Haridus- ja teadusminister — Alameetme „Väikesemahulise teaduse infrastruktuuri kaasajastamine Eesti teadus- ja arendusasutuste teadusteemade sihtfinantseerimise raames” tingimused — RTL, 36, 472

Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 10 lõike 2 punkti 3 ning § 12 lõike 4 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Kohaldamisala (1) Määrusega sätestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 3 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud «Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava» CCI2007EE161PO001 prioriteetse suuna «Eesti teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõime tugevdamine teadusprogrammide ja kõrgkoolide ning teadusasutuste kaasajastamise kaudu» meetme «Teadusaparatuuri ja -seadmete kaasajastamine» alameetme «Väikesemahulise teaduse infrastruktuuri kaasajastamine Eesti teadus- ja arendusasutuste teadusteemade sihtfinantseerimise raames» (edaspidi alameede) tingimused ning struktuuritoetuse taotluste esitamise ja menetlemise ning struktuuritoetuse kasutamise tingimused ja kord. (2) Alameetme rakendamisel arvestatakse Riigikogu 7. veebruari 2007. a otsusega heaks kiidetud Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia «Teadmistepõhine Eesti 2007–2013» eesmärkidega. § 2. Mõisted Käesoleva määruse mõistes: 1) teadus- ja arendusasutused on vastavalt «Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse» §-s 3 sätestatule asutused ja juriidilised isikud, mille põhitegevus on teadus- ja arendustegevus ning mis on registreeritud vastavalt «Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse» §-le 51; 2) sihtfinantseerimine on riiklik kvaliteedipõhine teaduse rahastamise instrument, mille raames taotlevad Eesti teadus- ja arendusasutused teadusteemadele toetust «Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse» §-s 15 sätestatud korras; 3) teadusteema on sihipärane ja suunatud teadusuuringute kogum, millele taotletakse sihtfinantseerimist; 4) ühisteema on mitmes teadus- ja arendusasutuses sihtfinantseerimist taotlev ja ühiselt täidetav ulatuslikum interdistsiplinaarne teadusteema; 5) väikesemahuline teaduse infrastruktuur on väikesemahuline teadusaparatuur, instrumendid, seadmed, andmebaasid ja erialaspetsiifiline tarkvara, mis aitavad tõsta sihtfinantseeritavate teadusteemade teadustöö kvaliteeti ja täitmise efektiivsust. Ühe teadusaparaadi, instrumendi, seadme või ühe funktsionaalse ühiku maksumus peab olema vähemalt 100 000 krooni (ilma käibemaksuta); 6) funktsionaalne ühik on ühist eesmärki täitvate teadusaparaatide, instrumentide või seadmete kogum; 7) toetuse saaja on teadus- ja arendusasutus, mille taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud; 8) struktuuritoetus (edaspidi toetus) on «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 2 punkti 1 mõistes rahaline abi, mida antakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 1 nimetatud struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi vahenditest või Eesti riigi poolt nende vahendite kasutamise kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatavatest täiendavatest vahenditest. Toetus hõlmab struktuurifondide vahendeid ja Eesti riigi poolt nende vahendite kasutamise kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatavaid vahendeid; 9) taotlus on rakendusüksusele esitatav vormikohane kirjalik avaldus, mis esitatakse koos sihtfinantseeritava teadusteema (kas alustav või jätkuteema) taotlusega ning sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks; 10) projekt on sihtfinantseeritava teadusteemaga seotud eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud ühekordne tegevus või tegevuste kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse või kasutatakse; 11) teadus- ja arendustegevuse prioriteetsed valdkonnad on biotehnoloogiad, materjalitehnoloogiad, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad, energeetika, tervishoid, keskkonnakaitse; 12) prioriteetse suuna üldised valikukriteeriumid on projekti tegevuste mõju prioriteetse suuna eesmärkide saavutamisele ning projekti teostatavus. § 3. Toetuse andmise eesmärk (1) Meetme üldeesmärk on teadus- ja arendusasutuste konkurentsivõime edenemist ja strateegiliste eesmärkide täitmist toetava teadustöö läbiviimisega seotud infrastruktuuri kaasajastamine. (2) Alameetme eesmärk on teadustöö kvaliteedi ja efektiivsuse tõstmine uurimisgruppide tasandil läbi sihtfinantseeritavatele teadusteemadele vajaliku väikesemahulise teaduse infrastruktuuri ostmise või kaasajastamise. § 4. Taotlejad Alameetme raames on õigus toetust taotleda kõigil Eesti teadus- ja arendusasutustel, kellel on õigus taotleda teadusteemade sihtfinantseerimist. § 5. Meetme rakendusasutus ja -üksus (1) Meetme rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus). (2) Meetme rakendusüksus on Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määruse nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» kohaselt sihtasutus Archimedes (edaspidi rakendusüksus). 2. peatükk TOETUSE ANDMISE ALUSED § 6. Toetatavad tegevused (1) Alameetme raames toetatavad tegevused on väikesemahulise teadusaparatuuri, instrumentide ja seadmete ning erialaspetsiifilise tarkvara ja andmebaaside ostmine ja kaasajastamine. (2) Alameetme raames toetatavad tegevused peavad olema seotud otseselt sihtfinantseeritava teadusteemaga, aidates tõsta sihtfinantseeritavate teadusteemade teadustöö kvaliteeti ja täitmise efektiivsust. § 7. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud (1) Tegevuste elluviimiseks tehtavad kulud on abikõlblikud, kui need vastavad järgmistele tingimustele: 1) kulud on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus nr 1783/1999 (ELT L 210, 31.07.2006, lk 1–11); 2) kulud on kooskõlas Euroopa Nõukogu määrusega nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.07.2006, lk 25–69); 3) kulud on kooskõlas «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määrusega nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord»; 4) kulud on kooskõlas meetme määruses, taotluse rahuldamise otsuses ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetega; 5) kulud on alameetme raames toetatavate tegevustega otseselt seotud ja nende tegevuste elluviimiseks vajalikud. (2) Alameetme raames on võimalik taotleda toetust järgmiste kulude katteks: 1) väikesemahulise teadusaparatuuri, instrumentide ja seadmete ostmise või kaasajastamise kulud, sealhulgas väikesemahulise teadusaparatuuri, instrumentide ja seadmete tööks lahutamatu osana vajaliku tehnika (laboriarvutid, digitaalkaamerad jm) ostmise kulud. Iga ostetava väikesemahulise teadusaparaadi, instrumendi, seadme või funktsionaalse ühiku maksumus peab olema vähemalt 100 000 krooni (ilma käibemaksuta); 2) erialaspetsiifilise tarkvara ja andmebaaside kasutamiseks vajalike litsentside ostmise ja olemasolevate litsentside uuendamise kulud; 3) spetsialiseeritud liiklusvahendi, mis on kohandatud teadusliku uurimistöö läbiviimiseks, ostmise kulud; 4) projekti raames ostetava või kaasajastatava väikesemahulise teadusaparatuuri, instrumentide ja seadmete hoolduskulud, mis on vajalikud garantii säilimiseks, 2 aasta jooksul arvestades garantiiperioodi kehtima hakkamise kuupäevast; 5) ostetava või kaasajastatava väikesemahulise teaduse infrastruktuuri paigaldamise ja seadistamisega seotud kulud; 6) ostetava või kaasajastatava väikesemahulise teaduse infrastruktuuri kasutajate koolitamisega seotud kulud. (3) Alameetme raames ei ole abikõlblikud järgmised kulud: 1) personalikulud (palgakulud, puhkusetasu ja lähetuskulud); 2) väikesemahulise teadusaparatuuri, instrumentide ja seadmete ostmise kulud, kui ostetava väikesemahulise teadusaparaadi, instrumendi, seadme või funktsionaalse ühiku maksumus jääb alla 100 000 krooni (ilma käibemaksuta); 3) projekteerimis-, renoveerimis- ja ehituskulud; 4) tehnovõrkude väljaehitamise kulud; 5) käibemaks; 6) erisoodustuselt tasutav maks ja erisoodustusena käsitletav kulu; 7) üldkulud; 8) kontori- ja laborimööbli ostmise ja liisimise kulud; 9) kontoritehnika (koopiamasinad, printerid, lauaarvutid, sülearvutid, kontoritarkvara, diktofonid, digikaamerad jm), mis ei ole otseselt seotud ostetava või kaasajastatava väikesemahulise infrastruktuuriga, ostmise ja liisimise kulud; 10) koolituskulud, välja arvatud § 7 lõike 2 punktis 6 toodud koolituste osas; 11) konverentsikulud; 12) kinnisasja ostmise kulud; 13) rendi- ja üürikulud; 14) amortisatsioonikulud; 15) mitterahalised sissemaksed; 16) projekti finantskulud (kapitalirendi intressimakse, tehingutasud, valuutavahetustasud, valuutakahjum, pangakonto hooldamisega seotud kulud ning muud üksnes finantseerimisega seotud kulutused, notaritasud, projektiga seotud trahvid, kohtukulud); 17) esinduskulud ja kingitused; 18) liiklusvahendite ostmine ja liisimine, välja arvatud spetsialiseeritud liiklusvahendid, mis on kohandatud teadusliku uurimistöö läbiviimiseks; 19) muud Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» §-s 15 sätestatud kulud. (4) Kasutatud seadmete ostmine on abikõlblik Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruses nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» toodud mahus ja tingimustel. (5) Käesoleva määruse § 7 lõike 2 punktis 6 nimetatud kulud võivad moodustada 10% projekti eelarvest. § 8. Toetuse piirmäärad ja maksimaalne ulatus (1) Toetuse määra arvestatakse protsendina abikõlblike kulude kogumaksumusest. Toetuse maksimaalne määr taotluse kohta on 95% abikõlblike kulude kogumaksumusest. (2) Taotleja omafinantseeringu miinimummäär on 5% abikõlblike kulude kogumaksumusest. (3) Ühe projekti kohta taotletav toetus võib olla minimaalselt 100 000 ja maksimaalselt 1 000 000 krooni. (4) Juhul kui väikesemahulise teaduse infrastruktuuri maksumus suureneb, katab kallinemise osa toetuse saaja. Toetuse summat, mis on fikseeritud toetuse taotluse rahuldamise otsuses, ei suurendata. § 9. Abikõlblikkuse periood (1) Alameetme abikõlblikkuse periood on 1. jaanuar 2010 – 31. august 2015. (2) Taotlusvoorudest toetatavate projektide abikõlblikkuse periood määratakse kindlaks taotlusvooru väljakuulutamisel. (3) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus- ja lõpukuupäev sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses ja see on määratud teadusteema sihtfinantseerimise perioodiga ning ei saa olla hilisem kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud projekti abikõlblikkuse periood. (4) Enne toetuse taotluse rahuldamise otsuse kuupäeva tehtud kulud, mille hüvitamist taotletakse, peavad olema taotluses eraldi näidatud ning nende tekkimise aeg ei tohi olla varasem kui 1. jaanuar 2010. (5) Kulusid võib lugeda abikõlblikuks, kui need on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil ja sellele järgneva 90 kalendripäeva jooksul, kui kulude tekkimise aluseks olevad tegevused toimusid projekti abikõlblikkuse perioodil. 3. peatükk TAOTLUSTE ESITAMINE JA MENETLEMINE § 10. Taotlusvooru väljakuulutamine (1) Toetuse andmiseks kuulutab rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul välja taotlusvoorud, mis toimuvad samaaegselt sihtfinantseeritavate teadusteemade taotlusvoorudega. (2) Alameetme ning avatud taotlusvoorude finantseerimise mahu planeerib rakendusasutus. (3) Teave taotlusvoorude kohta avaldatakse üleriigilise levikuga päevalehes ja rakendusüksuse veebilehel. § 11. Nõuded taotlejale (1) Taotleja peab vastama «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 14 lõike 1 punktides 1–9 esitatud nõuetele ja muudele käesoleva alameetme määruses sätestatud nõuetele. (2) Taotleja on kohustatud: 1) esitama rakendusüksuse nõudmisel taotleja ja taotluse kohta lisateavet rakendusüksuse sätestatud korras ja tähtajal; 2) võimaldama rakendusüksusel kontrollida taotluse ja taotleja vastavust nõuetele, sealhulgas teha paikvaatlust; 3) viivitamata teavitama rakendusüksust taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist; 4) tõendama rakendusüksuse nõudmisel taotluses nimetatud projekti teostamiseks vajaliku omafinantseeringu ja dokumentide olemasolu ning nõudmisel need esitama; 5) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi. § 12. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlus on esitatud meetme tingimustes ettenähtud korras ja vormis; 2) taotluses sisalduv projekt vastab alameetme eesmärkidele ning on otseselt seotud taotleja sihtfinantseeritava teadusteemaga; 3) toetust taotletakse §-s 6 sätestatud toetatavatele tegevustele ning nimetatud tegevuste tarbeks planeeritud kulud on kooskõlas §-s 7 sätestatud abikõlblikkuse reeglitega; 4) taotletud toetuse suurus ei ületa alameetme tingimustes sätestatud toetuse määra ja maksimaalset suurust; 5) taotluses sisalduv projekt viiakse ellu taotlusvooru väljakuulutamisel kindlaksmääratud abikõlblikkuse perioodil; 6) taotluse eelarves on ette nähtud nõutav omafinantseering, selle maht ja katmise allikad ning mitteabikõlblike kulude esinemisel on kirjeldatud nende sisu ja mahtu; 7) taotlus sisaldab kaasajastatava või soetatava väikesemahulise teadusinfrastruktuuri nimekirja; 8) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged; 9) taotlus on õigeaegselt ja nõuetele vastavalt rakendusüksusele esitatud. (2) Rakendusüksus võib taotluse vastavaks tunnistamisel nõuda taotlejalt taotlusega seotud informatsiooni, sealhulgas taotleja raamatupidamisarvestuses kajastatava projekti raamatupidamisarvestuse korraldamise kirjeldust. § 13. Taotluse esitamine (1) Taotlus esitatakse rakendusüksusele elektrooniliselt, rakendusüksuse poolt kinnitatud taotlusvormil. (2) Ühe sihtfinantseeritava teadusteema taotluse kohta saab väikesemahulise teaduse infrastruktuuri taotlusvooru esitada ühe väikesemahulise teaduse infrastruktuuri taotluse. (3) Ühe sihtfinantseeritava teadusteema kestuse ajal saab esitada kuni kaks väikesemahulise teaduse infrastruktuuri taotlust. (4) Teise väikesemahulise teaduse infrastruktuuri taotluse saab esitada mitte varem, kui on esitatud haridusministri 9. aprilli 2002. a määruse nr 31 «Teadus- ja arendusasutuste teadusteemade sihtfinantseerimise tingimused ja kord» § 11 lõikes 1 sätestatud sihtfinantseeritava teadusteema vahearuanne. (5) Teadusteema täitmise viimaseks aastaks ei saa väikesemahulise teaduse infrastruktuuri taotlust esitada. (6) Ühe ühisteema taotluse kohta saab väikesemahulise teaduse infrastruktuuri taotlusvooru esitada ühe väikesemahulise teaduse infrastruktuuri taotluse. (7) Teadusteemade puhul, mille sihtfinantseerimist on alustatud varem kui 2010. aastal, tuleb väikesemahulise teaduse infrastruktuuri taotlemisel esitada teadusteema vahearuanne. § 14. Taotluse menetlemine Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, taotluse hindamisest ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. § 15. Taotluse nõuetele vastavuse kontroll (1) Rakendusüksus kontrollib taotleja ja taotluse vastavust käesolevas määruses sätestatud nõuetele ning taotlusvormile. (2) Kui taotleja või taotlus ei vasta nõuetele, informeerib rakendusüksus sellest viivitamatult taotlejat, andes maksimaalselt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. (3) Kui taotleja ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse vastavalt käesoleva määruse § 17 lõikes 11 sätestatule. (4) Kui taotleja ei ole esitanud taotlust tähtpäevaks, jäetakse taotlus läbi vaatamata. Taotluse võib jätta läbi vaatamata, kui taotlus ei vasta olulistele vorminõuetele. (5) Vajadusel võib rakendusüksus kaasata nõuetele vastavuse kontrollimiseks eksperte. (6) Taotluse nõuetele vastavuse kontrolli teostab rakendusüksus 10 tööpäeva jooksul alates taotluse registreerimisest rakendusüksuses. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud aja võrra. § 16. Taotluse hindamine (1) Käesoleva määruse §-de 4, 11 ja 12 nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste hindamiseks moodustab rakendusüksus Haridus- ja Teadusministeeriumi ettepanekul Teaduskompetentsi Nõukogu liikmetest hindamiskomisjoni. Hindamiskomisjon võib kaasata eksperte. Hindamiskomisjoni liikmed ja kaasatud eksperdid allkirjastavad sõltumatust kinnitava deklaratsiooni. (2) Rakendusüksuse esindaja osaleb hindamiskomisjonis vaatlejana. (3) Väikesemahulise teaduse infrastruktuuri taotluste hindamine toimub koos sihtfinantseeritavate teadusteemade taotluste hindamisega. Hindamiskomisjon hindab väikesemahulise teaduse infrastruktuuri taotlusi, võttes aluseks rakendusüksuse poolt kinnitatud hindamisjuhend, käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud kriteeriumid ning prioriteetse suuna üldised valikukriteeriumid. (4) Taotluste hindamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumitest: 1) ostetava või kaasajastatava väikesemahulise teaduse infrastruktuuriga seotud sihtfinantseeritava teadusteema teaduslik tase ja suunatus prioriteetsetele valdkondadele; 2) ostetava või kaasajastatava väikesemahulise teaduse infrastruktuuri vajalikkuse põhjendatus ja seotus sihtfinantseeritava teadusteemaga; 3) ostetava või kaasajastatava väikesemahulise teaduse infrastruktuuri olulisus kavandatud teadustulemuste saavutamisel; 4) ostetava või kaasajastatava väikesemahulise teaduse infrastruktuuri hinnanguline kasutuskoormus; 5) ostetava või kaasajastatava väikesemahulise teaduse infrastruktuuriga seotud jooksvate kulude katmise allikate olemasolu; 6) projekti olulisus teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelistumisel; 7) projekti olulisus teadustöös osalevate inimeste töötingimuste parandamisel. (5) Hindamiskomisjon esitab rakendusüksusele taotluste hindamise tulemusena taotluste pingerea ning iga taotluse kohta motiveeritud ettepaneku, rahuldada taotlus täielikult, osaliselt või jätta taotlus rahuldamata. Hindamiskomisjoni ettepanek peab sisaldama iga hinnatud taotluse kohta ekspertide poolt antud koondhinnanguid ning kaasajastatava või soetatava väikesemahulise teadusaparatuuri nimekirja. (6) Hindamiskomisjon teeb rakendusüksusele motiveeritud ettepaneku väikesemahulise teaduse infrastruktuuri taotluste osas otsuse tegemiseks hiljemalt 1 kuu pärast haridus- ja teadusministri käskkirja allkirjastamist teadusteemade sihtfinantseerimise kohta. § 17. Toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus (1) Hindamiskomisjoni ettepaneku alusel teeb rakendusüksus otsuse: 1) rahuldada taotlus taotletud mahus või 2) rahuldada taotlus osaliselt või 3) jätta taotlus rahuldamata. (2) Taotluse võib rahuldada osaliselt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 17 lõikes 1 toodud alustel. (3) Enne taotluse rahuldamise otsuse langetamist teavitab rakendusüksuse juht taotlejat taotluse rahuldamise kavatsusest, saates taotlejale allkirjastamiseks kahes eksemplaris kinnituskirja, kus sätestatakse eraldatava toetuse maht, selle kasutamise tingimused ja toetuse saaja kohustused. (4) Taotleja on kohustatud 10 tööpäeva jooksul kinnituskirja saamisest arvates kinnituskirja rakendusüksusele tagastama. Toetuse vastuvõtmise ja sihipärase kasutamise kinnitamiseks allkirjastab taotleja kinnituskirja ja märgib allakirjutamise kuupäeva ja lisab kinnituskirjale prognoosi väljamakse taotluste esitamise kohta. (5) Kinnituskirja allkirjastamisega kinnitab taotleja, et ta on nõus toetust vastu võtma ning projektitegevusi alustama, kohustub täitma kõiki toetuse saamiseks esitatud nõudeid, kasutama toetust sihipäraselt ja tähtajaliselt ning mittesihipärase kasutamise korral saadud raha rakendusüksuse nõudmisel tagasi maksma. Samuti kinnitab taotleja, et on teadlik järelevalve nõudest ning kohustub järelevalveametniku tööle igati kaasa aitama. (6) Toetuse kasutamisest loobumisel edastab taotleja teatise, milles põhjendab loobumist. Kinnituskirja tähtajaks tagastamata jätmist käsitleb rakendusüksus taotleja toetusest loobumisena. (7) Tagastatud kinnituskirja alusel teeb rakendusüksuse juht otsuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Otsus tehakse taotlejale teatavaks 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest. (8) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi, sätestades vähemalt: 1) otsuse tegemise kuupäeva; 2) otsuse tegemise põhjenduse ja aluse; 3) toetuse saaja; 4) toetatava projekti nimi; 5) sihtfinantseeritava teema nimi, millega koos toetatav projekt esitati; 6) hindamiskomisjoni ettepanekus esitatud väikesemahulise teadusinfrastruktuuri nimekiri; 7) toetuse maksimaalse suuruse summana Eesti kroonides ja määrana abikõlblikest kuludest; 8) omafinantseeringu minimaalne suurus summana Eesti kroonides ja määrana projekti abikõlblikest kuludest; 9) projekti abikõlblikkuse perioodi; 10) projekti rahastamiskava finantseerimisallikate lõikes ja eelarve; 11) väljamakse taotluste esitamise korra ja tähtajad; 12) väljamaksete tegemise tingimused osaliselt tasutud kuludokumentide alusel; 13) toetuse tagasinõudmise alused; 14) aruannete esitamise tähtajad. (9) Taotluse osalise rahuldamise otsuse koostamisel lähtutakse lõigetes 3–8 sätestatust ning lisaks sätestatakse otsuses taotluse osalise rahuldamise põhjendus ning alus. (10) Rakendusüksuse juht teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest: 1) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusvastaselt otsuse tegemist; 2) esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei saa vastavaks tunnistada; 3) taotleja ei võimalda teostada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli; 4) taotleja ei ole käesoleva määruse § 15 lõikes 2 nimetatud puudusi kõrvaldanud tähtaegselt; 5) taotleja loobub toetusest või ei tagasta käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kinnituskirja tähtaegselt; 6) taotlejale on tehtud ettepanek taotluse osaliseks rahuldamiseks ning taotleja lükkab ettepaneku tagasi; 7) hindamiskomisjon teeb rakendusüksusele ettepaneku jätta taotlus rahuldamata. (11) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse: 1) otsuse tegija; 2) otsuse tegemise kuupäev; 3) otsuse tegemise põhjendus ja alus; 4) taotleja, projekti ja teadusteema nimi. (12) Taotleja võib otsuse peale esitada rakendusüksusele vaide «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 34 sätestatud alusel. Rakendusasutus vaatab vaide läbi «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras. § 18. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Toetuse saaja teavitab rakendusüksust viivitamatult kirjalikult kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada projekti elluviimist või toetuse saaja kohustuste täitmist vastavalt taotluse rahuldamise otsusele ja taotleb vajadusel taotluse rahuldamise otsuse muutmist. (2) Toetuse saaja on kohustatud taotlema rakendusüksuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist juhul, kui: 1) muutuvad toetuse saaja juriidilised andmed; 2) toetuse saaja soovib muuta projekti tegevuste algus- või lõppkuupäeva või projekti abikõlblikkuse perioodi; 3) toetuse saaja soovib muuta projekti eelarvet ühe kalendriaasta jooksul rohkem kui 10% eelarveaastaks planeeritud mahust; 4) muutuvad projekti eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused või saavutatavad tulemused. (3) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui taotletav muudatus ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega. Vajadusel kooskõlastab rakendusüksus toetuse saaja poolt taotletava projekti muudatuse vastavuse projekti sisule ja eesmärkidele rakendusasutusega. (4) Kui taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotluses on puudusi, annab rakendusüksus toetuse saajale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. (5) Rakendusüksus või rakendusasutus algatab taotluse rahuldamise otsuse muutmise kui projekti aruandest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuse tegemine on vajalik projekti edukaks läbiviimiseks või eesmärkide saavutamiseks. (6) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise teostab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse ja muutmise otsuste tegemiseks vajalike dokumentide esitamist. Tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ette nähtud aja võrra. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toetuse saaja kohustuse rikkumisel võib rakendusüksus teha toetuse tagasinõudmise otsuse vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruse nr 278 «Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord» § 11 lõikele 1. § 19. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 18 lõikes 6 toodud alustel. (2) Otsus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise kohta toimetatakse viivitamatult toetuse saajale kätte. 4. peatükk TOETUSE KASUTAMINE § 20. Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja tagab projekti juhtimise ja eduka elluviimise õigusaktides ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas: 1) kasutab toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega; 2) tagab omafinantseeringu ettenähtud määras; 3) kasutab toetust ettenähtud tingimustel; 4) tagab, et temal on projekti abikõlblikkuse perioodil projekti elluviimiseks vajalik kvalifikatsioon või õiguslikud eeldused; 5) tagab toetuse väljamaksmise aluseks olevate dokumentide nõuetele vastavuse ning kulude abikõlblikkuse; 6) esitab toetuse saamise ja kasutamise kohta nõutud teabe ning aruanded tähtaegselt, ettenähtud vormil, viisil ja tähtaegadel; 7) teavitab viivitamata kirjalikult rakendusüksust taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest ja projekti elluviimist takistavatest asjaoludest; 8) taotleb eelnevat nõusolekut toetuse kasutamise tingimuste muutmiseks; 9) võimaldab auditi, järelevalve või «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 7 lõikes 3 või § 8 lõikes 2 nimetatud kontrolli teostamist ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab volitatud isikul esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks viibida toetuse saaja ruumides ja territooriumil, mis on seotud toetuse kasutamisega; 10) annab õigustatud isiku kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid õigustatud isiku määratud tähtaja jooksul; 11) tagab, et toetuse saaja raamatupidamises on toetuse kasutamisest saadud tulu muust tulust ning toetuse kasutamisega seotud kulud muudest kuludest, samuti kulusid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatud; 12) säilitab taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduva dokumentatsiooni (dokumenteerib kõik projekti elluviimise ja toetuse kasutamisega seotud toimingud) ja muud asjaga seotud materjalid ning tagab nende säilimise vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini; 13) järgib projekti elluviimisega seotud hangete läbiviimisel «Riigihangete seaduses» kehtestatud nõudeid või juhul, kui toetuse saaja ei ole hankija «Riigihangete seaduse» mõistes, järgib «Riigihangete seaduse» §-s 3 toodud põhimõtteid ning võtab vähemalt 3 pakkumist käesoleva paragrahvi punktis 14 toodud korras; 14) alla riigihanke piirmäära jääva hanke, mille maksumus jääb vahemikku 30 000 krooni käibemaksuta kuni «Riigihangete seaduses» sätestatud piirmäär, korraldamisel võtab pakkujate paljususe olemasolul vähemalt kolm võrreldavat pakkumist. Juhul kui toetuse saaja organisatsioonisisene kord sätestab madalama piirmäära, kohaldatakse seda. Toetuse saaja kohustub rakendusüksuse nõudmisel esitama igal ajal rakendusüksusele kõik hangetega seotud dokumendid; 15) tagab projekti elluviimiseks vajalike, õigusaktides ette nähtud lubade olemasolu ja kooskõlastuste olemasolu; 16) tagab meeste ja naiste võrdõiguslikkuse põhimõtete, keskkonnakaitsenõuete ja konkurentsireeglite järgimise; 17) tagab projekti eesmärgi täitmiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise ettenähtud tingimustel ja kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.07.2006, lk 25–78) artiklis 57 sätestatuga vähemalt viie aasta jooksul, arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest; 18) näitab toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks Euroopa Liidu struktuuritoetuse sümboolikat ja vajadusel kooskõlastades sümboolika kasutamise eelnevalt rakendusüksusega, vastavalt Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määrusele nr 211 «Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ning kord»; 19) maksab rakendusüksuse poolt tagasinõutava toetuse tagasi tagasinõudmise otsuses märgitud summas ja tähtpäevaks. Tagastatava summa jäägilt arvestatakse intresse ja viiviseid vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-le 28; 20) täidab Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» §-s 11 sätestatud kohustusi; 21) täidab teisi «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» ja selle alusel antud õigusaktides, taotluse rahuldamise otsuses ning käesolevas määruses sätestatud kohustusi. § 21. Rakendusüksuse õigused ja kohustused (1) Rakendusüksusel on õigus: 1) kontrollida projekti elluviimist toetuse saaja territooriumil ja ruumides, samuti toetuse saaja raamatupidamist ning toetuse kasutamise tingimuste täitmist, sealhulgas teostada järelevalvet ja paikvaatlust; 2) lõpetada või peatada toetuse väljamaksmine, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või tegevuskava elluviimine on ohustatud või kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses», selle alusel antud õigusaktides sätestatud või taotluse rahuldamise otsuses tingimusi; 3) nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi kooskõlas «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» ja selle alusel antud õigusaktides sätestatuga; 4) osaleda vaatlejana riigihankekomisjoni töös ja lepingu sõlmimisele eelnevatel läbirääkimistel; 5) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega; 6) vajadusel algatada taotluse rahuldamise otsuse muutmine, teavitades toetuse saajat sellest eelnevalt kirjalikult; 7) peatada toetuse väljamaksed toetuse saajale tagasimaksetega seotud projekti osas kuni tagasinõutava summa lõpliku tagasimakseni; 8) vähendada väljamakstavate toetuste suurust proportsionaalselt toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra; 9) teostada muid «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toiminguid. (2) Rakendusüksusel on kohustus: 1) sisestada toetuse taotluse, seire ja järelevalve andmed struktuuritoetuse riiklikku registrisse; 2) viia läbi toetuse kasutamise seiret ja teostada järelevalvet ning kontrollida aruandlust; 3) vaadata läbi ning kinnitada toetuse saaja koostatud tegevusaruanded ja lõpparuanne; 4) anda toetuse saajale selgitusi toetuse andmist ja kasutamist puudutavates küsimustes; 5) esitada toetuse andmise ja kasutamise aruandluse jaoks vajalikke andmeid; 6) koostada ja avalikustada toetuse andmise ja kasutamise kohta ülevaateid; 7) teostada struktuuritoetuse järelevalvet, s.h teha ettekirjutusi ning jälgida ettekirjutuste täitmist; 8) teavitada rikkumistest vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruses nr 278 «Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord» sätestatule; 9) menetleda väljamakseid, sh kontrollida kulude abikõlblikkust; 10) säilitada toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumente vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini; 11) järgida muid «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses ja halduslepingus sätestatud nõudeid. 5. peatükk VÄLJAMAKSETE TEGEMINE JA TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD ARUANNETE ESITAMINE § 22. Toetuse väljamaksmine (1) Toetuse väljamaksed tehakse rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruse nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» alusel ja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule. (2) Toetuse saaja esitab väljamaksetaotluse rakendusüksusele, rakendusüksuse poolt kehtestatud vormil koos kuludokumentide ja tasumist tõendavate dokumentide koopiatega, mis peavad vastama «Raamatupidamise seaduse» § 7 nõuetele. Rakendusüksusel on õigus nõuda täiendavaid, kulude tõendamiseks vajalikke dokumente. (3) Väljamaksed osaliselt tasutud kuludokumentide alusel on lubatud vastavalt rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruses nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» sätestatule. (4) Kui toetuse saaja esitatud väljamaksetaotlus on puudulik, teavitab rakendusüksus toetuse saajat sellest ning annab toetuse saajale tähtaja puuduste likvideerimiseks. (5) Esitatud väljamaksetaotluste kontroll rakendusüksuses teostatakse 20 tööpäeva jooksul alates väljamaksetaotluse registreerimisest rakendusüksuses. Nimetatud tähtaega võib pikendada puuduste likvideerimiseks antud tähtaja võrra. (6) Toetuse väljamaksmise eelduseks on kulude abikõlblikkus, sh kulude aluseks olevate tegevuste abikõlblikkus, ning nende vastavus taotluse rahuldamise otsusele. (7) Rakendusüksusel on õigus peatada väljamakse taotluse menetlemine või keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja on rikkunud «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses», selle alusel antud õigusaktides või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse saaja kohustusi. (8) Rahuldatud taotluse alusel väljamakse tegemiseks vajalikud andmed sisestab rakendusüksus struktuuritoetuse registrisse. (9) Viimane väljamakse tehakse toetuse saajale pärast lõpparuande heakskiitmist. (10) Toetuse saaja on kohustatud esitama väljamaksetaotlusi rakendusüksusele taotluse rahuldamise otsuses sätestatud korras ja tähtaegadel. § 23. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Projekti aruannete vormid koostab ja kinnitab rakendusüksus, kooskõlastades vormid eelnevalt rakendusasutusega. (2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele vormikohased projekti tegevusaruanded ja lõpparuande haridus- ja teadusministri 12. mai 2008. a määruses nr 28 «Struktuuritoetuse kasutamise aruannete esitamise kord» ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud korras. Minister Tõnis LUKAS Kantsler Janar HOLM