Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-19-09 Riigikohtu halduskolleegiumi 29. aprilli 2009. a kohtumäärus füüsilisest isikust ettevõtja XXXXXXXX XXXX kaebuses Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 17. novembri 2004. a käskkirjade nr 1-3.11/7 ja 1-3.11/8 osaliseks tühistamiseks — RT III, 24, 177

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-3-1-19-09 Määruse kuupäev 29. aprill 2009 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann Kohtuasi Füüsilisest isikust ettevõtja XXXXXXXX XXXX kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 17. novembri 2004. a käskkirjade nr 1-3.11/7 ja 1-3.11/8 osaliseks tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 2. jaanuari 2009. a määrus haldusasjas nr 3-08-275 Menetluse alus Riigikohtus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Rahuldada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti määruskaebus. 2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 2. jaanuari 2009. a määrus ja jätta jõusse Tartu Halduskohtu 5. mai 2008. a määrus asjas nr 3-08-275, täiendades selle põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. 3. Menetluskulud jätta menetlusosaliste kanda. 4. Tagastada kautsjon. Asjaolud ja menetluse käik 1. Füüsilisest isikust ettevõtja J. J., ärinimega füüsilisest isikust ettevõtja XXXXXXXX XXXX (FIE XXXXXXXX XXXX) volitatud esindaja K. J. esitas 30. juunil 2004 pindalatoetuse taotluse, millega taotles ühtset pindalatoetust ja põllukultuuri kasvatamise täiendavat otsetoetust. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori (PRIA) 17. novembri 2004. a käskkirja nr 1-3.11/7 alapunktiga 39 jäeti FIE XXXXXXXX XXXX ühtse pindalatoetuse taotlus rahuldamata. PRIA 17. novembri 2004. a käskkirja nr 1-3.11/8 alapunktiga 41 jäeti FIE XXXXXXXX XXXX põllukultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse taotlus rahuldamata. 2. FIE XXXXXXXX XXXX esitas 11. veebruaril 2008 halduskohtule kaebuse PRIA 17. novembri 2004. a käskkirja nr 1-3.11/7 alapunkti 39 ja 17. novembri 2004. a käskkirja nr 1-3.11/8 alapunkti 41 osaliseks tühistamiseks. Kaebaja märgib, et sai vaidlustatud käskkirjad kätte 15. jaanuaril 2008. Kaebaja saatis PRIA-le avalduse 27. detsembril 2007, milles palus vaidlustatud käskkirjade koopiaid ning kinnitust, et neid ei ole kaebajale isiklikult teatavaks tehtud. PRIA 14. jaanuari 2008. a vastuskirjale nr 2-1/7730-1 olid lisatud vaidlustatud käskkirjad, mille kaebaja sai kätte 15. jaanuaril 2008. a. Seega on kaebus esitatud tähtaegselt. PRIA peab tõendama, et kaebaja sai käskkirjad kätte 2004. a lõpus. Kaebaja ei tegelenud 2005. ja 2006. a põllumajandusliku tootmisega, vaid sellega tegeles tema vend. Kaebaja vend ei teadnud kaebaja ja PRIA vahelisi õigussuhteid. Tootmisega alustati uuesti 2007. a. Kuna kaebaja ise ei tegelenud talu juhtimisega, siis ei kontrollitud talu arvele laekunud rahalisi vahendeid. Kui kohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes, siis tuleb kaebuse esitamise tähtaeg ennistada. 3. Tartu Halduskohtu 5. mai 2008. a määrusega asjas nr 3-08-275 jäeti FIE XXXXXXXX XXXX taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata. Kohus leidis, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes. Kaebaja kui asjast huvitatud isik oleks pidanud mõistliku aja jooksul pöörduma vastustaja poole, et küsida teavet pindalatoetuse taotluse menetlemise käigu kohta. Põllumajandusministri 20. aprilli 2004. a määrusega nr 50 vastu võetud «Ühtse pindalatoetuse ja täiendava otsetoetuse saamise täpsemate nõuete ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra 2004. aastal» (põllumajandusministri määrus nr 50) §-ga 8 kehtestati vaidlustatud käskkirjade väljaandmiseks tähtaeg, mis oli 17. november 2004. Kaebaja pöördus alles kolme aasta pärast vastustaja poole teabe saamiseks. Seda ei saa lugeda mõistlikuks ajaks. Mõjuvaks põhjuseks ei ole asjaolu, et kaebaja ei tegelenud 2005. ja 2006. a põllumajandusliku tootmisega. Kaebaja kui FIE pidi oma tegevuses järgima hoolsuskohustust. Kuna kaebaja esitas taotluse toetuse saamiseks, siis pidi talle olema üheselt selge, et antakse välja teda puudutav haldusakt. Tähtaja ületamine ei ole vabandatav. Mida rohkem on kaebuse esitamisega hilinetud, seda kaalukam peab olema tähtaja ennistamise põhjus. Ettevõtjate võrdse kohtlemise printsiibist lähtudes ei ole avalikes huvides kaebuse esitamise tähtaja ennistamine olukorras, kus haldusaktid anti üle kolme aasta tagasi. 4. FIE XXXXXXXX XXXX esitas määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu määrus ning saata asi menetlemiseks Tartu Halduskohtule. Määruskaebuse esitaja väidab, et ta sai vaidlustatud käskkirjad kätte 15. jaanuaril 2008. Kaebus esitati 11. veebruaril 2008, mistõttu on see esitatud tähtaegselt ehk 30 päeva jooksul. PRIA ei ole kohtule postikviitungit esitanud, mistõttu ei ole PRIA tähitud kirjaga käskkirju kaebajale saatnud. Kui PRIA saatis kirja tähitult 2. detsembril 2004, siis see ei jõudnud kaebajani, kuna kaebaja viibis kinnipidamiskohas 23. maist 2004 kuni 21. novembrini 2005. 5. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 2. jaanuari 2009. a määrusega asjas nr 3-08-275 määruskaebuse, tühistas Tartu Halduskohtu 5. mai 2008. a määruse, luges FIE XXXXXXXX XXXX kaebuse vaidlustatud käskkirjade tühistamiseks tähtaegselt esitatuks ja saatis asja ettevalmistava menetluse jätkamiseks halduskohtule. Ringkonnakohus leidis, et FIE XXXXXXXX XXXX oli hiljemalt 27. detsembril 2007, kui ta pöördus avaldusega PRIA poole, vaidlustatud käskkirjadest teadlik. FIE XXXXXXXX XXXX sai PRIA 14. jaanuari 2008. a vastuse koos käskkirjadega kätte 15. jaanuaril 2008. Kaebus esitati 11. veebruaril 2008, seega 30 päeva jooksul. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-12-08 märkinud, et juhul, kui haldusakti ei ole isikule teatavaks tehtud, ei saa tähtaeg haldusakti vaidlustamiseks kulgema hakata enne, kui kaebajal oli pärast haldusaktist teadasaamist võimalik tutvuda ka selle sisuga. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-28-05 märkinud, et kui tekib vaidlus selle üle, kas haldusakti adressaat on koormava haldusakti kätte saanud, on tõendamiskohustus haldusorganil. PRIA on väitnud, et vaidlustatud käskkirjad saadeti FIE XXXXXXXX XXXXle 2. detsembril 2004 tähitud kirjaga, kuid FIE XXXXXXXX XXXX väitel ei ole tema neid käskkirju 2004. a kätte saanud. AS Eesti Post on PRIA-le saadetud kirjas selgitanud, et dokumentatsiooni säilitamistähtaeg on üks kuni kolm aastat ja 2008. a ei ole enam võimalik kindlaks teha, kas 2004. a saadetud tähitud kiri adressaadini jõudis. Asjas puuduvad ka tõendid selle kohta, et FIE XXXXXXXX XXXX oleks olnud teadlik käskkirjadest enne 2007. a lõppu. FIE XXXXXXXX XXXX teadmine ei saanud tuleneda põllumajandusministri määrusest nr 50. Kuna J. J. viibis 23. maist 2004 kuni 21. novembrini 2005 kinnipidamiskohas, siis ei jõudnud vaidlustatud käskkirjad temani. Seega ei ole FIE XXXXXXXX XXXX ebamõistlikult viivitanud käskkirjade väljanõudmisega. Menetlusosaliste põhjendused 6. PRIA palub määruskaebuses tühistada Tartu Ringkonnakohtu 2. jaanuari 2009. a määrus ja jätta jõusse Tartu Halduskohtu 5. mai 2008. a määrus asjas nr 3-08-275. PRIA leiab, et kaudsete tõendite alusel nähtub, et kaebetähtaeg on möödunud. PRIA-st saadeti vaidlustatud käskkirjad tähitult FIE XXXXXXXX XXXXle 2. detsembril 2004. PRIA-l puuduvad otsesed tõendid selle kohta, et FIE XXXXXXXX XXXX on vaidlustatud käskkirjad kätte saanud, kuna AS Eesti Post säilitab kättesaamist kinnitavaid dokumente kuni kolm aastat. Kui kiri saadeti tähitult, siis AS Eesti Post väljastab kättesaamist tõendava dokumendi ainult PRIA nõudmisel. Kuna PRIA teeb palju otsustusi, siis AS-lt Eesti Post alati ei küsita kinnitust selle kohta, kas tähitud kiri jõudis adressaadini. J. J. vabastati kinnipidamiskohast 21. novembril 2005, mistõttu oli tal võimalus tegeleda põllumajandustootmisega ka 2006. a. FIE XXXXXXXX XXXX ei järginud piisavalt hoolsuskohustust. Ühtlasi pidi ta teadma, et tema arveldusarvele ei laekunud toetusraha. Taotluse esitas FIE XXXXXXXX XXXX volitatud esindaja K. J., kes oli J. J. vend. FIE XXXXXXXX XXXX volitatud esindaja K. J. pidi olema teadlik toetussummadest ja vaidlustatud käskkirjadest. Kui volitatud esindaja ei teavitanud volitajat käskkirjadest, siis PRIA selle eest ei vastuta. 7. FIE XXXXXXXX XXXX palub jätta PRIA määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Ringkonnakohtu määruse jõusse. Kuna AS Eesti Post väljastab iga tähitud kirja kohta kirja saatjale vastava dokumendi, siis pidi PRIA-l vaidlustatud käskkirjade kättetoimetamist kinnitav dokument olemas olema. Kui PRIA-l puudub tõend selle kohta, et FIE XXXXXXXX XXXX vaidlustatud käskkirjad kätte sai ning FIE XXXXXXXX XXXX seda eitab, siis ei ole sellist käskkirja kätte toimetatud. FIE XXXXXXXX XXXX sai vaidlustatud käskkirjad jaanuaris 2008. Kohtusse pöörduti 30 päeva jooksul. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-28-05 märkinud, et kui tekib vaidlus selle üle, kas haldusakti adressaat on koormava haldusakti kätte saanud, siis seda peab tõendama haldusorgan. PRIA pole seda teinud. J. J. viibis maist 2004 kuni novembrini 2005 kinnipidamiskohas, mistõttu ei jõudnud kirjad temani. Kolleegiumi seisukoht 8. Riigikohtu halduskolleegium analüüsib esmalt seda, kas Tartu Ringkonnakohtu määruse peale, millega loeti kaebus tähtaegselt esitatuks, saab esitada määruskaebust (I). Seejärel annab kolleegium hinnangu kaebuse tähtaegsuse küsimuse kohta (II). I 9. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 741 lg 1 sätestab määruskaebuse esitamise õiguse kohta järgmist: «Ringkonnakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seadusega lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite kassatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti.» 10. Tartu Halduskohus jättis FIE XXXXXXXX XXXX taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus luges FIE XXXXXXXX XXXX kaebuse tähtaegselt esitatuks. Viimati mainitud määruse peale esitas PRIA määruskaebuse Riigikohtule. Kolleegium märgib, et selleks, et PRIA saaks vastavalt HKMS § 741 lg-le 1 vaidlustada Tartu Ringkonnakohtu määrust, millega loeti FIE XXXXXXXX XXXX kaebus tähtaegseks, peab selline võimalus olema ette nähtud seaduses või peab see määrus takistama asja edasist menetlust. 11. HKMS § 12 lg 3 sätestab kaebuse tähtaja ja halduskohtu määrust puudutava osas järgmist: «Halduskohus kontrollib eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab pärast teiste menetlusosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Halduskohus rahuldab tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Kui halduskohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud, samuti juhul, kui halduskohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse. Tähtaja ennistamise taotluse lahendamise ja menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse ringkonnakohtule kümne päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest.» Seega ei näe HKMS § 12 lg 3 ja halduskohtumenetluse seadustiku teised sätted ette võimalust esitada ringkonnakohtu määruse peale, millega loeti kaebus tähtaegselt esitatuks, määruskaebust Riigikohtule. Ühtlasi ei keela halduskohtumenetluse seadustik ringkonnakohtu määruse, millega loeti kaebus tähtaegselt esitatuks, vaidlustamist Riigikohtus. 12. Kolleegium märgib, et kohus saab lahendada vaid tähtaegselt esitatud kaebust. Kui halduskohus jätab kaebuse esitamise tähtaja ennistamata ja ringkonnakohus loeb kaebuse tähtaegselt esitatuks, siis on kohtumenetluses tekkinud eraldiseisev vaidlus kaebuse tähtaegsuse üle. Kui menetlusosalisel ei oleks võimalik vaidlustada ringkonnakohtu eelmainitud määrust, siis saaks ta sisuliselt alles kassatsioonkaebuses esitada vastuväiteid kaebuse tähtaegsuse osas. Ühtlasi peaks Riigikohus pöörduma tagasi tähtaja küsimuse juurde olukorras, kus juba on olemas haldus- ja ringkonnakohtu otsused kaebuse kohta. Kui kassatsioonimenetluses selgub, et halduskohtule esitatud kaebus ei olnud tähtaegne, siis peaks Riigikohus tühistama halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused ning lõpetama asja menetluse. Selline olukord ei tagaks kohtuasja kiiret ja efektiivset lahendamist. Samuti koormataks asjatult õigusemõistmist ja menetlusosalisi. Eeltoodud põhjustest tingitult on kolleegiumi seisukohal, et HKMS § 741 lg-s 1 sätestatut «määrus takistab asja edasist menetlust» tuleb tõlgendada laiendavalt. See säte hõlmab nii juhtumeid, kus tegemist on kohtuasja menetluse edasise takistamisega kui ka juhtumeid, kus takistatud on kohtuasja menetluse mõistliku aja jooksul lõpetamine. II 13. Haldusmenetluse seaduse § 43 lg 1 p 1 kohaselt lõpeb haldusakti andmise menetlus haldusakti teatavakstegemisega. Kaebuse haldusakti tühistamiseks võib halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti (HKMS § 9 lg 1). Kui haldusakti ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud kaebuse esitamisega ebamõistlikult, loetakse kaebuse esitamise tähtaeg möödunuks (HKMS § 9 lg 6). 14. Halduskohus jättis kaebuse esitamise tähtaja ennistamata, kuna kaebus esitati tähtaega rikkudes, kaebaja ei asunud mõistliku aja jooksul haldusakte välja nõudma ning mõjuvaks põhjuseks ei ole asjaolu, et kaebaja ei tegelenud 2005. ja 2006. a põllumajandusliku tootmisega. Ringkonnakohus luges kaebuse tähtaegselt esitatuks, sest kaebaja ei viivitanud ebamõistlikult haldusaktide väljanõudmisega. Vaidlust ei ole selles, et pärast käskkirjade väljanõudmist esitati kaebus halduskohtusse 30 päeva jooksul. Vaidlus seisneb selles, kas käskkirjade väljanõudmine toimus mõistliku aja jooksul ning kui ei toimunud, kas esinevad mõjuvad põhjused kaebuse tähtaja ennistamiseks. 15. FIE XXXXXXXX XXXX esitas PRIA-le pindalatoetuse taotluse 30. juunil 2004. Taotlused jäeti rahuldamata PRIA 17. novembri 2004. a käskkirjadega. PRIA väidab, et vaidlustatud käskkirjad saadeti FIE XXXXXXXX XXXXle tähitult 2. detsembril 2004, kuid PRIA-l puudub kinnitus (väljastusteade, kinnitus, märge) selle kohta, et adressaat on need allkirja vastu kätte saanud. Seega puudub PRIA-l tõend selle kohta, et FIE XXXXXXXX XXXXle on vaidlustatud käskkirjad 2004. a teatavaks tehtud. 16. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt leidnud, et kui isikule ei ole haldusakti teatavaks tehtud, võib talle muul viisil olla üheselt selgunud, et on olemas teda puudutav haldusakt. Kui isikul on alust arvata, et haldusakt võib tema õigusi rikkuda ja ta soovib seda kohtus vaidlustada, siis peab ta mõistliku aja jooksul astuma ise kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks (Riigikohtu halduskolleegiumi 28. jaanuari 2008. a otsus asjas nr 3-3-1-82-07; 9. mai 2007. a määrus asjas nr 3-3-1-23-07). Kaebuse esitamise tähtaega ei loeta möödunuks, kui isik on teatavaks tegemata haldusakti mõistliku aja jooksul välja nõudnud (HKMS § 9 lg 6). 17. Kohtuasjas kogutud materjalidest nähtuvalt pöördus FIE XXXXXXXX XXXX PRIA poole vaidlusaluste käskkirjade väljanõudmiseks 27. detsembril 2007 ehk rohkem kui kolm aastat pärast käskkirjade andmist. FIE XXXXXXXX XXXX on seisukohal, et kuna J. J. viibis maist 2004 kuni 21. novembrini 2005 kinnipidamiskohas, siis ei saanud ta vaidlustatud käskkirjadest teada. Samuti märgitakse, et 2005. ja 2006. a ei tegelenud ta põllumajandusliku tootmisega. 18. Käskkirjade andmise ajal kehtinud põllumajandusministri määruse nr 50 § 8 sätestas, et PRIA peadirektor otsustab ühtse pindalatoetuse või täiendava otsetoetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise taotluse esitamise aasta 17. novembriks. Ühtne pindalatoetus maksti välja põllumajandusministri määruse nr 50 §-s 8 nimetatud otsuse alusel komisjoni 16. detsembri 2003. a määruse nr 2199/2003, milles sätestati üleminekumeetmed nõukogu määruse (EÜ) nr 1259/1999 kohaldamiseks 2004. a seoses ühtse pindalatoetuse kavaga Tšehhi Vabariigis, Eestis, Küprosel, Lätis, Leedus, Ungaris, Maltal, Poolas, Sloveenias ja Slovakkias (komisjoni määrus nr 2199/2003) art 8 kohaselt (põllumajandusministri määrus nr 50 § 14 lg 1). Toetusi maksti kord aastas ajavahemikus 1. detsember 2004 – 30. aprill 2005 (komisjoni määrus nr 2199/2003 art 8 punkt 1). Põllumajandusministri määrusest nr 50 ja komisjoni määrusest nr 2199/2003 tulenevalt oli käskkirjade väljaandmiseks kindlaks määratud konkreetne ajavahemik ning 2004. a toetus tuli taotlejale maksta hiljemalt 30. aprilliks 2005. Vaidlust ei ole selles, et PRIA 17. detsembril 2004. a vaidlustatud käskkirjad andis ning FIE XXXXXXXX XXXXle toetust ei maksnud. 19. FIE XXXXXXXX XXXX esitas PRIA-le taotluse soodustava haldusakti andmiseks. Soodustava haldusakti taotleja ei saa ebamõistlikult kaua oodata taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsustust, vaid peab ka ise tundma huvi taotluse lahendamise vastu ning pöörduma haldusorgani poole mõistliku aja jooksul pärast seda, kui on ilmne, et tema taotlus jäeti rahuldamata (vt analoogia korras Riigikohtu halduskolleegiumi 9. mai 2008. a määrus asjas nr 3-3-1-22-08, p 14). Praegusel juhul nõudis soodustava haldusakti taotleja vaidlustatud käskkirjad välja alles rohkem kui kolm aastat pärast haldusaktide andmist. J. J., viibides kinnipidamiskohas, volitas volikirja alusel oma venda K. J. esitama PRIA-le pindalatoetuse taotluse (tl 45), mistõttu pidi J. J. olema teadlik ja huvitatud sellest, et PRIA menetleb nimetatud taotlust. Kolleegium leiab, et antud juhtumil ei oma tähtsust asjaolu, kas J. J-l oli kinnipidamiskohas viibides võimalik nõuda vaidlustatud käskkirjad välja, kuna pärast kinnipidamiskohast vabanemist (s.o 21. novembril 2005) pöördus FIE XXXXXXXX XXXX PRIA poole vaidlustatud käskkirjade väljanõudmiseks alles 27. detsembril 2007, mis on rohkem kui kaks aastat pärast kinnipidamiskohast vabanemist. Põllumajandustootmisega mittetegelemine ei ole selliseks vabandatavaks asjaoluks, mis õigustaks huvi puudumist taotluse lahendamise käigu kohta. Eeltoodust lähtuvalt nõustub kolleegium halduskohtuga, et antud juhtumil ei ole haldusaktide väljanõudmine toimunud mõistliku aja jooksul. Seega on ekslik ringkonnakohtu seisukoht, et kaebus esitati tähtaegselt. 20. Kuna FIE XXXXXXXX XXXX on kohtumenetluse kestel jäänud seisukohale, et kaebus esitati tähtaegselt ning ta ei ole tähtaja ennistamise taotluses välja toonud mõjuvaid põhjuseid, mis takistasid kaebuse tähtaegset esitamist, siis ei pea kohus analüüsima seda, kas esineb mõjuv põhjus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks või mitte. 21. Eeltoodust lähtudes tuleb Tartu Ringkonnakohtu 2. jaanuari 2009. a määrus asjas nr 3-08-275 tühistada. Kolleegium jätab jõusse Tartu Halduskohtu 5. mai 2008. a määruse asjas nr 3-08-275, täiendades seda käesoleva määruse põhjendustega. 22. Kuna kolleegium teeb ise uue lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, tuleb lahendada ka menetluskulude jaotus (HKMS § 93 lg 4). Menetluskulud kaebuse läbivaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral kannab kaebaja (HKMS § 92 lg 4). Kuna PRIA menetluskulude väljamõistmist ei taotle, siis jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Kautsjon tuleb tagastada (HKMS § 90 lg 2). Tõnu ANTON Jüri PÕLD Harri SALMANN