Kanepi Vallavolikogu — Kanepi valla 2008. aasta majandusaasta aruande kinnitamine — KO, 80, 1132

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahv 22 lõige 1 punkti 1 ning valla- ja linnaeelarve seaduse paragrahv 26 lõike 5 ja paragrahv 28 lõike 1 alusel. § 1. Majandusaasta aruande kinnitamine Kinnitada Kanepi valla 2008 aasta majandusaasta aruanne (lisatud). § 2. Rakendussätted (1) Määruse ärakiri saata 7 tööpäeva jooksul Põlva Maavalitsusele. (2) Määrus jõustub 26. aprillil 2009. a. Volikogu esimees Vahur TOHVER Lisa 1 Kanepi Vallavolikogu 23. aprilli 2009. a määruse nr 11 juurde Kanepi valla 2008. aasta majandusaasta aruanne Nimetus : K A N E P I V A L L A V A L I T S U S Registreerimisnumber: 75011754 Aadress : Turu 2, Kanepi alevik, Põlvamaa 63101 Telefon: 372 797 6310 Faks: 372 797 6312 E-post: vald@kanepi.ee Interneti kodulehekülg: www.kanepi.ee Majandusaasta algus 01.01.2008 Majandusaasta lõpp 31.12.2008 Tegevjuht: vallavanem Aivar Luts T E G E V U S A R U A N N E Sissejuhatus Kanepi valla kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus,võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. Kanepi Vallavalitsuse ülesandeks on korraldada Kanepi vallas elamu-ja kommunaalmajandust, planeerimis-ja ehitustegevust,keskkonnakaitset,jäätmehooldust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda,valla teede ja tänavate korrashoidu, sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd. Samuti on vallavalitsuse ülesandeks korraldada valla omanduses olevate Kanepi lasteaia, Kanepi Gümnaasiumi ja Põlgaste lasteaed-algkooli, raamatukogude (asukohaga Kanepis, Põlgastes ja Erastveres), kultuurimajade (Kanepi ja Põlgaste) ning Kanepi noortekeskuse ülalpidamist. Vee-ja kanalisatsioonimajanduse paremaks korraldamiseks on loodud munitsipaalettevõte Karjäär. Kanepi valla üldplaneering algatati Kanepi vallavolikogu poolt 20. aprillil 2006.a määrusega nr 18, millega algatati ka üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.Üldplaneeringu koostamine on töös ja hetkel vastu võetud ei ole (Kanepi Vallavalitsus on sõlminud üldplaneeringu koostamise konsulteerimiseks lepingu 21.06.2006 OÜ-ga Hendrikson&Ko). Valla 2008. a arengu põhieesmärgid on kirjeldatud valla arengukavas, kuhu viidi sisse muudatused 18.10.2007 määrusega nr 25. Kanepi Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad järgmised asutused: Allüksuse nimetus Töötajate keskmine Töötasude kogusumma arv majandusaastal majandusaastal KOKKU 98,7 11 740 Kanepi Vallavalitsus 11,5 2 025 Kanepi Lasteaed 15,5 1 492 Põlgaste Lasteaed-Algkool 12,18 1 192 Kanepi Gümnaasium 42,4 5 549 Kanepi Kultuurimaja 2 129 Põlgaste Kultuurimaja 2 154 Kanepi Raamatukogu 1 100 Põlgaste Raamatukogu 1,9 145 Erastvere Raamatukogu 1 96 Kanepi valla MA “Avatud Noortekeskus” 1 124 MA Karjäär 2 210 Kanepi Vallavalitsus (sots.hoolek,kalmistu, 6,3 524 muu teenind,tervishoid,transport) Kanepi valla tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtkonna tasud 2008. a Üksus Töötasude kogusumma majandusaastal Volikogu liikmed 232 Vallavalitsuse liikmed 1 417 Tähtsamad finantsnäitajad 2008 2007 2006 2005 2004 Bilansi näitajad Varad aasta lõpus 39 434 34 030 18 448 15 179 10 905 Kohustused aasta lõpus 4 663 4 899 5 845 6 179 3 278 Netovara aasta lõpus 34 771 29 131 12 603 9 000 7 627 Tulemiaruande näitajad Tegevustulud 40 302 38 320 28 770 26 153 21 465 s.h tulud,millest maha arvatud sihtfinants 36 986 33 575 26 868 22 866 9 065 Tegevuskulud -34 526 -28 861 -25 051 -24 615 -21 249 Tulem 5 776 9 459 3 719 1 538 216 Muud näitajad Põhivarainvesteeringute maht 7 637 6 430 3 644 5 190 2 155 Likviidsus 4,36 2,85 0,78 0,52 0,61 Lühiajaline maksevõime 4,36 2,85 0,78 0,52 0,61 Kohustuste osakaal varadest 11,82% 14,40% 31,70% 40,70% 30,10% Laenukohustuste osakaal varadest 8,18% 10,76% 22,40% 31,60% 21,60% Laenukohustuste osakaal eelarvetuludest 8,34% 11,20% 15,80% 21,10% 12,20% millest maha arvatud sihtfinantseerimine Tagasimakstud laenukohustuse suhe tulu- 1,12% 1,80% 2,30% 2,65% 3,40% desse,millest maha arvatud sihtfinantseer. Likviidsus on bilansist likviidsete varade suhe lühiajalistesse kohustustesse, analoogselt saadud lühiajalise maksevõime näitaja. Kohustuste ja laenukohustuste osakaal varadest on leitud vastavate bilansiliste näitajate suhtena. Laenukohustuste osakaal eelarvetuludest on bilansilised laenukohustused aasta lõpuks/kassapõhised tulud, millest on maha võetud kassapõhised sihtotstarbelised laekumised eelarve täitmise aruande põhjal. 2005. a võeti uus laenukohustus 3 100 000 krooni, mis kajastub ka üldises laenukohustuse suhtes eelarvetuludest,kuid ei mõjuta konkreetsel aastal tagasimakstud laenukohustuse suhet tuludesse, kuna antud laenu tagasimaksmine algab 2009. aasta. Ülevaade üldisest majanduskeskkonnast Möödunud aasta IV kvartali jooksevkonto puudujääk vähenes Eesti Panga andmetel 5,5 protsendini SKPst. Võrreldes aastataguse sama ajaga on jooksevkonto puudujääk vähenenud kolm korda. Viimaste aastate madalaim tase viitab majanduse välisrahastamise vajaduse vähenemisele. Välistasakaalu jätkuva paranemise peamisteks põhjusteks on sisenõudluse languse süvenemine ning välisinvestorite aktsiakapitalilt teenitud tulu vähenemine. Nõrga sisenõudluse tõttu on impordimahud pidevalt vähenemas, mis omakorda tähendab kahanevat kaubandusbilansi puudujääki. Majandusolukorra halvenemise tõttu hakkas möödunud aasta keskel välisinvestorite kasumlikkus vähenema, mis süvenes IV kvartalis. Arvatavalt jätkub see trend ka sellel aastal, mistõttu tulude konto puudujääk tuleb käesoleval aastal veelgi madalam. Ilma tulude kontota ulatus IV kvartali jooksevkonto puudujääk vaid 1,4 protsendini SKPst. Jooksevkontot mõjutasid ka aasta lõpus suurenenud ülekanded ELi fondidest. Finantseerimise poolelt jätkus IV kvartalis otseste välisinvesteeringute voogude vähenemine. Otseste välisinvesteeringute sissevoolus domineerisid reinvesteeritud tulud, mis moodustasid poole kogu sissevoolust. Arvestataval tasemel olid ka otseinvesteeringud aktsiakapitali. Halveneva majanduskeskkonna tõttu tehti 2008. aasta kokkuvõttes otseinvesteeringuid Eestisse kolmandiku võrra vähem. Ülevaade Kanepi Vallavalitsuse peamistest arengusuundadest Kanepi valla haldusterritoorium on 231,5 km ning koosneb 21 külast ja ühest alevikust nimetusega Kanepi.Valla keskuseks on ligi 700 elanikuga Kanepi alevik.Teisteks suuremateks küladeks on Põlgaste ja Erastvere. Kanepi vallas elab 01.01.2008 seisuga 2700 inimest (2007.a oli vastav arv 2786). Kanepi vallas on 01.01.2009 seisuga 83 ettevõtjat. Vallas on 9 allasutust, kus töötab 98 inimest. Suurim töötajate arv on haridussektoris. Kanepi vald on puhta elukeskkonna, sihipärase maakasutuse ja kaasaegsete infrastruktuuridega tugev haldusüksus. Valla teedevõrk on korrastatud, kogu valla territooriumil on võimalus interneti püsiühenduse saamiseks. Kanepi vallas on arenenud väike- ja keskmise suurusega ettevõtlus ja turismimajandus, mis tagab elanikele töökohad ja konkurentsivõimelised töötasud. Kanepi valla koolides on õpilastel võimalus omandada konkurentsivõimeline põhiharidus, täiskasvanute koolituskursused pakuvad piisavalt võimalusi täiend- ja ümberõppeks. Aktiivse kultuurielu ja arvukate huviringidega Kanepi ja Põlgaste kultuurimajade ning külakeskuste ümber on koondunud tugevad külakogukonnad. Kanepi vallas toimib kaasajastatud sotsiaalhoolekandesüsteem ning elanikele on tagatud kvaliteetne elukondlik teenindamine. Kogukonnad on aktiivselt kaasatud Kanepi valla elu arendamisse, kvalifitseeritud haldusaparaat tagab valla ratsionaalse juhtimise ja arengu. Kanepi vallas on hästitoimiv sisekommunikatsioon. Kanepi vallal kui haldusüksusel on tihedad ja toimivad koostöösidemed naaberomavalitsuste, erinevate partnerite ja avalikkusega. Kanepi vallas on mainekas, turvaline ja hea elada. Valla arengu strateegilised eesmärgid ja seos riikliku arengukavaga Keskkonna-infrastruktuuri arendamine puhta elukeskkonna säilitamiseks, potentsiaalsete saasteallikate renoveerimine (sh amortiseerunud tehnilised infrastruktuurid, jäätmemajandus jne). Loodushoiu edendamiseks osaleda erinevates keskkonnaprojektides ning arendada tihedat koostööd Riigimetsade Majandamise Keskusega. Ettevõtluse arengu toetamiseks valla tehnilise infrastruktuuri kaasajastamine (sh koostöös AS Eesti Energia, Eesti Maanteeamet ja teistega). Ettevõtlusaktiivsuse ja –konkurentsivõime toetamine läbi ettevõtlusalase informatsiooni vahendamise koolitus- ja rahastamisvõimaluste kohta nii olemasolevate kui potentsiaalsete ettevõtjate hulgas. Elukestvat õpet soosiva keskkonna kujundamine läbi täiend- ja ümberõppe koolituste korraldamise. Konkurentsivõimelise ja mitmekülgse haridus- ja kultuuriruumi ning kaasajastatud sotsiaalhoolekande süsteemi arendamine. Kodanikualgatuse toetamine ja edendamine ning kogukondade kaasamine valla elu arendamisse. Valla juhtimisstruktuuri kaasajastamine ja elluviimismehhanismide täiustamine. Sise- ja väliskommunikatsiooni ning koostöösidemete arendamine naaberomavalitsuste, erinevate partnerite ja avalikkusega. Turismipotentsiaali tasakaalustatud kasutuselevõtmine, valla identiteedi tugevdamine ja maine kujundamine. Valdkondade arengueeldused, probleemid ja eesmärgid. Elukeskkond ja heakord EESMÄRK: Kanepi vallas on heakorrastatud elukeskkond. Eeskirjade täitmine on tagatud aastaringselt Üldplaneeringu koostamise käigus (OÜ Hendrikson & Ko - 2008) on töötatud välja heakorra ja kujunduse üldpõhimõtted Korraldatud on Kaunima kodu konkurss Jäätmemajandus EESMÄRK: Kanepi vallas on korraldatud jäätmemajandus ja puhas looduskeskkond Kanepi Vallavolikogu 20. septembri 2007. a määrusega nr 23 on kinnitatud Kanepi, Kõlleste, Laheda, Valgjärve ja Vastse-Kuuste valla ühine jäätmekava. Kanepi Vallavolikogu 21. veebruari 2008. a määrusega nr 11 ja Kanepi Vallavolikogu 23. oktoobri 2008. a määrusega nr 26 on kehtestatud Kanepi valla jäätmehoolduseeskiri. Kanepi Vallavolikogu 24.01.2008 määrusega nr 8 on asutatud Kanepi valla jäätmevaldajate register ja kehtestatud registri pidamise kord. Kanepi valla korraldatud jäätmeveo tingimused ja kord on kehtestatud Kanepi Vallavolikogu 24.01.2008 määrusega nr 7. Kanepi Vallavalitsuse 28.05.2008. a korraldusega nr 109 on kinnitatud Kanepi valla haldusterritooriumil korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmine AS Ragn-Sells. On koostatud ja esitatud KIK-i projekt Kanepi valla jäätmehoolduspunktide (7 tk) rajamiseks summas 234 401 krooni. Kalmistud EESMÄRK: Kalmistud on korrastatud ja kaasajastatud. Kanepi valla kalmistute kasutamise eeskiri on kehtestatud Kanepi Vallavolikogu 18.10.2007. a määrusega nr 26. Valla territooriumil olevaid kalmistuid on korrastatud aastaringselt. Tehnilised infrastruktuurid Teed ja tänavad EESMÄRK: Kanepi vallasisene teedevõrk on korrastatud. Kohalikku teeregistrisse kantavate teede nimekiri on kinnitatud Kanepi vallavolikogu 11.11.2005 otsusega nr 57. · Tehtud on ettevalmistused valla teehoiukava koostamiseks. · Valla teed on hooldatud aastaringselt. · Liiklusmärke paigaldatakse vajadusel aastaringselt. · Teostatud teederemonti 1 040 000 krooni. · Esitatud Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumile rahastamiseks projekt “Kanepi ja Otepää vahelise teelõigu kergliikluskorraldamise analüüs” summas 264 720 krooni. Veevärk, kanalisatsioon ja puhastusseadmed EESMÄRK: Kanepi valla vee- ja kanalisatsioonisüsteemid on kaasajastatud. · KIK-i poolt rahastati ja on teostatud projektid: - Pumplahoone ehitus Kanepi aleviku Tehnika tn puurkaevule 219 040 krooni. - Rauaeemaldusseadmete paigaldamine Kanepi valla puurkaevudele 1 503 207 EEK-i · Pumplahooned on renoveeritud, rauaeraldusseadmed paigaldatud, tarbevesi on viidud vastavusse nõuetele, Hurmi, Põlgaste-Tõlli, Kanepi-Tehnika ja Kanepi- Kooli tn puurkaevudes. · Koostatud ja rahastamiseks on KIK-i esitatud projekt „Kanepi valla vee-ja reoveetrustike renoveerimistööd“ summas 233 460 krooni. · Vee ja kanalisatsioonisüsteemid on hooldatud aastaringselt. · Osalemine Hajaasustuse veeprogrammis summas 772 000 krooni. Maakondlik rahastus 386 000 krooni. Ühistransport EESMÄRK: Kanepi vallasisene ühistransport on korraldatud optimaalselt, kohalike elanike vajadustele vastavalt. Elanikkond on transpordivõimalustest teavitatud aastaringselt. Osalemine arendustöös "Põlva maakonna bussiliinide võrgu optimeerimine“ Koolibussiringide korraldamine ja osaline finantseerimine aastaringselt Andmeside EESMÄRK: Kanepi valla territooriumil on kõigil soovijail võimalus interneti püsiühenduse saamiseks. Igas külas on avatud avalik internetipunkt Avalike wifi levialade ja küla internetipunktide võrgu laiendamine ja haldamine Kuue valla wifivõrgu laiendamine ja haldamine Rahastatud Vabaühenduste Fondist projekt ”Kanepi kodanikuühiskonna osapoolte avalike E-teenuste ja IT teadlikkuse tõstmine I etapp” 38 600 krooni. Projekti kogumaksumus 42 000 krooni. Ettevõtlus ja turism EESMÄRK: Kanepi vallas on arenenud ja mitmekülgne ettevõtlus, mis tagab elanikkonna tööhõive ja konkurentsivõimelised töötasud. Ettevõtjad on informeeritud rahastamisallikatest ja nõustatud aastaringselt · Alustava ettevõtluse toetamise stardiabi määrus on kehtestatud Kanepi Vallavolikogu 26.04.2007. a määrusega nr 18. Turism EESMÄRK: Kanepi piirkond on atraktiivne loodus- ja kultuuriturismi tõmbekeskus, arenenud on turismi-infrastruktuur ja –ettevõtlus. Piirkonna külalised leiavad põhjusi viibida siin pikema-ajaliselt Turismiobjektid on korrastatud aastaringselt Osalemine (ka finatsiliselt) Pokumaa teemapargi väljaarendamisel 250 000 krooni. Osalemine RMK Kiidjärve-Kooraste puhkeala väljaarendamisel Osalemine maakonna turismiarenduskava väljatöötamisel Teostatud ja rahastatud Kultuurkapitalist ja KOP-ist programm „Dokumentaalfilm Kanepi kihelkonna ajaloost – 2 osa“ summas 41 300 krooni Teostatud ja KIK-i rahastatud on projekt „Varbuse mõisapargi korrastamine ja haljastamine“ summas 69 620 krooni. Koostatud on Kanepi kirikupargi puittaimestiku haljastuslik hinnang (Reimaaprojekt 2008) ja Kanepi kirikupargi heakorrastusprojekt (Küllike Reimaa 2008). Haridus, kultuur, sport, noorsootöö ALUS- JA ÜLDHARIDUS (ALG-, PÕHI- JA GÜMNAASIUMIHARIDUS) EESMÄRK: Kanepi vallas on elanikkonna vajadustele ja nõudmistele vastav lasteaedade ja alushariduse võrgustik, võimalused omandada konkurentsi­võimeline alg-, põhi- ja gümnaasiumiharidus. On tagatud lastesõbralik ja turvaline õppekeskkond. · Läbi viidud ja rahastatud Kultuurkapitalist projekt „Kanepi Raamatupäev 2008“ summas 15 000 krooni. Projekti kogumaksumus 32 500 krooni. · Teostatud Kanepi Lasteaia rühmaruumide remont 700 000 krooni · Teostatud Kanepi Lasteaia rühmaruumis sisustamine 150 000 krooni. Rahastatud Haridusministeeriumi poolt. · Teostatud Kanepi Gümnaasiumi hoovi asfalteerimine 595 000 krooni · Teostatud Kanepi Gümnaasiumi valve- ja videovalvesüsteemi väljaehitamine 252 000 krooni · Teostatud Kanepi Gümnaasiumi garderoobide remont 489 000 krooni. Rahastatud Hasartmängumaksust regionaalse investeeringutoetuste andmise programmi vahenditest summas 414 000 krooni · Teostatud Kanepi Gümnaasiumi tualettruumide renoveerimine 186 000 krooni · Soetatud Kanepi Gümnaasiumi garderoobikapid summas 160 000 krooni Kultuur ja ühistegevus EESMÄRK: Kanepi valla elanikkond on kaasatud aktiivsesse kultuuriellu, toimib seltside koostöö ja ühistegevus, mis toetub kohalikule kultuuri­traditsioonile ja –pärandile · Teostatud projekt "Soodoma külakeskuse välisfassaadi ja põranda renoveerimine" summas 376 471 krooni.Rahastatud PRIA meede 3.5 „Külade taastamise ja arendamiseinvesteeringutoetus“ 338 323 krooni Korraldatud Kanepi Valla Laat Korraldatud valla pensionäride kokkutulek, eakate päev Sõlmitud leping Kanepi seltsimaja sise- ja elektritöödeks summas 810 418 krooni. Rahastatud Hasartmängumaksust regionaalse investeeringutoetuste andmise programmi vahenditest summas 500 000 krooni (leping 2008) Teostatud Kanepi seltsimaja renoveerimistööd summas 1 100 000 krooni Teostatud projekt "Kaagvere külakeskuse renoveerimine" summas 307 439 krooni. Rahastatud PRIA meede 3.5 "Külade taastamise ja arendamise investeeringutoetus" 276 700 krooni. Noorsootöö EESMÄRK: Kanepi valla noored on kaasatud kohaliku elu edendamisse, vallas on populaarne noortekeskus, populaarsed on tervislikud eluviisid. · Teostatud projektid ”Varaait” 80 000 kooni ja ”Üheskoos” 70 200 krooni · Teostatud on Kanepi Avatud Noortekeskuse ruumide jooksev remont ja sisustamine · Korraldatud suvised töö ja puhkelaagrid Tervishoid, sotsiaalhoolekanne EESMÄRK: Kanepi vallas on hästikorraldatud ja kättesaadav tervishoiu­süsteem, elanike hulgas on populaarsed tervislikud eluviisid Raviteenuste osutamine elanikele, organiseeritud aastaringselt. Elanikonna osalemine tervist edendavates projektides ja õppepäevades organiseeritud aastaringselt. Osalemine maakondlikus projektis „Põlvamaa kõnnisari“ Sotsiaalhoolekanne Eesmärk: Kanepi vallas on toimiv kaasaegne sotsiaalhoolekandesüsteem. Teostatud Põlgaste pansionaadi ehitustööde I etapp 900 000 krooni. Kasutatakse naaberhooldekodude ja –vanuritekodu abi Osalemine maakondadevahelises kuriteoennetamise projektis „Tegijad“ Puudub tagasiside puudega isikute hoolduse kohta Turvalisus Eesmärk: Turvaline elukeskkond, naabrivalve käivitunud. Valla juhtimine ja haldussuutlikkuse tõstmine Vallavalitsus, vallavolikogu EESMÄRK: Kanepi vald on toimiv haldusruum, haldusaparaat tagab valla ratsionaalse juhtimise ja tasakaalustatud arengu · Üldplaneeringu koostamine – OÜ Hendrikson & Ko · Kanepi Vallavolikogu 18.09.2008 määrusega nr 22 on kinnitatud valla arengukava ja tegevuskava aastateks 2008-2015 uus redaktsioon · Valla koduleht on uuendatud · Naaberomavalitsustega on läbi viidud ühisprojektid: - Laheda, Kanepi, Valgjärve, Kõlleste, Vastse-Kuuste ühine jäätmekava; - Projekt „Kanepi, Laheda, Kõlleste, Valgjärve, Vastse-Kuuste jäätmejaamade rajamise I etapp“. Kolmas sektor EESMÄRK: Kogukond osaleb aktiivselt valla elu arendamisel. Kanepi Vallavolikogu 13. detsembri 2007. a määrusega nr 35 on kinnitatud „Kanepi valla eelarvest kultuuri, hariduse, laste ja noorsootöö, spordi ja rahvatervise üritustele, projektidele ja programmidele toetuse andmise kord”. Kolmanda sektori ümarlaua koosolekud läbi viidud aastaringselt Teostatud kolmanda sektori nõustamine ja informeerimine aastaringselt Koostöö, sõprussidemed, välissuhtlus EESMÄRK: Kanepi vallal on tihedad ja toimivad koostöösidemed naaberomavalitsuste ja erinevate partneritega. Vald osaleb maakondlikel ja riiklikel otsustustasanditel ning maakondlikes, riiklikes ja rahvusvahelistes projektides. · Osalemine Põlvamaa Omavalitsuste Liidus ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu töös aastaringselt. · Kultuurilooline ja hariduslik koostöö ja sõprussidemed J. Ph Rothi ja Ungern-Sternbergi järeltulijatega · Sõlmimisel sõprusleping Sysma (Soome) vallavalitsusega · Osalemine MTÜ „Pskov-Livonia Euroregio“ töös · Ettevalmistused sõpruslepingu sõlmimiseks Strenci (Läti) vallaga 2008. MAJANDUSAASTA RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE Tegevjuhtkond kinnitab oma vastutust lehekülgedel 12 kuni 30 toodud 2008 aasta raamatupidamise aastaaruande koostamise eest ja kinnitab oma parimas teadmises, et: 1) raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtted vastavuses Eesti hea raamatupidamistavaga; 2) raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandusteveuse tulemust ja rahavoogusid; 3) juhtkonna hinnangul on Kanepi vald jätkuvalt tegutsev. Nimi Ametinimetus Allkiri Kuupäev Aivar Luts Vallavanem _____________________ ________________ Olev Pärna Vallavalitsuse liige ______________________ ________________ Aare Plato Vallavalitsuse liige ______________________ ________________ Enn Ruusmaa Vallavalitsuse liige ______________________ ________________ Elsa Sikk Vallavalitsuse liige _______________________ ________________ Ülle Kallas Vallavalitsuse liige _______________________ ________________ Tiia Urm Vallavalitsuse liige _______________________ ________________ Vahur Tohver Volikogu esimees _______________________ ________________ BILANSS (tuhandetes kroonides) Lisa 31.12.2008 31.12.2007 Varad Käibevara Raha 2 4 503 2 902 Maksu-,lõivu-ja trahvinõuded 3 1 457 1 692 Muud nõuded ja ettemaksud 4 804 438 Käibevara kokku 6 764 5 032 Põhivara Finantsinvesteeringud 5 6 6 Materiaalne põhivara 6 32 783 28 992 Põhivara kokku 32 789 28 998 Varad kokku 39 553 34 030 Kohustused ja netovara Lühiajalised kohustused Võlad tarnijatele 228 361 Võlad töötajatele 699 551 Muud kohustused ja saadud ettemaksed 7 508 324 Laenukohustused 8 236 435 Lühiajalised kohustused kokku 1 671 1 671 Pikaajalised kohustused Laenukohustused 8 2 992 3 228 Pikaajalised kohustused kokku 2 992 3 228 Kohustused kokku 4 663 4 899 Netovara Kassareserv 25 25 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 28 908 19 863 Aruandeaasta tulem 5 957 9 243 Netovara kokku 34 890 29 131 Kohustused ja netovara kokku 39 553 34 030 TULEMIARUANNE (tuhandetes kroonides) Lisa 2008 2007 Tegevustulud Maksutulud 3 17 155 14 622 Tulud kaupade ja teenuste müügist 10 1 972 1 825 Saadud toetused 9 21 117 21 446 Muud tegevustulud 11 58 427 Tegevustulud kokku 40 302 38 320 Tegevuskulud Antud toetused 12 -3 211 -2 638 Tööjõukulud 13 -16 623 -13 948 Muud tegevuskulud 14 -12 593 -10 879 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 6 -1 983 -1 396 Tegevuskulud kokku -34 410 -28 861 Tegevustulem 5 892 9 459 Finantstulud ja -kulud Intressikulu 8 -210 -220 Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 2 275 4 Finantstulud ja -kulud kokku 65 -216 Aruandeaasta tulem 5 957 9 243 RAHAVOOGUDE ARUANNE (tuhandetes kroonides) Lisa 2008 2007 Rahavood põhitegevusest Aruandeperioodi tegevustulem 5 892 9 459 Korrigeerimised Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 6 1 983 1 396 Kasum/kahjum kinnisvarainvesteeringute ja 6 -90 -321 materiaalse põhivara müügist Saadud sihtfinantseerimine põhivara soet-ks 9 -3 316 -4 745 Sihtfinantseerimise amortisatsioon 9 0 0 Kokku korrigeeritud tegevustulem 4 469 5 789 Põhiteg-ga seotud käibevarade netomuutus -130 -564 Põhiteg-ga seotud kohustuste netomuutus 194 -487 Kokku rahavood põhitegevusest 4 533 4738 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse põhivara eest 6 -8 282 -6 188 Laekunud kinnisvarainvesteeringute ja materiaalse põhivara müügist 6 2 400 321 Laekunud intresse ja muid finantstulusid 2 275 4 Kokku rahavood investeerimistegevusest -5 607 -5 863 Rahavood finantseerimistegevusest Tagasi makstud saadud laene 8 -400 -600 Tasutud kapitalirendi põhiosa makseid 8 -35 -115 Tasutud intresse ja muid finantskulusid 8 -206 -207 Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 9 3 316 4 683 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 2 675 3 761 RAHAVOOD KOKKU 1 601 2 636 Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 2 2 902 266 Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 2 4 503 2 902 Raha ja selle ekvivalendi muutus 1 601 2 636 NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE (tuhandetes kroonides) Lisa Kassareserv Akumuleeritud Kokku tulem Saldo seisuga 31.12.2006 25 12 578 12 603 Põhivara ümberhindlus 0 4 586 4 586 Mitterahaline saamine 0 2 699 2 699 Aruandeaasta tulem 0 9 243 9 243 Saldo seisuga 31.12.2007 25 29 106 29 131 Põhivara ümberkvalifitseerimine 6 0 -198 -198 Aruandeaasta tulem 0 5 957 5 957 Saldo seisuga 31.12.2008 25 34 865 34 890 Lisa 1. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid Käesolev Kanepi Vallavalitsuse raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi hea raamatupidamistavaga. Eesti hea raamatupidamistava tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele. Selle põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid ning riigi raamatupidamise üldeeskiri. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist ja olulised enne 1995. a soetatud materiaalne põhivara, mis on kajastatud ühekordselt ümberhinnatud väärtuses. Raamatupidamise ja eelarve täitmise aastaaruanded on koostatud tuhandetes Eesti kroonides. Raamatupidamise aruanne on koostatud tekkepõhiselt. Varade ja kohustuste jaotus lühi-ja pikaajalisteks Varad ja kohustused on bilansis jaotatud lühi-ja pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või kohustuse eeldatav valdamine kestab kuni ühe aasta või kauem arvestatuna bilansikuupäevast. Raha ja raha ekvivalendid Bilansis kajastatakse raha ja pangakontode kirjel kassas olevat sularaha ja arvelduskontode jääke. Rahavoogude aruandes kajastatakse raha ja selle ekvivalentide kirjeid. Pikaajaliste finants- investeeringutena kajastatakse bilansis Kagu Eesti Jäätmekeskuse osakuid. Finantsinvesteeringud Muude pikaajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse aktsiaid ja osi, millest aruandekohuslane omab alla 20%. Nimetatud pikaajalisi finantsinvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuses, kuna nende õiglast väärtust pole olnud võimalik usaldusväärselt hinnata. Nõuded Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtudes tõenäo- liselt laekuvatest summadest. Võimaluse korral hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata nõudeid eraldi arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Suure hulga samaliigiliste nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse grupi baasil, võttes arvesse eelmiste perioodide statistikat samaste nõuete laekumise kohta. Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasulikku tööaega üle ühe aasta ja soetus maksumusega alates 30 000 kroonist. Materiaalse põhivarana kajastatakse bilansis ka alla 30 000 krooni maksvaid hooneid, osa hooneid, rajatisi, teid ning maad.Varad, mille kasulik tööiga on üle aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 30 000 krooni, kajastatakse väheväärtusliku inventarina ja kantakse kulusse. Põhivara remondi ja hoolduskulud,mis tehakse eesmärgiga säilitada vara esialgset taset, kajastatakse nende kulude tekkimise aruandeperioodil põhivarana, sest varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Põhivarasid kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Kulumi normid aastas on põhivara gruppidele järgmiselt: Hooned 2- 5% Rajatised 2,5- 10% Masinad ja seadmed 10- 20% Inventar 10- 50% Arvutustehnika 33- 50% Valla teed kruusakattega 8% Valla teed asfalt-betoonkattega 5% Valla teed mulla kattega 2% Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita. Ümberhindlus Seoses maareformi kestmisega on ümberhindluste kajastamist jätkatud ka peale 2005. a, võttes arvele aruandeperioodil mõõdistatud ja maakatastrisse kantud maad. Samuti võetakse ümberhind- lusena jätkuvalt arvele aruandeperioodil omandatud peremehetut vara, mis on saadud seoses pärijate puudumisega.Varade ümberhindamiseks kasutatakse eelisjärjekorras turuhinda. Objektide korral millel turuhind puudub, kasutatakse õiglase väärtuse määramiseks jääkasendusmaksumuse meetodit. Maa arvelevõtmiseks kasutatakse maksustamishinda, kui turuhind pole teada. Müügiootel põhivara Müügiootel põhivarana kajastatakse materiaalset põhivara, mis müüakse väga suure tõenäosusega 12 kuu jooksul, mille osas on alustatud aktiivsat müügitegevust ja millele on määratud realistlik hind. Müügiootel põhivara amortiseerimine lõpetatakse ja see klassifitseeritakse umber käibevarade gruppi. Kui vara bilansiline jääkmaksumus on kõrgem selle õiglasest väärtusest (müügihind minus müügi- kulutused), siis hinnatakse see enne ümberklassifitseerimist täiendavalt alla. Allahindlus kajastatakse koos kulumiga. Renditud varad Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Kapitalirendi tingimustel renditud varasid amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, välja arvatud juhul, kui ei eksisteeri piisavalt kindlust kas rentnik omandab rendi- perioodi lõpuks vara omandiõiguse, sellisel juhul amortiseeritakse vara kas rendiperioodi jooksul või kasuliku tööea jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalimaksed jagatakse kohustust vähendavateks põhiosa tagasimakseteks ning intressikuluks. Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi, sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne kui toetuse saaja on teinud kulutused, milleks sihtfinantseerimine oli ette nähtud ning eksisteerib piisav kindlus, et sihtfinantseerimine leiab aset. Saadud sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, mille järgi kajastatakse nii saadud sihtfinantseerimist kui ka selle arvel tehtud kulusid või põhivara soetust mõlemaid eraldi. Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist ning tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega. Sihtfinanteerimise korral põhivara soetamiseks võetakse vara bilansis arvele tema soetusmaksumuses, saadud siht- finantseerimine aga kajastatakse samal ajal tuluna. Kassareserv Kassareserv on moodustatud volikogu otsusega akumuleeritud tulemist eesmärgiga tagada valla- valitsuse likviidsus. See väljendab ühtlase likviidse rahana hoidmisele kuuluvat summat, mida võib kasutada aruandeaasta kestel laekumiste viibimisel eelarveliste kulude katmiseks, kuid see tuleb aruandeaasta lõpuks rahana taastada. Maksude arvestus Põhivara soetamisel tasutud mittetagastatavad maksud ja lõivud (näiteks käibemaks, juhul kui ostjaks on mittekäibemaksukohuslane) on kajastatud soetamishetkel kuluna ning neid ei kajastata varade soetusmaksumuse koosseisus. Tulude arvestus Kogutud maksude, lõivude tulu võetakse arvele tekkepõhiselt vastavalt esitatud tulu tekkimist kajas- tatavatele dokumentidele. Intressitulu arvestatakse tekkepõhiselt sisemise intressimäära alusel. Lõivutulu kajastatakse lõivuga maksustatud toimingu päeval. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel, intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt sisemise intressimäära alusel. Kulude arvestus Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara soetamisel tasutud mittetagastatavad maksud ja lõivud, sh. käibemaks, mida ei saa arvata sisendkäibemaksuks kajastatakse soetamishetkel kuluna tulemiaruandekirjel muud tegevuskulud. Eelarve täitmise aruanne Eelarve täitmise aruanne on koostatud kassapõhiselt, mistõttu selle andmeid ei ole võimalik võrrelda tekkepõhistes aruannetes kajastatud andmetega. Lisaks kassapõhist printsiibist tulenevatele ajalistele erinevustele on selles kasutusel veel järgmised olulised erinevad arvestuspõhimõtted: 1) põhivara soetamisel tasutud summad kajastatakse eelarve täitmisel kuluna ning põhivara müügist laekunud summad tuluna, amortisatsiooni ja muid põhivaradega tehtud mitterahalisi tehinguid eelarve täitmise aruandes ei kajastata; 2) kaupade ja teenuste ning põhivarade soetamisel lisanduv käibemaks, mida ei saa arvata sisendkäibemaksuks, on eelarve täitmise aruandes kajastatud vastavate kaupade,teenuste ja põhi- vara soetamise kuluna (tekkepõhises aruandes eraldi tulemiaruande real muud tegevuskulud) Lisa 2. Raha ja selle ekvivalendid Tuhandetes kroonides 31.12.2008 31.12.2007 Raha Sularaha 14 15 Arvelduskontod pankades 4 489 2 887 Raha ja selle ekvivalendid kokku 4 503 2 902 Vallavalitsuse pangaarveldusarved on kahel kontol Swedbangas ja ühel kontol AS SEB Pangas. Aruandeperioodi intressitulu arvelduskontodelt on 275 tuh.kr (2007.a 4 tuh kr) Lisa 3. Maksud, lõivud, trahvid A. Maksu-, lõivu-ja trahvinõuded Lühiajalised nõuded 31.12.2008 31.12.2007 Maksud brutosummas Tulumaks 1 357 1 612 Maamaks 80 70 Kokku maksud 1 437 1 682 Loodusressursside kasutamise ja saastetasud 20 10 Kokku maksud, lõivud, trahvid 1 457 1 692 B. Maksu-, lõivu- ja trahvitulud Tulud 2008 2007 Maksud kokku 17 155 14 622 Tulumaks 15 687 13 190 Maamaks 1 468 1 432 Lõivud (vt.lisa10) 93 80 Loodusressursside kasutamine ja saastetasud (vt lisa 11) 65 49 Tasud vee erikasutusest 42 33 Saastetasud 23 16 Kohaliku tähtsusega maardlate kaevandamise tasu kaevandamise tasu 0 0 Intressitulu maksunõuetelt (vt.lisa11) 97 57 Kokku maksud, lõivud, trahvid 17 410 14 808 Lisa 4. Muud nõuded ja ettemaksed Tuhandetes kroonides 31.12.2008 31.12.2007 Lühiajaline osa Pikaajaline osa Lühiajaline osa Pikajaline osa Nõuded ostjate vastu 136 0 69 Brutosummas 136 0 69 Maksude ettemaks 2 Ettemakstud tulevaste periodi kulud 342 212 104 265 Ettemakstud toetused 324 Muud nõuded ja ettemaksed kokku 804 212 173 265 Lisa 5. Finantsinvesteeringud Kagu Eesti Jäätmekeskus AS on asutatud 2003. a linnade ja valdade koostöös uue prügila rajamiseks. Kagu Eesti Jäätmekeskus AS omakapitalist aruandekohuslasele kuuluv osa oli 31.12.2008. a: 6 tuh. krooni ja seisuga 31.12.2007. a 6 tuh. krooni ja see ei tööta. Kuna ettevõtjate aktsiad ei ole börsil noteeritud, siis ei ole neid õiglasesse väärtusesse ümber hinnatud. Lisa 6. Materiaalne põhivara Tuhandetes kroonides Maa Hooned ja Masinad ja Muu põhi- Lõpetamata Kokku rajatised seadmed vara tööd ja ettemaksed Jääk 31.12.2007 Soetusmaksumus 726 33 023 1 762 658 2185 38 354 Akumuleeritud kulum 0 -7474 -1 384 -504 0 -9 362 Põhivara jääkväärtus 726 25 549 378 154 2185 28 992 Müügiootel põhivara 0 0 0 0 0 0 Soetused 216 6 911 0 417 738 8 282 Ümberklassifitseerimine -198 0 0 0 0 -198 Müüdud varad müügihinnas 0 -2 331 -272 0 0 -2 603 Kasum/kahjum varade müügist 0 34 258 0 0 292 Amortisatsioon ja allahindlused 0 -1 778 -115 -90 0 -1 983 Mahakandmine 0 0 0 0 0 0 Soetusmaksumus 744 37 603 1 490 1075 2 923 43 835 Akumuleeritud kulum 0 -9 218 -1 241 -593 0 -11 052 Põhivara jääkväärtus 744 28 385 249 482 2 923 32 783 Kapitalirendi tingimustel renditud varad tuhandetes kroonides Hooned ja Masinad ja Kokku rajatised seadmed Jääkväärtus 31.12.2007 0 272 272101 Soetusmaksumus 0 242 242 Akumuleeritud kulum 0 -71 -71 Jääkväärtus 31.12.2008 0 184 184 Soetusmaksumus 0 0 0 Akumuleeritud kulum 0 -88 -88 Rahavoogude aruandes kajastub materiaalse põhivara eest tasutud summa 4 966 tuh.kr mis tuleneb järgmistest summadest: 1) aruandeaasta soetuste summa 8 282 tuh. kr. 2) lahutatud saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks summas 3 316 tuh.kr Aruandeaastal võeti arvele varem maakatastrisse kandmata maad summas 37 tuh.kr, mis hinnati maa maksustamishinnas. Tagastati maad summas 235 tuh.krooni Lisa 7. Muud kohustused ja saadud ettemaksed tuh.kroonides 2008 2007 Lühiajaline Lühiajaline osa osa Muu toetuste kohustus 30 0 Intressivõlad 69 64 saadud ettemaksed 409 260 Kokku: 508 324 Lisa 8. Laenukohustused Tuhandetes kroonides Järelejäänud tähtajaga Kokku kuni 1a 1-2a 2-3a 3-4a 4-5a üle5a Jääk seisuga 31.12.2007 435 237 240 241 216 2 294 3 663 Pangalaenud 400 201 202 201 202 2 294 3 500 Kapitalirendikohustused 35 36 38 40 14 0 163 Jääk seisuga 31.12.2008 236 238 241 214 200 2 099 3 228 Pangalaenud 200 200 201 200 200 2 099 3 100 Kapitalirendikohustused 36 38 40 14 0 0 128 Informatsioon laenulepingute kohta Laenu andja Lõpp- Intressi- Alus- Jääk Intressikulu tähtaeg määr valuut 31.12.20087 31.12.20076 2008 2007 KIK 2024 5,5 EUR 3 100 3 100 140 173 ÜHISPANK 2008 6,6 EUR 0 400 11 41 ÜHISLIISINGU AS 2012 4,85 EUR 128 163 8 6 Kokku 3228 3663 159 220 Aruandeperioodil toimunud liikumised 2008 2007 Tagasi makstud laen -400 -600 Tagasi makstud kap rendi kohustused -35 -115 Kokku: -435 -715 Kapitalirendi tingimustel renditud auto kohta on esitatud informatsioon lisas 6. Lisa 9. Saadud toetused tuhandetes kroonides 2008 tulud Saadud teg. Saadud Muud kulude sihtfinantseerimine toetused sihtfinant- põhivara seerimine soetuseks Rahalised Sihtfinantseerimised: Riigieelarvest tasandusfondi 16 756 0 0 Majandusministeerium 0 1 684 0 Kultuuriministeerium 0 1 000 0 EAS 0 414 0 KIK 0 167 63 Sotsiaalministeerium 0 51 9 Haridusministeerium 0 0 350 Põlva Maavalitsus 0 0 165 Põlva Linnavalitsus 0 0 89 Valitsussektorisse kuuluvatelt sihtasut. 0 0 82 Rahandusministeerium 0 0 56 Kaitseministeerium 0 0 53 Rahvakultuuri Arendus-ja Koolituskeskuse AS 0 0 47 PRIA 0 0 32 Kultuurikapital 0 0 8 Kaupadena saadud mitterahalised sihtfinant seerimised 0 0 91 Kokku saadud toetused 16 756 3 316 1045 2007 tulud Saadud teg. Saadud Muud kulude sihtfinantseerimine toetused sihtfinant- põhivara seerimine soetuseks Rahalised Sihtfinantseerimised: Riigieelarvest tasandusfondi 16 174 0 0 Kultuuriministeerium 0 1 339 0 Haridusministeerium 0 1 300 0 Majandusministeerium 0 1 116 0 Sotsiaalministeerium 0 640 0 EL ja selle institutsioonid 0 288 0 EAS 0 0 280 PRIA 0 0 30 Põlva Linnavalitsus 0 0 84 Põlva Maavalitsus 0 0 34 Rahvakultuuri Arendus-ja Koolituskeskus AS 0 0 29 Rahandusministeerium 0 0 28 KIK 0 0 14 Kultuurkapital 0 0 8 Tervise Arengu Instituut 0 0 5 Valitsussektorisse 0 0 kuuluvatelt sihtasutustelt 0 0 4 Veriora Vallavalitsus 0 0 1 Kaitseministeerium 0 0 10 Kaupadena saadud mitterahalised sihtfinant seerimised 0 62 0 Kokku saadud toetused 16 174 4 745 527 Riigieelarvest saadud maksed tasandusfondi eraldati järgmisteks tegevusteks: hariduskulude katmiseks 8 087 tuh.krooni (2007.a 7 895 tuh.krooni), toimetulekutoetusteks 352 tuh.krooni (2007-a 641 tuh.krooni) ning üldisesse fondi kohalike omavalitsuste maksulaekumiste erinevuste tasandamistest tulenevalt 8 317 tuh.krooni (2007.a 7 638 tuh.krooni) Lisa 10. Kaupade ja teenuste müük Tuhandetes kroonides 2008 2007 Tulud haridusalasest tegevusest 1147 1 006 Elamu-ja kommunaaltegevuse tulud 685 665 Riigilõivud (vt.lisa 3) 93 80 Tulud sotsiaaltegevusest 0 26 Tulud kultuuri tegevusest 23 19 Tulud üldvalitsemise maj.tegevusest 14 12 Tulud õiguste müügist 6 10 Muud tulud Tulud transpordi-ja sidealasest tegevuses 4 4 3 Kokku kaupade ja teenuste müügist 1 972 1 825 Lisa 11. Muud tegevustulud Tuhandetes kroonides 2008 2007 Kasum/kahjum materiaalse põhivara müügist (vt.lisa 6) 90 321 Maksuvõlgadelt arvestatud intressitulu (vt.lisa 3) -97 57 Tulud loodusressursside kasutamisest (vt.lisa 3) 42 33 Saastetasud (vt.lisa 3) 23 16 Kokku muud tegevustulud 58 427 Lisa 12. Antud toetused Tuhandetes kroonides 2008 2007 Sotsiaaltoetused füüsilistele isikutele Toetused vanuritele 809 864 Peretoetused 698 676 Toimetulekutoetused 456 455 Muud sotsiaaltoetused 150 99 Puuetega lapse toetus 6 0 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Spordikoolidele ja-seltsidele 779 390 Kohalikele Omavalitsustele 135 0 Liikmemaksud Kohalikele omavalitsusliitudele 178 154 Kokku antud toetused 3 211 2638 Lisa 13. Tööjõukulud Tegevusvaldkond 2008 2007 Töötajate arv Töötasukulud Töötajate arv Töötasukulud Haridus 70,08 8 233 68,05 6 885 Vaba aeg,kultuur 8,9 748 8,67 646 Elamu-ja kommunaalmajandus 4 351 3,33 266 Transport 2 109 2 88 Põllumajandus 0,3 28 0,3 22 Vallavalitsus 11,5 2025 11,5 1 626 Volikogu 0,6 232 0,6 202 Sotsiaalkaitse 2 246 2 209 Kokku töötajate arv ja töötasukulud 99,38 11 972 96,45 9 944 Töötajate arvuna on esitatud keskmine töötajate arv taandatuna täistööajale. Ajutiste töölepingute korral ei ole ttöötajate arvu leitud. Ajutiste töölepingute alusel arvestatud töötasukulud moodustasid aruandeperioodil 449 tuh.kr ja võrreldaval perioodil 477 tuh.kr. 2008 2007 Töötasukulud 12 421 10 421 Sotsiaalmaks ja töötuskindlustus 4 137 3 470 Töötajate õppelaenude kustutamine 56 28 Muud erisoodustused 9 29 Kokku tööjõukulud 16 623 13 948 Lisa 14. Muud tegevuskulud Tuhandetes kroonides 2008 2007 Käibemaksukulu 2 564 2 207 Õppevahendite ja koolituse kulud 1 987 1 435 Rajatiste majandamiskulud 1 775 1 289 Kinnistute,hoonete halduskulud 1 605 1 905 Administreerimiskulud 1 408 1 162 Toiduained ja toitlustamine 741 661 Inventari maj.kulud 564 466 Sõidukite maj.kulud 518 403 Sotsiaalteenused 508 389 Infokulud 323 221 Koolituskulud 277 255 Teavikud 253 255 Tootmiskulud 182 36 Kulu muude nõuete ebatõenäoliselt laekuvaks hindamised 0 54 Meditsiinikulud 4 42 Muud kulud 0 99 Lähetuskulud 0 0 Kokku majandamiskulud 12 709 10 879 Kanepi Vallavalitsus võttis kasutusrendile kaks kaubikut Skoda Praktik ja sõiduauto Skoda Fabia summas 265 tuh.krooni, mis tasuti ära 2007.a ja jääb pikaajalise ettemaksuna bilanssi viieks aastaks. 2008. a arvestati ettemaksu kuluks 53 tuh.krooni. Lisa 15. Bilansipäevajärgsed sündmused Kanepi Vallavalitsus sõlmis laenulepingu Swedbankiga 19.02.2009 summas 7 500 tuh.krooni valla pansionaadi ehituseks. Ehituse algus jaanuar 2009 (AS Semuehitus) Eelarve täitmise aruanne Tuhandetes kroonides Eelarveklassif. Eelarveklassifikaatori nimetus Esialgne Lõplik Eelarve tunnus eelarve 2008 eelarve 2008 täitmine 2008 3 TULUD 3000 Füüsilise isiku tulumaks 13 700 14 850 15 863 3030 Maamaks 1 400 1 400 1 441 320 Riigilõivud 80 80 93 322,323 Kaupade ja teenuste müük 1 765 1 765 1 812 3500 Sihtotstarbelised toetused jooksvateks kulude 417 1 433 1 478 3502 Sihtotstarbelised toetused põhivara soetuseks 2 684 2 852 2 865 352 Mittesihtotstarbelised toetused 16 642 16 756 16 756 38 Muud tulud 618 2 680 2 731 KOKKU 37 306 41 816 43 039 4,5,6,1 KULUD 413 Sotsiaalabitoetused ja muud ealdised 2 505 2 424 2 107 450 Sihtotstarbelised eraldised 620 1 729 1 282 452 Mittesihtotstarbelised eraldised 174 178 178 55 Personalikulud 16 815 17 122 16 475 55 Majandamiskulud 10 405 12 229 11 341 60 Muud kulud 643 657 281 15 Materiaalsete ja immat.varade soetamine 5 709 9 919 9 339 KOKKU 36 871 44 258 41 003 FINANTSEERIMISTEHINGUD Kohustuste suurenemine Kohustuste vähenemine 435 435 435 Muutus kassas 2 877 1 601 Reservfondi kasutamise aruanne Tuhandetes kroonides Eelarveklassif. Reservfondist Kulutatud Jääk tunnus Selgitus kulutamiseks eraldatud 608099 Kulutused puuduvad 370 0 0 2008. majandusaasta aruande allkirjad Kanepi Vallavalitsuse 31.12.2008 lõppenud majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest ja sõltumatu audiitori aruandest. Majandusaasta aruande on koostanud Kanepi Vallavalitsus. Majandusaasta aruanne on kinnitatud Kanepi Vallavolikogu 23. aprilli 2009. a määrusega nr 11. Vastav määrus kuulub käesoleva majandusaasta aruande juurde. Nimi Ametinimetus Allkiri Kuupäev Aivar Luts Vallavanem _____________________ ________________ Olev Pärna Vallavalitsuse liige ______________________ ________________ Aare Plato Vallavalitsuse liige ______________________ ________________ Enn Ruusmaa Vallavalitsuse liige ______________________ ________________ Elsa Sikk Vallavalitsuse liige _______________________ ________________ Ülle Kallas Vallavalitsuse liige _______________________ ________________ Tiia Urm Vallavalitsuse liige _______________________ ________________ Vahur Tohver Volikogu esimees _______________________ ________________