Tapa Vallavolikogu — Lehtse Kooli põhimäärus — KO, 77, 1106

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 2, § 22 lõike 1 punkti 34 ja § 35 lõike 2 ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 12 lõigete 3 ja 4 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Kooli nimi Lasteaed-põhikooli nimi on Lehtse Kool (edaspidi kool ). § 2. Asukoht ja aadress Kool asub Eesti Vabariigis Lääne-Virumaal Tapa vallas Tõõrakõrve külas. § 3. Liik ja haldusala (1) Kool on üldhariduslik munitsipaalkool põhihariduse omandamiseks õpilastele ning koolieelne lasteasutus alushariduse omandamiseks lastele. Kooli liik on lasteaed-põhikool. (2) Kool on Tapa Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) hallatav asutus. (3) Kool juhindub oma tegevuses seadustest ja nende alusel kehtestatud õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest. (4) Kool tegutseb haridus- ja teadusministri antud koolitusloa alusel. (5) Kool on moodustatud Lehtse Põhikooli ja Lehtse Lasteaia ümberkujundamise teel. § 4. Teeninduspiirkond (1) Kooli teeninduspiirkond on Tapa vald. (2) Vabade kohtade olemasolul võetakse lapsi kooli ka väljastpoolt valda. § 5. Eelarve, arvelduskonto ja pitsat (1) Koolil on oma nimega pitsat ja Tapa valla eelarves iseseisev eelarve. (2) Koolil on sõõrikujuline 35 mm läbimõõduga pitsat. Pitsati sõõri ülemisel äärel on kiri «TAPA VALD» ja sõõri alumisel äärel kiri «LEHTSE KOOL». Pitsati keskel on Tapa valla vapi kujutis. § 6. Õppekeel Õppetöö toimub koolis eesti keeles. § 7. Asjaajamise alused (1) Asjaajamine koolis toimub lähtuvalt arhiiviseaduses, avaliku teabe seaduses, isikuandmete kaitse seaduses, digitaalallkirja seaduses, märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduses, Vabariigi Valitsuse kehtestatud asjaajamiskorra ühtsetes alustes sätestatust. (2) Kooli asjaajamise korraldus reguleeritakse asjaajamiskorraga, mille kehtestab kooli direktor käskkirjaga. Õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide täitmine ja pidamine toimub vastavalt haridus- ja teadusministri kehtestatud kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide täitmise korrale. § 8. Kooli sümboolika (1) Kool võib kasutada oma sümboolikat. (2) Sümboolika kujunduse ja kasutamise korra kehtestab kooli direktor. 2. peatükk TEGEVUSE EESMÄRK JA ÜLESANDED § 9. Tegevuse eesmärk Kooli tegevuse eesmärk on võimaldada koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist ning kooliks ettevalmistamist ja tagada õppetöö vastavus riiklikus õppekavas põhikoolile esitatavatele nõuetele, arvestades Tapa valla ja Lehtse kooli arengukavas seatud eesmärke. § 10. Ülesanded (1) Kooli ülesanded on: 1) luua turvaline ja soodne keskkond lapse teadmiste, oskuste ja vilumuste optimaalseks arenemiseks ja omandamiseks ning väärtuste ja käitumisnormide süsteemi kujunemiseks, mis loob eeldused lapse õpingute jätkamiseks koolis; 2) luua koolikohustuslikele lastele tingimused põhihariduse omandamiseks päevases õppevormis; 3) anda teadmised, oskused ja vilumused ning kujundada väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mis loob eeldused põhihariduse omandamiseks ja õpingute jätkamiseks; 4) luua mitmekülgsed võimalused õppetööväliseks huvitegevusekskooli juures. (2) Koolil on oma ülesannete täitmiseks õigus osaleda vallavalitsuse nõusolekul organisatsioonide, liitude ja töögruppide (sealhulgas rahvusvahelised) tegevuses. § 11. Arengukava (1) Kooli järjepideva arengu tagamiseks koostab kool koostöös hoolekogu, õpilasomavalitsuse ja õppenõukoguga kooli arengukava. (2) Arengukavas määratakse kooli arengu põhisuunad ja –valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ja arengukava uuendamise kord. (3) Arengukava kooskõlastab vallavalitsus ning edastab kinnitamiseks vallavolikogule. 3.peatükk ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUSE ALUSED § 12. Õppevorm (1) Õppetöö koolis toimub päevases õppevormis, ühes vahetuses. § 13. Struktuur (1) Kooli direktor moodustab vastavalt vajadusele ja võimalusele sõime- ja lasteaiarühmad. (2) Kool toimib üldhariduskoolina, milles on põhikooliastmes 1. - 9. klassi. (3) Täiendavate rühmade ja klassikomplektide moodustamise kooskõlastab direktor vallavalitsusega. (4) Kooli juures tegutsevad pikapäevarühm ja huviringid. § 14. Õppekava (1) Hariduse omandamine toimub alushariduse raamõppekava ning põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava alusel koostatud kooli õppekava järgi. Õppekava on õpingute alusdokument. (2) Kooli õppekava määrab kindlaks kooli õppe-eesmärgid, õppe ajalise korralduse, kohustuslike õppeainete täpsustatud ja täiendatud ainekavad ning valikainete loendi, kavad ja valikutingimused. (3) Kooli õppekava kinnitab kooli direktor, kooskõlastades selle eelnevalt õppenõukogu ja hoolekoguga. § 15. Õppe- ja kasvatustöö korraldus (1) Koolieelse lasteasutuse (edaspidi lasteaed) aastaringse või hooajalise tegutsemise ning lahtioleku aja otsustab vallavalitsus, lähtudes hoolekogu ettepanekust. (2) Õppe- ja kasvatustegevus toimub lasteaia päevakava alusel, mille kinnitab direktor. (3) Planeeritud õppe- ja kasvatustegevused kajastuvad rühma nädala tegevuskavas. (4) Alushariduse õppekava läbinule annab kool välja sellekohase õiendi. (5) Koolis kestab õppetöö 1. septembrist ühel kalendriaastal 31. augustini järgmisel kalendriaastal. Õppeaasta põhikooli osas koosneb õppe- ja eksamiperioodist ja koolivaheaegadest. (6) Õppeperioodi pikkus põhikoolis on vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat). (7) Õppeperioodi arvestusühikud on õppetund, õppepäev, õppenädal, õppeveerand ja poolaasta. (8) Õppetöö põhivormiks on õppetund. (9) Õppetunni pikkus koolis on 45 minutit. (10) Õppetundide arv päevas ja nende järjekord määratakse tunniplaanis, mille kinnitab kooli direktor. (11) Liittunnid moodustatakse ainetes, mis käesoleva põhimääruse mõistes ei ole põhiained, alljärgnevatel alustel: 1) kahe klassi õpilaste arv on kokku 20 või alla selle; 2) kolme klassi õpilaste arv on kokku 16 või alla selle. (12) Põhiainetes moodustatakse liittunnid alljärgnevatel alustel : 1) kahe klassi õpilaste arv on kokku 12 või alla selle; 2) kolme klassi õpilaste arv on kokku 8 või alla selle: (13) Põhiained käesoleva põhimääruse mõistes on eesti keel, matemaatika, A-võõrkeel, B-võõrkeel. (14) Kooli direktor kehtestab õpilase hindamise, järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle ning klassikursust kordama jätmise täpsustatud tingimused ja korra ning hindamisest teavitamise korra lähtudes haridus- ja teadusministri vastavast määrusest. (15) Klassi ja kooli lõpetamine toimub põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatu järgi. (16) Vastavalt vajadusele moodustab direktor ettevalmistusrühma alushariduse omandamiseks koolieelikutele, kes ei osale lasteaia töös. (17) Koolil on oma raamatukogu. Raamatukogu kodukorra kinnitab direktor. (18) Kool võimaldab õpilastele ja lastele logopeedilist abi, parandus-, individuaal- ja koduõpet ning rakendab kooli õppekavas näidatud muid tugisüsteeme, et aidata õpilastel omandada nõutavad teadmised ja oskused. (19) Vajadusel moodustab vallavalitsus eraldi klasse põhiharidust omandavatele kasvatusraskustega õpilastele alates teisest kooliastmest. (20) Kool võib vastavate õpetajate olemasolul anda kutsealast õpetust, tegeleda täiskasvanute täienduskoolituse ja kursustega. (21) Lastevanemate soovil ja hoolekogu nõusolekul võib kool korraldada õpilastele ja lastele tasulisi kursusi. (22) Kool teeb koostööd õpilaste ja laste vanematega. Kooli ja kodu koostööks kutsub kooli juhtkond vähemalt üks kord aastas kokku lastevanemate üldkoosoleku. Üldkoosolek võib teha kooli direktorile ettepanekuid õppe- ja kasvatustöö korraldamiseks. (23) Vähemalt üks kord õppeaasta jooksul viiakse õpilase/lapse ja tema seadusliku esindajaga läbi arenguvestlus, mille üldeesmärk on õpilase/lapse arengu toetamine. Arenguvestluste läbiviimise korra kehtestab kooli direktor. (24) Õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste või õppenõukogu otsusega mittenõustumise korral on vanematel õigus pöörduda kooli hoolekogu, vallavalitsuse ja Lääne-Viru maavanema poole. § 16. Kooli vastuvõtmine ja väljaarvamine (1) Lasteaialaste vastuvõtt ja väljaarvamine lasteaiarühmadesse toimub vanema või teda asendava isiku kirjaliku avalduse alusel vallavalitsuse poolt kehtestatud korras. (2) Õpilane võetakse kooli vastu haridus- ja teadusministri kehtestatud põhikooli õpilaste vastuvõtmise, ühest koolist teise ülemineku, koolist lahkumise ja väljaheitmise korra. (3) Õpilase koolist väljaarvamine toimub haridus- ja teadusministri kehtestatud põhikooli õpilaste vastuvõtmise, ühest koolist teise ülemineku, koolist lahkumise ja väljaheitmise korra järgi. (4) Lasteaialaste ja õpilaste üle peetakse koolis arvestusregistrit. § 17. Õpilase/lapse tervise kaitse (1) Kool tagab õpilase/lapse koolis viibimise ajal tema ohutuse ning õpilase/lapse tervist kaitsvad ja edendavad tingimused. (2) Õpilaste/lapse tervise kaitsel lähtutakse sotsiaalministri kehtestatud vastavatest tervisekaitsenõuetest koolidele ja koolieelsetele lasteasutustele. (3) Kool koostab tervisekaitse-eeskirjade ja –normide kohase päevakava. 4. peatükk LASTEAIALASTE JA VANEMATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED. ÕPILASTE ÕIGUSED, KOHUSTUSED JA VASTUTUS § 18. Lasteaialaste ja vanemate õigused (1) Lasteaialastel on õigus vaimselt ja füüsiliselt tervislikule keskkonnale ja päevakavale, eneseusaldust ja vaimset erksust toetavale tegevusele ning pedagoogide igakülgsele abile ja toetusele alushariduse omandamisel. (2) Vanematel on õigus: 1) tuua last lasteaeda ja viia sealt ära vanematele sobival ajal lasteaia päevakava järgides; 2) nõuda vajalike tingimuste loomist laste mitmekülgseks arenguks ja kasvamiseks, aidates ise kaasa nende tingimuste kujunemisele; 3) tutvuda kooli õppe- ja päevakavaga; 4) saada teavet kooli töökorralduse kohta; 5) saada teavet ainelise abi ja soodustuste saamise kohta vallavolikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras; 6) pöörduda oma õiguste kaitseks hoolekogu, vallavalitsuse, Haridus- ja Teadusministeeriumi, maavanema või lastekaitseorganisatsiooni poole. § 19. Lasteaialaste vanemate kohustused Vanemad on kohustatud: 1) looma lapsele soodsad tingimused arenemiseks ja alushariduse omandamiseks, lasteaial on selles protsessis abistaja ja juhendaja roll. 2) kinni pidama lasteaia päevakavast ja laste tervisekaitse ja tervise edendamise nõuetest; 3) arvestama pedagoogide ja tervishoiutöötajate ettepanekuid lapse kasvatamisel ja tervise edendamisel; 4) tasuma igakuiselt lapse toidukulu päevamaksumuse ja vallavolikogu kehtestatud määras muude kulude osaliseks katmiseks vanemate poolt kaetava osa; 5) informeerima rühma õpetajat lapse puuduma jäämisest või lahkumisest; § 20. Õpilase õigused Õpilasel on õigus: 1) võtta osa õppetööst; 2) saada õppekavas ettenähtu omandamiseks õpetajalt täiendavat abi õpetaja tööaja piires; 3) moodustada kooli õpilasesindus, samuti moodustada ühinguid, klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega; 4) võtta osa klassivälistest õpilasüritustest, mis toimuvad vastavalt õppe-kasvatustöö plaanile; 5) kasutada huvitegevuses kooskõlastatult juhtkonnaga kooli ruume, rajatisi ning õppe-, spordi-, tehnilisi jm vahendeid tasuta; 6) pöörduda abi saamiseks kooli pedagoogide ja teiste kooli töötajate poole; 7) saada koolis õppimise perioodiks õpilaspilet; 8) osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamises; 9) olla kutsutud vähemalt kord aastas arenguvestlusele; 10) saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja Tapa Vallavolikogu poolt kehtestatud korras ja ulatuses; 11) pöörduda oma õiguste kaitseks kooli hoolekogu, vallavalitsuse, Lääne-Viru maavanema, Haridus- ja Teadusministeeriumi või lastekaitseorganisatsioonide poole. § 21. Õpilase kohustused Õpilane on kohustatud: 1) täitma koolikohustust ja osalema õppetöös; 2) täitma kooli kodukorda; 3) käituma koolis väärikalt; 4) suhtuma lugupidavalt kaasinimestesse, hoidma loodust ja elama keskkonda säästvalt; 5) hoidma kooli kasutuses olevat vara; 6) täitma teisi õigusaktidest tulenevaid kohustusi. § 22. Tunnustuse ja laituse avaldamine (1) Õpilastele avaldatakse tunnustust ja laitust haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud kooli õpilaste tunnustamise korra, vallavolikogu määrusega kehtestatud edukate õpilaste toetamise korra ja kooli direktori poolt kehtestatud korras sätestatu järgi. (2) Õpilaste suhtes, kes ei täida kooli kodukorda, on koolil õigus kohaldada karistusi kuni koolist väljaheitmiseni. Väljaheitmise otsustab kooli õppenõukogu, juhindudes seejuures haridus- ja teadusministri kehtestatud korrast. § 23. Varalise kahju hüvitamine Õpilase süüliselt koolile tekitatud varalise kahju hüvitab õpilase vanem või tema eestkostja: 1) rahaliselt vara taastamise väärtuses; 2) või vara asendamisega samaväärse varaga. 5. peatükk KOOLI TÖÖTAJAD § 24. Koolitöötajad Koolitöötajad on pedagoogid ja teised töötajad (edaspidi koos personal). § 25. Personali koosseisu määramine Kooli personali koosseisu määrab direktor, tuginedes haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud miinimumkoosseisule kooskõlastades koosseisud enne kinnitamist vallavalitsusega. Täiendava personali koosseisu kinnitab vallavalitsus. § 26. Konkursi korraldamine ja atesteerimine (1) Pedagoogide, direktori asetäitja õppe- ja kasvatusalal ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute vabade ametikohtade täitmiseks korraldab kooli direktor konkursi. Konkursi läbiviimise korra kinnitab kooli hoolekogu direktori ettepanekul. (2) Pedagoogide kutseoskuste ja kutsemeisterlikkuse ning kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras. § 27. Personali tööülesanded, õigused, kohustused ja vastutus (1) Kooli pedagoogilise personali ülesandeks on lasteaialaste ja õpilaste õpetamine ja kasvatamine. Õppe- ja kasvatustöö tugineb lasteaialaste ja õpilaste ning pedagoogide vastastikusele lugupidamisele ja teineteisemõistmisele ning koostööle kodudega. (2) Kooli teiste töötajate ülesanne on tagada kooli häireteta töö ja majandamine ning vara säilimine ja korrasolek. (3) Personali konkreetsed tööülesanded, õigused, kohustused ja vastutus määratakse kooli kodukorra, töösisekorraeeskirja, ametijuhendi, töölepingu ning teiste õigusaktidega. (4) Personalil on keelatud avalikustada lapselt saadud teavet lapse perekonna kohta. Kui on selgunud, et lapse kodune kasvukeskkond on ebarahuldav või kui laps on kehalise, emotsionaalse või seksuaalse väärkohtlemise ohver, on personal kohustatud sellest teavitama lasteaed-põhikooli direktorit, kes vastavalt vajadusele informeerib vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhatajat või lastekaitsespetsialisti või noorsoopolitseid. 6. peatükk KOOLIELU KORRALDAMINE § 28. Direktor (1) Kooli juhib direktor. Direktor vastutab kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. (2) Kooli direktor kindlustab kooli tulemusliku ja häireteta töö ning kooli õppekava, arengukava, üldtööplaani ja kodukorra täitmise, juhib õppe- ja kasvatustegevust koostöös õppenõukogu, kooli hoolekogu, õpilasomavalitsuse ja vallavalitsuse vastava valdkonna ametnikuga. (3) Kooli direktor 1) esindab kooli ja omab tööandja õigusi; 2)teeb oma pädevuse piires koolipidaja nimel tehinguid, mis on vajalikud õigus- ja haldusaktides, kooli põhimääruses, töölepingus ja ametijuhendis sätestatud ülesannete täitmiseks; 3) juhatab kooli õppenõukogu ja korraldab selle tegevust; 4) kinnitab käskkirjaga õpilase/laste kooli vastuvõtmise ja koolist väljaarvamise/lahkumise vastavalt õigusaktidega kehtestatud nõuetele; 5) sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab personaliga töölepinguid, kohaldab distsiplinaarkaristusi ning kinnitab käskkirjaga ametijuhendid; 6) kinnitab käskkirjaga õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastava töösisekorraeeskirja, tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise; 7) korraldab asutuse asjaajamise vastavalt õigusaktidega kehtestatud nõuetele; 8) tagab kooli hoolekogu ja õppenõukogu poolt nende pädevuse piires tehtud seaduslike ettepanekute elluviimise; 9) määrab direktori asendamise korra; 10) esitab vallavalitsusele õigusaktidega sätestatud nõuetele vastava kooli eelarve eelnõu; 11) tagab kooli eelarve täitmise vastavalt õigusaktidega sätestatud nõuetele; 12) tagab õigusaktidega ettenähtud aruannete koostamise ja esitamise; 13)esitab kooli tegevust kajastavaid andmeid ja dokumente vallavalitsusele ja riiklikule järelevalveasutusele; 14) kehtestab kooli sisehindamise läbiviimise korra ja kinnitab sisehindamise aruande; 15) annab oma pädevuse piires käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi; 16) täidab ja lahendab muid talle pandud kohustusi ja ülesandeid. (4) Kooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Avaliku konkursi kuulutab välja ja selle läbiviimise korra kehtestab vallavalitsus. (5) Avaliku konkursi korras valitud direktori kinnitab ametisse vallavalitsus. Töölepingu ametisse valitud isikuga sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab ning kohaldab ergutusi või karistusi vallavanem või tema volitatud ametiisik. (6) Direktori ametijuhendi kinnitab vallavanem. § 29. Kooli õppenõukogu (1) Koolil on õppenõukogu, mille ülesanne on kooli õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide kindlaksmääramine, kooli toimimise ning edukuse analüüsimine, hindamine ja juhtimiseks vajalike otsuste tegemine. (2) Õppenõukogu liikmeteks on kooli pedagoogid. Õppenõukogu esimees on kooli direktor. Vajadusel kaasatakse õppenõukogusse õpilasomavalitsuse esindaja. (3) Õppenõukogu tegutseb haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud kooli õppenõukogu pädevuse ja tegutsemise korra alusel. § 30. Kooli hoolekogu (1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on kooli pedagoogide, valla volikogu, vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus kooli õppe- ja kasvatustegevuse jälgimisel ning selleks tegevuseks paremate tingimuste loomisele kaasaaitamisel. Kooli hoolekogu võib vallavalitsusele teha ettepanekuid kooli seotud küsimuste paremaks lahendamiseks. (2) Kooli hoolekogu moodustab vallavalitsus. Hoolekogu tegutseb haridus- ja teadusministri kehtestatud hoolekogu tegutsemise korra alusel. (3) Hoolekogusse kuuluvad: 1) 1 vallavolikogu poolt määratud esindaja; 2) 2 õppenõukogu poolt valitud õpetajate esindajat; 3) 5 lastevanemate üldkoosolekul valitud vanemate esindajat, kusjuures vähemalt ühe lapsevanema laps käib lasteaias. (4) Hoolekogu valib enda hulgast esimehe ja aseesimehe. Hoolekogu koosolekud toimuvad õppeaasta kestel vähemalt üks kord kolme kuu jooksul. Hoolekogu koostab igaks õppeaastaks tööplaani. (5) Kooli direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik. (6) Hoolekogu pädevuses on: 1) arengukava koostamises osalemine koostöös kooli õppenõukoguga; 2) kooli eelarve kava heakskiitmine; 3) õpilasomavalitsuse põhimääruse heakskiitmine; 4) pedagoogide vabade ametikohtade täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra kinnitamine direktori ettepanekul; 5) liikme nimetamine vanempedagoogi ametijärgu omistamise atesteerimiskomisjoni; 6) õpilasega läbiviidava arenguvestluste tingimuste ja korra kooskõlastamine; 7) kooli sisehindamise aruande kooskõlastamine; 8) õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste arutamine ja lahendusettepanekute tegemine; 9) ettepanekute tegemine vallavalitsusele kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks; 10) ettepanekute tegemine direktorile ja vallavalitsusele lasteaialastele soodsa arengukeskkonna tagamiseks; 11) lasteaia lapsevanema poolt kaetava toidupäeva maksumuse otsustamine; 12) ettepaneku tegemine vallavalitsusele laste arvu suurendamiseks rühmas. § 31. Õpilasomavalitsus (1) Õpilasomavalitsus on õpilasesindus, mis luuakse seadusega kooskõlas õpilaste õiguste tagamiseks. Õpilasomavalitsus korraldab õpilaselu küsimusi. (2) Õpilaskond valib õpilasomavalitsuse, kes esindab õpilaskonda koolisisestes suhetes ning suhetes rahvuslike ja rahvusvaheliste organisatsioonide, asutuste ja isikutega. (3) Kooli õpilasomavalitsus valib oma liikmete seast presidendi. (4) Õpilasomavalitsus juhindub oma tegevuses õpilasomavalitsuse põhimäärusest, mille kinnitab direktor. 7. peatükk KOOLI SISEHINDAMINE § 32. Kooli sisehindamine (1) Koolis viiakse läbi sisehindamist. Sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng, selgitades välja kooli tegevuse tugevused ning parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse kooli arengukava tegevuskava. Nimetatud eesmärgist lähtuvalt analüüsitakse kooli sisehindamisel õppe- ja kasvatustegevust ja juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust. (2) Kool koostab sisehindamise aruande vähemalt üks kord kolme õppeaasta jooksul. Aruandes tuuakse välja kooli tegevuse tugevused ja parendusvaldkonnad. Sisehindamise aruanne kooskõlastatakse kooli hoolekoguga ja kooli pidajaga ning aruande kinnitab kooli direktor. 8. peatükk VARA, FINANTSEERIMINE, ARUANDLUS JA JÄRELEVALVE § 33. Kooli vara (1) Kooli kasutuses oleva vara moodustavad talle Tapa vallavara eeskirja alusel Tapa Vallavolikogu, vallavalitsuse või teiste isikute ja asutuste poolt koolile sihtotstarbeliseks valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara. (2) Kooli vara valdamine, kasutamine ja käsutamine ning varaliste kohustuste võtmine toimub vallavara eeskirja alusel. (3) Kooli valduses olev vara on Tapa valla omand. § 34. Rahalised vahendid ja finantstegevuse korraldamine (1) Kooli eelarve tulud moodustavad eraldised riigieelarvest, Tapa valla eelarvest ja teiste omavalitsuste eelarvetest, laekumised sihtasutustelt, eraldised ja annetused äriühingutelt, organisatsioonidelt ning füüsilistelt isikutelt, samuti kooli õppekava välistest tegevustest saadud tuludest. (2). Kooli raamatupidamist peab vallavalitsus. § 35. Aruandlus Kool esitab oma tegevuse kohta statistilisi ja eelarve täitmise aruandeid õigusaktidega kehtestatud tähtaegadel ja korras. § 36. Järelevalve (1) Riikliku järelevalvega kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium ja Lääne-Viru maavanem haridus- ja teadusministri kehtestatud riikliku järelevalve läbiviimise korra ning koolieelse lasteasutuse ja kooli õppe- ja kasvatustegevuse ja juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumide alusel. (2) Teenistuslikku järelevalvet kooli ja koolidirektori tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab vallavalitsus. (3) Kooli finantsmajanduslikku tegevust ja vara kasutamise sihipärasust kontrollib Tapa Vallavolikogu revisjonikomisjon, riigieelarveliste vahendite kasutamist Riigikontroll. 9. peatükk ÜMBERKORRALDAMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE § 37. Kooli ümberkorraldamine, ümberkujundamine ja tegevuse lõpetamine (1) Kooli ümberkorraldamine, ümberkujundamine ja tegevuse lõpetamine toimub koolieelse lasteasutuse seaduses ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud alustel. (2) Kooli korraldab ja kujundab ümber ning tema tegevuse lõpetab vallavolikogu otsuse alusel vallavalitsus. (3) Kooli ümberkorraldamine, ümberkujundamine ja tema tegevuse lõpetamine võib toimuda ainult pärast õppeperioodi lõppu. (4) Kooli ümberkorraldamise ja ümberkujundamise ning tegevuse lõpetamise otsusest teatatakse kirjalikult õpilastele, lastevanematele, pedagoogidele ja teistele töötajatele, Haridus- ja Teadusministeeriumile ning Lääne-Viru maavanemale vähemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust. 10. peatükk LÕPP- JA RAKENDUSSÄTTED § 38. Kooli põhimääruse kinnitamine, muutmine ja täiendamine (1) Kooli põhimääruse kinnitab, muudab, täiendab ja tunnistab kehtetuks vallavolikogu. (2) Põhimääruse, selle muutmise või täiendamise eelnõu töötab välja vallavalitsus või kooli direktor. § 39. Rakendussätted (1) Tunnistada kehtetuks Lehtse Vallavolikogu 29. mai 2000 määrus nr 7 «Lehtse Lasteaia põhimääruse kinnitamine» ja Lehtse Vallavolikogus 25. aprilli 2002 määrus nr 10 «Lehtse Põhikooli põhimääruse kinnitamine» (2) Määrus jõustub 01. septembril 2009. Volikogu esimees Aleksander SILE