Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-100-08 Riigikohtu halduskolleegiumi 2. aprilli 2009. a kohtumäärus Tatjana Volkova kaebuses tunnistada õigusvastaseks Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2007. a korraldus nr 229 ning teha Vabariigi Valitsusele ettekirjutus: 1) taastada kaebaja venna matmispaik Tallinnas Kaarli pst 13 kinnistul

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-3-1-100-08 Määruse kuupäev 2. aprill 2009 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld Kohtuasi Tatjana Volkova kaebus tunnistada õigusvastaseks Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2007. a korraldus nr 229 ning teha Vabariigi Valitsusele ettekirjutus: 1) taastada kaebaja venna matmispaik Tallinnas Kaarli pst 13 kinnistul; 2) taastada hauatähis Kaarli pst 13 kinnistul selle kohta, et varem oli antud kohas kaebaja venna matmispaik Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 5. septembri 2008. a määrus haldusasjas nr 3-07-2015 Menetluse alus Riigikohtus Tatjana Volkova määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Jätta Tatjana Volkova määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 5. septembri 2008. a määrus haldusasjas nr 3-07-2015 muutmata. 2. Arvata kautsjon riigituludesse. Asjaolud ja menetluse käik 1. Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2007. a korraldusega nr 229 otsustati sõjahaudade kaitse seaduse (ShKS) § 8 lg 2 alusel, lähtudes julgeolekukaalutlustest ja võttes arvesse sõjahaua asukoha ebasobivust, matta ümber Tallinnas Kaarli pst 13 kinnistul olevad sõjaohvrite säilmed Kaitseväe kalmistule Tallinnas Filtri tee 14 (p 1), teisaldada Tallinnas Kaarli pst 13 asuv hauatähis viivitamatult ning paigaldada punktis 1 märgitud matmispaika (p 2), teha kaitseministrile ülesandeks säilmete ümbermatmise ja hauatähise teisaldamisega seonduva korraldamine (p 3). 2. Tatjana Volkova esitas oktoobris 2007 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles järgmist: 1) tunnistada õigusvastaseks Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2007. a korraldus nr 229; 2) taastada kaebaja venna matmispaik Tallinnas Kaarli tn 13 kinnistul; 3) teha Vabariigi Valitsusele ettekirjutus taastada hauatähis Kaarli pst 13 kinnistul selle kohta, et varem oli antud kohas kaebaja venna matmispaik. Kaebuses paluti haldusasi otsustada kirjalikus menetluses ja väideti järgmist: 1) korralduse viide ShKS § 8 lg-le 2 ei ole asjakohane. Kaebaja venna haud koos hauatähisega asus kõnealusel kinnistul 62 aastat ja julgeolekukaalutlused surnud inimeste suhtes on absurdsed. Vabariigi Valitsus ei saanud korralduse andmisel viidata siseriiklikule õigusele, sest vastavalt ShKS § 1 lg-le 2 kohaldatakse teiste riikide relvajõududesse kuulunud isikute ja teiste riikide kodanike säilmete ja sõjahaudade suhtes sõjahaudade kaitse seadust niivõrd, kuivõrd välislepingus pole ette nähtud teisiti; 2) rahvusvaheliste relvakonfliktide ohvrite säilmete ekshumatsiooni kord ja tingimused on kindlaks määratud Eesti Vabariigi poolt 1993. aastal ratifitseeritud Genfi konventsioonide (I) lisaprotokolli artikli 33 punktidega 3 ja 4; 3) korraldusega kohustati Kaitseministeeriumi teostama õigusvastast toimingut – kaebaja venna haua väljakaevamine ilma kaebaja nõusolekuta ning ilma vastavat kohtuliku ekshumatsiooni protseduuri läbimata. Vaidlustatud korraldus rikub kaebaja õigust austusele tema surnud venna viimase puhkepaiga vastu ning ilma lähedase sugulase nõusolekuta V. J. Volkovi haua ümbermatmise eesmärgiga väljakaevamise kohta otsuse tegemine on vastuolus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 8. 3. Halduskohus jättis 25. oktoobri 2007. a määrusega kaebuse käiguta ning andis tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kohtu seisukoha järgi tuleb kaebuses esitatud taotlusi tõlgendada taotlusena Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2007. a korralduse nr 229 tühistamiseks ning tagasitäitmiseks kohustamiseks. Tühistamiskaebus on esitatud 16. oktoobril 2007, s.o ilmsete tähtaja rikkumise tunnustega, mistõttu kaebajal tuleb esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus. Esitatud tõenditest ei nähtu kaebaja sugulust kaebuses märgitud Vassili Jegori p Volkoviga. Kaebaja peab tõendama, et tema vend oli kõnealusele kinnistule maetud ja et tema venna säilmed maeti ümber. 4. T. Volkova teatas kohtumääruse täitmiseks, et ei pea võimalikuks muuta kaebuse eset kohtumenetluse selles staadiumis. Dokumendid leitnant Volkovi sugulaste kohta esitati kohtule koos kaebusega. Kaebaja sugulust kinnitavad pädevate organite kokkuvõtted on üldkättesaadavad, need olid korduvalt avaldatud Eesti Vabariigi ajalehtedes Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo uurimistulemuste alusel. Kaebaja DNA-profiili uurimistulemused saab kohus välja nõuda ekspertiisibüroolt. 5. Halduskohus tagastas 15. jaanuari 2008. a määruse resolutsiooni punktiga 1 HKMS § 11 lg 3 alusel kaebuse osas, milles taotleti Vabariigi Valitsusele ettekirjutuse tegemist V. Volkovi matmispaiga taastamiseks ja hauatähise tagastamiseks Kaarli pst 13 kinnistul. Määruse põhjendava osa p-s 1 esitatud põhjenduste kohaselt saab haldusakti tagasitäitmise nõuet esitada vaid koos haldusakti tühistamise nõudega ja kaebetähtaja osas tuleb lähtuda tühistamiskaebuse kohta sätestatud kaebetähtaja regulatsioonist. Tühistamiskaebus on esitatud tähtaja ületamisega. Vaatamata 25. oktoobri 2007. a määrusega tehtud kohtu ettepanekule ei ole kaebuse seda puudust kõrvaldatud ega kaebetähtaja ennistamise taotlust esitatud. Sama määruse resolutsiooni punktiga 2 jättis halduskohus korralduse nr 229 õigusvastasuse tuvastamise nõude osas kaebuse HKMS § 11 lg 2 alusel käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks – tuvastamiskaebuse esitamiseks põhjendatud huvi äranäitamiseks – tähtaja 10 päeva määruse punkti 1 jõustumisest arvates. Kohus leidis, et tulenevalt HKMS § 10 lg-st 3 märgitakse kaebuses haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi vastava asjaolu kindlakstegemiseks. Isiku põhjendatud huvi olemasolu saab hinnata kahest aspektist lähtudes. Esiteks saab isikul haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks olla põhjendatud huvi, kui tal on selle haldusaktiga otsene ja isiklik puutumus. See tähendab, et haldusaktil peab olema vahetu mõju selle isiku õigustele. Teiseks peab soovitud tuvastus andma isikule ka selge eelise ehk õigusliku kasu. See tähendab, et õigusvastasuse tuvastamine peab aitama seda taotlenud isikut edaspidi oma rikutud subjektiivsete õiguste kaitsel. Põhjendatud huviks ei saa olla lihtne huvi veenduda toimingu õigusvastasuses. Määruses märgiti, et selle punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. 6. Tallinna Halduskohtule 4. veebruaril 2008 saabunud T. Volkova vastuses märgiti, et kohus on kaebuse eesmärkidest ja sisust vääralt aru saanud ning kaebaja ei nõustu kohtu ettepanekuga muuta kaebuse õiguslikku alust ja sisu. Kaebaja soovib, et korraldus nr 229 tunnistataks õigusvastaseks ning endisesse matmispaika paigaldataks tahvel või hauatähis, kus peab olema märgitud, et antud kohta oli varem maetud kaebaja sugulane V. Volkov, kes on langenud vaprana Tallinna vabastamisel 22. septembril 1944. Ekslik ja arusaamatu on kohtu seisukoht, et kaebaja taotleb matmispaiga taastamist ja hauatähise tagastamist Tallinnas Kaarli pst 13 kinnistule. Sellist taotlust pole kaebaja kohtule kunagi esitanud ja on arusaamatu, mis alusel sunnib kohus seda taotlema. 7. Halduskohus tagastas 19. veebruari 2008. a määruse resolutsiooni punktiga 1 T. Volkova kaebuse HKMS § 11 lg 3 alusel. Sama ning määruse resolutsiooni punktiga 2 parandas halduskohus 15. jaanuari 2008. a määruse resolutsiooni punktis 1 ja põhjendava osa punktis 6 esineva kirjavea, lugedes sõnade «hauatähise tagastamiseks» asemel õigeks sõnad «hauatähise taastamiseks». Kaebuse tagastamist põhjendas kohus asjaoluga, et kaebaja ei kõrvaldanud kohtu määratud tähtajaks kaebuse puudust ega näidanud põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Põhjendatud huviks ei saa olla lihtne huvi veenduda akti õigusvastasuses, vaid õigusvastasuse tuvastamine peab aitama seda taotlenud isikut edaspidi oma subjektiivsete õiguste kaitsel. Kaebaja, vaatamata kohtu tehtud ettepanekule, pole näidanud, milline vahetu mõju on korralduse õigusvastasuse tuvastamisel tema õigustele ja millist õiguslikku kasu soovitud tuvastus talle annab. Kaebuses esitatud nõuded taastada matmispaik ja hauatähis (vastuseks halduskohtu 15. jaanuari 2008. a määrusele on kaebaja mõningal määral ümber sõnastanud varasemalt esitatud hauatähise taastamise nõude) on oma olemuselt haldusakti tagasitäitmise nõuded, millele viitab ka kaebuses tehtud viide HKMS § 26 lg 1 punktile 1. Haldusakti tagasitäitmise nõuete osas on kaebus tagastatud selle esitajale 15. jaanuari 2008 määrusega, sest kaebaja jättis ka selles osas kohtu nõude tähtaegselt täitmata ega esitanud tühistamiskaebuse esitamiseks tähtaja ennistamise taotlust. 8. T. Volkova esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada halduskohtu 19. veebruari 2008. a määrus ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks teises koosseisus. Määruskaebust põhjendati järgmiselt: 1) kaebuse tagastamine HKMS § 11 lg 1 p 3 alusel pole õige. Apelleeritud kohtumäärusest ei selgu, millised kohtu nõuded jättis kaebaja täitmata. Kohus vaatas asja sisuliselt läbi kohtuliku ettevalmistamise staadiumis. Kaebaja pole esitanud kohtule Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2007. a korralduse nr 229 tagasitäitmise nõuet. Vaidlustatud korraldus on täidetud ja selle tagasitäitmine pole võimalik. Kaebaja sugulane on ümber maetud auavaldustega. Uus matmispaik on Tverskaja oblastis Vene Föderatsioonis. V. Volkovi tagasimatmist Tallinnas Kaarli pst 13 kinnistule pole kaebaja soovinud. Kaebaja taotlused puudutasid Vabariigi Valitsuse ülalnimetatud korraldust. Asja sisuliselt lahendamata ja korralduse õiguspärasusele hinnangut andmata ei oleks kohus saanud otsustada mälestustahvli Kaarli pst 13 kinnistule paigaldamise võimatust; 2) kaebaja nõuded kaebuse esitamisel põhinevad Genfi konventsioonil ja selle lisaprotokollil. Kui kohus leidis, et viidatud õigusnorm pole Eesti Vabariigile täitmiseks kohustuslik, siis oleks ta pidanud oma järeldust õiguslikult põhjendama; 3) ei vasta tõele kohtu seisukoht, et kaebajal puudub põhjendatud huvi kaebuse esitamiseks. Asi puudutab kaebaja sugulase põrmu ning seega on kaebajal huvi korralduse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja on korduvalt juhtinud kohtu tähelepanu sellele, et vaidlustatud korralduse õigusvastasuse tuvastamine on vajalik mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks. 9. Vabariigi Valitsus Kaitseministeeriumi kaudu leidis, et 19. veebruari 2008. a kohtumäärus on õige. Eksitav on määruskaebuse esitaja väide, et ta pole oma sugulase matmispaiga ja hauatähise taastamist taotlenud. Sellekohased nõuded on kaebuses välja toodud. Kaebuse nende kahe nõude osas võttis kohus seisukoha 15. jaanuari 2008. a määruses, mida kaebaja pole apelleerinud. Apelleeritud kohtumääruses on kohus selgelt märkinud, milline puudus jäi kaebajal kohtu määratud tähtajaks kõrvaldamata – pole näidatud põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. 10. Tallinna Ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata järgmistel põhjendustel: 1) apelleeritud 19. veebruari 2008. a määruse punktiga 1 tagastas kohus kaebuse ja punktiga 2 parandas 15. jaanuari 2008. a kohtumääruses esineva kirjavea. Määruskaebus ei sisalda väiteid määruse p 2 ebaõigsuse kohta, millest saab järeldada määruskaebuse esitaja soovi vaidlustada vaid määruse punkti 1, s.o Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2007. a korralduse nr 229 õigusvastasuse tuvastamiseks esitatud kaebuse tagastamist puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu HKMS § 11 lg 3 (mitte § 11 lg 1 p 3, nagu ekslikult märgitakse määruskaebuses) alusel; 2) matmispaiga ja hauatähise taastamise nõuete osas kaebuse tagastamise otsustas kohus 15. jaanuari 2008. a määruse punktiga 1, mida pole edasi kaevatud. Seetõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta ega käsitle määruskaebuse väiteid, milles vaieldakse vastu halduskohtu 15. jaanuari 2008. a määruse punkti 1 seisukohtadele ja otsustusele; 3) vastavalt HKMS § 7 lg-le 1 võib kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. HKMS § 10 lg 3 näeb ette, et haldusakti/toimingu õigusvastasuse tuvastamise kaebuses märgitakse kaebaja põhjendatud huvi vastava asjaolu tuvastamiseks. Põhjendatud huvi olemasolu on seega kaebuse menetlusse võtmise eeldus ning tuvastamishuvi peab olema kaebuses ära näidatud. Kaebaja ei ole kaebuses märkinud, miks on vaidlustatud korralduse õigusvastasuse kindlakstegemine tema huvides. HKMS § 11 reguleerib asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamist ning näeb lõikes 2 ette, et kaebuse puuduste korral jätab kohus selle määrusega käiguta ja annab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, lg 3 sätestab, et kui kaebuse või protesti esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud, tagastab halduskohus kaebuse või protesti määrusega selle esitajale. Korralduse nr 229 õigusvastasuse tuvastamise nõudes jättis kohus kaebuse käiguta 15. jaanuari 2008. a määruse punktiga 2, pidades tuvastamiskaebuse puuduseks vastava asjaolu suhtes põhjendatud huvi märkimata jätmist ning selgitades kaebajale, millistest aspektidest lähtudes saab põhjendatud huvi olemasolu hinnata. 4. veebruari 2008. a vastuses kohtumäärusele palus kaebaja läbi vaadata kaebuse selles esitatud sõnastuses ega märkinud täiendavalt ühtegi selgitust tuvastamishuvi kohta. Kuna tuvastamishuvi polnud kaebuses märgitud ning kaebaja ei kõrvaldanud kohtu poolt määratud tähtajaks puudust, oli tuvastamisnõude osas kaebuse tagastamine HKMS § 11 lg 3 alusel õige. Asja materjalidega kooskõlas pole määruskaebuse väide, et kohtu tähelepanu juhiti korduvalt sellele, et haldusakti õigusvastasuse tuvastamine on vajalik mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise nõudmiseks. Võimalikust kahjunõudest on esmakordselt juttu ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses, mistõttu halduskohus ei saanud sellega kaebuse kõnealuse nõude osas käiguta jätmisel ega puuduste kõrvaldamata jätmise põhjendusega tagastamisel arvestada. Menetlusosaliste põhjendused 11. T. Volkova palub määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määrus ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks teises koosseisus. Määruskaebuses väidetakse järgmist: 1) halduskohus tagastas 19. veebruari 2008. a määrusega kaebuse HKMS § 11 lg 1 p 3 alusel põhjendusega, et kaebajad ei kõrvaldanud kohtu määratud tähtajaks kaebuses esinenud puudusi. Ringkonnakohus nõustus 5. septembril 2008 kaebuse tagastamise õiguspärasusega, kuna kaebajad pole täitnud kohtu nõudmisi – pole muutnud esitatud taotlusi ega selgitanud oma põhjendatud huvi. Määruskaebuse esitajad ei nõustu ringkonnakohtuga ja leiavad, et nende kaebuse tagastamine on seadusevastane; 2) määruskaebuses vaidlustati halduskohtu nõue muuta kaebuse eset. Kaebaja keeldumine muuta kaebuse taotlusi ei saa olla kaebuse tagastamise aluseks (Riigikohtu lahend haldusasjas nr 3-3-1-21-00). Samas lahendis on Riigikohus leidnud, et HKMS § 10 lg 2 p 4 kohaselt tuleb kaebuses märkida, milliseid kaebuse esitaja õigusi vaidlustatav haldusakt või toiming rikub, kuid kaebaja ei pea kvalifitseerima rikutud õigust ega viitama õigustloova akti sättele, millest rikutud õigus tuleneb. Seega ei saa kaebuse tagastamist tingivaks puuduseks olla õigusnormi, millest tuleneb õigus nõuda toimingu sooritamist, näitamata jätmine. Halduskohtu nõue muuta kaebuses esitatud õigusvastasuse tuvastamise taotlus vaidlustatud haldusakti tühistamise taotluseks ja lisada tähtaja ennistamise taotlus võis tingida kaebuse sisulisest läbivaatamisest keeldumise, kuna tähtaeg oli mööda lastud ja ei kuulunud ennistamisele. Kaebuse tagastamise ülaltoodud motiveering ei ole välistatud halduskohtu 19. veebruari 2008. a vaidlustatud määruses ja seega on tunnistatud selle õiguspärasust; 3) kõik kohtu järeldused kaebuses esitatud taotluste kohta on tehtud kaebuse menetlusse võtmise staadiumis. Lubamatu on anda igasugust õiguslikku hinnangut kaebuse nõudmistele ilma kohtuliku läbivaatuseta. See rikub poolte võrdsust menetluses ja õigust kohtumõistmisele; 4) kohus ei ole erapooletult hinnanud kaebuse esitajate põhjendatud huvi puudumist kaebuse esitamiseks. Kaebuse õiguslikud motiivid on loetletud 29. novembri 2007. a avalduses. V. J. Volkovi haua väljakaevamine kaebajate nõusolekuta ning ilma vastavate õiguslike alusteta, mis on toodud 1949. a 12. augusti Genfi konventsioonide 1997. a 8. juuni (I) lisaprotokolli artiklis 34, rikub surnud isiku ja tema lähedaste õigust matmiskoha säilitamisele. Kaebajate põhjendatud huvi on tuvastada nimetatud rikkumine, süüdlaste karistamine ja rikutud õiguste taastamine, sh mittevaralise kahju hüvitamine. Selle eesmärgiga vaidlustati Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2007. a korraldus nr 229; 5) põhjendamatult eirates kaebajate huvi asjas, on kohus üles näidanud huvitatust ja mitteobjektiivsust, rikkudes õigust õiglasele ja avalikule asja arutamisele, mis on sätestatud põhiseaduse §-s 15 ja EIÕK artiklis 6(1); 6) põhjendamatu on ka kohtu seisukoht, et Eesti õiguskorras puudub norm, mis annaks kaebajatele õiguse nõuda riigilt hauatähise paigutamist kohta, kus kellegi hauda ei ole. See seisukoht on vastuolus EIÕK artikliga 8(1) ja põhiseaduse §-ga 26, mis annavad kaebajale õiguse otsustada oma lähedase säilmetega seonduva otsustamist. Teiste sõnadega, kohus tunnistas, et kui vastustaja toimingud võiksid olla tunnistatud õigusvastaseks, siis paigutada hauatähist Tallinnas Tõnismäe matusepaiga teotuse koha mälestamiseks pole võimalik, sest Eesti õiguskorras pole see ette nähtud. Sellise järeldusega ei saa nõustuda, sest lüngad rahvuslikus seadusandluses ei saa õigustada keeldumist juurdepääsule õigusemõistmise juurde. Euroopa Inimõiguste Kohtus on päris suur kogemus kaebuste läbivaatamisel EIÕK artikli 8 rikkumise kohta olukordades, kus on teostatud haua väljakaevamised. Ekshumatsiooni toimingute teostamisel kasutab rahvusvaheline õigus sellist mõistet nagu isiku rahu häirimise tõsiste põhjuste olemasolu. Elli Poluhas Dödsbo asjas vs. Rootsi (kaebus nr 61564/00) selgitab kohus, et era- ja perekonnaelu määratakse laiema terminiga, mis ei oma ammendavat formuleeringut (vt näiteks Dovolno vs. Suurbritannia, asi nr 2346/02, § 61 ECHR 2202-III, ja Pannulo vs. Prantsusmaa, asi nr 37794/97, § 35 ECHR 2001-X). Samale seisukohale juhib tähelepanu ka endine komisjon, et avaldaja soov hajutada tuhk omal maal oli kaitstud artikliga 8, asi nr 8741/79, 10. märtsi 1981. a otsus Doktor 24, p 137). Selles asjas nõustus kohus sellega, et Rootsi võimude keeld ümber matta avaldaja surnud abikaasa tuhk ilma mõjuva põhjuseta olukorras, kus matmispaik on eksisteerinud 30 aasta jooksul, ei saa lugeda artikli 8 rikkumiseks. Sellises olukorras pole ringkonnakohtu viited kaebajate nõude ebaseaduslikkusele ja nende võimaliku õiguse ja põhjendatud huvi puudumisele kooskõlas rahvusvahelise õigusega; 7) faktiliselt olid halduskohtu 16. jaanuari 2008. a määruses toodud ettepanekud täidetud osas, mille kaebajad lugesid kohustavaks enda jaoks. Õiguslikud järeldused antud täienduste kohta võis halduskohus teha ainult asja kohtuliku läbivaatamise käigus. 12. Vabariigi Valitsus palub jätta määruskaebuse menetlusse võtmata, menetlusse võtmisel aga jätta määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata. Valitsus väidab järgmist: 1) kuna materjalidest ei nähtu kautsjoni tasumist ja määruskaebuse postitamise kuupäeva, siis tuleb kontrollida kaebuse tähtaegsust ja kautsjoni tasumist; 2) ringkonnakohus talitas õigesti, käsitledes üksnes halduskohtu 19. veebruari 2008. a edasikaevatud määrust, millega kaebus tagastati haldusakti õigusvastasuse tuvastamisnõude osas. Ringkonnakohus ei pidanudki hindama halduskohtu 15. jaanuari 2008. a määrust, millega kaebus tagastati kohustamisnõuete osas, sest seda määrust pole ringkonnakohtus vaidlustatud ja see on jõustunud üle poole aasta tagasi. Halduskohus tagastas 19. veebruari 2008. a määrusega kaebuse HKMS § 11 lg 3 alusel, mitte HKMS § 11 lg 1 p 3 alusel; 3) halduskohtu ja ringkonnakohtu määrustest tuleneb üheselt ja selgelt, et kaebus haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõudes tagastati põhjusel, et kaebaja pole halduskohtu määratud tähtajaks näidanud põhjendatud huvi haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks. Halduskohus pole tuvastamisnõude osas kaebust tagastanud seepärast, et kaebaja ei muutnud taotlust ning ringkonnakohus pole osaliselt nõustunud määruskaebuse vastavate põhjendustega; 4) Riigikohut eksitav on kaebajate väide, et nende 29. novembri 2007. a avalduses oli märgitud kaebajate põhjendatud huvi, sh mittevaralise kahju hüvitamine. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt pole kaebaja 29. novembril 2007 halduskohtule ühtegi avaldust esitanud. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et alles määruskaebuses esitati esmakordselt põhjendatud huvina see, et õigusvastasuse tuvastamine on vajalik mittevaralise kahju nõude esitamiseks; 5) asjakohatu, aga ka väär on seisukoht, et EIÕK artikkel 8(1) ja põhiseaduse § 26 annavad kaebajale õiguse nõuda riigilt hauatähise paigutamist kohta, kus kellegi hauda ei ole. Ringkonnakohus ei käsitlenud ega pidanudki käsitlema kaebuse tagastamisel hauatähise taastamisega seonduvat, sest selles osas, s.o kohustamisnõude osas oli kaebus juba tagastatud 15. jaanuari 2008. a määrusega; 6) kaebuse tagastamine HKMS § 11 lg 3 alusel pole vastuolus õigusega õiglasele kohtumõistmisele, vaid on lubatav riigivõimu ja õigusemõistmise efektiivse toimimise tagamiseks. Ringkonnakohus on õigesti asunud seisukohale, et HKMS § 11 lg 3 eesmärgiks on kontrollida juba asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamisel, kas on täidetud kõik vormilised eeldused kaebuse menetlusse võtmiseks ja tagastada kaebus, mida pole selles esinevate puuduste tõttu võimalik menetleda ega rahuldada. 13. Vabariigi Valitsus esitas 6. veebruaril 2009 Riigikohtule täiendava seisukoha, milles palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata. Valitsus väidab järgmist: 1) Riigikohtu halduskolleegiumi otsustest asjades nr 3-3-1-56-08 (p 19) ja 3-3-1-78-08 (p 10) rõhutatakse, et kaebaja peab kaebuses määratlema oma põhjendatud huvi ja näitama, kuidas haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemine parandab tema olukorda. Kaebaja pole, vaatamata halduskohtu 15. jaanuari 2008. a määrusega tehtud ettepanekule, näidanud, milline vahetu mõju on vaidlustatud korraldusel tema õigustele ja millist õiguslikku kasu soovitud tuvastus talle väidetavalt annab. Alles ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses märkis kaebaja, et vaidlustatud korralduse õigusvastasuse tuvastamine on vajalik kahjunõude esitamiseks; 2) isegi kui kaebaja oleks kaebuses või halduskohtule esitatud mõnes muus menetlusdokumendis väljendanud, et vaidlustatud korralduse õigusvastasuse tuvastamine on talle vajalik mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks, poleks nõuetekohaselt täidetud HKMS § 10 lg-st 3 tulenev tuvastamishuvi määratlemise kohustus. Riigivastutuse seaduse (RVS) § 9 lg 1 sätestab mittevaralise kahju rahalise hüvitamise aluste ammendava loetelu. HKMS § 10 lg 3 nõude täitmiseks ei piisa, kui kaebaja määratleb haldusakti õigusvastaseks tunnistamise nõudes tuvastamishuvina soovi esitada hiljem mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Kaebuses tuleb määratleda, milline RVS § 9 lg-s 1 sätestatud mittevaralise kahju hüvitamise alus kaebaja arvates haldusakti õigusvastasuse korral esineb ning esitama väidetava mittevaralise kahju tekitamise asjaolud. Ainult sellisel juhul saab kohus kontrollida tuvastamishuvi olemasolu. Kaebaja ei ole määratlenud, milline RVS § 9 lg-s 1 sätestatud mittevaralise kahju hüvitamise alus tema arvates esineb vaidlustatud korralduse õigusvastasuse korral. 14. T. Volkova esitas Vabariigi Valitsuse täiendava seisukoha kohta oma täiendava seisukoha, milles väidab järgmist: 1) halduskohus ei vaadanud kaebust sisuliselt läbi, kaebajatelt on võetud juurdepääs õigusemõistmisele; 2) halduskohtule esitatud kaebuses ja teistes menetlusdokumentides märkisid kaebajad, milles seisneb nende põhjendatud huvi vaidlustatud korralduse õigusvastasuse tuvastamiseks. Just kohtu poolt vastustaja haldusakti õigusvastasuse tuvastamine ja tema võimalik järgnev karistamine võib vaieldamatult parandada kaebajate olukorda. Süüdioleva isiku vastutusele võtmine, sh mittevaralise kahju väljamõistmine on kaebajate põhjendatud huvi. Moraalset alandamist ja mõnitamist, mida kannatasid kaebajad sugulase haua põhjendamatul lahtikaevamisel, ei ole võimalik hinnata mingis konkreetses rahasummas. Sellest arusaamiseks on vaja, et vastustaja kannataks sama sügavaid hingepiinu ja hingelist valu. Põhjendatud huvi puudumise küsimust võib arutada ainult pärast kaebuse menetlusse võtmist, kuna väidete hindamine käesolevas menetlusstaadiumis on võimatu. Kolleegiumi seisukoht I 15. Kuna Vabariigi Valitsus seab määruskaebusele esitatud vastuses kahtluse alla Riigikohtule esitatud määruskaebuse esitamise tähtaegsuse, siis kontrollib kolleegium kõigepealt seda, kas T. Volkova määruskaebus on tähtaegne. 16. HKMS § 741 lg 3 järgi esitatakse määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Käesolevaks puhuks seadus teisiti ei sätesta. 17. Kohtutoimikus olevast väljastusteatest nähtuvalt on T. Volkova esindaja Tallinna Ringkonnakohtu 5. septembri 2008. a määruse kätte saanud 12. septembril 2008. Asja materjalidest nähtuvalt postitati T. Volkova määruskaebus samas ümbrikus L. Zõtškova määruskaebusega 28. septembril 2008. Kuna 2008. a 27. september oli laupäev ja 28. september pühapäev, siis tulenevalt TsÜS § 136 lg-st 8 on T. Volkova määruskaebus tähtaegne. II 18. Riigikohtule esitatud määruskaebuse sisuliseks lahendamiseks tuleb kõigepealt jõuda selgusele selles, mida halduskohtumenetluse seadustikust tulenevalt sai käesolevas asjas määruskaebusega vaidlustada ringkonnakohtus ja mida saab määruskaebusega edasi vaidlustada Riigikohtus. Selleks tuleb vaadata, mida nõudis T. Volkova halduskohtus, samuti tema kaebuse menetluskäiku halduskohtus ja määruskaebuse menetluskäiku ringkonnakohtus. 19. Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2007. a korraldusega nr 229 otsustati matta ümber Tallinnas Kaarli pst 13 asuval kinnistul olevad sõjaohvrite säilmed Kaitseväe kalmistule Tallinnas Filtri tee 14 (p 1) ning teisaldada Kaarli pst 13 asuv hauatähis viivitamatult ja paigaldada seejärel p-s 1 märgitud matmispaika (p 2). T. Volkova palus halduskohtule esitatud kaebuses järgmist: 1) tunnistada õigusvastaseks Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2007. a korraldus nr 229; 2) taastada kaebaja venna matmispaik Tallinnas Kaarli tn 13 kinnistul; 3) teha Vabariigi Valitsusele ettekirjutus taastada hauatähis Kaarli pst 13 kinnistul selle kohta, et varem oli antud kohas kaebaja venna matmispaik. Halduskohus jättis 25. oktoobri 2007. a määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Halduskohus tagastas 15. jaanuari 2008. a määruse resolutsiooni punktiga 1 (mille kirjavead halduskohus parandas 19. veebruari 2008. a määruse resolutsiooni punktiga 2) kaebuse HKMS § 11 lg 3 alusel osas, milles paluti teha Vabariigi Valitsusele ettekirjutused taastada V. Volkovi matmispaik Tallinnas Kaarli pst 13 kinnistul ning taastada hauatähis Kaarli pst 13 kinnistul selle kohta, et varem oli antud kohal olemas V. Volkovi matmispaik. Halduskohus leidis, et 25. oktoobri 2007. a kaebuse käiguta jätmise määruses märgitud puudused on kaebuses endiselt kõrvaldamata. 15. jaanuari 2008. a kohtumääruses oli märge, et selle punkti 1 peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada kümne päeva jooksul määruskaebuse, arvates määruse kättesaamisest (vt käesoleva määruse p 5 kolmas lõik). 20. Riigikohtule esitatud määruskaebusest (vt käesoleva määruse p 11 alap 1 ja 2 ning p 14 alap 1) nähtub, et selle esitaja arvates pidanuks ringkonnakohus võtma seisukoha halduskohtu 15. jaanuari 2008. a määruse resolutsiooni punkti 1 õiguspärasuse kohta. Nimelt heidetakse Riigikohtule esitatud määruskaebuses ringkonnakohtule ette, et see soostus halduskohtule esitatud määruskaebuse tagastamisega põhjendusel, et kaebuse esitaja pole halduskohtu nõudel muutnud esitatud taotlusi, et ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses vaidlustati halduskohtu nõuet muuta kaebuse eset ning et kaebaja keeldumine muuta kaebuse taotlusi ei saa olla kaebuse tagastamise aluseks (vt käesoleva määruse p 11 alap 1 ja 2). 21. HKMS § 11 lg 8 sätestab, et määruse peale, millega halduskohus tagastab kaebuse, võib esitada määruskaebuse ringkonnakohtule kümne päeva jooksul määruse kättesaamisest. Kaebaja pole väitnud, et ei saanud halduskohtu 15. jaanuari 2008. a määrust kätte. Kohtutoimikus on väljastusteade, millest nähtub, et halduskohtu 15. jaanuari 2008. a määrus on kätte saadud 18. jaanuaril 2008. Halduskohtu 15. jaanuari 2008. a määruses oli vaidlustamisviide. TsMS § 466 lg 3 sätestab, et määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Halduskohtu 15. jaanuari 2008. a määrust ei vaidlustatud. Seega oli see kohtumäärus ringkonnakohtule määruskaebuse esitamise ajaks jõustunud. 22. Kolleegium on seisukohal, et halduskohtu 19. veebruari 2008. a määruse resolutsiooni punkti 2, millega halduskohus parandas 15. jaanuari 2008. a määrust, vaidlustamise kaudu pole võimalik vaidlustada halduskohtu 15. jaanuari 2008. a määrust, mis on jõustunud. Tulenevalt HKMS § 25 lg-test 6 ja 8 koostoimes TsMS § 463 lg-ga 2 ning § 447 lg-tega 2 ja 4 (kuni 1. jaanuarini 2009 kehtinud redaktsioonis) olnuks halduskohtu 19. veebruari 2008. a määruse resolutsiooni punkt 2 vaidlustatav ainult osas, mida selle punktiga lahendati, s.o kohtumääruses ebatäpsuse parandamise osas. 23. Nendel põhjustel ei olnud halduskohtu 15. jaanuari 2008. a määruse punkt 1 ringkonnakohtule edasi kaevatav ega ole kontrollitav ka Riigikohtus. Ringkonnakohus ei saanud ega pidanud vaatama määruskaebust läbi osas, milles vaidlustati tähtaegselt vaidlustamata jäetud ja seetõttu jõustunud 15. jaanuari 2008. a määruse punkti 1. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et tähelepanuta jäävad määruskaebuse väited, milles vaieldakse vastu halduskohtu 15. jaanuari 2008. a määruse resolutsiooni punktile 1 (vt käesoleva määruse p 10 alap 2). Kolleegium märgib, et vastupidiselt Riigikohtule esitatud määruskaebuses väidetule pole ringkonnakohus võtnud seisukohta küsimuses, kas kohustamisnõuete läbivaatamatult tagastamine halduskohtu 15. jaanuari 2008. a määruse punktiga 1 oli või ei olnud õiguspärane; ringkonnakohus pole võtnud seisukohta küsimuses, kas halduskohtu nõue muuta esitatud taotlust oli õiguspärane. 24. Halduskohus tagastas 19. veebruari 2008. a määruse resolutsiooni punktiga 1 kaebuse HKMS § 11 lg 3 alusel põhjendusega, et kaebuse esitaja ei ole 15. jaanuari 2008. a kohtumäärusele esitatud vastuses näidanud ära põhjendatud huvi Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2007. a korralduse nr 229 õigusvastasuse tuvastamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt tagastati halduskohtu 19. veebruari 2008. a määruse resolutsiooni punktiga 1 nõue tunnistada õigusvastaseks Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2007. a korraldus nr 229. Kolleegium on seisukohal, et tuvastamiskaebust puudutavas osas oli halduskohtu 19. veebruari 2008. a määrus määruskaebusega vaidlustatav ringkonnakohtus. Ringkonnakohus talitas õigesti, kui lahendas määruskaebust üksnes halduskohtu 19. veebruari 2008. a määruse resolutsiooni punkti 1 osas, s.o osas, milles halduskohus tagastas läbivaatamatult kaebuse tuvastamisnõude osas. 25. Eeltoodu põhjal saab ka Riigikohtus (käesoleva määruse alljärgnevas III osas) vaidlusesemeks olla vaid halduskohtu 19. veebruari 2008. a määruse punktiga 1 seonduv. Sellepärast ei analüüsi kolleegium Riigikohtule esitatud määruskaebuse väiteid, mis seonduvad halduskohtu 15. jaanuari 2008. a määrusega läbivaatamatult tagastatud kohustamisnõuetega. See tähendab, et Riigikohtus jäävad tähelepanuta kõik väited, mis seonduvad matmispaiga ja hauatähise taastamisega, sh väited sõjahaudade kaitse seaduse mittekohaldatavuse ning põhiseaduse § 26, 1949. a 12. augusti Genfi konventsioonide 1977. a 8. juuni (I) lisaprotokolli artikli 34 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 8(1) väidetava rikkumise kohta. Kolleegium analüüsib käesoleva määruse III osas vaid Riigikohtule esitatud määruskaebuse esitaja ja Vabariigi Valitsuse väiteid, mis seonduvad tuvastamisnõudega ning kohtumenetluse nõuetest kinnipidamisega tuvastamisnõude läbivaatamatult tagastamise kohta tehtud kohtumääruse menetlemisel halduskohtus ja ringkonnakohus. 26. Kolleegium ei pea vajalikuks analüüsida seda, kas tuvastamisnõue oli halduskohtule esitatud kaebuses käsitatav iseseisva nõudena või tulnuks seda käsitada ühe või mõlema kohustamisnõude osana, samuti seda, kas halduskohtule esitatud kaebuses esitatud kohustamisnõuete äralangemisel halduskohtu 15. jaanuari 2008. a määruse resolutsiooni punkti 1 jõustumise tõttu sai halduskohus tuvastamisnõuet käsitada iseseisva nõudena või tulnuks kohustamisnõuete osas kaebuse tagastamisel tagastada kaebus ka tuvastamisnõude osas, s.o tervikuna. Kolleegium lähtub sellest, et vaidlus tuvastamisnõude läbivaatamatult tagastamise üle sai alguse halduskohtu 19. veebruari 2008. a määruse resolutsiooni punktist 1 ning kaebuse esitaja väitis ringkonnakohtus ja väidab Riigikohtus, et tuvastusnõude läbivaatamatult tagastamine oli seadusevastane. Samuti lähtub kolleegium sellest, et puudub vaidlus, et V. Volkov oli T. Volkova vend ning V. Volkov oli maetud Tallinnas Kaarli pst 13 kinnistule ja on praeguseks Vene Föderatsiooni ümber maetud. Enne asja lahendamisele asumist märgib kolleegium, et T. Volkova määruskaebuses kõneldakse kaebuse tagastamisest HKMS § 11 lg 1 p 3 alusel. Tegelikult tagastas halduskohus T. Volkova kaebuse HKMS § 11 lg 3 alusel. III 27. Alljärgnevalt vaatlebki kolleegium Riigikohtule esitatud määruskaebust tuvastamisnõudega seonduvalt. 28. Määruskaebuse esitaja väidab, et halduskohus ei vaadanud kaebust sisuliselt läbi, kaebajalt on võetud juurdepääs õigusemõistmisele, et põhjendatud huvi puudumise küsimust võib arutada ainult pärast kaebuse menetlusse võtmist, kuna väidete hindamine käesolevas menetlusstaadiumis on võimatu (vt käesoleva määruse p 11 alap 1 ja 3 ning p 14 alap 2). Seega on määruskaebuse esitaja seisukohal, et kaebuse esitajate põhjendatud huvi küsimused saab lahendada üksnes kohtuotsusega, s.o kohtuasja sisulisel läbivaatamisel, mitte aga määrusega. Seejuures ei erista määruskaebuse esitaja kolleegiumi arvates selgelt kohtumäärust, millega kaebus tagastatakse läbivaatamatult põhjendatud huvi äranäitamata jätmise pärast, ja kohtumäärust, millega kaebus tagastatakse põhjendatud huvi puudumise pärast, ehkki kaebuse esitaja oli oma põhjendatud huvi väitnud. Kuna määruskaebuse esitaja ei erista selgelt põhjendatud huvi kaebuses äramärkimata jätmise ning põhjendatud huvi puudumise kohta seisukoha võtmist kohtumääruses, siis selgitab kolleegium punktides 29 ja 30 järgmist. 29. Kolleegium on seisukohal, et kaebuse läbivaatamatult tagastamine HKMS § 11 lg 3 alusel pole iseenesest kaebuse esitajalt õigusemõistmisele juurdepääsu äravõtmine ja kohtusse pöördunud isiku õiguste rikkumine. HKMS § 7 lg 1 teine lause näeb ette, et kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. HKMS § 10 sätestab nõuded halduskohtule esitatavale kaebusele. Selle paragrahvi lg 3 sätestab selgelt, et kaebuses, mis on esitatud haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, tuleb märkida ka kaebuse esitaja põhjendatud huvi vastava asjaolu kindlakstegemiseks. HKMS § 10 lg 3 on küll kaebusele kui dokumendile nõudeid kehtestav säte, kuid ta on otseselt seotud kohtusse pöördumise õigust reguleeriva HKMS §-ga 7 ning omab kaebusele nõuete esitamisel selle seose tõttu sisulist, mitte pelgalt vormilist tähendust. Kolleegium rõhutab, et tulenevalt HKMS § 10 lg-st 3 peab menetlusosaline ise ära näitama oma põhjendatud huvi. Asja kohtuliku arutamise ettevalmistamisel kohus kontrollib, kas kaebuse esitaja on põhjendatud huvi ära näidanud. Kohus ei saa ega tohigi hakata kaebaja eest põhjendatud huvi välja mõtlema. Et mitte lasta kohtumenetlusse tuvastamiskaebusi, milles kaebuse esitaja põhjendatud huvi pole väljendatud ja mis seetõttu on lubamatud, näebki HKMS § 11 lg 3 menetlusökonoomia huvides ette võimaluse tagastada kaebus, milles selle esitaja pole kohtu määratud tähtajaks kõrvaldanud kohtu äranäidatud puudusi. Selleks, et vältida kaebuse põhjendamatut tagastamist kohtu poolt, on HKMS § 11 lg-s 2 sätestatud kohtu kohustus teha kaebuse kohta käiguta jätmise määrus, andes kaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, ning HKMS § 11 lg-s 8 õigus esitada määruskaebus ringkonnakohtule halduskohtu selle määruse peale, millega läbivaatamatult tagastati kaebus, milles kohtu määratud tähtajaks polnud puudused kõrvaldatud. Nendel põhjendustel ei ole õige väide, et, tagastades kaebuse läbivaatamatult HKMS § 11 lg 3 alusel, võtab kohus kaebuse esitajalt juurdepääsu õigusemõistmisele. Kolleegium märgib, et kohtumäärus, millega kaebus on HKMS § 11 lg 3 alusel tagastatud seetõttu, et kaebuse esitaja pole kohtu määratud tähtajaks näidanud ära oma põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks, ei takista sama nõudega samal alusel uuesti kohtusse pöördumist või hilisema kahjunõude esitamist riigivastutuse seaduse alusel. Nimelt sätestab HKMS § 11 lg 7, et kaebuse või protesti tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras uuesti kohtusse pöörduda. 30. Kolleegium on seisukohal, et halduskohus on pädev määrusega lahendama mitte ainult küsimuse, kas kaebuse esitaja on kohtule ära näidanud oma põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. HKMS § 11 lg 31 p 5 ja § 23 lg 3 p 1 lubab halduskohtul kaebuse määrusega jätta läbi vaatamata ja tagastada ka siis, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetud asjaolud on tõendatud. Kolleegium leidis 15. mai 2008. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-9-08 (p 15): «Tuvastamiskaebuse võib kohus tagastada juhul, kui isikul ilmselgelt puudub põhjendatud huvi.» Kolleegium on seisukohal, et halduskohus võib ilma kohtuistungit korraldamata ja asja otsusega lahendamata määrusega tagastada ka kaebuse, milles põhjendatud huvi on küll ära näidatud, kui on ilmselge, et see huvi ei saa kuidagi edaspidi kaasa aidata tuvastamiskaebuse esitajat kaebuses nimetatud õiguste teostamisel või kaitsmisel. Enesestmõistetavalt peab kohus sellist seisukohta põhjendama. 31. T. Volkova kaebust ei tagastatud HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel. Tema kaebuse tuvastamisnõude osas tagastas halduskohus HKMS § 11 lg 3 alusel. 32. Kuna kaebuse läbivaatamatult tagastamine iseenesest on võimalik, siis on praegusel juhul küsimus selles, kas halduskohus tagastas T. Volkova kaebuse tuvastamisnõude osas HKMS § 11 lg 3 alusel läbivaatamatult seaduse nõuete kohaselt ja kas ringkonnakohus lahendas halduskohtu määruse peale esitatud määruskaebuse õigesti, kui leidis, et kaebuse esitajad pole põhjendatud huvi vaidlustatud korralduse õigusvastaseks tunnistamiseks kohtule teatavaks teinud pärast kaebuse käiguta jätmist 15. jaanuari 2008. a määruse resolutsiooni p-ga 2. 33. Praegusel juhul on halduskohus kohtumenetluse seaduse formaalsed nõuded täitnud. Halduskohus jättis tuvastamisnõude osas 15. jaanuaril 2008 määruse resolutsiooni p-ga 2 T. Volkova kaebuse käiguta ning juhtis määrust põhjendades T. Volkova tähelepanu vajadusele teatada kohtule põhjendatud huvi vaidlustatud korralduse õigusvastaseks tunnistamiseks, samuti andis T. Volkovale tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks (vt käesoleva määruse punkti 5 teine lõik). Pärast seda, kui nimetatud määruses näidatud tähtaeg oli möödunud ja T. Volkova ei olnud esitatud kaebust muutnud või täiendanud, tagastas halduskohus 19. veebruari 2008. a määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebuse läbivaatamatult põhjendusega, et kaebuse esitaja ei näidanud kohtu määratud tähtajaks põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks (vt käesoleva määruse p 7 teine lõik). 34. Järgnevalt analüüsib kolleegium seda, kas T. Volkova kaebuse HKMS § 11 lg 3 alusel läbivaatamatult tagastamine oli ka sisuliselt õiguspärane. 35. Riigikohtule esitatud määruskaebuses väidetakse (vt käesoleva määruse p 11 alap 4), et kaebajate põhjendatud huvi on tuvastada 1949. a 12. augusti Genfi konventsioonide 1977. a 8. juuni (I) lisaprotokolli artikli 34 rikkumine, süüdlaste karistamine ja rikutud õiguste taastamine, sh mittevaralise kahju hüvitamine, ning selle eesmärgiga vaidlustati Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2007. a korraldus nr 229. Vabariigi Valitsuse täiendava seisukoha kohta antud täiendavas seisukohas (vt käesoleva määruse p 14 alap 2) väidavad määruskaebuse esitajad, et halduskohtule esitatud kaebuses ja teistes menetlusdokumentides märkisid kaebajad, milles seisneb nende põhjendatud huvi vaidlustatud korralduse õigusvastasuse tuvastamiseks. Just kohtu poolt vastustaja haldusakti õigusvastasuse tuvastamine ja tema võimalik järgnev karistamine võib vaieldamatult parandada kaebajate olukorda. Süüdioleva isiku vastutusele võtmine, sh mittevaralise kahju väljamõistmine on kaebajate põhjendatud huvi. Moraalset alandamist ja mõnitamist, mida kannatas kaebaja sugulase haua põhjendamatul lahtikaevamisel, ei ole võimalik hinnata mingis konkreetses rahasummas, selle arusaamiseks on vaja, et vastustaja kannataks sama sügavaid hingepiinu ja hingelist valu. Nende väidete hindamiseks tuleb vaadata, kas ja millises kohtumenetluse staadiumis on T. Volkova kohtule selgitanud seda, mida ta nimetab põhjendatud huviks Riigikohtule esitatud määruskaebuses ja Vabariigi Valitsuse täiendava seisukoha kohta antud täiendavas seisukohas. 36. T. Volkova on kõigis kohtuastmetes olnud seisukohal, et ta soovib vaidlustatud korralduse õigusvastaseks tunnistamist. Halduskohtule esitatud kaebuses väideti selgesõnaliselt ka seda, et vaidlustatud korraldus rikub kaebuse esitaja õigust austusele tema surnud venna viimse puhkepaiga vastu. Halduskohus leidis, et tulenevalt HKMS § 10 lg-st 3 märgitakse kaebuses haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi vastava asjaolu kindlakstegemiseks. Isiku põhjendatud huvi olemasolu saab hinnata kahest aspektist lähtudes. Esiteks saab isikul haldusakti õigusvastaseks tuvastamiseks olla põhjendatud huvi, kui tal on selle haldusaktiga otsene ja isiklik puutumus. See tähendab, et haldusaktil peab olema vahetu mõju selle isiku õigustele. Teiseks peab soovitud tuvastus andma isikule ka selge eelise ehk õigusliku kasu. See tähendab, et õigusvastasuse tuvastamine peab aitama seda taotlenud isikut edaspidi tema rikutud subjektiivsete õiguste kaitsel. Põhjendatud huviks ei saa olla lihtne huvi veenduda toimingu õigusvastasuses (vt käesoleva määruse punkti 5 teine lõik). Riigikohtu halduskolleegium nõustub halduskohtu selle seisukohaga. Piisavaks huviks kaebusega halduskohtusse pöördumiseks tuvastamisnõude puhul ei ole vaidlustatud haldusakti õigusvastasus. Haldusakti õigusvastasuse tuvastamise korral jääb haldusakt edasi kehtima ning kaebaja õiguste kaitset ei ole halduskohtus võimalik saavutada üksnes selle õigusvastasuse kindlakstegemisel. Tuvastamisnõude esitamine on lubatud üksnes sellisel juhul, kui kaebaja saavutab kohtuotsusega eelise oma õiguste edasisel kaitsel. Kolleegium märgib, et käesolevas asjas lahendatav olukord ei ole analoogiline olukorraga, mida kolleegium lahendas haldusasjas nr 3-3-1-44-06. Nimetatud haldusajas oli kaebus esitatud riigivastutuse seaduse alusel. Koos mittevaralise kahju hüvitamise nõudega esitati haldusakti õigusvastaseks tunnistamise taotlus. Kolleegium leidis asjas nr 3-3-1-44-06, et kaebuse esitajale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine rahas ei ole selles asjas põhjendatud ning piisab haldusakti õigusvastasuse tuvastamisest. Praeguses asjas puudub kahjunõue. Kolleegium on seisukohal, et samuti nagu väide, et haldusakt on õigusvastane, ei saa tuvastamiskaebuse läbivaatamise eelduseks olla pelgalt väide, et haldusakt rikub kaebuse esitaja õigusi. Tuvastamiskaebuse puhul on oluline ära näidata, milleks on kaebuse esitajale tema õigusi väidetavalt rikkuva haldusakti õigusvastasuse tuvastamine kasulik ehk kuidas aitab tuvastamiskaebuse rahuldamine edaspidi tuvastamiskaebuse esitajat õiguste teostamisel või kaitsmisel. Kui põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks pole esitatud, siis puudub kohtul vajadus hinnata seda, kas väidetav õiguste rikkumine on toimunud. Analoogilisi seisukohti on kolleegium väljendanud näiteks haldusasjas nr 3-3-1-78-08 tehtud otsuse punktis 10. 37. Järgnevalt vaatleb kolleegium, millises menetlusstaadiumis on kaebuse esitaja oma põhjendatud huvina nimetanud mittevaralise kahju väljamõistmist. Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses väideti, et kaebaja on korduvalt juhtinud halduskohtu tähelepanu sellele, et vaidlustatud korralduse õigusvastasuse tuvastamine on vajalik mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks (vt käesoleva määruse p 8 alap 3). Vastuseks sellele väitele asus ringkonnakohus seisukohale, et asja materjalidega pole kooskõlas määruskaebuse väide, et halduskohtu tähelepanu juhiti korduvalt sellele, et haldusakti õigusvastasuse tuvastamine on vajalik mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise nõudmiseks; võimalikust kahjunõudest on esmakordselt juttu ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses, mistõttu halduskohus ei saanud sellega kaebuse kõnealuse nõude osas käiguta jätmisel ega puuduste kõrvaldamata jätmise põhjendusega tagastamisel arvestada. Ringkonnakohus leidis, et kuna tuvastamishuvi polnud kaebuses märgitud ning kaebaja ei kõrvaldanud kohtu poolt määratud tähtajaks puudust, oli tuvastamisnõude osas kaebuse tagastamine HKMS § 11 lg 3 alusel õige (vt käesoleva määruse p 10 alap 3). Riigikohtu halduskolleegium nõustub ringkonnakohtuga, sest kahjunõude võimalikku esitamist kui põhjendatud huvi on tõepoolest esmakordselt mainitud ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses. Kuna sellist põhjendatud huvi ei olnud ära näidatud halduskohtule esitatud kaebuses ega T. Volkova vastuses 15. jaanuari 2008. a käiguta jätmise määrusele, siis ei saa halduskohtule ette heita, et ta pole kaebuse läbivaatamatult tagastamisel arvesse võtnud seda, et kaebuse esitaja on tuvastamiskaebuse esitanud selleks, et hiljem esitada riigivastutuse seaduse alusel kahjunõue. Halduskohus sai 19. veebruari 2008. a määruse tegemisel tugineda üksnes T. Volkova nendele väidetele, mis T. Volkova oli kohtule teatavaks teinud kaebuses ja vastuses kaebuse käiguta jätmise määrusele. 38. Süüdlaste järgnev karistamine ning vastustajale samasuguste hingepiinade ja hingelise valu tekitamine kui kaebuse esitaja põhjendatud huvi on esmakordselt esitatud alles Riigikohtu menetluses. Seepärast jäävad need väited halduskohtu 19. veebruari 2008. a määruse õiguspärasuse hindamisel Riigikohtu halduskolleegiumi tähelepanuta. 39. Määruskaebuse esitaja väidab, et kohus ei ole erapooletult hinnanud tema põhjendatud huvi puudumist kaebuse esitamiseks (vt käesoleva määruse p 11 alap 4), et põhjendamatult eirates kaebajate huvi asjas, on kohus üles näidanud huvitatust ja mitteobjektiivsust, rikkudes õigust õiglasele ja avalikule asja arutamisele, mis on sätestatud põhiseaduse §-s 15 ja EIÕK artiklis 6(1) (vt käesoleva määruse p 11 alap 5). Kuna kolleegium leidis, et halduskohus on tuvastamiskaebuse tagastanud menetlusseaduse nõuete kohaselt, siis kolleegium määruskaebuse esitaja eelmises lõigus märgitud väitega ei nõustu. Kolleegium märgib, et määruskaebuse esitaja ei ole ära näidanud, milles tema arvates seisneb halduskohtu huvitatus ja/või mitteobjektiivsus. Seepärast ei saa kolleegium võtta seisukohta määruskaebuse esitaja selle väite kohta. IV 40. Eeltoodud põhjendustel jätab Riigikohtu halduskolleegium T. Volkova määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata. Tõnu ANTON Indrek KOOLMEISTER Jüri PÕLD