Mõniste Vallavolikogu — Mõniste Kooli arengukava kinnitamine — KO, 89, 1250

Määrus kehtestatakse «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 31 lg 2 ja lg 3, «Koolieelse lasteasutuse seaduse» § 91 lg 2 ja lg 3 ning Mõniste Vallavolikogu 30. mai 2002. a määrusega nr 12 kinnitatud «Mõniste valla haridusasutuste arengukavade koostamise ja kinnitamise kord» (KO 2002, 60, 1290) p 4 alusel. § 1. Mõniste Kooli arengukava kinnitamine Kinnitada Mõniste Kooli arengukava aastateks 2009-2011 (arengukava lisatud). § 2. Rakendussäte (1) Mõniste Vallavolikogu 28. märtsi 2006. a määrus nr 1-1.5/ 5 «Mõniste Kooli arengukava kinnitamine» ja Mõniste Vallavolikogu 21. veebruari 2007. a määrus nr 1-1.5/3 «Mõniste Kooli arengukava muutmine» tunnistatakse kehtetuks. (2) Määrus jõustub 15. aprillil 2009. a. Volikogu aseesimees volikogu esimehe ülesannetes Kristo HAINSOO Kinnitatud Mõniste Vallavolikogu 25.03.2009 määrusega nr 1-1.5/5 MÕNISTE KOOLI ARENGUKAVA 2009-2011 Mõniste Kooli arengukava on dokument, mis määrab ära kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. Mõniste Kooli arengukava 2009-2011 koostamisest võttis osa kogu koolipere. Arengukava väljatöötamisel võeti aluseks sisehindamise tulemused (Mõniste Kooli sisehindamise aruanne 2005/2006 – 2007/2008, juuni 2008), arvestati soovitusi sisehindamise aruandele (Õppeasutuse sisehindamise nõustamise tagasisidearuanne, november 2008), kõrgema tasandi arengukavad ning tehti SWOT-analüüs. SWOT-analüüs viidi läbi detsembrikuus. Töökoosolekul tehti sellest kokkuvõte. Jaanuarikuus käsitleti töökoosolekul kooli visiooni, missiooni, põhiväärtusi. Arengukava koostamise töörühm vaatas rühmatöö käigus tehtud ettepanekud üle ja tegi kokkuvõtte. Töögrupi poolt töötati läbi ka eelmise arengukava täitmise analüüs. Arengukava tegevuskava koostades lähtuti viiest võtmevaldkonnast, mis peavad olema aluseks sisehindamisel. Arengukava esmane eelnõu anti läbitöötamiseks hoolekogu liikmetele. Arengukava tegevuskava eelnõu töötati õpetajate poolt läbi. Ettepanekud lisati. Mõniste Kooli arengukava lähtub: Eesti põhikooli ja gümnaasiumi riiklikust õppekavast Võru maakonna munitsipaalkoolide võrgu arengukavast 2004-2010 Võru maakonna planeeringu uuendatud tegevuskavast aastateks 2004-2007 Mõniste valla arengukavast 2005-2012 ja tegevuskavast 2005-2008 Mõniste Kooli arengukavast 2006-2009 Mõniste Kooli sisehindamise aruandest 2005/2006-2007/2008 Mõniste Kooli põhimäärusest SWOT analüüsi, rühmatööde, ühise arutelu ja avalikustamise tulemustest Arengukava koostamisel on aluseks võetud ka riiklikul tasandil seatud prioriteedid. 1. OLUKORRA KIRJELDUS 1. Üldiselt Mõniste Kool asub Võrumaal Mõniste vallas Kuutsi külas. Esimesed andmed koolihariduse võimaldamisest pärinevad 1730. aastast. Mõniste Kooli teeninduspiirkond on Mõniste valla territoorium. 2005. aasta septembril liideti Mõniste Põhikooliga Mõniste lasteaed ja kool nimetati ümber Mõniste Kooliks. Mõniste lasteaed on töötanud alates 1962. aastast. Praegune Mõniste Kool asub kahes omavahel ühendatud hoones, millest vanem on ehitatud 1898. aastal ja uuem hoone 2000. aastal. Koolimajas on igal klassil olemas oma klassiruum ja riidehoid. Koolis on kaasaegne arvutiklass, muusikaõpetuse klass, jõusaal ja renoveeritud köök. Alates 2004. aastast töötab kooli ruumides avalik internetipunkt ning alates 2007. aastast on kogu koolimaja territoorium kaetud WiFi alaga. Õpilastele, õpetajatele ja valla elanikele on kasutada avar küla raamatukogu (Mõniste valla arengukava 2005-2012). Õpilastele kasutamiseks on ka kooli lugemissaal ja seal asuv õppekirjandus. Kokku on koolimajas kasulikku pinda 2569.3 m2 (millest hoone vanemas osas on 695 m2). Kooli vahetus läheduses asub ka nn poiste tööõpetuse maja (kasulikku pinda 107,8 m2), mis rekonstrueeriti 2007/2008. õppeaastaks. Koolimaja vastas teisel pool teed asub rahvamaja, mille rekonstrueerimine 2008. aastal parendas oluliselt kooli õpilaste sportimise ja huvitöö tingimusi. Karisöödil asub kooli õueõppe klass, kus on loodud esmased tingimused õueõppe tundide läbiviimiseks. Koolimajast paarisaja meetri kaugusel asub Mõniste muuseum, kus õpilased saavad osaleda temaatilistel õppepäevadel. Koostööpartneriteks on kujunenud ka Mõniste päästekomando, Alaveski loomapark. Lasteaed teeb aktiivselt koostööd kohalike talunikega teemapäevade ja õppekäikude läbiviimiseks. 2. Õpijõudlus ja haridusliku erivajadusega laste toetamine Õpilaste toetamiseks tehakse Mõniste Koolis tõhusat tööd. Seda väljendavad järgmised näitajad: a) Klassikursuse kordajate osakaal: 2005/2006 õppeaastal 0% 2006/2007 õppeaastal 0,9% 2007/2008 õppeaastal 0% b) Täiendavale õppetööle jäänud õpilaste arv: 2005/2006 – 6 õpilast (5,6%) 113st 2006/2007 – 6 õpilast (5,9%) 106st 2007/2008 – 6 õpilast (5.9%) 101st * võrdluseks - 2004/2005 – 16 (14%); Tänu rakendatud tugisüsteemidele on klassikursuse kordajate arv oluliselt vähenenud. Samuti on oluliselt vähenenud täiendavale õppetööle jäänud õpilaste arv. Ümarlauakoosolekute süsteem võimaldab õpilasel parandada mitterahuldava veerandi hinde õppeaasta jooksul. c) Põhikooli lõpueksamid õppeaastati, kus on saavutatud võrreldes vabariigi keskmisega kõrgem tulemus (Tabel 1): õppeaasta vabariigi keskmisest kõrgem tulemus õppeaineti 2007/2008 bioloogia, vene keel 2006/2007 matemaatika, bioloogia, inglise keel 2005/2006 ühiskonnaõpetus 2004/2005 emakeel, matemaatika, keemia, inglise keel Kolme õppeaasta võrdlusena on keskmisest kõrgemad olnud tulemused matemaatikas ja inglise keeles kahel õppeaastal, bioloogias, keemias, vene keeles, ühiskonnaõpetuses ja emakeeles ühel õppeaastal. d) Koolikohustuse mittetäitjate osakaal põhikooli õpilaste koguarvust on kõigil viimasel kolmel õppeaastal olnud 0%. Toimiv koostöövõrgustik on taganud koolikohustuse täitmise. e) Edasiõppijate osakaal põhikooli lõpetajate koguarvust on kolmel viimasel õppeaastal olnud 97,6 % (41 õpilast 42st). Õpingute jätkamine: 2005/2006 – 6 õpilast keskkoolis või gümnaasiumis, 4 kutsekoolis, 1 õpilane tööl; 2006/2007 - 11 õpilast keskkoolis või gümnaasiumis, 5 kutsekoolis, neist 1 katkestanud 2007/2008 – 15 lõpetajat; ei ole veel täielikult selgunud. 2 õpilast on sisse saanud Tartu gümnaasiumidesse. Põhikooli lõpetanud õppurid, kes on soovinud jätkata õpinguid konkursiga gümnaasiumites, on õppeasutusse sisse saanud. f) Tugisüsteemide kaudu toetatud õpilaste osakaal õpilaste koguarvust oli: 2005/2006 õppeaastal põhikooli osas 37,2% ja lasteaia osas 3,3 % 2006/2007 õppeaastal põhikooli osas 40,6% ja lasteaia osas 2,8 % 2007/2008 õppeaastal põhikooli osas 52,4 % ja lasteaia osas 5,9 %, kusjuures kogu õppeaasta vältel lõpetas kõik õppeveerandid positiivsete hinnetega 79% õpilastest. Haridusliku erivajadusega laste toetamine toimus järgmiste tugisüsteemide abil: parandusõpe - nimekirjad vaadati üle iga õppeveerandi lõpus (ÕN protokollid) individuaalne õppekava diferentseeritud hindamine lihtsustatud õppekava (alates 2006/2007 puudub vajadus) ümarlauakoosolekute süsteem (alates 2005/2006 õppeaastast) mitterahuldava veerandi hinde saanud õpilastega, mille osapoolteks aineõpetaja, klassijuhataja õppealajuhataja, direktor, õpilane ja kahe järjestikuse mitterahuldava veerandi hinde puhul ka lapsevanem) mitterahuldava veerandi hinde parandamiseks koostatav individuaalne plaan õpilasele klassijuhatajate koostöö lapsevanemaga õpilasele vajaliku toe tagamiseks, nt abi spetsialisti vastuvõtu korraldamiseks, sõiduks tugiõpe järeleaitamiseks (õpilasele personaalselt) Eelolevas arvutuses ei ole arvestatud aga toimis õpilaste toetamiseks ka: koostöö psühhiaatriga (HEV selgitamiseks), sh alates 2006.a lasteaias koostöö logopeediga (HEV selgitamiseks), sh alates 2007.a lasteaias pikapäevarühm konsultatsiooni- ja järeleaitamistunnid vastava graafiku alusel huviringide töö õpilaste andekuse toetamiseks (nt sport, kodu-uurimine, tants) tugiõpe (tarifitseeritud) andekatele inglise keeles lisaõpe andekuse toetamiseks (TÜ teaduskool, ettevalmistus olümpiaadideks, konkurssideks, võistlusteks) lapse individuaalsusest lähtumine lasteaias 3. Lasteasutuse külastatavus ja rühma täituvus Laste kohalkäimise määr oli 2006/2007 õppeaastal 63,4%. Tööpäevade arv aastas oli siis 193 ja laste keskmine nimestikuline arv 35. Keskmine laste kohaloleku arv on kolme viimase õppeaasta jooksul jäänud tervisekaitse nõuetega lubatud piiridesse (25). Viimasel kolmel õppeaastal on kõik valla koolieelikud käinud lasteaias. Omame pidevat ülevaadet koolikohustuslikku ikka jõudvatest lastest vallas ja vajadusel suuname lapsevanemat oma last lasteaeda panema. Laste kohalkäimise kohta peetakse täpset arvestust. 2005/2006 – keskmine laste arv rühmas 15 2006/2007 - keskmine laste arv rühmas 17,5 2007/2008 – keskmine laste arv rühmas 17 Lasteaias on kaks liitrühm 4. Õpetajate vastavus kvalifikatsiooninõuetele Nõutava kvalifikatsiooniga õpetajate ametikohtade osakaal õpetajate ametikohtade koguarvust põhikooli osas: 2005/2006 - 100% 2006/2007 – 94% 2007/2008 – 61% (oleks olnud 100%, kuid nõuded muutusid) Mõniste Koolis töötas aastatel 2005-2008 neli vanemõpetajat. Kuuele õpetajale on omistatud Võrumaa Aasta Õpetaja tiitel. Nõutava kvalifikatsiooniga ei olnud: 2005/2006. õa ühtki õpetajat. Õppealajuhatajal oli lõpetamata juhtimiskoolitus. 2006/2007. õa üks õpetaja. Kolm õpetajat omandasid erialal tasemeharidust, kvalifikatsioonita õpetaja on lahkunud. 2007/2008. õa 7 õpetajat, neist 2 omandasid oma erialal tasemeharidust ja 5 õpetajat olid keskeri haridusega. Vastav näitaja suurenes, sest õppeaasta alguses nõuded muutusid. Lasteaias on 2 õpetajat. Neist üks on kõrgharidusega ja teine keskeri haridusega. Lisaks hakkas alates 2006/2007. õppeaastast muusika tunde andma lasteauias kooli muusika õpetaja ja ühte liikumistundi nädalas kooli kehalise kasvatuse õpetaja. Õppekasvatustöö tase muusikas on märgatavalt tõusnud - väljundiks lasteaialaste väga heal tasemel esinemised nii maakonna, valla kui kooli tasemel konkursidel, lauluvõistlustel ja üritustel (mida varem ei tehtud). Samuti on lasteaed kaasatud kooli spordiüritustesse. Kindlasti aitab taoline töökorraldus kaasa ka laste sotsialiseerumisele ja koolikeskkonnaga harjumisele. Lasteaia õpetajate abid on väga toimekad, tublid ja initsiatiivikad, võttes õpetajatega võrdselt osa kõigi lasteaia ürituste ja tegemiste korraldamisest ja läbiviimisest. 5. Personali täienduskoolitus Täienduskoolituses osalenud pedagoogide osakaal pedagoogide üldarvust kolmel viimasel õppeaastal on olnud põhikooli osas 100% ja lasteaia osas 100%. Pedagoogide täienduskoolituse maht: 2005/2006 - põhikooli osas 875 tundi ja lasteaias 45 tundi 2006/2007 - põhikooli osas 355 tundi ja lasteaias 50 tundi 2007/2008 - põhikooli osas 696 tundi ja lasteaias 95 tundi Eelmisel õppeaastal toimus kaks sisekoolitust. Käesoleval õppeaastal väljastati Koolikatsuja 2006+ projekti raames toimunud koolituste tõendid ning 2005/06 õa kahele õpetajale koolitustõendid (mahus 160 ja 320 tundi), millest tingituna on tundide arv kõrgem. Eelolevalt ei ole arvestatud ülikoolis tasemeharidust omandavate õpetajate koolitustunde - 2005/06 õa 3 õpetajat (vene keel; inglise keel; matem); 2006/07 õa 3 õpetajat (vene keel; inglise keel – lõpetas cum laude 2007; matem); 2007/08 õa (vene keel, matem. – lõpetas 2008, kunst). Koolituspõhimõtted kehtestati 2006/07. õa ja hakati koostama õppeaastaks koolitusplaane. 2007/08 õa viidi sisse metoodikapäev koolitustelt saadud kogemuste jagamise, tagasiside andmise ja ressursside kasutamise otstarbekuse hindamise eesmärgil. 6. Õpetajate vanuseline koosseis Õpetajate vanuseline koosseis vanusegrupiti kolme viimase õppeaasta lõikes (Joonis 1)

Õpetajate vanuseline koosseis vanusegrupiti protsentides (%) põhikooli osas (Tabel 2): 2005/06 2006/07 2007/08 vanus 0 0 6 alla 25 14 13 13 25-29 14 13 0 30-39 57 31 38 40-49 Õpetajate vanuseline koosseis vanusegrupiti protsentides lasteaia osas ei ole kolmel viimasel aastal muutunud: 40-49 – 67% 50-59 – 33% Seega on õpetajate vanuseline koosseis on väga hea, sest kollektiivi kuulub erinevas vanuses töötajaid ning staazikaid pedagooge . 7. Personali liikuvus Õppeaasta jooksul lahkunud õpetajate ametikohtade osakaal õpetajate ametikohtade koguarvust põhikoolis on 4,3% protsenti. Lasteaia osas sama näitaja 0%. Kooli meeskonda on lisandunud pühendunud õpetajaid. 8. Lapsevanema rahulolu Rahuloluküsitlus viidi läbi sisehindamise raames. Lapsevanemad on avaldanud rahulolu järgmistes aspektides (küsitluste käigus saadud tagasiside): · õppetöö tase ja kooli maine · õpetajate osavõtlikkus, pühendumus · tugisüsteemide toimimine · e-kooli rakendumine · koolikeskkonna õpilasesõbralikkus ja turvalisus · toitlustus · bussiliikluse korraldus · arvukate spordiringide töö · kooli avatus ja koostöötahe · üritused, rohked õppekäigud lasteaias Analüüs sisehindamise käigus tehtud lapsevanemate küsitlemisest ja varasemate rahuloluküsitluste kokkuvõtted on talletatud dokumentidena (sisehindamise kaustas). Soovijad saavad nendega tutvuda. 9. Erinevate huvigruppide kaasatus otsustusprotsessidesse Kooli arengu kavandamisse kaasatud huvigrupid: õpilased, õpetajad, muu personal, lapsevanemad, KOV, hoolekogu, volikogu. Sisehindamisprotsessi kaasatud: õpilased, kogu personal ühtselt, lapsevanemad, KOV, hoolekogu, volikogu haridus- ja kultuurikomisjon. Kõik olulised koolielu korraldust mõjutavad otsused on tehtud arvestades kooli personali (arutatud läbi töökoosolekutel) ja kooli pidaja arvamusega. Toimib tihe koostöö hoolekoguga ja volikogu haridus- ja kultuurikomisjoniga. Toimuvad kooli juhtkonna ümarlauavestlused klasside esindajatega õppeaasta algul üldtööplaanis fikseeritud teemadel, mis tulenevad sisekontrolli tulemustest. Iganädalaselt toimuvad infokoosolekud õpilastele ja õpetajatele. Kord aastas toimub lastevanemate üldkoosolek. Iga-aastaselt toimuvad rahulolu-uuringud lapsevanematele, õpilastele, valla Aasta Õpetaja selgitamiseks. Õppeaasta alguses toimuvad alates 2007/08 õppeaastast koosolekud rahvamaja ja noortekeskuse esindajatega, kus lepitakse kokku koostöös huviringide töö ja ürituste korraldamiseks. Koostöös lapsevanematega loodi ja täiendatakse lasteaia kodulehekülge. Lapsevanemad, kes on ühtlasi hoolekogu liikmed olid kaasatud sisehindamise küsitlusvormide väljatöötamisse ja küsitlustest kokkuvõtete tegemisse. Vallasiseselt toimib hea koostöö valla allasutuste vahel. Pidevalt suhtleme ja teeme koostööd vallaga. Püüame rõhutada kooli avatust ja koostöötahet. Oleme vallas ainus kool ja omame head ülevaadet vallas toimuvast. 10. Riikliku järelevalve tulemused 2006/07 toimus riiklik järelevalve üksikküsimustes (õppenõukogu töö) - tehti üks ettekirjutus põhikooli osas ja üks lasteaia osas. 2005/2006 toimus kompleksne riiklik järelevalve – ettekirjutusi ei tehtud. Riikliku järelevalve tulemusi on arvestatud edasistes otsustusprotsessides. 11.Klassikomplekti keskmine täituvus ja laste nind õpetajate suhtarv lasteaias Õpilaste arv jagatud klassikomplektide arvuga on 11,8. Suurima õpilaste arvuga oli 8. klass – 18 ja väikseim oli 2. klass - 5 õpilasega. Õpilaste arvu tõttu on 2. ja 3. klassis mõned liittunnid (nt kehalises, kunstis). Ka klassijuhataja on alates 2007/2008. õa üks. Keskmine laste arv rühmaõpetaja ametikoha kohta rühmas on kolme õppeaasta keskmisena 17,5. Lasteaias on kaks liitrühma. Õpetajat aitab õpetaja abi. Pealelõunasel ajal lähevad paljud lapsed koju ja pealelõunased tegevused on planeeritud ühised. 12. Arvutitega varustatus Õpilaste koguarv õppeaastas jagatud õpilaste kasutuses olevate arvutitega 2005/06 – 4,0; 2006/07– 7,6; 2007/2008 – 7,6. Kõik arvutiklassi arvutid vahetati välja uute vastu 2007/2008 õppeaasta alguses. Õpetajate ametikohtade arv õppeaastas jagatud õpetajate kasutuses olevate arvutite arvuga oli varasemal kahel aastal 2:1. 2007/08 õa algul soetati 10 sülearvutit, mis anti õpetajate igapäevasesse kasutusse (nende tunnikoormuse järgi). Kokku on 16 õpetaja käsutuses 16 sülearvutit. Lisaks sellele on 2 arvutit õpetajate toas kõigile kasutamiseks ning pisut vanemad arvutid pesaklassides. Lisaks on koolis 1 pihuarvuti. Arvutiklassis on paigaldatud SMART-tahvel ning õpetajate käsutuses on 2 videoprojektorit. Uued arvutid koos silmi säästvate monitoridega soetati käesoleval õppeaastal sekretärile, majandusjuhatajale, infojuhile ja õpetajate tuppa. Õpetajate tuppa osteti uus printer ning sekretäri ruumi värviline laserprinter. Keskmine pedagoogide arv üheinterneti-ühendusega arvuti kohta on lasteaias - 2 . Lasteaeda soetati 2007/08 õppeaastal uus arvuti ja uus koopiamasin. Lisaks interneti püsiühendusele on kogu koolimaja territoorium töötajatele, õpilastele ja külalistele mugavate töötingimuste loomise eesmärgil kaetud WiFi alaga. 2007.a mindi üle e-koolile. 2008.a osaleti robootikaprojektis ja loodi eeldused robootika õpetamiseks. Arvutitega ja infotehnoloogiliste vahenditega varustatus on väga hea – vahendite olemasolu õpilase kohta, õpetajate varustatus sülearvutitega, õpilase kohta tehtud investeeringute määr infotehnoloogilise valdkonna arendamiseks on näitajad, mille kokkuvõtteks Mõniste Koolis IT-vahenditega varustatuse tase on kõigeim maakonnas. IT-valdkonna arendamiseks kirjutati projekt Tiigrihüppe SA-le. Omaosalusega toetas osaliselt ka KOV. 13. Füüsiline kasvukeskkond ja turvalisus 2005. aastal lasteaia kolimisega koolimajja, paranesid laste füüsilise kasvukeskkonna tingimused oluliselt. Keskmine rühmaruumide suurus lasteaias lapse kohta on kolme aasta keskmisena 3,0. Keskmine mänguväljaku suurus lapse kohta on 56,1 m2 . Ruumid on puhtad ja valged. Lasteaia territoorium on piiratud aiaga. Igal õppeaastal on täiendatud lasteaia õueala mänguvahenditega. Õueala mänguvahendid on heas korras. Ruumikitsikust liikumismängudeks lasteaias püütakse leevendada tegevuste planeerimisega kooli ruumidesse. Viibitakse palju õues. Käiakse palju matkadel ja õppekäikudel piirkonna taludes ja õppepäevadel muuseumis. Liikumismängude läbiviimiseks lasteaias on vajadus ühe ruumi järele. Sellega on arvestatud koolimaja vanema osa rekonstrueerimisprojekti koostamisel. Koolimaja, kus toimub õppetöö ja köök vastavad kõigile tuleohutuse ja tervisekaitse nõuetele. Vaid koolimaja vanemas osas pole paigaldatud automaatset tuletõrje signalisatsiooni (on suitsuandur). Perioodiliselt on läbi viidud tuleohutusõppusi. On toimunud elektriohutusõppus (2006). Kooskõlastatud on Mõniste Kooli tuleohutusjuhend (2007) ja Mõniste Kooli töösisekorraeeskirjad (2007), koostatud ohutusjuhendid köögi töötajatele, infojuhile, kriisikäitumise põhimõtted (viimased vajavad küll pisut meeldetuletamist). Majandusjuhataja on pälvinud tervisekaitsetalituse tunnustuse menüüde koostamise ja kaloraazi arvestamise nõukohase täitmise eest. Tunnustust pälvis ka lasteaia lastele pakutav soe söök õhtuooteks. Mõniste Koolis ei ole probleeme alkoholi ega narkootikumidega. Koolikiusamise näitaja on tunduvalt alla riigi keskmise. Õpilaste arvates esineb narrimist, kuid füüsilist koolikiusamist ei esine. Õpilaste arvamus turvalisuse ja meeldiva koolikeskonna tagamiseks on õpetajaskonna jaoks väga oluline. Kaasame õpilasi otsustusprotsessidesse läbi õpilasesinduse, küsitluste ja ümarlauakoosolekute. 14. Eelarve Lasteaiakoha arvestuslik maksumus lapse kohta kuus on 1483,0 krooni (aastas 17800 kr). Lapsevanemate poolt kaetava osa kogumaht lapse kohta aasta keskmisena kuus – 20,9%. Kooli pidaja on kooli ja lasteaia vajadusi arvestav. Alates 2008. a jaanuarist tõusis lasteaias toidupäeva maksumus 18 kroonile. Eelarves arvestatakse eraldi lasteaia, pedagoogide ja administratiivosa. Projektide abil on taotletud kooli eelarvesse olulisel määral lisavahendeid. Eelarve kulusid iseloomustab alljärgnev tabel 3. Tabel 3. Mõniste Kooli eelarve kulud aastati, tuh kr aasta kool lasteaed investeeringud kokku 2005 3 584 439 592 4 615 2006 3 774 525 570 4 869 2007 4 337 581 745 5 663 2008 4 837 742 294 5 873 Mõniste Kooli lisategevustest (nt ruumide rent, söökla teenuse pakkumine) ja projektitööst tulenevalt on perioodil 2005-2008 (kevadeni) kooli eelarvesse taotletud lisavahendeid ca 1,2 miljoni krooni eest. 15. Õpilase isiksuse arengut iseloomustavad näitajad a) Olümpiaadidest osavõtt ja tulemused 2005/06 – kohti esikolmikus 2, osalenud 11 õpilast viiel olümpiaadil – ajaloos I koht (VII kl) ja ajaloos III koht (VI kl). 2006/07 – kohti esikolmikus 2; matemaatikas II koht (IV kl), V koht (VI kl); bioloogias I koht (VIII kl). Osaleti õpioskuste olümpiaadil. 2007/08 – kohti esikolmikus 6; füüsikas I koht (IX kl), matemaatika III koht (IX kl), IV koht (VI kl), bioloogias I koht (IX kl, VIII kl ja VI kl), ajaloos I koht (VIII kl) Vabariiklikele olümpiaadidele kutsutud füüsikas (36. koht) ja bioloogias (10. koht). Osaleti õpioskuste olümpiaadil. b) Osavõtt konkurssidest, võistlustest ja tulemused 2005/06 1. Maakonna parima tiitel noorkotkaste ja kodutütarde tegevuses 2. Maakonna aktiivseima väikekooli tiitel spordis 3. Osaleti maakondlikul kooliteatrite ülevaatusel etendusega „Lumekuninganna” (osalesid peaaegu pooled õpilastest); pälviti tunnustus; 4. Vabariiklikelt suusavõistlustelt VI koht 5. Maakonna meistrivõistlustelt suusatamises III koht 6. Noorkotkaste ja kodutütarde suusavõistlustelt I koht 7. Maakonna teatesuusatamises V koht 8. Maakondlikul liiklusviktoriinil saavutati I koht 9. Kodutütarde ja noorkotkaste maakondlikel võistlustel kabes tüdrukutel ja males poistel I koht 10. Osaleti Puigal näitemängupäeval , kus 1 õpilane sai tunnustuse osatäitmise eest 11. Osaleti Forseliuse Seltsi laagris 2006/07 1. Aktiivselt võeti osa noorkotkaste ja kodutütarde võistlustest ja üritustest ning saavutati neljandat aastat järjest maakonna parima tiitel. 2. Osaleti maakondlikel spordivõistlustel kergejõustikus, suusatamises, jalgpallis ja orienteerumises. 3. Osaleti Õuepuu õpilastööde näitusel, kus vabariiklikule näitusele sai ühe õpilase töö. 4. Mõniste-Krabi mudilaskoorile omistati I kategooria. Koor osales laulupeol. 5. Osaleti maakondlikul Aasta Õpetaja konkursil, kus muusika õpetajale omistati Aasta Õpetaja tiitel. 6. Maakondlikul staarijäljenduskonkursil saadi I koht. 7. Võeti aktiivselt osa Võrumaa Lasteaed 90 üritustest (lapsed esinemas) 8. Osaleti võru-setu näitemängupäeval 9. Osaleti Forseliuse Seltsi laagris 2007/08 1. Poiste võistkond saavutas vabariiklikel saalihoki võistlustel meistritiitli. 2. Tüdrukute võistkond saavutas samuti vabariiklikel saalihoki võistlustel meistritiitli. 3. Osaleti Uma Pidol (mudilaskoor koos segakooriga Dimena) 4. Esitati võru keele õpetaja Aasta Õpetaja tiitlile. 5. Osaleti võru-setu näitemängupäeval kus 1 õpilane sai parima meesosatäitja tiitli. 6. Osaleti maakondlikul staarijäljenduskonkursil ja jõuti maakondlikku vooru 7. Kodutütarde maakondlikul kabevõistlusel üldvõitja 8. Noorkotkaste maakondlikul kabevõistlusel üldvõitja 9. Noorkotkaste maakondlikul malevõistlusel üldvõitja 10. Maakonna koolinoorte meistrivõistlustel teatesuusatamises III koht 11. V spordimälumängu „Bumerang” regionaalvoorus III koht 12. Projekt „Ilusaim kooliliuväli” II koht 13. Maakondlikus suusavõistluses III koht 14. Rühmadevahelises võistluses II koht 16. Kooli eripära ja õppesuunda iseloomustavad näitajad a) Aktiivne on õppekasvatustööd toetav projektitöö. Näiteks: 2005/06 – projektid võru keele ja omakultuuri õppimiseks, kooli spordiürituste läbiviimiseks, ennetusalasel eesmärgil. 2006/07 - projektid loodusteaduste õpetamise võimaluste mitmekesistamiseks õueõppe klassis, võru keele õppimiseks koolis ja lasteaias, ennetusalaseks kasvatustööks aialaagri näol. Kooli tööõpetusmaja rekonstrueeriti projekti toel. Samuti loodi eeldused e-koolile üleminekuks. 2007/08 - projektid toetamaks võru keele ja kultuuri õpetamist lasteaias ja koolis, kooli spordiürituste läbiviimiseks, karjääriplaneerimiseks. Esitati ka projekt kooli staadioni rekonstrueerimiseks. b) Õppe-kasvatustööd toetavad uurimustööd 2005/06 - Tähistati Mõniste hariduselu 275. aastapäeva ja ja anti ürituse raames välja kogumik „Õpetajad Mõnistes ja Mõnistest” ning kooli voldik. 2006/07 - Kaks kodu-uurimuslikku tööd Forseliuse Seltsi kokkutulekul esinetud ettekandega bioloogias 2007/08 - Koostati aktiivselt kodu-uurimuslikke töid. Esineti kodu-uurimuslike töödega maakondlikul uurimustööde konverentsil. Toimus kodu-uurimuskonverent koolis, kus õpilased esitlesid oma töid. c) Huviringides osalevate laste osakaal kooliastmeti: I kooliastmes 88% II kooliastmes 75% III kooliastmes 90 % Tegutsenud huviringid: üldkehaline (kergejõustik, suusatamine), jalgpall/hoki, orienteerumine, kodu-uurimine, meisterdamine, kitarriring, karaktertants kolmele vanuseastmele, noorkotkaste ja kodutütarde tegevus, mudilaskoor, laskmine, võru keel 17. Õpilaste arv ja prognoos lähiaastateks Põhikooli osas on üheksa klassikomplekti. Lasteaias on moodustatud kaks rühma. Õpilaste arvu klasside kaupa näitab tabel 4. Õpilaste arvu dünaamikat kirjeldavad tabel 5 ja joonis 2. Tabel 4. Õpilaste arv klasside kaupa õppeaastate lõikes (sept seisuga) ja prognoos lähimateks aastateks õppeaasta I kl II kl III kl IV kl V kl VI kl VII kl VIII kl IX kl kokku 2005/2006 7 9 8 13 14 17 15 17 13 113 2006/2007 4 9 10 9 11 14 18 14 16 105 2007/2008 11 5 9 10 9 11 14 18 14 101 2008/2009 8 11 5 7 10 9 11 13 17 91 2009/2010 11 8 11 5 7 10 9 9 13 83 2010/2011 5 11 8 11 5 7 10 9 9 75 2011/2012 7 5 11 8 11 5 7 10 9 73 Tabel 5. Õpilaste arvu dünaamika 2004-2010 (Võru maakonna munitsipaalkoolide võrgu arengukava 2004-2010) prognoositult ja tegelik prognoos 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 1.-3. klass 28 24 22 20 26 30 35 4.-6. klass 50 43 34 28 24 22 20 7.-9. klass 54 53 54 50 43 34 24 Kokku 132 120 110 98 93 86 79 Koolieelikud (elavad siin) aasta tegelik koolis lasteaias Kokku koolis ja lasteaias lähiaastatel 7 2005 113 27 140 4 2006 105 32 137 10 2007 101 35 136 8 2008 91 33 124 11 2009 89 33 122 5 2010 83 30 113 7 2011 7 2012 10 2013 prognoos 2009 2010 tegelik 2009 2010 1.-3. klass 30 35 1.-3. klass 24 30 4.-6. klass 22 20 4.-6. klass 26 22 7.-9. klass 34 24 7.-9. klass 39 31 Kokku 86 79 Kokku 89 83 Mõniste Põhikooli astunud laste arv on viimastel aastatel aeglaselt, kuid stabiilselt vähenenud ja prognoos näitab veel järgnevatel aastal õpilaste arvu vähenemist. Samas on prognoositud 2009. ja 2010. aasal koolilaste arvu väiksemana kui see on olnud tegelikult. Joonis 2. Mõniste Põhikooli astujad ja prognoos 2005-2009 (Mõniste valla arengukavas 2005-2012)

Kokku õppis 2004/2005 õppeaastal 61 Mõniste valla õpilast väljaspool koduvalda (sh keskkoolides, kutsekoolides). Põhikooli osas õppis neist siis 23 õpilast, 2007/2008 õppeaastal aga ainult 2 õpilast. 18. Kokkuvõte õppeasutuse enesearendamisest viimase kolme aasta jooksul Mõniste Kooli on viimase kolme õppeaasta jooksul püütud arendada strateegilisest planeerimisest lähtuvate põhimõtete järgi. 2005/2006 õppeaastal liideti põhikooliga lasteaed ning vahetus kooli juhtkond. Töötati välja Mõniste Kooli arengukava 2006-2009. Kehtivat arengukava koolil ei olnud. Arengukavast lähtuvalt on koostatud üldtööplaanid. Arengukavas planeeritud tegevusi on plaanipäraselt ellu viidud. Arengukava on käesoleval aastal täiendatud õppeaasta kokkuvõtete alusel. Sisse on viidud sisehindamise süsteem. Uue arengukava koostamisel hakkame kasutama sisehindamise tulemusi. Kolme viimase aasta jooksul on toimunud järgmised olulised arengud: Põhikool ja lasteaed töötab ühe asutusena Koolil ja lasteaial on ühine arengukava mida rakendatakse ühise üldtööplaani alusel Rakendatud on strateegilise planeerimise põhimõtted Olulisemad Mõniste Kooli arengukavast lähtuvad ellu viidud tegevused on: Kooli õueõppe klassi loomine ja arendamine Karisöödil ning õueõppe võimaluste mitmekesistamiseks KIK projektide abiga ning koostöös kohaliku loomapargiga. On loodud head tingimused poistele tööõpetuse ja käelise tegevuse õpetamiseks rekonstrueeritud tööõpetusmaja näol (EAS projekti toel). Personali koolitus on ette planeeritud ja vastavat korda rakendatakse. On tellitud koolimaja vanema osa rekonstrueerimise projekt. On piiritletud lasteaia mänguala aiaga ja rajatud mänguväljak lasteaia lastele. On esitatud rahastamiseks kooli staadioni rekonstrueerimise projekt. Valmis rahvamaja (Riigi Kinnisvara AS toel) koos koolile kasutamiseks antava saaliga, mille tulemusena paranevad spotimistingimused. Toimivad tugisüsteemid õpilaste toetamiseks (parandusõpe, tugiõpe, pikapäeva rühm, individuaalne õppekava, ümarlauakoosolekute süsteem mitterahuldava veerandi hinde saanud õpilastega koostöös lapsevanematega, lihtsustatud õppekava, koostöö lapsevanemaga psühhiaatri, logopeedi või psühholoogi abi korraldamisel, arenguvestlused, tugiõpe andekatega, rakendatud tunnirahu kord) ning sellest tulenevalt on kasvanud õpijõudlus ja vähenenud täiendavale õppetööle jaajate ja klassikordajate arv. Toetatud õpilasi ja õpetajaid olümpiaadidel, võistlustel, konkursidel osalemiseks. Ellu rakendatud Tiigrihüppe projekti raames soetatud infotehnoloogilisi vahendeid (uued arvutid arvutiklassi, laptopid õpetajatele, Smart-tahvel, ülekooliline WiFi-ala) ja mindud üle e-koolile. Koolikohustuse täitmise tagamiseks tehtud pidevalt koostöös valla töötajatega ja volikogu sotsiaalkomisjoniga. Õpilasesindusega toimuvad ümarlauakoosolekud ette antud teemadel. Kooli arengu kavandamisel ja huvitegevuse planeerimisel tehtud koostööd huvigruppidega (hoolekogu, noortekeskuse ja rahvamaja esindajad, kooli õpilasesindus, lapsevanemad). Osaletud maakonna hariduse arengukava väljatöötamisel. Rakendatud sisehindamine Kokkuvõtteks võib öelda, et kooli enesearendamiseks on viimase kolme aasta jooksul tehtud jõudsasti tööd. Töine on olnud kogu kooli meeskond ja koostöine KOV. Paljud unistustena 2005. aastal arengukavasse kirja pandud eesmärgid on realiseerunud ja kordaminekud valmistavad rõõmu. 19. Mõniste Kooli arengukava 2006-2009 täitmine Mõniste Kooli arengukava 2006-2009 täitmist on analüüsitud iga aasta jaanuarikuus. Mõniste Kooli arengukava 2006-2009 täitmise analüüsi tulemusena (Lisa 1) tuleb planeerida Mõniste Kooli arengukavasse 2009-2011 järgmised tegevused: 1. Koostöö tegemine naaberkoolidega 2. Koostöö tegemine lapsevanemaga (kaasates neid erineval moel) 3. Erinevate ühisürituste korraldamine huvigruppidega 4. Pikapäevarühma tegevuste planeerimine 5. Tööõpetuse vahendite soetamine 6. Koolimaja vanema osa rekonstrueerimine 7. Õueõppe klassi tegevuste planeerimine 8. HEV lastele toe tagamine 9. Asutusesisene info edastamise korraldamine 10. Sisehindamise süsteemi arendamine 11. Rahvusvahelise koostöö rakendamine Eelnimetatud tegevused on Mõniste Kooli arengukavas 2006-2009 olnud planeeritud aga vajavad tähelepanu ka edaspidi. 2. KOOLI ARENGU TAKISTUSED JA EELDUSED Mõniste Kooli tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud (Lisa 2) on üheks aluseks kooli arenguvajaduste ja arenguvõimaluste selgitamisel. 2.1. Kooli tugevad küljed Oma ala tundvad ja armastavad õpetajad Arenemistahtelised õpetajad Hea töötajaskonna vanuseline struktuur Materiaaltehniline baas Õppe- ja töökeskkond Infotehnoloogiliste vahendite kasutamise võimaluste mitmekesisus Õpivõimaluste mitmekesisus Aktiivne tunniväline tegevus Kooli traditsioonide hoidmine Õpilase individuaalsuse märkamine ja arvestamine Koostöö mõnede huvigruppidega Toitlustus 2.2. Kooli nõrgad küljed Geograafiline asukoht Õpilaste toetamine spetsiifiliste probleemide puhul Koolil pole eraldi võimlat (kasutatakse kooli kultuuri- ja huvitegevuse hoone saali, mis asub üle tee) Ruumikitsikus lasteaias Info vahendamine kõigi töötajateni Kooli ümbruse aastaringne heakord 2.3. Tegevusvaldkonna ohtudest lähtuvad võimalused Oma vajaduste teadvustamine Aktiivne osalemine otsustusprotsessides Erinevate alternatiivide kaalumine riskide vähendamiseks Oma vajaduste selgitamine, argumenteerimine Tugeva põhikooli maine kujundamine Tugevuste reklaamimine Võimaluste leidmine, kaalumine, rakendamine õpilaste arvu suurendamiseks Info vahetamise vajalikkuses kokkuleppimine nii asutusesiseselt kui ka nö väljapoole suhtlemisel Õpilaste turvalisuse tagamiseks meetmete rakendamine ennetamaks ohtusid 2.4 Tegevusvaldkonna võimalused ja vajadused Kasutada ära geograafilisest asukohast tulenevaid tugevusi Kasutada efektiivsemalt olemasolevaid ressursse (palju võimalusi: kaasaegsed õpitingimused, söökla, IT, õueõpe, tööõpetuse maja võimalused, inimressurss jne) Koostöö laiendamine Õuesõppe võimaluste kasutamine Reklaamida/kujundada mainet Bussiringide korraldamine paindlikult ja vajadustest lähtuvalt Õpiabi võimaluste laiendamine Koostöö arendamine huvikoolidega Kooli ümbruse atraktiivsemaks muutmine Õpilaste ööbimiskohtade loomiseks vajaduste ja võimaluste analüüsimine ja vajalike meetmete rakendamine 3. ARENGU PÕHISUUNAD 3.1. Visioon, missioon, põhiväärtused Visioon – parim kool piirkonnas - kool kõigile Missioon – Mõniste Kool on konkurentsivõimelist haridust pakkuv ja sotsiaalseid oskusi arendav kool, kus on hea õppida ja töötada. Põhiväärtused: Lapsekesksus Iga lapse isikupärase arengu toetamine läbi tugisüsteemide: eripära märkamine, individuaalne töö tugevamatega (andekate, töökate õpilastega), pikapäevarühm, õpiabi (konsultatsioonid, parandusõpe, meeskonnatöö, individuaalne õppekava). Kaasaegsed õpitingimused ja õpetajate pühendumus toetavad lapsekeskset õppekasvatustööd. Turvalisus Turvaline õpikeskkond. Iga õpilase isikupära teatakse ja sellega arvestatakse. Õpilased on pahedest rikkumata (ei ole koolivägivalda ega probleeme narko- ja kuritegevusega). Väärtustatakse sportlikkust ja tervislikke eluviise. Kool toimib ühise perena, kus märgatakse ja hoolitakse teineteisest. Õpilastes kasvatatakse sõbralikkust, sallivust, osavõtlikkust, vastutustunnet. Pidev koostöö õpetajate vahel ja kodudega aitab kaasa koolikohustuse täitmisele, õpilaste mõistmisele ja turvalise koolikeskkonna tagamisele. Traditsioonid Traditsioonide hoidmine ja austamine läbi traditsiooniliste ürituste ja tegevuste: solistide konkurss Mehkamaa Ööbik, kooliolümpiamängud, igasügisene Ümber Kooli Jooks, pidev kodu-uurimistöö; kooli ajalootoa täiendamine ja selle võimaluste kasutamine õppekasvatustöös; omakultuuri õpe (projektid, näitemängupäev, kaastöö kogumikule ”Mino Võromaa”, võru keele tund tunniplaanis), preemiaekskursioon tublidele õppuritele, lasteaia sügismatk ja lasteaia lõpetamise reis Suurele-Munamäele. Endiste õpetajate austamine (meelespidamine, kursishoidmine koolieluga kooli ajalehe ja ürituste vahendusel). Koostöö Õppekasvatustööd rikastab koostöö järgmiste asutuste ja institutsioonidega: Mõniste Muuseum (teemapäevad ja muuseumitunnid), Murtud Rukkilille Ühing (Hävinud Kodu Mälestusmärgi väärtustamine piirkonna ajaloo õpetamisel), Metsavenna talu (õppekäigud, üritused), Mõniste Avatud Noortekeskus (üritused, huvitöö korraldamine), rahvamaja (huvitöö, ürituste korraldamine), B.G. Forseliuse Selts (uurimustööd), vald (projektid), Alaveski Loomapark (õppekäigud), Võru Instituut (omakultuuri ja võru keele õpe), Päästeameti Mõniste tugikomando (ennetusalane koostöö, lasteaia õppekäigud), küla raamatukogud (kirjanduse tellimine arvestades kooli vajadusi), Varstu Lasteaed (õppekavaarendustöö, ühised ürituded). Meeskonnatöö projektide elluviimisel. Looduslähedus Õpikeskkond looduses: õueõppe klass; matka- ja suusarajad algavad kooliõuest; koostöö Karula rahvuspargi, Alaveski loomapargi ja Pähni Looduskeskusega. Igapäevasel toidulaual kodukohas kasvatatud aiasaadused. 3.2 Mõniste Kooli arenguvajadused ja arenguvõimalused Mõniste Kooli arenguvajadused Eestvedamise ja juhtimise valdkonnas: Sisehindamise süsteemi arendamine (võtmenäitajate kokkuleppimine) Õpilaste arvu hoidmiseks meetmete leidmine ja rakendamine Õpilasesinduse kaasamine koolielu korraldamisse Personalijuhtimise valdkonnas: Õpilaste toetamiseks nõutavate tugisüsteemi rakendamine (logopeed, sotsiaalpedagoog) Asutusesisese infoedastamise süsteemi ja reeglite kokkuleppimine Personali tunnustamise põhimõtete kokkuleppimine Koolitusstrateegia koostamine aastani 2011 (sh) Huvigruppidega koostöö valdkonnas: SA (MTÜ) loomine Projektitöö abil rahvusvahelise suhtlemise arendamine toetamaks õppekasvatustööd Maine kujundamine Aktiivne koolielu korraldavates otsustusprotsessides osalemine valla, maakonna ja riigi tasandil Koostöö arendamine huvigruppidega Ressursside juhtimise valdkonnas: Lasteaia ruumikitsikuse lahendamine Koolimaja vanemasse ossa automaatse tuletõrjesignalisatsiooni paigaldamine Koolimaja vanema osa rekonstrueerimine Õueõppevõimaluste arendamine Kooli staadioni rekonstrueerimine Asutusest väljapoole suunatud info edastamise reeglite kokkuleppimine Õppe- ja kasvatusprotsessi valdkonnas: Aktiivse tunnivälise tegevuse võimaldamine Õppemeetodite mitmekesistamine rakendamaks olemasolevaid võimalusi Õpilaste tunnustamise põhimõtete kokkuleppimine Põhikooli õppekava arendamine Lasteaia õppekava uue õppekavaga vastavusse viimine Õpioskuste arendamine Õueõppevõimaluste arendamine Mõniste Kooli arenguvõimalused Kooli ressursside (infotehnoloogilised vahendid, toitlustuse võimalused, ruumid, inimressurss) laialdasemaks kasutamiseks koostöövõimaluste leidmine Õpivõimaluste mitmekesistamine ja kaasajastamine (sh olemasolevate IT-alaste ja õueõppe võimaluste kasutamine) Õppemeetodite mitmekesistamine ja kaasajastamine Pikapäevakooli rakendamine Digitaalsele dokumendihaldussüsteemile üleminek Noorte kaasamine koolielu korraldamisse (ÕE ja vilistlased) Kolleegilt õppimise võimaluste ohtram kasutamine Lapsevanemate kaasamine lasteaia ja kooli praktilistesse tegevustesse Lapsevanematele õppepäevade korraldamine 4. PRIORITEETSED KOOLIARENDUSE VALDKONNAD 4.1 Eestvedamine ja juhtimine 4.2 Personalijuhtimine 4.3 Koostöö huvigruppidega 4.4 Ressursside juhtimine 4.5 Õppe- ja kasvatusprotsess Eelnimetatud prioriteetsed kooliarenduse valdkonnad on sisehindamiseks seadusandlikult sätestatud valdkonnad. Sisehindamisel analüüsitakse arengut ja tulemusi eelpool nimetatud valdkondade lõikes. Eesmärgid, mida soovime saavutada aastaks 2011: Eestvedamine ja juhtimine 1. Kool on elujõuline. 2. Toimib kompleksne sisehindamise tulemustel ja arengukaval põhinev kooliarendustöö. Personalijuhtimine 3. Iga töötaja arengut ja eneseteostust toetav, loov ja innovaatiline hästi toimiv meeskond. Koostöö huvigruppidega 4. Toimib planeeritud ja erinevaid huvigruppe kaasav koostöö 5. Koostöös huvigruppidega on kool saanud lisaväärtusi (materiaalseid, inimressursina väljastpoolt jt) 6. Toimib koostöö rahvusvahelisel tasandil Ressursside juhtimine 7. Olemasolev materiaaltehniline baas on efektiivsemalt õppekasvatustöös kasutatud. 8. Keskkonnasäästlikud majandamispõhimõtted on rakendatud 9. Koolimaja vanem osa on rekonstrueeritud. 10. Staadion on rekonstrueeritud Õppe- ja kasvatusprotsess 11. Võrreldes eelmise sisehindamise tulemustega on õpilaste õpitulemused paranenud (aluseks võttes sisehindamisel kasutatud näitajaid) 12. Võrreldes eelmise sisehindamise tulemustega on tõusnud õpilaste ja lastevanemate rahulolu. 5. KOOLI ARENDUSTEGEVUSEKS KAVANDATUD TEGEVUSED Ääremärkusena: kõik alljärgnevad tegevused hõlmavad ka lasteaeda. 5.1 Eestvedamine ja juhtimine Eestvedamine Strateegiline juhtimine Mõõdik: Hinnang / koolipere, kohaliku omavalitsuse ja lastevanemate rahulolu Tänane seis: (01.01.2009): Strateegilisest planeerimisest lähtuv eestvedamine. Kooliarendustöö lähtub arengukavast. Arengukava täitmist on igal aastal analüüsitud ja tegevuskava täiendatud / täpsustatud. Sisehindamise süsteem on välja töötatud ja rakendatud. Sisehindamise aruanne on esitatud 2008.aastal. Sihtnäitaja (30.12.2011): Kool on elujõuline. Toimib kompleksne sisehindamise tulemustel ja arengukaval põhinev kooliarendustöö. Tegevused eesmärgi saavutamiseks Tähtaeg/ teostamine Teostajad/ vastutajad Maksumus Rahastamise allikad Sisehindamise mõju analüüsimine kooli arengule 2009 direktor töötasu kooli eelarve Sisehindamise plaani koostamine järgmiseks perioodiks (2008/09-2010/11) 2009 direktor koostöös õppealajuhatajatega töötasu kooli eelarve Sisehindamise süsteemi täiustamine 2010 direktor koostöös õppealajuhatajatega töötasu kooli eelarve Sisehindamise aruande koostamine ja esitamine 2011 direktor töötasu kooli eelarve Õpilasesinduse kaasamine arendustegevustesse 2009 2010 2011 direktor koostöös huvijuhiga töötasu kooli eelarve Õpilasesinduse töö suunamine ja tutvustamine 2009 huvijuht töötasu kooli eelarve Lähiaastate prognoosi koostamine lähtuvalt õpilaste arvust 2009 direktor töötasu kooli eelarve Meetmete analüüsimine õpilaste arvu hoidmiseks ja vajalike meetmete rakendamine 2010 direktor töötasu kooli eelarve 5.2 Personalijuhtimine: Personalivajaduse hindamine Personali värbamine Personali kaasamine ja toetamine Personali arendamine Personali hindamine ja motiveerimine Mõõdik: Hinnang/ personali rahulolu Tänane seis: (01.01.2009): Personalivajadust on hinnatud. Kooli tugevuseks on oma ala tundev ja armastav, arenemistahteline töötajaskond. Personali vanuseline jaotumus on hea. Järelevalve ja sisehindamise käigus on esile toodud head meeskonnatööd. Vaidlused jäävad tööalasele tasandile ja omavahelistes suhetes on personal kaastöötaja suhtes osavõtlik ja tema kompetentsi usaldav. Pedagoogid on kaasatud kooli põhitegevusi puudutavate otsuste tegemisel. Enamus personalist on teeb ise ettepanekuid tööülesannete võtmiseks. Tunnustamise põhimõtteid rakendatakse aga ühtne tunnustamissüsteem on väljatöötamata. Sihtnäitaja (30.12.2011): Olla iga töötaja arengut ja eneseteostust toetav, loov ja innovaatiline hästi toimiv meeskond. Tegevused eesmärgi saavutamiseks Tähtaeg/ teostamine Teostajad/ vastutajad Maksu­mus Rahastamise allikad Koolitusstrateegia väljatöötamine 2010 majandusjuhataja, õppealajuhatajad töötasu kooli eelarve Tunnustamispõhimõtete väljatöötamine ja rakendamine 2009 direktor töötasu kooli eelarve Vajalike eripedagoogide toe tagamine 2009-2011 direktor koostöös KOV-ga töötasu, transpordi kulu kooli eelarve Asutusesise info edastamise reeglite kokkuleppimine ja korraldamine 2009, 2010 infojuht, direktor töötasu kooli eelarve Kogu meeskonnale koolituste läbiviimine arvestades õppekasvatustöö analüüse ja sisehindamise tulemusi 2009 2010 2011 direktor koostöös majandusjuhataja ja õppealajuhatajatega aastas 15 000 kooli eelarve Ühisürituste korraldamine kooli meeskonnale 2009-2011 direktor koostöös huvijuhiga aastas 5000 kooli eelarve, omaosalus Kolleegilt õppimise põhimõtete rakendamise toetamine (kolleegilt õppimine nädal jm) 2009 2010 2011 direktor koostöös majandusjuhataja ja õppealajuhatajatega töötasu kooli eelarve Õpetaja/ kooli töötaja rolli väärtustamine eeskujuna, mainekujundajana 2010 direktor töötasu kooli eelarve 5.3 Koostöö huvigruppidega: Koostöö kavandamine Huvigruppide kaasamine Huvigruppidega koostöö hindamine Mõõdik Hinnang / koolipere ja lastevanemate rahulolu, huvigruppide rahulolu/ analüüs Tänane seis: (01.01.2009): Toimib koostöö huvigruppidega vallasiseselt. On tarvis kavandada edaspidine koostöö huvigruppidega. Koostöövõimalusi võiks veelgi laiendada. Puudub koostöö rahvusvahelisel tasandil (koostöö Ape kooliga viimati 2006.a). Sihtnäitaja (30.12.2011): Toimib planeeritud ja erinevaid huvigruppe kaasav koostöö. Koostöös huvigruppidega on kool saanud lisaväärtusi. Toimib koostöö rahvusvahelisel tasandil Tegevused eesmärgi saavutamiseks Tähtaeg/ teostamine Teostajad/ vastutajad Maksumus Rahastamise allikad Koostöiste kohtumiste korraldamine kolleegidega, teiste koolide õpilastega 2010, 2011 õppealajuhatajad, huvijuht, direktor sõidukulud kooli eelarves kooli eelarve Võimaluste loomine rahvusvaheliseks koostööks 2009, 2010, 2011 direktor töötasu omaosaluse % eelarvesse Projektides osalemine (projektivõimaluste kasutamine õppekasvatustöös) 2009, 2010, 2011 direktor koostöös kogu personaliga töötasu, projektijuhi tasu omaosaluse % eelarvesse Otsustusprotsessides osalemine valla ja maakonna tasandil (arengukavade, eelnõude väljatöötamisel) 2009, 2010, 2011 direktor töötasu kooli eelarve Koolielu korraldavate eelnõude väljatöötamisel (riigi tasandil), aruteludel osalemine 2009, 2010, 2011 direktor töötasu kooli eelarve Rahvusvahelistes projektides osalemine 2009. 2010, 2011 direktor, õpetajad töötasu omaosaluse % eelarvesse Mainekujunduse põhimõtete väljatöötamine 2009 töögrupi juht koostöös KOV-ga töötasu kooli eelarve Mainekujunduse põhimõtete rakendamine 2010 direktor koostöös töögrupi, KOV-ga ca 35 000 kooli eelarve Kooli juubeliürituse korraldamine 2010 kogu personal kooli eelarve Lapsevanematega ühisürituste korraldamine kaasates neid ka praktilistesse tegevustesse 2010, 2011 huvijuht töötasu omaosaluse % eelarvesse Huvigruppe kaasava mittetulundusühingu töölerakendamine 2009 direktor koostöös huvigruppidega töötasu kooli eelarve 5.4 Ressursside juhtimine: Eelarveliste ressursside juhtimine Materiaaltehnilise baasi arendamine Inforessursside juhtimine Säästlik majandamine ja keskkonnahoid Mõõdik Hinnang / õpilaste ja lastevanemate rahulolu / analüüs Tänane seis: (01.01.2009): Materiaaltehniline baas on väga hea. Töö- ja õpikeskkond on meeldiv ja turvaline. Infotehnoloogiliste võimaluste poolest maakonna parim kool. Lahendada tuleb ruumikitsikus lasteaias. Võimalusi saaks efektiivsemalt kasutada. Keskkonnasäästliku majandamise võimalusi ei ole analüüsitud. Kooli staadioni rekonstrueerimiseks on leping sõlmitud. Sihtnäitaja (30.12.2011): Olemasolev materiaaltehniline baas on efektiivsemalt õppekasvatustöös kasutatud. Keskkonnasäästlikud majandamispõhimõtted on rakendatud. Koolimaja vanem osa on rekonstrueeritud. Tegevused eesmärgi saavutamiseks Tähtaeg/ teostus Teostajad/ vastutajad Maksumus Rahastamise allikad Kooli vanema osa rekonstrueerimise projektiks vajaliku info edastamine 2009 direktor, majandusjuhataja, KOV töötasu kooli eelarve Koolimaja vanema osa rekonstrueerimiseks vahendite leidmine 2009 direktor koostöös KOV-ga 2009 a. 300000 kr edasine (oleneb projektist) valla eelarve, kooli eelarve (investeeringud) projektid Koolimaja vanemasse ossa automaatse tuletõrjesignalisatsiooni paigaldamine 2009-2010 direktor ca 90000 kr kooli eelarve (investeeringud), valla eelarve Staadioni rekonstrueerimine 2009 direktor, KOV 600000 kr kooli eelarve (investeeringud) 100000 kr ja EAS 500000 kr Lasteaia ruumide laiendamine (peale seda kui kool on ruumi võrra rekonstrueeritud vanasse majja edasi kolinud) 2010 direktor 14000 kr kooli eelarve Huvigruppidele suunatava info osas vajaduste analüüsimine 2009 infojuht töötasu kooli eelarve Huvigruppidele suunatava info operatiivse edastamise (sh IT-lahendused, meedia) korraldamine 2009/2010 infojuht töötasu kooli eelarve Operatiivse asutusesisese infovahetuse võimaluste analüüsimine ja vajalike meetmete rakendamine kasutades IT-võimalusi 2009 infojuht töötasu kooli eelarve Säästva majandamise põhimõtete rakendamine 2010 majandusjuhataja töötasu kooli eelarve Valla arengukavast tulenevalt – kooli võimla 2011 KOV töötasu valla eelarve, projektid Olemasolevate ITK vahendite õppekasvatusprotsessis kasutamise analüüsimine 2009 infojuht töötasu kooli eelarve Meetmete rakendamine olemasolevate ressursside efektiivsemaks kasutamiseks õppekasvatustöös 2010 õppealajuhatajad, majandusjuhataja töötasu kooli eelarve Õueõpperadade arendamine 2010, 2011 direktor koostöös lasteaia õpetajate, põhikooli õpetajatega töötasu, projektide omaosalus kooli eelarve, KIK 5.5 Õppe- ja kasvatusprotsess: Õpilase/lapse areng Õppekava Õppekorraldus ja –meetodid Väärtused ja eetika Mõõdik Hinnang/ sisehindamise näitajad, õpilaste ja lastevanemate rahulolu Tänane seis (01.01.2009): Süsteemne ja tulemuslik õpilase individuaalsusest lähtuv tugisüsteem. Õpilaste arengu jälgimine on tagatud pideva protsessina. Koolikohustuse mittetäitjaid ei ole. Vajalik õppekavaarendustöö nii kooli kui lasteaia osas. Sihtnäitaja (30.12.2011): Võrreldes eelmise sisehindamise tulemustega on õpilaste õpitulemused paranenud (aluseks võttes sisehindamisel kasutatud näitajaid). Võrreldes eelmise sisehindamise tulemustega on tõusnud õpilaste ja lastevanemate rahulolu. Tegevused eesmärgi saavutamiseks Tähtaeg/ teostamine Teostajad/ vastutajad Maksumus Rahastamise allikad Lasteaia õppekava uuendamine 2009 töögrupi juht töötasu kooli eelarve Põhikooli õppekava arendamine 2009-2011 Töögrupi juht töötasu kooli eelarve Ainetundide läbiviimisse erinevate õpetamismeetodite planeerimine 2010 õppealajuhataja töötasu, projektide omaosalused kooli eelarve, Tiigrihüppe SA, KIK Ainete integratsiooniks meetmete rakendamine 2010 õppealajuhataja töötasu, koolituskulud kooli eelarve, EAS Õueõppe päevade korraldamine 2009-2011 õppealajuhatajad töötasu, sõidukulud kooli eelarve, KIK Meetmete rakendamine andekuse märkamiseks ja toetamiseks, võimekate õpilaste arendamine, nende innustamine olümpiaadidel, konkurssidel, projektitöös jne osalemiseks 2009-2011 õppealajuhatajad, aineõpetajad töötasu (sh tunnusta-miseks), projektide omaosalused kooli eelarve, KIK, EAS, Comenius, KULTKA jt Ainekavade täiendamine lähtuvalt kehtivast riiklikust õppekavast 2009-2011 õppealajuhataja, aineõpetajad töötasu kooli eelarve Tunnijaotusplaani täpsustamine, lähtudes muutustest õppekavas või õppesuundades 2009-2011 õppealajuhataja töötasu kooli eelarve Järgida ühtseid nõudeid õppe- ja kasvatustöös 2009-2011 kõik kooli töötajad töötasu kooli eelarve Kontrollida järjepidevalt õpilaste teadmisi ja oskusi 2009-2011 aineõpetajad, õppealajuhataja töötasu kooli eelarve Pöörata suurt tähelepanu õpilaste koduste ülesannete täitmisele 2009-2011 aine- ja klassiõpetajad töötasu kooli eelarve Õpetada õpilastele viisakat käitumist ja häid kombeid 2009-2011 kõik kooli töötajad töötasu kooli eelarve Pöörata tähelepanu heade tulemuste saavutamiseks tasemetöödes, lõpueksamitel 2009-2011 õppealajuhataja töötasu kooli eelarve Analüüsida tagasisidet edukusest gümnaasiumiõppes, kutseõppes ja õpingute lõpetaja muudest valikutest 2009, 2011 õppealajuhataja, direktor töötasu kooli eelarve Jätkata kooli traditsioone ja neid toetavaid ettevõtmisi 2009-2011 õppealajuhataja, ajaloo, omakultuuri õpetajad töötasu, projektide omaosalused kooli eelarve, toetused Kultuuriministeeriumiprogrammist Suunata õpilasesindust tegelema õppekasvatustöö probleemidega 2009-2011 huvijuht töötasu kooli eelarve Täiustada uurimustööalast tegevust (sh algklassid) 2009-2011 õppealajuhataja, vanemõpetajad töötasu kooli eelarve Jätkata ainenädalate ja uurimistööde tegemist 2009-2011 õppealajuhataja, aine- ja klassiõpetajad töötasu, projektide omaosalused kooli eelarve, projektid (EAS, KIK jm) Kaasata õppekava läbivate teemade kajastamisel spetsialiste (politseinikud, päästeametnikud, keskkonnaametnikud, karjäärinõustajad jt) 2009-2011 õppealajuhataja töötasu kooli eelarve Pöörata eriti suurt tähelepanu õppekava läbivale teemale – karjääri kujundamisele 2009-2011 algklassiõpetajad, inimese- ja ühiskonnaõpetuse õpetajad, õppealajuhataja töötasu kooli eelarve Õpetada õpilasi iseseisvalt mõtlema ja töötama, tegevusi algatama ning planeerima 2009-2011 aineõpetajad, huvijuht töötasu, huvitöö kulud, projektide omaosalused kooli eelarve, projektid Kasutada erinevaid õpimeetodeid lähtudes õpilase individuaalsusest 2009-2011 aineõpetajad töötasu kooli eelarve Jätkata pikapäevarühma tööd 2009-2011 sotsiaalpedagoog, klassiõpetaja, õppealajuhatajad töötasu, õppevahendid kooli eelarve Täiendada tugisüsteemi ennetava õpiabi võimalusega II ja III kooliastmes 2010 direktor, õppealajuhataja töötasu kooli eelarve Toetada õpetajaid ”tunnirahupaiga” võimaluse andmisega 2009 õppealajuhataja töötasu kooli eelarve Väärtustada kodukohta läbi vastavate tegevuste planeerimise 2009-2011 õppealajuhataja töötasu, huvitöö kulud kooli eelarve Kujundada isamaalisust 2009-2011 õppealajuhataja, KT ja NK organisatsiooni juht, huvijuht, klassijuhatajad, aineõpetajad töötasu, ürituste kulud, kulud riikliku sümboolika soetamiseks kooli eelarve Planeerida üritusi õpilaste esteetilisuse arendamiseks 2009-2011 huvijuht, õppealajuhataja töötasu, ürituste kulud kooli eelarve, projektid Korraldada näitusi, loenguid kontserte koolis 2009-2011 huvijuht, õppealajuhataja töötasu, ürituste kulud kooli eelarve, projektid Osaleda ja esineda koolivälistel üritustel 2009-2011 huvijuht, õppealajuhataja töötasu, transpordikulu kooli eelarve Õpilaste soovidest lähtuva huviringide töö korraldamine 2009, 2010, 2011 huvijuht, direktor 50000 aastas kooli eelarve Õpilaste tunnustamise põhimõtete täpsustamine 2009 õppealajuhataja, direktor töötasu kooli eelarve Koolivalmiduse väljaselgitamine 2009-2011 lasteaiaõpetajad, tulevane klassijuhataja õppealajuhatajad töötasu kooli eelarve Erivajadustega õpilaste väljaselgitamine ja neile tugisüsteemide rakendamine 2009-2011 õppealajuhatajad, aineõpetajad koostöös logopeedi, psühhiaatriga töötasu, nõustamiseks transpordikulu kooli eelarve, KOV toetus vastavalt vajadustele (sh transport) Viia vajadusel õppekasvatustööd puudutavad ülesanded hoolekoguni 2009-2011 direktor koostöös õppealajuhatajatega töötasu kooli eelarve Õpetajate õiguste ja tööergonoomika kaitsmine 2009-2011 õppealajuhataja töötasu kooli eelarve Õpetaja ainealase arengu sisuline toetamine 2009-2011 õppealajuhataja töötasu, koolituskulud kooli eelarve Tegeleda süsteemselt puudumiste, hilinemiste korrektse märkimisega, vanemate teavitamisega ja põhjuste analüüsimisega 2009-2011 aineõpetajad, klassijuhatajad, õppealajuhataja töötasu kooli eelarve Töörühma moodustamine andeka õpilase märkamiseks ja arendamiseks ning tunnustamise põhimõtete fikseerimiseks 2010 direktor, õppealajuhatajad, aineõpetajad töötasu kooli eelarve Terviseedenduslike tegevuste planeerimine 2009, 2010, 2011 kooli tervisenõukogu töötasu kooli eelarve 6. ARENGUKAVA MUUTMISE KORD Arengukava kuulub analüüsimisele igal õppeaastal hoolekogus, õppenõukogus, õpilaste omavalituses I õppeveerandi jooksul. Ettepanekud kooli arengukava täiustamiseks arutatakse läbi kooli õppenõukogus ja hoolekogus. Kooli arengukava kuulub muutmisele seoses haridusalase seadusandluse muudatustega; muudatustega riiklikus õppekavas; muudatustega haridusnõudluses; muudatustega kooli investeeringutes; kooli õppenõukogu või hoolekogu ettepanekutega; kooli arengukavas määratud tähtaja möödumisega Mõniste valla arengukava muutmise korral