Majandus- ja kommunikatsiooniminister — Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. aprilli 2008. a määruse nr 32 „Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise metoodika“ muutmine — RTL, 40, 529

Määrus kehtestatakse «Raudteeseaduse» § 59 lõike 6 alusel. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. aprilli 2008. a määruses nr 32 «Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise metoodika» (RTL 2008, 36, 522) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (5) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja otse- ja üldkulud prognoositakse igaks kalendriaastaks käesoleva määruse lisades toodud tabelite andmete alusel, mis esitatakse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja liiklusgraafikuperioodi eelse majandusaasta kohta ning millele lisatakse Statistikaameti poolt avaldatud viimase auditeeritud majandusaasta tarbijahinnaindeks kuni maksimumsuuruses vastavalt majandusolukorrale ja tarbijahinnaindeksi tulevikuprognoosidele. Otse- ja üldkulude prognoosimisel arvestatakse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja põhjendatud ettepanekuid kulude vähendamiseks.»; 2) paragrahvi 4 lõike 6 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 4) varade väärtuste muutust (varude jääkide muutus, käibevara allahindlus, põhivara väärtuse langus, põhivara üleshindlus, kahjum materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist ja likvideerimisest jms);»; 3) paragrahvi 4 lõike 6 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 6) teisi mittepõhjendatud kulusid, mis ei ole seotud avaliku raudtee majandamisega, tulenevad kasutamata ressurssidest (st ressurssidest, mida raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ei anna kasutustasu kehtivuse ajal kasutusse raudteeinfrastruktuuriteenuste osutamiseks või mida ei ole võimalik tulenevalt nende seisundist kasutada) jms.»; 4) paragrahvi 5 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (3) Reeglina toimub kapitalikulu arvestus ettevõtte raamatupidamises kasutatava põhivara amortisatsiooni (kulumi) arvestuse alusel. Juhul kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja põhivarad ei ole raamatupidamises kajastatud soetusmaksumuse meetodil või kui kasutatavad põhivara amortisatsiooninormid ei vasta põhivara kasulikule elueale, siis rakendatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 4–12 kirjeldatud kapitalikulu arvestamise metoodikat.»; 5) paragrahvi 6 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (5) Muutuvkulud on kulud, mis sõltuvad osutatud teenuse kogusest. Kui raudteeveo-ettevõtja ei kasuta eraldatud rongiliine, siis ta ei tasu muutuvkulusid, kui ettevõtjad ei ole rohkem kui üheks liiklusgraafikuperioodiks sõlmitud pikaajalises raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingus kokku leppinud teisiti.»; 6) paragrahvi 7 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (3) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolt WACC-i valemis kasutatava võõrkapitali (intressi kandvate kohustuste) hinna määramisel võetakse aluseks raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja intressi kandvate kohustuste kaalutud keskmine intressimäär liiklusgraafikuperioodi eelsel majandusaastal.»; 7) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: « (41) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja mõistliku ärikasumi normina kasutatakse üldjuhul WACCi. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal on mõistliku ärikasumi määramisel õigus taotleda WACC-ist madalamat ärikasumi normi.»; 8) paragrahvi 7 lõiked 5–10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (5) Põhiteenuste mõistlik ärikasum arvutatakse põhiteenuse osutamiseks kasutatava põhivara baasil vastavalt valemile: ärikasum = ärikasumi norm × põhiteenuste osutamiseks kasutatava põhivara reguleeritud väärtus. (6) Mõistliku ärikasumi arvutamisel loetakse põhiteenuse osutamiseks kasutatava põhivara reguleeritud väärtuseks selle soetusmaksumus kasutustasu määramisele eelneva majandusaasta lõpu seisuga, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja allahindlused. (7) Lisateenuste mõistlik ärikasum arvutatakse iga konkreetse lisateenuse osutamiseks kasutatava põhivara baasil vastavalt valemile: ärikasum = ärikasumi norm × konkreetse lisateenuse osutamiseks kasutatava põhivara reguleeritud väärtus. (8) Mõistliku ärikasumi arvutamisel loetakse konkreetse lisateenuse osutamiseks kasutatava põhivara reguleeritud väärtuseks selle soetusmaksumus kasutustasu määramisele eelneva majandusaasta lõpu seisuga, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja allahindlused. (9) Abiteenuste mõistlik ärikasum arvutatakse iga konkreetse abiteenuse osutamiseks kasutatava põhivara baasil vastavalt valemile: ärikasum = ärikasumi norm × konkreetse abiteenuse osutamiseks kasutatava põhivara reguleeritud väärtus. (10) Mõistliku ärikasumi arvutamisel loetakse konkreetse abiteenuse osutamiseks kasutatava põhivara reguleeritud väärtuseks selle soetusmaksumus kasutustasu määramisele eelneva majandusaasta lõpu seisuga, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja allahindlused.»; 9) paragrahv 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 8. Põhiteenuste eest võetava kasutustasu arvestamise valemid (1) Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu põhiteenuste eest arvestatakse alljärgneva valemi alusel: T0 = P0 + M0, kus: T0 – raudteeinfrastruktuuri ühe kuu kasutustasu raudteeveo-ettevõtjatele; P0 – raudteeinfrastruktuuri ühe kuu kasutustasu püsikulude osa; M0 – raudteeinfrastruktuuri ühe kuu kasutustasu muutuvkulude osa. (2) Raudteeinfrastruktuuri ühe kuu kasutustasu püsikulude osa raudteevõrgustikul, kus avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks tellitud rong-kilomeetrite osakaal moodustab vähemalt 75% antud raudteevõrgustikul selleks liiklusgraafikuperioodiks tellitud rong-kilomeetrite koguarvust, arvutatakse alljärgneva valemi alusel: P0 = (70% × raudteeinfrastruktuuri kogukulud/12) / antud kuul esimest ja teist eelistust omavate raudteeveo-ettevõtjate poolt tellitud rong-kilomeetrid kokku. (3) Raudteeinfrastruktuuri ühe kuu kasutustasu püsikulude osa raudteevõrgustikul, kus avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks tellitud rong-kilomeetrite osakaal on väiksem kui 75% antud raudteevõrgustikul selleks liiklusgraafikuperioodiks tellitud rong-kilomeetrite koguarvust, arvutatakse alljärgneva valemi alusel: P0 = (30% × raudteeinfrastruktuuri kogukulud/12) / antud kuul esimest ja teist eelistust mitteomavate raudteeveo-ettevõtjate poolt tellitud rong-kilomeetrid kokku. Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu püsikulude osa maksimaalseks piirmääraks on 100 krooni rong-kilomeetri kohta ja minimaalseks piirmääraks 65 krooni rong-kilomeetri kohta. (4) Raudteeinfrastruktuuri ühe kuu kasutustasu muutuvkulude osa raudteevõrgustikul, kus avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks tellitud rong-kilomeetrite osakaal moodustab vähemalt 75% antud raudteevõrgustikul selleks liiklusgraafikuperioodiks tellitud rong-kilomeetrite koguarvust, arvutatakse alljärgneva valemi alusel: M0 = (30% × raudteeinfrastruktuuri kogukulud/12) / antud kuul veetud brutotonn-kilomeetrid kokku. (5) Raudteeinfrastruktuuri ühe kuu kasutustasu muutuvkulude osa raudteevõrgustikul, kus avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks tellitud rong-kilomeetrite osakaal on väiksem kui 75% antud raudteevõrgustikul selleks liiklusgraafikuperioodiks tellitud rong-kilomeetrite koguarvust, arvutatakse alljärgneva valemi alusel: M0 = (70% × raudteeinfrastruktuuri kogukulud/12) / antud kuul veetud brutotonn-kilomeetrid kokku. Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu muutuvkulude osa maksimaalseks piirmääraks on 0,070 krooni brutotonn-kilomeetri kohta ja minimaalseks piirmääraks 0,040 krooni brutotonn-kilomeetri kohta. (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 nimetatud raudteeinfrastruktuuri põhiteenuse kogukulud võivad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ettepanekul väheneda ning nendesse ei tohi arvestada lisateenustele, abiteenustele ja sihtotstarbelistele ühekordsetele läbilaskevõimeosadele tehtavaid kulutusi.»; 10) paragrahv 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 9. Lisa- ja abiteenuste eest võetava kasutustasu arvestamise valemid (1) Lisateenuse kasutustasu ühes kuus arvutatakse alljärgneva valemi alusel: L0 = antud kuul konkreetse lisateenuse osutamise kogukulud / antud kuul konkreetse lisateenuse kogus kokku. (2) Abiteenuse kasutustasu ühes kuus arvutatakse alljärgneva valemi alusel: A0 = antud kuul konkreetse abiteenuse osutamise otsesed kulud / antud kuul konkreetse abiteenuse kogus kokku.»; 11) paragrahv 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 11. Kasutustasu määramine (1) Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor määrab prognoositavad kasutustasud põhi-, lisa- ja abiteenuste eest kogu liiklusgraafikuperioodiks mitte hiljem kui kaks kuud enne liiklusgraafikuperioodi algust. 2009. aasta maikuu viimasel pühapäeval algavaks liiklusgraafikuperioodiks määrab Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor prognoositavad kasutustasud hiljemalt 2009. aasta 15. maiks. (2) Kasutustasu määramisel põhiteenuste eest kasutatakse vastavaks liiklusgraafikuperioodiks eraldatud läbilaskevõime osadele vastavat rong-kilomeetrite mahtu. Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja eraldab raudteeveo-ettevõtjale tema taotluse alusel täiendava läbilaskevõimeosa, võtab Tehnilise Järelevalve Amet seda arvesse rong-kilomeetrite mahus põhiteenuste eest täpsustatud kasutustasu määramisel. (3) Kui prognoositava või täpsustatud kasutustasu määramise haldusmenetluse käigus selgub, et kasutustasu ületab või on madalam § 8 lõigetes 3 ja 5 toodud raudteeinfrastruktuuri kasutustasu püsikulude või muutuvkulude piirmääradest, kehtestab Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor kasutustasuna vastava kasutustasu osa maksimaalse või minimaalse piirmäära. (4) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kasutab raudteeveo-ettevõtjatele arvete esitamisel prognoositud kasutustasu. Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor määrab täpsustatud kasutustasud juurdepääsu tagavate põhi-, lisa- ja abiteenuste eest raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjalt saadud andmete alusel igakuiselt hiljemalt viie tööpäeva jooksul alates § 10 lõigetes 5 ja 6 nõutud andmete saamisest. Täpsustatud kasutustasu määramisel võtab Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor taotluse olemasolul arvesse § 8 lõikes 6 nimetatud raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ettepanekut kogukulude vähendamiseks taotluse saabumisele järgnevast kalendrikuust alates. (5) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja teeb Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori määratud täpsustatud kasutustasu alusel tasaarveldused raudteeveo-ettevõtjatega raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingutes kokkulepitud ajavahemike järel, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori poolt täpsustatud kasutustasu määramist. (6) Pikemaks kui üheks liiklusgraafikuperioodiks sõlmitava raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingu puhul kooskõlastab Tehnilise Järelevalve Amet raudteeinfrastruktuuri kasutustasu suuruse lepingu poolte poolt taotletavaks perioodiks, lähtudes lepingu poolte ettepanekutest ja seadustes sätestatud nõuetest ning võttes arvesse kasutustasu majanduslikku põhjendatust ja konkurentsiolukorda raudteekaubavedude valdkonnas.». Minister Juhan PARTS Kantsler Marika PRISKE