Kullamaa Vallavolikogu — Läänemaa omavalitsuste ühtne jäätmekava 2009–2015 koos Kullamaa valla lisaga — KO, 89, 1245

Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 22 lg 1 punkti 364 ja Jäätmeseaduse § 42 lg 1 ja § 59 alusel. 1. Võtta vastu: 1.1 Läänemaa omavalitsuste ühtne jäätmekava 2009 – 2015 (lisa 1). 1.2 Kullamaa valla lisa Läänemaa jäätmekavale 2009 – 2015 (lisa 2). 2. Kullamaa Vallavolikogu 10.06.2005 määrus nr 105 M «Kullamaa valla jäätmekava kehtestamine» tunnistatakse kehtetuks. 3. Määrus avalikustada vallavalitsuses, valla raamatukogudes, valla kodulehel ja Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 4. Määrus jõustub, kui Läänemaa omavalitsuste ühtse jäätmekava vastu võtnud kõigi koostööd tegevate kohaliku omavalitsuse üksuste volikogud. Volikogu esimees Einar PÄRNPUU Lisa 1 Kullamaa Vallavolikogu 7. mai 2009 määrus nr. 20 LÄÄNEMAA OMAVALITSUSTE ÜHTNE JÄÄTMEKAVA 2009 - 2015 Sissejuhatus Läänemaa omavalitsuste ühtse jäätmekava koostamise eesmärk on jäätmehoolduse arendamine kohaliku omavalitsuse tasandil järgides ja rakendades säästva tarbimise ja tootmise põhimõtteid. Kava koostamisel on järgitud Riigi jäätmekava 2008–2013 suuniseid ning kehtivaid jäätmemajandust reguleerivaid õigusakte. Jäätmekava põhieesmärk on hõlmata tulevikus korraldatud jäätmeveoga kõik Läänemaa omavalitsused. Kehtestada jäätmehoolduse arengusuunad aastateks 2009-2013, täiendada kodumajapidamiste jaoks jäätmete sorteerimise ja sorteeritud jäätmete äraandmise võimalusi. Jäätmekäitlust reguleerivad õigusaktid Euroopa liidu liikmesriikide jäätmealased õigusaktid põhinevad kahel raamdirektiivil: -Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/12/EÜ, jäätmete kohta -Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 91/689/EMÜ ohtlike jäätmete kohta Nende kahe raamdirektiivi baasil on EL vastu võtnud rida õigusakte, mis käsitlevad kindlat liiki jäätmeid nagu: vanaõli, pakend, kaevandustööstuse jäätmed, patareid, polüklooritud bifenüülid ja – terfenüülid, elektroonikaromud ja mootorsõidukid. Lisaks õigusaktid jäätmesaadetiste kontrolli ja järelvalve kohta. Pakendit ja pakendijäätmeid käsitlevate õigusaktide alusaktiks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/62/EÜ pakendi ja pakendijäätmete kohta. Eesti õigusaktid mis käsitlevad jäätmehooldust ja millel põhinevad alamastme õigusaktid on: -Jäätmeseadus -Pakendiseadus -Pakendiaktsiisi seadus Maakonna lühiülevaade Läänemaa asub Eesti mandriosa lääneküljel, Lääne-Eesti madalikul mille keskosa läbib Lääne-Eesti klindi paekõvikuline ahelik. Maakonda kuulub kokku 237 saart ja laidu kogupindalaga 108 km2. Läänemaa rannajoone üldpikkus on 666 km, millest 400 km on mandriosa rannajoont. Läänemaa kui maakond moodustati 13. Sajandi esimesel poolel seoses Saare-Lääne piiskopkonna asutamisega. Tänapäevane Läänemaa hõlmab ajaloolisest maakonnast vaid selle keskosa ja tema tänapäevased piirid pandi paika 1950. aastal, kui moodustati Haapsalu rajoon. Tänapäeval moodustavad Läänemaa kaksteist omavalitsusüksust, need on: Tabel 1 Läänemaa omavalitsused omavalitsus pindala km² rahvaarv 01.01.2009 LÄÄNE MAAKOND 2388 27688 Haapsalu linn 11 11615 Hanila vald 232 1690 Kullamaa vald 225 1261 Lihula vald 384 2720 Martna vald 269 972 Noarootsi vald 296 903 Nõva vald 130 431 Oru vald 198 948 Ridala vald 254 3236 Risti vald 168 895 Taebla vald 141 2697 Vormsi vald 93 320 2007. a. oli Läänemaal 1353 ettevõtet mis jaotusid tegevusalade järgi järgmiselt: Tabel 2 Läänemaa ettevõtted kontaktaadressi alusel (KOV ja eraettevõtted va maksukohuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad)) 2007.a. Tegevusalad ettevõtted Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus 383 Kalapüük 84 Mäetööstus 5 Töötlev tööstus 125 Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus 9 Ehitus 106 Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont 228 Hotellid ja restoranid 62 Veondus, laondus ja side 98 Finantsvahendus 8 Kinnisvara, rentimine ja äritegevus 190 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus 0 Haridus 6 Tervishoid ja sotsiaalhooldus 20 Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus 29 Palgatöötajatega kodumajapidamiste tegevus 0 Jäätmehoolduse eesmärgid Jäätmehoolduse põhieesmärgiks Läänemaal on jäätmehoolduse arendamine omavalitsuse tasandil, et tagada puhtam elukeskkond ja suurendada taaskasutust. Järgides samal ajal ka säästva tootmise ja tarbimise põhimõtteid. Jäätmeid tuleb taaskasutada või kõrvaldada nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas, tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas. Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, korraldatud jäätmeveo tingimustes aga veo eri- või ainuõigust omav ettevõte. Iga jäätmete tekkimisega seotud tegevuse korral tuleb jäätmevaldajal püüda jäätmete teket vältida ja tekkinud jäätmete ohtlikust vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb võimalikult suures osas taaskasutada, lähtudes sealjuures olemasolevatest parimatest ümbertöötlemistehnoloogiatest ja majanduslikust otstarbekusest. Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või mõnel muul põhjusel õigustatud. Jäätmete sorteerimist, sealhulgas nende liigiti kogumist, tuleb korraldada nii, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Tuleb vähendada biolagunevate jäätmete tekkimist ning vältida ohtlike ning bioloogiliselt mittelagunevate jäätmete sattumist biolagunevate jäätmete hulka. Jäätmehoolduse olemasolev olukord Käesoleval ajal on korraldatud jäätmeveoga liitunud viis omavalitsust, need on: Haapsalu linn Hanila vald Lihula vald Taebla vald Vormsi vald Maakonna ühine eesmärk on, et korraldatud jäätmeveoga liituksid kõik maakonna omavalitsused. 31.12.2008 seisuga on jäätmeluba 38. Läänemaa keskkonnateenistuse piirkonda jääval ettevõttel, jäätmekäitleja registreerimistõend on 16. ettevõttel ja ohtlike jäätmete käitluslitsents on ühel ettevõttel. 2006. aastal esitasid 60 ettevõtet kokku 70 jäätmearuannet ja 2007. aastal 59 ettevõtet kokku 67 aruannet. Maakonnas ei ole ühtegi toimivat prügilat ja ühtegi sellist ei ole plaanis maakonda ka rajada. Jäätmejaamu on maakonnas üks ja viimane asub Ridala valla territooriumil Pullapääl ning seda haldab avaliku konkursi korras valitud ettevõte. Selleks, et tagada tulevikus Läänemaa elanikele kvaliteetne teenus kaitstes sealjuures omavalitsuste huve on tulevikus plaanis moodustada omavalitsusteülene ühisettevõte mis hakkab tegelema jäätmejaama haldamisega. Riigi jäätmekava 2008-2013 andmeil oleks optimaalne jäätmejaamade arv Läänemaal 3-4. Olemasolev jäätmejaam asub Kesk–Läänemaal, et vähendada transpordikulusid on tulevikus mõistlik rajada üks väiksema võimsusega jäätmejaam ka Lõuna–Läänemaale. Arvestades Läänemaa rahvaarvu ja paiknemist ei ole jäätmejaama rajamist Põhja–Läänemaale lähima viie aasta jooksul ette näha. Keskkonnaministeeriumi Info- ja tehnokeskuse andmetel olid jäätmearuannete põhjal 2006. ja 2007. aastal Läänemaal tekkinud jäätmekogused järgmised: Tabel 3 Läänemaa jäätmekogused 2006-2007 Jäätmete koguteke, sealhulgas kogutud jäätmed Kogus aastas (tonni) jäätmekood Jäätmete nimetus 2006 2007 020101 Pesemis- ja puhastamissetted 457,5 0,407 020102 Loomsete kudede jäätmed 598,4 245,2 020103 Taimsete kudede jäätmed 6,5 020104 Plastijäätmed (välja arvatud pakendid) 28,1 8 020106 Loomaväljaheited, virts ja sõnnik (sh reostunud allapanu), eraldi kogutud ja mujal käideldud vedelad jäätmed 11804 12372 020202 Loomsete kudede jäätmed 6,6 020203 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid 192,4 95,1 020299 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 470 568 030101 Puukoore- ja korgijäätmed 15,1 0,8 030105 Saepuru, sh puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 01 04 11210,4 4383,4 030199 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 227,7 030298* Puidukaitseaineid sisaldavad setted 0,014 0,086 040209 Komposiitmaterjalide (impregneeritud tekstiil, elastomeerid, plastomeerid) jäätmed 28,1 050103* Mahutite põhjasetted 33 070213 Plastijäätmed 44 46 080111* Orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid sisaldavad värvi- jalakijäätmed 1,6 20,8 080115* Värve või lakke sisaldavad vesisetted, mis sisaldavad orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid 16,7 080116 Värve või lakke sisaldavad vesisetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 08 01 15 70 110 080201 Pulberpinnakatete jäätmed 2,1 2,2 080409* Orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid sisaldavad liimi- jahermeetikujäätmed 0,6 0,3 090104* Kinnistilahused 1,6 2,1 100101 Koldetuhk, räbu ja katlatolm (v. a koodinumbriga 10 01 04 nimetatud katlatolm ning koodinumbritega 10 01 96 ja 10 01 97 nimetatud jäätmed) 2 2,5 100102 Kivisöelendtuhk 30 100103 Turba ja töötlemata puidu põletamisel tekkinud lendtuhk 409,4 625,7 120101 Mustmetalliviilmed ja treilaastud 5,1 13,9 120103 Värvilise metalli viilmed ja treilaastud 0,9 0,9 130113* Muud hüdraulikaõlid 0,1 0,05 130204* Mineraalõlipõhised klooritud mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid 0,3 130205* Mineraalõlipõhised kloorimata mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid 1,9 5 130206* Sünteetilised mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid 7,2 7,3 130208* Muud mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid 21,5 60,1 130402* Sadamates laevadelt vastu võetud pilsivesi 12,2 130502* Õlipüünisesetted 0,5 5,2 130506* Õlipüünistes lahutatud õli 26,5 2 130507* Õlipüünistes lahutatud õline vesi 0,2 130899* Nimistus mujal nimetamata jäätmed 0,7 0,2 150101 Paber- ja kartongpakendid 231,5 446,4 150102 Plastpakendid 106,3 125,3 150103 Puitpakendid 13,2 112 150104 Metallpakendid 14,9 24,2 150106 Segapakendid 155,3 283,2 150107 Klaaspakendid 56 89,2 150110* Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid 23,3 8 150202* Ohtlike ainetega saastunud absorbendid, puhastuskaltsud, filtermaterjalid (sh nimistus mujal nimetamata õlifiltrid) ja kaitseriietus 5,2 4,2 160103 Vanarehvid 150,2 249,1 160104* Romusõidukid 14,6 105,9 160106 Romusõidukid, mis ei sisalda vedelikke ega ohtlikke osi 32,7 102,5 160107* Õlifiltrid 2,3 4,6 160117 Mustmetallid 3,9 3,5 160118 Värvilised metallid 2,2 0,07 160119 Plast 0,08 160120 Klaas 0,02 0,05 160122 Nimistus mujal nimetamata osad 0,03 160213* Ohtlikke osi sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed, midaeiole nimetatud koodinumbritega 16 02 09 kuni 16 02 12 1,8 160214 Kasutuselt kõrvaldatud seadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 16 02 09 kuni 16 02 13 48,8 49,4 160216 Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud osad, midaeiolenimetatud koodinumbriga 16 02 15 0,2 160297* Muud kasutuselt kõrvaldatud ohtlikke osi sisaldavad seadmed 0,02 0,8 160507* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud anorgaanilised kemikaalid 0,008 160601* Pliiakud 84 88,6 160602* Ni-Cd-akud 0,05 0,05 160604 Leelispatareid (v. a koodinumbriga 16 06 03 nimetatud patareid) 0,003 0,003 160605 Muud patareid ja akud 1 170101 Betoon 169,4 451,4 170102 Tellised 76,5 535,6 170103 Plaadid ja keraamikatooted 400 170107 Betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud, midaeiolenimetatud koodinumbriga 17 01 06 1,1 170201 Puit 91 172,2 170202 Klaas 205,8 38,1 170302 Bituumenitaolised segud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga1703 01 159,4 16,2 170401 Vask, pronks, valgevask 95,7 86,7 170402 Alumiinium 217,7 208,1 170403 Plii 9,4 7,8 170404 Tsink 5,3 5,9 170405 Raud ja teras 7691,8 7729 170406 Tina 0,005 170407 Metallisegud 41,8 40,1 170411 Kaablid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 04 10 1,7 4,4 170503* Ohtlikke aineid sisaldavad kivid ja pinnas 75,5 0,3 170504 Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03 1414,4 874,1 170505* Ohtlikke aineid sisaldav süvenduspinnas 1,2 0,2 170506 Süvenduspinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 05 91,3 170605* Asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid 46 47,4 170802 Kipsipõhised ehitusmaterjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga17 08 01 1,7 28,6 170904 Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01, 17 09 02 ja 17 09 03 1093,4 1156,1 180101 Teravad ja torkivad esemed (v. a koodinumbriga 18 01 03 nimetatudjäätmed) 0,001 0,001 180102 Kehaosad ja elundid, veresäilituskotid ja konservveri (v.akoodinumbriga 18 01 03 nimetatud jäätmed) 0,03 180103* Jäätmed, mida peab nakkuse vältimiseks koguma ja kõrvaldama erinõuete kohaselt 0,02 0,05 180104 Jäätmed, mida ei pea nakkuse vältimiseks koguma ega kõrvaldama erinõuete kohaselt (nt sidemed, lahased, linad, ühekorrarõivad, mähkmed) 4,6 0,8 180196* Psühhotroopse ja narkootilise toimega ravimid 0,001 180198* Sortimata ravimikogumid 0,02 0,002 190801 Võrepraht 5,3 3,6 190802 Liivapüünisesete 20 20 190805 Olmereovee puhastussetted 3040 3000 191201 Paber ja kartong 0,9 191204 Plast ja kummi 2,3 3 200101 Paber ja kartong 60,5 59,4 200102 Klaas 380 200110 Rõivad 3,8 200111 Tekstiil 87 200113* Lahustid 0,6 200114* Happed 0,4 200115* Leelised 0,3 200119* Pestitsiidid 0,8 200121* Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed 0,5 1,6 200123* Klorofluorosüsivesinikke sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed 4,2 200125 Toiduõli ja -rasv 0,4 1,4 200126* Õli ja rasv, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 25 0,6 200127* Ohtlikke aineid sisaldavad värvid, trükivärvid, liimid ja vaigud 5,6 7,6 200129* Ohtlikke aineid sisaldavad pesuained 0,7 200133* Koodinumbritega 16 06 01, 16 06 02 ja 16 06 03 nimetatud patareid ja akud ning sortimata patarei- ja ... 0,2 0,5 200135* Ohtlikke osi sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud elektri- jaelektroonikaseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21 ja 20 01 23 0,8 5 200136 Kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed, midaeiolenimetatud koodinumbritega 20 01 21, 21 01 23 ja 21 01 35 0,1 20,5 200137* Ohtlikke aineid sisaldav puit 0,02 0,1 200140 Metallid 6,3 2,3 200197* Muid ohtlikke toimeaineid sisaldavad ravimid 0,02 200198* Sortimata ravimikogumid 0,2 0,1 200201 Biolagundatavad jäätmed 304 135 200203 Muud bioloogiliselt mittelagundatavad jäätmed 45 45 200301 Prügi (segaolmejäätmed) 6830,4 6453,1 200303 Tänavapühkmed 30,4 200304 Septikusetted 543,5 234 200306 Kanalisatsioonipuhastusjäätmed 256 279 200307 Suurjäätmed 67 55 Kokku tekkis Läänemaal 2006. aastal 49451 t ja 2007 aastal. 42782 t jäätmeid. Kodumajapidamiste ja ettevõtete vahel jaotus jäätmeteke Läänemaa 2006. ja 2007. aasta jäätmearuannete andmetel järgmiselt: Tabel 4 Jäätmete jaotus kodumajapidamiste ja ettevõtete vahel 2006-2007 Aasta Omavalitsus Kogutud/veetud (t) koguteke (t) kodumajapidamistest ettevõtetest 2006 Haapsalu linn 1 221 13 987 15 209 2006 Hanila vald 112 774 886 2006 Jäätmevaldaja teadmata 6 763 625 7 388 2006 Kullamaa vald 499 168 667 2006 Lihula vald 235 356 591 2006 Martna vald 22 1 463 1 485 2006 Noarootsi vald 56 246 302 2006 Nõva vald 27 84 111 2006 Oru vald 80 11 206 11 286 2006 Ridala vald 332 6 013 6 345 2006 Risti vald 98 148 246 2006 Taebla vald 98 4 749 4 846 2006 Vormsi vald 1 87 88 Kokku 9 545 39 906 49 451 2007 Haapsalu linn 1 135 10 290 11 425 2007 Hanila vald 107 256 363 2007 Jäätmevaldaja teadmata 5 666 846 6 512 2007 Kullamaa vald 427 1 423 1 849 2007 Lihula vald 199 310 509 2007 Martna vald 20 169 190 2007 Noarootsi vald 79 241 320 2007 Nõva vald 23 67 90 2007 Oru vald 72 12 632 12 704 2007 Ridala vald 290 3 070 3 360 2007 Risti vald 75 214 288 2007 Taebla vald 427 4 668 5 096 2007 Vormsi vald 77 Kokku 8 518 34 264 42 782 Läänemaal ei ole loodusvarade kasutamist jäätmekäitluse eesmärgil, ajavahemikus 2009–2013, ette näha. Ohtlike jäätmete kogumiseks korraldatakse Läänemaal üks kord aastas projektipõhiseid ohtlike jäätmete kogumisringe. Vajadusel asendatakse need kogumisringid ringidega, mis on korraldatud jäätmeveo osa. Jäätmete kogumine, sorteerimine ja vedu Maakonna elanikud viivad oma jäätmed, mis ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, valdavalt Läänemaa jäätmejaama. Käesoleval ajal võetakse seal vastu järgmisi jäätmeid: Ehitus- ja lammutusjäätmed - Paberi-, papi-, klaasi-, metalli- ja plastijäätmed -Aia-, pargi- ning raadamisjäätmed -Immutamata puit -Vanamööbel Rehvid -Elektri- ja elektroonikajäätmed -Pakendijäätmed -Ohtlikud jäätmed Kodumajapidamiste sorteerimata jäätmed (ainult elanikelt) -Sorteeritud ja sorteerimata biolagunevad jäätmed Elanikelt võetakse tasuta vastu järgmisi jäätmeid: -Vanapaber ja papp -Kodumajapidamiste ohtlikud jäätmed -Kodumajapidamistes kasutatavad ja sellega võrdsustatud elektroonikajäätmed -Rehvid Iga kohalik omavalitsus korraldab oma territooriumil jäätmete kogumist ja sorteerimist iseseisvalt ja vastavalt oma volikogu poolt kinnitatud õigusaktidele, kuid lähtudes jäätmekavas sätestatud üldistest eesmärkidest. Omavalitsuste territooriumitel kogutakse liigiti järgmisi pakendite ja pakendijäätmete materjale: -Klaas Plastik -Paber ja kartong, k.a kihiline kartong - Metall -Puit -Muu pakendimaterjal Jäätmete kogumisel tuleb need koguda liigiti. Taaskasutatavad jäätmed tuleb koguda selleks ettenähtud mahutitesse, segaolmejäätmed tuleb koguda selleks ettenähtud mahutitesse. Selleks tuleb koostöös taaskasutusorganisatsioonidega töötada välja parimad võimalikud lahendused. Olmejäätmete kogumisel tuleb need koguda liigiti juba jäätmete tekkekohas. Liigiti on soovitav koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid: -paber ja kartong -pakendid -biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed -biolagunevad aia- ja haljastujäätmed biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed -probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad, kaasa arvatud vanarehvid; elektroonikaromud ja nende osad; patareid ja akud põlevjäätmed, sealhulgas puit ja plastid suurjäätmed metallid Taaskasutatavaid olmejäätmeid tuleb koguda liigiti. Minimaalse hulga jäätmete liigiti kogumise mahutite olemasolu eest vastutab ja nende asukohad määrab KOV. Tulenevalt pakendiseadusest on omavalitsuste minimaalse pakendi ja pakendijäätmete konteineritega varustamise kohustus taaskasutusorganisatsioonidel. Kogumiskohtade asukoht, kogumiskonteinerite miinimumarv ja miinimummaht iga kogumiskoha kohta ning nende tühjendamissagedus lepitakse kokku taaskasutusorganisatsiooni ja kohaliku omavalitsuse organi vahel. Puhas paber ja kartong tuleb koguda selleks ettenähtud konteineritesse või viia lähimasse jäätmejaama. Määrdunud paber ja kartong tuleb viia segaolmejäätmete konteinerisse. Pakendite ja pakendijäätmete kogumisel ja käitlemisel puuduvad omavalitsustel seadusest tulenevad otsesed rahalised kohustused, kuid nendel on korraldav funktsioon. Oluline on Läänemaal saavutada olukord kus pakendite ja pakendijäätmete kogumine toimub kõikides omavalitsustes ühetaoliselt ja ühtede põhimõtete järgi. Konkreetsed kogumistingimused ja –kord lepitakse kokku KOVde ja taaskasutusorganisatsioonide vahel sõlmitavates lepingutes. Pakendijäätmete kogumine toimub tootjavastutuse põhimõttel, st pakendiettevõtjad, kes lasevad turule pakendatud kaupu on kohustatud tagama pakendite ja pakendijäätmete kokkukogumise ja nõuetekohase täitmise. Et tagada jäätmete parem korduv- ja taaskasutus tuleb pakendid ja pakendijäätmed koguda muudest jäätmetest rangelt eraldi. Tulenevalt Jäätmeseadusest lasub alates 2009. aasta 1. jaanuarist pakendiettevõtjal kohustus taaskasutada pakendijäätmete kogumassist vähemalt 60% kalendriaastas ja pakendijäätmete kogumassist ringlussevõetuna vähemalt 55% ja mitte rohkem, kui 80% kalendriaastas. Et tagada eelpool nimetatud taaskasutamise sihtarvude täitmine, peavad pakendiettevõtjad alates 2009.aasta 1.jaanuarist taaskasutama pakendimaterjali liike kalendriaastas vähemalt järgmises ulatuses: -70% klaasijäätmete kogumassist ringlussevõetuna; -70% paberi- ja kartongijäätmete kogumassist, kusjuures 60% kogumassist ringlussevõetuna; -60% metallijäätmete kogumassist ringlussevõetuna; 55% plastijäätmete kogumassist, kusjuures 45% plastijäätmete kogumassist ringlussevõetuna ja 22,5% plastijäätmete kogumassist uuesti plastiks töödelduna; 45%puidujäätmete kogumassist, kusjuures 20% kogumassist ringlussevõetuna. Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (näiteks kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid) tuleb majapidamistel eraldi koguda ja säilitada ning anda ära korraldatud jäätmeveoga korraldatud ohtlike jäätmete veoringide ajal mis toimuvad kuni kaks korda aastas. Ülejäänud ajal, samuti alternatiivvõimalusena ja juhul kui KOV ei ole liitunud korraldatud jäätmeveoga või ei ole ohtlike jäätmete vedu korraldatud jäätmeveo osa peab KOV ise korraldama oma territooriumil kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumist. Lisavõimalusena saavad omavalitsuste elanikud ohtlike jäätmete äraandmiseks kasutada Pullapää jäätmejaama või viima need mõnda teise ohtlike jäätmete vastuvõtuga tegelevasse jäätmejaama või ettevõttesse. Läänemaa omavalitsuste vahelise korraldatud jäätmeveo ühishanke tingimustesse kirjutatakse sisse ka kaks korda aastas toimuv ohtlike jäätmete ring ja edaspidi hakatakse, korraldatud jäätmeveos osalevate omavalitsuste territooriumil elavate elanike ohtlike jäätmeid käsitlema korraldatud jäätmeveo osana. Biolagunevate jäätmetena tuleb Läänemaa omavalitsuste territooriumitel koguda järgmiseid jäätmeid: -aia-, pargi- ja kalmistujäätmed toidujäätmed Vastavalt Riigi Jäätmekava 2008-2013 peatüki 5 meetme 2 punktile 2.1.5 peavad kõik omavalitsused rakendama biolagunevate jäätmete tsentraalset kogumist ning arendama välja vastava käitlussüsteemi. Tuleb vähendada biolagunevate jäätmete tekkimist ning vältida ohtlike ning bioloogiliselt mittelagunevate jäätmete sattumist biolagunevate jäätmete hulka. Omavalitsuste territooriumitelt kogutavate prügilatesse ladestatavate olmejäätmete hulgas ei tohi biolagunevaid jäätmeid olla: -Üle 45 massiprotsendi alates 16.08.2010.a. -Üle 30 massiprotsendi alates 16.08.2013.a. -Üle 20 massiprotsendi alates 16.08.2020.a. Bioloogilise ringlussevõtu puhul tuleb arvestada seda, et prügilasse ladestamist ei loeta bioloogilise ringlussevõtu vormiks. Biolagunevate jäätmete kompostimiseks korrusmajade territooriumitel, on omavalitsustel valida kaks teed: Kompostrite paigaldamine majade lähedusse -Spetsiaalsete biolagunevate jäätmete mahutite kasutamine Hajaasustusaladel asuvate eramajade elanikud võivad biolagunevaid jäätmeid kompostida oma õuealal kasutamata selleks suletud kompostrit, kompaktse asustusega aladel peavad eramajade elanikud toidujäätmete kompostimiseks kasutama suletud kompostrit, et vältida haisu levimist naaberkinnistutele. Biolagunevate kalmistu-, aia- ja pargijäätmete kompostimiseks peaksid omavalitsused kaaluma kompostimisplatside rajamist kuhu lisaks vallale kuuluvatelt maadelt toodud jäätmetele võivad oma vastavad jäätmed tasuta ära anda ka eraisikud. Tekkinud kompostmulla saab omavalitsus ära kasutada haljastusel. Jäätmevaldajatel peab olema võimalus ära anda tekkinud biolagunevad jäätmed kas jäätmejaamadesse või selleks eraldi rajatud kompostimisplatsidele. Suuregabariidilisi jäätmeid võetakse vastu Ridala vallas asuvas Pullapää jäätmejaamas. Vähendamaks selliste jäätmete hulka on kasutamiskõlblikud suurjäätmed mõistlik üle anda organisatsioonidele, mis tegelevad nende jaotamisega vähem kindlustatud elanikkonnakihtidele. Samuti tuleb rajada Läänemaa jäätmejaama(desse) hooned kus toimub kasutuskõlblike suurjäätmete tasuta hoidmine ja jagamine. Reovee setet tohib vedada vaid spetsiaalselt selleks rajatud kompostimisväljakutele või spetsiaalsetesse töötlemisjaamadesse kus ta muudetakse elukeskkonnale ohutuks orgaaniliseks aineks. Töötlemata setet kasutada ei tohi. Läänemaal on reoveesette töötlemiseks Haapsalu Veevärgi kompostimisväljak, kuid oma pindalalt on see väljak kogu maakonnale väike, mistõttu on mõistlik rajada maakonna piiresse veel selliseid kompostimisväljakuid. Haapsalu Veevärgi kompostimisväljakul kompostitakse peale reoveesette vähesel määral ka toiduainetetööstuses tekkinud rasvajäätmeid. Lähiaastatel rajatakse mudapressiga varustatud kompostimisväljak Lihula valda, et rahuldada Lõuna-Läänemaa vajadusi. Reoveepuhastitest kogutav mittelagunev võrepraht tuleb viia lähimasse jäätmejaama. Läänemaal on romusõidukite ja nende osade äraandmiseks kogumiskoht mis asub Taebla vallas, Taebla alevikus, Haapsalu mnt 2. Vanarehve saab ära anda Pullapää jäätmejaamas ja Lihula linnas asuvas vanarehvide kogumiskohas. Lisaks on vanarehve kohustatud vastu võtma kõik rehvide müügiga tegelevad ettevõtjad või nende poolt volitatud rehvide vastuvõtmisega tegelevad ettevõtjad. Elektroonikaromude vastuvõtmist elanikkonnalt maakonnas eraldi ei reguleerita sest seda reguleerivad õigusaktid. Ohtlikke jäätmeid sisaldavad elektroonikaromud saab ära anda ohtlike jäätmete kogumispunktidesse või ohtlike jäätmete kogumisringide käigus. Kõik omavalitsused teevad oma territooriumil kaks korda aastas regulaarseid reide, et välja selgitada tekkinud hüljatud jäätmete ladustuskohad. Kõikidest ladustuskohtadest tuleb informeerida kas keskkonnainspektsiooni või KOV keskkonnainspektorit. Pärast jäätmete omaniku väljaselgitamist tuleb kohustada omanikku jäätmeid likvideerima. või rakendada jäätmete likvideerimise abinõuna sunniraha meetodit. Võimaluse korral tuleb tulevikus prügilatesse ladestamisele eelistada muid jäätmete kasutamise võimalusi, näiteks olmejäätmete purustamine koos kompostimise ja hilisema korduv kasutatava materjali väljasorteerimisega. Selline tegevus aitaks ka vähendada segajäätmetesse jäänud biolagunevate jäätmete osakaalu. Selleks, et rajada jäätmekäitluskohad, kus saab teostada segajäätmete mehaanilis-bioloogilist töötlemist (MBT) on vaja lähiaastatel teha majanduslik analüüs. Jäätmehooldus väikesaartel Läänemaal on kaks püsiasustusega väikesaart, Vormsi ja Osmussaar. Osmussaare jäätmeveo korraldavad püsielanikud ise. Vormsi saare jäätmemajandus on organiseeritud läbi külades asuvate jäätmemajade, kus asuvad konteinerid olmeprügi, erinevate pakendite, paberi ja papi ning osades majades ka patareide jaoks ja kuhu oma jäätmed toovad ümberkaudsed elanikud ning külalised. Täis konteinerid veetakse Hullos asuvale ladustamisplatsile kus veetakse jäätmed mandrile, ladestamis- ja töötlemiskohtadesse. Korraldatud jäätmevedu Korraldatud jäätmeveo eesmärgiks pikemas perspektiivis on olukord kus Läänemaal on moodustatud üks või mitu korraldatud jäätmeveo piirkonda. Jäätmeveo, ka korraldatud jäätmeveo, puhul on oluline: Vedaja peab jälgima, et jäätmeid ei veetaks ebamõistlikult kaugele, suurendades sellega kunstlikult jäätmevaldaja kulutusi ning põhjustades sellega suuremat koormust keskkonnale Lisaks veohinnale peab vedaja arvestama ladestamiskulutusi prügilates, valides summaarselt odavaima variandi jäätmevaldaja jaoks. Jäätmekäitluskohad Tuginedes Riikliku Jäätmekava soovitustele rajavad Läänemaa omavalitsused oma territooriumile vähemalt ühe taaskasutatavate jäätmete jäätmekäitluskoha, kus toimub jäätmete liigiti kogumine. Jäätmekäitluskohtade rajamisel tuleb arvestada nende kaugust olulisematest omavalitsuse territooriumil asuvatest tõmbepunktidest, et ühildada elanike oluliste tegemistega ka sorteeritud jäätmete ära andmine ja vältida selleks lisakulutuste tegemist. Käesoleval ajal on omavalitsustes jäätmete liigiti kogumiseks kasutuses mitmed erinevad jäätmekäitluskohad ja -viisid. Näiteks Haapsalus on probleem lahendatud läbi keskkonnajaamade (vt tabel 5) võrgustiku. Tabel 5 Haapsalu keskkonnajaamad Keskkonnajaam Olme-keemia Värvi-jäätmed Õli-jäätmed Pakendid Tooner-kassetid Ravimid Patareid Vana-paber Kastani-Vahtra x x x x x x Metsa-Jalaka x x x x x x x Vee x x x x x Kaluri x x x x x x x Lembitu-Lahe x x x x x x x x Mulla x x x x x x x x Käbi-Pargi x x x x x x x Lisaks keskkonnajaamadele asuvad paljude kortermajade juures veel eraldi paberikonteinerid. Teistes omavalitsustes on paigaldatud pakendi ja paberikonteinereid. Kuid on kasutusel ka muid lahendusi. Näidetena võib välja tuua Noarootsi, kus Pürksi külas asub ohtlike jäätmete kogumispunkt ja üks kord aastas, tavaliselt kevadel, paigaldatakse Pürksi Sutlepa ja Dirhami küladesse multilift konteinerid suuremõõtmeliste jäätmete kogumiseks. Taebla vallas korraldatakse suuremõõtmeliste ja ehitusjäätmete kogumisringe kord aastas. Järelvalve Jäätmeseadusest tuleneva järelvalve tõhustamiseks tuleb omavalitsustel tõhustada koostööd Keskkonnainspektsiooniga ja teiste järelvalvet teostavate asutustega. Peale selle võetakse võimalusel ja vajadusel mitme omavalitsuse peale ühiselt tööle keskkonnainspektori(d) kelle tööülesandeks lisaks keskkonnajärelvalveseadusest ja teistest õigusaktidest tulenevatele kohustustele saab ka jäätmehoolduseeskirja täitmise jälgimine. Jäätmekoguste vähendamine Jäätmekoguste vähendamine järjest kasvava tarbimise tingimustes on raskendatud, seetõttu tuleb rõhku panna nende jäätmekoguste vähendamisele mis lähevad prügilasse ladestamisele. Selles vallas edu saavutamiseks tuleb kodanike hulgas teha aktiivset selgitustööd, et seeläbi juba esmase jäätmevaldaja tasandil suurendada jäätmete liigiti kogumist ja nende taas- ning korduvkasutamist, mis omakorda viibki prügilatesse ladestatavate jäätmekoguste vähenemiseni. Inimestele tuleb õpetada säästliku tarbimist ja materjalide korduvkasutamist nii kodu, kui töökohas. Tootmises tuleb püüda juurutada keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid. Kohalike omavalitsuste jäätmehooldusalane koostöö Esimesed sammud KOVde vahelise jäätmehooldusalase koostöö poole on tehtud. Juba 2004. aastal sõlmis kümme Läänemaa omavalitsust koostöölepingu mille raames tagati Pullapää tavajäätmete prügila nõuetekohaste sulgemis- ja järelhooldustööde finantseerimine. Alates 2007. aastast on kaheksa omavalitsuse poolt sõlmitud koostööleping millega ühiselt finantseeritakse Ridala vallas asuva Pullapää jäätmejaama operaatorlepingut. Läänemaa Omavalitsuste Liidu abiga loodi 2008. aastal ühtne jäätmehoolduseeskiri, mis on kõikidele omavalitsustele ühine ja kuhu omavalitsused lisavad osa mis käib konkreetselt nende territooriumi kohta. Ühiselt, koos iga omavalitsust täpsustava lisaga on loodud ka käesolev jäätmekava. Tulevikus on kavas luua ühine katusorganisatsioon, mis hakkab haldama Pullapää jäätmejaama. Jäätmehoolduse tulevik Läänemaal Jäätmehoolduse pideva arendamise tulemusel võiks aastal 2015 Läänemaal olla 2 jäätmejaama ja vähemalt üks jäätmete mehaanilis-bioloogilise töötlemise kompleks. Jäätmejaamade juures on kogumispunktid kuhu saab tasuta ära anda kasutamiskõlbulikku mööblit, kodumasinaid jms, et kodumajapidamises kasutatav läheks uuesti kasutusse. Jäätmete mehaanilis-bioloogilise töötlemise korral maakonnas jäätmete vedu prügilatesse enam ei toimu. Kogu maakond on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga ja on moodustunud kaks jäätmeveopiirkonda: Haapsalu ja ülejäänud Läänemaa territoorium. Omavalitsuste territooriumitele on rajatud biolagunevate aia-, haljastus-, pargi- ja kalmistujäätmete kompostimisplatsid ja kompaktse hoonestusega aladel on korraldatud biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kompostimine. Loodud on ühtne pakendi- ja vanapaberikonteinerite võrgustik, vajadusel rajatakse valdade territooriumitele kogumispunktid ohtlike jäätmete ja elektroonikaromude vastuvõtuks kust kaks korda aastas toimub nende äravedu korraldatud jäätmeveo korras toimuvate ohtlike jäätmete ja elektroonikaromude veoringide kaudu. Omavalitsused kasutavad ühtset internetipõhist jäätmevaldajate registrit. Jäätmekava rakendamise mõju keskkonnale Jäätmekava koostamise eesmärgiks on jäätmehoolduse arendamine kohaliku omavalitsuse tasandil ja selle läbi vähendada jäätmetest tekkivat keskkonnakoormust. Pullapääl asuva jäätmejaama koguressursi ja omavalitsusteülese korraldatud jäätmeveo ühishanke läbiviimine ning korraldatud jäätmeveo raames ohtlike jäätmete veoringide läbiviimine kahel korral aastas, kõik see aitab kaasa keskkonna reostuskoormuse vähendamisele. Mõju elus- ja eluta loodusele võib hinnata positiivseks, kuna hästi korraldatud jäätmemajanduse puhul väheneb oluliselt ebaseaduslikult loodusesse ladustatavate jäätmete hulk. Positiivset mõju peaks siin avaldama just korraldatud jäätmevedu ja seda ka hajaasustusaladel. Jäätmekavaga on planeeritud regulaarselt toimuvad ohtlike jäätmete ringid. Tänu nendele väheneb ohtlike jäätmete poolt põhjustatav looduse saastatus ja seeläbi kaudne oht inimeste tervisele. Kui üha kasvavad jäätmeveo ja –käitluse tasud mõjutavad negatiivselt inimeste majanduslikku heaolu, siis samas mõjutavad kasvavad tasud inimesi üha enam tegelema jäätmete sorteerimisega ja vähendama tekkivate jäätmete hulka. Lisa 2 Kullamaa Vallavolikogu 7. mai 2009 määrus nr. 20 Kullamaa valla lisa Läänemaa jäätmekavale 2009 - 2015 1. Sissejuhatus Jäätmekava üldiseks eesmärgiks on Kullamaa valla jäätmehoolduse korraldamine – keskkonnaohutu, majanduslikult põhjendatud ja korralduslikult tagatud jäätmekäitluse edendamine, mis peab tagama: -Jäätmetekke vältimise; -Tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamise; Jäätmete taaskasutuse laiendamise; -Keskkonnanõuetekohane jäätmetöötluse; -Jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamise. Kullamaa valla jäätmekava koostamisel on arvestatud omavalitsuse arengudokumentides, üleriigilises jäätmekavas ning Läänemaa Jäätmekavas esitatud seisukohtadega. 2. Üldiseloomustus 2.1 Asend Kullamaa vald asub Lääne maakonnas. Valla üldpindala on 224,527 km² . Valla idapiir on maakonna piiriks. Kullamaa vald piirneb viie naabervallaga: põhjast Risti vald, lääne poolt Martna vald, lõunast Lihula ja Vigala vald ning idast Märjamaa vald. Kullamaa valda läbib Risti-Virtsu maantee. Kullamaa külast asub Tallinn 83 km, maakonnakeskus Haapsalu 45 km, Lihula 35 km ja Märjamaa 28 km kaugusel. Pindala poolest on Kullamaa vald Lääne maakonnas valdadest kuuendal kohal. 2.2 Haldusjaotus ja elanikkond Valla territoorium jaguneb 14 külaks. Suurim asula vallas elanike arvu poolest on Koluvere küla 358 inimesega, kellest 192 on Koluvere Hooldekodu elanikud. Valla keskuses Kullamaal on 315, Liivil 155 ja Üdrumal 96 elanikku (2009. aasta alguse seisuga). Asustustihedus jääb alla Eesti keskmise (6,2 in/km2). Eesti keskmiseks asustustiheduseks loetakse 30 in/km2. Statistikaameti andmetel elab Kullamaa vallas 01.01.2009 seisuga 1261 inimest. 2.3 Maa Valla üldpindala on 22452,7 ha, millest on haritavat maad 4984,5 ha, looduslikku rohumaad 2017,5 ha, metsamaad 7556,9 ha, õuemaad 206,9 ha ja muud maad 7684,8 ha. Kullamaa vald kuulub oma näitajate poolest (mullaviljakus alla 80%, vähene sotsiaalmaksu laekumine põllumajandusest, rahvastiku asustustihedus all 17 inimese/km2 jne) vähemsoodsate, ehk LFA alade hulka. Erinevate Euroopa Liidu ja riiklike toetuste taotlemisel annab see õiguse lisatoetusteks. 2.4 Loodus Valla territooriumile jääb 1/5 Marimetsa looduskaitsealast, kus pesitseb I kategooria kaitsealune liik – kaljukotkas. Kastja ja Silla külas elutseb suur konnakotkas. Kastja piirkonnas elutseb ka haruldane rohunepp. II kategooria kaitstavatest liikidest on metsise alad Ubasalus ja Sillal. Kullamaa valla territoorium kuulub Matsalu alamvesikonna Kasari jõe piirkonda. Vallas asub Marimetsa looduskaitseala , mille kogupindala on 5353 ha, millest Kullamaa valda hõlmab 1192 ha. Marimetsa looduskaitseala võib nimetada Lääne-Eesti üheks vanemaks tüüpiliseks lagerabaks, keskmine turbakihi paksus on 4,5 m, maksimaalne 8,25 m. Kaitsealana on Marimetsa rabal oluline tähtsus soomaastiku geneesi uurimisel, vähemtähtis pole ka tema osa puhta vee reservuaarina. 2.5 Loodusvarad Mets Metsamaast haldab valla territooriumil metskond 1191,1 ha, eravalduses on 4677,2 ha , ülejäänud osas on maareform pooleli või arvatud riigi reservmaaks. Metsade keskmine boniteet on 2,9. Valdavalt on tegemist lehtpuu enamusega segapuistutega, okaspuudest kasvab enam mändi. Vesi Kullamaa valla jõed, Kasari ja Liivi jõgi, kuuluvad Kasari jõgikonda. Kasari jõgi on paisutatud Laastres, Liivi jõgi Koluveres, Kullamaal ja Liivil. Kullamaal on tehisjärv. 2.6 Maavarad Kullamaa territooriumil leidub liiva (Liivi Marimetsa 2,1 ha, varu 22,5 tuh. m³), turvast (Laiküla 5156 ha, varu 6504 tuh.m³ ), vähesel määral savi (Kullamaal ja Liivi lähistel) ja lubjakivi (Ense maardla). 2.7 Majandus, tehniline infrastruktuur Kullamaa vald on põhiliselt põllumajanduslik piirkond. Suurimad ettevõtted selles harus on: Reinu-Einari OÜ, FIE Valdek Leht, FIE Arvo Riisalu, FIE Hannes Smitt, OÜ Kauni, Kärneri-Jõe OÜ, Uus-mõtte OÜ ja Ketu-Reinu talu, OÜ Kullamaa Mõisad, Udo Ojabsteini Jaagu talu, Tiiu Korpuse Tänavotsa talu, FIE Ago Kirsipuu. Teiseks põhivaldkonnaks on metsandus, millega tegelevad järgmised ettevõtted: OÜ Serviti ja OÜ Kambekor Puit, Reinu-Einari OÜ. Suurimad halupuude tootjad on Serviti OÜ ja Kambekor Puit. Turismi valdkonnas on tegutsemas OÜ Kullamaa Puhkekeskus ja AS Kassikakk majutuse-pakkujatena ja FIE Kadi Koorti Kullametsa viburada seiklusturismi pakkujana. Toitlustamisega tegelevad Amanda Puhvet Üdrumal, Goldenbecki baar ja Kullamaa Õllebaar Kullamaal. Kaubandusega on Kullamaal, Liivil ja Koluveres esindatud Lihula TÜ poed ja Koluveres veel FIE Olavi Tolli Pagari Pood. Sideteenuseid osutab AS Eesti Post Kullamaa Postkontor. Kahjuks suleti 2008. aastal postkontor Koluveres. Autoremonditeenust osutab Kullamaal OÜ Tammela Autod ja Üdrumal Reinu-Einari OÜ autoremonditöökoda. 3. Jäätmehoolduse olemasolev olukord Käesoleval ajal ei ole Kullamaa vald veel liitunud korraldatud jäätmeveoga. Ka pole Kullamaa valla territooriumil ühtegi prügilat. Jäätmevedu teostab valla territooriumil AS Ragn-Sells. Olmejäätmete sorteerimiseks tekkekohal on paigaldatud koostöös MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon´ga Kullamaa, Koluvere, Liivi ja Üdruma külla pakendikogumiskonteinerid ja Kullamaa ning Koluvere külla paberi-papikogumiskonteinerid. Suurjäätmete kogumiseks kodumajapidamistest korraldatakse kord aastas nädalane kogumiskampaania, mille käigus paigaldatakse suured jäätmekogumiskonteinerid valla kompaktasustusega aladele. Ohtlike jäätmete kogumiseks on kasutatud LOVL-i poolt korraldatud ohtlike jäätmete kogumise ringi teenuseid. Kullamaa biopuhasti kompostimisväljakule on väljastatud jäätmeluba, mille alusel on lubatud Kullamaa valla territooriumilt sinna koguda, seal töödelda ja taaskasutada reoveesetteid ja kanalisatsioonijäätmeid. 2008 aastal koguti Kullamaa valla territooriumilt jäätmeid järgmiselt: Kullamaa vald, 2008 Jäätmeliik Jäätmekood Tonn Paber- ja kartongpakendid 150101 0,2 Segapakendid 150106 7,425 Õlifiltrid 160107 0,055 Pliiakud 160601 0,42 Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01, 17 09 02 ja 17 09 03 170904 26,62 Paber ja papp 200101 0,2 Ohtlikke aineid sisaldavad värvid, trükivärvid, liimid ja vaigud 200127 0,002 Prügi (segaolmejäätmed) 200301 133,6245 4. Jäätmehoolduse eesmärgid ja realiseerimine Maksimaalne jäätmete sortimine kohapeal, edasist käitlust ja ladestamist nõudvate jäätmete koguse vähendamine: -Kullamaa valla territooriumile on paigaldatud kõikidesse kompaktasustusega asulatesse sorteeritud taaskasutatavate jäätmete, v.a. suuremõõtmeliste jäätmete, kogumise suurendamiseks vastavad konteinerid; arvestades kava pidevat uuendamisvajadust on plaanis ettevõtjaid kohustada ettevõtte jäätmekava koostamisele; suuremad ettevõtted paigaldavad oma tegevusega kaasnevate taaskasutatavate jäätmete kogumiseks konteinerid - tegevused hakkavad toimuma ettevõtete jäätmekavade alusel; -elanikkonda teavitatakse järjepidevalt olmejäätmete sorteerimise vajalikkusest ja viisidest; Olmejäätmed: -olmejäätmed tuleb koguda liigiti juba tekkekohal, et vähendada prügilatesse ladestatavate segaolmejäätmete hulka eraldi tuleb koguda vähemalt ohtlikud jäätmed, biolagunevad jäätmed (aia- ja haljastusjäätmed, köögijäätmed), taaskasutatavad pakendi- (klaas-, plastik-, metall-, puit-, kartongpakend) ning paberi-papijäätmed, suurjäätmed, probleemtoodete jäätmed (sh. romusõidukid, vanarehvid, patareid, akud, elektroonikaromud jne.). Pakendijäätmed: -suurendada pakendijäätmete kogumiseks vajalike konteinerite hulka, et kõigis kompaktasustusega aladel paikneks vähemalt üks ja valla keskuses kaks sorteeritud pakendijäätmete kogumise konteinerit tõmbekeskuste lähedal; taaskasutuse protsenti tuleb järk-järgult kasvatada ning saavutada aastaks 2012 pakendijäätmete taaskasutamine 60 % ulatuses; Paberi ja kartongijäätmed: -suurendada paberi ja kartongijäätmete kogumiseks vajalike konteinerite hulka, et kõigis kompaktasustusega aladel paikneks vähemalt üks paberi-kartongi kogumiskonteiner, mis asub lähestikku teiste liigiti kogutavate (pakendi) jäätmete konteineritega. Biolagunevad jäätmed ja nende käitlemine: -vähendada biolagunevate jäätmete osakaalu olmejäätmetes nende eraldi kogumisega ja/või kohapeal kompostimisega, vältida ohtlike ja bioloogiliselt mittelagunevate jäätmete sattumist biolagunevate jäätmete hulka; lokaalne kompostimine - tiheasustusega aladel ühine komposter kortermajadele või kasutada spetsiaalseid biolagunevate jäätmete konteinereid; aia-, pargi ja kalmistujäätmed nii era- kui ka üldkasutatavatest haljasaladelt, parkidest ja kalmistutelt - kompostimine eraldi teistest biojäätmetest kompostimisplatsil; komposti kasutamine haljastuses. Ohtlike jäätmete kogumine ja käitlemine: -ohtlikke jäätmete kogumine on osa korraldatud jäätmeveost, vähemalt kord aastas korraldatakse eramajapidamistest ohtlike jäätmete kogumiseks ohtlike jäätmete kogumise ringe. Suurjäätmed: -suuremõõtmeliste jäätmete kogumiseks kodumajapidamistest korraldab Kullamaa Vallavalitsus kampaania, mille toimumisest teavitatakse elanikkonda Kullamaa valla ajalehe vahendusel ja Kullamaa valla kodulehel www.kullamaa.ee . Kampaania käigus paigaldatakse valla kompaktse asustusega aladele ehitusjäätmete konteinerid. Reoveesete ja kanalisatsioonijäätmed: -Kullamaa valla territooriumilt kogutud reoveesette ja kanalisatsioonijäätmete esmane töötlus toimub Kullamaa biopuhastis; -kompostimiseks viiakse eeltöödeldud reoveesetted ja kanalisatsioonijäätmed nõuetele vastavale kompostimisväljakule. Romusõidukid, vanarehvid ja elektroonikaromud: -romusõidukeid Kullamaa valla territooriumil ei koguta, romusõidukid saab üle anda romusõidukite kogumiskohta Taebla alevikus; -vanarehvid on võimalik elanikel tasuta üle anda Läänemaa Jäätmejaama või rehvide edasimüüjale, seaduses sätestatud korras (VV määrus nr 352 13.12.2004 §2); -ohtlikke jäätmeid sisaldavad elektroonikaromud kogutakse ohtlike jäätmete ringi baasil, muus osas reguleerivad elektroonikaromude kogumist vastavad seadused. Hüljatud jäätmed: -hüljatud jäätmete avastamisel teavitatakse sellest keskkonnainspektorit, kes selgitab välja jäätmete omaniku; hüljatud jäätmete likvideerimise kohustus on omanikul, selle kohustuse eiramisel võib Kullamaa Vallavalitsus rakendada jäätmete likvideerimise abinõuna sunniraha meetodit; kui hüljatud jäätmete omanikku ei õnnestu kindlaks teha, siis korraldab jäätmete ja nendest tekkinud saastuse likvideerimise maa omanik, kelle maal hüljatud jäätmed asuvad või Keskkonnaamet, kui on tegemist riigi omandis oleva maaga. 5. Jäätmete kogumine ja transport: Kullamaa valla territooriumil toimib korraldatud jäätmevedu koostöös teiste Läänemaa omavalitsustega. orraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmed tuleb jäätmetekitajatel endal viia Läänemaa Jäätmejaama. 6. Järelevalve Järelvalvet jäätmekäitluse üle teostavad järgmised institutsioonid: Keskkonnaamet; - Omavalitsus. Lisaks nimetatutele on järelvalveasutuseks Veterinaar- ja Toiduameti Läänemaa Veterinaarkeskus, mis teostab järelvalvet loomsete jäätmete käitluse üle.