Vabariigi Valitsus — Vabariigi Valitsuse 4. detsembri 2008. a korralduse nr 494 „2009. aasta riiklike statistiliste vaatluste loetelu“ muutmine — RTL, 36, 490

«Riikliku statistika seaduse» § 3 lõike 2 alusel muuta Vabariigi Valitsuse 4. detsembri 2008. a korralduse nr 494 «2009. aasta riiklike statistiliste vaatluste loetelu» (RT I 2008, 99, 1410; 2009, 31, 407) punkte 111 ja 114 ning sõnastada need järgmiselt: Jrk nr Vaatluse nimetus Vaatluse kood Vaatlus- periood Kogutavad ja kasutatavad andmed 111. Sotsiaal- uuring[1] 40003 aasta I. Leibkonnaküsitlus Taasotsimine: iga eelmise aasta leibkonnaliikme kohta küsitakse, kas ta on leibkonnas, miks teda leibkonnas pole (on kolinud eraldi omaette leibkonda, surnud, välismaal, institutsionaalses asutuses), uus aadress, millal leibkonnast lahkus, mitu kuud oli eelmisel aastal leibkonnas, mis oli peamine sotsiaalne seisund (töötas, oli töötu, oli vanaduspensionär, muu mitteaktiivne). Leibkonna üldandmed: iga liikme eesnimi; iga liikme sugu, sünniaeg (päev, kuu, aasta), isikukood, sünniriik, Eestis elamise kestus, rahvus, kodakondsus, teine kodakondsus; kas elab praegu koos leibkonnaga, ajutiselt eraldi, üksinda; mis põhjusel elab ajutiselt eraldi (õpingud, töö, ajateenistus, ravil, kinnipeetav, muu), seaduslik perekonnaseis (pole kunagi abielus olnud, abielus, lahutatud, lesk), kas elab koos seadusliku abikaasaga, tegelik perekonnaseis (on vabaabielus, ei ole vabaabielus), peamine sotsiaalne seisund küsitluseelsel nädalal (töötas, oli töötu, oli vanaduspensionär, muu mitteaktiivne); kas on uus liige, kas sündis leibkonda, millal tuli leibkonda, kas osales eelmisel aastal sotsiaaluuringus, kas uus leibkonnaliige viibis viimasel kolmel aastal järjest 6 kuud või kauem välismaal või institutsionaalses asutuses, leibkonnaliikmete vahelised sugulussidemed: abikaasa/elukaaslane, laps (ka lapsendatud), kasulaps (sh abikaasa/elukaaslase laps, kes pole bioloogiline laps), vanem, kasuvanem (sh abikaasa/elukaaslase lapsele, kes pole bioloogiline laps), vanavanem (sh vanavanema abikaasa/elukaaslane, kes pole bioloogiline vanavanem), lapselaps (sh lapsendatud või abikaasa/elukaaslase lapselaps, kes pole bioloogiline lapselaps), minia/väimees (sh (kasu)lapse abikaasa/elukaaslane), ämm/äi (sh abikaasa/elukaaslase (kasu)vanem), õde/vend (sh kasuõde/kasuvend), muu sugulane või mittesugulane; peamine kodune keel; kas leibkonnas viibis eelmisel kalendriaastal külalisi, iga külalise kohta küsitakse eraldi sugu, sünniaeg (päev, kuu, aasta), sotsiaalne seisund eelmisel kalendriaastal (töötas, oli töötu, oli vanaduspensionär või muu mitteaktiivne), leibkonnas viibitud kuude arv; 0–14-aastaste laste kohta küsitakse lapse osalemine huviringides, tundide arv nädalas, mitteosalemise põhjused (ei ole selleks raha, eluruumi läheduses puuduvad võimalused, laps ei soovi kusagil käia, lapsel ei ole selleks aega, laps on selleks liiga väike, muu), kas laps käib koolis, laste osalemine koolieelsetes institutsioonides (tundide arv nädalas), last/lapsi hoiavad (tundide arv nädalas) tasuta vanavanemad, sugulased, tuttavad, naabrid, teised vähemalt 15-aastased leibkonnaliikmed, last/lapsi hoiab palgaline lapsehoidja (tundide arv nädalas), lapse viibimine kooli pikapäeva- või parandusõpperühmas (tundide arv nädalas, eraldi päevadel, mil laps viibib koolis, ja päevadel, mil ei viibi), lapse viibimine päevakeskuses (tundide arv nädalas, eraldi päevadel, mil laps viibib koolis või lasteaias, ja päevadel, mil ei viibi), lapse viibimine õpilaskodus (tundide arv nädalas, eraldi päevadel, mil laps viibib koolis, ja päevadel, mil ei viibi), makstud tasu lapsehoiu eest. Elamistingimused: leibkonna eluruumi tüüp (talumaja, ühepereelamu, kahepereelamu, ridaelamu, korter või tuba vähem kui 10 eluruumiga elamus, korter või tuba 10 või enama eluruumiga elamus, ühiselamu, muu), maja ehitamise aasta, kas tubade või ruutmeetrite arv on võrreldes eelmise küsitlusega muutunud; tubade arv, ruutmeetrite arv, jooksva vee olemasolu, kanalisatsiooni olemasolu, jooksva sooja vee olemasolu, kütmisvõimalused (tsentraalne keskküte, kohalik keskküte, ahiküte või pliit, elektriküte, muu), tualettruumi olemasolu (veeklosett, veeklosett on majas ühiskasutuses, kuivkäimla, käimla on väljas, käimlat ei ole), pesemisvõimalused (omaette vann või dušš, ühiskasutuses vann või dušš, ei ole), sauna kasutamise võimalus (omaette saun, ühiskasutuses saun, ei ole), eluruumiga seotud probleemid (katus laseb läbi; rõsked seinad, põrand või vundament; pehkinud aknaraamid või põrand; liiga hämar, ei ole piisavalt valgust; müra kõrvalkorteritest, trepikojast, veetorustikest, tänavalt, maanteelt, lennuki- või raudteemüra, tööstuslik või ehitusmüra; maanteetolmu, sõidukite heitgaaside või suitsu, tolmu, ebameeldiva lõhna, kanalisatsioonilõhna olemasolu), probleemid eluruumi läheduses seoses kuritegevuse, vägivalla või vandalismiga; eluruumi seisund (eluruum on uus, värskelt remonditud; eluruum on heas seisukorras; eluruumil on mõningaid puudusi; eluruumil on suuri ja olulisi puudusi). Majanduslik heaolu: kellele kuulub eluruum (leibkonnale, teisele eraisikule, riigile või omavalitsusele), millistel tingimustel eluruumi kasutatakse (üüritakse turuhinnaga, turuhinnast madalamal tasemel, kasutatakse tasuta), kas eluruumi üüritakse suulise või kirjaliku lepingu alusel, kas on ametikorter, eluruumi eest vastutav isik, üürisumma, kas viimase 12 kuu jooksul on üürimakseid jäänud tähtajaks maksmata (ühel korral, kahel või enamal korral, ei jäänud), toimetulekutoetuse saamine ja saadud summa, kommunaalmaksed keskmiselt kuus (vesi ja kanalisatsioon, keskküte, küttepuud, brikett ja muu küttematerjal, elekter, gaas, prügivedu, kindlustus, hooldus ja regulaarne remont, muud kulud), kuivõrd need kulud piiravad leibkonna rahalisi võimalusi (väga, mõningal määral, ei piira üldse), kas viimase 12 kuu jooksul on kommunaalmakseid jäänud tähtajaks maksmata (ühel korral, kahel või enamal korral, ei jäänud), püsikaupade (telefon, värviteleviisor, Interneti-ühendus, pesumasin, auto, personaalarvuti) olemasolu, eluasemelaenude olemasolu, kas viimase 12 kuu jooksul on eluasemelaenu tagasimaksed jäänud tähtajaks maksmata (ühel korral, kahel või enamal korral, ei jäänud), kas eluasemelaen on põhieluruumi või mõne teise eluruumi tarbeks, eluasemelaenu eesmärk (ost või ehitamine, ost ja remont, ainult remont), põhieluruumi ostuks või ehitamiseks võetud laenult makstud intressid ja põhiosa maksed eelmisel kalendriaastal, mitu kuud maksti, laenulepingu sõlmimise aasta, laenusumma, laenu tähtaeg, intressimäär, tagasimaksete summa eelmisel kalendriaastal, neil, kes eelmine aasta ei maksnud, sel aastal kuus, eluasemega mitteseotud laenude olemasolu, kuivõrd nende tagasimaksmine piirab leibkonna rahalisi võimalusi (väga, mõningal määral, ei piira üldse), kas viimase 12 kuu jooksul on muu laenu tagasimaksed jäänud tähtajaks maksmata (ühel korral, kahel või enamal korral, ei jäänud), kas sai renditulu, renditulu brutosumma, renditulu netosumma, kas renditulu on saadud välismaalt (kõik või osaliselt), kui osaliselt, siis välismaalt saadud summa, makstud maamaks, saadud laste- ja peretoetused (vanemahüvitis, sünnitushüvitis, lapsendamishüvitis ja muud toetused), rahalised toetused mitteriiklikelt organisatsioonidelt, mitterahaline toetus mitteriiklikelt organisatsioonidelt; tehtud regulaarsed rahalised maksed väljapoole leibkonda (eraldi elatis ja muu), osutatud mitterahaline abi väljapoole leibkonda, saadud regulaarsed rahalised maksed väljastpoolt leibkonda (eraldi elatis ja muu), saadud mitterahaline abi väljastpoolt leibkonda, saadud elatisabi, 14-aastaste ja nooremate saadud palk ja muu sissetulek, kas leibkond saab lubada nädalase puhkusereisi, süüa liha, kana või kala üle päeva, hoida eluruumi piisavalt soojana, saaks nädala ajaga kokku teatud rahasumma (jah ilma teiste abita; võib-olla, kuid teiste abiga; on võimatu), hinnang oma majanduslikule toimetulekule (suurte raskustega, raskustega, mõningate raskustega, tavaliselt tuleme toime, hästi, väga hästi), hinnang minimaalse kuusissetuleku vajadusele, kas sai eelmisel aastal välismaalt tulu kinnisvara või väärtpaberite müügist, välismaalt saadud summa, kas tootis eelmisel aastal enda tarbeks põllumajandussaadusi (piim, munad, kartulid, sea-, looma- või lambaliha, õunad või pirnid, kapsad või lillkapsad, tomatid, kurgid, kõrvitsad, peedid või kaalikad, porgandid, ploomid, kirsid ja muud puuviljad, linnuliha, maasikad, sõstrad jm marjad, mesi, mugulsibulad, muud juurviljad, muud aedviljad, midagi muud), korjas marju või seeni, püüdis kala või pidas jahti, enda tarbeks toodetud kogus, kui ei tea, siis koguse vahemik; plaanitav elukoha muutus järgmise aasta jooksul, uue elukoha aadress, isiku kontakt, kes teab aadressi. Lisaküsimused materiaalse kitsikuse kohta: kas leibkond kavatseb järgmise 6 kuu jooksul elukohta muuta, peamine põhjus elukoha muutuseks (omanik on lõpetanud kirjaliku üürilepingu, omanik on lõpetanud suulise üürilepingu, tõstetakse välja, rahaliste raskuste tõttu, perekondlikel põhjustel, tööalastel põhjustel, muu), ruumipuudus, praht naabruskonna tänavatel (väga tihti, tihti, mõnikord, harva või mitte kunagi), lõhutud bussipeatused, tänavalambid jne naabruskonnas (väga tihti, tihti, mõnikord, harva või mitte kunagi), ühistranspordi kättesaadavus (suurte raskustega, mõningaste raskustega, kergelt, väga kergelt), posti- ja pangateenuste kättesaadavus (suurte raskustega, mõningaste raskustega, kergelt, väga kergelt), kui kaugel asub lähim postkontor (kuni 0,5 km, 0,5–1 km, 1–2 km, 2–5 km, 5–10 km, üle 10 km), kui kaugel asub lähim sularaha kättesaamise võimalus pangakontolt (kuni 0,5 km, 0,5–1 km, 1–2 km, 2–5 km, 5–10 km, üle 10 km), kas leibkond vahetab vana mööbli uue vastu (jah; ei, sest ei saa seda lubada; ei, muu põhjus); kas lastel on uusi riideid (jah, ei, sest ei saa seda lubada, ei, muu põhjus), kas lastel on kaks paari parajaid jalanõusid (jah; ei, sest ei saa seda lubada; ei, muu põhjus), kas lapsed söövad iga päev värskeid aed- ja puuvilju (jah; ei, sest ei saa seda lubada; ei, muu põhjus), kas lapsed söövad kolm korda päevas (jah; ei, sest ei saa seda lubada; ei, muu põhjus), kas lapsed söövad päevas ühe toidukorra liha, kana või kalaga (jah; ei, sest ei saa seda lubada; ei, muu põhjus), kas kodus on laste vanusele sobivaid raamatuid (jah; ei, sest ei saa seda lubada; ei, muu põhjus), kas lastel on jalgratas, rulluisud vm sarnane (jah; ei, sest ei saa seda lubada; ei, muu põhjus), kas lastel on mänguasju (jah; ei, sest ei saa seda lubada; ei, muu põhjus), kas lapsed tegelevad regulaarselt vabaajategevusega (jah; ei, sest ei saa seda lubada; ei, muu põhjus), kas lapsed saavad tähistada erilisi sündmusi (jah; ei, sest ei saa seda lubada; ei, muu põhjus), kas lapsed kutsuvad mõnikord sõpru koju mängima ja sööma (jah; ei, sest ei saa seda lubada; ei, muu põhjus), kas lapsed osalevad kooliüritustel, mis maksavad raha (jah; ei, sest ei saa seda lubada; ei, muu põhjus), kas lastel on sobiv koht koduste ülesannete tegemiseks (jah; ei, sest ei saa seda lubada; ei, muu põhjus), kas naabruskonnas on koht, kus lapsed saavad turvaliselt mängida (jah, ei), kas lapsed käivad kord aastas nädalasel puhkusel (jah, ei, sest ei saa seda lubada, ei, muu põhjus), kas lastel oli vaja saada arstiabi, aga ei saanud, saamata jäämise põhjused (ei saanud lubada, ootejärjekord, ei olnud aega, transpordiprobleemid, muu), kas lastel oli vaja saada hambaarstiabi, aga ei saanud, saamata jäämise põhjused (ei saanud lubada, ootejärjekord, ei olnud aega, transpordiprobleemid, muu). II. Isikuküsitlus Õpingud: millisel haridustasemel õpitakse, kooli nimi, millist eriala õpitakse, kas pärast eelmist küsitlust on haridustase muutunud, vahepeal omandatud haridustase, lõpetatud kooli nimi, omandatud eriala, kõrgeim omandatud üldharidustase ja selle omandamise aasta, kõrgeim omandatud erialaharidustase ja omandamise aasta, kool ja eriala, kutsehariduse puhul nõutav haridustase sisseastumisel, kas sai koos kutsega üldhariduse, kutsekeskhariduse puhul nõutav haridus sisseastumisel, kõrghariduse puhul omandatud kõrghariduse liik. Igapäevategevus: vanus regulaarsele tööle asumisel, töötatud aastate arv, töötamine uuringunädalal vähemalt 1 tund tasu eest, ettevõtlusega tegelemine, pereettevõttes töötamine, põllumajandussaaduste tootmine müügiks, kas ajutiselt ei töötanud, ajutiselt mittetöötamise põhjus (puhkus, sundpuhkus, riigipühad, õpingud, täiendus- või ümberõpe, enda haigus või vigastus, rasedus- või sünnituspuhkus, lapsehoolduspuhkus, vajadus hoolitseda laste eest, vajadus hooldada teisi pereliikmeid, töögraafik, töövaba hooaeg, streik, töösulg, tellimuste või töö vähesus, remont, rike, materjali või tooraine vähesus, ilmastik, muu), kas saab hiljem tagasi pöörduda, kas puudus 3 kuud või vähem, kas sai raha puudutud aja eest, vabatahtliku töö tundide arv (eluruumide ehitamine, põllumajandustoodete tootmine enda tarbeks). Põhitöökoht: asutuse või ettevõte nimi, põhitegevusala, töötajate arv, amet, tööalane seisund (palgatöötaja, palgatöötajatega ettevõtja, üksikettevõtja, palgata töötaja), kas on juhtimiskohustusi, alluvate arv, töölepingu liik (tööleping, töövõtuleping, «Avaliku teenistuse seadus» või teenistusleping, käsundusleping, leping tööjõudu rentiva firmaga, suuline tööleping või kokkulepe), ettevõtte omanik (riik, kohalik omavalitsus, Eesti eraõiguslik isik, välismaa eraõiguslik isik, Eesti ja välismaa eraõiguslik isik), töötamise kokkulepe (alaline või ajutine töö), töölepingu kestus (vähem kui aasta, aasta või kauem), kas on katseaeg, kas töö on osa väljaõppest, netokuupalk põhitööl, kas tööandja maksab sotsiaalmaksu, tulumaksu, töötuskindlustusmaksu (jah täielikult, jah osaliselt, ei, ei tea), summa, millelt tööandja makse maksab, töötatud tundide arv, hinnang võimalusele kaotada oma töökoht (kindlasti, tõenäoliselt jah, tõenäoliselt ei, kindlasti mitte, raske öelda), hinnang võimalusele leida uus töö (kindlasti, tõenäoliselt jah, tõenäoliselt ei, kindlasti mitte, raske öelda), kõrvaltöökohal töötatud tundide arv, vaegtöötamise põhjus (õpingud, täiendus- või ümberõpe, enda haigus, vigastus või töövõimetus, soovib rohkem töötada, aga pole sobivat tööd leidnud, ei soovi kauem töötada, tööd loetakse täisajatööks, vajadus hoolitseda laste või teiste pereliikmete eest); kas tegeles vabatahtliku tööga ja tegeletud tundide arv, kas otsis eelmisel nädalal tööd, kas oleks valmis töö vastu võtma, sotsiaal-majanduslik seisund eelmise aasta igas kuus või eelmise küsitluse kuust alates, selle aasta igas kuus ja praegu (täis- või osaajaga palgatöötaja või ettevõtja, töötu, üliõpilane, vanaduspensionär, töövõimetuspensionär, kodune, ajateenija), kas on vahetanud aasta jooksul tööd, töövahetuse põhjus (tahtis paremat tööd, tähtajalise lepingu lõppemine, tööandja tõttu, ettevõtluse lõpetamine, vajadus hoolitseda laste või teiste pereliikmete eest, abikaasa töö tõttu). Viimane töökoht: asutuse või ettevõtte nimi, põhitegevusala, amet, kes oli (palgatöötaja, palgatöötajatega ettevõtja, üksikettevõtja, palgata töötaja), kas oli juhtimiskohustusi, alluvate arv, töötamise kokkulepe (alaline või ajutine töö), ajutise töö kestus (vähem kui aasta, aasta või kauem), töötatud tundide arv. Sissetulek: brutotöötasu või netotöötasu (kuus või aastas, tasustatud kuude arv), töötasu komponendid (puhkusetoetus, jõulutoetus, muud pühadetasud, lisatasu, ületunnitasu, asendustasu, lähetuskulude kulutamata osa, aastapreemia, tulu kasumi jaotamisest, aktsiaoptsioonide realiseerimisest saadud tulu, komisjonitasu, jootraha), aastas saadud netotasu kõigilt töökohtadelt kokku, kas palk on saadud välismaalt (jah osaliselt, jah tervikuna, ei), välismaalt saadud osa suurus; riik, kust seda palka saadi; kas tööandja maksis sotsiaalmaksu, tulumaksu, töötuskindlustusmaksu (jah täielikult, jah osaliselt, ei, ei tea), summa, millelt tööandja makse maksis, pensionikindlustuse II sambaga liitumine ja makstud summa; mitterahaline sissetulek palgatööst (tööandja auto kasutamise võimalus, kasutatud auto mark, mudel ja väljalaskeaasta, kasutatud kuude arv, kas sai isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist, saadud summa, saadud kuude arv, tööandjalt saadud mitterahaline sissetulek (autokütus, ühissõiduki kasutamine, toit töökohal, kommunaalmaksed, ametikorter, sideteenused, raviteenused, tööga mitteseotud koolitus, sportimisvõimalused, puhkusereis, toiduained, liising või laen, seadmete kasutamine)); kas oli FIE, mitu kuud oli, kas oli seotud eluruumide või maa rentimisega, kas sai kasumit, kahjumit või jäi nulli, kahjumi summa, kas kasum brutona või netona, brutokasum, netokasum, netokasumi kasumivahemik, kas kasutas ametiautot, auto tüüp, mudel, väljalaskeaasta, kasutatud kuude arv, saadud mitterahaline sissetulek (isiklikku tarbimisse võetud vara, autokütus, ühissõiduki kasutamine, toit töökohal, kommunaalmaksed, ametikorter, sideteenused, raviteenused, tööga mitteseotud koolitus, sportimisvõimalused, puhkusereis, toiduained, liising või laen, seadmete kasutamine); loominguliselt ja teaduslikult tegevuselt teenitud tulu, netotulu, saadud kuude arv, avansiline sotsiaalmaks ja tulumaks, pensionikindlustuse II sambaga liitumine ja makstud summa; kas oli ettevõtte omanik, kas sai ettevõttest mitterahalist sissetulekut (isiklikku tarbimisse võetud vara, autokütus, ühissõiduki kasutamine, toit töökohal, kommunaalmaksed, ametikorter, sideteenused, raviteenused, tööga mitteseotud koolitus, sportimisvõimalused, puhkusereis, toiduained, seadmete kasutamine), tulu registreerimata ettevõtlusest (eraviisiline teenuste osutamine, omavalmistatud tarbekaupade, toidukaupade müügist, vahendustegevusest, põllu- või metsamajanduslikust tegevusest), saadud mitterahaline tulu registreerimata ettevõtlusest; omanditulu saamine (võlakirjade intressid, väärtpaberite dividendid), makstud maksud, kas tulu on saadud välismaalt (jah osaliselt, jah tervikuna, ei), välismaalt saadud osa suurus, pankades arvetel olevatelt summadelt saadud intressid, summavahemik; kas tulu on saadud välismaalt (jah osaliselt, jah tervikuna, ei), välismaalt saadud osa suurus. Kindlustus: pensionikindlustuse III sammas, makstud ja saadud maksed, muu kogumiskindlustus, makstud ja saadud maksed, muu kindlustus, makstud ja saadud maksed, tööandja kindlustus, makstud maksed. Siirded: vanaduspensioni suurus, saadud kuude arv, kas pension on saadud välismaalt (jah osaliselt, jah tervikuna, ei), välismaalt saadud osa suurus, ühekordne hüvitis pensionile jäämisel (suurus, saamise aasta ja kuu, eelmisel kalendriaastal ärakasutatud summa, mitme kuu palgaga võrdne), töövõimetuspensioni suurus ja saadud kuude arv, toitjakaotuspensioni suurus ja saadud kuude arv, kas sai Tallinna ühekordset toetust pensionäridele, ravikindlustushüvitiste suurus ja saadud päevade arv, töötuskindlustushüvitise suurus ja saadud kuude arv, töötutoetuse, stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetuse suurus ja saadud kuude arv, ettevõtluse alustamiseks toetus (suurus), saadud koondamishüvitis eelmisel ja üleeelmisel aastal (suurus, saamise aasta ja kuu, eelmisel kalendriaastal ärakasutatud summa, mitme kuu palgaga võrdne), õppimisega seotud saadud sissetuleku summa aastas (õppetoetus, riiklik stipendium, Eestis asuva organisatsiooni stipendium, stipendium välismaalt, kustutatud õppelaen), saadud ajateenija toetus, muud siirded, maksud sissetulekult, tulumaksu maksmine (ainult enda eest, ka kellegi teise eest, maksti tema eest), kes maksis tema eest, kelle eest maksis, tulumaksu summa, tulumaksu tagastuse saamine, tagastatud tulumaksu summa. Tervis: üldhinnang tervisele (väga hea, hea, ei hea ega halb, halb, väga halb), pikaajalise haiguse olemasolu, tervisehäiretest tekkinud igapäevaelu piirangud, kas vajab toimetulekuks kõrvalist abi (ei, vahetevahel, pidevalt), perearstiabi saamata jäämine ja selle põhjused (ei saanud lubada, polnud aega, hirm, ei teadnud head arsti, lootis, et läheb mööda, liiga pikk vahemaa, ootejärjekord, ei olnud ravikindlustust, muu), hambaarstiabi saamata jäämine ja selle põhjused (ei saanud lubada, polnud aega, hirm, ei teadnud head arsti, lootis, et läheb mööda, liiga pikk vahemaa, ootejärjekord, ei olnud ravikindlustust, ei olnud saatekirja, muu), eriarstiabi saamata jäämine ja selle põhjused (ei saanud lubada, polnud aega, hirm, ei teadnud head arsti, lootis, et läheb mööda, liiga pikk vahemaa, ootejärjekord, ei olnud ravikindlustust, ei olnud saatekirja, muu), haiglaravi saamata jäämine ja selle põhjused (ei saanud lubada, polnud aega, hirm, ei teadnud head arsti, lootis, et läheb mööda, liiga pikk vahemaa, ootejärjekord, ei olnud ravikindlustust, ei olnud saatekirja, muu), kaal ja pikkus. Lisaküsimused materiaalse kitsikuse kohta: kas on mobiiltelefon (jah, ei, sest ei saa seda lubada, ei, muu põhjus), kas ostab vanade riiete asemele uusi (jah, ei, sest ei saa seda lubada, ei, muu põhjus), kas on kaks paari parajaid jalanõusid (jah, ei, sest ei saa seda lubada, ei, muu põhjus), mitu korda käis viimase 12 kuu jooksul arsti juures (mitte kordagi, 1–2 korda, 3–5 korda, 6–9 korda, 10 korda või rohkem), kas saab vähemalt kord kuus kokku pere või sõpradega (jah, ei, sest ei saa seda lubada, ei, muu põhjus), kas tegeleb regulaarselt vabaajategevusega (jah, ei, sest ei saa seda lubada, ei, muu põhjus), kas kulutab enda peale iga nädal väikese summa (jah, ei, sest ei saa seda lubada, ei, muu põhjus). Lisaküsimused 2010. aasta mooduli leibkonnasisese ressursside jaotuse testimiseks: Leibkonna küsitlus: kas leibkonnas saab vähemalt üks isik mingit laadi sissetulekut, kuidas leibkond talitab oma kogueelarvega (otsustavad kogu leibkonna eelarve kasutamise ühiselt, käsitavad osa eelarvest ühisena ja osa liikmete enda isikliku rahana, käsitavad kõiki sissetulekuid neid saanud liikme isikliku rahana), ühise eelarve haldamise eest vastutamine (mõni leibkonna enda liikmetest, jagatult keegi leibkonnast ja keegi väljastpoolt leibkonda, ainult keegi väljastpoolt leibkonda), leibkonnaliikme/liikmete nimed, kes tavaliselt haldavad leibkonna eelarvet. Isikuküsitlus: osa isiklikust sissetulekust, mis hoitakse leibkonna ühisest eelarvest eraldi (kogu isiklik sissetulek, üle poole, umbes pool, alla poole, annab kõik ühiseelarvesse); kas on õigused võtta oma tarbeks raha enda või kellegi teise pangakontolt; võimalus soovi korral teiste leibkonnaliikmetega konsulteerimata kulutada raha oma hobidele, meelelahutusele või lihtsalt enda tarbeks ostlemisele; ühes kuus keskmiselt enda peale kulutatud summa; tavalisel nädalal vaba aja veetmiseks kulutatud tundide arv; tavalisel nädalal kokku majapidamistöödele ja laste või muude hoolealuste leibkonnaliikmete eest hoolitsemisele kulutatud tundide arv; tavalisel nädalal tööle ja tagasi koju sõiduks kulutatud tundide arv; igapäevaostude kohta otsuste tegija (tõenäolisemalt ise, tõenäolisemalt partner, tasakaalus); otsuse tegemine kallite püsikaupade ja mööbli ostmisel (tõenäolisemalt ise, tõenäolisemalt partner, tasakaalus, pole tekkinud ühiselt ostmise vajadust); otsustamine raha laenamisel (tõenäolisemalt ise, tõenäolisemalt partner, tasakaalus, pole tekkinud ühiselt laenamise vajadust); otsustamine säästude kulutamisel (tõenäolisemalt ise, tõenäolisemalt partner, tasakaalus, pole tekkinud säästude kulutamise vajadust); oluliste otsuste tegemisel jääb viimane sõna tõenäolisemalt endale, tõenäolisemalt partnerile, tasakaalus; partnerite koos elatud aastate arv; otsustamine lastele tehtavate oluliste kulude kohta (tõenäolisemalt ise, tõenäolisemalt partner, tasakaalus); kas võib soovi korral teiste leibkonnaliikmetega konsulteerimata kulutada raha laste vajadustele, näiteks anda neile taskuraha; tavaliselt kuus keskmiselt oma leibkonna laste peale kulutatud summa. Maksu- ja Tolliametilt residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni (vorm A), residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu (vorm E), tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse makse deklaratsiooni (vorm TSD) andmed: perekonnanimi, eesnimi, elukoha aadressandmed: riik, riigi kood, maakond, maakonna kood, vald, valla kood, asula, tänav, maja nr, korteri nr; leibkonnaliikme andmed: maksustatavad tulud (kroonides); palk ja muud tasud, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel saadud töö- või teenustasu, juhtimis- või kontrollorgani liikmetasu, maksustatav stipendium, toetus, preemia, vanemahüvitis, väljamakse vabatahtlikust pensionifondist, renditulu, litsentsitasud, intressid, elatis, pensionid, ajutise töövõimetuse hüvitis, väljamakse tegija registrikood, tulu, kinnipeetud tulumaks, väljamaksed täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel või vabatahtlikust pensionifondist: tulu, kinnipeetud tulumaks; investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel saadud tulu: tulu, maksustamisperioodil kinnipeetud tulumaks; kasu vara võõrandamisest: väärtpaberite võõrandamine (kasu, kahju), kasu muu vara võõrandamisest: kasu, kahju; kasu kasvava metsa raieõiguse võõrandamisest: kasu/kahju. Äriühingu omakapitali või sissemakse vähendamisel, aktsiate või osade tagasiostmisel või juriidilise isiku likvideerimisel saadud tulu; maksustatav tulu, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud – iga väljamakse tegija järgi: väljamakse tegija registrikood, tulu liik, tulu; muu maksustatav tulu: tulu liik, tulu summa; osaniku või liikme tulu juriidilise isiku staatust mitteomavas Eesti isikute ühenduses või varakogumis: osa tulust, makstud tulumaks, välismaalt saadud tulu: palgatulu jm real 8.1 – iga väljamakse tegija järgi: väljamakse tegija registrikood, tulu liik, rahaühik, tulu, kinnipeetud või makstud tulumaks; välismaalt saadud tulu: kasu/kahju väärtpaberite võõrandamisest: rahaühik, kinnipeetud või makstud tulumaks, kasu/kahju muu vara võõrandamisest, rahaühik, kinnipeetud või makstud tulumaks, tulu äriühingu omakapitali või sissemakse vähendamisest, rahaühik, kinnipeetud või makstud tulumaks; muu välismaalt saadud tulu ridadel 8.5–8.10: saadud tulu ja makstud tulumaks; maksustamisperioodil tulust tehtavad mahaarvamised; täiendav maksuvaba tulu teise või enama lapse kohta: tulu kroonides kokku; makstud elatis: summa kroonides kokku; tasutud eluasemelaenu või eluasemega seotud kapitalirendi intressid, maksustamisperioodil tasutud eluasemelaenu või kapitalirendi intresside summa kroonides; tasutud koolituskulud: summa kroonides kokku; tasutud õppelaenu intressid: summa kokku; tehtud kingitused, annetused jms: summa kokku; täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel tasutud kindlustusmaksed jms: tasutud kindlustusmaksed ning pensioniosakute soetamine kroonides kokku; tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksed iga maksumaksja/kinnipidaja järgi: maksumaksja/kinnipidaja registrikood, arvestatud sotsiaalmaks, kinnipeetud tulumaks, sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksed, kinnipeetud töötuskindlustusmakse, kinnipeetud kohustusliku kogumispensioni makse; residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu: tegevusala kood, nimetus, ettevõtlustulu, v.a põllumajanduslik; põllumajanduslik ettevõtlustulu, ettevõtlusega seotud kulu, v.a põllumajanduslik, põllumajandusliku ettevõtlusega seotud kulu, ettevõtluse tulem, maksustatav tulu; välisriigis tasutud sotsiaalkindlustuse makse või maksu summa. TSD vormilt: arvutatud sotsiaalmaks, sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksed, kinnipeetud tulumaks, väljamaksete summa, kinnipeetud töötuskindlustusmakse, väljamaksed, millelt makstakse töötuskindlustusmakset, kinnipeetud kohustusliku kogumispensioni makse. Tööturuametist töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registrist 2009. aasta valimimahus 2008. aasta kohta töötutoetuse suurus ja maksmise aeg, ettevõtluse alustamiseks antud toetuse summa, stipendiumi summa, sõidu- ja majutustoetuse summa. Töötuskindlustuse andmekogust 2009. aasta valimimahus 2008. aasta kohta määratud töötuskindlustushüvitise päevamäär ja hüvitise maksmise aeg. Sotsiaalkindlustusameti riiklikust sotsiaalkindlustuse registrist 2009. aasta valimimahus 2008. aasta kohta «Riikliku pensionikindlustuse seaduse», «Riiklike peretoetuste seaduse», «Vanemahüvitise seaduse» ja «Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse» alusel makstavate pensionide, hüvitiste ja toetuste summa ja maksmise aeg liikide kaupa. Eesti Haigekassa ravikindlustuse andmekogust 2009. aasta valimimahus 2008. aasta kohta makstud ajutise töövõimetuse hüvitise summa, kinnipeetud tulumaksu summa, kalendripäevade arv, hüvitise liik. Maksu- ja Tolliametilt, töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registrist, riiklikust pensionikindlustuse registrist ning ravikindlustuse andmekogust saadud andmeid kasutatakse ankeediga kogutud sissetuleku andmete kvaliteedi kontrollimiseks. 114. Leibkonna eelarve uuring. Uuendamine[2] 40203 aasta I. ANKEET Leibkonna ja selle liikmete üldandmed. Liikmete arv leibkonnas; liikme eesnimi, sugu, sünniaeg (kuupäev, kuu, aasta), seaduslik perekonnaseis (vallaline, pole kunagi abielus olnud, abielus, lahutatud, lesk), kas elab koos oma seadusliku abikaasaga, kas on vabaabielus; kas on praegu töötav, töötu, pensionär (vanadus- või eelpensionil), muu (töövõimetus­pensionär, kodune, õpilane vms). Leibkonnaliikmete sugulussuhted. Abikaasa/elukaaslane, laps (ka lapsendatud), kasulaps (sh abikaasa/elukaaslase laps, kes pole bioloogiline laps), vanem, kasuvanem (sh abikaasa/elukaaslase lapsele, kes pole bioloogiline laps), vanavanem (sh vanavanema abikaasa/elukaaslane, kes pole bioloogiline vanavanem), lapselaps (sh lapsendatud või abikaasa/elukaaslase lapselaps, kes pole bioloogiline lapselaps), minia/väimees (sh (kasu)lapse abikaasa/elukaaslane), ämm/äi (sh abikaasa/elukaaslase (kasu)vanem), õde/vend (sh kasuõde/kasuvend), muu sugulane või mittesugulane. Demograafilised andmed. Leibkonnaliikmete rahvus, kodakondsus, sünniriik. Arstlik ekspertiis. Arstliku ekspertiisi määratud ehk ametlik puue (jah, ei); arstliku ekspertiisi määratud tööjõukaotus (jah, ei). Haridus (küsimused tagavad väljundi rahvusvahelise hariduse klassifikaatori ISCEDi madalamal tasemel). Lõpetatud kõrgeim haridustase. Üldhariduskoolis omandatud haridus (keskkoolis, gümnaasiumis, põhikoolis vms): keskharidus, põhiharidus (sh lõpetamata keskharidus), algharidus või ei omandanud algharidust; kooli lõpetamise aasta; kõrgeim omandatud kutse-, ameti või erialaharidus: ei oma kutse-, ameti ega erialaharidust, kutseharidus (kui on omandatud kutseharidus, siis milline oli nõutav haridustase sisseastumisel: ei olnud haridustaseme nõuet, põhiharidus; ja koos kutseharidusega saadud üldharidus: ainult kutseharidus, koos kutseharidusega põhiharidus, koos kutseharidusega keskharidus); kutsekeskharidus (kui on omandatud kutsekeskharidus, siis milline oli nõutav haridustase sisseastumisel: põhiharidus, keskharidus); keskeri- või tehnikumiharidus (kui on omandatud keskeri- või tehnikumiharidus, siis milline oli nõutav haridustase sisseastumisel: põhiharidus, keskharidus); kõrgem haridus (kutsekõrgharidus, rakenduskõrgharidus, diplomiõpe, bakalaureus, enne 1992. aastat omandatud kõrgharidus, magister (sh integreeritud bakalaureuse- ja magistriõpe)); doktor (varasem teaduste kandidaat); kooli täielik nimi; eriala; kooli lõpetamise aasta. Praegused õpingud. Kas omandab haridust üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis; millist haridust omandab: haridust 1.–6. klassis, haridust 7.–9. klassis, haridust 10.–12. klassis, kutseharidust või kutsekeskharidust (kui omandatakse kutseharidust või kutsekeskharidust, siis milline oli nõutav haridustase sisseastumisel: ei olnud haridustaseme nõuet, põhiharidus või keskharidus; kui omandatakse kutseharidust või kutsekeskharidust ja nõutav haridustase sisseastumisel oli põhiharidus, siis kas saab koos omandatava haridusega keskhariduse); rakenduskõrgharidust, bakalaureusekraadi, magistrikraadi (sh integreeritud bakalaureuse- ja magistriõpe), doktorikraadi (sh residentuur); kooli täielik nimi; eriala. Tööelu. Isiku sotsiaalne staatus: täisajaga töötav, osaajaga töötav, töötu, õpilane, mittetasustatud praktikant, pensionär, eelpensionil, oma äritegevusest tagasi tõmbunud, töövõimetuspensionär, ei tööta tervislikel põhjustel, ajateenija, kodune, muu mitteaktiivne; ettevõtte/asutuse täielik nimi; millega see ettevõte/asutus peamiselt tegeleb; kas töötab selle ettevõtte/asutuse üksuses, millel on erinev aadress; kas töötab selle ettevõtte/asutuse üksuses, millel on erinev tegevusala; selle üksuse täielik nimi; millega see üksus peamiselt tegeleb; ametinimetus; peamised tööülesanded, milles töö seisneb; tööalane staatus: palgatöötaja, palgatöötaja(te)ga ettevõtja, palgatööjõuga talupidaja, üksikettevõtja, palgatööjõuta talupidaja, vabakutseline, palgata töötaja pereettevõttes, talus, muu seisund; töö on alaline või ajutine; ettevõttes/asutuses/üksuses töötajate arv (1 kuni 10 (mitu); 11 kuni 19, 20 kuni 49; 50 või rohkem; ei tea täpselt, kuid vähem kui 11; ei tea täpselt, kuid rohkem kui 10); mitu tundi nädalas teeb seda tööd tavaliselt; kas on juhtimiskohustusi (juhendab teisi töötajaid, vastutab teatud tööde täitmise eest vms); mitu töötajat on otseses alluvuses; millise lepingu alusel töötab: tööleping, töövõtuleping, «Avaliku teenistuse seadus» või teenistusleping, käsundusleping, leping tööjõudu rentiva firmaga, suuline tööleping või kokkulepe; kas on kunagi töötanud; mis oli amet; peamised tööülesanded, milles töö seisnes; mis oli tööalane staatus: palgatöötaja, palgatöötaja(te)ga ettevõtja, palgatööjõuga talupidaja, üksikettevõtja, palgatööjõuta talupidaja, vabakutseline, palgata töötaja pereettevõttes, talus, muu seisund; kas oli juhtimiskohustusi (juhendas teisi töötajaid, vastutas teatud tööde täitmise eest vms); mitu töötajat oli selles ettevõttes/asutuses/üksuses: 1 kuni 10, 11 ja rohkem. Tervis. Oma tervise hinnang üldiselt: väga hea, hea, ei hea ega halb, halb, väga halb; kas on mõni pikaajaline haigus või terviseprobleem; kui rääkida vähemalt viimasest kuuest kuust, siis mil määral on olnud mõne terviseprobleemi tõttu piiratud tegevustes, mida inimesed tavaliselt teevad: oluliselt piiratud, piiratud, aga mitte oluliselt, ei ole üldse olnud piiratud; kas vajab toimetulekuks kõrvalist abi: ei vaja abi, vajab vahetevahel, vajab pidevalt. Leibkonna elamistingimused. Eluruumi omanik: eluruum kuulub leibkonnale (mõnele selle liikmetest), eluruum kuulub teisele eraomanikule (eraisik või ettevõte), eluruum kuulub riigile/omavalitsusele; millistel tingimustel eluruumi kasutatakse: üüritakse turuhinnaga, üüritakse turuhinnast madalamal tasemel, kasutatakse tasuta; kas üürileping või kokkulepe eluruumi omanikuga on sõlmitud kirjalikult või suuliselt; missugust tüüpi elamus on leibkonna eluruum: ühepereelamu, talu, kahepereelamu, ridaelamu, korter või tuba vähem kui 10 eluruumiga elamus, korter või tuba 10 või enama eluruumiga elamus, ühiselamus, muud tüüpi elamus; millal see maja on ehitatud; mitu tuba kuulub leibkonnale; kui suur on leibkonna käsutuses olev pind ruutmeetrites; milline on eluruumi seisund: eluruum on uus või värskelt remonditud, eluruum on heas seisukorras, eluruumil on mõningaid puudusi, eluruumil on suuri ja olulisi puudusi; kas eluruum on ühendatud kanalisatsioonivõrku, lokaalse kanalisatsiooniga või kanalisatsioon puudub; kas eluruumis on jooksev külm vesi; kas eluruumis on jooksev soe vesi; missugused pesemisvõimalused on eluruumis: omaette vann või dušš, vann või dušš on mitme leibkonna ühiskasutuses, eluruumis ei ole vanni ega duši kasutamise võimalust; kas leibkonnal on omaette saun, saun mitme leibkonna ühiskasutuses või sauna ei ole; milline kütmisvõimalus on eluruumis: tsentraalne keskküte, kohalik keskküte (sh gaasiküte), ahiküte või pliit, elektriküte, muu kütmisvõimalus; eluruumis elatud aastate arv; garaaži olemasolu; kas eluruum on kohandatud või vajaks kohandamist puudest või kroonilisest haigusest tingitud vajadustele; järgmiste kohtade ja asutuste kaugus eluruumist: lähim ühissõiduki peatus, lähim (statsionaarne) pood, lähim algkool / algklassidega üldhariduskool, linna- või vallavalitsus, lähim lapse huvikool, lähim arstiabi võimalus, pangakontolt sularaha kättesaamise võimalus, lähim postkontor; kui leibkond on oma eluruumi omanik, siis kas lisaks leibkonna eluruumile kuulub mõnele leibkonna liikmetest või on leibkonna ühisomanduses veel kinnisvara: eluruum, suvila, ehituskrunt, taluhooned jms. Kui leibkond ei ole oma eluruumi omanik, siis kas mõnele leibkonna liikmetest kuulub või on leibkonna ühisomanduses kinnisvara: eluruum, suvila, ehituskrunt, taluhooned jms. Kas see kinnisvara asub Eestis või välismaal. Leibkonna kasutuses olevad püsikaubad (kas on või ei ole, kui ei ole, siis kas ei saa seda endale lubada või on selleks mõni muu põhjus): lauatelefon, mobiiltelefon (mitu), värviteleviisor (mitu), kodune internetiühendus, pesumasin, auto (mitu), personaal- või sülearvuti (mitu), DVD-süsteem või videomagnetofon (sh integreeritud teleriga), külmkapp või sügavkülmik, nõudepesumasin; mõeldes leibkonna kogusissetulekule, kas leibkond tuleb vajalike kulutuste tegemisel ots-otsaga kokku suurte raskustega, raskustega, mõningaste raskustega, üpriski hõlpsalt, hõlpsalt, väga hõlpsalt. Leibkonna peamine kodune keel. Kuidas on leibkonna majanduslik olukord muutunud võrreldes olukorraga 1 ja 5 aasta eest: (praegu on märksa parem, praegu on mõnevõrra parem, üldiselt samasugune, praegu on mõnevõrra kehvem, praegu on märksa kehvem); missugune võiks leibkonna majanduslik olukord olla 1 või 5 aasta pärast (märksa parem, mõnevõrra parem, üldiselt samasugune, mõnevõrra kehvem, märksa kehvem). Kas leibkonnal või leibkonnaliikmetel on, olenemata asukohariigist, hoiuseid, väärtpabereid, kogumiskindlustusi või muid sääste; nende ligikaudne väärtus Eesti kroonides: kuni 5000, 5000–10 000, 10 000–20 000, üle 20 000; kus riigis need on. Sissetulek. Leibkonna sissetulekuallikad: palk, töötasu, tulu ettevõtlusest/talupidamisest/äritegevusest; omanditulu, sissetulekud kapitalilt (renditulu, dividendid, intressid); põllumajandussaadused oma tarbeks; abikaasa, vanemate või teiste sugulaste/lähedaste sissetulek; pension; stipendium, õppetoetus; töötuskindlustushüvitis, töötutoetus, muud tööturuameti kaudu makstud rahad; vanemahüvitis (vanemapalk); lastega seotud toetused, sh elatis (alimendid); puude ja tervisega seotud toetused; muud toetused; muu; loetletud sissetulekuallikatest suurim; kõige suurema sissetuleku teenija/tooja leibkonda; tavaliselt kuu jooksul leibkonna käsutuses olev raha kroonides või sissetulekuvahemik (kuni 4500 krooni, 4501–7000 krooni, 7001–9500 krooni, 9501–13 000 krooni, 13 001–17 000 krooni, 17 001–24 000 krooni, 24 001 krooni või enam); kas keegi leibkonnast on saanud tööandjalt, ettevõtjana või ettevõtte omanikuna viimasel kuul mitterahalisi sissetulekuid (tasutud autokütus, tasutud ühissõiduki kasutamine, tasuta või soodushinnaga toit töökohal, tasutud kommunaalmaksed, ametikorteri kasutamine tasuta või soodustingimustel, tasutud (mobiil)telefoni- ja postiteenused, tasutud raviteenused, tasutud tööga mitteseotud koolitus, tasuta või soodushinnaga sportimisvõimalused, tasutud puhkusereis, toiduained, liising või laen soodusintressiga, seadmete ja/või muude töövahendite kasutamine ning nende ligikaudne väärtus); kas keegi leibkonnast sai eelmisel kalendriaastal mitterahalisi toetusi riigilt, kohalikult omavalitsuselt, eraisikult, põllumajandusliku ettevõtluse eest, mittepõllumajandusliku ettevõtluse eest, muult fondilt, organisatsioonilt jne; teenuse, kauba, kingituse nimetus ja ligikaudne väärtus kroonides. Kaubad ja teenused. Viimase kuu jooksul eluruumi hooldus- ja halduskulude, remondimaterjalide/teenuste ja remondifondi eest, veevarustuse eest, prügiveo teenuste eest, elektri eest, gaasi eest, tsentraalkütte eest, telefoni ja interneti eest, kanalisatsiooniteenuste eest, muude teenuste eest leibkonna poolt makstud summa; kui palju maksis leibkond eluruumiga seotud teenuste/maksete eest kokku viimasel kuul. Viimasel kuul leibkonna poolt üüritud eluruumi eest makstud üüri summa. Viimase 12 kuu jooksul küttepuudele, briketile, kivisöele, õlile vm küttele kulutatud summa. Viimase 12 kuu jooksul makstud maamaksu summa. Viimase 3 kuu jooksul remondiga või ehitusega seotud toodetele/teenustele (puit, kivi, väikeplokk jm ehitusmaterjalid; katusekivi, plekk, eterniit jm katusematerjalid; vill, penoplast jm soojustusmaterjalid; kraanikausid, kraanid, tualettpotid jm sanitaartehnika; värvid, tapeedid, keraamilised plaadid vm viimistlusmaterjal; parkett, põrandalaud, linoleum jm põrandakattematerjal) või nende transpordi või paigaldamise eest kulutatud summa ning nende kulutuste eesmärk (hooldusremont, kapitaalremont või ehitus). Viimase 12 kuu jooksul köögi, elutoa, lastetoa, magamistoa, vannitoa või esiku mööblikomplektide või toolide, laudade, kappide, voodite või muude mööbliesemete ostmiseks kulutatud summa. Viimase 12 kuu jooksul kütteseadme, soojaveeboileri, külmiku, pesumasina, nõudepesumasina, pliidi, mikrolaineahju, tolmuimeja, õmblus- või kudumismasina või mõne muu kodumasina ostmiseks kulutatud summa. Viimase 12 kuu jooksul muusikakeskuse, kodukino, televiisori, DVD-mängija, foto- või videoaparaadi, projektori või muu sellise seadme ostmiseks kulutatud summa. Viimase 12 kuu jooksul telefoni, personaalarvuti, arvutitarkvara, sülearvuti või faksiseadme ostmiseks kulutatud summa. Viimase 12 kuu jooksul vaba aja ja kultuuriga seotud kaupade (klaver, viiul, süntesaator või muud muusikariistad; suusad, uisud, jalgratas või muu spordivarustus; telk, magamiskott või muu matkavarustus) ostmiseks kulutatud summa. Viimase 12 kuu jooksul trennile või laagrile kulutatud summa. Viimase 12 kuu jooksul lemmiklooma ostmiseks kulutatud summa. Viimase 12 kuu jooksul tasulisele tervishoiuteenusele (hambaravi, visiiditasud, tasulised haiglateenused jms) kulutatud summa. Kas leibkond on viimase 12 kuu jooksul maksnud tasulise üld- või erialase hariduse omandamise eest; kui palju on leibkond maksnud õppemaksu 1.–6. klassis õppimise eest; maksnud õppemaksu 7.–12. klassis õppimise eest; maksnud õppemaksu kutsehariduse omandamise eest põhihariduse baasil; maksnud õppemaksu kutsehariduse omandamise eest keskhariduse baasil; maksnud õppemaksu kõrgema hariduse omandamise eest bakalaureuse-, magistri-, doktoriõppes. Viimase 12 kuu jooksul tasulistele kursustele (näiteks keeleõpe, arvutikursused) kulutatud summa. Viimase 12 kuu jooksul kindlustusmaksetele (eluruumikindlustus, tervisekindlustus, autokindlustus, muud kindlustusliigid) kulutatud summa. Viimase 12 kuu jooksul uue auto, mootorratta, rolleri, mootorpaadi või muu mootorsõiduki soetamisele kulutatud summa; viimase 12 kuu jooksul kasutatud auto, mootorratta, rolleri, mootorpaadi või muu mootorsõiduki soetamisele kulutatud summa. Viimase 12 kuu jooksul müüdud auto, mootorratta, rolleri, mootorpaadi või muu mootorsõiduki eest saadud summa. Viimase 12 kuu jooksul pakettreisidele kulutatud summa. Viimase 12 kuu jooksul välismaale sõitmiseks bussi-, rongi-, laeva või lennupiletite eest tasutud summa. Viimase 12 kuu jooksul majutusteenustele kulutatud summa. Viimase 12 kuu jooksul majapidamis- ja koduhooldusteenustele (majapidaja, aknapesu, koristamine jms) kulutatud summa. Kas leibkond on viimase 12 kuu jooksul maksnud tasulise lapsehoiu eest; kui palju on leibkond viimase 12 kuu jooksul maksnud lapsehoiu eest lapsehoidjale, kui palju on leibkond viimase 12 kuu jooksul maksnud lasteaiamaksu eralasteaias või lasteaiamaksu omavalitsuse lasteaias, kui palju on leibkond viimase 12 kuu jooksul maksnud koduõpetaja-järeleaitaja teenuse eest või muu lapsehoiu teenuse eest. Viimase 12 kuu jooksul ajalehtede ja ajakirjade tellimisele (ka otsekorraldus) kulutatud summa. Kas leibkond on viimase 12 kuu jooksul teinud suuremaid kulutusi (alates 1000 krooni) muudele toodetele/teenustele, millele ja kui suur oli kulutatud summa. Laenud ja liisingud. Kas leibkonnal on mõni laen või liising: eluasemelaen, kodulaen või mõni muu laen kinnisvara tagatisel, õppelaen või hariduslaen, väikelaen, kiirlaen, soovilaen või SMS-laen, liising või järelmaks; kas on tehtud tagasimakseid viimasel kuul; kui palju maksis leibkond viimasel kuul selle laenu intresse ja põhiosa; laenulepingu sõlmimise aasta, laenusumma (kroonides), laenu tähtaeg, laenu praegune aastane intressimäär, tagasimaksete kogusumma viimasel kuul kroonides. II. PÄEVIK Päevikut täidab leibkonnaliige, kellele kuulub eluruum või kelle nimel on eluruumi üürileping või kellele on eluruum antud tasuta kasutada (olenevalt leibkonna omandisuhtest eluruumi), st liige, kes vastutab eluruumi eest. Kui eluruumi eest vastutaval liikmel ei ole võimalik päevikut täita, täidab päevikut leibkonnaliige, kes on kõige kompetentsem seda tegema. Pannakse kirja kõik uuringuperioodi ehk kahe nädala jooksul tehtud väljaminekud. Ettevõtlusega seotud kulutusi päevikusse kirja ei panda. Samuti märgitakse üles omatoodetud, naturaaltasuna (tehtud töö eest jms) või tasuta (kingitus või abi jms) saadud toiduained, mis leibkond päeviku täitmise aja jooksul tarbis. Peaminister Andrus ANSIP Riigisekretär Heiki LOOT ______________________________ [1] Riikliku statistika seaduse § 7 lõike 4 järgi esitab füüsiline isik andmed enda kohta vabatahtlikkuse alusel. [2] Riikliku statistika seaduse § 7 lõike 4 järgi esitab füüsiline isik andmed enda kohta vabatahtlikkuse alusel. * Korraldus on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. (Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 17.04.2009. a resolutsioon nr 17-1/09-02243.)