Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-33-09 Riigikohtu halduskolleegiumi 30. aprilli 2009. a kohtumäärus AS Eesti Raudtee kaebuses Raudteeinspektsiooni käskkirjade õigusvastasuse tuvastamiseks — RT III, 24, 179

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-3-1-33-09 Määruse kuupäev 30. aprill 2009 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann Kohtuasi AS Eesti Raudtee kaebus Raudteeinspektsiooni käskkirjade õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 8. detsembri 2008. a määrus haldusasjas nr 3-05-384 Menetluse alus Riigikohtus AS Eesti Raudtee määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Rahuldada AS Eesti Raudtee määruskaebus. 2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 8. detsembri 2008. a määrus haldusasjas nr 3-05-384 ning jätta jõusse Tallinna Halduskohtu 2. oktoobri 2008. a määrus samas asjas. 3. Tagastada kautsjon. Asjaolud ja menetluse käik 1. AS Eesti Raudtee esitas Tallinna Halduskohtule perioodil 25. mai 2005 – 11. juuli 2006 kaebused, milles palus tühistada Raudteeinspektsiooni peadirektori 25. aprilli 2005. a käskkirja nr 51ü «AS Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri kasutustasu määramine 29. mail 2005 algavaks liiklusgraafikuperioodiks», 25. juuli 2005. a käskkirja nr 81ü, 30. augusti 2005. a käskkirja nr 93ü, 21. septembri 2005. a käskkirja nr 104ü, 25. oktoobri 2005. a käskkirja nr 118ü, 24. novembri 2005. a käskkirja nr 131ü, 27. detsembri 2005. a käskkirja nr 152ü, 23. jaanuari 2006. a käskkirja nr 15ü, 21. veebruari 2006. a käskkirja nr 32ü, 21. märtsi 2006. a käskkirja nr 43ü, 24. aprilli 2006. a käskkirja nr 61ü, 24. mai 2006. a käskkirja nr 75ü ja 26. juuni 2006. a käskkirja nr 88ü p 1 AS Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri juuni 2005 kuni mai 2006 täpsustatud kasutustasude määramise kohta 29. mail 2005 alanud liiklusgraafikuperioodil. Kaebused liideti ühte menetlusse. Tallinna Halduskohtu 10. juuni 2005. a määrusega kaasati Raudteeinspektsiooni taotlusel kolmandate isikutena menetlusse kaubaveoteenust pakkuvad AS Spacecom ja Westgate Transport OÜ ning reisijateveoteenust pakkuvad Edelaraudtee AS ja Elektriraudtee AS, kuna nad kasutavad 29. mail 2005 alanud liiklusgraafikuperioodil AS Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri ja tasuvad selle eest AS-le Eesti Raudtee Raudteeinspektsiooni peadirektori 25. aprilli 2005. a käskkirjaga nr 51ü määratud prognoositud kasutustasust lähtuvat igakuist kasutustasu. AS Eesti Raudtee esitas 11. septembri 2008. a kohtuistungil taotluse muuta kaebuse eset, millega loobus tühistamiskaebusest ja taotles vaidlustatud käskkirjade õigusvastasuse tuvastamist. Kõik menetlusosalised nõustusid kaebuse muutmisega. 2. Seoses kaebuse muutmisega taotlesid kolmandad isikud enda menetlusest väljaarvamist. Samuti taotlesid kolmandad isikud Edelaraudtee AS, AS GoRail ja AS Spacecom menetluskulude hüvitamist. 3. Tallinna Halduskohtu 2. oktoobri 2008. a määrusega arvati menetlusest välja kolmandad isikud AS Spacecom, Edelaraudtee AS, Westgate Transport OÜ, AS Elektriraudtee ja AS GoRail ning jäeti rahuldamata Edelaraudtee AS, AS GoRail ja AS Spacecom taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kaebuse esitajalt järgmistel põhjendustel. Kehtiv Halduskohtumenetluse seadustik ei võimalda kohtul olukorras, kus kaebaja on HKMS § 19 lg 8 alusel taotlust enne kohtuvaidlusi muutnud ja kohus rahuldab kolmandate isikute taotluse nende menetlusest väljaarvamiseks, kolmandate isikute menetluskulusid kaebajalt kolmandate isikute kasuks välja mõista. Kaebaja ei ole hoolimata taotluse muutmisest kaebusest loobunud. Seega ei ole kohus teinud kohtumäärust menetluse lõpetamise kohta HKMS § 24 lg 1 p 2 alusel seoses kaebusest loobumisega. HKMS § 92 lg-d 6 ja 7 võimaldavad kaebuse esitajalt kolmandate isikute kasuks menetluskulusid välja mõista vaid kaebusest loobumise korral. Kolmandate isikute ja vastustaja menetluskulud kuuluvad kohtu poolt ühiselt lahendamisele olenevalt asjas tehtavast lahendist, nende eraldiseisev käsitlemine pole võimalik. Kolmandatele isikutele menetluskulude väljamõistmine seoses tühistamistaotlusest loobumisega tekitaks olukorra, kus ka vastustajal tekiks õigus samal alusel menetluskulude väljamõistmisele, ja seda hoolimata asjaolust, et asjas on veel lõpplahend tegemata. Sellist olukorda ei saa lugeda mõistlikuks ega menetlusseadustikuga kooskõlas olevaks. 11. septembri 2008. a kohtuistungil taotlesid kolmandad isikud enda menetlusest väljaarvamist, olles valmis võtma riski, et kohus jätab nende menetluskulude hüvitamise taotluse rahuldamata. Kuigi muudetud kaebus enam kolmandate isikute seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi ei puuduta, võib kolmanda isikute huvi menetluses jätkamiseks seisneda ka põhjendatud huvis saada menetluse lõpplahendis tasutud senised menetluskulud. Sellist huvi tuleb aktsepteerida. Kolmandatel isikutel tuleb pidada silmas, et Riigikohtu halduskolleegiumi otsuse haldusasjas nr 3-3-1-12-07 järgi peab kohus kolmandatele isikutele menetluskulude väljamõistmisel arvestama ka seda, et kui kohtumenetlus algas enne 1. septembrit 2006, ei pidanud kaebuse esitaja kolmandate isikute menetluskulu tasumise kohustuse tekkimist ette nägema. Nimetatud lahendi järgi tuleb taotluse lahendamisel otsustavaks pidada sedagi, kas ja kui suur osa menetluskulusid on kantud enne 1. septembrit 2006. Vastustaja pakutud lahendus, mille järgi kohus arvaks kolmandad isikud määrusega menetlusest välja, kuid lõpplahendis siiski otsustaks menetluskulude väljamõistmise kolmandatele isikutele, ei ole Halduskohtumenetluse seadustiku järgi võimalik. Menetluskulude väljamõistmist saab otsustada menetlusosalistele, mitte isikutele, kes on kohtumäärusega menetlusest välja arvatud. 4. Kolmandad isikud Edelaraudtee AS, AS GoRail ja AS Spacecom esitasid määruskaebuse, milles palusid tühistada halduskohtu määrus nende menetluskulude hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise osas ja rahuldada uue määrusega menetluskulude hüvitamise taotlus. 5. Tallinna Ringkonnakohtu 8. detsembri 2008. a määrusega rahuldati osaliselt kolmandate isikute määruskaebus ja tühistati halduskohtu määrus osas, millega jäeti kolmandate isikute menetluskulude hüvitamise taotlus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus on võtnud kaevatavas kohtumääruses ennatlikult seisukoha kolmandate isikute menetluskulude hüvitamise taotluse suhtes. Juhul, kui kolmandad isikud peaksid jätkama osalemist halduskohtumenetluses üksnes põhjendatud huvist saada menetluse lõpplahendis tasutud senised menetluskulud, oleks see kolmandate isikute jaoks ülemäära koormav ja tooks kaasa põhjendamatult suuri täiendavaid kulutusi õigusabile. Tegemist oleks ebaökonoomse ja ebamõistliku lahendusega. Ringkonnakohus leidis, et Halduskohtumenetluse seadustiku alates 1. septembrist 2006 kehtiva redaktsiooni mõttega on kooskõlas halduskohtu poolt kolmandate isikute menetluskulude hüvitamise taotluse lahendamine kohtuotsusega olukorras, kus kolmandad isikud on määrusega menetlusest välja arvatud seoses kaebuse esitaja poolt taotluse muutmisega. Halduskohus saab kolmandate isikute esitatud menetluskulude hüvitamise taotluse lahendada kohtuotsuses HKMS § 92 lg-s 7 sätestatud reeglite alusel – kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele; kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Seega eeldab HKMS § 92 lg 7 kohaldamine lõpliku otsuse tegemist, nagu halduskohus õigesti märkis. Halduskohus teeb kolmandatele isikutele teatavaks kohtuotsuse tegemise aja ja kohtuotsuse. Kolmandad isikud, kes ei nõustu halduskohtu otsuses väljendatud seisukohadega nende menetluskulude hüvitamise taotluse lahendamise suhtes, saavad vaidlustada kohtuotsuse menetluskulude jaotamise osas apellatsiooni korras. Menetlusosaliste põhjendused 6. AS Eesti Raudtee määruskaebuses palutakse tühistada ringkonnakohtu määrus osas, millega rahuldati kolmandate isikute määruskaebus. Määruskaebuses leitakse järgmist. 1) Tekkinud olukorras ei võimalda halduskohtumenetluse seadustik menetluskulusid välja mõista. HKMS § 92 lg 7 eeldab, et isik oleks menetluskulude väljamõistmise hetkel kolmanda isiku staatuses. Sama tuleneb HKMS § 93 lg-st 2. Seetõttu ei tohi asjakohaseid sätteid laiendavalt tõlgendada, kohus ei tohi endale võtta seadusandja pädevust. Kaebajale pannakse selliselt täiendavaid rahalisi kohustusi, mida seadus ette ei näe. 2) Kui kohus leidis, et halduskohtumenetluse seadustik on puudulik, siis ei ole kohtu pädevuses uue normi loomine, vaid tuleb algatada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus. Tegemist ei olegi normi puudulikkusega, vaid seadusandja teadliku valikuga sellises olukorras menetluskulude väljamõistmata jätmiseks. 3) Kolmandatel isikutel oli võimalik jätkata menetlusosalisena ja samas mitte midagi teha, st mitte teha kulutusi õigusabile. Nad valisid teadlikult menetlusest väljaarvamise. Sellega võtsid nad teadlikult riski, et menetluskulusid nende kasuks välja ei mõisteta. Nende esindajad (vandeadvokaadid) kinnitasid istungil, et on sellisest riskist teadlikud. 4) Kohtuotsus ei saa olla kohustuslik ega anda õigusi isikute suhtes, kes ei osale menetluses. Ka menetluskulusid ei saa välja mõista isikule, kes ei ole menetlusosaline. 5) Enne 1. septembrit 2006 polnud kolmanda isiku kasuks menetluskulude väljamõistmine üldse võimalik. 6) Arusaamatu on ringkonnakohtu väide, et kui kolmandad isikud soovivad menetlusest väljaarvamist, siis oleks nende menetlusse jätmine ebamõistlik ja ebaökonoomne. 7. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kirjalikus vastuses määruskaebusele leitakse, et halduskohtumenetluse seadustik ei võimalda kõnealusel juhul kolmandate isikute menetluskulude väljamõistmist. Suurem osa kolmandate isikute menetluskulusid on tekkinud enne 1. septembrit 2006. Riigikohtu praktikast järeldub, et põhimõtteliselt ei saa kolmandal isikul tekkida õiguspärast ootust enne 1. septembrit 2006 kantud menetluskulude hüvitamiseks. Riigikohtu praktikast nähtuvalt tuleb menetluskulude väljamõistmisel lähtuda vaid rangelt seaduses sätestatust. 8. Tehnilise Järelevalve Ameti kirjalikus vastuses leitakse, et halduskohtumenetluse seadustik ei reguleeri otsesõnu praegust olukorda, ent mööndakse, et kolmandate isikute menetluskulude hüvitamise nõude absoluutne eitamine oleks asjaolusid arvestades ebaõiglane. 9. AS Edelaraudtee, AS GoRail ja AS Spacecom kirjalikus vastuses palutakse jätta määruskaebus rahuldamata. Vastuses leitakse, et menetluses jätkamine ainult menetluskulude hüvitamise pärast oleks põhjendamatult koormav. Tekib küsimus, et kui kolmandad isikud on huvitatud menetluskulude hüvitamisest ja seetõttu kaebuse rahuldamata jätmisest, siis kas nad peaksid esitama oma seisukohti, tõendeid, taotlusi ja kasutama edasikaebevõimalusi. Nii võib juhtuda, et menetluses jätkamise tõttu kantakse rohkem menetluskulusid, kui oli tekkinud kaebuse muutmise hetkeks. Kõige loogilisem lahendus oleks hoopiski kaebuse eseme muutmise võrdsustamine kaebusest loobumisega, mille puhul peab kaebaja kandma menetluskulud. Kui nende lahendustega mitte nõustuda, siis tuleb pidada asjakohaseid regulatsioone põhiseaduse vastaseks. Kolleegiumi seisukoht 10. Vaidlus haldusasjas käib kolmandate isikute menetluskulude väljamõistmise üle olukorras, kus samad kolmandad isikud on menetlusest välja arvatud ning haldusasja sisuline menetlus jätkub. 11. HKMS § 93 lg 2 järgi esitab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. HKMS § 92 lg 7 järgi hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Neist sätetest tuleneb, et menetluskulud saab kohus välja mõista vaid isikule, kes on menetlusosaliseks menetluskulude väljamõistmise hetkel. Vastavalt on kolmanda isiku kasuks menetluskulude väljamõistmise eelduseks see, et väljamõistmise hetkel on isikul kohtumenetluses kolmanda isiku staatus. 12. Praeguses asjas arvati kolmandad isikud Edelaraudtee AS, AS GoRail ja AS Spacecom nende endi taotlusel Tallinna Halduskohtu 2. oktoobri 2008. a määrusega menetlusest välja ning sellega lõppes nende staatus kolmanda isikuna haldusasja menetluses. Kuna Edelaraudtee AS, AS GoRail ja AS Spacecom ei ole enam asjas kolmandad isikud, ei nõustu Riigikohtu halduskolleegium Tallinna Ringkonnakohtu seisukohaga, et nende isikute kasuks saab halduskohus menetluskulud välja mõista tulevikus tehtavas kohtuotsuses. See on vastuolus HKMS § 93 lg-st 2 ja § 92 lg-st 7 tuleneva regulatsiooniga, et menetluskulusid saab välja mõista vaid lahendi tegemise ajal menetlusosalisteks olevate isikute kasuks. 13. Kolleegium möönab, et Halduskohtumenetluse seadustik ei reguleeri täpsemalt küsimust, kuidas tuleb lahendada kolmandate isikute menetluskulude väljamõistmise küsimus olukorras, kus kaebuse eset muudetakse ning kolmandate isikute õigusi menetluse lõpptulemus enam mõjutada ei saa. Samas leiab kolleegium, et sellist olukorda ei saa ületada Halduskohtumenetluse seadustiku laiendava tõlgendamisega kaebaja kahjuks. Riigikohtu halduskolleegiumi 19. aprilli 2007. a otsuses asjas nr 3-3-1-12-07 leiti, et kui kohtumenetlus, mille kulude väljamõistmist nõutakse, algas enne 1. septembrit 2006 (st enne kolmanda isiku kasuks menetluskulude väljamõistmist võimaldava regulatsiooni jõustumist), siis ei pidanud kaebaja kaebuse esitamisel ette nägema võimalust kolmanda isiku menetluskulude tasumise kohustuse tekkimiseks. Ka praeguses asjas algas kohtumenetlus enne 1. septembrit 2006, mistõttu ei pidanud kaebaja kaebuse esitamisel arvestama kolmandate isikute menetluskulude hüvitamise võimalusega. Ning ehkki menetluse kestel jõustus kolmanda isiku kasuks menetluskulude väljamõistmist võimaldav regulatsioon, on oluline see, et kolmandad isikud arvati menetlusest välja ning menetlusest väljaarvatud isikute kasuks menetluskulude väljamõistmist kehtiv halduskohtumenetluse seadustik ette ei näe. Kaebuse esitajalt selliste menetluskulude väljamõistmine, mida Halduskohtumenetluse seadustik selgesõnaliselt ei võimalda ja millega kaebaja seetõttu arvestama ei pidanud, oleks kolleegiumi hinnangul õigusvastane ning kaebaja suhtes ebaõiglane. 14. Kolleegium ei nõustu AS Edelaraudtee, AS GoRail ja AS Spacecom kirjalikus vastuses määruskaebusele esitatud seisukohaga, et kaebuse eseme muutmine tuleks võrdsustada kaebusest loobumisega, mille puhul peab kaebaja kandma kolmandate isikute menetluskulud. Sellist võimalust ei näe halduskohtumenetluse seadustik ette ning kolleegiumi hinnangul ei ole seadustikku võimalik ka selliselt tõlgendada. 15. Kolleegium märgib, et haldusasja materjalidest nähtuvalt oli 11. septembril 2008 halduskohtus toimunud istungil, mil kolmandate isikute esindajad esitasid taotluse kolmandate isikute menetlusest väljaarvamiseks, arutluse all ka küsimus kolmandate isikute menetluskulude hüvitamisest. Sellel istungil kinnitas AS GoRail ja AS Edelaraudtee esindaja advokaat, et «oleme valmis võtma riski, et kohus jätab taotluse rahuldamata» (9. köide, tl 290). Seega olid kolmandad isikud teadlikud sellest, et menetluskulusid ei pruugita nende kasuks välja mõista, ent palusid sellest hoolimata end menetlusest välja arvata. 16. Kolleegium leiab, et AS-l Edelaraudtee, AS-l GoRail ja AS-l Spacecom oli võimalus jätkata menetluses osalemist kolmandate isikutena ka pärast seda, kui AS Eesti Raudtee kaebust muutis. Halduskohtumenetluse seadustik ei välista võimalust, et pärast kaebuse muutmist jätkavad senised kolmandad isikud menetlusosalistena menetluses osalemist üksnes menetluskulude väljamõistmise eesmärgil. Kolmandatel isikutel ei ole kohustust menetluses aktiivselt osaleda ega teha selleks kulutusi. Seda eriti siis, kui menetluses osalemist jätkatakse üksnes menetluskulude väljamõistmise eesmärgil. Kolleegium ei leia, et selline menetluses jätkamise viis on kolmandatele isikutele koormavam kui ringkonnakohtu lahendus, et kolmandad isikud arvatakse küll menetlusest välja, ent halduskohus lahendab nende taotluse otsuses, tehes seejuures neile teatavaks kohtuotsuse tegemise aja ja kohtuotsuse, ning et kunagistel kolmandatel isikutel on võimalik menetluskulude jaotust vaidlustada apellatsiooni korras. Seetõttu ei pea halduskolleegium erinevalt Tallinna Ringkonnakohtust sellist lahendust ebaökonoomseks ega ebamõistlikuks. 17. Samuti ei leia Riigikohtu halduskolleegium, et Halduskohtumenetluse seadustik oleks Põhiseaduse vastane osas, milles see ei reguleeri menetlusest välja arvatud kolmandate isikute menetluskulude hüvitamist. Kolleegium leidis eelnevalt, et kolmandatel isikutel on kaebuse muutmise korral võimalik jätkata kohtumenetluses osalemist üksnes menetluskulude väljamõistmise eesmärgil. Seega oli kolmandatel isikutel võimalus menetluskulude enda kasuks väljamõistmiseks olemas. Asjaolu, et kolmandad isikud seda ei kasutanud, ei ole alus põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamiseks. 18. Eeltoodust tulenevalt rahuldab Riigikohtu halduskolleegium AS Eesti Raudtee määruskaebuse ning tühistab Tallinna Ringkonnakohtu 8. detsembri 2008. a määruse. Jõusse jääb Tallinna Halduskohtu määrus. Tõnu ANTON Jüri PÕLD Harri SALMANN