Põllumajandusminister — Põllumajandusministeeriumi ning Maaelu Edendamise Sihtasutuse vahel sõlmitud haldusleping — RTL, 36, 484
Statutory Text (1 Articles)
Tallinn, 17. aprill 2009. a nr 96 Eesti Vabariigi Põllumajandusministeerium registrikoodiga 70000734 (edaspidi ministeerium), keda esindab põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja Maaelu Edendamise Sihtasutus registrikoodiga 90000245 (edaspidi sihtasutus), keda esindab juhatuse esimees Raul Rosenberg, keda edaspidi nimetatakse eraldi «pool» ja koos «pooled», sõlmivad ajani, mil pooled jätkavad läbirääkimisi toetuste määratlemiseks, mida hakatakse andma vähese tähtsusega abina, maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse (edaspidi MPTKS) § 19 lõike 2 ja Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2009. a korralduse nr 116 alusel käesoleva halduslepingu (edaspidi leping) erakorraliste investeerimistoetuste andmiseks üksikjuhtumitel vähese tähtsusega abina, milles lepivad kokku alljärgnevas: 1. Lepingu eesmärk Lepinguga annab ministeerium sihtasutusele täitmiseks haldusülesande, mis seisneb lepingu sõlmimise ajal valitsevates äärmiselt ebasoodsate majandusoludes põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele, kes asuvad koos tegutsema nende esmatoodetavate põllumajandustoodete töötlemise või turustamisega ühistulises vormis, erakorraliste investeerimistoetuste maksmiseks niisugusele ühistule vähese tähtsusega abina. 2. Haldusülesande täitmise rahastamise alused 2.1. Pooled lepivad kokku, et lepingu teostamiseks vajalikud vahendid kantakse sihtasutuse eelarvest ning ministeerium selleks vahendeid ei eralda. 2.2. Tulenevalt punktist 2.1 võib sihtasutus jätta taotluse rahuldamata ka raha puudumise korral. 3. Poolte õigused ja kohustused 3.1. Vajadusel konsulteerib sihtasutus punktis 1 nimetatud haldusülesannet täites ministeeriumiga. 3.2. Sihtasutus kohustub toetust andes järgima ühenduse vähese tähtsusega abi reegleid, eelkõige komisjoni määrust (EÜ) nr 1998/2006 (ELT L 379, 28.12.2006, lk 5–10). 4. Taotluse sisu- ja vorminõuded 4.1. Taotlus tuleb esitada sihtasutusele kirjalikus vormis. 4.2. Taotluses märgitakse järgmised andmed: 4.2.1. taotleja üldandmed sh nimi, registrikood, aadress, tegevuskoht, tegevusala, kontaktisik (kontakttelefon, e-post), liikmed, maksuvõlgade olemasolu/puudumine/ajatamine ja osakapitali vastavus nõuetele; 4.2.2. taotletava toetuse eesmärk ja tulundusühistu tegevuskava ning kavandatavate investeeringute maksumus ja taotletav summa; 4.2.3. kavandatav investeeringu tegemise aeg; 4.2.4. taotluse esitaja kinnitus selle kohta, et ta on teadlik toetuse kohta kehtestatud nõuetest, vastab lepingus ja ühenduse õiguses toetuse saamiseks esitatavatele nõuetele ning kinnitus esitatavate andmete ja dokumentide õigsuse ning kontrolli võimaldamise kohta. 4.3. Toetuse taotleja esitab sihtasutusele vastavalt rahandusministri 22. aprilli 2004. a määrusele nr 80 «Vähese tähtsusega abi teatise esitamise kord ja vorm» kehtestatud vormi kohase tõendi vähese tähtsusega abi saamise kohta jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul. 5. Toetuse taotluse läbivaatamise ja kontrollimise kord 5.1. Sihtasutus registreerib saabunud taotlused ja kontrollib neis olevat informatsiooni toetuse taotleja osas. 5.2. Sihtasutus peab kontrollimisel rakendama kõiki õiguspäraseid abinõusid ja viise käibes vajaliku hoolega, tegutsedes siiski eesmärgipäraselt ja efektiivselt ning võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi menetlusosalistele. Vajadusel, kui see ei ole temale endale lihtsasti kättesaadav, peab sihtasutus nõudma täiendavat informatsiooni menetlusosalistelt ja ootama puudustega taotluse läbivaatamisega seni, kuni puudused on kõrvaldatud. 5.3. Taotluste menetlemist korraldab sihtasutuse juhatus. 5.4. Sihtasutus vaatab taotlused läbi 5–35 tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest, enne lepingu sõlmimist esitatud taotluste puhul, arvates lepingu jõustumisest. 5.5. Sihtasutus kontrollib, kas taotleja on samade abikõlblike kulude jaoks saanud toetust või taotleb toetust Maaelu Arengukava 2007–2013 meetmetest, saanud muud riigiabi või vähese tähtsusega abi. Nimetatud abi ei tohi kumuleeruda sihtasutuse antava toetusega, kui selle kumuleerumise tulemusel ületab abi osatähtsus lepingu punktis 3.2 viidatud määruses olevaid ülemmäärasid. 5.6. Toetust määrates teavitab sihtasutus taotlejale kirjalikult, et kõnealune toetus on vähese tähtsusega, märkides sealjuures vähese tähtsusega abi summa ja viite punktis 3.2 nimetatud määrusele. 6. Taotluse rahuldamata jätmise alused ja kord 6.1. Sihtasutus jätab taotluse rahuldamata, kui taotleja ei vasta kehtivatele nõuetele (Euroopa Ühenduse, riigi või sihtasutuse nõuded). 6.2. Vähese tähtsusega abi ülemäärade ületamise korral keeldub sihtasutus toetuse andmisest. 6.3. Sihtasutus jätab taotluse rahuldamata, kui temale on esitatud valeandmed või jäetud tõesed andmed esitamata. Sihtasutus võib jätta taotluse rahuldamata usaldamatuse tõttu ka siis, kui samad isikud või nendega seotud isikud on temale varem esitanud valeandmeid või jätnud tõesed andmed esitamata. 6.4. Sihtasutus jätab taotluse rahuldamata, kui taotlemisel esinevad asjaolud, mis võivad tingida tehingute tühisuse või tühistamise. 6.5. Sihtasutus võib jätta taotluse rahuldamata ka taotleja või tema kavandatava tegevuse kõrge riski või sihtasutuse vahendite puuduse tõttu. 6.6. Puudustega taotluse puhul võib sihtasutus jätta taotluse läbi vaatamata, kui puudusi ei ole tema määratud tähtajaks kõrvaldatud. 6.7. Kui ilmneb, et võib esineda mõni taotluse rahuldamata jätmise alus, kontrollib sihtasutus asjaolusid ja nõuab selleks vajadusel taotlejalt tõendite esitamist, eelkõige seletusi. Kui neid sihtasutuse määratud tähtajaks ei esitata võib sihtasutus jätta taotluse läbi vaatamata. 6.8. Punktides 6.1–6.7 nimetatud otsused peavad olema põhjendatud ja kaalutlusotsustes peavad olema välja toodud sihtasutuse kaalutlused. Samuti peab sihtasutus teavitama menetlusosalisi otsuste vaidlustamise võimalustest. 7. Poolte vahel informatsiooni vahetamine 7.1. Kui sihtasutuse poolsel lepingu täitmisel ilmnevad takistused või sellised asjaolud, mille vastu ministeeriumil võib olla huvi, siis peab Sihtasutus pöörduma kirjalikult ministeeriumi poole juhiste saamiseks ja ministeerium on kohustatud neid juhiseid andma. Juhised on Sihtasutusele täitmiseks kohustuslikud. 7.2. Punktis 7.1 nimetatud asjaolude all peetakse silmas ka haldusülesande rakendamisel tekkida võivaid valikuid ning muid küsimusi, kus ei ole üheselt selge, milline lahendusviis vastab paremini ministeeriumi huvidele. 7.3. Juhised võib ministeeriumi nimel anda põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja. 8. Lepingu muutmise tingimused ja kord 8.1. Lepingut võib reeglina muuta poolte kokkuleppel, välja arvatud juhul, kui lepingus on kokku lepitud, et üks lepingu pool võib ühepoolselt nõuda lepingu muutmist. 9. Lepingu täitmist takistavad asjaolud, mida loetakse vääramatuks jõuks 9.1. Lepingu täitmise lõpetamine või mittenõuetekohane täitmine loetakse põhjendatuks, kui see on tingitud vääramatu jõuna kvalifitseeritavatest asjaoludest, ehk asjaoludest, mida lepingupooled ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud neilt oodata, et nad lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaksid, seda väldiksid või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaksid, kusjuures pooled on kohustatud rakendama sobivaid meetmeid, et ära hoida teisele poolele kahju tekitamine ja tagada võimaluste piires oma lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine. 10. Lepingu täitmise aruannete esitamise kord 10.1. Halduslepingu täitmise üle teeb järelevalvet ministeerium. Sihtasutus esitab haldusülesande täitmise aruande pärast haldusülesande täitmist. 11. Vaidluste lahendamine ja lõppsätted 11.1. Kõik käesolevat lepingut puudutavad vaidlusküsimused, mida ei ole võimalik lahendada poolte kokkuleppel, lahendatakse vastavalt Eesti Vabariigi õigusaktidele. 11.2. Leping on sõlmitud kahes eksemplaris, millest üks kuulub ministeeriumile, teine sihtasutusele. 12. Lepingu jõustumine ja kehtivusaeg, lepingu lõpetamise tingimused ja kord 12.1. Haldusleping jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Riigi Teatajas ja on sõlmitud tähtajatult. 12.2. Lisaks alustele lepingu lõpetamiseks, mis tulenevad seadustest, on ministeerium õigus leping üles öelda ka siis, kui Euroopa Ühenduse õigus ei võimalda selle jätkamist või kaob vajadus lepingujärgse avaliku teenuse järele. 12.3. Sihtasutus võib lepingu täitmise ühepoolselt lõpetada esitades ministeeriumile sellekohase kirjaliku teate, kui vastavalt asjaoludele ei ole tal selle täitmise vastu enam huvi. 13. Lepingu sõlmimise aeg ja koht 14. Lepingu poolte andmed Maaelu Edendamise Sihtasutus Põllumajandusministeerium Registrikood 90000245 Registrikood 70000734 R. Tobiase 4, Tallinn Lai tn 39/41, Tallinn Telefon 648 4064 Telefon 625 6107 Faks 648 4065 Faks 625 6200 e-post: mes@mes.ee e-post: pm@agri.ee ____________________ __________________ Raul Rosenberg Helir-Valdor Seeder Juhatuse esimees Minister