sisaldab küsimusi viiest erinevast õigusharust. [21.02.2008, 05.03.2009] (3) Vandeadvokaadi eksamipilet sisaldab küsimusi kolmest õigusharust, kusjuures neist üks küsimus on juhuvaliku alusel antud küsimus advokatuuri valdkonnast ja kaks küsimust valdkonnast, mille eksamineeritav on valinud järgmistest valdkondadest: riigi põhikord ja halduskohtumenetlus; eraõigus; tsiviilkohtumenetlus ja halduskohtumenetlus; karistusõigus ja kriminaalmenetlus. [21.02.2008, 05.03.2009] (4) Kutsesobivuskomisjoni liikmetel on õigus esitada täiendavaid küsimusi vastavalt eksamipiletil märgitud õigusharude või valitud valdkonna piires. [21.02.2008] § 60. Eksamitulemuste hindamine ja teatavaks tegemine (1) Komisjoni iga liige hindab eksamineeritava vastuseid eksamipileti iga küsimuse osas, samuti kaasusülesande lahendamise osas täisarvuga ühest kümneni, hinnet komisjoni liikmetega eelnevalt arutamata. [05.05.2005] (2) Eksami lõppedes arvutatakse komisjoni liikmete poolt antud hinnete alusel keskmine hinne iga eksamipiletil märgitud küsimuse osas, samuti kaasusülesande lahendamise osas. [05.05.2005] (3) Keskmised eksamihinded ümardatakse täisarvuks, kusjuures hinnet, mis lõpeb viie kümnendikuga või suurema arvuga, ümardatakse järgmise suurema täisarvuni, väiksemat hinnet aga eelneva väiksema täisarvuni. (4) Advokatuuri astuja isikuomadused tunnistatakse advokaaditegevuseks sobivaiks, kui vähemalt pooled istungil osalenud komisjoni liikmetest on hinnanud eksamineeritava isikuomadusi sobivaiks. [05.03.2009] (5) Advokaadieksami tulemuste kohta teeb komisjon kirjaliku otsuse, millele kirjutavad alla kõik istungil osalenud liikmed. Komisjoni otsuses märgitakse: 1) otsuse kuupäev ja järjekorranumber; 2) komisjoni istungil osalenud isikute nimed; 3) eksamineeritava nimi; 4) eksami liik (vandeadvokaadi abi eksam, vandeadvokaadi vanemabi eksam, vandeadvokaadi eksam, korduseksam); 5) eksamihinded eksamipileti suulise osa iga küsimuse eest ning eksami kirjaliku osa eest; [05.05.2005] 6) advokatuuri astuja osas – isikuomaduste sobivus või mittesobivus. Mittesobivust peab komisjon põhistama; [05.05.2005] 7) komisjoni otsus selle kohta, kas eksamineeritav on advokaadieksami sooritanud. (6) Kutsesobivuskomisjon teeb eksamitulemused ja kutsesobivuskomisjoni otsuse teatavaks kutsesobivuskomisjoni istungil eksamineeritava juuresolekul viivitamata pärast tulemuste selgumist. Kutsesobivuskomisjoni liikme poolt antud hinnet ei tehta teatavaks. (7) Eksamineeritava soovil väljastab advokatuuri juhatus temale komisjoni otsuse ärakirja viie päeva jooksul alates komisjoni istungist. (8) Juhul kui komisjoni otsus tuleb vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 5 punktile 6 põhistada, väljastab juhatus komisjoni põhistatud otsuse eksamineeritavale kahe nädala jooksul alates komisjoni istungist. [05.05.2005] (9) Kutsesobivuskomisjoni esimees edastab kutsesobivuskomisjoni otsuse koos eksamitulemustega juhatusele. Komisjoni otsused säilitatakse advokatuuri juhatuses ja ärakiri pannakse advokaadi toimikusse, kelle kohta otsus käib. (10) Käesoleva paragrahvi sätteid kohaldatakse ka korduseksamile. § 61. Eksamitulemuste vaidlustamine (1) Eksamineeritav võib kirjaliku kaebuse esitamisega vaidlustada eksamitulemused advokatuuri juhatuses kahe nädala jooksul alates eksamitulemuste teadasaamisest. (2) Juhatus teeb otsuse kaebuse kohta ühe kuu jooksul alates kaebuse saamisest. (3) Juhatus võib kaebuse alusel eksamitulemused tühistada juhul, kui kutsesobivuskomisjon on eksami läbiviimisel või eksamitulemuste kindlakstegemisel oluliselt rikkunud seaduse, kodukorra või advokaadieksamite korra sätteid. Kaebuse läbivaatamisel ei ole juhatusel õigust hinnata kaebuse esitaja teadmisi. [05.03.2009] (4) Kui juhatus tühistab eksamitulemused on kutsesobivuskomisjon kohustatud kahe nädala jooksul arvates juhatuse otsuse saamisest uuesti arutama eksamineeritava kutsesobivust ja eksamitulemusi. § 62. Hinnangu andmine advokaadi kutsesobivusele [05.05.2005] (1) Hinnangu advokaadi kutsesobivusele annab kutsesobivuskomisjon advokatuuri juhatuse otsuse alusel. Otsuses märgib advokatuuri juhatus, mis asjaoludel on vajalik advokaadi kutsesobivusele hinnangut anda. (2) Saanud advokatuuri juhatuse otsuse, tutvuvad komisjoni liikmed advokaadi kutsetegevust kajastavate dokumentidega ning vajadusel ka kohtutoimikutega. Tutvumise tulemuste kohta koostatakse kirjalik kokkuvõte, millele kirjutavad alla advokaadi kutsetegevusega tutvunud komisjoni liikmed. Kokkuvõtte ärakiri antakse advokaadile kätte vähemalt kaks nädalat enne komisjoni istungit. (3) Advokaadi kutsesobivust hindab kutsesobivuskomisjon istungil advokaadi osavõtul. (4) Advokaadi kutsesobivust hindab komisjon advokaadi kutsetegevuse kokkuvõttes esitatud andmete, samuti hindamisvestluse ning komisjoni liikmete küsimustele antud vastuste alusel. Komisjoni liikmed võivad advokaadile esitada küsimusi, mis tõusetuvad tema senise kutsetegevuse pinnalt, samuti küsimusi erinevatest õigusharudest selgitamaks, kas advokaadil on edukaks kutsetegevuseks vajalikud teoreetilised teadmised ning praktilised oskused. (5) Advokaadi vastavust kutsesobivusnõuetele hindab iga kutsesobivuskomisjoni liige, arutamata eelnevalt hinnangut komisjoni liikmetega. Komisjon tunnistab advokaadi advokaaditegevuseks sobimatuks, kui sellise hinnangu on andnud üle poole komisjoni istungil osalenud liikmetest. [05.05.2005] (6) Komisjoni otsus, millega advokaat on tunnistatud advokaaditegevuseks sobimatuks, peab olema põhjendatud. Komisjoni põhistatud otsuse ärakiri antakse advokaadi kätte kahe nädala jooksul alates komisjoni istungist. [05.05.2005] § 621. Perioodiline hinnangu andmine advokaadi kutsesobivusele (1) Kutsesobivuskomisjon hindab perioodiliselt advokaadi enesetäiendamise ulatust advokatuuriseaduse § 341 lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud alustel ja korras. (2) Advokatuuriseaduse § 341 lõigetes 6 ja 7 sätestatud alustel viib kutsesobivuskomisjon advokaadi teadmiste kontrollimiseks advokaadiga läbi hindamisvestluse. (3) Lõikes 2 nimetatud hindamisvestlusel võivad komisjoni liikmed esitada advokaadile küsimusi erinevatest õigusharudest selgitamaks, kas advokaadil on edukaks advokaaditegevuseks vajalikud teoreetilised teadmised ja praktilised oskused. (4) Hindamisvestluse tulemuste alusel advokaadi vastavust kutsesobivusnõuetele hindab komisjon ja vormistab otsuse kodukorra § 62 lõigetes 5 ja 6 sätestatud korras. [05.05.2005] § 63. Hinnangu andmine välisriigis omandatud kutsekvalifikatsioonile (1) Välisriigis täieõigusliku advokaadina tegutsemise õigust omava isiku kutsekvalifikatsiooni vandeadvokaadina tegutsemiseks hindab komisjon sobivustesti alusel. (2) Sobivustesti eesmärgiks on hinnata, kas isiku teoreetilised teadmised ning praktilised kogemused vastavad Eestis vandeadvokaadile tavapäraselt esitatavatele nõuetele ja kas isik tunneb piisavalt advokaatidele kehtestatud ametialase käitumise reegleid, samuti hinnata isiku omadusi ja oskusi ja vilumust Eestis vandeadvokaadina tegutsemiseks. [05.05.2005] (3) Sobivustesti sooritamiseks peab isik tundma küllaldaselt Eesti seadusandlust, Eesti Advokatuuri ja advokaadi tegevust sätestavaid põhilisi õigusakte ning kutse-eetika nõudeid. [05.05.2005] (4) Sobivustesti tulemusi hindab kutsesobivuskomisjon istungil. Sobivustesti tulemusi hindab komisjoni iga liige hinnangut komisjoni liikmetega eelnevalt arutamata. (5) Komisjon tunnustab välisriigis täieõigusliku advokaadina tegutsemise õigust omava isiku kutsekvalifikatsiooni vandeadvokaadina tegutsemiseks, kui sellise hinnangu on andnud üle poole istungil osalenud komisjoni liikmetest. (6) Sobivustesti tulemuste kohta teeb kutsesobivuskomisjon kirjaliku otsuse, millele kirjutavad alla kõik istungil osalenud komisjoni liikmed. Otsuses märgitakse: – otsuse kuupäev ja järjekorranumber; – kutsesobivuskomisjoni istungil osalenud liikmete nimed ja sobivustesti sooritava isiku nimi; – millises välisriigis on isikule antud täieõigusliku advokaadina tegutsemise õigus; – kutsesobivuskomisjoni otsus kutsekvalifikatsiooni tunnustamise kohta. [05.05.2005] (7) Komisjoni otsus, millega on jäetud isiku kutsekvalifikatsioon tunnustamata, peab olema põhistatud. (8) Kutsesobivuskomisjoni otsus sobivustesti sooritamise kohta tehakse teatavaks samal komisjoni istungil sobivustesti teinud isiku juuresolekul viivitamata pärast tulemuse selgumist. Kutsesobivuskomisjoni hääletustulemust teatavaks ei tehta. [05.05.2005] (9) Ärakirja otsusest sobivustesti sooritamise kohta väljastab juhatus testi sooritanud isiku soovil viie päeva jooksul vastava soovi esitamisest. Sobivustesti sooritamata jätnud isikule väljastab juhatus põhistatud otsuse kahe nädala jooksul kutsesobivuskomisjoni istungist. [05.05.2005] (10) Isik, kelle kutsekvalifikatsioon jäi sobivustesti mittesooritamisega tunnustamata, võib sooritada uue kutsesobivustesti mitte varem kui kuue kuu möödudes. (11) Sobivustestile mitteilmumisele kohaldatakse vastavalt advokaadieksami suulise osa suhtes kodukorra § 56 lõikes 3 sätestatut. [05.05.2005] (12) Arvamuse advokatuuri assotsieerunud liikme sobivuse kohta vandeadvokaadi kutsenimetuse saamiseks annab kutsesobivuskomisjon advokatuuri juhatuse ettepanekul. Arvamuse andmiseks vestlevad komisjoni liikmed komisjoni istungil assotsieerunud liikmega, et selgitada välja tema senise kutsetegevuse laad ning teadmised Eesti õigusest. (13) Komisjon annab arvamuse assotsieerunud liikme sobivuse kohta vandeadvokaadi kutsenimetuse andmiseks käesoleva paragrahvi lõigetes 1–11 sätestatud korras. § 64. [kehtetu 05.05.2005] 9. peatükk ADVOKAADITUNNISTUSE JA ADVOKATUURI LIIKMETUNNISTUSE ANDMISE JA KEHTETUKS TUNNISTAMISE KORD [05.05.2005] § 65. Advokaaditunnistus (1) Advokaaditunnistus on advokatuuri kuulumist tõendav dokument, mis esitatakse kliendi nõudmisel tutvumiseks kliendile. (2) Advokaaditunnistusele märgitakse: 1) advokaadi nimi ja isikukood; 2) andmed hariduse ja akadeemilise kraadi kohta; 3) [kehtetu 05.03.2009] 4) advokaadi tegutsemiskohaks oleva advokaadiühingu nimi ja äriregistri kood või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva advokaadi äriregistri kood ning advokaadibüroo aadress; 5) advokatuuri liikmeks saamise aeg; 6) advokaadi kutsenimetus ja selle omandamise aeg. 7) [kehtetu 05.03.2009] (3) Advokaaditunnistus vormistatakse eesti keeles. (4) Advokaadile antud advokaaditunnistus kehtib tähtajatult. [05.05.2005] § 66. Advokatuuri liikmetunnistus (1) Advokatuuri liikmetunnistus on advokatuuri kuulumist tõendav dokument, mis esitatakse vajadusel kõigile asjakohastele isikutele. (2) Advokatuuri liikmetunnistusel märgitakse: 1) advokatuuri liikmetunnistuse number; 2) advokaadi nimi ja isikukood; 3) advokaadi kutsenimetus; 4) advokatuuri liikmetunnistuse väljaandmise aeg; 5) advokaadi allkirjanäidis. (3) Advokaat võib oma isikut tõendada kohtus ja õiguskaitseorganites ning advokatuuris advokatuuri liikmetunnistusega. (4) Advokaadile antud advokatuuri liikmetunnistus kehtib tähtajatult. [05.05.2005] § 67. Advokaaditunnistuse ja advokatuuri liikmetunnistuse statuut (1) Advokaaditunnistuse ja advokatuuri liikmetunnistuse vormi ja kujunduse sätestab advokaaditunnistuse ja advokatuuri liikmetunnistuse statuut. (2) Advokaaditunnistuse ja advokatuuri liikmetunnistuse statuudi kehtestab advokatuuri juhatus. § 68. Advokaaditunnistuse ja advokatuuri liikmetunnistuse andmine (1) Advokaaditunnistusi ja advokatuuri liikmetunnistusi annab juhatus. (2) Juhatus annab advokaaditunnistuse ja advokatuuri liikmetunnistuse pärast isiku advokatuuri vastuvõtmist, advokaadile kõrgema kutsenimetuse omistamist ja juhatuse teavitamist advokaaditunnistusele või advokatuuri liikmetunnistusele kantavate andmete muutumisest. (3) Advokaaditunnistuse ja advokatuuri liikmetunnistuse annab advokaadile üle juhatuse koosolekul esimees või aseesimees. (4) Vandeadvokaadile antakse advokaaditunnistus ja advokatuuri liikmetunnistus üle pärast juhatuse ees vandeadvokaadivande andmist. Kaalukatel tehnilistel põhjustel võib juhatus advokaaditunnistuse ja advokatuuri liikmetunnistuse üleandmise edasi lükata. (5) Advokaaditunnistuse või advokatuuri liikmetunnistuse väljaandmisel seoses advokaaditunnistusele või advokatuuri liikmetunnistusele kantavate andmete muutumisega annab kantsler advokaaditunnistuse või advokatuuri liikmetunnistuse üle advokaadile või tema esindajale. § 69. Advokaaditunnistuse ja advokatuuri liikmetunnistuse kehtetuks tunnistamise alused ja õiguslik tagajärg (1) Advokaaditunnistus ja advokatuuri liikmetunnistus tunnistatakse kehtetuks, kui: 1) advokaaditunnistus või advokatuuri liikmetunnistus on väljunud advokaadi valdusest; 2) advokaat on advokatuurist välja arvatud või välja heidetud ja advokaaditunnistus või advokatuuri liikmetunnistus ei ole advokatuuri juhatusele üle antud; [05.05.2005] 3) advokatuuri liikmesuse või kutsetegevuse peatamise korral ei anna advokaat viivitamata advokaaditunnistust või advokatuuri liikmetunnistust üle juhatusele; 4) advokaat ei esita juhatusele viivitamata advokaaditunnistust või advokatuuri liikmetunnistust sinna kantud andmetes muudatuste tegemiseks. 5) [kehtetu 05.05.2005] (2) Advokaaditunnistuse või advokatuuri liikmetunnistuse kehtetuks tunnistamise korral loetakse alates kehtetuks tunnistamise otsuse tegemisest advokaaditunnistuse või advokatuuri liikmetunnistuse kehtivuse tähtaeg lõppenuks. § 70. Advokaaditunnistuse ja advokatuuri liikmetunnistuse kehtetuks tunnistamise kord (1) Juhatus on kohustatud omal algatusel arutama advokaaditunnistuse ja advokatuuri liikmetunnistuse kehtetuks tunnistamist esimesel koosolekul, mis järgneb advokaaditunnistuse või advokatuuri liikmetunnistuse kehtetuks tunnistamise aluse esinemise juhatusele teatavakssaamisele. (2) Juhatus otsustab advokaaditunnistuse ja advokatuuri liikmetunnistuse kehtetuks tunnistamise või sellest keeldumise. Advokaaditunnistuse ja advokatuuri liikmetunnistuse kehtetuks tunnistamise otsus peab olema motiveeritud ja selles peab sisalduma viide otsuse peale edasikaebamise korra kohta. (3) Kantsler edastab viivitamata juhatuse otsuse advokaaditunnistuse või advokatuuri liikmetunnistuse kehtetuks tunnistamise kohta advokaadile ja tema juhendajale või patroonile. [05.05.2005] (4) Kehtetuks tunnistatud advokaaditunnistus või advokatuuri liikmetunnistus tuleb viivitamatult edastada juhatusele. (5) Kui kehtetuks tunnistatud advokaaditunnistus või advokatuuri liikmetunnistus on juhatuse valduses, siis teeb juhatus advokaaditunnistusele või advokatuuri liikmetunnistusele kehtetuks tunnistamise kohta märke. (6) Kehtetuks tunnistatud advokaaditunnistusi ja advokatuuri liikmetunnistusi säilitatakse advokatuuri dokumentide arhiivis kümme aastat. [05.05.2005] (7) [kehtetu 05.05.2005] Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 2 punkt 18 ja riigisekretäri 26.05.2009. a resolutsioon nr 17-1/09-02926.